LEPING

Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi “Liechtenstein”,

mõlemad koos edaspidi “lepingupool” või “lepingupooled”,

taaskinnitades ühist huvi arendada edasi ühenduse ja Liechtenstein vahelisi erisuhteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingualuse maksu kinnipidamine Liechtensteini intressi maksja poolt

1.   Intressimaksetelt, mida Liechtensteini territooriumil asutatud intressi maksja tasub Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi “liikmesriik”) elanikest tegelikele tulusaajatele artikli 4 tähenduses, peetakse artiklit 2 arvestades kinni intressimakse summalt arvestatav lepingualune maks. Kinnipeetava maksu määr on 15  % esimesel kolmel aastal alates käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast, 20 % järgneval kolmel aastal ja pärast seda 35 %.

2.   Liechtenstein võtab vajalikud meetmed tagamaks, et Liechtensteini territooriumil asutatud intressi maksjad täidaksid käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid ja eelkõige sätestab selleks menetlused ja karistused.

Artikkel 2

Andmete vabatahtlik avaldamine

1.   Liechtenstein sätestab menetluse, mis võimaldab artiklis 4 määratletud tegelikul tulusaajal vältida artiklis 1 määratletud lepingualuse maksu kinnipidamist, andes Liechtensteini intressi maksjale selge volituse edastada intressimakseid käsitlev teave asjaomase riigi pädevale ametivõimule. Selline volitus hõlmab kõiki intressimakseid, mida asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale tasunud.

2.   Tegelikult tulusaajalt selgesõnalise volituse saamisel peab intressi maksja esitama vähemalt järgmised andmed:

3.   Liechtensteini pädev ametivõim edastab lõikes 2 nimetatud andmed tegeliku tulusaaja elukohariigist liikmesriigi pädevale ametivõimule. Andmed edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast Liechtensteini maksuaasta lõppu kõigi kõnealuse aasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.

4.   Kui tegelik tulusaaja otsustab andmete vabatahtliku avaldamise kasuks või muul viisil deklareerib Liechtensteini intressi maksjalt saadud intressitulu oma elukohariigist liikmesriigi maksuhaldurile, maksustatakse selles liikmesriigis asjaomast intressitulu sama maksumääraga, mida kohaldatakse selles riigis tekkinud samalaadsele tulule.

Artikkel 3

Lepingualuse maksu kinnipidamise alused

1.   Intressi maksja peab vastavalt artikli 1 lõikele 1 lepingualust maksu kinni järgmiselt:

2.   Lõike 1 kohaldamisel peetakse lepingualune maks kinni proportsionaalselt ajaga, mille jooksul tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda talle edastatud teabe põhjal vastavat ajavahemikku kindlaks teha ja kui tegelik tulusaaja ei esita tõendeid võlanõude omandamise kuupäeva kohta, käsitleb intressi maksja tegelikku tulusaajat võlanõude omanikuna kogu selle kehtivusaja jooksul.

3.   Muid samade intressimaksete suhtes kohaldatavaid makse ja kinnipeetavaid summasid kui käesoleva lepingu alusel kinnipeetav maks, krediteeritakse käesoleva artikli kohaselt arvutatud kinnipeetava maksu summa ulatuses. Eelkõige hõlmab see Liechtensteini Couponsteuer'it, mille määr on 4 %.

Artikkel 4

Tegelik tulusaaja

1.   Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud. Füüsilist isikut ei loeta tegelikuks tulusaajaks, kui ta:

2.   Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 5

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

Artiklis 4 määratletud tegeliku tulusaaja isiku ja elukoha kindlakstegemiseks peab intressi maksja vastavalt Liechtensteini rahapesu tõkestamist käsitlevatele õigusaktidele arvestust tegeliku tulusaaja perekonnanime, eesnime, aadressi ja elukoha täpsete andmete üle. 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingute või nende puudumisel tehtud tehingute korral, kui liikmesriigi poolt väljastatud passi või isikutunnistust esitav füüsiline isik teatab, et ta on muu riigi kui liikmesriigi või Liechtensteini elanik, tehakse elukoht kindlaks residentsuse tõendi põhjal, mille väljastab selle riigi pädev ametivõim, mille elanik isik väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kes on välja andnud passi või muu isikut tõendava dokumendi.

Artikkel 6

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab Liechtensteini intressi maksja pankasid Liechtensteini pangaseaduse kohaselt, väärtpaberimaaklereid, Liechtensteinis elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, sealhulgas ettevõtjad, kelle tegevust reguleerib isikute ja ettevõtete seadus (Personen- und Gesellschaftsrecht), seltsinguid ja välisriigi äriühingute püsivaid tegevuskohti, kes kas või mõnikord võtavad vastu, valdavad, investeerivad või kannavad üle kolmandate osapoolte varasid või üksnes maksavad intressi või tagavad intressi maksmise oma majandustegevuse käigus.

Artikkel 7

Intressimakse

1.   Käesolevas lepingus tähendab intressimakse järgmist:

2.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti c kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või kõnealuses punktis määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4.   Tulu seoses ettevõtjate või üksustega, kes on investeerinud kuni 15 % oma varadest võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähenduses, ei loeta intressimakseks lõike 1 punktide c ja d kohaselt.

