1

Euroopa Liidu Nõukogu palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 27. septembri 2011. aasta otsuse kohtuasjas T‑199/04: Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Üldkohus tühistas nõukogu 2. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 397/2004, millega kehtestatakse Pakistanist pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 66, lk 1), Gul Ahmed Textile Mills Ltd (edaspidi „Gul Ahmed Textile Mills”) puudutavas osas.

2

Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), muudetud nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 132; edaspidi „määrus nr 384/96”), näeb artiklis 3 „Kahju tuvastamine” ette:

„1.   Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju” käesoleva määruse kohaselt ühenduse tootmisharule tekitatud olulist kahju, ühenduse tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või ühenduse tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2.   Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt nii a) dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele ühenduse turul kui ka b) kõnealuse impordi edaspidist mõju ühenduse tootmisharule.

3.   Dumpinguhinnaga impordi mahu asjus pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga import on absoluutnäitajate poolest või ühenduse tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes hindadele pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes ühenduse tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

[...]

5.   Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomasele ühenduse tootmisharule, hinnatakse kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid, sh asjaolu, et tootmisharu on veel toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärku, müügi, kasumi, toodangu, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme tegelikku ja võimalikku vähenemist, ühenduse hindu mõjutavaid tegureid ning tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahakäibele, laovarudele, tööhõivele, töötasudele, kasvule, kapitali kaasamise võimele ja investeeringutele. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

6.   Lõike 2 alusel esitatud asjakohase tõendusmaterjaliga tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige tuleb tõendada, et lõike 3 alusel näidatud mahu- ja/või hinnatasemed on lõike 5 kohaselt mõjutanud ühenduse tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.

7.   Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid, millega ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi lõike 6 alusel omistada dumpinguhinnaga impordile. Tegurid, mida võib selles suhtes arvesse võtta, hõlmavad dumpinguhinnata impordi mahtu ja hinda, nõudluse vähenemist või tarbimisharjumuste muutusi, kaubanduspiiranguid ning konkurentsi kolmandate riikide ja ühenduse tootjate vahel, tehnoloogia arengut ning ühenduse tootmisharu eksporditegevust ja tootlikkust.

[...]”

3

Vaidlustatud kohtuotsuses tuvastati järgmist:

[...]

4

Gul Ahmed Textile Mills palus 28. mail 2004 esitatud hagiavalduses Üldkohtul tühistada määruse nr 397/2004 teda puudutavas osas.

5

Gul Ahmed Textile Mills esitas viis väidet, mille kohaselt:

6

Üldkohus pidas otstarbekaks analüüsida kõigepealt viienda väite kolmandat osa. Selles osas heitis hageja nõukogule sisuliselt ette seda, et nõukogu on rikkunud õigusnormi, kui jättis uurimata, kas varasemate dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine ja üldiste tariifsete soodustuste rakendamine Pakistani Islamivabariigi suhtes alates 2002. aasta algusest katkestas põhjusliku seose ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja Pakistanist pärineva impordi vahel.

7

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 45–51 märkis Üldkohus, et Pakistani voodipesu eksportivaid tootjaid esindavad ühendused juhtisid haldusmenetluse algusest saati liidu institutsioonide tähelepanu asjaolule, et kahju, mida ühenduse tootmisharule väidetavalt tekitati, oli tingitud kahest tegurist, st varasemate dumpinguvastaste tollimaksude ja tavapäraste tollimaksude kaotamisest Pakistani Islamivabariigi suhtes kohaldatava üldiste tariifsete soodustuste kava alusel, mitte Pakistanist pärit importi puuduvast dumpingust. Pakistani eksportivate tootjate sõnul hõlbustas Pakistanist pärit impordi suurenemist seega teatavatest tollimaksudest vabastamine ja õigusliku raamistiku muutmine.

