EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013D0755

Nõukogu otsus 2013/755/EL, 25. november 2013 , ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus)

OJ L 344, 19.12.2013, p. 1–118 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020; kehtetuks tunnistatud 32021D1764

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/755/oj

19.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/1


NÕUKOGU OTSUS 2013/755/EL,

25. november 2013,

ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta

(ÜMTde assotsieerimise otsus)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolev otsus asendab nõukogu otsuse 2001/822/EÜ, (1) mis kehtib 31. detsembrini 2013. Vastavalt otsuse 2001/822/EÜ artiklile 62 kehtestab nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklites 198–202 esitatud põhimõtete hilisemaks kohaldamiseks vajalikud sätted.

(2)

Nõukogu esitas 22. detsembri 2009. aasta järeldustes ELi suhete kohta ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTdega) komisjonile üleskutse teha 2012. aasta juuliks seadusandlik ettepanek ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse läbivaatamiseks. Nõukogu kiitis heaks komisjoni ettepaneku rajada ELi ja ÜMTde tulevane partnerlus kolmele sambale: 1) konkurentsivõime edendamine, 2) vastupanuvõime parandamine ja haavatavuse vähendamine ning 3) ÜMTde ja teiste partnerite ning naaberpiirkondade vahelise koostöö ja integratsiooni süvendamine.

(3)

Komisjon viis läbi avaliku konsultatsiooni, mis kestis 2008. aasta juunist oktoobrini, ja esitas ettepaneku uue assotsieerimisotsuse põhisuundade kohta. Konsulteerimise tulemuste kokkuvõte esitati komisjoni 6. novembri 2009. aasta teatises „ELi ning ülemeremaade ja -territooriumide vahelise uue partnerluse põhijooned”.

(4)

ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide üldsätteid ei kohaldata ÜMTde suhtes automaatselt, välja arvatud mõned sätted, mille puhul see on sõnaselgelt sätestatud. Kuigi ÜMTd ei kuulu kolmandate riikide hulka, ei moodusta need ka osa ühtsest turust ning peavad kaubanduse valdkonnas täitma kolmandatele riikidele pandud kohustusi, eelkõige päritolureegleid, tervishoiu- ja taimetervisenorme ning kaitsemeetmeid.

(5)

ÜMTde jätkusuutliku arengu toetamiseks tuleks ELi ja ÜMTde vahelist erisuhet edasi arendada ning asendada tavapärane arengukoostööalane lähenemisviis vastastikuse partnerlusega. ELi ja ÜMTde vaheline solidaarsus peaks põhinema ka nende ainulaadsel suhtel ja tõsiasjal, et kuulutakse samasse Euroopa perre.

(6)

Kodanikuühiskonna panust ÜMTde arengusse saab suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise kaudu kõikides koostöövaldkondades.

(7)

Kuigi igas geograafilises piirkonnas on osalejate ja liidu õiguse suhe erinev, peaks ÜMTde ja nende naabrite vaheline koostöö lähtuma kõigi osapoolte huvidest, võttes arvesse ÜMTde geograafilist asukohta ning keskendudes eelkõige ühist huvi pakkuvatele valdkondadele ning liidu väärtuste ja standardite edendamisele. Lisaks võiksid ÜMTd oma piirkondades toimida piirkondlike keskuste või tippkeskustena.

(8)

Euroopa Liit peaks toetama ÜMT poliitikat ja strateegiaid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ÜMT vajaduste, võimaluste ning valikute alusel.

(9)

Assotsieerimise eesmärk peaks olema bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamine, taastamine ja säästev kasutamine, kuna need on säästva arengu oluline eeltingimus.

(10)

ÜMTde maismaa ja mere bioloogiline mitmekesisus on suur. Kliimamuutused võiksid mõjutada ÜMTde looduskeskkonda ja ohustavad nende säästvat arengut. Meetmete võtmine bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamise, suurõnnetuste ohu vähendamise, loodusvarade säästva kasutamise ja jätkusuutliku energia valdkonnas võimaldaks ÜMTdel kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja seda leevendada.

(11)

Liidu ja ÜMTde vahelistes suhetes tuleks arvesse võtta, et ÜMTd võivad mängida olulist rolli mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kohaselt võetud liidu kohustuste täitmisel.

(12)

Selleks et suurendada ÜMTde majanduse vastupanuvõimet välistele vapustustele, tuleb ÜMTdel aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest, et vähendada nende mõjutatavust kütusele juurdepääsust ja hindade kõikumisest.

(13)

Liit võiks aidata suurendada ÜMTde vastupidavust suurõnnetuste suhtes ning toetada nende meetmeid selles valdkonnas.

(14)

ÜMTde geograafiline kaugus kahjustab nende konkurentsivõimet, mistõttu tuleb parandada juurdepääsuvõimalusi.

(15)

Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe tähtsust ÜMTde säästvat arengut võimendava tegurina.

(16)

ÜMTde majanduslik ja sotsiaalne areng peaksid teineteist toetama, et tugevdada ÜMTde konkurentsivõimet ning täita eelkõige kaitsetute elanikkonnarühmade ja puuetega isikute sotsiaalse heaolu ja kaasatuse eesmärgid. Seepärast peaks ELi ja ÜMTde vaheline koostöö hõlmama ka teabe ja heade tavade vahetamist muu hulgas oskuste arendamise ja sotsiaalkaitse valdkonnas, samuti puuetega inimeste õiguste edendamist, lähtudes ÜRO puuetega isikute õiguste konventsioonist. Lisaks peaks liidu ja ÜMTde assotsieerimine aitama edendada inimväärset tööd ja sotsiaalse dialoogi häid tavasid, aga ka tööõiguse põhireeglite järgimist, võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja juurdepääsu nii ÜMTdes kui ka piirkondades, kus nad asuvad.

(17)

Turism võiks olla üks valdkond liidu ja ÜMTde vahelises koostöös. Eesmärgiks on toetada ÜMT ametiasutuste pingutusi, et saada kohalikust, piirkondlikust ja rahvusvahelisest turismist maksimaalset kasu ning suurendada liidust ja muudest allikatest erafinantsvoogusid ÜMTdes turismi arendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vajadusele integreerida turism rahva ühiskondlikku, kultuuri- ja majandusellu ning keskkonnahoiule.

(18)

ÜMTde majandust ja elanike tervist võivad kahjustada nakkushaigused, näiteks denguepalavik Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning chikungunya viirus India ookeani piirkonna riikides. Epideemiad vähendavad ÜMTde rahvastiku tootlikkust ja tõenäoliselt mõjuvad kahjulikult ka turismile, mis on paljude ÜMTde majanduse alustala. Võttes arvesse, et ÜMTdesse reisib palju turiste ja mujalt pärit töötajaid, võivad ÜMTsid ohustada sissetoodud nakkushaigused, ning vastupidi, kuna ÜMTdest reisib tagasi suur hulk inimesi, võib see põhjustada nakkushaiguste levikut Euroopas. Seetõttu on eriti oluline tagada turismi ohutus selliste ÜMTde puhul, kelle majanduse jätkusuutlikkus sõltub suurel määral turismist.

(19)

Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti.

(20)

Liit tunnistab, et partnerlust ÜMTdega tuleb elavdada hea valitsemistava ning organiseeritud kuritegevuse vastase ning inimkaubanduse-, terrorismi- ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.

(21)

Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada säästva majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke.

(22)

Üleilmsed muutused, mis kajastuvad jätkuvas kaubanduse liberaliseerimise protsessis, mõjutavad suurel määral liitu, mis on ÜMTde peamine kaubanduspartner, ÜMTde AKV riikidest naabreid ja teisi majanduspartnereid.

(23)

ÜMTd on saarepiirkonnad, mille keskkond on kergesti mõjutatav ja vajab piisavat kaitset muu hulgas jäätmekäitluse valdkonnas. Seoses radioaktiivsete jäätmetega pakuvad sellist kaitset Euratomi asutamislepingu artikkel 198 ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid, välja arvatud Gröönimaa puhul, mille suhtes Euratomi asutamisleping ei kehti. Muid jäätmeid silmas pidades tuleks täpsustada, millised liidu eeskirjad ÜMTdes kehtima hakkavad.

(24)

Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames (2). Need tingimused on vajalikud, et vältida kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohane täitmine.

(25)

ÜMTde asjaomaste ettevõtjate ja ametkondade huvides tuleks ajakohastada menetlusi, mille alusel tõendatakse pärinemist ÜMTdest. Seetõttu tuleks ajakohastada ka liidu ja ÜMTde vahelist halduskoostööd käsitlevaid sätteid.

(26)

Ette tuleks näha halduskoostöö meetodid ning sätestada võimalus pettuse, eeskirjade eiramise, toodete päritolu käsitlevate reeglite süstemaatilise täitmatajätmise ja halduskoostöö puudumise puhul ajutiselt peatada kõigi või teatavate ÜMTst pärit toodete suhtes kehtestatud sooduskord. Ette tuleks näha ka piisavalt üksikasjalikud kaitse- ja järelevalvemeetmed. See annaks ÜMTdele, liidu pädevatele asutustele ning ettevõtjatele võimaluse kasutada selgeid ja läbipaistvaid eeskirju ja menetlusi. Lisaks on ühistes huvides tagada, et menetlusi ja korda, mille alusel ÜMTde kaupu saab eksportida liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt, rakendatakse nõuetekohaselt.

(27)

Võttes arvesse üleilmse teenuskaubanduse ja asutamisõiguse arengut ning vajadust ÜMTd sellesse integreerida, tuleb toetada teenusteturu arengut ja investeerimisvõimalusi, parandades ÜMTde teenuste ja neist lähtuvate investeeringute pääsu liidu turule. Sellega seoses peaks liit kõiki enamsoodustusrežiimi klausleid kasutades ÜMTdele võimaldama sama soodsat kohtlemist kui soodsaim mis tahes teisele kaubanduspartnerile võimaldatud kohtlemine, jättes ÜMTdele siiski võimaluse paindlikult kujundada oma kaubandussuhteid, nähes ette, et ÜMTd võimaldavad liidule sellist kohtlemist, mis vastab kohtlemisele, mida ÜMTd võimaldavad muudele suurtele kaubanduspartneritele.

(28)

Intellektuaalomandiõigused on tähtis innovatsiooni ergutamise tegur ning majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise vahend. Nende abil kaitstakse intellektuaalset loomingut ja see on kasulik ka riikidele. Intellektuaalomandiõiguste kaitse ja jõustamine aitab edendada kaubandust, majanduskasvu ja välisinvesteeringuid ning võidelda võltsitud toodete põhjustatud tervise- ja turvalisuseohtudega. ÜMTdele on kasulik intellektuaalomandiõiguste poliitika välja töötada eelkõige bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja tehnoloogia arengu valdkonnas.

(29)

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse ees seisvad tehnilised takistused võivad avaldada mõju kaubandusele ja nõuavad koostöö tegemist. Kaubandus ja kaubandusega seotud koostöö peaks hõlmama ka konkurentsipoliitikat ja intellektuaalomandiõigusi, mis on olulised kaubandusest saadava tulu õiglaseks jaotamiseks.

(30)

Selleks et ÜMTd saaksid parimatel tingimustel osaleda liidu siseturul ning piirkondlikul, allpiirkondlikul ja rahvusvahelisel turul, tuleb arendada ÜMTde suutlikkust asjakohastes valdkondades. Nii näiteks tuleb arendada inimressursse ja oskusi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, mitmekesistada majandussektoreid ja rakendada investeerimiskliimat parandavat asjakohast õigusraamistikku.

(31)

Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et muuta finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas.

(32)

ÜMTdele antav finantsabi peaks põhinema ühtsetel, läbipaistvatel ja tõhusatel kriteeriumidel ning arvesse tuleks võtta ka ÜMTde vajadusi ja saavutusi. Kriteeriumid peaksid arvesse võtma elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti taset, eelmistest Euroopa Arengufondidest eraldatud summasid ja ÜMTde geograafilisest eraldatusest tulenevaid probleeme.

(33)

ÜMTde ametiasutuste juhtimissuutlikkuse tõhususe, lihtsustamise ja tunnustamise huvides tuleks ÜMTdele eraldatud rahalisi vahendeid hallata vastastikuse partnerluse alusel. Lisaks peaksid ÜMTde ametiasutused võtma eesmärgiks välja töötada ja rakendada sellist poliitikat, mis vastab poolte vahel kokku lepitud koostööstrateegiatele.

(34)

Rahalise abi andmise korraga peaks peavastutus 11. EAFi programmitöö ja rakendamise alase koostöö eest olema delegeeritud eelkõige ÜMTdele. Koostööd peaks tegema valdavalt kooskõlas ÜMTde õigusnormidega ning see peaks tugevdama toetust programmis ette nähtud toimingute järelevalvele, hindamisele ja auditeerimisele. Programmitöö ja rakendamise protsessi käigus tuleks arvese võtta ÜMTde piiratud haldus- ja inimressursse. Lisaks tuleb selgelt sõnastada, et ÜMTdel on õigus rahastamisele erinevatest rahastamisallikatest.

(35)

ÜMTd võivad osaleda Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustes (ETKR), järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 (3) sätteid. Seetõttu võib ÜMTde puhul piirkondlik koostöö seisneda nende osalemises Euroopa territoriaalse koostöö rühmituses, mis toimub vastavalt korrale, mida kohaldatakse ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes. Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse liikmeks olevad ÜMTd võivad saada piirkondlikku rahastamist.

(36)

Selleks et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatusi, tuleks komisjonile anda ka pädevus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse VI lisa liiteid. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistustöö käigus vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ning nõuetekohase edastamise nõukogule.

(37)

Käesolev otsus peaks andma komisjonile võimaluse leida uuenduslikke, järjekindlaid ja erinevatest olukordadest lähtuvaid lahendusi, võttes arvesse eespool nimetatud tegureid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

ESIMENE OSA

ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE EUROOPA LIIDUGA ASSOTSIEERIMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

1.   Peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd”) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit”), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde jätkusuutlikku arengut ja edendada ELi väärtusi ja standardeid kogu maailmas.

2.   Assotsieerimises osalevad partnerid on liit, ÜMTd ja liikmesriigid, kellega ÜMTd on seotud (edaspidi „seotud liikmesriigid”).

Artikkel 2

Territoriaalne kohaldatavus

Assotsieerimist kohaldatakse kõikide ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ÜMTde suhtes.

Artikkel 3

Eesmärgid, põhimõtted ja väärtused

1.   Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel.

2.   Assotsieerimisega taotletakse ELi toimimise lepingu artiklis 199 sätestatud üldeesmärkide täitmist, parandades ÜMTde konkurentsivõimet, tugevdades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ja edendades nende koostööd teiste partneritega.

3.   Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustest kinnipidamise, õigusriigi, hea valitsemistava ja jätkusuutliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid.

4.   Käesolevas otsuses viidatud koostöövaldkondades ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

5.   Partnerid tunnustavad üksteise õigust kehtestada oma säästva arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töötajate kaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega. Seejuures seavad nad eesmärgiks rangete keskkonna ja töötajate kaitse nõuete kehtestamise.

6.   Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning jätkusuutliku arengu kolmest põhitahust – majandus- ja sotsiaalareng ning keskkonnakaitse.

Artikkel 4

Assotsieerimise juhtimine

Assotsieerimist juhivad komisjon ja ÜMT ametiasutused ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriik vastavalt nende institutsioonilisele, seaduslikule ja finantsilisele pädevusele.

Artikkel 5

Ühishuvid, vastastikune täiendavus ja prioriteedid

1.   Assotsieerimine moodustab ühist huvi pakkuvates küsimustes peetava poliitilise dialoogi ja koostöö raamistiku.

2.   Esmatähtsaks peetakse koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu näiteks:

a)

ÜMTde majanduse mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega;

b)

keskkonda säästva majanduskasvu edendamine;

c)

loodusvarade jätkusuutlik majandamine, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine;

d)

kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja nende leevendamine;

e)

suurõnnetuste ohu vähendamine;

f)

teaduse, innovatsiooni ja teaduskoostöö edendamine;

g)

ÜMTde ning nende naabrite ja teiste partnerite vaheliste sotsiaalsete, kultuurialaste ja majandussidemete edendamine.

3.   Ühist huvi pakkuvates valdkondades tehtava koostöö eesmärk on edendada ÜMTde võimet toimida iseseisvalt ning arendada nende suutlikkust töötada välja, rakendada ja kontrollida lõikes 2 osutatud strateegiaid ja poliitikat.

Artikkel 6

Assotsieerimisest teavitamine

1.   Omavaheliste suhete tugevdamiseks teavitavad EL ja ÜMTd kodanikke assotsieerimisest, eelkõige edendades ÜMTde ja nende liidusiseste partnerite ametiasutuste, teadusringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtjate vahelisi sidemeid ja koostööd.

2.   ÜMTd teevad jõupingutusi, et tugevdada ja edendada suhteid kogu liiduga. Liikmesriigid toetavad neid jõupingutusi.

Artikkel 7

Piirkondlik koostöö ja integratsioon ning koostöö teiste partneritega

1.   Võttes arvesse käesoleva otsuse artiklit 3, on assotsieerimise eesmärk toetada ÜMTde osalemist asjaomastes rahvusvahelistes, piirkondlikes ja/või allpiirkondlikes koostööalgatustes ning ÜMTde piirkondlikku ja allpiirkondlikku integratsiooni vastavalt nende endi püüdlustele ning kooskõlas nende pädevate ametiasutuste kindlaks määratud eesmärkide ja prioriteetidega.

2.   Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele.

3.   Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse teises ja kolmandas osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit ELi rahastamisvahenditest rahastatavate koostööprogrammide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Samuti püüab liit vajaduse korral assotsieerida ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või riikidega, mis ei ole AKV riigid, ning äärepoolseimate piirkondadega.

4.   Toetus, mida antakse ÜMTde osalemiseks asjaomastes piirkondliku integratsiooni organisatsioonides, nähakse ette eelkõige järgmisele:

a)

nende asjakohaste piirkondlike organisatsioonide ja institutsioonide suutlikkuse suurendamine, mille liikmeteks on ÜMTd;

b)

piirkondlikud ja allpiirkondlikud algatused, nagu sektoripõhiste reformide poliitika eluviimine koostöövaldkondades, mis on kindlaks määratud käesoleva otsuse teises ja kolmandas osas;

c)

ÜMTde teadlikkuse suurendamine mõjust, mida piirkondlik integratsioon avaldab eri valdkondades;

d)

ÜMTde osalemine piirkondliku integratsiooni organisatsioonide raames piirkondlike turgude arendamises;

e)

ÜMTde ja nende naabrite vahelised piiriülesed investeeringud.

Artikkel 8

Osalemine Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustes

Käesoleva otsuse artikli 7 lõigete 1–3 kohaldamisel tähendavad koostööalgatused või koostöö teised vormid samuti seda, et ÜMTde valitsusasutused, piirkondlikud- ja allpiirkondlikud organisatsioonid, kohalikud ametiasutused ning vajaduse korral ka teised avaliku ja erasektori asutused või institutsioonid (sealhulgas avalike teenuste osutajad) võivad osaleda Euroopa territoriaalse koostöö rühmituses, tehes seda vastavalt koostöö eeskirjadele ja eesmärkidele, mis on sätestatud käesoleva otsusega ning määrusega (EÜ) nr 1082/2006 ning vastavalt korrale, mida kohaldatakse ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes.

Artikkel 9

Erirežiim

1.   Assotsieerimisel võetakse arvesse, et ÜMTde majanduslik areng on ebaühtlane ja nad ei suuda ühtviisi ära kasutada kõiki artiklis 7 osutatud piirkondliku koostöö ja integratsiooni pakutavaid võimalusi.

2.   Isoleeritud ÜMTde suhtes kehtestatakse erirežiim.

3.   Selleks et isoleeritud ÜMTd saaksid ületada struktuurseid ja muid arengutakistusi, võetakse erirežiimi kehtestamisel, muu hulgas rahalise abi suuruse ja tingimuste kindlaksmääramisel, arvesse nende konkreetseid probleeme.

4.   Isoleeritud ÜMTdena käsitatavate ÜMTde loetelu on esitatud I lisas.

2.   Peatükk

Koostöös osalejad

Artikkel 10

Üldine lähenemisviis

1.   Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

2.   Vajaduse korral peavad ÜMTd dialoogi ja konsulteerivad selliste asutuste ja organitega nagu:

a)

pädevad kohalikud ja muud avaliku sektori asutused;

b)

majandus- ja sotsiaalpartnerid;

c)

muud asjakohased organid, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnapartnereid ja valitsusväliseid organisatsioone, ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavad organid.

Artikkel 11

Koostöös osalejad

1.   ÜMTde poolt osalevad koostöös:

a)

ÜMTde valitsusasutused;

b)

ÜMTde kohalikud ametiasutused;

c)

avalike teenuste osutajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu sotsiaal-, ettevõtlus-, tööandjate ja ametiühingute liidud ning kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid;

d)

piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid.

2.   ÜMTdega seotud liikmesriigid teevad komisjonile lõike 1 punktides a ja b osutatud valitsusasutused ja kohalikud ametiasutused teatavaks kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 12

Valitsusväliste osalejate ülesanded

1.   Valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi.

2.   Valitsusvälised osalejad, kellel on õigus osaleda projektide ja programmide eelarve detsentraliseeritud täitmises, määratakse kindlaks ÜMT ametiasutuste, komisjoni ja seotud liikmesriigi vahelise kokkuleppega, arvestades asjaomast valdkonda ning osalejate erioskusi ja tegevusala. Kindlaksmääramine toimub igas ÜMTs artiklis 10 osutatud laiapõhjalise dialoogi ja konsulteerimise käigus.

3.   Assotsieerimise eesmärk on aidata ÜMTdel tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone, eelkõige nende asutamist ja arendamist, ning luua tingimused nende osalemiseks arengustrateegiate ja -programmide kujundamises, rakendamises ja hindamises.

3.   Peatükk

Assotsieerimise institutsiooniline raamistik

Artikkel 13

Dialoogi juhtpõhimõtted

1.   Liit, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid peavad korrapäraselt dialoogi, mis on igakülgne ja poliitiline.

2.   Dialoogi peetakse ranges kooskõlas liidu, ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide institutsioonilise, õigusliku ja finantspädevusega. Dialoog on paindlik: see võib olla ametlik või mitteametlik ning seda peetakse asjakohasel tasemel ja asjakohases vormis artiklis 14 osutatud dialoogifoorumite kaudu.

3.   Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises.

4.   Dialoog keskendub muu hulgas assotsieerimise eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele.

Artikkel 14

Assotsieerimisfoorumid

1.   Assotsieerimisega luuakse järgmised dialoogifoorumid:

a)

ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum”). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad;

b)

komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel;

c)

assotsieerimise rakendamiseks moodustatakse ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide ning komisjoni kokkuleppel nõuandvaid töörühmi, mille laad oleneb käsitletavatest küsimustest. Need töörühmad võib kokku kutsuda komisjoni, liikmesriigi või ÜMT taotlusel. Töörühmad täiendavad ÜMT ja ELi foorumi ja/või kolmepoolsetel konsultatsioonidel tehtavat tööd ning neis peetakse tehnilisi arutelusid küsimustes, mis on ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide jaoks eriti olulised.

2.   Komisjon on ÜMTde ja ELi foorumi, kolmepoolsete konsultatsioonide ja töörühmade eesistuja ning tagab neile sekretariaaditeenuste osutamise.

TEINE OSA

ASSOTSIEERIMISE RAAMES SÄÄSTVA ARENGU EDENDAMISEKS TEHTAVA KOOSTÖÖ VALDKONNAD

1.   Peatükk

Keskkonnaprobleemid, kliimamuutused ja suurõnnetuste ohu vähendamine

Artikkel 15

Üldised eesmärgid ja põhimõtted

Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste ja suurõnnetuste ohu vähendamise valdkonnas selleks, et:

a)

toetada ÜMTde jõupingutusi töötada välja ja rakendada poliitikat, strateegiaid, tegevuskavasid ja meetmeid;

b)

toetada ÜMTde jõupingutusi ühineda piirkondlike võrgustike ja algatustega;

c)

edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust ning katkestada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel ning

d)

toetada ÜMTde jõupingutusi toimida piirkondlike keskuste või tippkeskustena.

Artikkel 16

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säästev majandamine ja säilitamine

Assotsieerimise raames võib teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säästva majandamise ja säilitamise valdkonnas selleks, et:

a)

edendada uute mere- ja maismaakaitsealade loomist ja tõhustada nende majandamist, samuti selleks, et parandada olemasolevate kaitsealade majandamist;

b)

edendada mere- ja maismaaressursside säästvat majandamist eesmärgiga kaitsta liike (eelkõige ohustatud, haavatavaid ja haruldasi liike), nende elupaiku ning ökosüsteemide toimimist väljaspool kaitsealasid;

c)

tugevdada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist ja säästvat kasutamist:

i)

lahendades ökosüsteemi üldisi probleeme, nagu kliimamuutused, säilitades toimivaid ja vastupidavaid ökosüsteeme ning edendades kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel keskkonda säästvat infrastruktuuri ja ökosüsteemidel põhinevaid lähenemisviise, mis paljudel juhtudel võimaldavad täita mitut eesmärki korraga;

ii)

tugevdades kohalikul, piirkondlikul ja/või rahvusvahelisel tasandil suutlikkust sidusrühmade (avaliku sektori asutused, maaomanikud, erasektor, teadlased ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) vahelise teabe-, teadmiste ja hea tava vahetuse kaudu;

iii)

tugevdades kaitsealade ja muude alade looduskaitseprogramme ja nendega seotud tegevust;

iv)

laiendades teadmistebaasi ning täiendades muu hulgas ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste väärtuse mõõtmise alaseid teadmisi;

d)

edendada ja toetada piirkondlikku koostööd eemärgiga lahendada probleeme, mis on seotud näiteks invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste mõjuga;

e)

töötada välja ressursside tugevdamise mehhanismid, sealhulgas nähes ette tasu ökosüsteemi teenuste osutamise eest.

Artikkel 17

Metsa säästev majandamine

Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist.

Artikkel 18

Rannikualade integreeritud majandamine

Assotsieerimise raames võib teha koostööd rannikualade integreeritud majandamise valdkonnas selleks, et:

a)

toetada jõupingutusi, mida ÜMTd teevad mere- ja rannikualade jätkusuutliku majandamise tõhustamiseks, töötades välja strateegilise ja tervikliku lähenemisviisi mere- ja rannikualade planeerimisele ja majandamisele;

b)

kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.