5.   Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

6.   Lõike 1 punktis d ja lõikes 4 osutatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1.   Liechtenstein jätab endale 25 % käesoleva lepingu alusel kinnipeetavast maksust saadud tulust ja kannab 75 % tulust üle liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2.   Sellised ülekanded tehakse iga aasta kohta igale liikmesriigile ühe maksena hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Liechtensteini maksuaasta lõppu.

Artikkel 9

Topeltmaksustamise vältimine

1.   Kui Liechtensteini intressi maksja on tegeliku tulusaaja intressidelt lepingualuse maksu kinni pidanud, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik talle maksukrediiti kinnipeetud lepingualuse maksuga samaväärses summas. Kui kõnealune summa ületab lepingualuse maksu kinnipidamise aluseks olevalt intresside kogusummalt siseriiklike õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvat maksusummat, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase osa tegelikule tulusaajale tagasi.

2.   Kui lisaks käesolevas lepingus sätestatud maksudele ja kinnipeetud summadele on tegeliku tulusaaja intressilt tasutud või kinni peetud muid makse ja residendiriigist liikmesriik võimaldab selliste maksude ja kinnipeetud summade suhtes krediiti oma siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamise lepingute kohaselt, krediteeritakse sellised muud maksud ja kinnipeetud summad enne lõikes 1 osutatud menetluse kohaldamist. Residendiriigist liikmesriik aktsepteerib Liechtensteini intressi maksjate väljastatud tunnistusi nõuetekohaste tõenditena maksude või kinnipeetud summade kohta, tingimusel et residendiriigist liikmesriigi pädeval ametivõimul on võimalik saada Liechtensteini pädevalt ametivõimult kinnitus Liechtensteini intressi maksjate tunnistustes sisalduva teabe õigsuse kohta.

3.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik võib asendada lõigetes 1 ja 2 osutatud maksukrediidi artiklis 1 osutatud kinnipeetud lepingualuse maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 10

Teabevahetus

1.   Liechtensteini ja liikmesriikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet käitumisest, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist käesoleva lepinguga hõlmatud tulude osas. “Sarnased õigusrikkumised” hõlmavad ainult rikkumisi, mille korral õigusvastasuse tase on samaväärne maksupettusega taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt. Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele peab taotluse saanud riik kooskõlas oma menetlusõigusega andma teavet seoses küsimustega, mida taotluse esitanud riik uurib või võib uurida haldus-, tsiviil- või kriminaalasja uurimise raames. Saadud teavet käsitlevad Liechtenstein või liikmesriik samal viisil nagu selle riigi siseriikliku õiguse alusel käsitletaks salajast teavet ning sellist teavet avaldatakse ainult isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud hoiuste intresside maksustamise kohta esitatud kaebuste hindamise või vastuvõtmise, täitmise või menetlemisega või määratlemisega. Nimetatud isikud või asutused kasutavad teavet ainult nimetatud eesmärgil. Nad võivad teavet avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuse tegemiseks.

2.   Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.

3.   Taotluse saanud riik peab esitama teavet juhtumi korral, kus taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Taotluse esitanud riigi maksupettuse või sarnase õigusrikkumise kahtlus võib põhineda:

4.   Kui taotluse on esitanud liikmesriik, alustab Liechtenstein kahepoolseid läbirääkimisi selle riigiga, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt selles riigis kehtivale maksukorraldusele.

Artikkel 11

Pädev ametivõim

Käesolevas lepingus tähendab pädev ametivõim I lisas loetletud isikuid ja asutusi.

Artikkel 12

Konsulteerimine

Mis tahes erimeelsuse korral Liechtensteini pädeva ametivõimu ja ühe või mitme muu artiklis 11 viidatud pädeva ametivõimu vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, püütakse erimeelsus lahendada vastastikuse kokkuleppega. Kõnealused ametivõimud teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid ametivõime konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva ametivõimu taotlusel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepinguosalise taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2.   Sellise hindamise alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3.   Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi artikli 1 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

4.   Seoses lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

Artikkel 14

Seos kahepoolsete topeltmaksustamise lepingutega

Liechtensteini ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud ei välista lepingualuse maksu kinnipidamist vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 15

Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta (1)

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui vähemalt üks liikmesriik samuti kohaldab sarnaseid sätteid ning hiljemalt kuni 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud emiteeriva riigi pädev ametivõim, võlanõueteks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, tingimusel et selliseid käibevõlakirju ei ole täiendavalt emiteeritud 1. märtsil 2002 ega pärast seda kuupäeva.

Niikaua kuni vähemalt üks liikmesriik kohaldab samuti sarnaseid sätteid, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva artikli sätteid ka pärast 2010. aasta 31. detsembrit sellistele käibevõlakirjadele:

Kui kõik liikmesriigid lõpetavad sarnaste sätete kohaldamise, jätkatakse käesoleva artikli kohaldamist ainult sellistele käibevõlakirjadele:

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või käesoleva lepingu II lisas loetletud seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil või pärast seda neljandas lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.   Käesolev artikkel ei takista Liechtensteinil ja liikmesriikidel jätkata kooskõlas oma õigusaktidega lõikes 1 osutatud käibevõlakirjadest saadud tulude maksustamist.