8

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53–59, et täitmaks nõuetekohaselt kohustust uurida määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 alusel „lisaks dumpinguhinnaga impordile” kõiki „muid teadaolevaid tegureid, millega ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustatakse”, pidid liidu institutsioonid dumpinguhinnaga ekspordi kahjulikku mõju õigesti lahutama ja eristama kahjulikust mõjust, mis on muudel teadaolevatel teguritel.

9

Üldkohus asus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 56 seisukohale, et määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 loetelu „lisaks dumpinguhinnaga impordile […] muudest teadaolevatest teguritest” ei ole ammendav, vaid – vastupidi – on näidisloetelu, millele viitab sõna „hõlmavad” kasutamine nende tegurite loetelu alguses, mida võib arvesse võtta. Üldkohus rõhutas kohtuotsuse punktis 57, et selle määruse artikli 3 lõike 7 ja 1994. aasta dumpinguvastase koodeksi artikli 3.5 ühine eesmärk on tagada, et uurimisega hõlmatud impordile ei omistataks niisuguste muude võimalike tegurite võimalikku negatiivset mõju, mis mõjutavad ühenduse tootmisharule või siseriiklike tootmisharudele tekitatud kahju, et neid tootmisharusid ei kaitstaks rohkem kui vaja.

10

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 leidis Üldkohus, et varasemate dumpinguvastaste kaotamine ja tavapäraste tollimaksude kaotamine üldiste tariifsete soodustuste kava alusel olid teadaolevad tegurid, mida liidu institutsioonid pidid arvesse võtma põhjusliku seose hindamisel ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguvastase uurimisega hõlmatud toote Pakistanist pärit impordi vahel.

11

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 84 järeldas Üldkohus sellest, et liidu institutsioonide analüüsist ei ilmne isegi mitte pelga hinnanguna, missugune oleks olnud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ilma dumpinguta, s.t missugune oleks olnud ainult üldiste tariifsete soodustuste jõustumisest ja varasemate dumpinguvastaste tollimaksude kaotamisest tingitud kahju näiteks asjaomase tootmisharu turuosa kaotamise, kasumlikkuse või jõudluse vähenemise näol või loobumisena madalamate hindadega turulõikudest või mis tahes muu asjassepuutuva majandusliku näitaja kujul.

12

Seetõttu nõustus Üldkohus viienda väite kolmanda osaga ning tühistas teisi väiteid analüüsimata määruse nr 397/2004 Gul Ahmed Textile Millsi puudutavas osas.

13

Nendel asjaoludel esitas nõukogu, keda toetab esimeses kohtuastmes menetlusse astunud komisjon, vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.

14

Nõukogu leiab, et Üldkohus rikkus määruse nr 384/96 artikli 3 lõiget 7, tõlgendades valesti selles artiklis ette nähtud mõistet „muud tegurid”. Ta rõhutab tõepoolest, et Üldkohus hindas õigesti, et selle sätte kohaselt tuleb põhimõtteliselt muude tegurite kahjulikku mõju lahutada ja eristada dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust. Nõukogu väidab siiski, et Üldkohus tegi vea, kui järeldas, et kaks vaidlusalust tegurit, st varasemate dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine ja üldiste tariifsete soodustuste korra kehtestamine, on „muud tegurid” määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 tähenduses. Järelikult eksis Üldkohus oma järelduses, et käesolevas kohtuasjas on institutsioonid rikkunud nimetatud sätet seetõttu, et ei lahutanud ja eraldanud nende kahe vaidlusaluse teguri väidetavat kahjustavat mõju.

15

Nõukogu on seisukohal, et „muu tegur” määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 tähenduses on oma määratlusest tulenevalt tegur, mis ei ole dumpinguhinnaga impordiga seotud. Kaks vaidlusalust tegurit on tihedalt seotud Pakistanist pärit dumpinguvastase impordiga. Nõukogu arvates ei ole „tegur, mis üksnes hõlbustab dumpinguhinnaga impordi suurenemist iseenesest eraldiseisev kahju põhjustav tegur, kuna mis tahes kahju, mis tuleneb dumpinguhinnaga impordi suurenemisest, on põhjustatud dumpinguhinnaga impordist, mitte sellist impordi suurenemist hõlbustavatest teguritest”. See tõlgendus on kooskõlas WTO vaekogu 28. oktoobri 2011. aasta aruandega „Euroopa Liit – Dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit jalatsite suhtes” (WT/DS405/R).