Artikkel 19

Merendus

Assotsieerimise raames võib teha koostööd merenduse valdkonnas selleks, et:

a)

süvendada dialoogi valdkonnas ühist huvi pakkuvates küsimustes;

b)

edendada merendusteadmisi ja biotehnoloogiat ning ookeanienergiat, mereseiret, rannikualade majandamist ja ökosüsteemil põhinevat majandamist;

c)

edendada terviklikke lähenemisviise rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 20

Kalavarude säästev majandamine

1.   Assotsieerimise raames kalavarude säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö rajaneb järgmistel põhimõtetel:

a)

kalavarude vastutustundlik majandamine ja vastutustundlikud püügitavad;

b)

hoidutakse meetmetest ja tegevusest, mis on vastuolus kalavarude säästva kasutamise põhimõtetega;

c)

ilma et see piiraks liidu ja ÜMTde vaheliste kehtivate või tulevaste kahepoolsete kalandusalaste partnerluslepingute kohaldamist, peavad liit ja ÜMTd omavahel korrapäraselt nõu mere elusressursside kaitse ja majandamise küsimustes ning vahetavad asjakohaste artiklis 14 sätestatud dialoogifoorumite kaudu teavet ressursside olukorra kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata järgmist:

a)

hea tava, hea valitsemistava ja püügipiirkondade vastutustundliku majandamise aktiivne edendamine kalavarude kaitseks ja nende säästvaks majandamiseks; see hõlmab ka ühist huvi pakkuvaid kalavarusid ja kalavarusid, mida majandavad piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid;

b)

kalavarude kaitse alane dialoog ja koostöö muu hulgas ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel piirkondlike kalavarusid majandavate organisatsioonidega ja nende organisatsioonide raames tehtava koostöö tõhustamine. Dialoog ja koostöö hõlmab kontrolli- ja järelevalvekavasid ning stiimuleid ja kohustust pikemas perspektiivis tõhustada kalavarude ja rannikukeskkonna majandamist.

Artikkel 21

Säästev veemajandus

1.   Liit ja ÜMTd võivad assotsieerimise raames säästva veemajanduse valdkonnas teha koostööd, mis hõlmab veepoliitikat ja institutsioonide väljaarendamist, veeressursside kaitset, olme-, tööstus- ja põllumajanduskasutuseks ette nähtud veevarustust maa- ja linnapiirkondades, veevarude loomist, jaotamist ja majandamist ning reovee käitlemist.

2.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu joogiveega varustamisele ja kanalisatsiooniteenustele piirkondades, kus need teenused ei ole piisavalt välja arendatud ning mis on loodusõnnetuste poolt eriti haavatavad, et aidata parandada rahvastiku tervislikku seisundit ja suurendada tootlikkust ning seega otseselt arendada inimressursse.

3.   Koostöö tegemisel nendes valdkondades lähtutakse põhimõttest, et linna- ja maapiirkondades põhiliste vee- ja kanalisatsiooniteenuste laiendamine ei tohi kahjustada keskkonda.

Artikkel 22

Jäätmekäitlus

Assotsieerimise raames jäätmekäitluse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata kõikides jäätmekäitlusega seotud toimingutes hea keskkonnatava kasutamise edendamist, sealhulgas jäätmete hulga vähendamist, ringlussevõttu või teisi taaskasutamisprotsesse, nt jäätmete energiakasutust ja jäätmete kõrvaldamist.

Artikkel 23

Energia

Assotsieerimise raames säästva energia valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata:

a)

energia tootmist, energiajaotust ja juurdepääsu energiale, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud säästva energia arendamist, edendamist, kasutamist ja salvestamist;

b)

energiapoliitikat ja -regulatsiooni, eelkõige poliitika ja eeskirjade väljatöötamist, et muuta energiatariifid taskukohaseks ja jätkusuutlikuks;

c)

energiatõhusust, eelkõige energiatõhususe standardite väljatöötamist ja rakendamist ning energiatõhususe meetmete rakendamist eri sektorites (tööstus, kaubandus, avalik sektor ja kodumajapidamised) ning nendega kaasnevaid haridus- ja teavitamismeetmeid;

d)

transporti, eelkõige keskkonda säästvamate ühiskondlike ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud transpordivahendite (hübriid-, elekter- ja vesinikkütusega sõidukid, samuti autode ühiskasutuse ja jalgrattalaenutuse kavad) arendamist, edendamist ja kasutamist;

e)

linnaplaneerimist ja -ehitust, eelkõige rangete keskkonnakvaliteedi standardite ning linnaplaneerimise ja -ehituse energiatõhususnõuete edendamist ja rakendamist, ning

f)

turismi, eelkõige ise end energiaga varustava (taastuvenergiapõhise) ja/või nn rohelise turismi infrastruktuuri edendamist.

Artikkel 24

Kliimamuutused

Assotsieerimise raames kliimamuutuste valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on toetada ÜMTde algatusi, mis hõlmavad kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist kliimamuutuste negatiivsete mõjudega, ning see võib hõlmata:

a)

kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamiseks vajalike tõendite kogumist, peamiste riskide kindlakstegemist ning territoriaalsete, piirkondlike ja/või rahvusvaheliste meetmete ja kavade väljatöötamist;

b)

kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise eesmärkide hõlmamist avaliku sektori poliitikasse ja strateegiatesse;

c)

poliitika kujundamise ja rakendamise seisukohalt eriti oluliste statistiliste andmete ja näitajate väljatöötamist ja kindlaksmääramist ning

d)

ÜMTde piirkondlikus ja rahvusvahelises dialoogis osalemise toetamist, misläbi tugevdatakse koostööd, sealhulgas teadmiste ja kogemuste vahetamist.

Artikkel 25

Suurõnnetuste ohu vähendamine

Assotsieerimise raames võib teha koostööd suurõnnetuste ohu vähendamise valdkonnas selleks, et:

a)

töötada välja või täiustada suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku süsteeme, sealhulgas infrastruktuure, ning suurõnnetuste tagajärgede leevendamiseks vajalikke ennustus- ja eelhoiatussüsteeme;

b)

teha põhjalikke uuringuid ÜMTsid ja ÜMTde piirkondi ähvardava suurõnnetuste ohu ning ÜMTdes ja ÜMTde piirkondades olemas oleva suurõnnetustele reageerimise suutlikkuse kohta;

c)

tugevdada kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku meetmeid;

d)

parandada asjaomaste osalejate reageerimisvõimet ning nende tegevuse koordineerimist, tõhusust ja tulemuslikkust;

e)

parandada elanike teavitamist suurõnnetuse ohust ja selle ärahoidmisest ning suurõnnetuste vältimist, nendeks valmisolekut ning neile reageerimist, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste erivajadustele;

f)

tugevdada peamiste kodanikukaitses osalejate koostööd ning

g)

edendada ÜMTde osalemist piirkondliku, Euroopa ja/või rahvusvahelise tasandi foorumitel, et tagada partneritevaheline korrapärasem teabevahetus ja tihedam koostöö suurõnnetuse korral.

2.   Peatükk

Juurdepääs

Artikkel 26

Üldised eesmärgid

1.   Assotsieerimise raames juurdepääsu valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a)

tagada ÜMTdele parem juurdepääs ülemaailmsetele transpordivõrkudele ning

b)

tagada ÜMTdele parem juurdepääs info- ja sidetehnoloogiale ja -teenustele.

2.   Lõikes 1 osutatud raamistikus tehtav koostöö võib hõlmata:

a)

tegevuspõhimõtteid ja institutsioonide väljaarendamist;

b)

maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetransporti ning

c)

sadamate ja lennujaamade laorajatisi.

Artikkel 27

Meretransport

1.   Assotsieerimise raames meretranspordi valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on arendada ja edendada säästlike ja tõhusate meretransporditeenuste osutamist ÜMTdes ja see võib hõlmata:

a)

majanduslikult ja kaubanduslikult kulutasuva hinnaga tõhusa kaubaveo edendamist;

b)

ÜMTde ettevõtjate rahvusvahelistes mereveoteenustes osalemise soodustamist;

c)

piirkondlike programmide edendamist;

d)

kohaliku erasektori suuremat kaasamist mereveondusse ning

e)

infrastruktuuri arendamist.

2.   Liit ja ÜMTd edendavad meresõiduohutust, laevaperede turvalisust ja saastamise vältimist.

Artikkel 28

Lennutransport

Assotsieerimise raames lennutranspordi valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata:

a)

ÜMTde lennutranspordi ümberkorraldamist ja moderniseerimist;

b)

ÜMTde lennutranspordi ettevõtlusalase elujõulisuse ja konkurentsivõime toetamist;

c)

erasektori investeeringute ja osalemise edendamist ning

d)

teadmiste ja hea ettevõtlustava vahetamise edendamist.

Artikkel 29

Lennutranspordi ohutus

Assotsieerimise raames lennutranspordi ohutuse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on aidata ÜMTdel täita asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid ja see võib muu hulgas hõlmata:

a)

lennuliikluse ohutussüsteemide rakendamist;

b)

lennujaamades turvameetmete rakendamist ja tsiviillennundusasutuste suutlikkuse suurendamist nende vastutusalas toimuva tegevuse ohutuse tagamisel ning

c)

infrastruktuuri ja inimressursside arendamist.

Artikkel 30

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenused

Assotsieerimise raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on stimuleerida ÜMTdes innovatsiooni ja majanduskasvu ning parandada kodanike igapäevaelu ja ettevõtete olukorda, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Koostöö eesmärk on parandada ÜMTde regulatiivset suutlikkust ning selle raames võib toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavõrkude ja -teenuste osutamise laiendamist järgmiste meetmetega:

a)

prognoositava regulatiivse keskkonna loomine, et pidada sammu tehnoloogia arenguga, soodustada majanduskasvu ja innovatsiooni ning edendada konkurentsi ja tarbijakaitset;

b)

dialoog infoühiskonna edendamise ja järelevalvealaste küsimuste valdkonnas;

c)

teabevahetus standardite ja koostalitlusvõime küsimustes;

d)

info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö ning info- ja sidetehnoloogial põhineva teadusinfrastruktuuri edendamine;

e)

teenuste ja rakenduste arendamine olulise ühiskondliku mõjuga valdkondades.

3.   Peatükk

Teadus ja innovatsioon

Artikkel 31

Teadus- ja innovatsioonikoostöö

Assotsieerimise raames teaduse ja innovatsiooni valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata teadust, tehnoloogiat, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, eesmärgiga toetada ÜMTde jätkusuutlikku arengut ning edendada ÜMTde rolli piirkondlike keskuste ja tippkeskustena ning edendada nende tööstuse konkurentsivõimet. Eelkõige võib koostöö hõlmata:

a)

teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonidialoogi ning ÜMT ja ELi poliitika ja algatuste kooskõlastamist ja nendevahelise sünergia loomist kõnealuses valdkonnas;

b)

ÜMTde poliitika ja institutsioonide arendamist ning tegevuse koordineerimist kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonitegevust ning nende tulemuste kasutamist;

c)

ÜMTde, liidu, liikmesriikide ja kolmandate riikide juriidiliste isikute vahelist koostööd;

d)

ÜMTde teadlaste, teadusasutuste ja juriidiliste isikute osalemist tegevuses, mis on seotud liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammidega ning ettevõtete ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) konkurentsivõime programmiga (COSME). ning

e)

ÜMTde teadlaste koolitust ning nende rahvusvahelist liikuvust ja vahetust.

4.   Peatükk

Noorsoo-, haridus-, koolitus-, tervishoiu-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

Artikkel 32

Noored

1.   Liit tagab, et artiklis 50 määratletud ÜMTdest pärit füüsilised isikud võivad osaleda liidu noortealgatustes samadel alustel kui liikmesriikide kodanikud.

2.   Assotsieerimise eesmärk on tugevdada ÜMTde ja liidu noorte vahelisi sidemeid, muu hulgas edendades ÜMTde noorte koolitusalast liikuvust ning noorte vastastikust üksteisemõistmist.

Artikkel 33

Haridus ja koolitus

1.   Assotsieerimise raames hariduse ja koolituse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata:

a)

kvaliteetse kaasava alg-, kesk- ja kõrghariduse andmist ning kutseharidust ja -koolitust ning

b)

abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

2.   Liit tagab, et ÜMTde artiklis 50 määratletud füüsilised isikud võivad osaleda liidu haridus- ja kutseõppealgatustes samadel alustel kui liikmesriikide kodanikud.

3.   Liit tagab, et ÜMTde haridusasutused ja instituudid võivad osaleda liidu hariduskoostöö algatustes samadel alustel kui liikmesriikide haridus- ja kutseõppeasutused.

Artikkel 34

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

1.   Liit ja ÜMTd peavad dialoogi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, et toetada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada inimväärset tööd ÜMTdes ja piirkondades, kus nad asuvad. Lisaks on dialoogi eesmärk aidata ÜMTde ametiasutustel töötada välja valdkonna poliitika ja õigusaktid.

2.   Dialoogi raames vahetatakse eelkõige teavet ja häid tavasid sellistes tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna tegevuspõhimõtete ja õigusaktide küsimustes, mis pakuvad huvi nii liidule kui ka ÜMTdele. Eelkõige kaalutakse dialoogi pidamist oskuste arendamise, sotsiaalkaitse, ühiskondliku dialoogi, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise, puuetega inimeste juurdepääsuvõimaluste, töötervishoiu ja -turvalisuse ning muude tööõiguse reeglite ülevõtmise valdkonnas.

Artikkel 35

Rahvatervis

Assotsieerimise raames tehtava koostöö eesmärk on tugevdada ÜMTde suutlikkust jälgida ja avastada nakkushaigusi ning võidelda nakkushaiguste puhangutega, võttes meetmeid, et:

a)

olemasolevatele struktuuridele tuginedes suurendada valmisolekut ning suutlikkust reageerida piiriülestele terviseohtudele, näiteks nakkushaigustele, eelkõige erakorralistele sündmustele;

b)

suurendada ÜMTde suutlikkust, tugevdades piirkondlikke rahvatervisevõrgustikke, edendades ekspertidevahelist teabevahetust ning parandades koolitust;

c)

töötada välja vahendid ja sideplatvormid ning õppe- ja e-õppe kavad, lähtudes ÜMTde konkreetsetest vajadustest.

5.   Peatükk

Kultuur

Artikkel 36

Kultuurivahetus ja -dialoog

1.   Assotsieerimise raames võib teha koostööd kultuurivahetuse ja -dialoogi valdkonnas selleks, et:

a)

aidata kaasa ÜMTde iseseisvale, inimkesksele arenguprotsessile, mille juured on iga rahva omas kultuuris;

b)

toetada ÜMTde pädevate ametiasutuste vastu võetud tegevuspõhimõtteid ja meetmeid, mille eesmärk on ÜMTde inimressursi arendamine, loova potentsiaali suurendamine ja kultuurilise eripära edendamine;

c)

toetada elanikkonna osalemist arenguprotsessis;

d)

pidada dialoogi ühise seisukoha kujundamiseks ning teabevahetuse tihendamiseks kultuuri- ja audiovisuaalsetes küsimustes.

2.   Liit ja ÜMTd teevad üksteisega koostööd kultuurivahetuse edendamiseks,

a)

edendades kõikide partnerite kultuuri- ja loomesektorite vahelist koostööd;

b)

edendades kultuuriliste ja loominguliste teoste ringlust ning selles valdkonnas tegutsejate vahelisi kontakte;

c)

tehes tegevuspõhimõtetealast koostööd poliitika kujundamise ja innovatsiooni, vaatajaskonna kujundamise ja uute ettevõtlusmudelite väljatöötamise valdkonnas.

Artikkel 37

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

1.   Assotsieerimise raames audiovisuaalvaldkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada osalejate audiovisuaalset toodangut ja see võib hõlmata järgmisi meetmeid:

a)

ringhäälingusektoritevahelise koostöö ja vahetuse toetamine;

b)

audiovisuaalteoste vahetuse toetamine;

c)

pädevate asutuste, samuti audiovisuaal- ja ringhäälingupoliitika ning õigusliku raamistiku alaste seisukohtade vahetamine;

d)

üksteise territooriumil ja kolmandates riikides korraldatavate rahvusvaheliste ürituste külastamise ja neil osalemise toetamine.

2.   Audiovisuaalsete teoste ühisele tootmisele võib anda toetust kohaliku ja piirkondliku kultuurilise sisu edendamise kavadest, mis on loodud liidus, ÜMTdes ja seotud liikmesriikides.

Artikkel 38

Lavakunst

Assotsieerimise raames võib teha koostööd lavakunsti valdkonnas selleks, et:

a)

lavakunsti viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke;

b)

soodustada ühe või mitme liidu liikmesriigi ja ühe või mitme ÜMT tootjate ühistoodangut ning

c)

soodustada rahvusvaheliste teatritehnoloogiaalaste standardite väljatöötamist ja teatrilaval kasutatavate märkide kasutamist, sealhulgas standardimisasutuste kaudu.

Artikkel 39

Kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse

Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava,

a)

soodustades teabevahetust;

b)

edendades koostööd kutsealase koolituse valdkonnas;

c)

parandades kohaliku üldsuse teadlikkust ning

d)

pakkudes ajaloomälestiste, kaitsealuste kohtade ja kultuuripärandiga seotud õigusaktide ja meetmete rakendamise, eelkõige aga pärandi kohalikku ellu sulandamise alast nõustamist.

6.   Peatükk

Võitlus organiseeritud kuritegevusega

Artikkel 40

Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga

1.   Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas selleks, et:

a)

töötada välja uuenduslikke ja tõhusaid vahendeid, et edendada politsei- ja õigusalast koostööd, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega tehtavat koostööd organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemisel, ning

b)

võttes arvesse rahvusvaheliste organite tegevust sellel alal, aidata ÜMTdel parandada organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemise, samuti igasuguste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valmistamise, levitamise ja ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise poliitika tõhusust, hoides ära uimastite kuritarvitamist ja vähendades uimastite põhjustatud kahju muu hulgas järgmiste meetmete abil:

i)

koolitus ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemise suutlikkuse suurendamine;

ii)

ennetustöö, sealhulgas uimastisõltlaste koolitus, teavitamine, tervishoid, ravi ja taastusabi, kaasa arvatud uimastisõltlaste töökeskkonda ja ühiskonda taasintegreerimise projektid;

iii)

tõhusate jõustamismeetmete väljatöötamine;

iv)

tehnilise, finants- ja haldusabi andmine, et töötada välja tõhus inimkaubandusevastase võitluse poliitika ja võtta vastu selle valdkonna õigusaktid, eelkõige teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamise ning suunamismehhanismide ja ohvrikaitse süsteemide loomise kaudu, kaasates asjaomased sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;

v)

tehnilise, finants- ja haldusabi andmine uimastite tarvitamisest tekkiva kahju ärahoidmisele, ravimisele ja vähendamisele;

vi)

tehnilise abi andmine laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise vastaste õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks ning

vii)

tehnilise abi andmine ja koolitus, et toetada suutlikkuse suurendamist ja edendada rahvusvaheliste korruptsioonivastase võitluse normide täitmist, lähtudes eelkõige ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni nõuetest.

2.   Assotsieerimise raames teevad ÜMTd liiduga koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas kooskõlas artiklitega 70 ja 71.

7.   Peatükk

Turism

Artikkel 41

Turism

Assotsieerimise raames võib turismi valdkonnas tehtav koostöö hõlmata järgmist:

a)

meetmed, mille eesmärk on määratleda, kohandada ja arendada säästvat turismipoliitikat;

b)

meetmed ja tegevused, millega arendatakse ja toetatakse säästvat turismipoliitikat;

c)

meetmed, mille eesmärk on integreerida säästev turism ÜMTde kodanike sotsiaalsesse, kultuurilisse ja majanduslikku ellu.

KOLMAS OSA

KAUBANDUS JA KAUBANDUSEGA SEOTUD KOOSTÖÖ

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 42

Üldised eesmärgid

Liidu ja ÜMTde vahelise kaubanduse ja kaubandusega seotud koostöö üldised eesmärgid on:

a)

edendada ÜMTde sotsiaalset ja majanduslikku arengut, seades sisse tihedad majandussidemed nende ja terve liidu vahel;

b)

soodustada ÜMTde integratsiooni piirkondliku ja maailmamajandusega ning edendada kaupade ja teenustega kauplemist;

c)

aidata ÜMTdel luua soodne investeerimiskliima, et toetada nende sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

d)

edendada üleilmse finantssüsteemi stabiilsust, terviklikkust ja läbipaistvust ning head juhtimistava maksuvaldkonnas;

e)

toetada ÜMTde majanduse mitmekesistamist;

f)

toetada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada poliitikat, mis aitavad arendada nende kaupade ja teenustega kauplemist;

g)

toetada ÜMTde ekspordi- ja kauplemisvõime suurenemist;

h)

toetada ÜMTde jõupingutusi, ühtlustada oma õigusakte liidu õigusaktidega või viia need vastavusse liidu õigusaktidega, kui see on asjakohane;

i)

luua võimalusi liiduga sihipärase koostöö tegemiseks ja dialoogi pidamiseks kaubanduse valdkonnas ja sellega seotud valdkondades.

II   JAOTIS

KAUPADE JA TEENUSTEGA KAUPLEMISE NING ASUTAMISÕIGUSEGA SEONDUV KORD

1.   Peatükk

Kaubavahetuse kord

Artikkel 43

Päritolustaatusega kaupade vaba sissepääs

1.   ÜMTdest pärit tooted imporditakse liitu imporditollimaksuvabalt.

2.   Päritolustaatusega toodete määratlus ja sellega seonduva halduskoostöö meetodid on sätestatud käesoleva otsuse VI lisas.

Artikkel 44

Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed

1.   Liit ei kohalda ÜMTdest pärinevate toodete importimisel koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

2.   Lõikega 1 ei välistata kaupade impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, kui see on õigustatud kõlbluse või avaliku korra seisukohast või seotud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, rahvuslike, kunsti-, ajaloo- ja muinsusväärtuste kaitsmise, taastumatute loodusvarade säilitamise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmisega.

Esimeses lõigus osutatud keelud ega piirangud ei tohi endast kujutada meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega üldist varjatud kaubanduspiirangut.

Artikkel 45

ÜMTde võetavad meetmed

1.   Arvestades ÜMTde praegusi arenguvajadusi, võivad ÜMTde ametiasutused liidust pärit toodete impordi suhtes säilitada või kehtestada nende meelest vajalikke tollimakse ja koguselisi piiranguid.

2.   Käesolevas peatükis käsitletud valdkondades võimaldavad ÜMTd liidule kohtlemist, mis on vähemalt sama soodus kui kõige soodsam kohtlemine, mida nad kohaldavad lõikes 4 sätestatud teiste suurte kaubanduspartnerite suhtes.

3.   Lõikega 2 ei keelata ÜMT-l kohelda teisi ÜMTsid või muid arenguriike soodsamalt kui liitu.

4.   Käesolevas jaotises mõistetakse „suure kaubanduspartneri” all mis tahes arenenud riiki või mis tahes riiki, mille osakaal maailma kaupade ekspordis on üle 1 %, või, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, iseseisvalt, ühiselt või majandusintegratsioonilepingu alusel tegutsevat riikide rühma, mille osakaal maailma kaupade ekspordis on kokku üle 1,5 %. Osakaalu arvutuseks kasutatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni uusimaid ametlikke andmeid maailma juhtivate kaubaeksportijate kohta (liidusisene kaubandus välja arvatud).

5.   ÜMTde ametiasutused edastavad komisjonile 2. aprilliks 2014. teabe nende kohaldatavate tollitariifide kohta ja vastavalt käesolevale otsusele kohaldatavate koguseliste piirangute loetelud.

ÜMTde ametiasutused teavitavad komisjoni ka nimetatud meetmete muudatustest, kui need vastu võetakse.

Artikkel 46

Mittediskrimineerimine

1.   Liit ei diskrimineeri ühtegi ÜMTd võrreldes teistega ja ÜMTd ei diskrimineeri ühtegi liikmesriiki võrreldes teistega.

2.   Vastavalt artiklile 65 ei loeta diskrimineerimiseks käesoleva otsuse erisätete, eelkõige artikli 44 lõike 2, artiklite 45 ja 48, 49, 51 ning artikli 69 lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 47

Jäätmete veo tingimused

1.   Jäätmete vedu liikmesriikide ja ÜMTde vahel kontrollitakse rahvusvaheliste ja liidu õigusaktide kohaselt. Liit toetab selles valdkonnas tõhusa rahvusvahelise koostöö sisseseadmist ja arendamist, pidades silmas keskkonna ja rahvatervise kaitset.

2.   Liit keelustab jäätmete otsese ja kaudse ekspordi ÜMTdesse, välja arvatud tavajäätmete eksport taaskasutamise eesmärgil, ning ÜMTde ametiasutused keelustavad selliste jäätmete igasuguse otsese või kaudse impordi liidust ja kolmandatest riikidest nende territooriumile, piiramata nimetatud valdkondades pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides võetud või tulevikus võetavaid konkreetseid rahvusvahelisi kohustusi.

3.   Nende ÜMTde pädevad ametiasutused, kes ei ole oma põhiseadusliku seisundi tõttu Baseli konventsiooni osalised, kiirendavad neis ÜMTdes Baseli konventsiooni sätete rakendamiseks vajalike siseriiklike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist.

4.   Lisaks sellele aitavad seotud liikmesriigid kaasa sellele, et ÜMTd võtaksid vastu järgmiste õigusaktide rakendamiseks vajalikud siseriiklikud õigus- ja haldusnormid:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, (4) täpsemalt:

artikkel 40, mis käsitleb jäätmete väljavedu ülemeremaadesse ja -territooriumidele,

artikkel 46, mis käsitleb jäätmete importi ülemeremaadest ja -territooriumidelt;

b)

komisjoni määrus (EÜ) nr 1418/2007 (5) ning

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, (6) kohaldades direktiivi artiklis 16 sätestatud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegu.

5.   Üks või mitu ÜMTd ja seotud liikmesriigid võivad kohaldada siseriiklikku korda jäätmete eksportimisel ÜMTdest nimetatud liikmesriiki.

6.   Sellisel juhul teavitab asjaomane seotud liikmesriik komisjoni kohaldatavatest õigusaktidest ning samuti tulevikus vastu võetavatest asjakohastest siseriiklikest õigusaktidest või nende muudatustest hiljemalt 2. juuliks 2014.

Artikkel 48

Soodustuste ajutine tühistamine

Kui komisjon on seisukohal, et esinevad piisavad põhjused seada kahtluse alla käesoleva otsuse rakendamise nõuetekohasus, alustab ta konsultatsioone asjaomase ÜMT ja liikmesriigiga, kellel on temaga erisuhted, et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine. Kui konsultatsioonide tulemuseks ei ole käesoleva otsuse rakendamine vastastikku vastuvõetaval viisil, võib liit ajutiselt tühistada asjaomase ÜMT soodustused kooskõlas VII lisaga.

Artikkel 49

Kaitse- ja järelevalvemeetmed

Käesoleva otsuse nõuetekohaseks rakendamiseks võib liit võtta VIII lisas sätestatud kaitse- ja järelevalvemeetmeid.