Artikkel 16

Allakirjutamine, jõustumine ja kehtivus

1.   Käesolev leping nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Arvestades Liechtensteini põhiseaduse ja ühenduse õiguse nõudeid rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ning ilma artiklit 17 mõjutamata, rakendavad ja kohaldavad Liechtenstein ning vajaduse korral ka ühendus tõhusalt käesolevat lepingut 1. juulist 2005 ning teavitavad sellest teineteist.

3.   Käesolev leping kehtib, kuni üks lepinguosalistest selle lõpetab.

4.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse 12 kuu möödumisel teatamise kuupäevast.

Artikkel 17

Kohaldamine ja kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete, välja arvatud käesoleva lepingu artikkel 15, või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (Majandus- ja rahandusasjad) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Šveitsi, Andorra, Monaco ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2.   Lepinguosalised otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu artikli 16 lõikes 2 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse vastavate meetmete jõustumiskuupäeva kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel. Kui lepinguosalised ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad lepinguosalised ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 16 lõike 2 kohaldamiseks.

3.   Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepinguosaline otsekohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepinguosalisele, kui direktiiv või direktiivi osa kaotab kehtivuse kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas ühenduse õigusega, või juhul, kui liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

4.   Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepinguosalisele juhul, kui üks lõikes 1 viidatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab kõnealuses lõikes viidatud meetmete kohaldamise. Kohaldamine ei peatu varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

Artikkel 18

Nõuded ja lõplik lahendamine

1.   Käesoleva lepingu lõpetamine või selle kohaldamise täielik või osaline peatamine ei mõjuta artikliga 9 kooskõlas olevaid füüsiliste isikute nõudeid.

2.   Liechtenstein koostab sellisel juhul käesoleva lepingu kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 19

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Liechtensteini territooriumi suhtes.

Artikkel 20

Lisad

1.   Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2.   I lisas toodud pädevate ametivõimude loetelu võib kõnealuse lisa punktis a viidatud isiku osas muuta Liechtenstein ning muude isikute osas ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 21

Keeled

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepingupoolte poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

(1)  Nagu direktiivis sätestatud, kohaldatakse neid üleminekusätteid samuti investeerimisfondide kaudu vallatavatele käibevõlakirjadele.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUMS

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Liechtensteini Vürstiriigi vahel

EUROOPA ÜHENDUS

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi “Liechtenstein”

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.   SISSEJUHATUS

Liechtenstein ja Euroopa Ühendus sõlmivad käesoleva lepingu, sätestades meetmed, mis on samaväärsed nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatutega. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum täiendab kõnealust lepingut.

2.   LÄBIRÄÄKIMISED KOLMANDATE RIIKIDEGA SAMAVÄÄRSETE MEETMETE KOHALDAMISE TAGAMISE KOHTA

Direktiivis sätestatud üleminekuperioodi jooksul peab Euroopa Ühendus läbirääkimisi muude peamiste finantskeskustega eesmärgiga edendada ühenduse poolt kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmist nende finantskeskuste poolt.

3.   KAVATSUSTE DEKLARATSIOON

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud kinnitavad, et punktis 1 viidatud leping ning käesolev memorandum sätestavad vastuvõetava ja tasakaalustatud ning lepinguosaliste huvisid kaitsva korra. Allakirjutanud rakendavad seega kokkulepitud meetmeid heas usus ning ei tegutse põhjuseta ühepoolselt käesolevat lepingut kahjustavalt.

Kui leitakse mis tahes märkimisväärne erinevus 3. juunil 2003. aastal vastuvõetud direktiivi ja käesoleva lepingu kohaldamisala vahel, eelkõige lepingu artikli 6 osas, alustavad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone kooskõlas lepingu artikli 13 lõikega 1 eesmärgiga tagada lepingus sätestatud meetmete samaväärsuse säilitamine.

Liechtenstein kohustub andma oma parima, et kooskõlas oma menetlusnormidega viivitamata kindlaks määrata käesoleva lepingu artikli 10 kohaselt esitatud ja nõuetekohaselt põhjendatud teabevahetustaotluse vastuvõetavus.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võtavad koostöös (kaasa arvatud maksuküsimuste alases koostöös) Liechtensteiniga arvesse Liechtensteini otsust sätestada direktiiviga sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed. Seoses sellega lepivad allakirjutanud kokku, et lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatud läbirääkimiste kumbki osapool võib tõstatada paralleelselt kõnealuste läbirääkimistega teisi maksustamisega seotud küsimusi, kaasa arvatud tulude topeltmaksustamise vältimise või vähendamisega seotud küsimusi.

Koostatud Brüssel, 7. detsember 2004 kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

Maltakeelne tekst kinnitatakse allakirjutanute poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid eelmises lõigus viidatud keeltes.