20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/6

1.1

“Olemasolevateks aineteks” loetakse aineid, mis toodi Euroopa Liidu turule perioodil 01.jaan. 1971 kuni 18. sept. 1981. Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS), mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 1990. a, on selliseid aineid 100 195. (1) Ained, mis ilmusid turule pärast 18. septembrit 1981, on määratletud “uutena” ning tulenevalt Euroopa Liidu vastavast seadusandlusest on nende puhul vajalik turustamiseelne teatamine.

1.2

Nende olemasolevate ainete ohtusid inimeste tervisele ja keskkonnale on korrapäraselt hinnatud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) 793/93. (2) Tänapäeval on hindamiseks loodud neli prioriteetsusnimekirja, mida rakendavad liikmesriikides pädevad organid. (3) Nendes identifitseeriti 141 ainet, mille puhul võib eeldada teatavat riski, kas tingituna aine spetsiifilisest struktuurist ja teadaolevast või eeldatavast biokeemilisest koostoimest või suurest tootmismahust (HPV), mis annab põhjust muretsemiseks.

1.3

Liikmesriigid hindavad iga ainet tootmise kõigil etappidel ning kasutavad mõlema hindamiseks mõisteid ohutegur ja kokkupuude, et määrata kindlaks, kas nendega on tõepoolest seotud risk tervisele ja keskkonnale ning kui, siis milliseid riski vähendavaid abinõusid tuleb rakendada. Kui on selgitatud, et vaatamata sellele, et ained on prioriteetsusnimekirjas, puudub mistahes planeeritud kasutusviisi korral risk või on see risk väga väike, siis ei ole kontrollabinõud vajalikud või on nii nende mõju kui nende kasutegur tõenäoliselt väga väike.

1.4

Liikmesriikide poolt lõpetatud riskihinnangu raporteid (RAR-id) hindab omakorda toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduslik komitee (CSTEE). (4) Käesolev ettepanek on kahekümne kaheksas selline muutus.

1.5

Kahte ainet (tolueen ja triklorobenseen), mida ettepanekus käsitletakse, on hinnatud vastavalt ülalkirjeldatud menetlusele. (5) Mõlema hindamisprotsessi läbiviijaks määrati Taani. Põhiliselt nõustus CSTEE järgnevate RAR-idega ja toetas neid arvamustes, mis avaldati vastavalt komitee 24. ja 25. plenaaristungil 12. juunil 2001 ja 20. juulil 2001.

1.6

Ettepanekus kavandatakse meetmed nende kahe ainega seotud riskide vähendamiseks; liikmesriigid peavad meetmed ellu viima kaheksateistkümne kuu jooksul arvates direktiivi jõustumisest. Komisjon avaldas ettepaneku 28. aprillil 2004. Pärast vajalike menetluste läbimist, ning kui vajalike muutuste osas jõutakse kokkuleppele, peaks ettepanek jõustuma liikmesriikides hiljemalt juunis 2006.

2.1

Ettepanekus püütakse kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti nagu ka luua (või säilitada) siseturg nende kahe toote jaoks. Usutavasti saab seda teha väikeste kuludega või tasuta, kuna kirjeldatud kasutusviisid on juba taandumas ning alternatiivseid tooteid peaks olema vabalt saadaval.

2.2

Tolueeni puhul, mida loetakse mitmekülgselt rakendatavaks HPV-aineks, mis on keemilise sünteesi seisukohalt oluline toormaterjal ning mida tööstuses ja laiatarbekaupades kasutatakse laialdaselt lahustina, tuleb kasutamisele seada piirangud, kui aine osakaal elanikkonnale mõeldud liimides ja pihustatavates värvides ületab 0,1 %. See ei kehti tööstuslike kasutusviiside kohta ning on mõeldud elanikkonna tervise kaitseks.

2.3

Triklorobenseeni puhul, mille kasutamine teatud herbitsiidides ja protsesslahustina suletud süsteemides on rohkem piiratud, tuleb piirangud seada igasugusele kasutamisele kontsentratsioonis rohkem kui 0,1 % massist, välja arvatud pooltootena. See piirab võimalikku müüki elanikkonnale ja pakub täiendavat tervisekaitset töökohal.

2.4

Kaks toodet, mida see muudatus puudutab, on määratletud CAS-numbritega 108-88-3 120-82-1 ettepaneku lisas. Kasutamispiirangud lisatakse direktiivi 76/769/EMÜ lisasse 1.

2.5

Liikmesriikidel on aega üks aasta, et avaldada seda direktiivi järgivad seadused, kusjuures piirangud jõustuvad järgneva kuue kuu jooksul. Seda arvestatakse käesoleva ettepaneku jõustumistähtajast, olles konsulteerinud vastavalt lepingu artikli 95 sätetele Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega (EESC) ning läbinud kaasotsustamismenetluse Euroopa Parlamendiga.

3.1

Nagu juba nõukogu direktiivi 6/769/EMÜ (“Teatavate ohtlike ainete ja valmististe (nonüülfenool, nonüülfenooletoksülaat ja tsement) turustamise ja kasutamise piiramine”) 26. parandus, (6) mille kohta avaldas EESC oma arvamuse märtsis 2003, (7) tegeleb ka see ettepanek ainetega, mida selguse mõttes käsitletakse eraldi. (Vahepealne kahekümne seitsmes muutus, mis käsitles polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid täiteaineks kasutatavates õlides ja rehvides, avaldati, kuid seda analüüsitakse jätkuvalt).

4.1

Tolueen on selge värvitu vedelik, millel on iseloomulik lõhn. Ainet tuntakse ka metüülbenseeni nime all ning benseeni järel on sel kõige lihtsam aromaatiline struktuur – kuuetine süsinikurõngas ühetise süsinikuahelaga (alküül). Seda esineb looduslikult naftas, mõnedes taimedes ja puudes ning vulkaanipursetes ning metsatulekahjudes, ning seda on võimalik toota väga suurtes kogustes söest või naftast.

4.2

Vastavalt tööstusringkondadest pärit allikatele oli 2002. aastal maailmas tolueeni otsene tootmispotentsiaal ja -tase vastavalt 20 miljonit tonni ja 14 miljonit tonni. 75 % sellest potentsiaalist asub USA-s, Aasias ja Jaapanis. CSTEE arvamuses toodud andmetel oli EL-i tootmine 1995. aastal 2,6 miljonit tonni. (8) Palju suuremad kogused, mis selles koondaruandes ei sisaldu, tekivad aga bensiini tavapärasel tootmisel ja lisanduvad

4.3

Tolueeni kasutatakse eeskätt toormaterjalina suletud süsteemides benseeni, uretaanvahtude ja teiste keemiatööstuse toodete tootmises, ning – palju väiksemates kogustes – lahusti kandjana värvides, tintides, liimides, farmaatsia- ja kosmeetikatoodetes. Selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on laialdaselt uuritud ja üldiselt aktsepteerivad seda kõik osapooled. On selge, et igasugune mittevajalik tegelik või teoreetiline kontrollimatu kokkupuude tuleb viia miinimumini, eriti siis, kui on olemas sarmase lahustamisvõimega alternatiivsed tooted.

4.4

Sellesse viimatinimetatud kategooriasse kuuluvad käesolevas ettepanekus kirjeldatud kaks lõppkasutusviisi. Tolueeni kasutamine lahustina liimide ja pihustivärvide jaoks, mida müüakse elanikkonnale, ei ole vajalik, ning seda ei toeta Euroopa tolueenitootjad. Nende kahe lõppkasutusviisi puhul on tegelik müük praegu usutavasti väike või olematu. Tegemist on seetõttu suuresti ettevaatusabinõuga, mille eeldatav mõju tootjate kulutustele või tarbijate valikule või tervisele on väike.