2.   Peatükk

Teenustega kauplemise ning asutamisõigusega seonduv kord

Artikkel 50

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ÜMT füüsiline isik” – isik, kes tavaliselt elab ÜMTs ja kes on mõne liikmesriigi kodanik või kellele on selles ÜMTs antud spetsiaalne õiguslik seisund. Selle määratlusega ei piirata liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi ELi toimimise lepingu tähenduses;

b)

„ÜMT juriidiline isik” – juriidiline isik, kes on asutatud asjaomase ÜMT õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on selle ÜMT territooriumil; juriidilist isikut, kellel on ÜMT territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei käsitata ÜMT juriidilise isikuna, kui tema tegevus ei ole tegelikult ja pidevalt seotud selle riigi või territooriumi majandusega;

c)

liidu ja ÜMTde vahel sõlmitud lepingute kohase kohtlemise suhtes kohaldatakse määratlusi, mis on sätestatud artikli 51 lõikes 1 osutatud majandusliku integratsiooni lepingutes.

Artikkel 51

Kõige soodsam kohtlemine

1.   Pidades silmas majandustegevuse raames teenuskaubandust ja asutamist mõjutavaid meetmeid:

a)

liit võimaldab ÜMTde füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohtlemist, mis on vähemalt sama soodus kui kõige soodsam kohtlemine, mida nad kohaldavad mis tahes sellise kolmanda riigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kellega liit sõlmib või on sõlminud majandusliku integratsiooni lepingu;

b)

ÜMT võimaldab liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohtlemist, mis on vähemalt sama soodus kui kõige soodsam kohtlemine, mida nad kohaldavad mis tahes sellise suure kaubanduspartneri füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kellega ÜMT sõlmib majandusliku integratsiooni lepingu pärast 1. jaanuari 2014.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustused ei kehti kohtlemise suhtes, mida võimaldatakse:

a)

siseturu raamistikus, mille kohaselt siseturu osalistel tuleb märkimisväärselt ühtlustada oma õigusakte, et kõrvaldada mittediskrimineerivad takistused asutamisõiguse ja teenuskaubanduse valdkonnas;

b)

vastavalt meetmetele, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja ettevaatusmeetmete tunnustamine vastavalt teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) VII artiklile või GATSi lisale finantsteenuste kohta. See ei piira käesoleva artikli kohaste erimeetmete võtmist ÜMTde suhtes;

c)

tulenevalt rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest, mis on täielikult või peamiselt seotud maksustamisega;

d)

tulenevalt meetmetest, mis kuuluvad GATSi II artikli lõike 2 kohaste enamsoodustusrežiimi erandite alla.

3.   ÜMTde ametiasutused võivad kohaliku tööhõive edendamise või soodustamise eesmärgil vastu võtta õigusakte, et toetada ÜMTde füüsilisi isikuid ja kohalikku majandustegevust. Sellisel juhul teavitavad ÜMTde ametiasutused komisjoni vastuvõetud õigusaktidest, et komisjon saaks liikmesriikidele neist teada anda.

Artikkel 52

Kutsekvalifikatsioon

Nõukogu võtab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 203vastu ÜMTde arsti, hambaarsti, ämmaemanda, üldõenduse, apteekri ja veterinaararsti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimekirja, mida liikmesriikides tuleb tunnustada.

III   JAOTIS

KAUBANDUSEGA SEOTUD MUUD VALDKONNAD

1.   Peatükk

Kaubandus ja säästev areng

Artikkel 53

Üldine lähenemisviis

Kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut.

ÜMTd ei muuda leebemaks oma keskkonna- ega tööalaseid õigus- ega haldusnorme kaubanduse ja investeeringute soodustamise eesmärgil.

Artikkel 54

Kaubanduse suhtes kohaldatavad keskkonna- ja kliimamuutuste valdkonna standardid

1.   Assotsieerimise raames tehtava kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöö eesmärk on suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika ja -kohustuste vastastikust kooskõla. Assotsieerimise raames tehtava kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöös võetakse arvesse põhimõtteid, millest lähtutakse rahvusvahelises keskkonnajuhtimises ning mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes.

2.   Taotletakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli lõppeesmärkide saavutamist. Koostöö alus on tulevane õiguslikult siduv rahvusvaheline kliimamuutuste kokkulepe, mis hõlmab kõigi osapoolte kohustusi seoses kliimamuutuste leevendamisega, mis on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentside otsuste rakendamisega.

3.   Mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendusmeetmeid ei tohi kasutada partnerite meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendina ega varjatud kaubanduspiiranguna.

Artikkel 55

Kaubanduse valdkonna tööõiguse standardid

1.   Assotsieerimise eesmärk on edendada kaubandust, et saavutada täielik ja produktiivne tööhõive ning tagada kõigile inimväärne töö.

2.   Õiguses ja praktikas austatakse ja rakendatakse rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhistandardeid, mis on määratletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni asjakohastes konventsioonides. Selliste põhistandarditega nõutakse muu hulgas ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusest kinnipidamist, mis tahes sunni- ja kohustusliku töö ning laste töö halvimate vormide keelamist, töölevõtmise vanuse alammäära kehtestamist ning mittediskrimineerimist töösuhetes.

3.   Tööõiguse põhistandardite rikkumist ei saa rakendada ega ära kasutada õiguspärase suhtelise eelisena. Nimetatud põhireegleid ei kasutata protektsionistlikel eesmärkidel.

Artikkel 56

Säästev kauplemine kalandustoodetega

Selleks et edendada kalavarude säästvat majandamist, võib assotsieerimisel teha koostööd ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning sellega seotud kaubanduse vastase võitluse valdkonnas. Selles valdkonnas tehakse koostööd, et:

a)

edendada ÜMTdes ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning sellega seotud kaubanduse vastase võitluse meetmete rakendamist;

b)

toetada ÜMTde ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide koostööd kalanduse ja mereökosüsteemide pikaajalist tõhusat majandamist võimaldavate kontrolli- ja järelevalvesüsteemide, stiimulite ja meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.

Artikkel 57

Säästev puidukaubandus

Assotsieerimise raames puidukaubanduse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada kauplemist seaduslikest allikatest pärit puiduga. Koostöö võib hõlmata reguleerivate meetmete alast dialoogi ning teabevahetust selliste turupõhiste ja vabatahtlike meetmete kohta nagu metsade sertifitseerimine ja keskkonnahoidlikud riigihanked.

Artikkel 58

Kaubanduse säästev areng

1.   Assotsieerimise raames säästva arengu valdkonnas tehtava koostööga võib:

a)

toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade ja -teenustega, sealhulgas kohalike õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise abil, ning teenuste ja kaupadega, mis aitavad kaasa ÜMTde sotsiaalsete tingimuste parandamisele;

b)

toetada säästva taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

c)

edendades kaubandust selliste kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse sealseid vabatahtliku säästvuse tagamise kavasid, nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning loodusressurssidepõhiste toodete sertifitseerimise kavad;

d)

edendades ettevõtete sotsiaalse vastutuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja suuniseid ning ergutades ÜMTdes tegutsevaid äriühinguid neid rakendama;

e)

vahetades ettevõtete sotsiaalse vastutuse alast teavet ja head tava.

2.   Kui liit ja ÜMTd kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, võivad liit ja ÜMTd võtta arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõtet.

3.   Liit ja ÜMTd kohaldavad täielikku läbipaistvust selliste keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks võetavate kaitsemeetmete väljatöötamisel, juurutamisel ja rakendamisel, mis võivad mõjutada kaubandust.

2.   Peatükk

Kaubandusega seotud muud valdkonnad

Artikkel 59

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

1.   Liidu ja ÜMTde residentide vahelistele maksebilansi jooksevkonto kohastele vabalt vahetatavas vääringus tehtavatele maksetele ei kehtestata piiranguid.

2.   Liikmesriigid ja ÜMTde ametiasutused kohustuvad maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul mitte kehtestama piiranguid kapitali vabale liikumisele vastuvõtva liikmesriigi, riigi või territooriumi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ning tagama, et selliste investeeringute tulemusena omandatud vara ja nendest tulenevat kasumit on võimalik rahaks muuta ja kodumaale tagasi viia.

3.   Liidul ja ÜMTdel on õigus võtta ELi toimimise lepingu artiklites 64, 65, 66, 75 ja 215 ette nähtud meetmeid mutatis mutandis neis artiklites sätestatud tingimustel.

4.   ÜMT ametiasutused, asjaomane liikmesriik ja liit teavitavad üksteist sellistest meetmetest viivitamata ning esitavad üksteisele kõnealuste meetmete lõpetamise ajakava niipea kui võimalik.

Artikkel 60

Konkurentsipoliitika

Konkurentsimoonutuste kõrvaldamisel võetakse asjakohaselt arvesse ÜMTde erinevat arengutaset ja majanduslikke vajadusi ning rakendatakse kohalikke, riiklikke ja piirkondlikke eeskirju ja poliitikat, mis näevad ette ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse kontrollimise, ja kui nende eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine, siis teatavatel tingimustel ka nende keelamise. Nimetatud keeld kehtib ka ühe või mitme ettevõtja liidu või ÜMT territooriumil turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta.

Artikkel 61

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

1.   Intellektuaalomandi õiguste, kaasa arvatud selliste õiguste teostamise vahendite piisav ja tõhus kaitse tagatakse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste normidega, et vähendada moonutusi ja takistusi kahepoolses kaubanduses.

2.   Assotsieerimise raames võib selles valdkonnas teha koostööd, et töötada välja intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise alaseid õigusakte ja määrusi, vältida õiguste kuritarvitamist nende valdajate poolt ja selliste õiguste rikkumist konkurentide poolt ning toetada riiklikke ja piirkondlikke intellektuaalomandi jõustamise ja kaitse organisatsioone, sealhulgas töötajate koolitamist.

Artikkel 62

Tehnilised kaubandustõkked

Assotsieerimise raames võib teha koostööd kaupade tehniliste normide, standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, turu järelevalve ja kvaliteedi tagamise valdkonnas, et kõrvaldada tarbetud tehnilised tõkked liidu ja ÜMTde vahelises kaubanduses ning vähendada valdkondadevahelisi erinevusi.

Artikkel 63

Tarbijapoliitika, tarbijate tervise kaitse ja kaubandus

Assotsieerimise raames tarbijapoliitika, tarbijate tervise kaitse ja kaubanduse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse alaste õigusaktide väljatöötamist, et vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid.

Artikkel 64

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Assotsieerimise raames sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a)

soodustada liidu ja ÜMTde vahelist ning ÜMTde ja kolmandate riikide vahelist kaubandust, tagades inimeste, loomade ja taimede tervise ning elu kaitse kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga (edaspidi „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping”);

b)

lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme;

c)

tagada liidu ja ÜMTde vahelises kaubanduses kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

d)

edendada meetmete vastavusseviimist rahvusvaheliste standarditega kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

e)

toetada ÜMTde osalemist organisatsioonides, kes töötavad välja rahvusvahelisi sanitaar- ja fütosanitaarnorme;

f)

edendada ÜMTde ja Euroopa uurimisinstituutide ja laborite vahelist teabevahetust ja suhtlemist;

g)

luua ja arendada ÜMTde tehnilist suutlikkust rakendada ja kontrollida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid;

h)

edendada tehnosiiret sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas.

Artikkel 65

Protektsionistlike meetmete keelustamine

1. ja 2. peatüki sätteid ei kasutata suvaliseks diskrimineerimiseks ega kaubanduse varjatud piiramiseks.

3.   Peatükk

Raha- ja maksustamisküsimused

Artikkel 66

Maksuerand

1.   Ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva otsuse sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi maksusoodustuste suhtes, mida liikmesriigid või ÜMTde ametiasutused annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse alusel.

2.   Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on ära hoida maksupettust või takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätete või muude maksukokkulepete või riigisisese maksuseadusega ette nähtud maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist.

3.   Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks asjaomastel pädevaid ametiasutusi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

Artikkel 67

Liidu rahastatavate lepingute suhtes kohaldatav maksu- ja tollikord

1.   ÜMTd kohaldavad liidu rahastatavate lepingute suhtes vähemalt sama soodsat maksu- ja tollikorda kui kõige soodsam kohtlemine, mida nad võimaldavad seotud liikmesriikidele või sellistele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi, või rahvusvahelistele arenguorganisatsioonidele, kellega neil on sidemeid.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse liidu rahastatavate lepingute suhtes järgmist korda:

a)

abi saavas ÜMTs ei kohaldata lepingu suhtes tempelmakse ega registreerimislõive ega samaväärse toimega makse, olenemata sellest, kas need maksud on juba olemas või kehtestatakse need edaspidi; sellised lepingud registreeritakse siiski ÜMTs kehtivate õigusaktide kohaselt ja selle eest võib võtta osutatud teenusele vastavat tasu;

b)

lepingute täitmisest tulenev kasum ja/või tulu maksustatakse tulu saava ÜMT maksustamiskorra kohaselt, tingimusel et sellist kasumit ja/või tulu teenivate füüsiliste isikute või juriidiliste isikute alaline tegutsemiskoht asub selles ÜMTs või lepingu täitmine kestab kauem kui kuus kuud;

c)

kui ettevõtjad peavad importima töövahendeid ehituslepingute täitmiseks, kohaldatakse nende taotluse korral kõnealuste töövahendite suhtes ajutise impordi korda, mis on sätestatud abi saava ÜMT õigusaktides;

d)

teenuslepingus piiritletud ülesannete täitmiseks vajalikke erialaseid töövahendeid võib ajutiselt importida abi saavasse ÜMTsse ja nende suhtes ei kohaldata mingeid impordi- ja tollimakse ega teisi samaväärse toimega makse, kui need maksud ei ole tasu osutatud teenuste eest;

e)

abi saavas ÜMTs ei kohaldata tarnelepingute kohase impordi suhtes impordi- ja tollimakse ega teisi samaväärse toimega makse. Asjaomasest ÜMTst pärinevate toodete tarnimise leping sõlmitakse tarnitavate toodete tehasehinna põhjal, millele võib lisada selliseid siseriiklikke makse, mida kohaldatakse nende tarnete suhtes selles ÜMTs;

f)

kütuseid, määrdeid ja süsivesinik-sideaineid ning üldiselt kõiki ehituslepingute täitmiseks kasutatavaid materjale käsitatakse kohalikult turult ostetuna ja nende suhtes kohaldatakse abi saavas ÜMTs kehtivaid maksueeskirju;

g)

isiklikud asjad ja majatarbed, mis imporditakse teenuslepingus piiritletud ülesannete täitmiseks muude kui kohalike seast tööle võetud füüsiliste isikute ja nende pereliikmete tarbeks, vabastatakse impordi- ja tollimaksudest ja muudest samaväärse toimega maksudest abi saavas ÜMTs kehtivate õigusaktidega ette nähtud ulatuses.

3.   Kõikides lepingutega seotud küsimustes, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1 ja 2, kohaldatakse asjaomase ÜMT õigusakte.

4.   Peatükk

Kaubandussuutlikkuse arendamine

Artikkel 68

Üldine lähenemisviis

Selleks et tagada, et ÜMTd saaksid käesolevast otsusest võimalikult suurt kasu ja et nad saaksid liidu siseturul ning piirkondlikul, allpiirkondlikul ning rahvusvahelisel turul osaleda võimalikult headel tingimustel, aitab assotsieerimine arendada ÜMTde kaubandussuutlikkust,

a)

suurendades ÜMTde konkurentsivõimet, võimet toimida iseseisvalt ja majanduslikku vastupanuvõimet, suurendades ÜMTde kaubanduse ja teenuskaubanduse väärtust ja mahtu ning tugevdades ÜMTde võimet meelitada erasektorit tegema investeeringuid eri majandussektoritesse;

b)

parandades ÜMTde ja naaberriikide vahelist koostööd kaubanduse, teenuskaubanduse ja asutamisõiguse valdkonnas.

Artikkel 69

Kaubandusdialoog, koostöö ja suutlikkuse suurendamine

Assotsieerimise raames võib pidada dialoogi, teha koostööd ja toetada suutlikkuse suurendamise algatusi selleks, et:

a)

tugevdada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada poliitikaid, mis aitavad arendada kaupade ja teenustega kauplemist;

b)

julgustada ÜMTsid tegema jõupingutusi õigusliku, reguleeriva ja institutsioonilise raamistiku ning vajaliku halduskorra kehtestamiseks;

c)

edendada erasektori, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut;

d)

toetada turgude arengut ja toodete väljatöötamist ning muu hulgas toodete kvaliteedi parandamist;

e)

aidata kaasa kaubanduse ja teenuskaubanduse seisukohalt oluliste inimressursside ja kutseoskuste arengule;

f)

parandada ettevõtlusvahendajate suutlikkust osutada ÜMTde ettevõtetele ekspordi seisukohalt olulisi teenuseid, näiteks turu-uuringud;

g)

aidata luua investeerimist soodustavat ettevõtluskliimat.

5.   Peatükk

Koostöö finantsteenuste ja maksunduse valdkonnas

Artikkel 70

Koostöö rahvusvaheliste finantsteenuste valdkonnas

Assotsieerimise raames võib teha koostööd üleilmse finantssüsteemi stabiilsuse, terviklikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks. Koostöö võib hõlmata:

a)

investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhusa ja piisava kaitse pakkumist;

b)

rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimist ja selle vastu võitlemist;

c)

eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelise koostöö edendamist;

d)

sõltumatute ja tõhusate finantsteenuste järelevalve mehhanismide loomist.

Artikkel 71

Finantsteenuseid reguleerivate õigusnormide vastavusseviimine

Liit ja ÜMTd viivad oma õigusnorme vastavusse tunnustatud rahvusvaheliste õigusnormide ja järelevalvestandarditega, mille hulka kuuluvad: Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid” („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions”) ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”).

Kui see on asjakohane või kui asjaomane ÜMT seda soovib, võivad liit ja ÜMTd teha jõupingutusi, et edendada ÜMTde õigusaktide suuremat ühtlustamist liidu õigusaktidega finantsteenuste valdkonnas.

Artikkel 72

Reguleerivate ja järelevalveasutuste vaheline koostöö

Liit ja ÜMTd soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 73

Maksundusalane koostöö

Liit ja ÜMTd edendavad koostööd maksunduse valdkonnas, et parandada õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötada välja meetmed hea valitsemistava põhimõtete tõhusaks rakendamiseks maksunduse, sealhulgas läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi valdkonnas.

NELJAS OSA

SÄÄSTVA ARENGU VAHENDID

1.   Peatükk

Üldsätted

Artikkel 74

Üldised eesmärgid

Liit aitab saavutada assotsieerimise üldeesmärke, pakkudes:

a)

piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke;

b)

pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks.

Artikkel 75

Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „programmikohane abi”– Euroopa Arengufondist ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse programmidokumentides ette nähtud territoriaalseid ja piirkondlikke strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist;

b)   „programmitöö”– ÜMTde säästva arengu tagamiseks assotsieerimise raames käesoleva otsuse teises osas osutatud valdkonna meetmete mitmeaastaseks rakendamiseks ette nähtud soovituslike rahaliste vahenditega seotud organiseerimise ja otsuste tegemise ning selliste vahendite eraldamise protsess;

c)   „programmidokument”– dokument, milles on esitatud ÜMT strateegia, prioriteedid ja meetmed ÜMT säästva arengu eesmärkide tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks vastavalt assotsieerimise eesmärkidele;

d)   käesoleva otsuse artiklis 83 osutatud „arengukavad”– sidus tegevus, mille ÜMTd määravad kindlaks ja mida nad rahastavad vastavalt omaenda arengupoliitikale ja -strateegiale või ÜMTde ja seotud liikmesriikide vahelisel kokkuleppel põhinevale arengupoliitikale ja -strateegiale;

e)   „vahendite territoriaalne jaotus”– ÜMT-le Euroopa Arengufondist ette nähtud programmikohane abi, millega rahastatakse programmidokumentides ette nähtud territoriaalsete strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist;

f)   „vahendite piirkondlik jaotus”– Euroopa Arengufondist ette nähtud programmikohane abi, millega rahastatakse programmidokumentides ette nähtud piirkondlike koostööstrateegiate ja mitut ÜMTd hõlmavate prioriteetsete temaatiliste eesmärkide täitmist;

g)   „rahastamisotsus”– komisjoni vastu võetud dokument, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks liidu rahaline toetus ja lubatakse anda rahalist abi Euroopa Arengufondist.

Artikkel 76

Finantskoostöö põhimõtted

1.   Liidu rahaline abi põhineb partnerluse, omavastutuse, territoriaalsete süsteemidega kohandamise, vastastikuse täiendavuse ja subsidiaarsuse põhimõtetel.

2.   Käesoleva otsuse raames võib rahastamist pakkuda programmikohase ja programmivälise abina.

3.   Liidu finantsabi rakendamisel:

a)

võetakse arvesse ÜMTde geograafilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi;

b)

tagatakse vahendite prognoositav ja korrapärane liikumine;

c)

lähtutakse paindlikult iga ÜMT olukorrast ning

d)

järgitakse täielikult kõikide partnerite institutsioonilisi, seaduslikke ja finantsilisi volitusi.

4.   Asjaomase ÜMT ametiasutused vastutavad meetmete elluviimise eest, ilma et see piiraks komisjoni pädevust kindlustada usaldusväärne finantsjuhtimine liidu vahendite kasutamisel.

2.   Peatükk

Rahalised vahendid

Artikkel 77

Rahastamisallikad

ÜMTsid võib rahastada järgmistest allikatest:

a)

vahendid, mis eraldatakse ÜMTdele vastavalt liidu liikmesriikide vahelisele sisekokkuleppele, millega kehtestatakse 11. Euroopa Arengufond (EAF);

b)

liidu üldeelarves ette nähtud programmid ja vahendid ning

c)

EIP hallatavatel EIP omavahenditel põhinevad vahendid ja vahendid, mis on eraldatud EAFi investeerimisrahastule vastavalt liidu liikmesriikide vahelisele sisekokkuleppele, millega kehtestatakse 11. EAF (7) („11. EAFi sisekokkulepe”).

3.   Peatükk

Erisätted 11. EAFist rahalise abi andmise kohta

Artikkel 78

Reguleerimisese ja -ala

Asjaomase ÜMT kehtestatud kohalike ja piirkondlike tegevuskavade ja prioriteetide raames võib, ilma et see piiraks humanitaar- ja hädaabi andmist, rahaliselt toetada järgmisi meetmeid, mis aitavad kaasa käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide saavutamisele:

a)

valdkondlikud põhimõtted ja reformid ning projektid, mis on kooskõlas selliste põhimõtete ja reformidega;

b)

institutsioonide arendamine, suutlikkuse parandamine ja keskkonnaaspektide hõlmamine;

c)

tehniline koostöö ning

d)

lisatoetus artiklis 82 osutatud kaupade ja teenuste eksportimisest saadava eksporditulu kõikumise korral.

Artikkel 79

Humanitaar- ja hädaabi

1.   Humanitaar- ja hädaabi antakse ÜMTdes, kes on suurtes ja erandlikes majanduslikes ning sotsiaalsetes raskustes, mis tulenevad loodusõnnetustest või inimese põhjustatud õnnetustest või samalaadse mõjuga erakorralistest asjaoludest. Humanitaar- ja hädaabi antakse niikaua, kui see on vajalik kõnealusest olukorrast tulenevate kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

Humanitaar- ja hädaabi antakse üksnes õnnetuste ohvrite vajaduste ja huvide kohaselt.

2.   Humanitaar- ja hädaabi antakse järgmistel eesmärkidel:

a)

päästa inimelusid, hoida ära ja leevendada kannatusi ja säilitada inimväärikus kriisi ajal ja kriisijärgses olukorras;

b)

aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega kaasa humanitaarabi rahastamisele ja kohaletoimetamisele ning võimaldada abisaajatele vahetu juurdepääs abile;

c)

teha lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, et tagada kannatanute minimaalne integreeritus ühiskonda ja majandusellu ning luua võimalikult ruttu tingimused arengu jätkumiseks pikaajaliste eesmärkide kohaselt;

d)

tegelda looduse või inimese põhjustatud õnnetuste tagajärjel ümber asunud isikute, nagu näiteks pagulaste, ümberasustatud isikute ja tagasipöördujate probleemidega, rahuldades olenemata pagulaste ja ümberasustatud isikute asukohast nende vajadusi niikaua, kui see on vajalik, ja hõlbustada nende vabatahtlikku naasmist ning taasintegreerumist oma päritoluriiki ning

e)

toetada ÜMTsid suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada õnnetuste tagajärgi.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud abi võib anda ÜMTdele, kes võtavad vastu pagulasi või tagasipöördujaid, et rahuldada neid esmavajadusi, mida hädaabi ei hõlma.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud abi rahastatakse liidu üldeelarvest. Nimetatud abi võib lisaks asjaomase eelarvejao vahenditele siiski erandkorras rahastada käesoleva otsuse II lisas ette nähtud eraldistest.

5.   Humanitaar- ja hädaabi antakse hädaolukorrast mõjutatud ÜMT, komisjoni, seotud liikmesriigi, rahvusvaheliste organisatsioonide või kohalike või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide taotlusel. Seda abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paindlikult ja tulemuslikult.

Artikkel 80

Suutlikkuse suurendamine

1.   Rahalist abi võib muu hulgas kasutada selleks, et aidata arendada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada käesoleva otsuse teises ja kolmandas osas nimetatud koostöövaldkondade üldistele eesmärkidele vastavaid territoriaalseid ja/või piirkondlikke strateegiaid ja meetmeid ning korraldada nende järelevalvet.

2.   Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks.

3.   Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust.

Artikkel 81

Tehniline abi

1.   Komisjoni algatusel võib rahastada uuringuid ja tehnilise abi meetmeid, millega tagatakse käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud ettevalmistused, seire, hindamine ja järelevalve ning rakendamise üldine hindamine. Kohapealne tehniline abi rakendatakse kõigil juhtudel vastavalt eelarve detsentraliseeritud finantsjuhtimise eeskirjadele.

2.   ÜMT algatusel võib rahastada programmidokumentides nimetatud meetmete rakendamiseks vajalikke uuringuid või tehnilise abi meetmeid. Komisjon võib otsustada rahastada selliseid meetmeid kas programmikohase abi või tehnilise koostöö meetmete vahenditest.

Artikkel 82

Lisatoetus eksporditulu kõikumise korral

1.   Käesoleva otsuse II lisas osutatud rahastamise raames seatakse sisse lisatoetussüsteem, et leevendada eksporditulu lühiajalistest kõikumistest tulenevat kahjulikku mõju, eelkõige põllumajanduses, kalanduses ja mäetööstuses, mis võib kahjustada asjaomase ÜMT arengueesmärkide saavutamist.

