Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2004/273/44

    Kohtuasi C-404/04 P: Apellatsioonkaebus, mille Technische Glaswerke Ilmenau GmbH esitas 22. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-198/01: Technische Glaswerke Ilmenau GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon

    ELT C 273, 6.11.2004, p. 23–24 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    6.11.2004   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 273/23


    Apellatsioonkaebus, mille Technische Glaswerke Ilmenau GmbH esitas 22. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-198/01: Technische Glaswerke Ilmenau GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon

    (Kohtuasi C-404/04 P)

    (2004/C 273/44)

    Technische Glaswerke Ilmenau GmbH, esindajad Rechtsanwalt C. Arhold ja Rechtsanwalt N. Wimmer, White&Case LLP, 62 rue de la Loi, B-1040 Brüssel, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, esitas 22. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Kohtusse apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-198/01: Technische Glaswerke Ilmenau GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon, keda abistas S. Glas.

    Apellatsioonkaebuse esitajad paluvad Euroopa Kohtul:

    1.

    Tühistada kohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-198/01. (1)

    2.

    Tunnistada kehtetuks komisjoni 12. juuni 2001. aasta otsus.

    3.

    Teise võimalusena teises punktis nimetatule saata kohtuasi tagasi esimese astme kohtusse uue otsuse tegemiseks.

    4.

    Jätta kohtukulud kostja kanda.

    Õiguslikud alused ja peamised argumendid

    1.

    Apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab esimese astme kohtu 8. juuli 2004. aasta otsust kohtuasjas T-198/01, millega lükati tagasi tühistamishagi komisjoni otsuse vastu, milles komisjon määratles toetusena Treuhandanstalt'i (edaspidi: BvS) privatiseeritud ettevõte ostuhinna alandamise 4 miljoni DEM võrra ning esitas vastava tagasinõude.

    2.

    Apellatsioonkaebuse esitaja väljendas nii riigiabi uurimis- kui ka menetluses esimese astme kohtus arvamust, et tal oli õigus nõuda ostuhinna alandamist, mis tulenes ettenägematute asjaolude ilmnemisest, kuna apellatsioonkaebuse esitaja ja ostja – Treuhandanstalt – lähtusid hinnakokkuleppe tegemisel eeldusest, et Tüüringeni liidumaa toetab apellatsioonkaebuse esitaja investeeringuid privatiseeritud ettevõttesse kõrgendatud toetusega ühenduse vahenditest (üks komisjoni heakskiidetud üldistest regionaaltoetuste reeglitest). Nimetatud toetus oli kalkulatsioonialuseks. Pärast seda, kui kinnitati normaalne, mitte kõrgendatud toetus, langes selles ulatuses ära kalkulatsioonialus ning vastavalt sellele oleks pidanud kohandama ostuhinna. Kuna ostuhinna kohandamisele oleks olnud olemas üldine tsiviilõiguslik nõue, mida oleks tulnud kohaldada ka igale eraõiguslikule ostjale, siis ei oleks tegemist olnud toetuse saamisega (ei majanduslik eelis ega ka valik EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõttes). See asjaolu oleks kehtinud ka seetõttu, sest kuni privatiseerimise ajahetkeni kehtinud Teuhandi eeskirjade kohaselt oleks vastava madalama ostuhinna kinnitamine olnud probleemideta lubatud.

    3.

    Komisjon lükkas apellatsioonkaebuse esitaja seisukohad õiguslikel põhjenduste tagasi ning otsustas sealjuures, et eraldi tuleb uurida Treuhandi ja Tüüringeni liidumaa vastu esitatud nõudeid. Esimese astme kohus nõustus nende seisukohtadega ning lisaks leidis, et kirjaliku menetluse käigus ei ole kostja esitanud ühtegi kirjalikku tõendit Tüüringeni liidumaa toetuse lubaduse kohta.

    4.

    Selles suhtes on esitatud apellatsioonkaebus. Seoses ettenägematute asjaolude ilmnemisega toob apellatsioonkaebuse esitaja ennekõike välja järgmised apellatsioonkaebuse esitamise õiguslikud alused:

    Kohus eitas ebaõigelt komisjoni põhjendamiskohustuse rikkumist (EÜ asutamislepingu artikkel 253), kuna komisjoni põhjendus ei olnud kohane, et järeldada, miks komisjon lükkas tagasi kostja ettenägematute asjaolude ilmnemisest tuleneva nõude Treuhandi (nüüd BvS) vastu.

    Juhul, kui komisjoni põhjendus oleks vastanud EÜ asutamislepingu artiklist 253 tulenevatele nõuetele, siis oleks kohus igal juhul pidanud tuvastama ilmselge komisjoni hindamisvea, sest komisjoni põhjendus ei olnud kohane selleks, et kahelda apellatsioonkaebuse esitaja ettekandes ettenägematute asjaolude ilmnemise kohta. Vastavalt sellele oleks kohus pidanud tuvastama komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 rikkumise.

    Kuna kohus ei tuginenud lisaks veel teistele komisjoni poolt esitatud põhjendustele (tõendi puudumine Tüüringeni liidumaa toetuse lubaduse kohta) on need lubamatud (põhjenduste äravahetamine) ja tähtsusetud (tõendamiskohustuslik ei olnud mitte Tüüringeni nõusolek, vaid lepingupoolte valeettekujutus toetussumma suurusest).

    Lisaks rikkus kohus olulisi menetlusnorme, mh kohtuliku ärakuulmise nõuet, kuna ta lükkas otsusega tagasi apellatsioonkaebuse esitaja nõude kalkulatsioonialuse tõendi kohta ning samas tugines otsuses asjaolule, et apellatsioonkaebuse esitaja ei esitanud oma ettekandes tõendeid.

    5.

    Lisaks nendele apellatsioonkaebuse õiguslikele alustel vaidlustab apellatsioonkaebuse esitaja tehtud õiguslike vigu nii seoses teiste komisjoni otsuse põhjendamise puudustega ning peamiselt komisjoni toime pandud menetlusvigade ebaõige eitamisega.


    (1)  Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.


    Top