16

Nõukogu märgib, et vaatamata sellele, et määruse nr 384/96 artikli 3 lõikes 7 toodud loetelu ei ole iseenesest ammendav, ei hõlma see siiski kahte vaidlusalust tegurit kui „muud tegurid” selle sätte tähenduses. Nimelt on õigus- ja haldusnormide muudatused olulised vaid niivõrd, kui need avaldasid mõju turule ja kaks vaidlusalust tegurit võisid avaldada mõju ainult dumpinguhinnaga impordile. Kuid nõukogu sõnul ei oma need kaks tegurit mingit mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele.

17

Veel leiab nõukogu, et Üldkohtu õigusnormi rikkumine tuleneb määruse nr 384/96 artikli 3 lõigete 6 ja 7 valest tõlgendusest, mis nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktis 84 esitatud kinnitustest.

18

Komisjon toetab olulises osas nõukogu kaalutlusi.

19

Gul Ahmed Textile Mills leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väited piiravad põhjendamatult mõistet „muud tegurid” määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 tähenduses. Nimelt on mõistele „muud tegurid” antud nõukogu tõlgendus selle sättega vastuolus. Lisaks, kuna kõnealuse sätte eesmärk on tagada, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks mis tahes kahju, kui see tuleneb muust tegurist, ei saa meelevaldselt piirata tegureid, mille kahjustavat mõju tuleb arvesse võtta.

20

Gul Ahmed Textile Millsi sõnul ei ole mõiste „muud tegurid” osas õige, et vaidlusalused tegurid olid „tihedalt seotud” dumpinguhinnaga impordiga. Varasemate dumpinguvastaste tollimaksude kaotamises väljendus liidu soov parandada olukorda, kus 1997. aastal oli kehtestatud põhjendamatud meetmed, ning see ei olnud seotud dumpinguhinnaga impordiga uurimisperioodil ega enne seda. Liit ei andnud spetsiaalset tariifset soodustust Pakistanist pärit impordile alates 1. jaanuarist 2002 ainuüksi voodipesu impordile ja veelgi vähem dumpinguhinnaga voodipesule. Turu õigusliku raamistiku muudatused on tingitud vaid liidu meetmetest ega ole „tihedalt seotud” kolmandate riikide tootjate tegevusega.

21

Gul Ahmed Textile Mills märgib, et vaidlusalused tegurid vähendasid otseselt kogu Pakistanist pärit voodipesu impordi tollimaksukoormust, mõjutades sellega otseselt kõnealuse impordi hinnataset liidu turul. Nende tariifimuutuste kvalifitseerimine „lihtsalt dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemist hõlbustavaks” on ilmselgelt väär.

22

Gul Ahmed Textile Millsi arvates on võtmeküsimus see, kas vaidlusalused tegurid mõjutasid otseselt ühe sellise majandusnäitaja taset, mida liidu institutsioonid võtavad arvesse, et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on tekitatud varalist kahju, ning selle kahju võimalik põhjus. Ent määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 5 kohaselt on nõutud „kõikide ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate” hindamine ning selles sättes ette nähtud näidisloendis on nimetatud „ühenduses kehtivaid hindu mõjutavad tegurid”. Vastustaja apellatsiooniastmes rõhutab, et vaidlusaluste tegurite otsesel tagajärjel seisid liidu tootjad äkki silmitsi impordiga, mis pääses liidu turule varasemast märkimisväärselt madalama hinnatasemega, ilma et Pakistani tootjate toodete franko laeva pardal (FOB) hindu oleks kuidagi muudetud. Seega oli õigusaktide muudatustel vahetu mõju nende majandusolude suhtes, mida võeti arvesse kahju tuvastamisel ning kahju ja dumpingu vahelise põhjusliku seose kindlakstegemisel.