2.   Eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral antava abi eesmärk on kaitsta makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamist ning tegevuspõhimõtteid, mis on tulu vähenemise korral ohus, ja leevendada eelkõige põllumajandus- ning mäetööstustoodete eksporditulu ebakindlusest tulenevat kahjulikku mõju.

V lisas osutatud vahendite eraldamisel võetakse arvesse ÜMTde majanduse sõltuvust eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist. Sellega seoses tehakse I lisas loetletud isoleeritud ÜMTdele soodustusi V lisas loetletud kriteeriumide alusel.

3.   Lisavahendeid antakse käesoleva otsuse V lisas sätestatud toetusmehhanismi eeskirjade kohaselt.

4.   Liit annab toetust ka turumajanduslikele kindlustuskavadele, mis on ette nähtud ÜMTde kaitsmiseks eksporditulu kõikumiste eest.

Artikkel 83

Abi kavandamine

1.   Käesolevas otsuses sätestatud programmikohast abi antakse vastavalt programmidokumendile.

2.   Programmidokumendis võib arvesse võtta territoriaalseid arengukavasid ja kavasid, mis põhinevad ÜMTde ja seotud liikmesriikide kokkuleppel.

3.   Artikli 10 kohaselt vastutavad strateegia, prioriteetide ja korra väljatöötamise eest eelkõige asjaomase ÜMT ametiasutused, kes töötavad programmidokumendid välja koostöös komisjoni ja seotud liikmesriigiga.

4.   ÜMT ametiasutuste ülesanne on:

a)

koostöökava aluseks olevate prioriteetide kindlaksmääramine ning

b)

projektide ja programmide ettepanekute väljatöötamine ja nende esitamine komisjonile läbivaatamiseks.

Artikkel 84

Programmidokumendi väljatöötamine, hindamine ja heakskiitmine

1.   ÜMTde pädevate asutuste territoriaalne või piirkondlike programmide puhul piirkondlik eelarvevahendite käsutaja valmistab ette programmidokumendi ettepaneku, tehes seda pärast konsultatsioone võimalikult paljude sidusrühmadega ning tuginedes omandatud kogemustele ja parimatele tavadele.

2.   Iga programmidokumendi ettepanekut kohandatakse vastavalt iga ÜMT vajadustele ja eripärale. Ettepanekus esitatakse liidu rahastamise põhivaldkond või põhivaldkonnad, konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, mille alusel seda hinnatakse, ning rahaeraldise suunav jaotus. Ettepanekuga edendatakse omavastutust koostööprogrammide eest.

3.   ÜMTd, asjaomased liikmesriigid ja komisjon vahetavad programmidokumendi ettepaneku üle arvamusi alates programmitöö protsessi varasest etapist ning selle eesmärgiks on edendada oma koostöötegevuste vastastikust täiendavust ja kooskõla.

4.   Komisjon hindab programmidokumendi ettepanekut, et teha kindlaks, kas see sisaldab kõiki nõutavaid elemente ning kas see on kooskõlas käesoleva otsuse ja liidu asjaomaste poliitikate eesmärkidega. Komisjon konsulteerib programmidokumendi ettepaneku suhtes Euroopa Investeerimispangaga.

5.   ÜMTd esitavad kogu vajaliku teabe, sealhulgas teostatavusuuringute tulemused, et muuta komisjoni poolt läbi viidava programmidokumendi ettepaneku hindamine võimalikult tulemuslikuks.

6.   ÜMT ametiasutused ja komisjon vastutavad ühiselt programmidokumendi heakskiitmise eest. Komisjon kiidab programmidokumendi heaks pärast artiklis 86 sätestatud menetluse teostamist.

Artikkel 85

Rakendamine

1.   Komisjon võtab programmidokumendi kohase rahastamisotsuse vastu vastavalt standarditele, mis on sätestatud 11. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses, ning järgides artiklis 87 sätestatud menetlust.

2.   Komisjon rakendab 11. EAFist ÜMT-le ette nähtud vahendeid mis tahes viisil, mis on sätestatud 11. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses, ning vastavalt käesolevas otsuses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tingimustele. Sel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingud ÜMTde asjaomaste ametiasutustega.

3.   ÜMT ametiasutuste ülesanne on:

a)

lepingute ettevalmistamine, läbirääkimine ja sõlmimine;

b)

projektide ja programmide rakendamine ja juhtimine ning

c)

projektide ja programmide haldamine ning nende jätkusuutlikkuse tagamine.

4.   ÜMT asjaomased ametiasutused ja komisjon vastutavad ühiselt järgmiste ülesannete eest:

a)

pakkumistes ja lepingute sõlmimises osalemise tingimuste võrdsuse tagamine;

b)

projektide ja programmide mõju ja tulemuste jälgimine ja hindamine ning

c)

projektide ja programmide nõuetekohase, kiire ja tõhusa täitmise tagamine.

5.   Arvamuste vahetamise lihtsustamise eesmärgil korraldatakse vähemalt kord aastas tehnilised kohtumised, milles osalevad territoriaalsed eelarvevahendite käsutajad, asjaomased liikmesriigid ja programmitöös osalevad komisjoni esindajad; sel eesmärgil kasutatakse eelkõige kaasaegseid tehnoloogiaid või laiendatakse võimaluse korral ÜMTde ja liidu vahelist dialoogifoorumit.

6.   11. EAFist rahastatavaid tegevusi võib rakendada paralleelse või kaasrahastamise abil, tingimusel et järgitakse 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätteid.

Artikkel 86

Territoriaalsed ja piirkondlikud eelarvevahendite käsutajad

1.   Iga ÜMT valitsus nimetab ametisse territoriaalse eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõigis tegevustes, mida rahastatakse 11. EAFi vahenditest, mida haldavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja nimetab ametisse ühe või mitu asetäitjat, kes asendavad teda ajal, mil ta ei ole võimeline oma ülesandeid täitma, ning teavitab komisjoni ametisse nimetatud asetäitjatest. Kui on täidetud institutsionaalse suutlikkuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise osas seatud tingimused, võib territoriaalne eelarvevahendite käsutaja delegeerida asjaomaste programmide ja projektide rakendamisega seotud ülesannete täitmise organile, mis on ÜMT pädeva asutuse siseselt selle eest vastutav. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teavitab komisjoni eelnevalt sellistest delegeerimistest.

Kui komisjon saab teada probleemidest 11. EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav üksnes talle delegeeritud täitevvolituste täitmise eest.

Kui 11. EAFi vahendeid hallatakse kaudselt ning juhul, kui komisjon ei anna täiendavaid volitusi, teeb territoriaalne eelarvevahendite käsutaja järgmist:

a)

vastutab koordineerimise, programmitöö, koostöö elluviimise korrapärase järelevalve ja läbivaatamise eest ning abiandjatega tegevuse koordineerimise eest;

b)

vastutab tihedas koostöös komisjoniga programmide ja projektide väljatöötamise, esitamise ja hindamise eest.

2.   Kui 11. EAFi vahendeid hallatakse kaudselt ning juhul, kui komisjon ei anna täiendavaid volitusi, tegutseb asjaomane territoriaalne eelarvevahendite käsutaja avaliku sektori hankijana selliste programmide puhul, mida rakendatakse pakkumuste või projektikonkursside abil; seejuures teostab komisjon tema üle eelnevat kontrolli.

3.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võtab tegevuste elluviimise ajal vastu otsuseid järgmistes küsimustes, järgides seejuures komisjoni teavitamise nõuet:

a)

programmide ja projektide tehnilised kohandused ja muudatused üksikasjades, kui need ei mõjuta vastuvõetud tehnilist lahendust ja jäävad rahastamislepingus sätestatud kohandusteks jäetud varu piiresse;

b)

mitut üksust hõlmavate kavade või projektide rakenduskoha muutused, kui need on tehniliselt, majanduslikult või sotsiaalselt põhjendatud;

c)

viiviste kehtestamine või nendest vabastamine;

d)

garantiikohustustest vabastamine;

e)

allhanke kasutamine;

f)

tingimusel, et komisjon on ajutise heakskiitmise kinnitanud; kiidab lõplikult heaks asjaomased protokollid ja viibib vajaduse korral lõplikul heakskiitmisel kohal ning seda eelkõige juhul, kui ajutisel heakskiitmisel esitatud reservatsioonide ulatus tingib vajaduse teha märkimisväärses mahus lisatööd; lisaks värbab territoriaalne eelarvevahendite käsutaja nõustajaid ja teisi tehnilise abi eksperte.

4.   Piirkondlike programmide puhul nimetavad osalevate ÜMTde asutused ametisse piirkondliku eelarvevahendite käsutaja ning teevad sel eesmärgil valiku artiklis 11 osutatud koostöös osalejate seast. Piirkondliku eelarvevahendite käsutaja ülesanded vastavad mutatis mutandis territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ülesannetele.

Artikkel 87

EAF-ÜMT komitee

1.   Komisjoni abistab vajadusel 11. EAFi käsitleva sisekokkuleppega moodustatud komitee.

2.   Käesoleva otsusega talle antud volituste kasutamisel nimetatakse komiteed „EAF-ÜMT komiteeks”. EAF-ÜMT komitee suhtes kehtib 11. EAFi sisekokkuleppes ette nähtud komitee töökord ja 11. EAFi suhtes kohaldatav rakendusmäärus. Kuni kõnealuse rakendusmääruse jõustumiseni kohaldatakse menetlusi, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 617/2007 (8).

3.   Komitee keskendab oma töö ÜMTde ja piirkondliku koostöö sisulistele probleemidele. Komitee jälgib programmidokumentide rakendamise sidusust, koordineerimist ja vastastikust täiendavust.

4.   Komitee esitab oma arvamuse:

a)

programmidokumentide eelnõude ja nende muudatuste kohta ning

b)

otsuse käesoleva osa rakendamiseks vastu võetud rahastamisotsuste kohta.

Artikkel 88

Liidu delegatsioonide roll

1.   Kui liitu esindab delegatsiooni juhi juhitav ELi delegatsioon, kohaldatakse eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate suhtes edasivolitamise alusel 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätteid.

2.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja ja/või piirkondlik eelarvevahendite käsutaja teevad tihedat koostööd delegatsiooni juhiga, kes on asjaomastes ÜMTdes peamine kontaktisik erinevatele koostöös osalejatele.

Artikkel 89

Eeskirjad kodakondsuse kohta ja päritolureeglid seoses riigihangete, toetuste ja muude ÜMTdele abi määramise menetlustega

1.   Üldised toetuskõlblikkuse eeskirjad

a)

Käesoleva otsuse alusel kolmandate isikute heaks rahastatavate meetmetega seotud hankelepingute, toetuste ja muu abi määramise menetlustes võivad osaleda kõik füüsilised isikud, kes on lõikes 2 määratletud toetuskõlblike riikide või territooriumite kodanikud, ning kõik juriidilised isikud, mis on asutatud lõikes 2 määratletud toetuskõlblikes riikides või toetuskõlblikel territooriumitel, ning rahvusvahelised organisatsioonid.

b)

Meetmete puhul, mida partneriga või muu abiandjaga ühiselt kaasrahastatakse või rakendatakse eelarve täitmise kaudu koostöös liikmesriigiga või komisjoni loodud usaldusfondi kaudu, on samuti toetuskõlblikud sellised riigid, kes on toetuskõlblikud nimetatud partneri, muu abiandja või liikmesriigi eeskirjade alusel või kes on sellistena määratletud usaldusfondi asutamisaktis.

Kui meedet rakendatakse volitatud asutuse, st liikmesriigi või tema asutuse, Euroopa Investeerimispanga või rahvusvahelise organisatsiooni või selle asutuse kaudu, käsitatakse samuti toetuskõlblikuna kõiki selle volitatud asutuse eeskirjade kohaselt toetuskõlblikke füüsilisi ja juriidilisi isikuid, nagu on määratud kindlaks meedet kaasrahastava või rakendava asutusega sõlmitud lepingus.

c)

Meetmete puhul, mida rahastatakse käesoleva otsuse alusel ja lisaks sellele veel mõnest välistegevuse rahastamisvahendist, sealhulgas koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (9) ning mida on viimati muudetud Ouagadougous 22. juunil 2010, (10) võib kõnealuse meetme jaoks toetuskõlblikuna käsitada asjaomase rahastamisvahendi alusel kindlaks määratud riike.

Ülemaailmset, piirkondlikku või piiriülest laadi meetmete puhul, mida rahastatakse käesoleva otsuse alusel, võivad selliste meetmete rakendamises osaleda füüsilised ja juriidilised isikud, kes on pärit meetmega hõlmatud riikidest, territooriumidelt ja piirkondadest.

d)

Hankelepingu või käesoleva otsuse alusel rahastatava toetuslepingu alusel tehtavad tarned peavad pärinema toetuskõlblikust riigist või toetuskõlblikult territooriumilt. Tehtavad tarned võivad siiski pärineda mis tahes riigist või territooriumilt, kui nende maksumus jääb konkureeriva läbirääkimistega menetluse kasutamist nõudvast künnisest allapoole. Käesoleva artikli kohaldamisel on mõiste „päritolu” määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (11) artiklitega 23 ja 24 ning liidu teiste õigusaktidega, millega reguleeritakse mittesooduspäritolu.

e)

Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata ja need ei tekita kodakondsusega seotud piiranguid füüsiliste isikute suhtes, kes töötavad toetuskõlbliku töövõtja või, kui see on asjakohane, alltöövõtja juures või on sõlminud temaga muu seadusliku lepingu.

f)

Käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud toetuskõlblikkust võib piirata taotlejate kodakondsuse, asukoha või olemuse põhjal, kui seda nõuavad meetme laad ja eesmärgid ning see on vajalik meetme tõhusaks rakendamiseks.

g)

Lepingu saanud füüsilised ja juriidilised isikud järgivad asjaomaseid keskkonnaalaseid õigusakte, sealhulgas mitmepoolseid keskkonnalepinguid ja rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud tööõiguse põhireegleid.

2.   Käesoleva otsuse alusel on toetuskõlblikud järgmistest riikidest ja territooriumitelt pärit pakkujad, taotlejad ja kandidaadid:

a)

liikmesriigid, kandidaatriigid ja liidu tunnustatud potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid;

b)

ÜMTd;

c)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate nimekirjas olevad arengumaad ja territooriumid, mis ei kuulu G20 riikide hulka;

d)

riigid, mille puhul komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile. Vastastikuse juurdepääsu võib vähemalt ühe aasta pikkuseks piiratud ajaks anda juhul, kui riik loeb võrdsetel tingimustel toetuskõlblikuks liidust pärit üksused ning ÜMTdest pärit üksused;

e)

OECD liikmesriigid lepingute puhul, mida rakendatakse mõnes vähim arenenud riigis;

f)

kui sellest on menetlusdokumentides eelnevalt teatatud, siis:

i)

riigid, kellel on abisaajate naaberriikidega traditsioonilised majandus-, kaubandus- või geograafilised sidemed;

ii)

kõik riigid, kui tegemist on hädaolukorraga või kui tooted ja teenused ei ole toetuskõlblike riikide turul kättesaadavad.

3.   Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lugeda toetuskõlblikeks pakkujad, taotlejad ja kandidaadid, kes ei ole pärit toetuskõlblikest riikidest, või mittekõlblikku päritolu kaubad, kui toetuskõlblikkuse eeskirjad muudaksid projekti, programmi või meetme elluviimise võimatuks või üleliia keeruliseks.

4.   Koostöös rakendatavate meetmete puhul on asjaomasel liikmesriigil, kellele komisjon on delegeerinud rakendusülesanded, õigus komisjoni nimel lubada osaleda teistest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate, õigus lubada kaupu, mis pärinevad teistest riikidest lõike 2 punkti f tähenduses, ning lugeda toetuskõlblikeks pakkujad, taotlejad ja kandidaadid, kes ei ole pärit toetuskõlblikest riikidest lõike 3 tähenduses, või mittekõlblikku päritolu kaubad lõike 1 punkti d tähenduses.

Artikkel 90

Liidu finantshuvide kaitse ja finantskontroll

1.   Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu tõkestustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.   Komisjonil ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud liidu vahenditest.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva otsuse rakendamisest tulenevate lepingutega, komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kooskõlas asjakohase EAFi finantsmäärusega sõnaselgelt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

3.   Asjaomasel ÜMT-l lasub peavastutus liidu vahendite finantsjärelevalve eest. Finantsjärelevalve kooskõlastatakse vajaduse korral seotud liikmesriigiga, ning see toimub kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

4.   Komisjoni ülesanne on:

a)

tagada, et asjaomasel ÜMT-l on haldus- ja kontrollisüsteemid, mis kindlustavad liidu vahendite nõuetekohase ja tõhusa kasutamise, ning et need süsteemid toimivad nõuetekohaselt, ning

b)

eeskirjade eiramise korral esitada soovitused või nõudmised võtta parandusmeetmeid, et eiramine lõpetada ja kõrvaldada juhtimises avastatud puudujäägid.

5.   Komisjon, ÜMT ja vajaduse korral ka seotud liikmesriik kohtuvad halduskorra kohaselt igal aastal või korra kahe aasta jooksul kavade, meetodite ja kontrolli rakendamise koordineerimiseks.

6.   Finantskorrektsioonide puhul:

a)

vastutab finantsrikkumiste avastamise ja kõrvaldamise eest kõigepealt asjaomane ÜMT;

b)

võtab komisjon meetmed, et vähendada või tühistada programmidokumendi rahastamisotsusele vastava ülderaldise järelejäänud osa, kui asjaomase ÜMT tegevuses esineb puudusi, mida ÜMT ei suuda parandada, ja kui lepituskatsed ei anna tulemusi.

Artikkel 91

Järelevalve, hindamine, läbivaatamisprotsess ja aruandlus

1.   Rahanduskoostöö peab olema piisavalt paindlik, et tagada meetmete pidev kooskõla käesoleva otsuse eesmärkidega ja võtta arvesse kõiki muutusi asjaomase ÜMT majanduse olukorras, prioriteetides ning eesmärkides, eelkõige programmidokumendi erakorralise läbivaatamise abil.

2.   Läbivaatamise võib algatada komisjon või see võib toimuda asjaomase ÜMT taotlusel ja pärast komisjonipoolset heakskiitmist.

3.   Komisjon jälgib 11. EAFi alusel ÜMTdele antava finantsabi rakendamisel tehtud edusamme ja esitab nõukogule alates 2015. aastast igal aastal aruande liidu rahalise abi rakendamise ja tulemuste ning võimaluse korral peamiste tagajärgede ja mõju kohta. Aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.   Lõikes 3 osutatud aastaaruandes esitatakse teave eelmisel aastal rahastatud meetmete, järelevalve ja hindamise tulemuste ning asjaomaste partnerite kaasamise kohta ning samuti 11. EAFi kulukohustuste ja maksete täitmise kohta. Aastaaruandes hinnatakse abi tulemusi, kasutades võimalikult suures ulatuses konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid. Aastaaruandes kajastatakse peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate hindamistes toodud soovituste järelmeetmeid.

4.   Peatükk

Toetuskõlblikkuse põhimõtted

Artikkel 92

Territoriaalse rahastamise tingimused

1.   ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi.

2.   Asjaomase ÜMT ametiasutuste nõusolekul võib käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi anda ka järgmistele üksustele ja organitele:

a)

ÜMTde, nende piirkondade ja/või kohalikud avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused, ministeeriumid või kohalikud asutused ja eelkõige nende finantsasutused ja arengupangad;

b)

ÜMTde ja piirkondlike rühmade ettevõtjad;

c)

liikmesriigi ettevõtjad, et nad saaksid lisaks oma panusele tegelda tootmisega mõne ÜMT territooriumil;

d)

ÜMT ja liidu finantsvahendajad, kes soodustavad ja rahastavad erainvesteeringuid ÜMTdes, ning

e)

ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid artikli 12 kohaselt.

Artikkel 93

Piirkondliku rahastamise toetuskõlblikkus

1.   Piirkondlikke eraldisi nähakse ette meetmetele, millest saab kasu ja millesse on kaasatud:

a)

kaks või enam ÜMTd sõltumata nende asukohast;

b)

üks või mitu ÜMTd ja üks või mitu ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimat piirkonda;

c)

üks või mitu ÜMTd ja üks või mitu naaberriiki, mis võivad, kuid ei tarvitse olla AKV riigid;

d)

üks või mitu ÜMTd ja äärepoolseimat piirkonda ning üks või mitu AKV riiki või muud riiki;

e)

kaks või enam piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd;

f)

üks või mitu ÜMTd ja piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd, AKV riigid või üks või mitu äärepoolseimat piirkonda;

g)

ÜMTd ja liit tervikuna või

h)

üks või mitu üksust, asutust või muud organit vähemalt ühest ÜMTst, kes on vastavalt artiklile 8 ETKRi liikmed, üks või mitu äärepoolseimat piirkonda ning üks või mitu AKV riikide hulka kuuluvat ja/või AKV riikide hulka mittekuuluvat naaberriiki.

2.   AKV riikide, äärepoolseimate piirkondade ja muude riikide osalemist rahastatakse lisaks vahenditele, mis on ÜMTdele ette nähtud käesoleva otsuse alusel.

3.   AKV riikide, äärepoolseimate piirkondade ja muude riikide osalemine käesoleva otsuse alusel ellu viidavates programmides nähakse ette ainult niivõrd, kuivõrd:

a)

projektid ja kavad, mida rahastatakse vastavalt koostöö mitmeaastasele finantsraamistikule, keskenduvad ÜMT-le;

b)

liidu rahastamisvahendite raames kehtivad samaväärsed eeskirjad ning

c)

järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

4.   Asjakohased meetmed, eelkõige lihtsustatud mehhanismide kasutamine selliste projektide ühisjuhtimisel, võimaldavad EAFist ja liidu üldeelarvest ette näha võrdses ulatuses vahendeid ÜMTde, AKV riikide, äärepoolseimate piirkondade ja muude riikide vaheliste koostööprojektide rahastamiseks.

Artikkel 94

Liidu programmidest rahastamise tingimused

1.   Artiklis 50 määratletud ÜMTde füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMTde asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda liidu programmides ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

2.   ÜMTd võivad abi saada ka liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidest, eelkõige arengumaadega tehtava koostöö programmidest vastavalt nimetatud programmide eeskirjadele, eesmärkidele ja korrale.

3.   Komisjon esitab EAF-ÜMT komiteele aruandeid ÜMTde osalemise kohta liidu programmides, tuginedes ÜMTde esitatavates rakendamise aastaaruannetes sisalduvale teabele ja muule kättesaadavale teabele.

VIIES OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 95

Volituste delegeerimine komisjonile

Komisjonile antakse volitus võtta artiklis 96 ette nähtud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse VI lisa liiteid vastavalt tehnoloogia arengule ja tollialastes õigusaktides tehtud muudatustele.

Artikkel 96

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 95 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2014. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.   Nõukogu võib artiklis 95 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

5.   Artikli 95 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 97

Staatuse muutumine

Nõukogu, toimides vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 203, otsustab teha käesolevasse otsusesse vajalikud muudatused, kui:

a)

ÜMT iseseisvub:

b)

ÜMT lõpetab assotsieerimissuhte;

c)

ÜMT muutub äärepoolseimaks piirkonnaks;

d)

äärepoolseim piirkond muutub ÜMTks.

Artikkel 98

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2001/822/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 99

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2014.

VI lisa kohaldatakse vastavalt VI lisa artiklile 65.

Brüssel, 25. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

D. PAVALKIS


(1)  Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (ELT L 316, 4.12.2007, lk 6).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).

(7)  Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1).

(8)  Nõukogu 14. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 617/2007 AKV-EÜ koostöölepingu raames 10. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 152, 13.6.2007, lk 1).

(9)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(10)  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(11)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

ISOLEERITUD ÜMTDE LOETELU

Falklandi saared

Saint Helena, Ascension, Tristan da Cunha

Saint-Pierre ja Miquelon


II LISA

LIIDU RAHALINE ABI: 11. EAF

Artikkel 1

Jaotumine eri rahastamisvahendite vahel

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel eraldatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 liidu rahalise abi üldsumma, s.o 11. EAFi loomise sisekokkuleppega kindlaks määratud 364,5 miljonit eurot, järgmiselt:

a)

351 miljonit eurot toetustena pikaajaliseks arenguks, humanitaarabiks, hädaabiks, abiks pagulastele ja lisatoetustena eksporditulu kõikumise korral ning toetustena piirkondlikule koostööle ja integratsioonile;

b)

5 miljonit eurot intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamiseks IV lisas osutatud ÜMTde investeerimisrahastust;

c)

8,5 miljonit eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmetele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 80 ja käesoleva otsuse üldhindamise läbiviimiseks hiljemalt neli aastat enne selle kehtivuse lõppemist.

2.   EAFi vahendeid ei seota pärast 31. detsembrit 2020 kulukohustustega, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.

3.   Juhul kui lõikes 1 sätestatud vahendid lõpevad enne käesoleva otsuse kehtivusaja lõppu, võtab nõukogu vajalikud meetmed.

Artikkel 2

Vahendite haldamine

Euroopa Investeerimispank haldab III lisas osutatud omavahenditest antud laene ja IV lisas osutatud ÜMT investeerimisrahastust rahastatavaid meetmeid. Kõiki muid käesoleva otsusega sätestatud rahalisi vahendeid haldab komisjon.

Artikkel 3

Jaotumine ÜMTde vahel

Käesoleva lisa artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud 351 miljoni euro suurune summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt.

1.

Eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks eraldatakse ÜMTdele, välja arvatud Gröönimaa, 229,5 miljoni euro suurune summa A. Programmidokumendis juhitakse vajaduse korral erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale.

Summa A eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, eelmistest EAFidest eraldatud summasid ja käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme. Eraldatavaid vahendeid peab saama tõhusalt kasutada. Vahendite eraldamine peab olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

2.

100 miljonit eurot eraldatakse selleks, et toetada vastavalt käesoleva otsuse artiklile 7 piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, eelkõige pidades silmas käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud prioriteete ja vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, konsulteerides üksteisega käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi ja ÜMTde dialoogifoorumite kaudu. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisvahenditega ning edendada ÜMTde ja ELi toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade vahelist koostööd.

3.

Eraldamata vahenditest moodustatakse 21,5 miljoni euro suurune reserv B, et:

a)

rahastada ÜMTdele antavat humanitaarabi ja hädaabi ning eksporditulu kõikumisest tuleneva vajaduse korral ka lisatoetusi vastavalt IV lisale;

b)

eraldada uusi vahendeid vastavalt lõikes 1 osutatud ÜMTde vajaduste ja tulemuste muutumisele.

Tulemuslikkust hinnatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, pidades muu hulgas silmas eraldatud vahendite kasutamist, käsilolevate meetmete rakendamise tõhusust ja vastuvõetud jätkusuutliku arengu meetmeid.

4.

Komisjon võib pärast vahekokkuvõtte tegemist otsustada jaotada käesolevas artiklis nimetatud eraldamata vahendid. Selle kokkuvõtte tegemise kord ja teistsuguse jaotuse üle otsustamise kord võetakse vastu käesoleva otsuse artikli 87 kohaselt.


III LISA

LIIDU RAHALINE ABI: LAENUD EIP OMAVAHENDITEST

Artikkel 1

Summa

Omavahenditest rahastamiseks eraldab EIP kuni 100 miljonit eurot vastavalt oma eeskirjadele ja korrale ning oma põhikirjas ja käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

EIP

1.   EIP:

a)

aitab oma hallatavate vahendite kaudu kaasa ÜMTde majanduse ja tööstuse arengule nii territooriumide kui ka piirkondade tasandil, rahastades eeskätt tootmisprojekte ja -kavasid või muid investeeringuid, millega püütakse edendada eraettevõtlust kõikides majandusvaldkondades;

b)

loob tihedad koostöösidemed kõikide riiklike ja piirkondlike arengupankade ning ÜMTde ja liidu pankade ja finantseerimisasutustega;

c)

kohandab koostöös asjaomase ÜMTga käesolevas otsuses ette nähtud arengu rahastamise koostöö rakenduskorda ja menetlusi, kui see on vajalik, et võtta arvesse projektide laadi ning tegutseda kooskõlas otsuse eesmärkidega, järgides seejuures oma põhikirjas sätestatud korda.

2.   EIP omavahenditest rahastamine toimub järgmistel tingimustel:

a)

viiteintressimäär on määr, mida EIP kohaldab lepingu allakirjutamise päeval või väljamaksekuupäeval vääringu, tagasimaksetähtaja ja tagatiste poolest samasuguste tingimustega laenude suhtes;

b)

kuid:

i)

avaliku sektori projektid on põhimõtteliselt kõlblikud saama 3 % suurust intressitoetust;

ii)

erasektori projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõestatavat kasu, võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus ja vorm otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %;

iii)

lõplik intressimäär ei või mingil juhul kunagi olla väiksem kui 50 % viitemäärast;

c)

intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, võetakse IV lisa artikli 2 lõikes 11 sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse EIP-le. Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada projektidega seotud tagastamatuks tehniliseks abiks, eelkõige ÜMTde finantseerimisasutuste abistamiseks;

d)

EIP omavahenditest antud laenude tagasimaksetähtaeg määratakse projekti majanduslike ja rahaliste omaduste põhjal, kuid see ei või ületada 25 aastat. Tavaliselt kaasneb nende laenudega ajapikendus, mis määratakse projektikohase töö kestuse põhjal.

3.   EIP omavahenditest avaliku sektori äriühingutesse investeerimise puhul võib asjaomaselt ÜMT-lt nõuda projektidega seotud eritagatisi või -kohustusi.

Artikkel 3

Valuutaülekandeid käsitlevad sätted

1.   Käesoleva otsuse kohaste meetmete puhul, mille ÜMTd on kirjalikult heaks kiitnud, asjaomased ÜMTd:

a)

vabastavad laenude intressid, vahendustasud ja tagasimaksed kõikidest asjaomase ÜMT õigusest tulenevatest riiklikest ja kohalikest maksudest;

b)

võimaldavad laenusaajatel laenude intresside ja vahendustasude maksmiseks ning laenude tagasimakseteks kasutada vääringut, mida on vaja rahastamislepingute kohaselt, mis on sõlmitud projektide rakendamiseks nende territooriumil;

c)

võimaldavad EIP-l kasutada kõigi omavääringus saadud summade ülekandmiseks vajalikku välisvääringut vahetuskursiga, mida ülekandepäeval kohaldatakse euro või muude ülekandevääringute ja omavääringu vahel. See kehtib kõikide nende territooriumil projektide rakendamiseks sõlmitud rahastamislepingute tasuvormide kohta, nagu intressid, dividendid, vahendus- ja teenustasud ning laenude tagasimaksed ja aktsiate või osade müügist saadud tulud.

2.   Käesoleva artikli tähenduses on asjaomane ÜMT meetmest kasu saav ÜMT.


IV LISA

LIISU RAHALINE ABI: EIP INVESTEERIMISRAHASTU

Artikkel 1

Eesmärk

Otsusega 2001/822/EÜ EAFi vahenditest majanduslikult tasuva ettevõtluse edendamiseks asutatud ÜMT investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) säilitatakse.

Rahastu tegevuse ja EIP omavahenditest antavate laenude suhtes kohaldatavad rahastamistingimused on sätestatud 11. EAFi loomise sisekokkuleppes, III lisas ja käesolevas lisas.

Neid vahendeid võib suunata abikõlblikele ettevõtetele otse või kõlblike investeerimisfondide ja/või finantsvahendajate kaudu.

Artikkel 2

Rahastu vahendid

1.   Rahastu vahendeid võib kasutada muu hulgas:

a)

riskikapitali moodustamiseks järgmisel kujul:

i)

kapitaliosaluse omandamiseks ÜMT territooriumil või mujal asuvates ÜMTde ettevõtetes, sealhulgas rahaasutustes;

ii)

kapitaliosalusega sarnane toetus ÜMTde ettevõtetele, sealhulgas rahaasutustele;

iii)

nii välismaistele kui ka kohalikele investoritele või laenuandjatele mõeldud tagatised ja muud laenuvõime suurendajad, mida võib kasutada poliitiliste ja muude investeerimisriskide katmiseks;

b)

tavaliste laenude andmiseks.

2.   Kapitaliosalus on üldiselt kontrolli mittevõimaldav vähemusosalus ja selle eest tasutakse asjakohase projekti tulemuste põhjal.

3.   Kapitaliosalusega sarnaseks toetuseks võivad olla aktsionäride ettemaksed, vahetusvõlakirjad, tingimuslikud, allutatud ja osaluslaenud või muu samalaadses vormis abi. Selline abi võib koosneda eelkõige:

a)

tingimuslikest laenudest, mille teenindamine ja/või tähtaeg on seotud teatavate projekti elluviimise tingimuste täitmisega; kui tingimuslikku laenu antakse erandjuhul investeerimiseelseks uuringuks või muuks projektiga seotud tehniliseks abiks, võib teenindamisest vabastada, kui investeeringut ei toimu;

b)

osaluslaenudest, mille teenindamine ja/või tähtaeg on seotud projekti tulususega;

c)

allutatud laenudest, mis makstakse tagasi alles pärast muude nõuete rahuldamist.

4.   Iga meetme eest tasumine täpsustatakse laenu andmisel.

5.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist:

a)

tingimuslike või osaluslaenude puhul koosneb tasu tavaliselt kindlast intressimäärast, mis on kõige rohkem 3 %, ja muutuvast osast, mis on seotud projekti tulemustega;

b)

allutatud laenude puhul on intressimäär seotud turuga.

6.   Tagatisi hinnatakse nii, et need kajastaksid kindlustatavaid riske ja meetme eripära.

7.   Tavaliste laenude intressimäär koosneb viitemäärast, mida EIP kohaldab võrreldavate laenude suhtes, mille tingimused ajapikenduse ja tagasimaksetähtaja poolest on samad, ja EIP kehtestatavast lisamäärast.

8.   Järgmistel juhtudel võib tavalisi laene anda soodustingimustel:

a)

erasektori arengu eelduseks olevateks infrastruktuuriprojektideks vähim arenenud ÜMTdes, konfliktijärgses olukorras olevates ÜMTdes või looduskatastroofijärgsetes ÜMTdes. Sellistel juhtudel vähendatakse laenu intressimäära 3 % võrra;

b)

projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõestatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus ja vorm otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %.

9.   Lõike 8 punkti a või b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

10.   Soodustingimustel pakutavad vahendid tehakse kättesaadavaks rahastust ja nende summa ei tohi olla suurem kui rahastust ja EIP omavahenditest investeeringute rahastamiseks ette nähtud assigneeringute üldsumma.

11.   Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada projektidega seotud tagastamatuks tehniliseks abiks, eelkõige ÜMTde rahaasutuste abistamiseks.

Artikkel 3

Rahastu tegevus

1.   Rahastu tegutseb kõikides majandusvaldkondades ja toetab eraõiguslike ning kaubanduslikult tegutsevate avalik-õiguslike üksuste investeeringuid, sealhulgas erasektorile hädavajalikku tulutoovat majandus- ja tehnoloogiainfrastruktuuri. Rahastu:

a)

juhtimine toimub käibefondi põhimõttel ja selle eesmärk on olla majanduslikult püsiv. Rahastu tegutseb turutingimustel ning väldib kohalike turgude moonutamist ja erarahastajate kõrvaletõrjumist;

b)

toetab ÜMTde rahandussektorit ja püüab arengut kiirendada, soodustades pikaajaliste kohalike vahendite kasutamist ning välismaiste erainvestorite ja laenuandjate kaasamist ÜMTde projektidesse;

c)

kannab osa riski oma rahastatud projektides ning selle rahaline jätkusuutlikkus on tervikuna tagatud portfelli kaudu ja mitte üksikmeetmetest;

d)

püüab kanaliseerida vahendeid ÜMTde institutsioonide ning programmide kaudu, mis edendavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut.

2.   EIP-le tasutakse rahastu juhtimisega seonduvad kulud. EIP tasu sisaldab kindlasummalist komponenti 0,5 % aastas esialgsest toetusest ning muutuvat komponenti summas kuni 1,5 % aastas rahastu portfellist, mis investeeritakse ÜMTde projektidesse. See tasu rahastatakse rahastust.

3.   Kui käesoleva otsuse kehtivusaeg möödub ja nõukogu ei ole teinud eriotsust, kantakse investeerimisrahastule tehtud akumuleeritud netotagasimaksed järgmisesse ÜMT rahastamisvahendisse.

Artikkel 4

Kursiriski käsitlevad sätted

Selleks et võimalikult palju vähendada vahetuskursi kõikumise mõju, lahendatakse kursiriski küsimus järgmiselt:

a)

ettevõtja omavahendite kindlustamiseks mõeldud kapitaliosaluse puhul kannab kursiriski tavaliselt rahastu;

b)

VKEde riskikapitali rahastamise puhul jagatakse kursirisk tavaliselt liidu ja muude asjaosaliste vahel. Üldiselt jaotatakse kursirisk võrdselt;

c)

võimaluse ja vajaduse korral, eelkõige stabiilse makromajanduse ja rahandusega riikides, püüab rahastu anda laene ÜMTde omavääringus, võttes seega kursiriski tegelikult endale.

Artikkel 5

Finantskontroll

1.   Investeerimisrahastust rahastatavate meetmete kontrollimisel ja nendele heakskiidu andmisel kohaldatakse EIP põhikirjaga kehtestatud korda, millest EIP lähtub kogu oma tegevuses.

2.   Kontrollikoda teostab järelevalvet investeerimisrahastu tegevuse üle komisjoni, kontrollikoja ja EIP vahel kokku lepitud korras, eelkõige vastavalt Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel 27. oktoobril 2003 sõlmitud ning hiljem täiendatud ja muudetud kolmepoolsele kokkuleppele.

Artikkel 6

Privileegid ja immuniteedid

1.   ÜMT võimaldab käesolevast otsusest tuleneva tegevuse ja otsuse rakendamisega seotud EIP esindajatele tavapäraseid privileege, immuniteeti ja soodustusi ülesannete täitmise ajal ning ülesannete täitmise kohta ja sealt tagasi reisimisel.

2.   EIP-le võimaldatakse rahvusvahelistele organisatsioonidele ette nähtud kohtlemist ÜMT territooriumil toimuva ametliku teabevahetuse ja dokumentide edastamise suhtes.

3.   EIP ametlikku kirjavahetust ja muud ametlikku teabevahetust ei tsenseerita.


V LISA

LIIDU RAHALINE ABI: LISAABI EKSPORDITULU LÜHIAJALISTE KÕIKUMISTE KORRAL

Artikkel 1

Põhimõtted

1.   Pikaajaliseks arenguks eraldatavate vahendite määramise üheks aluseks on ÜMT majanduse sõltuvus kaupade, eelkõige põllumajandus-, kalandus- ja mäetööstustoodete ekspordist.

2.   Selleks et vähendada eksporditulu ebapüsivuse kahjulikku mõju ja kaitsta tulu vähenemise tõttu ohustatud arengukava, võib käesoleva lisa artiklite 2 ja 3 põhjal anda täiendavat rahalist toetust riigi pikaajaliseks arenguks ette nähtud vahenditest.

Artikkel 2

Toetuskõlblikkuse kriteeriumid

1.   Lisavahendite saamise eeldused on järgmised:

a)

tulu kaupade ekspordist väheneb 10 % (või I lisas loetletud isoleeritud ÜMTde puhul 2 %) võrreldes kohaldamisaastale eelnenud nelja-aastase ajavahemiku esimese kolme aasta tulu aritmeetilise keskmisega, või

b)

tulu kõikide põllumajandus-, kalandus- või mäetööstustoodete ekspordist väheneb 10 % (või I lisas loetletud isoleeritud ÜMTde puhul 2 %) võrreldes kohaldamisaastale eelnenud nelja-aastase ajavahemiku esimese kolme aasta tulu aritmeetilise keskmisega nende riikide puhul, kus põllumajandus-, kalandus- või mäetööstustoodete eksporditulu moodustab üle 40 % kaupade ekspordist saadavast kogutulust.

2.   Lisatoetust on õigus saada kõige rohkem neli aastat järjest.

3.   Lisavahendeid kajastatakse asjaomase riigi avaliku sektori raamatupidamises. Neid kasutatakse kooskõlas rakendussätetega, mis kehtestatakse käesoleva otsuse artikli 85 kohaselt. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahendeid kasutada riigieelarves ette nähtud kavade rahastamiseks. Osa lisavahenditest võib siiski hoida teatavatele valdkondadele.

Artikkel 3

Ettemaksed

Lisavahendite eraldamise süsteem näeb ette ettemakseid, et kaitsta viivituste eest kaubanduse koondstatistika saamisel ja tagada kõnealuste vahendite lülitamine kohaldamisaastale järgneva aasta eelarvesse. Ettemaksed tehakse ÜMTde ametiasutuste koostatud esialgse ekspordistatistika põhjal, mis esitatakse komisjonile enne ametliku ja lõpliku koondstatistika valmimist. Ettemakse ülemmäär on 80 % kohaldamisaastaks arvestatud lisavahenditest. Sel viisil kasutatavaid summasid kohandatakse komisjoni ja ÜMT ametiasutuste ühisel kokkuleppel, pidades silmas lõplikku ekspordi koondstatistikat ja eelarvepuudujäägi lõplikku suurust.

Artikkel 4

Läbivaatamine

Käesoleva lisa sätted vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta möödudes käesoleva otsuse artiklis 85 osutatud rakendussätete jõustumisest ja seejärel komisjoni, mõne liikmesriigi või ÜMT nõudel.


VI LISA

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID

SISUKORD

I JAOTIS.

ÜLDSÄTTED 37

II JAOTIS.

PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE MÕISTE MÄÄRATLUS 38

III JAOTIS.

TERRITORIAALSED NÕUDED 44

IV JAOTIS.

PÄRITOLUTÕENDID – 1. JAGU. EESKIRJAD, MIDA KOHALDATAKSE ALATES ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ASSOTSIEERIMIST KÄSITLEVA OTSUSE JÕUSTUMISEST 45

V JAOTIS.

HALDUSKOOSTÖÖ KORD 53

VI JAOTI.S

CEUTA JA MELILLA 57

VII JAOTIS.

LÕPPSÄTTED 57
I–XIII liide 59

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid”– Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma piirkonnad ja riigid, kes on sõlminud lepingu, millega või mille tulemusel sõlmitakse majanduspartnerlusleping (MPL), kui majanduspartnerluslepingut kohaldatakse ajutiselt või kui majanduspartnerlusleping jõustub, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

b)   „valmistamine”– iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine;

c)   „materjal”– koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

d)   „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

e)   „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

f)   „samaväärsed materjalid”– sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on samad tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud;

g)   „tolliväärtus”– kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

h)   „materjalide väärtus”– II liites kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ÜMT territooriumil. Kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis;

i)   „tehasehind”– hind, mida makstakse tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki ÜMTs toote tootmisega seotud kulusid, sisaldab teheasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Käesolevas dokumendis võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mõiste „valmistaja” tähendada alltöövõtja palganud ettevõtjat, kui viimase töö või töötluse on valmistaja teinud alltöövõtuna;

j)   „päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus”– päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab valmistamist käsitada piisava töö või töötlemisena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada toote tehasehinna protsendina või konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassi protsendina;

k)   „netomass”– kauba enda mass ilma pakkematerjalita ja mis tahes pakenditeta;

l)   „grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid”– grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida on kasutatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (harmoneeritud süsteem) nomenklatuuris ja mida on muudetud vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

m)   „klassifitseeritud”– osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

n)   „kaubasaadetis”– tooted, mis

i)

saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või

ii)

saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

o)   „eksportija”– isik, kes ekspordib kaubad liitu või ÜMTsse ja kes suudab kaupade päritolu tõendada, olenemata sellest, kas ta on need valmistanud või kas ta täidab ise ekspordi tolliformaalsusi;

p)   „registreeritud eksportija”– eksportija, kes on registreeritud asjaomase ÜMT või liidu pädevate asutuste juures, et koostada käesoleva otsuse alusel eksportimiseks vajalikke päritolukinnitusi;

q)   „päritolukinnitus”– eksportija koostatud kinnitus, mis näitab, et sellega hõlmatud tooted vastavad käesolevas lisas sätestatud päritolureeglitele, et kaupade liidus vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitav isik saaks taotleda tariifset sooduskohtlemist või et ÜMT ettevõtja, kes impordib materjale edasiseks töötlemiseks kumulatsioonieeskirjade alusel, saaks tõendada kõnealuste kaupade päritolustaatust;

r)   „üldiste tariifsete soodustuste kavaga hõlmatud riik”– riik või territoorium, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (1) artikli 2 punktis d.

II   JAOTIS

PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE MÕISTE MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1.   Järgmisi tooteid käsitatakse ÜMTst pärit toodetena:

a)

käesoleva lisa artikli 3 tähenduses täielikult ÜMTst saadud tooted;

b)

ÜMTst saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult saadud ÜMTst, tingimusel et need on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva lisa artikli 4 tähenduses.

2.   Kui päritolustaatusega tooted on valmistatud materjalist, mis on täielikult saadud vähemalt kahest ÜMTst või on vähemalt kahes ÜMTs läbinud piisava töö või töötluse, loetakse nende toodete päritoluriigiks see ÜMT, kus toimus viimane töö või töötlus.

3.   Lõike 1 rakendamisel käsitatakse ÜMTde territooriume ühe territooriumina.

Artikkel 3

Täielikult teatavast riigist saadud tooted

1.   Täielikult ÜMTst saaduks loetakse:

a)

tema pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed tooted;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f)

sealse jahi ja kalapüügi käigus saadud tooted;

g)

vesiviljelustooted, kui kalad, koorikloomad ja limused on seal sündinud või seal kasvanud munadest, maimudest või vastsetest;

h)

merekalapüügisaadused ja muud selle riigi laevade poolt väljaspool territoriaalmerd merest püütud saadused;

i)

selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j)

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

k)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l)

väljaspool selle riigi territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et tal on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

m)

kõik punktides a–l nimetatud toodetest seal valmistatud tooted.

2.   Lõike 1 punktides h ja i nimetatud mõisteid „selle riigi laevad” ja „selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis:

a)

on registreeritud ÜMTs või liikmesriigis;

b)

sõidavad ÜMT või liikmesriigi lipu all;

c)

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)

nad kuuluvad vähemalt 50 % ulatuses ÜMT või liikmesriikide kodanikele või

ii)

nad kuuluvad äriühingule, kelle peakontor ja peamine tegevuskoht on ÜMTs või liikmesriigis ja millest vähemalt 50 % kuulub ÜMT-le või selle riigi avalik-õiguslikule isikule või selle riigi või liikmesriigi kodanikule.

3.   Lõike 2 tingimused võivad olla täidetud liikmesriikides või eri ÜMTdes. Sel juhul käsitatakse tooteid sellest ÜMTst pärit tootena, kus laev või kalatöötlemislaev on registreeritud vastavalt lõike 2 punktile a.

Artikkel 4

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artiklite 5 ja 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis käesoleva lisa artikli 3 tähenduses ei ole täielikult saadud ÜMTst, sealt pärit toodetena, kui asjaomased tooted vastavad II liites esitatud loendis nimetatud tingimustele.

2.   Kui toode on päritolustaatuse saanud ÜMTs kooskõlas lõikega 1 ja seda töödeldakse seal edasi ning kasutatakse teise toote valmistamiseks vajaliku materjalina, ei võeta arvesse selle valmistamisel kasutatavaid päritolustaatuseta materjale.

3.   Iga toote puhul tehakse kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurimal lubatud sisaldusel, võib siiski arvutada päritolustaatuseta materjalide väärtuse lõikes 4 sätestatud keskmise alusel, et võtta arvesse kulude ja valuutakursi kõikumisi.

4.   Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi toodete eest saadud tehasehinnale ja eelmisel majandusaastal toodete valmistamiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtusele, kusjuures majandusaasta on ekspordiriigi majandusaasta ning kui ei ole andmeid terve majanadusaasta kohta, siis võetakse aluseks lühem ajavahemik, mis ei ole lühem kui kolm kuud.

5.   Eksportijad, kes otsustavad teha arvutused keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusajavahemikule järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui antud majandusaasta või lühema võrdlusajavahemiku (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et kulude või valuutakursi kõikumine, mis õigustas sellise meetodi kasutamist, ei ole enam asjakohane.

6.   Lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõue on täidetud.

Artikkel 5

Ebapiisav töö või töötlus

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas käesoleva lisa artikli 4 tingimused on täidetud või mitte:

a)

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

riisi koorimine ja osaline või täielik jahvatamine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)

üht või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes materjaliga;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p)

kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q)

loomade tapmine.

2.   Lõikes 1 käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt valmistada või paigaldada masinaid, aparaate või tööriistu.

3.   Kui määratakse kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus loetakse lõike 1 tähenduses ebapiisavaks, võetakse arvesse kõiki konkreetse tootega ÜMTs tehtud toiminguid.

Artikkel 6

Lubatud hälbed

1.   Erandina käesoleva lisa artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II liites esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt ei tohi antud toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui toote jaoks vajalik hinnatud koguväärtus või netomass ei ületa:

a)

15 % toote massist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b)

15 % toote tehasehinnast muude toodete puhul, v.a gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, mille puhul kohaldatakse I liite märkustes 6 ja 7 nimetatud lubatud hälbeid.

2.   Lõikega 1 ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust protsentides, mis on ette nähtud II liites esitatud loendis nimetatud reeglitega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata käesoleva lisa artikli 3 tähenduses täielikult ÜMTst saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse kõnealuste lõigetega ette nähtud lubatud hälbeid siiski kõigi selliste materjalide summa suhtes, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mille puhul I liites esitatud loendi kohaste reeglitega on antud toote puhul ette nähtud, et materjalid peaksid olema täielikult saadud ÜMTst.

Artikkel 7

Kumulatsioon liiduga

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse liidust pärit materjale ÜMTst pärinevana, kui need sisalduvad sealt pärit tootes, tingimusel et need on läbinud artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse liidus tehtud tööd või töötlust ÜMTs tehtuna, kui materjalid läbivad hiljem selles ÜMTs käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni silmas pidades tehakse materjalide päritolu kindlaks vastavalt käesolevale lisale.

Artikkel 8

Kumulatsioon majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidega

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit materjale ÜMTst pärinevana, kui need sisalduvad sealt pärit tootes, tingimusel et need on läbinud käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikides tehtud tööd või töötlust ÜMTs tehtuna, kui materjalid läbivad hiljem selles ÜMTs käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tehakse majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärit materjalide päritolu kindlaks asjaomaste majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigi suhtes kohaldatavate päritolureeglite ning asjakohaste päritolutõendeid ja halduskoostööd käsitlevate sätete alusel.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata järgmiste materjalide suhtes:

a)

Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit materjalid, mis ei ole imporditud otse liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) vahelise majanduspartnerluslepingu alusel;

b)

XIII liites loetletud materjalid.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada üksnes tingimusel, et:

a)

majanduspartnerluslepinguga ühinenud riik, kust on tarnitud materjalid, ja ÜMT, kus on valmistatud lõpptoode, on kohustunud:

i)

täitma käesolevat lisa või tagama selle täitmise ja

ii)

tegema halduskoostööd, et tagada käesoleva lisa korrektne rakendamine nii seoses liiduga kui ka omavahel;

b)

asjaomane ÜMT on teavitanud komisjoni punktis a osutatud kohustuste võtmisest.

5.   Majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidel, kes on täitnud lõike 4 nõuded enne käesoleva otsuse jõustumist, ei ole uut kohustust vaja võtta.

Artikkel 9

Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollmaksu- ja kvoodivaba juurdepääs liidu turule üldiste tariifsete soodustuste kava kohaselt

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud riikidest pärit materjale ÜMTst pärinevana, kui need sisalduvad sealt pärit tootes, tingimusel et need on läbinud käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

2.   Lõike 1 tähenduses pärinevad materjalid:

a)

riigist või territooriumilt, kes saab kasu üldiste tariifsete soodustuste kava kohaselt vähim arenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast (2);

b)

kes saavad kasu tollimaksu- ja kvoodivabast juurdepääsust liidu turgudele harmoneeritud süsteemi kuuekohalise koodi tasemel vastavalt üldiste tariifsete soodustuste kava üldisele korrale (3).

3.   See, kas materjalid pärinevad asjaomasest riigist või territooriumilt, tehakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele, mis on sätestatud vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artiklile 33 ning kooskõlas käesoleva lisa artikliga 32 või 41.

4.   Käesolevas lõikes sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata järgmiste materjalide suhtes:

a)

sellised materjalid, mille importimisel liitu kohaldatakse dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, kui materjalid on pärit riigist, mille suhtes on kehtestatud nimetatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse;

b)

harmoneeritud süsteemi 3. ja 16. gruppi klassifitseeritud tuunikalatooted, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 978/2012 artikleid 7 ja 12, samuti hilisemaid muutmisakte ja seonduvaid õigusakte;

c)

materjalid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 978/2012 artikleid 22 ja 30, samuti hilisemaid muutmisakte ja seonduvaid õigusakte.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)

kumulatsioonis osalevad riigid ja territooriumid on võtnud kohustuse täita käesoleva lisa nõudeid või tagada nende täitmine ja teha halduskoostööd, et tagada käesoleva lisa sätete korrektne rakendamine nii seoses liiduga kui ka omavahel;

b)

asjaomane soodustatud riik on teavitanud komisjoni punktis a osutatud kohustusest.

6.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuupäeva, millal käesolevas artiklis ette nähtud kumuleerumist võib kohaldada nende käesolevas artiklis osutatud territooriumide suhtes, kes on vajalikud nõuded täitnud.

Artikkel 10

Laiendatud kumulatsioon

1.   Soodustatud ÜMT taotlusel võib komisjon lubada kasutada kumulatsiooni ÜMT ja sellise riigi vahel, kellega liidul on sõlmitud vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikliga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kumulatsioonis osalevad riigid ja territooriumid on võtnud kohustuse täita käesoleva lisa nõudeid või tagada nende täitmine ja teha halduskoostööd, et tagada käesoleva lisa sätete korrektne rakendamine nii seoses liiduga kui ka omavahel;

b)

asjaomane soodustatud riik on teavitanud komisjoni punktis a osutatud kohustusest.

Komisjon võib kehtestada lisatingimused taotletava kumulatsiooni kasutamise lubamiseks, võttes arvesse kaubandussätete eiramise ohtu ja kumulatsioonis kasutatavate materjalide tundlikkuse eripära.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse komisjonile kirjalikult. Taotluses nimetatakse asjaomane kolmas riik või asjaomased kolmandad riigid ja esitatakse kumulatsiooniga hõlmatud materjalide loend ning sellele lisatakse tõendid käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud tingimuste täitmise kohta.

3.   Kasutatud materjali päritolu ja päritolu tõendamiseks esitatavad dokumendid tehakse kindlaks kooskõlas asjakohases vabakaubanduslepingus sätestatud reeglitega. Liitu eksporditavate toodete päritolu määratakse kooskõlas käesolevas lisas sätestatud päritolureeglitega.

4.   Kui ÜMTs toimuv töö või töötlemine on käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 kirjeldatust ulatuslikum, siis saadud tootele päritolustaatuse andmiseks ei ole nõutav, et kolmandast riigist pärit ja ÜMTs liitu eksporditava toote valmistamiseks kasutatavad materjalid oleksid läbinud piisava töö või töötlemise.

5.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuupäeva, mil kumuleerumine jõustub, kumuleerumisega hõlmatud liidu vabakaubanduslepingupartneri nime, kohaldatavad tingimused ja kumuleerumisega hõlmatud materjalide loetelu.

6.   Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kumulatsiooni. Rakendusaktid võetakse vastu käesoleva lisa artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 11

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi alusel klassifitseerimisel baasüksuseks.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva lisa sätete kohaldamisel iga toodet arvesse.

3.   Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakkeüksus toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 12

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 13

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi üldreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 14

Kõrvalised tegurid

Toote päritolustaatuse määramisel ei võeta arvesse toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

muu kaup, mis ei kuulu või ei tohiks kuuluda toote lõppkoostisesse.

Artikkel 15

Arvestuslik eraldamine

1.   Kui toote puhul on töö või töötluse käigus kasutatud päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale, võivad liikmesriigi tolliasutused ettevõtja kirjalikul taotlusel lubada hallata materjale liidus arvestusliku eraldamise meetodi alusel eesmärgiga eksportida need seejärel kahepoolse kumulatsiooni raames ÜMTsse nii, et materjalide varusid ei hoita eraldi.

2.   Liikmesriikide tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

Luba antakse üksnes siis, kui lõike 3 kohase meetodi kasutamisel tagatakse, et saadud selliste toodete hulk, mida võib käsitada liidu päritolustaatusega toodetena, on igal ajal sama suur, kui oleks saadud kaubavarude füüsilise eraldamise meetodi kasutamisel.

Meetodit rakendatakse loa andmise korral ja selle rakendamine registreeritakse liidus kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.

3.   Isik, kes saab lõikes 2 osutatud meetodist kasu, koostab päritolutõendi või kuni registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamiseni taotleb päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada liidust pärit toodetena. Liikmesriikide tolliasutuste taotlusel deklareerib kõnealune kasusaaja, kuidas neid koguseid on hallatud.

4.   Liikmesriikide tolliasutused jälgivad lõikes 1 osutatud loa kasutamist.

Nad võivad loa tühistada järgmistel juhtudel:

a)

kasusaaja kasutab luba mittenõuetekohaselt;

b)

kasusaaja ei täida mis tahes muid käesolevas lisas esitatud tingimusi.

Artikkel 16

Erandid

1.   Komisjoni algatusel või liikmesriigi või ÜMT taotlusel võidakse ÜMT-le järgmistel juhtudel teha ajutine erand käesoleva lisa sätetest:

a)

sisemised või välised asjaolud ei lase soodustatud riigil ajutiselt täita käesoleva lisa artikliga 2 ette nähtud päritolustaatuse saamise reegleid, mida ta varem täitis;

b)

ÜMT vajab artikliga 2 ette nähtud päritolustaatuse saamise reeglite täitmiseks ettevalmistusaega;

c)

seda tingib olemasolevate majandusharude areng või uute tööstusharude loomine.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse komisjonile kirjalikult X liites sätestatud vormi kohaselt. Selles esitatakse taotluse põhjused ja vajaduse korral lisatakse tõendavad dokumendid.

3.   Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)

ÜMT arengutaset või geograafilist asendit, pidades eriti silmas otsuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju eelkõige tööhõivele;

b)

juhtumeid, kus olemasolevate päritolureeglite kohaldamine kahjustaks oluliselt asjaomase ÜMT olemasoleva majandusharu võimalusi jätkata eksporti liitu, ja iseäranis neid juhtumeid, mis võivad põhjustada tegevuse lõppemise selles harus;

c)

erijuhtumeid, mille puhul on ilmne, et päritolureeglid võivad takistada olulisi investeeringuid mõnesse majandusharusse, ja mille puhul investeerimiskava rakendamist soodustav erand võimaldaks täita nimetatud reegleid järk-järgult.

4.   Komisjon kiidab heaks kõik taotlused, mis on käesoleva artikli kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud ja millest ei saa mõnele liidu väljakujunenud majandusharule tuleneda suurt kahju.

5.   Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et otsus tehakse võimalikult kiiresti, ja kujundab oma seisukoha 95 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist.

6.   Ajutine erand kehtib nii kaua, kui eksisteerib erandi aluseks olnud sisemiste või väliste asjaolude mõju, või seni, kui soodustatud riik täidab eeskirjad või erandi kehtestamise eesmärgid, võttes arvesse asjaomase ÜMT olukorda ja probleeme.

7.   Erandi saamiseks tuleb täita mis tahes nõuded, millega nähakse ette komisjonile esitatav teave erandi kasutamise ja erandiga hõlmatud koguste haldamise kohta.

8.   Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajutist erandit. Rakendusaktid võetakse vastu käesoleva lisa artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

III   JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 17

Territoriaalsuspõhimõte

1.   Kui käesoleva lisa artiklites 7–10 ei ole sätestatud teisiti, peavad käesolevas lisas sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ÜMTs pidevalt täidetud.

2.   Kui ÜMTst mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui pädevatele asutustele tõendatakse, et:

a)

tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning

b)

need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

Artikkel 18

Puutumatusklausel

1.   Liitu vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud tooted on needsamad tooted, mis eksporditi sellest ÜMTst, kust nad pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks. Toodete või kaubasaadetiste ladustamine ja osadeks jagamine on lubatud, kui selle eest vastutab eksportija või kaupade järgmine valdaja ning tooted jäävad transiidiriigis või -riikides tollijärelevalve alla.

2.   Lõike 1 tingimused loetakse täidetuks, kui tolliasutustel ei ole alust selles kahelda; sel juhul võivad tolliasutused paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud mis tahes muude tõenditega.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kohaldatakse käesoleva lisa artiklite 7–10 kohast kumulatsiooni.

Artikkel 19

Näitused

1.   Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse ÜMTst näitusele muusse riiki kui ÜMTsse, majanduspartnerluslepinguga ühinenud riiki või liikmesriiki ja müüakse pärast näitust liitu importimiseks, kohaldatakse importimisel käesoleva otsuse sätteid, kui tolliasutustele tõendatakse, et:

a)

eksportija on toimetanud need tooted ÜMTst näituseriiki ja need seal näitusel välja pannud;

b)

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud liidu territooriumil asuvale isikule;

c)

tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul tagasi toimetatud, nagu need näitusele saadeti;

d)

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2.   Päritolutõend tuleb välja anda või koostada käesoleva lisa IV jaotise kohaselt ja esitada importiva riigi tollile nimetatud riigis kehtivate protseduuride kohaselt. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV   JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

1.   Jagu

Üldnõuded

Artikkel 20

Eurodes väljendatud summad

1.   Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määratavad asjaomased riigid käesoleva lisa artiklite 26, 31, 43 ja 44 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad liikmesriikide omavääringus.

2.   Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikleid 26, 31, 43 ja 44 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud.

3.   Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse komisjonile iga aasta 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.   Liikmesriik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Liikmesriik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.   Komisjon vaatab omal algatusel või liikmesriigi või ÜMT taotlusel eurodes ja neile vastavad teatavate liikmesriikide vääringus esitatud väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub komisjon asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

2.   Jagu

Registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamisele eelnevad protseduurid

Artikkel 21

Päritolutõend

ÜMT päritolustaatusega toodete suhtes kohaldatakse liitu importimisel käesolevat otsust, kui esitatakse kas:

a)

kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III liites, või

b)

artiklis 26 osutatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud VI liites ja mille eksportija esitab arvel, saatelehel või mõnel muul äridokumendil, milles kõnealuseid tooteid kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida („päritoludeklaratsioon”).

Artikkel 22

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.   Eksportiva ÜMT toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.   Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud III ja IV liites. Need vormid tuleb täita kooskõlas käesoleva lisaga. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ette nähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.   Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva ÜMT tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva lisa nõuded on täidetud.

4.   Eksportiva ÜMT toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja, kui asjaomaseid tooteid võib pidada ÜMTst, liidust või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevateks toodeteks ja kui nad vastavad käesolevas lisas sätestatud nõuetele.

5.   Sertifikaadi väljastanud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva lisa nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Samuti tagab sertifikaati välja andev toll lõikes 2 nimetatud vormide nõuetekohase täitmise. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks ette nähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7.   Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 23

Tagantjärele välja antud kaupade liikumissertifikaat EUR.1

1.   Olenemata artiklist 22 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu,

b)

tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel;

c)

liikumissertifikaat EUR.1 anti välja ajal, mil eksporditi saadetist, mis järgnevalt jaotati ladustamiskohaks olevas kolmandas riigis mitmeks osaks vastavalt käesoleva lisa artiklile 18, tingimusel et algne liikumissertifikaat EUR.1 tagastatakse tolliasutustele, kes selle välja andsid, või

d)

seda ei antud ekspordi ajal välja, kuna saadetise lõplik sihtkoht ei olnud sel ajal teada ning see määrati kindlaks ladustamise ajal ja pärast saadetise võimalikku mitmeks osaks jaotamist ladustamiskohaks olevas kolmandas riigis vastavalt käesoleva lisa artiklile 18.

2.   Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

3.   Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4.   Tagasiulatuvalt välja antud kaupade liikumissertifikaati EUR.1 tuleb lahtrisse „Märkused” (lahter 7) teha järgmine märkus:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”.

5.   Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.

Artikkel 24

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tollilt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.   Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused” (lahter 7) kantakse järgmine sõna:

„DUPLICATE”.

3.   Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused”.

4.   Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 25

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt välja antud või vormistatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse liidu või mõne ÜMT tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale liitu või mujale nimetatud ÜMTs. Liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 26

Päritolutõendi koostamise tingimused

1.   Käesoleva lisa artikli 21 punktis b nimetatud päritolutõendi võib koostada:

a)

käesoleva lisa artiklis 27 osutatud heakskiidetud eksportija või

b)

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 10 000 eurot.

2.   Päritolutõendi võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitada ÜMTst, majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist või liidust pärinevatena ja need vastavad muudele käesolevas lisas sätestatud nõuetele.

3.   Eksportija, kes koostab päritolutõendi, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi või territooriumi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva lisa muud nõuded on täidetud.

4.   Eksportija koostab päritolutõendi, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud VI liites, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi või territooriumi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.

5.   Päritolutõendile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Käesoleva lisa artiklis 27 määratletud heakskiidetud eksportijalt ei nõuta siiski sellistele päritolutõenditele allakirjutamist, kui ta kinnitab ekspordiriigi tollile kirjalikult, et võtab endale iga tema andmeid sisaldava päritolutõendi eest täisvastutuse nii, nagu oleks ta nendele käsitsi alla kirjutanud.

6.   Eksportija võib koostada päritolutõendi sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.

Artikkel 27

Heakskiidetud eksportija

1.   Ekspordiriigi toll võib lubada igal eksportijal päritoludeklaratsioonid ise koostada, olenemata asjakohaste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas lisas ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.   Tolliasutused võivad anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik mis tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks.

3.   Tolliasutused annavad heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4.   Tolliasutused jälgivad, kuidas heakskiidetud eksportija luba kasutab.

5.   Tolliasutused võivad loa igal ajal tühistada. Nad peavad tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 28

Päritolutõendi kehtivus

1.   Päritolutõend kehtib kümme kuud alates selle väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ja see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.

2.   Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.   Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva riigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 29

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva otsuse rakendamiseks ette nähtud tingimustele.

Artikkel 30

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ette nähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 31

Päritolutõendist vabastamine

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning tooted on deklareeritud käesoleva lisa nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni teha tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.   Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.   Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 32

Teatamiskord päritolu kumulatsiooni kohaldamisel

1.   Käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamiseks tõendatakse teistest ÜMTdest või liidust lähtuvate materjalide käesoleva lisa kohast päritolustaatust liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritolutõendiga või tarnija deklaratsiooniga, mille eksportija esitab selles riigis, kust materjalid tulevad. Tarnija deklaratsiooni näidis on esitatud VII liites. Juhul, kui materjale tarniv ÜMT on rakendanud registreeritud eksportijate süsteemi, kuid materjale edasi töötlev ÜMT ei ole seda teinud, võib päritolustaatust tõendada ka päritolutõendiga.

2.   Käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 ja artikli 7 lõike 2 kohaldamiseks tõendatakse teises ÜMTs või liidus tehtud tööd või töötlust tarnija deklaratsiooniga, mille eksportija esitab selles riigis, kust materjalid tulevad. Tarnija deklaratsiooni näidis on esitatud VIII liites.

3.   Lõike 1 ja 2 kohaldamiseks esitab tarnija iga materjalisaadetise kohta eraldi deklaratsiooni seda saadetist käsitleval kaubaarvel või selle lisas või saatelehel või mõne muul seda saadetist käsitleval äridokumendil, milles kõnealuseid materjale kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida.

Tarnija deklaratsiooni võib koostada valmistrükitud vormil.

Tarnija deklaratsioonile antakse allkiri käsitsi. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse arvuti abil, ei pea deklaratsiooni siiski käsitsi allkirjastama, kui tarniva äriühingu vastutav isik on kindlaks määratud viisil, mis rahuldab tolli selles riigis või sellel territooriumil, kus deklaratsioon on koostatud. Kõnealuse riigi toll võib kehtestada käesoleva lõike rakendamise tingimused.

Tarnija deklaratsioonid esitatakse sellele eksportiva ÜMT pädevale tolliasutusele, kellel paluti välja anda liikumissertifikaat EUR.1.

4.   Artiklite 8 ja 10 kohaldamise korral tõendatakse päritolustaatust vastavalt liidu ja asjaomase riigi vahelisele vabakaubanduslepingule selles vabakaubanduslepingus sätestatud päritolutõendiga.

5.   Artikli 9 kohaldamise korral tõendatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) kohaselt kindlaks tehtud päritolustaatust selles määruses sätestatud päritolutõendiga.

6.   Lõigetes 1, 2, 4 ja 5 nimetatud juhtudel märgitakse liikumissertifikaadi EUR.1 või päritolutõendi või päritolukinnituse lahtrisse 7 kas „OCTs cumulation”, „EU cumulation”, „EPA cumulation”, „cumulation with GSP country” või „extended cumulation with country x” või „Cumul PTOM”, „Cumul UE”, „cumul avec pays APE”, „cumul avec pays SPG” või „cumul étendu avec le pays x”.

Artikkel 33

Tõendavad dokumendid

Artikli 22 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 3 nimetatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda ÜMTst või liidust või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevateks toodeteks ning need vastavad käesoleva lisa muudele tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)

otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks, näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises sisalduvad tõendid;

b)

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud selles ÜMTs, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt;

c)

dokumendid, mis tõendavad materjalide tööd või töötlust ÜMTs, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis ja on välja antud või koostatud selles ÜMTs, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)

kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ÜMTs, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis käesoleva lisa kohaselt.

Artikkel 34

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 22 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.   Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 26 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.   Eksportiva ÜMT toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 22 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4.   Impordiriigi toll säilitab neile esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 35

Lahknevused ja vormistusvead

1.   Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.   Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

3.   Jagu

Registreeritud eksportijate süsteemi protseduurid

1.   Alajagu

Ümtsse eksportimise kord

Artikkel 36

Üldnõuded

Käesolevat otsust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a)

kui käesoleva lisa nõuetele vastavaid kaupu ekspordib artiklis 38 osutatud registreeritud eksportija;

b)

kui mis tahes eksportija ekspordib mis tahes kaubasaadetise, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, kui päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 10 000 eurot.

Artikkel 37

Registreeritud eksportija number

1.   ÜMT pädevad asutused loovad asjaomases riigis asuvate registreeritud eksportijate elektroonilise registri ja ajakohastavad seda pidevalt. Registrit ajakohastatakse kohe, kui eksportija eemaldatakse registrist kooskõlas käesoleva lisa artikli 41 lõikega 2.

2.   Register sisaldab järgmist teavet:

a)

registreeritud eksportija nimi ja täielik aadress, kus eksportija on registreeritud või asub, sealhulgas riigi või territooriumi identifikaator (ISO kahetäheline riigikood);

b)

registreeritud eksportija number;

c)

käesoleva otsuse alusel eksportimiseks ette nähtud tooted (harmoneeritud süsteemi gruppide või rubriikide indikatiivne loend, nagu taotleja seda asjakohaseks peab);

d)

eksportija registreerimise alguse ja lõpu kuupäevad;

e)

andmebaasist eemaldamise põhjus (registreeritud ettevõtja taotlusel / eemaldamine pädeva asutuse poolt). Need andmed tehakse kättesaadavaks üksnes pädevatele asutustele.

3.   ÜMTde pädevad asutused teavitavad komisjoni registreeritud eksportijate tähistamiseks kasutatavast siseriiklikust nummerdamissüsteemist. Number peab algama ISO kahetähelise riigikoodiga.

Artikkel 38

Registreerimistaotlus

Eksportijad esitavad registreerimiseks taotluse käesoleva lisa artikli 57 lõike 1 kohastele ÜMTde pädevatele asutustele, kasutades XI liites esitatud näidisvormi. Vormi täitmisega annavad eksportijad nõusoleku esitatud teabe hoidmiseks komisjoni andmebaasis ja mittekonfidentsiaalse teabe avaldamiseks internetis.

Pädevad asutused aktsepteerivad taotluse üksnes siis, kui see on täielik.

Artikkel 39

Registreerimise tühistamine

1.   Registreeritud eksportijad, kes enam ei täida käesoleva otsuse alusel kaupade eksportimiseks vajalikke tingimusi või kes enam ei kavatse selliseid kaupu eksportida, teavitavad sellest ÜMT pädevaid asutusi, kes eemaldavad nad kohe kõnealuse ÜMT registreeritud eksportijate registrist.

2.   Ilma et see piiraks karistuste ja sanktsioonide süsteemi kohaldamist ÜMTs, eemaldavad ÜMT pädevad asutused registreeritud eksportija asjaomase ÜMT registreeritud eksportijate registrist, kui registreeritud eksportija tahtlikult või tahtmata koostab või laseb koostada päritolukinnituse või muud tõendavad dokumendid, mis sisaldavad valeandmeid ja mille alusel saadakse soodustus või tariifne sooduskohtlemine mittenõuetekohaselt või pettuse teel.

3.   Ilma et see piiraks kontrollide käigus ilmnevate eeskirjade eiramiste võimalikku mõju, jõustub eksportija registreeritud eksportijate registrist eemaldamine tulevikus, nimelt pärast registrist eemaldamise kuupäeva koostatud kinnituste puhul.

4.   Eksportijad, kelle pädevad asutused on registreeritud eksportijate registrist eemaldanud kooskõlas teise lõiguga, võib registreeritud eksportijate registrisse uuesti sisestada üksnes siis, kui nad on esitanud ÜMT pädevatele asutustele tõendid, et nad on lahendanud olukorra, mis tingis nende eemaldamise.

Artikkel 40

Tõendavad dokumendid

1.   Eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, täidavad järgmised kohustused:

a)

nad säilitavad sooduskohtlemise saamiseks vastavate toodete tootmise ja tarnimise kohta nõuetekohased kaubandusliku raamatupidamise dokumendid;

b)

nad hoiavad kättesaadavana kõik tõendid, mis on seotud toote valmistamisel kasutatava materjaliga;

c)

nad hoiavad alles kõik tollidokumendid, mis on seotud toote valmistamisel kasutatud materjaliga;

d)

nad säilitavad järgmiseid dokumente vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, mil päritolukinnitus koostati, või kauem, kui see on siseriikliku õigusega nõutav:

i)

enda koostatud päritolukinnitused ning

ii)

päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide, tootmise ja varude arvestuse.

2.   Lõike 1 punktis d osutatud dokumendid võivad olla elektroonilised, kuid nende alusel peab olema võimalik jälgida eksporditud toodete valmistamiseks kasutatud materjale ja kinnitada nende päritolustaatust.

3.   Lõigetega 1 ja 2 ette nähtud kohustusi kohaldatakse ka selliste tarnijate suhtes, kes esitavad eksportijatele tarnija deklaratsioone, milles nad kinnitavad nende poolt tarnitavate toodete päritolustaatust.

Artikkel 41

Päritolutõend

1.   Eksportija koostab päritolukinnituse selliste eksporditavate toodete kohta, mida saab käsitada ÜMTst pärinevate kaupadena.

2.   Erandina lõikest 1 võib erandjuhul päritolukinnituse koostada pärast eksporti (tagasiulatuv kinnitus), tingimusel et see esitatakse liikmesriigile, kus kaubad vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse, mitte hiljem kui kaks aastat pärast eksporti. Kui saadetis jaotatakse mitmeks osaks vastavalt käesoleva lisa artiklile 18, võib päritolukinnituse koostada ka tagantjärele.

3.   Eksportija esitab päritolukinnituse liidus asuvale kliendile ning see sisaldab XII liites esitatud üksikasju. Päritolukinnitus koostatakse kas inglise või prantsuse keeles.

Selle võib esitada mis tahes äridokumendil, mis võimaldab identifitseerida asjaomase eksportija ja hõlmatud kaubad.

4.   Kui kohaldatakse käesoleva lisa artikli 2 või artikli 7 kohast kumulatsiooni, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit ÜMTst või liidust, päritolukinnitusele, mille esitab tarnija. Juhul, kui tarnija on asutatud ÜMTs, kes ei ole veel rakendanud registreeritud eksportijate süsteemi, võib materjale edasi töötlevas ÜMTs asuv eksportija tugineda ka liikumissertifikaadile EUR.1, päritolutõendile või tarnija deklaratsioonile.

5.   Sel juhul on eksportija koostatud päritolukinnitusel märge „EU cumulation”, „OCTs cumulation” või „Cumul UE”, „cumul PTOM”.

6.   Käesoleva lisa artiklite 8 ja 10 kohaldamise korral tõendatakse päritolustaatust vastavalt liidu ja asjaomase riigi vahelisele vabakaubanduslepingule selles vabakaubanduslepingus sätestatud päritolutõendiga.

Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „cumulation with EPA country”, „extended cumulation with country x”, „cumul avec pays APE” või „cumul étendu avec le pays x”.

7.   Käesoleva lisa artiklis 9 sätestatud kumuleerumise kohaldamise korral tõendatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt kindlaks tehtud päritolustaatust selles määruses sätestatud päritolutõendiga.

Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „cumulation with GSP country” või „cumul avec pays SPG”.

Artikkel 42

Päritolutõendi esitamine

1.   Iga kaubasaadetise kohta koostatakse päritolukinnitus.

2.   Päritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates kuupäevast, mil eksportija selle koostab.

3.   Üks päritolukinnitus võib hõlmata mitut kaubasaadetist, kui kaubad vastavad järgmistele tingimustele:

a)

nad on lahtivõetud või kokkupanemata tooted harmoneeritud süsteemi üldreegli 2 punkti a tähenduses;

b)

nad kuuluvad harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise alla või rubriikidesse 7308 või 9406 ja

c)

nad on ette nähtud importimiseks eraldi saadetistena.

2.   Alajagu

Liidus vabasse ringlusse lubamise protseduurid

Artikkel 43

Päritolutõendi esitamine

1.   Vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonil osutatakse päritolukinnitusele. Päritolukinnitus peab olema tolliasutustele kättesaadav, kuna nad võivad paluda selle esitamist deklaratsiooni kontrollimiseks. Kõnealused asutused võivad nõuda päritolukinnituse tõlget asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

2.   Kui deklarant taotleb käesoleva otsuse kohaldamist ning ta ei ole vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajaks päritolukinnitust saanud, ei ole deklaratsioon määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 253 lõike 1 tähenduses terviklik ja seda käideldakse vastavalt.

3.   Enne kaupade vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist tagab deklarant nõuetekohaselt, et kaubad vastavad käesoleva lisa eeskirjadele, ning kontrollib eelkõige

a)

käesoleva lisa artiklis 58 osutatud andmebaasist, kas eksportija on päritolukinnituste koostamiseks registreeritud, v.a juhul, kui kaubasaadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 10 000 eurot, ja

b)

kas päritolukinnitus on koostatud kooskõlas XII liitega.

Artikkel 44

Päritolutõendist vabastamine

1.   Järgmiste toodete puhul ei ole kohustust koostada ja esitada päritolukinnitus:

a)

eraisikult teisele eraisikule väikepakendites saadetavad tooted, mille koguväärtus on väiksem kui 500 eurot;

b)

reisija pagasis olevad tooted, mille koguväärus ei ületa 1 200 eurot.

2.   Lõikes 1 osutatud tooted vastavad järgmistele tingimustele:

a)

neid ei impordita kauplemise eesmärgil;

b)

nende puhul on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva otsuse kohaldamise tingimustele;

c)

punktis b osutatud deklaratsiooni õigsuses ei ole põhjust kahelda.

3.   Lõike 2 punkti a puhul ei käsitata importi kauplemise eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

import on juhutine;

b)

import hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;

c)

toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

Artikkel 45

Lahknevused ja vormistusvead

1.   Kui päritolukinnitusel ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab asjaomastele toodetele.

2.   Päritolukinnituse ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.

Artikkel 46

Päritolutõendi kehtivus

Päritolukinnitused, mis esitatakse impordiriigi tolliasutustele pärast käesoleva lisa artikli 41 lõikes 2 nimetatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võivad impordiriigi tolliasutused päritolukinnitused aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 47

Osasaadetistena importimise kord

1.   Käesoleva lisa artikli 42 lõikes 3 osutatud protseduuri kohaldatakse liikmesriigi tolliasutuste määratava aja jooksul.

2.   Impordiliikmesriigi tolliasutused, kelle järelevalvel järkjärguline vabasse ringlusse lubamine toimub, kontrollivad, et järjestikused kaubasaadetised kuuluvad nende lahtivõetud või kokkupanemata toodete hulka, mille kohta päritolukinnitus on koostatud.

Artikkel 48

Päritolukinnituse asendamine

1.   Kui tooteid ei ole veel vabasse ringlusse lubatud, võib päritolukinnituse asendada ühe või mitme asenduspäritolukinnitusega, mille on koostanud kaupade valdaja selleks, et saata osa või kõik tooted liidu tolliterritooriumil asuvasse muusse kohta. Asenduspäritolukinnituse koostamiseks ei pea kaupade valdajad ise registreeritud eksportijad olema.

2.   Päritolukinnituse asendamisel tuleb originaalpäritolukinnitusel esitada järgmine:

a)

asenduspäritolukinnitus(t)e üksikasjad;

b)

saatjate nimed ja aadressid;

c)

liidus asuv(ad) saaja(d).

Originaalpäritolukinnitusele märgitakse vastavalt „Replaced” või „Remplacée”.

3.   Asenduspäritolukinnitusele märgitakse järgmine:

a)

kõik uuesti saadetud toodete üksikasjad;

b)

kuupäev, mil originaalpäritolukinnitus koostati;

c)

kogu vajalik teave, mis on täpsustatud XII liites;

d)

liidus asuva toodete saatja nimi ja aadress;

e)

liidus asuva kaubasaaja nimi ja aadress,

f)

asendamise kuupäev ja koht.

Isik, kes koostab asenduspäritolukinnituse, võib asenduspäritolukinnitusele lisada originaalpäritolukinnituse koopia.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste päritolukinnituste suhtes, millega asendatakse päritolukinnitusi, mis ise on asenduspäritolukinnitused.

5.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste kinnituste suhtes, millega asendatakse päritolukinnitused selleks, et jagada kaubasaadetisi täiendavateks osadeks kooskõlas käesoleva lisa artikliga 18.

Artikkel 49

Päritolukinnituse õigsuse kontroll

1.   Kui tolliasutustel on kahtlusi seoses toodete päritolustaatusega, võivad nad nõuda, et deklarant esitaks nende nimetatud mõistliku aja jooksul mis tahes olemasolevad tõendid, et kontrollida deklaratsioonil märgitud päritoluandmete korrektsust või käesoleva lisa artikli 18 kohaste tingimuste täitmist.

2.   Tolliasutused võivad peatada soodustariifi kohaldamise käesoleva lisa artikli 64 kohase kontrollimise ajaks, kui:

a)

deklarandi esitatud teave ei ole piisav, et kinnitada toodete päritolustaatust või käesoleva lisa artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 18 esitatud tingimuste täitmist;

b)

deklarant ei vasta teabe esitamiseks antud lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

3.   Ajal, mil oodatakse kas deklarandilt nõutud lõike 1 kohast teavet või lõike 2 kohase kontrolli tulemusi, pakutakse importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikuks peetud ettevaatusabinõud.

Artikkel 50

Soodustuste andmisest keeldumine

1.   Impordiliikmesriigi tolliasutused keelduvad käesoleva otsuse kohaldamisest, ilma et neil oleks kohustus nõuda lisatõendeid või saata ÜMT-le kontrollitaotlus, kui:

a)

kaubad ei ole needsamad, mis on esitatud päritolukinnitusel;

b)

deklarant ei esita asjaomaste toodete kohta nõutavat päritolukinnitust;

c)

ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 36 punkti b ja artikli 44 lõike 1 kohaldamist, ei ole deklarandi valduses olev päritolukinnitus koostatud ÜMTs registreeritud eksportija poolt;

d)

päritolukinnitus ei ole koostatud kooskõlas XII liitega;

e)

käesoleva lisa artikli 18 tingimused ei ole täidetud.

2.   Impordiliikmesriigi tolliasutused keelduvad käesoleva otsuse kohaldamisest pärast ÜMT pädevatele asutustele käesoleva lisa artikli 60 kohase kontrollitaotluse saatmist, kui importiva liikmesriigi tolliasutused:

a)

on saanud vastuse, et eksportijal ei olnud õigust päritolukinnitust koostada;

b)

on saanud vastuse, et asjaomased tooted ei ole pärit ÜMTst või et käesoleva lisa artikli 17 lõike 2 tingimused ei ole täidetud;

c)

kahtlesid põhjendatult päritolukinnituse kehtivuses või selles, kas deklarandi esitatud teave asjaomaste toodete tõelise päritolu kohta on tõene, ning esitasid kontrollitaotluse ja

i)

ei ole saanud vastust käesoleva lisa artikli 60 kohase ettenähtud ajavahemiku jooksul või

ii)

on saanud vastuse, mis ei sisalda asjakohaseid vastuseid taotluses tõstatatud küsimustele.

V   JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

1.   Jagu

Üldsätted

Artikkel 51

Üldpõhimõtted

1.   Selleks et tagada soodustuste nõuetekohane kohaldamine, ÜMTd:

a)

loovad oma riigis käesolevas lisas sätestatud reeglite ja menetluse rakendamiseks ja haldamiseks vajalikud haldusstruktuurid ja -süsteemid, sealhulgas vajaduse korral kumulatsiooni kohaldamiseks vajaliku korra, ning haldavad neid;

b)

teevad oma pädevate asutuste kaudu koostööd komisjoniga ja liikmesriikide tolliasutustega.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud koostöö hõlmab järgmist:

a)

komisjoni taotlusel tema igakülgne toetamine, et komisjon saaks jälgida, kas käesolevat lisa rakendatakse asjaomases riigis nõuetekohaselt, ja see hõlmab ka komisjoni või liikmesriikide tolliasutuste kohapealsed kontrollkäike;

b)

ilma et see piiraks käesoleva lisa artiklite 49, 50, 55 ja 56 kohaldamist, toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas lisas sätestatud tingimuste täitmise kontrollimine, ja see hõlmab ka kohapealseid kontrollkäike, kui komisjon või liikmesriikide tolliasutused seda päritoluga seotud uurimiste käigus taotlevad;

c)

kui kontroll või mis tahes olemasolev teave tundub osutavat, et käesoleva lisa sätteid on rikutud, teeb või korraldab ÜMT omal algatusel või komisjoni või liikmesriikide tolliasutuste nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused võivad kõnealustes uurimistes osaleda.

3.   ÜMTd esitavad enne 1. jaanuari 2015 komisjonile ametliku kohustuse selle kohta, et nad täidavad lõikes 1 osutatud nõuded.

Artikkel 52

Avaldamisnõue ja tingimuste täitmine

1.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ÜMTde loendi ja kuupäeva, millest alates nad vastavad käesoleva lisa artiklites 51 ja 54 või artiklis 57 nimetatud tingimustele. Komisjon ajakohastab seda loendit, kui uus ÜMT täidab kõnealused tingimused.

2.   Käesoleva lisa tähenduses ÜMTst pärit toodete puhul on võimalik saada liidus vabasse ringlusse lubamisel tariifset soodustust üksnes tingimusel, et tooted eksporditi lõikes 1 osutatud loendis nimetatud kuupäeval või pärast seda.

3.   ÜMTd käsitatakse käesoleva lisa artiklite 51 ja 54 või artikli 57 kohastele tingimustele vastavana:

a)

kuupäeval, mil ta esitab käesoleva lisa artikli 54 lõikes 1 või artikli 57 lõikes 1 ja vajaduse korral artikli 54 lõikes 2 osutatud teatise;

b)

kuupäeval, mil ta esitab käesoleva lisa artikli 51 lõikes 3 osutatud kohustuse.

4.   Käesoleva lisa IV jaotise 3. jao ja V jaotise 3. jao rakendamiseks esitavad ÜMTd komisjonile käesoleva lisa artikli 57 lõike 1 punktis b osutatud teabe vähemalt kolm kuud enne seda, kui registreeritud eksportijate süsteemi hakatakse nende territooriumil tegelikult kohaldama.

Artikkel 53

Sanktsioonid

Sanktsioon määratakse isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

2.   Jagu

Enne registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise algust tehtava halduskoostöö viisid

Artikkel 54

Pitserite ja aadresside teatamine

1.   ÜMTd teatavad komisjonile oma riigi territooriumil asuvate selliste ametiasutuste nimed ja aadressid,

a)

kes on asjaomase riigi valitsusasutused ning kellel on õigus toetada komisjoni ja liikmesriikide tolliasutusi halduskoostöö tegemisel, nagu on ette nähtud käesolevas jaotises;

b)

kes on pädevad väljastama liikumissertifikaate EUR.1 ning neid sertifikaate ja päritoludeklaratsioone hiljem kontrollima.

2.   ÜMTd saadavad komisjonile kasutatavate pitserite näidised.

3.   ÜMTd teatavad komisjonile kohe lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatava teabe muutumisest.

4.   Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile.

Artikkel 55

Päritolutõendite kontrollimine

1.   Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva lisa muude nõuete täitmises.

2.   Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi või eksporditerritooriumi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritolutõendi või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendusena edastatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.

3.   Kontrolli teeb ekspordiriigi või eksporditerritooriumi toll. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.   Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikuks peetud ettevaatusabinõud.

5.   Kontrolli taotlevatele tolliasutustele teatatakse selle kontrolli tulemused niipea kui võimalik. Tulemuste põhjal peab olema võimalik otsustada, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib lugeda ÜMTst, liidust või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva lisa nõuetele.

6.   Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 56

Tarnija deklaratsiooni kontrollimine

1.   Tarnija deklaratsioone võib kontrollida pisteliselt või siis, kui impordiriigi või imporditerritooriumi tollil on põhjust kahelda nende dokumentide ehtsuses või asjakohaste materjalide tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsuses või terviklikkuses.

2.   Tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, võib nõuda, et deklaratsiooni koostamise riigi või territooriumi toll annaks välja teabesertifikaadi, mille näidis on esitatud IX liites. Teise võimalusena võib tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, nõuda, et eksportija esitaks deklaratsiooni koostamise riigi või territooriumi tolli välja antud teabesertifikaadi.

Teabesertifikaadi välja andnud tolliasutus säilitab selle koopiat vähemalt kolm aastat.

3.   Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selguma, kas materjalide staatust käsitlev deklaratsioon on õige.

4.   Kontrollimiseks säilitavad tarnijad nii deklaratsiooni sisaldava dokumendi koopiat kui ka kõiki vajalikke tõendeid materjalide tegeliku staatuse kohta vähemalt kolm aastat.

5.   Tarnija deklaratsiooni koostamise riigi või territooriumi tollil on õigus nõuda mis tahes tõendeid või teha mis tahes kontrollimisi, mida nad peavad vajalikuks, et veenduda tarnija deklaratsiooni õigsuses.

6.   Kõik liikumissertifikaadid EUR.1, mis on välja antud või koostatud tarnija ebaõige deklaratsiooni põhjal, loetakse tühiseks.

3.   Jagu

Registreeritud eksportijate süsteemi raames kohaldatavad halduskoostöö viisid

Artikkel 57

Pitserite ja aadresside teatamine

1.   ÜMTd teatavad komisjonile oma riigi territooriumil asuvate selliste ametiasutuste nimed ja aadressid,

a)

kes on asjaomase riigi valitsusasutused ning kellel on õigus toetada komisjoni ja liikmesriikide tolliasutusi halduskoostöö tegemisel, nagu on ette nähtud käesolevas jaotises;

b)

kes on asjaomase riigi valitsusasutused või tegutsevad valitsuse volitusel ning kellel on õigus eksportijaid registreerida ja neid registreeritud eksportijate registrist kõrvaldada.

2.   ÜMTd teatavad komisjonile kohe lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatava teabe muutumisest.

3.   Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile.

Artikkel 58

Registreeritud eksportijate andmebaasi loomine

1.   Komisjon loob registreeritud eksportijate elektroonilise andmebaasi, mis põhineb ÜMTde valitsusasutuste ja liikmesriikide tolliasutuste esitatud teabel.

2.   Üksnes komisjonil on juurdepääs kõnealusele andmebaasile ja selles sisalduvale teabele. Lõikes 1 nimetatud ametiasutused tagavad, et komisjonile esitatakse ajakohastatud, terviklikku ja täpset teavet.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaasis hoitavad andmed avalikustatakse internetis, v.a käesoleva lisa artikli 28 kohase registreeritud eksportijaks saamise taotluse lahtris 2 ja 3 sisalduv konfidentsiaalne teave.

4.   Isikuandmed, mida töödeldakse lõikes 1 osutatud andmebaasis, edastatakse või tehakse kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele kättesaadavaks üksnes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (5) artikliga 9.

5.   Käesolev otsus ei mõjuta liidu ja siseriiklike õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) alusel ega liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel.

6.   Eksportijate identifitseerimis- ja registreerimisandmeid, mis on sätestatud XI liite punktides 1, 3 (tegevuse kirjeldus), 4 ja 5, võib komisjon internetis avaldada ainult juhul, kui asjaomased eksportijad on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku.

7.   Eksportijatele esitatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 11 sätestatud teave.

8.   Isikute õigusi seoses XI liites loetletud selliste registreerimisandmetega, mida töödeldakse riikide andmesüsteemides, kasutatakse vastavalt selle liikmesriigi seadusele, kes need isikuandmed talletas vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele.

9.   Isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega lõigetes 1–4 osutatud keskandmebaasis kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

10.   Isikuandmete kaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad oma pädevuse piirides aktiivset koostööd ning tagavad lõigetes 1–4 osutatud andmebaasi koordineeritud järelevalve.

Artikkel 59

Päritolu kontrollimine

1.   Selleks et tagada toodetele päritolustaatust andvate reeglite täitmine, viivad ÜMT pädevad asutused läbi järgmise:

a)

toodete päritolustaatuse kontrollimine liikmesriikide tolliasutuste taotlusel;

b)

eksportijate korrapärane omaalgatuslik kontrollimine.

Laiendatud kumulatsioon on lubatud üksnes käesoleva lisa artikli 10 kohaselt, kui riik, kellega liidul on kehtiv vabakaubandusleping, on nõustunud toetama ÜMTsid halduskoostöö tegemisel nii, nagu ta toetaks liikmesriikide tolliasutusi kooskõlas vabakaubanduslepingu asjakohaste sätetega.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud kontrollidega tagatakse, et eksportijad täidavad oma kohustusi pidevalt. Kontrolle korraldatakse riskianalüüsi asjakohaste kriteeriumide alusel määratavate ajavahemike järel. Selleks nõuavad ÜMTde pädevad asutused, et eksportijad esitaksid enda koostatud päritolukinnituste koopiad või selliste kinnituste loendi.

3.   ÜMTde pädevatel asutustel on õigus taotleda mis tahes tõendeid või eksportija raamatupidamise ja vajaduse korral eksportijat varustavate tootjate raamatupidamise kontrollimist, sealhulgas korraldada kohapealseid või mis tahes muid asjakohaseid kontrolle.

Artikkel 60

Päritolutõendite kontrollimine

1.   Järelkontrolli päritolukinnituste üle tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide tolliasutustel tekib põhjendatud kahtlus, kas kinnitused on ehtsad ja asjaomaste toodete päritolustaatus on õige või kas käesoleva lisa muud nõuded on täidetud.

Kui liikmesriikide tolliasutused esitavad ÜMT pädevatele asutustele koostöötaotluse, et kontrollida päritolukinnituste kehtivust, toodete päritolustaatust või mõlemat, põhjendavad nad taotlusel, miks neil on põhjendatud kahtlus päritolukinnituse kehtivuses või toodete päritolustaatuses.

Kontrollitaotlusele võib lisada päritolukinnituse koopia ja mis tahes lisateabe või dokumendid, mis osutavad, et kinnituses esitatud teave ei ole korrektne.

Taotluse esitav liikmesriik kehtestab kontrollitulemuste teatamiseks kuue kuu pikkuse esialgse tähtaja alates kontrollitaotluse esitamisest.

2.   Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 1 ette nähtud ajavahemiku jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et määrata toodete tegelik päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Selle teatega nähakse ette uus tähtaeg, mis ei ole pikem kui kuus kuud.

Artikkel 61

Muud sätted

1.   Käesoleva jaotise III jao ja VI jaotise III jao sätteid kohaldatakse mutatis mutandis järgmise suhtes:

a)

kahepoolse kumulatsiooni raames liidust ÜMTsse toimuv eksport;

b)

ÜMTde kumulatsiooni raames ühest ÜMTst teise toimuv eksport, nagu on ette nähtud käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2.

2.   Liikmesriigi tolliasutused käsitavad liidu eksportija taotlusel teda käesoleva otsuse tingimustele vastava registreeritud eksportijana, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a)

tal on EORI number kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 4k–4t;

b)

tal on sooduskorra raames heakskiidetud eksportija staatus;

c)

ta esitab liikmesriigi tolliasutusele adresseeritud taotlusel XI liites esitatud näidisvormi kohaselt teabe:

i)

lahtrites 1–4 esitatud üksikasjade kohta;

ii)

lahtris 5 esitatud kohustuse täitmise kohta.

VI   JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 62

1.   Käesoleva lisa sätted, mis käsitlevad päritolutõendite väljaandmist, kasutamist ja sellele järgnevat kontrollimist, kohaldatakse mutatis mutandis kahepoolse kumulatsiooni raames ÜMTdest Ceutasse ja Melillasse eksporditavate toodete suhtes ning Ceutast ja Melillast ÜMTsse eksporditavate toodete suhtes.

2.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.   Hispaania toll vastutab käesoleva lisa kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VII   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Registreeritud eksportijate süsteemi erand

1.   Registreeritud eksportijate süsteemi erandina võib komisjon võtta vastu otsuseid, millega lubatakse kohaldada käesoleva lisa artikleid 21–35 ja 54, 55 ja 56 ühest või mitmest ÜMTst lähtuva ekspordi suhtes pärast 1. jaanuari 2017.

Erand kehtib seni, kui asjaomane ÜMT suudab hakata kohaldama käesoleva lisa artikleid 38–50 ja 57–61.

2.   ÜMTd, kes soovivad kasutada lõikes 1 sätestatud erandit, esitavad komisjonile taotluse. Taotluses märgitakse tähtaeg, mida ÜMT vajab käesoleva lisa artiklite 38–50 ja 57–61 kohaldamise ettevalmistamiseks.

3.   Komisjon võtab rakendusaktidega meetme, millega lubatakse lõikes 1 osutatud ajutist erandit. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 64

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikliga 247a loodud tolliseadustiku komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (7) artiklit 5.

Artikkel 65

Taotlus

1.   Käesolevat lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

2.   Käesoleva lisa artikli 52 lõike 3 punkti b kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

3.   Käesoleva lisa artikli 8 lõike 3 punkti b kohaldatakse kuni 30. septembrini 2015.

4.   Käesoleva lisa artikleid 21–35 ja artikleid 54, 55 ja 56 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016.

5.   Käesoleva lisa artikleid 38–50 ja artikleid 57–61 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

(2)  Määruse (EL) nr 978/2012 artiklid 17 ja 18.

(3)  Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 1 lõike 2 punkt a. Käesolev säte ei hõlma materjale, mille suhtes kohaldatakse tollimaksuvabastust vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud jätkusuutliku arengu ja hea valitsemistava eristiimulina, mitte aga selle määruse artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud üldisele korrale.

(4)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

I liide

Sissejuhatavad märkused

1. märkus.   Üldine sissejuhatus

Käesolevas lisas on esitatud käesoleva lisa artikli 4 kohased tingimused, mille kohaselt tooteid käsitatakse asjaomasest ÜMTst pärit toodetena. Olenevalt tootest on nelja tüüpi reegleid:

a)

töö või töötlemisega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;

b)

töö või töötlemise tulemusel ei kuulu valmistatud toode või valmistatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või harmoneeritud süsteemi samasse kuuekohalisse alamrubriiki;

c)

toimub konkreetne töö- või töötlemistoiming;

d)

töö või töötlemine hõlmab teatavaid täielikult saadud materjale.

2. märkus.   Loetelu struktuur

2.1.

Esimeses ja teises veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud vastavalt vajadusele harmoneeritud süsteemi grupi, neljakohalise rubriigi või kuuekohalise alamrubriigi number. Teises veerus kirjeldatakse kõnealuse süsteemi asjaomasesse rubriiki või gruppi kuuluvaid tooteid. Esimese ja teise veeru iga kande jaoks on sõltuvalt märkusest 2.4 nähtud kolmandas veerus ette üks või mitu reeglit („päritolustaatust andvad toimingud”). Kõnealused päritolustaatust andvad toimingud kehtivad üksnes päritolustaatuseta materjalide suhtes. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib üksnes teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2.

Kui esimesse veergu on koondatud mitu harmoneeritud süsteemi rubriigi või alamrubriigi numbrit või on esitatud grupi number ning teises veerus on toodet seetõttu kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda veeru vastavat reeglit kõikide nende toodete suhtes, mis harmoneeritud süsteemis on klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki või alamrubriiki.

2.3.

Kui loetelu sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastava reegliga.

2.4.

Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või”, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.

3. märkus.   Näited reeglite kohaldamise kohta

3.1.

Käesoleva lisa artikli 4 lõike 2 sätteid, mis hõlmavad tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud tehases, kus neid tooteid kasutatakse, või mõnes muus ÜMT või liidu tehases.

3.2.

Käesoleva lisa artiklis 5 on sätestatud, et töö või töötlemine peab olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.

Esimese lõigu kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis enam mitte.

3.3.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, tähendab reegli sõnastuses kasutatav väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, et kasutada võib kõikide rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muud rubriiki … kuuluvad materjalid” või „valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest teistest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus toodud kirjelduse alla.

3.4.

Kui loendi reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

3.5.

Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast ka muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.

4. märkus.   Teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted

4.1.

Gruppide 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriigi 2401 alla kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud ÜMT territooriumil, käsitatakse kõnealuselt territooriumilt pärit toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud mõnest teisest riigist imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest.

4.2.

Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus on teatava toote puhul piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse lõpptoote valmistamisel kasutatud rubriiki 1701 (sahharoos) ja rubriiki 1702 kuuluvate suhkrute (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) massi ja ka selliste suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptootes kasutatud päritolustaatuseta toodete valmistamisel.

5. märkus.   Teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia

5.1.

Loendis kasutatud termin „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. See piirdub ketruseelse etapiga ja hõlmab sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

5.2.

Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

5.3.

Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

5.4.

Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

6. märkus.   Tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad lubatud hälbed

6.1.

Kui loetelus esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkusi 6.3 ja 6.4).

6.2.

Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

siid,

vill,

loomakarvad;

loomavill;

hobusejõhv,

puuvill,

paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

lina,

kanep,

džuut ja muud niinekiud,

sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

sünteesfilamentkiud,

tehisfilamentkiud,

elektrit juhtivad filamentkiud,

polüpropüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polüamiidist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polüakrüülnitriilist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polüimiidist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polütetrafluoroetüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud,

polü(fenüleensulfiidist) valmistatud sünteesstaapelkiud,

polü(vinüülkloriidist) valmistatud sünteesstaapelkiud,

muud sünteesstaapelkiud,

viskoosist valmistatud tehisstaapelkiud,

muud tehisstaapelkiud,

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist,

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist,

rubriigi 5605 tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted;

klaaskiud;

metallkiud.

Näide

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud lõng, mis kuulub rubriiki 5205, on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele, kasutada tingimusel, et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib kasutada päritolureeglitele mittevastavat sünteeslõnga või villast lõnga või neid mõlemaid, tingimusel et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng on segatoode.

Näide

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

6.3.

Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on lubatud hälve sellise lõnga puhul 20 %.

6.4.

Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on lubatud hälve sellise riba kohta 30 %.

7. märkus.   Teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud lubatud hälbed

7.1.

Kui loendis on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale, mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loendi kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

7.2.

Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide

Kui loendi reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli (näiteks pükste) valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

7.3.

Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

8. märkus.   Teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötluste ja lihttoimingute määrtalus

8.1.

Rubriikides ex 2710 ja 2713 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine (1);

c)

krakkimine;

d)

reformimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine;

i)

isomeerimine.

8.2.

Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine (1);

c)

krakkimine;

d)

reformimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine;

i)

isomeerimine;

j)

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k)

üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine;

l)

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide puhul edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu siiski eritöötluste hulka;

m)

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n)

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

o)

üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

8.3.

Rubriikides ex 2707 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või samalaadsed toimingud ei anna päritolustaatust.

(1)  Vt kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 selgitava lisamärkuse 4 punkt b.

II liide

Loetelu toodetest ning töö- ja töötlemistoimingutest, mis annavad päritolustaatuse

HSi rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtav töö- või töötlemistoiming, mis annab päritolustaatuse

(1)

(2)

(3)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kogu liha ja söödav rups on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud, v.a

Kõik kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on täielikult saadud või toodetud

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0305

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex0306

Vähid, puhastatud või puhastamata, kuivatatud, soolatud või soolvees; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud või soolatud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex0307

Limused, karbis või karbita, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ning

kasutatava suhkru mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex051191

Mittesöödav kalamari ja niisk

Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud või toodetud

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning melonite ja tsitrusviljade koor on täielikult saadud või toodetud ja

kasutatava suhkru mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 10

Teravili

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 ja 11, rubriikidesse 0701 ja 2303 ning alamrubriiki 071010 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex1106

Rubriigi 0713 kuivatatud poetatud kaunviljadest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatava suhkru mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

grupid 1501 kuni 1504

Sea-, kodulinnu-, veise-, lamba- või kitserasv, kalade rasvad jne

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

grupid 1505 , 1506 ja 1520

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin). Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata. Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised.

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

grupid 1509 ja 1510

Oliiviõli ja selle fraktsioonid

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

grupid 1516 ja 1517

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud gruppi 2 kuuluv liha ja söödav rups ja 16 gruppi kuuluvad materjalid, mis on saadud gruppi 2 kuuluvast lihast ja söödavast rupsist, ja

mille puhul gruppi 3 kuuluvad materjalid ja gruppi 16 kuuluvad materjalid, mis on saadud gruppi 3 kuuluvatest kaladest ja vähkidest, limustest ja muudest veeselgrootutest, on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos ja glükoos, tahkel kujul; suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 kuni 1108 , 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass (1) koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass (1) koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

Grupp 19

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ja

kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 kuni 1108 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass (1) koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatud suhkru mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist

2002 ja 2003

Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 21

Mitmesugused toiduvalmistised, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass (1) koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

Grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluv materjal, mille puhul

kõik alamrubriikidesse 080610 , 200961 , 200969 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass (1) koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex2303

Tärklise tootmise jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 10 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja

kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302 ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass (1) ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate grupi 24 materjalide kogumassist

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

Kogu gruppi 24 kuuluv töötlemata tubakas ja tubakajäätmed on täielikult saadud või toodetud.

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka asendajatest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 2403 kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 50 % kasutatavate rubriigi 2401 materjalide kogumassist

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesia ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada.

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused; mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (3)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (3)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (3)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

290543 ; 290544 ; 290545

Mannitool; D-glütsitool (sorbitool); glütserool

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alarubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 30

Farmaatsiatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 31

Väetised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

382460

Sorbitool, v.a alamrubriiki 290544 kuuluv

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja alamrubriiki 290544 kuuluv materjal. Tootega samasse alarubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 39

Plastid ja plasttooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal.,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex3907

– Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (4),

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

– Polüester

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine tetrabroom (bisfenoolA) polükarbonaadist

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

 

– kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

– muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4101 kuni 4103

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata; lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a grupi 41 märkuse 1 punktis c nimetatud; muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a grupi 41 märkuse 1 punktides b ja c nimetatud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

4104 kuni 4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Alamrubriiki 410411 , 410419 , 410510 , 410621 , 410631 või 410691 kuuluvate pargitud või eelpargitud nahkade järelparkimine

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107 , 4112 , 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud nahad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alamrubriiki 410441 , 410449 , 410530 , 410622 , 410632 ja 410692 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui pargitud või toornaha järelparkimine toimub kuivalt

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

– nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

– muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex4410 kuni ex ex4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex ex4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex ex4418

– Puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

– Profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

Grupp 45

Kork ja korgist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 50

Siid, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 kuni ex ex5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine ja korrutamine (5)

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

Looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon või korrutamine, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 kuni 5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (5)

5111 kuni 5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

ex grupp 52

Puuvill, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 kuni 5207

Puuvillane lõng ja niit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (5)

5208 kuni 5212

Puuvillane riie:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 kuni 5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (5)

5309 kuni 5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

5401 kuni 5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine VÕI looduslike kiudude ketramine (5)

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb kudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

5501 kuni 5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon

5508 kuni 5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (5)

5512 kuni 5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendes, välja arvatud:

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine (5)

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

– nõeltöödeldud vilt

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine

Kuid:

 

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

 

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

 

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi,

võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinna,

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (5)

– muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine,

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (5)

5603

Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

– tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

– muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine (5)

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine (5)

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine,

või

ketramine, millega kaasneb flokeerimine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine (5)

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

taftingtöötlus, millega kaasneb värvimine või trükkimine.

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil (5)

Kuid:

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid, välja arvatud:

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

 

– mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

– muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine (5)

5905

Tekstiilseinakatted:

 

– kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

– muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5):

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

 

– silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (5)

– muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

– muud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

 

– impregneeritud hõõgsukad

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

– muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 kuni 5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

 

– poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Kudumine

– tavaliselt paberivalmistuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud, impregneeritud, pealistatud või mitte, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

Või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine.

Kasutada tohib ainult järgmisi kiude:

 

– – kookoslõng,

 

– – polütetrafluoroetüleenlõng (6),

 

– – mitmekordne polüamiidlõng, mis on immutatud või kaetud fenoolvaikudega,

 

– – m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

 

– – polütetra-fluoroetüleenist valmistatud monofilament (6),

 

– – polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

 

– – fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng,

lõng (6),

 

– – kopolüester monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest

– muud

Keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon VÕI looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine (5),

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb silmuskudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

 

– saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Silmuskudumine ja valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (5)  (7)

– muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks),

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks (5)

ex grupp 62

Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud, välja arvatud:

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)  (7)

ex ex6202 , ex ex6204 , ex ex6206 , ex ex6209 ja ex ex6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7)

ex ex6210 ja ex ex6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine (7)

ex ex6212

Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud

 

– saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Silmuskudumine ja valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (5)  (7)

– muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks),

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks (5)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

 

– Tikitud

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7),

või

valmistamine, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)  (7)

– muud

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine, millele järgneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (5)  (7)

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

 

– Tikitud

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7)

– Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

– vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

– muud

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 kuni 6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

 

– vildist, lausriidest

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega igal juhul kaasneb lausriide valmistamine, kaasa arvatud nõeltorkemeetodil, ja valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (5)

– muud:

 

– – Tikitud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine)

Tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7)

– – muud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine või silmuskudumine ja valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (5)

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

 

– lausriidest

Keemiliste või looduslike kiudude ekstrusioon, millega igal juhtumil kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil

– muud

Kudumine, millega kaasneb valmistamine (sealhulgas väljalõikamine) (5)  (7)

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex6803

Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist

Tootmine töödeldud kiltkivist

ex ex6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex6814

Vilgust, sh paagutatud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist või muust materjalist alusel

Tootmine töödeldud vilgust (sh paagutatud või regenereeritud vilgust)

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

7006

Rubriikide 7003 , 7004 või 7005 klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud,

 

– dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (8)

Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

– muud

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

 

– survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

– pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex ex7107 , ex ex7109 ja ex ex7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 72

Raud ja teras, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või 7206 kuuluvast materjalist

7208 kuni 7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 või 7207 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

alamrubriigid 721891 ja 721899

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või alamrubriiki 721810 kuuluvast materjalist

grupid 7219 kuni 7222

Lehtvaltstooted roostevabast terasest, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriigi 7218 valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

alamrubriik 722490

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või alamrubriiki 722410 kuuluvast materjalist

7225 kuni 7228

Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriigi 7206 , 7207 , 7218 või 7224 valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7229

Legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- või terastooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex7301

Sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304 , 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 , 7207 , 7208 , 7209 , 7210 , 7211 , 7212 , 7218 , 7219 , 7220 või 7224 kuuluvast materjalist

ex ex7307

Roostevabast terasest toruliitmikud

Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex ex7315

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7601

Survetöötlemata alumiinium

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 7606 kuuluv materjal

Grupp 77

(Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis)

 

ex grupp 78

Plii ja pliitooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7801

Survetöötlemata plii:

 

– rafineeritud plii

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

– muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika ning tooted nendest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad, nende lõiketerad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed ning nende osad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8401

Tuumareaktorid; tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata; seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8427

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8501 ja 8502

Elektrimootorid ja -generaatorid; voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8513

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8523

Salvestuseta heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja muud salvestavad videokaamerad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8528

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8535 kuni 8537

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

854011 ja 854012

Kineskoobid, sh videomonitoridele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

854231 kuni 854233 ning 854239

Monoliitsed integraallülitused

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) isegi juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalistes riikides

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8548

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud, välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex8804

Rotovarjud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 8804 kuuluvast materjalist,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparaatide osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex ex9506

Golfikepid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted, välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9601 ja 9602

Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted).

Töödeldud taimsed või mineraalsed nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest; vahast, steariinist, kautšukist, looduslikest vaikudest ja modelleerimispastadest voolitud või nikerdatud tooted, mujal nimetamata voolitud või nikerdatud tooted; töödeldud želatiin, kõvastumata (v.a želatiin rubriigist 3503 ), tooted sellest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

9603

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid, kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

961320

Korduvtäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9614

Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal


(1)  Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(2)  Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1 ja 8.3.

(3)  Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 8.2.

(4)  Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(5)  Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(6)  Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(7)  Vt sissejuhatav märkus 7.

(8)  SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

III liide

LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 VORM

1.

Liikumissertifikaat EUR.1 koostatakse vormil, mille näidis on esitatud käesolevas liites. Vorm trükitakse ühes või mitmes sellises keeles, milles käesolev otsus on koostatud. Sertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi riigisiseste õigusnormidega ning käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti.

2.

Sertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus + 8 kuni – 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge liimitatud kirjapaber, mis ei sisalda puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Paberile peab olema taustaks trükitud roheline giljošš, mis muudab igasuguse mehaaniliste või keemiliste vahenditega tekitatud võltsingu silmale nähtavaks.

3.

Eksportivad riigid võivad jätta endale õiguse trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Sel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellisele volitusele. Igal sertifikaadil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

IV liide

KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUS

Image 3

Tekst pildi

V liide

Image 4

Tekst pildi

VI liide

PÄRITOLUDEKLARATSIOON

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no .. … (1) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial. … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ... (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ... (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ... (1) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte ... (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitus nr. ... (1)) deklareerib, et need tooted on ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti. (2).

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ’ αριθ. ... (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ... (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ... (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ... (2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L’exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no ... (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle ... (2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. ... (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale .... (2).

Lätikeelne tekst

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardintų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr … (1) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ... (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira no. ... (1)), declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ... (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ... (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ... (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

… (3)

(Koht ja kuupäev)

… (4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)


(1)  Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt kaupu, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM” dokumendis, mille alusel sertifikaat koostatakse.

(3)  Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.

(4)  Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.

VII liide

Image 5

Tekst pildi

VIII liide

Image 6

Tekst pildi

IX liide

Teabesertifikaat

1.

Kasutada tuleb käesolevas lisas esitatud teabesertifikaadi vormi ning see trükitakse ühes või mitmes sellises ametlikus keeles, milles leping on koostatud, järgides seejuures eksportiva riigi või territooriumi õigusnorme. Teabesertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest; käsitsi täitmisel kasutatakse tinti ja trükitähti. Teabesertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud järjekorranumber, mille järgi saab selle identifitseerida.

2.

Teabesertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures kõrguse lubatud hälve on vahemikus + 8 kuni – 5 mm. Kasutada tuleb valget kirjapaberi mõõdus paberit, mis ei sisalda puidumassi ja mille kaal on vähemalt 25 g/m2.

3.

Riigi või territooriumi ametiasutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnusmärk, mille abil saab trükikoja identifitseerida.

Image 7

Tekst pildi

Image 8

Tekst pildi

X liide

Image 9

Tekst pildi

XI liide

Image 10

Tekst pildi

Image 11

Tekst pildi

XII liide

PÄRITOLUKINNITUS

Koostatakse mis tahes äridokumendil, millel on näidatud eksportija ja kaubasaadetise vastuvõtja nimi ja täielik aadress ning kaupade kirjeldus ja väljastamiskuupäev (1).

Prantsuskeelne tekst

L’exportateur (Numéro d’exportateur enregistré – excepté lorsque la valeur des produits originaires contenus dans l’envoi est inférieure à eurot 10 000 (2)) des produits couverts par le présent document déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle … (3) au sens des règles d’origine de la Décision d’association des pays et territoires d’outre-mer et que le critère d’origine satisfait est … (4)

Ingliskeelne tekst

The exporter (Number of Registered Exporter – unless the value of the consigned originating products does not exceed eurot 10 000 (2)) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin (3) according to rules of origin of the Decision on the association of the overseas countries and territories and that the origin criterion met is … (4)


(1)  Kui päritolukinnitus asendab käesoleva lisa artikli 48 kohaselt mõnda teist päritolukinnitust, märgitakse see ära alati koos originaalkinnituse väljastamiskuupäevaga.

(2)  Kui päritolukinnitus asendab teist päritolukinnitust, kirjutab sellise kinnitusega hõlmatud kaupade järgmine valdaja päritolukinnitusele oma nime ja täieliku aadressi ning seejärel märgib: „acting on the basis of the statement on origin made out by [name and full address of the exporter in the OCTs], registered under the following number [Number of Registered Exporter of the exporter in the OCTs]”.

(3)  Tuleb märkida toodete päritoluriik. Kui päritolukinnitus on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lisa artikli 62 tähenduses, peab eksportija need selgelt eristama tähisega „CM” sellisel dokumendil, mille alusel kinnitus koostatakse.

(4)  Täielikult saadud toote puhul tuleb märkida täht „P”; piisava töö või töötuse läbinud toodete puhul tuleb märkida täht „W”, selle järele kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (harmoneeritud süsteemi) kohase eksporditava toote rubriigi neljakohaline kood (nt „W”9618); vajaduse korral asendatakse eespool mainitud tähis ühe järgmise tähisega: „EU cumulation”, „OCTs cumulation”, „cumulation with EPA country”, „extended cumulation with country x” või „Cumul UE”, „cumul PTOM”, „cumul avec pays APE”, „cumul étendu avec le pays x”.

XIII liide

Materjalid, mille suhtes käesoleva lisa artiklis 8 osutatud päritolu kumulatsiooni sätteid ei kohaldata kuni 1. oktoobrini 2015

HS-kood/CN-kood

Kirjeldus

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell.

ex 1704 90 , mis vastab koodile 1704 90 99

Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm; lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta; valge šokolaad; kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendites netomassiga vähemalt 1 kg; kurgupastillid ja köhakompvekid; suhkrukattega (paneeritud) tooted; kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa; keedetud maiustused; iirised; karamellid jms maiustused; pressitud tabletid)

ex 1806 10 , mis vastab koodile 1806 10 30

Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

ex 1806 10 , mis vastab koodile 1806 10 90

Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

ex 1806 20 , mis vastab koodile 1806 20 95

Kakaod sisaldavad tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg (v.a kakaovõi, tooted, mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 % massist; piimašokolaadi graanulid; šokolaadiglasuur; šokolaad ja šokolaaditooted: suhkrukondiitritooted ja suhkruasendajatega valmistatud asendustooted, mis sisaldavad kakaod; kakaovõided; kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks)

ex 1901 90 , mis vastab koodile 1901 90 99

Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt (v.a toiduained, mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi (sh invertsuhkrut), isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasva alla 1,5 %, sahharoosi (sh invertsuhkrut) või isoglükoosi alla 5 % ning glükoosi või tärklist alla 5 %; pulbrilised toiduained rubriikide 0401 –0404 toodetest; jaemüügiks pakendatud imikutoidud; segud ja taignad rubriigi 1905 pagaritoodete valmistamiseks)

ex 2101 12 , mis vastab koodile 2101 12 98

Kohvist valmistatud tooted (v.a kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendest valmistatud tooted)

ex 2101 20 , mis vastab koodile 2101 20 98

Teest või matest valmistatud tooted (v.a tee- või mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendest valmistatud tooted)

ex 2106 90 , mis vastab koodile 2106 90 59

Lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)

ex 2106 90 , mis vastab koodile 2106 90 98

Mujal nimetamata toiduvalmistised (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained; alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks; lõhna- ja maitselisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid; valmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % või sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist vähemalt 5 %)

ex 3302 10 , mis vastab koodile 3302 10 29

Lõhnaainete baasil valmistised, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid ja mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 % mahust, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a valmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % või sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist vähemalt 5 %)


VII LISA

SOODUSTUSTE AJUTINE TÜHISTAMINE

Artikkel 1

Soodustuste tühistamise põhimõtted

1.   Järgmistel põhjustel võidakse ajutiselt tühistada käesoleva otsuse artiklis 43 sätestatud sooduskorra kohaldamine teatavate või kõikide ÜMTst pärit toodete suhtes:

a)

pettus;

b)

eeskirjade eiramine või toodete päritolureeglite ja nendega seoses kehtestatud korra pidev mittetäitmine või nende täitmise mittetagamine;

c)

käesoleva otsuse artiklite 43–49 sätete rakendamiseks ja nende täitmise kontrolliks käesoleva artikli lõikes 2 ning VI lisa V jaotises osutatud halduskoostööst keeldumine.

2.   Lõikes 1 nimetatud halduskoostöö tegemisel ÜMT muu hulgas:

a)

teatab komisjonile ja ajakohastab päritolureeglite rakendamiseks ja nende järgimise kontrolliks vajalikud andmed;

b)

abistab liitu, tehes liikmesriikide tolliasutuste taotlusel kauba päritolutõendite järelkontrolli, ning teatab tulemused õigeks ajaks;

c)

teeb või korraldab asjakohaseid uurimisi päritolureeglite rikkumise tuvastamiseks ja vältimiseks;

d)

abistab liitu, võimaldades komisjonil kooskõlastatult ja tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega täita oma territooriumil liidu uurimisi, et kontrollida dokumentide autentsust või artiklis 43 osutatud korra lubamiseks vajalike andmete täpsust;

e)

täidab VI lisa artiklite 7–10 tähenduses päritolu kumulatsiooni reegleid või tagab nende täitmise;

f)

abistab liitu toimingute kontrollimisel, kui võib eeldada päritoluga seotud pettust. Pettust võib eeldada juhul, kui nende toodete import, millele on kehtestatud käesolevas otsuses sätestatud sooduskord, oluliselt ületab ÜMT tavalist eksporditaset.

Artikkel 2

Sooduskorra tühistamine

1.   Kui komisjon leiab, et käesoleva lisa artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjustel on ajutise peatamise õigustamiseks piisavalt tõendeid, võib ta käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorra soodustatud riigist pärinevate kõigi või teatud toodete suhtes tühistada, tingimusel et ta on eelnevalt:

a)

käesoleva lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud korras pidanud nõu VIII lisa artiklis 10 osutatud komiteega;

b)

pöördunud liikmesriikide poole, et need võtaksid tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ja/või selle tagamiseks, et soodustatud riik täidab oma kohustusi, ning

c)

avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teadaande, et esineb põhjendatud kahtlustusi selle kohta, kuidas asjaomane soodustatud riik kohaldab sooduskorda ja/või täidab oma kohustusi, mis võib muuta küsitavaks asjaomase riigi õiguse rakendada käesoleva otsusega kehtestatud sooduskorda.

Komisjon teatab asjaomasele ÜMT-le igast käesoleva lõikega kooskõlas tehtud otsusest enne selle jõustumist. Komisjon teavitab ka VIII lisa artiklis 10 osutatud komiteed.

2.   Ajutine peatamine ei kesta kauem kui kuus kuud. Tühistamisaja lõppedes otsustab komisjon pärast VIII lisa artiklis 10 osutatud komitee teavitamist ajutise tühistamise lõpetada või seda pikendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mis võib õigustada soodustuste tühistamist, tühistamise pikendamist või selle lõpetamist.

Artikkel 3

Komiteemenetlus

1.   Käesoleva lisa artikli 2 rakendamisel abistab komisjoni VIII lisa artiklis 10 osutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.


VIII LISA

KAITSE- JA JÄRELEVALVEKORD

Artikkel 1

Järelevalve- ja kaitsemeetmetega seonduvad mõisted

Järelevalve- ja kaitsemeetmeid silmas pidades on käesoleva lisa artiklites 2–10:

a)   „samasugune toode”– toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, nimelt täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muu toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane;

b)   „huvitatud isikud”– isikud, kes on seotud käesoleva lisa artikli 2 lõikes 1 nimetatud importtoote ning samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootmise, levitamise ja/või müügiga;

c)   „tõsised raskused”– liidu tootjate majandusliku ja/või rahalise olukorra halvenemine.

Artikkel 2

Kaitsemeetmete põhimõtted

1.   Kui käesoleva otsuse artiklis 43 osutatud mis tahes sooduskorra alusel ÜMTst pärit toodet imporditakse kogustes ja/või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus, võidakse vastavalt järgmistele sätetele võtta vajalikke kaitsemeetmeid.

2.   Lõike 1 rakendamisel eelistatakse selliseid meetmeid, mis häirivad assotsieerimist kõige vähem. Need meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on tekkinud raskuste lahendamiseks tingimata vaja. Meetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui käesoleva otsuse kohase soodusrežiimi lõpetamine.

3.   Kaitsemeetmete võtmisel ja muutmisel pööratakse erilist tähelepanu asjaomaste ÜMTde huvidele.

Artikkel 3

Menetluse algatamine

1.   Kui käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimuste täitmise kohta on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, uurib komisjon, kas tuleks võtta kaitsemeetmeid.

2.   Uurimine algatatakse liikmesriigi, mis tahes juriidilise isiku, ELi tootjate huve esindava mis tahes ühenduse (millel ei ole juriidilise isiku staatust) taotlusel või komisjoni enda initsiatiivil, kui komisjon leiab, et uurimise algatamiseks on olemas piisavad, käesoleva lisa artiklis 2 osutatud teguritel põhinevad esmapilgul usutavad tõendid. Uurimise algatamise taotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et käesoleva lisa artiklis 2 nimetatud tingimused kaitsemeetmete kasutuselevõtmiseks on täidetud. Taotlus esitatakse komisjonile. Komisjon uurib võimalikult põhjalikult taotluses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et kindlaks määrata, kas uurimise algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid.

3.   Kui selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist lõike 2 alusel. Kui uurimine algatatakse, esitatakse teates kõik vajalikud üksikasjad menetluse ja tähtaegade, sh Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku poole pöördumise võimaluse kohta.

4.   Uurimise eeskirjad ja kord ette nähtud käesoleva lisa artikliga 4.

5.   ÜMTde ametiasutuste taotlusel korraldatakse käesoleva otsuse artiklis 14 nimetatud kolmepoolne konsulteerimine, ilma et see piiraks käesolevas artiklis esitatud tähtaegade kohaldamist. Kolmepoolse konsulteerimise tulemused tehakse teatavaks nõuandekomiteele.

Artikkel 4

Uurimine

1.   Pärast menetluse algatamist alustab komisjon uurimist. Lõikes 3 sätestatud ajavahemik algab päevast, mil otsus uurimise algatamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Komisjon võib paluda liikmesriikidel esitada teavet ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda palvet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi ega ole konfidentsiaalne käesoleva lisa artikli 9 tähenduses, lisatakse see lõikega 8 ette nähtud mittekonfidentsiaalsete dokumentide hulka.

3.   Uurimine viiakse lõpule kaheteistkümne kuu jooksul alates selle algatamisest.

4.   Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha vastavalt vajadusele otsus käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet kontrollida, kui ta seda asjakohaseks peab.

5.   Uurimise käigus hindab komisjon objektiivseid ja koguseliselt mõõdetavaid tegureid, mis võivad mõjutada liidu majandusvaldkonna olukorda, eelkõige turuosa, müügimahu muutused, tootmismaht, tootmisvõimsus, tootlikkus, tootmisvõimsuse kasutamine, kasum ja kahjum ning tööhõive. See loetelu ei ole ammendav ja komisjon võib arvesse võtta ka muid tegureid.

6.   Endast Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates sätestatud tähtaja jooksul teatanud huvitatud isikud ja asjaomase ÜMT esindajad võivad kirjaliku taotluse alusel tutvuda kogu teabega, mis on seoses uurimisega komisjoni valdusesse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide ametivõimude koostatud asutusesisesed dokumendid), juhul kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne käesoleva lisa artikli 9 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Endast teatanud huvitatud isikud võivad edastada komisjonile oma seisukohad kõnealuse teabe kohta. Neid seisukohti arvestatakse juhul, kui need on tõendatud piisavate esmapilgul usutavate tõenditega.

7.   Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.

8.   Komisjon kuulab huvitatud isikud ära eelkõige juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud ja tõestanud, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused. Komisjon kuulab sellised isikud täiendavalt ära, kui neil on uute selgituste andmiseks erilised põhjused.

9.   Kui teavet ei esitata komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimist oluliselt takistatakse, võidakse järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud isik või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

10.   Komisjon teatab asjaomasele ÜMT-le kirjalikult uurimise algatamisest.

Artikkel 5

Eelneva järelevalve meetmed

1.   Käesoleva otsuse artiklis 43 osutatud ÜMTdest pärit toodete suhtes võib teostada erijärelevalvet.

2.   Komisjon võtab eelneva järelevalve meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 10 osutatud nõuandemenetlusele.

3.   Eelneva järelevalve meetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete kehtestamise esimesele kuuekuulisele ajavahemikule järgneva kuuekuulise ajavahemiku järel.

4.   Komisjon ja ÜMTde pädevad ametiasutused tagavad järelevalvemeetmete tõhususe, võttes kasutusele VI ja VII lisas sätestatud halduskoostöö meetodid.

Artikkel 6

Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kus liidu tootjate majandusliku ja/või finantsolukorra halvenemist oleks raske heastada, võidakse kehtestada ajutisi meetmeid. Ajutisi meetmeid ei kohaldata kauem kui 200 päeva. Komisjon võtab ajutised meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 10 osutatud nõuandemenetlusele. Hädavajaduse korral võtab komisjon kohe rakendatavad ajutised meetmed vastu vastavalt käesoleva lisa artiklis 10 osutatud nõuandemenetlusele.

2.   Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artiklis 2 sätestatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende ajutiste meetmete kohaselt sisse nõutud tollimaksud automaatselt tagasi.

Artikkel 7

Lõplike meetmete kehtestamine

1.   Kui lõpptulemusena välja selgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et artiklis 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 osutatud kontrollimenetlusele vastu otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles ta esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õigusalaste küsimuste suhtes.

2.   Kui lõpptulemusena välja selgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon vastavalt käesoleva lisa artiklis 4 osutatud kontrollimenetlusele vastu otsuse lõplike kaitsemeetmete kehtestamise kohta. Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 9 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest faktidest ja kaalutlustest, ning teavitab ÜMT ametiasutusi viivitamatult otsusest võtta vajalikud kaitsemeetmed.

Artikkel 8

Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1.   Kaitsemeede kehtib ainult niikaua kui vaja, et märgatavat kahju ära hoida või heastada ja kohanemisele kaasa aidata. See tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse lõike 2 kohaselt.

2.   Kaitsemeetme esialgse kohaldamise tähtaega võib erandkorras pikendada kuni kahe aasta võrra, kui on kindlaks tehtud, et kaitsemeedet on endiselt vaja tõsiste raskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks.

3.   Lõike 2 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mida taotleb liikmesriik, liidu tootmisharu esindav juriidiline isik või selline ühing, mis ei ole juriidiline isik, või komisjon omal algatusel, kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kaitsemeede on endiselt vajalik.

4.   Teade uurimise algatamise kohta avaldatakse artikli 4 kohaselt ja kaitsemeede kehtib kuni uurimise tulemuste selgumiseni. Uurimine korraldatakse ja käesoleva artikli lõike 2 kohane pikendamist käsitlev otsus tehakse kooskõlas artiklitega 6 ja 7.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

1.   Käesoleva otsuse alusel saadud teavet kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti. Käesoleva otsuse alusel saadud mis tahes teavet, mis on oma loomult konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma selle teabe andja loata.

2.   Igas konfidentsiaalsustaotluses märgitakse põhjus, miks teave on konfidentsiaalne. Kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada ega luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada ning kui ilmneb, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

3.   Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

4.   Lõigete 1–4 kohaldamine ei piira liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige käesoleva otsuse alusel tehtud otsuste põhjustele. Need asutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on asutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 260/2009 (1) artikli 4 lõike 1 alusel. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.


(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 84, 31.3.2009, lk 1).


Top