4.5

EESC tõdeb, et põhinõudeks on kindlustada, et suuri koguseid tolueeni saaks töökohtadel suletud süsteemides turvaliselt käidelda. See ettepanek tagab, et elanikkond väljaspool kontrollitud töökeskkonda oleks mittevajaliku kokkupuute eest piisavalt kaitstud, seda niihästi praegu kui tulevikus. Seetõttu toetab EESC ettepaneku seda osa.

5.1

Triklorobenseeni osas on olukord ülalmainituga võrreldes oluliselt erinev ning ettepanekusse on vaja teha mõningaid muutusi ja selgitusi.

5.2

Triklorobenseen on kavatsuslikult valmistatud kemikaal, mida looduses ei esine muidu kui teiste klooritud lõhnainete degradatsiooni teel. Olenevalt kloori aatomite asukohast ümber kuuetise süsinikurõnga, on olemas kolm erinevat isomeeri. Igaaühel on (vähesel määral) erinevad füüsilised omadused ja biokeemiline koostoime, näiteks mõõdetuna nende LD50 väärtuste järgi. Igaühel on erinev CAS-i ja EINECS-i number. Lisaks on triklorobenseeni kohta üldiselt olemas sissekanne niihästi CAS-i kui EINECS-i registrites. Kõik on USA-s ja mujal kaubanduses saadaval. 1,3,5-triklorobenseeni usutavasti enam Euroopas ei toodeta. (9)

5.3

RAR-is ja CSTEE arvamuses viidatakse eriti 1,2,4-triklorobenseenile ülaltoodud EINECS-i ja CAS-i numbritega. Praeguses ettepanekus kinnitatakse seda üksikut CAS-i numbrit (ja seega ühte uuritud isomeeri) lisas – kuid mitte pealkirjas ega tekstis.

5.4

Erinevaid isomeere kui suletud süsteemide pooltooteid toodetakse väga puhtana teatud herbitsiidide, pestitsiidide, värvainete ja muude erikemikaalide sünteesimiseks. Kui spetsiifiline isomeeriline struktuur on vähem oluline, võib isomeeride segu kasutada suletud süsteemides värvide lahusti kandjana või protsessi regulaatorina või soojuse ülekadmise vahendina, pihustites roostevastase vahendina ja metallitöötlemisvedelikes.

5.5

EL-is (ja mujal) kasutatakse eelkõige erineva puhtusastmega 1,2,4-triklorobenseeni (1,2,4-TCB). Usutavasti on tootmine alates 1980ndatest aastatest pidevalt langenud. Vastavalt andmetele, mis on OSPARi käsutuses (OSPAR — Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon), toodeti 1994 ca 7000- 10 000 tonni 1,2,4-TBCd, alla 2000 tonni 1,2,3-TBCd ja alla 200 tonni 1,3,5-TBCd. (10) Juunis 2000 lisas OSPAR kõik kolm isomeeri individuaalsete kannetena oma prioriteetseid meetmeid nõudvate ohtlike ainete nimekirja. Lisaks sellele mainitakse CTEE 2001. a juuli arvamuses toodangumahtu 7000 tonni Euroopas perioodil 1994/95. Tootmismahud on pidevalt langenud ja praegu arvatakse neid olevat poole võrra vähenenud, kusjuures suurem osa on määratud ekspordiks. (11)

5.6

Praegu on EL-i/OSPAR-i piirkonnas usutavasti alles jäänud ainult üks tootja. Öeldakse, et müük piirdub isomeeridega 1,2,4-TCB ja 1,2,3-TCB, kasutamiseks ainult pooltoodetena, kusjuures aine kasutusviisi kinnitab iga tarbija enne kauba kohaletoimetamist vastavas kirjalikus avalduses.

5.7

On teada piiratud arv muid kasutusviise suletud süsteemides, mida komisjon ja CSTEE tunnistavad, näiteks protsessi lahusena ilma pääsuta ümbritsevasse väliskeskkonda. Kuna selle ettepaneku eesmärgiks on lubada vajalikku tootmist, kuid piirata tugevasti avatud kasutamisest tingitud emissioone, siis tundub olevat mõistlik lisada see ettepaneku lisas olevatele lubatud kasutusviisidele.

5.8

EESC usub, et vastavalt ülaltoodud spetsiifilistele märkustele peaks see ettepanek pakkuma paremat kaitset töökohal ja eemaldama täielikult igasuguse ohu väljaspool töökohta. Tundub, et triklorobenseeni ja konkureerivate toodete tootjad ja kasutajad on seda ettepanekut suurel määral ette näinud. Seega peaks mõju tootjatele ja tarbijatele tekkivatele kuludele olema vaid väike. Seetõttu toetab EESC ettepaneku seda osa.

6.1

Nagu ülalpoolgi, märgib EESC, et see ettepanek peab põhinema asjakohasel RAR-il ja CSTEE arvamusel ning käsitlema seetõttu ainult isomeeri 1,2,4-TCB. See peaks selgelt ilmnema pealkirjast ja tekstist. Õnneks jääb piirangute mõju kasutusele samaks, kuna see isomeer on põhiliseks komponendiks isomeeride segu TCB-s, mida varem müüdi kasutamiseks lahustites või pihustites.

6.2

Lubada tuleks muid kasutusviise suletud süsteemides, lisades asjakohasele piirangule sõnad “või teistes suletud süsteemides, kus ei ole võimalik aine pääsemine keskkonda”.

6.3

Nagu eelmiste muutustega nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ juurde, kahetseb EESC omavahel mitte seotud toodete seostamist ühes tekstis, mis võib nõuda spetsiifilisi ja pidevaid muutusi, et olla vastavuses objektiivse reaalsusega. See ei toeta head, õigeaegset ega tõhusat valitsemistava. Kui see johtub ressursipiirangutest lõpliku ja kriitilise faasi ajal, mil lepitakse kokku spetsiifiliste riskimaandamise meetmete osas, tuleks need piirangud võimalikult kiiresti ületada.

6.4

EESC märgib, et viimane hindamiseks mõeldud prioriteetsusnimekiri avaldati oktoobris 2000. EESC kahetseb, et see lähenemine tundub olevat hüljatud kaua enne, kui saab võimalikuks rakendada teisi menetlusi nagu REACH. Seda hoo kadumist tuleb lugeda kahetsusväärseks.

6.5

EESC märgib, et minevikus mängis CSTEE võtmerolli ja usub, et selle rolli jätkumiseks tulevikus on tehtud piisavalt ettevalmistusi, vaatamata hiljuti teatavaks tehtud muutustele teaduslike komiteede struktuuris ja vastutusalas.

6.6

EESC jagab üldiselt väljendatud muret aja üle, mis kulub praeguse süsteemi juures ainete hindamisele. Nende kahe toote jaoks on möödunud 11 aastat, enne kui seadusandlus jõustub. Viis aastat sellest möödub pärast seda, kui CSTEE kuulutas RAR-id rahuldavaks. Kui seadusandlus jõustub, ei kaasne sellega peaaegu mingeid kulutusi - ega mõõdetavat kasu tervisele või keskkonnale - kõigi asjaosaliste jaoks. Kuna täiendav info puudub, ei ole võimalik öelda, kas see on hea (s.t. turg on kohanenud jätkuvate riskihinnangute surve all) või halb (protsess on väga vähe saavutanud, põhjustades kõigile asjaosalistele märkimisväärseid kulutusi) – või kuidas teha mistahes soovitud parandusi.

6.7

Seetõttu usub EESC, et lisaks teistele ettepanekutele nagu näiteks REACH, ning kindlustamaks, et need tõesti paranevad, mitte ei kahjusta olemasolevaid protsesse, tuleks aeglaste edusammude põhjuseid viivitamatult hinnata. See peaks toimuma paralleelselt teiste praegu käimasolevate uuringutega mõju, kulutuste ja kasu mõõtmiseks kõigi asjaosaliste jaoks neis protsessides, mis on ette nähtud tervisele ja keskkonnale kasu toomiseks, eduka ja konkurentsivõimelise teadmuspõhise Euroopa majanduse raamistikus.