23

Määruse nr 397/2004 põhjendustest 108–115 nähtub, et liidu institutsioonid uurisid tegureid, mida nad pidasid muudeks teguriteks kui dumpinguhinnaga import.

24

Täpsemalt uuriti Indiast, Türgist, Rumeeniast, Bangladeshist ja Egiptusest pärit importi ning tegureid, mis on seotud nõudluse vähenemise, liidu tootmisharu impordi ja ekspordi ning selle tootmisharu tootlikkusega.

25

On selge, et hinnates põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kahju vahel, ei uurinud liidu institutsioonid kahte vaidlusalust meedet, mis kahtluse alla seati, st tavapäraste tollimaksude kaotamine üldiste tariifsete soodustuste korra alusel ja varasemate dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine.

26

Tuleb tõdeda, et need meetmed puudutasid Pakistanist pärit tooteid ja et määrus nr 397/2004 on kohaldatav kõigi Pakistani tootjate suhtes. Selle määruse kohaselt on seega kogu selles loetletud eksport dumpinguhinnaga import määruse nr 384/96 artikli 3 tähenduses.

27

On kindel, et ühelt poolt 12% ja teiselt poolt 6,7% suuruste imporditollimaksude kaotamine võis hõlbustada ja soodustada asjaomaste toodete importi. Seevastu avaldus see mõju dumpinguhinnaga impordi suhtes.

28

Määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 sõnastusest ja eelkõige sõnastusest „teadaolevad tegurid, millega ühenduse tootmisharu […] kahjustatakse” nähtub, et selle määruse kohaselt on nõutav otseselt kahju tekitavate tegurite uurimine, mis eeldab otsest põhjuslikku seost.

29

Seevastu käesolevas asjas ei saa dumpinguhinnaga impordi regulatiivsete tingimuste muudatusi pidada iseenesest kahju tekitavaks. Kahju tekitab import ise.

30

Nimelt on dumpinguhinnaga import ja selle toimumise regulatiivsed tingimused lahutamatud.

31

Seega on importi hõlbustavad ja soodustavad vaidlusalused meetmed üksnes kaudne põhjus ning neid ei saa pidada „muudeks teguriteks” määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 tähenduses.

32

See tõlgendus on kooskõlas WTO vaekogu 28. oktoobri 2011. aasta aruandega „Europa Liit – Dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit jalatsite suhtes”, kus vaekogu analüüsis varasema impordikvoodi kaotamise ja 1994. aasta dumpinguvastase koodeksi artikli 3.5 seisukohast kahju vahelise põhjusliku seose küsimust. Vaekogu tõdes aruande punktis 7.527, et dumpinguhinnaga impordi suurenemist võimaldav impordikvoodi kaotamine ei ole iseenesest kahju põhjustav tegur.

33

Impordikvoodid kujutavad endast impordi toimumise regulatiivseid tingimusi, samamoodi nagu importtollimaksud.

34

Neid asjaolusid arvestades rikkus Üldkohus õigusnormi, leides et kaks vaidlusalust tegurit on „muud tegurid” määruse nr 384/96 artikli 3 lõike 7 tähenduses.

35

See järeldus ei mõjuta siiski küsimust, kas vaidlusaluseid tegureid tuleb arvesse võtta kahju uurimisel määruse nr 384/96 artikli 3 lõigete 2, 3 ja 5 alusel.

36

Järelikult tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

37

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus, kui ta tühistab Üldkohtu otsuse, teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

38

Käesolevas kohtuasjas ei ole täidetud tingimused, mis võimaldavad Euroopa Kohtul teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse.

39

Seetõttu tuleb asi suunata tagasi Üldkohtusse ning otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: