23.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2), kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Nõukogu muutis Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete taset määrusega (EÜ) nr 1645/2005 (3). Muudatused tehti kiirendatud korras läbivaatamise põhjal vastavalt algmääruse artiklile 20. Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas määrusega (EÜ) nr 193/2007 (4) lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise tulemusena muudeti hiljem määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (5) ja määrusega (EL) nr 906/2011 (6) tasakaalustusmeetmeid. Hilisem osaline vahepealne läbivaatamine lõpetati rakendusmäärusega (EL) nr 559/2012 (7) ilma kehtivaid meetmeid muutmata. Otsusega 2000/745/EÜ (8) kiitis komisjon heaks India kolme eksportiva tootja pakutud kohustused, milles oli kehtestatud minimaalne impordihind.

(2)

Tasakaalustavad meetmed on kehtestatud koguselise tollimaksuna. Individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (9) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (10) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks.

(4)

Pärast kehtivate lõplike tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise teate avaldamist (11) sai komisjon 25. novembril 2011 taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artiklile 18 (edaspidi „aegumise läbivaatamine”). Läbivaatamine algatati Euroopa polüetüleentereftalaadi tootjate komitee (CPME) (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse põhjal, mis esitati liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab peaaegu 95 % liidus toodetavast teatavast polüetüleentereftalaadist.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Enne meetmete aegumise läbivaatamise menetluse algatamist ja kooskõlas algmääruse artikli 22 lõikega 1 ja artikli 10 lõikega 7 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus India valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua kaebuse sisu asjus selgust ja jõuda vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Komisjon ei saanud India valitsuselt oma konsultatsioonipakkumisele mingit vastust.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 24. veebruaril 2012. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (12) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artiklile 18.

(8)

24. veebruaril 2012 alustas komisjon ka Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 (13).

(9)

Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning asjaomase riigi esindajatele.

(11)

Huvitatud isikutele anti võimalus teavitada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(12)

Võttes arvesse India eksportivate tootjate ning liidu tootjate ja importijate ilmset suurt arvu, peeti asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 27. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(13)

Seitse eksportivat tootjat vastasid nõusolekuga kuuluda valimisse ja väljendasid valmisolekut teha uurimise käigus koostööd. Liitu suunatud ekspordi mahu põhjal moodustati kolmest India eksportivast tootjast koosnev valim. Selle valimi kohta ei esitanud vastuväiteid ei valimisse kuulunud tootjad, valimisse mittekuulunud tootjad ega India asjaomased ametiasutused.

(14)

Kolmele valimisse kuulunud eksportivale tootjale saadeti täitmiseks ettenähtud küsimustikud ning kõikidelt saadi vastused. Ühe valimisse kuulunud India tootja küsimustikule antud vastustest selgus siiski, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis ta vaatlusalust toodet üksnes tühises koguses ning seetõttu ei olnud subsiidiumi määra arvutamine selle äriühingu puhul asjakohane. Kontrollkäigud tehti kahe ülejäänud eksportiva tootja valdustesse, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast liitu imporditavast kogutoodangust 99 %.

(15)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist esitas üks koostööd teinud India tootja taotluse arvutada välja subsiidiumi marginaal. Seoses sellega leidis taas kinnitust, et selle äriühingu eksport ei olnud märkimisväärne ja seega ei mõjutanud see subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlaksmääramist käesolevas ülevaates. Seetõttu lükati see taotlus tagasi.

(16)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne uurimise algatamist teada olnud 13 liidu tootjast kuulus valimisse neli äriühingut, kes valiti suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, mida oli uurimiseks ettenähtud aja jooksul võimalik korralikult uurida. Valim esindas üle 50 % kogu hinnangulisest liidu toodangust ja müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Huvitatud isikutel paluti toimikuga tutvuda ja esitada märkused selle valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(17)

Teatavad huvitatud isikud esitasid vastuväiteid liidu tootjate väljavõttelise uuringu kohta. Nad väitsid järgmist: i) komisjon ei tohiks korraldada väljavõttelist uuringut eelkõige seetõttu, et eelmise uurimise ajal seda ei tehtud; ii) valimi moodustamise meetod vaidlustati põhjusel, et sellega „aetakse segamini kolm erinevat tegevust”, nimelt representatiivsuse hindamine ning liidu tootmisharu ja valimi määratlemine; iii) esialgne valim koostati ebaõige ja mittetäieliku teabe põhjal; iv) esialgne valim ei ole tüüpiline, sest hõlmab pigem üksuseid kui rühmi; samuti väideti, et see hõlmab äriühinguid, millest üks võõrandati hiljuti ja teine on seotud müügiga tegelev äriühing, mis vähendab valimi tüüpilisust.

(18)

Huvitatud isikute esitatud väidetele vastati järgmiselt:

(19)

Pärast avalikustamist kordasid pooled eespool nimetatud argumente, mida on juba käsitletud.

(20)

Algatamisteates oli ette nähtud sõltumatute importijate kaasamine valimisse. Ükski 24st sõltumatust importijast, kellega ühendust võeti, uurimise ajal koostööd ei teinud.

(21)

Uurimise algatamisel võeti ühendust kõigi viie teadaoleva tooraine tarnijaga ja neile saadeti küsimustikud. Kaks tarnijat andsid endast teada ja vastasid küsimustikule.

(22)

Uurimise algatamisel võeti ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ühendustega. Küsimustikule vastas seitseteist kasutajat. Endast andis teada ja esitas oma seisukoha 20 kasutajate ühendust 16 liikmesriigist.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Tehti kontrollkäigud India valitsuse valdustesse Delhis ja järgmiste huvitatud isikute valdustesse.

(24)

Läbivaatamisele kuuluv vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, s.o Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus vastavalt ISO standardile 1628-5 on vähemalt 78 ml/g. Praegu kuulub see CN-koodi 3907 60 20 alla.

(25)

Nii esialgse kui ka kordusuurimise käigus selgus, et vaatlusalusel tootel, st asjaomastes riikides toodetud ja omamaisel turul müüdud polüetüleentereftalaadil ning liidus liidu tootmisharu toodetud ja müüdud polüetüleentereftalaadil, on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusalad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele c.

(26)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(27)

Punktides a ja c–h nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks oluline ekspordipoliitika dokument on „Väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2009–2014” (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(28)

Punktis b nimetatud kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, riikliku aktsiisimaksu ja teenusmaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt; läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldati kogu tootmisharu suhtes aastatel 2011–2012 kehtinud tollimaksutagastust, mis avaldati 22. septembri 2011. aasta teadaandes nr 68 / 2011- Customs (N.T.). Tollimaksu tagastamise kava nimetatakse väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 4. peatükis ka tollimaksust vabastamise kavaks.

(29)

Eespool punktis i nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(30)

Eespool punktis j nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(31)

Eespool punktis k nimetatud kava haldab Lääne-Bengali valitsus ja see on sätestatud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 580-CI/H, mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I.

(32)

Eespool punktis l nimetatud kava haldab Gujarati valitsus ja see põhineb Gujarati tööstussoodustuste meetmetel.

(33)

Eespool punktis m nimetatud kava haldab Gujarati valitsus ja see põhineb Gujarati tööstussoodustuste meetmetel.

(34)

Eespool punktis n nimetatud kava põhineb Bombay 1958. aasta elektrimaksu seadusel.

(35)

Eespool punktis o nimetud kava haldab Maharashtra osariik ja see põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi määrustel.

(36)

Uurimine näitas, et valimisse kuulunud eksportivad tootjad said vaatlusaluse toote jaoks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi järgmiste kavade raames:

(37)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4.3 ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis

(38)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(39)

DEPB-kava alusel võib eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendina kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONide) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu eeldatavale imporditud sisendile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPBS-määr praeguse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud praeguses uurimises oli 8 %, maksimaalse väärtusega 58 INR/kg.

(40)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument näitab muu hulgas DEPBS-krediidi summat, mis on selle eksporditehingu jaoks ette nähtud. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPBS-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamisel kasutatakse DEPBS-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal.

(41)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-kava krediidi pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPBS-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(42)

DEPBS-krediidi taotlused täidetakse elektrooniliselt ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole piiratud. Toetuse saamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm kuud pärast eksportimist, kuid nagu HOP 2009–2014 I köite punktis 9.3 on sätestatud, võib taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist alati arvesse võtta, kui tasutakse väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

(43)

Tehti kindlaks, et mõlemad valimisse kuulunud äriühingud kasutasid kõnealust kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese kolme kvartali jooksul.

(44)

DEPB-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPBS-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPBS-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(45)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(46)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(47)

17. juunil 2011 avaldatud riikliku teatisega nr 54 (RE-2010)/2009–2014 pikendati DEPB-kava viimast korda veel kolmeks kuuks kuni 30. septembrini 2011. Kuna pärast seda ei ole avaldatud ühtegi pikendamisteadet, siis on DEPB-kava alates 30. septembrist 2011 kehtetu. Seetõttu oli vaja kontrollida, kas selle kava suhtes võib meetmeid kehtestada vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(48)

India valitsus selgitas komisjonile, et pärast DEPB-kava tühistamist võivad äriühingud valida mõne muu väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 4. peatükis määratletud tollimaksust vabastamise / tollimaksu tagastamise kava, näiteks eellubade kava (AA-kava) või tollimaksu tagastamise kava (DD-kava).

(49)

Uurimine näitas, et mõlemad valimisse kuulunud äriühingud hakkasid kohe pärast DEPB-kava tühistamist saama ise toetust tollimaksu tagastamise kavast. Tuleb märkida, et tollimaksu tagastamise kava võeti kasutusele 1995. aastal ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese kolme kvartali jooksul ja mitu aastat enne läbivaatamisega seotud perioodi kehtis see kava koos DEPB-kavaga. Eksportijad ei saa siiski sama ekspordi suhtes kasutada tollimaksu tagastamise kava samal ajal DEPB-kavaga. Uurimisperioodi kolme esimese kvartali jooksul moodustas tollimaksu tagastamise määr 2,2 % ja selle ülempiir oli 1,5 INR/kg, mis muudab tollimaksust vabastamise määra väiksemaks ja vähem ahvatlevaks kui DEPB-kava. Tuleb märkida, et India valitsus astus samme sujuvaks üleminekuks DEPB-kavalt tollimaksu tagastamise kavale, nagu on näha 22. septembri 2011. aasta ringkirjas nr 42/2011-Customs. Nimetatud ringkirjas selgitatakse, et käesoleva aasta [tollimaksu] tagastamiskava sisaldab tooteid, mis kuulusid siiani DEPB-kava alla. Samas ringkirjas öeldakse, et DEPB-kava alla kuulunud sektorite suhtes on otsustatud tagada nende sektorite kaupade sujuv üleminek, viies need tagastuskava alla. Üleminekumeetmena on nende kaupade puhul tagasimaksed veidi väiksemad kui DEPB-kava raames makstud määrad, jäädes enamiku kaupade puhul 1 ja 3 % vahele. Teisisõnu viitab kõnealune ringkiri asjaolule, et kehtivad tollimaksu tagastamise määrad, mis jõustusid 1. oktoobril 2011, määrati kindlaks selliselt, et need tagaksid samasuguse toetuse kui tühistatud DEPB-kava.

(50)

Alates 1. oktoobrist 2011 suurendati vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavat tollimaksu tagastamise määra 2,2 %-st 5,5 %-ni FOB-väärtusest ning asjaomast ülempiiri tõsteti 1,5 INR/kg-lt 5,5 INR/kg-le. Leiti, et uus määr tagab samaväärsed subsideerimise tasemed kui DEPB-kava oma 8 % määra ja 58 INR/kg ülempiiriga kuni 30. septembrini 2011. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud polüetüleentereftalaadi hindade suhtes kohaldati üldiselt DEPB-kava maksimaalset ülempiiri, mille tulemusena kujunes teoreetiliselt toetuse määraks 4,64 INR/kg ehk 5,8 %. Tollimaksu tagastamise kava puhul maksimaalset ülempiiri ei kohaldatud, seega ulatus toetus teoreetiliselt 5,5 %-ni.

(51)

Uurimine kinnitas eelmise põhjenduse paikapidavust. DEPB-kava ja tollimaksu tagastamise kava raames saadud aasta keskmised subsiidiumimarginaalid olid valimisse kuulunud äriühingute puhul vastavalt 5,5 % ja 6 %.

(52)

Kavade võrdlus näitab ka seda, et ka nende rakendamises on mitmeid sarnaseid jooni.

(53)

Põhjendused 47–51 kinnitavad, et kuigi DEPB-kava tühistati, jätkati sujuva ülemineku teel tollimaksu tagastamise kavale samade toetuste katkematut jagamist peaaegu samas mahus. Seetõttu jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses ei ole subsiidiume tühistatud ja et DEPB-kava on tasakaalustatav.

(54)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist väitis üks eksportiv tooja, et DEPB-kava on tagasi võetud ja seepärast ei tohiks seda kava tasakaalustada. Vastuseks sellele märgitakse, et nagu põhjenduses 47 juba selgitati, lõppes DEPB-kava 30. septembril 2011. Subsideerimine siiski jätkus ja eksportijail on võimalus DEPB-kava asemel soodustusi taotleda ja saada näiteks tollimaksu tagastamise kava (DD-kava) või eellubade kava (AA-kava) raames. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(55)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles on märgitud muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Ülaltoodut arvestades peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest saadud krediidi summat.

(56)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadud subsiidiumisummast saadi lugeja vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(57)

Eespool öeldut arvestades olid valimisse kuulunud äriühingute puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määrad 3,78 % ja 4,42 %.

(58)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(59)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(60)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud sellised tagastusmäärad enamikule toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Neid kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote tollimaksu tagastamise määr tollimaksu tagastamise kava raames 5,5 % FOB-väärtusest ja maksimaalne väärtus 5,5 INR/kg.

(61)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Samal ajal kui kaubasaadetise üksikasjad registreeritakse tolliserveris (ICEGATE), näidatakse ära, et eksport toimub tollimaksu tagastamise kava raames ning määratakse kindlaks tollimaksu tagastamise kava kohane tühistamatu summa. Pärast seda, kui laevandusettevõtja on esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest – EGM) ja kui tolliasutus on võrrelnud seda dokumenti saatearve andmetega, on täidetud kõik tingimused, et anda luba tagastatava summa väljamaksmiseks kas otsemaksena eksportija pangakontole või maksekorralduse kaudu.

(62)

Eksportija peab panga sertifikaadi (Bank Realisation Certificate – BRC) alusel tõestama ka ekspordi toimumist. Nimetatud dokumendi võib esitada ka pärast tagastatava summa väljamaksmist, kuid kui eksportija ei esita panga sertifikaati ettenähtud aja jooksul, nõuab India valitsus makstud summa tagasi.

(63)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes eesmärgil.

(64)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(65)

Leiti, et valimisse kuulunud äriühingud kasutasid tollimaksu tagastamise kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi viimases kvartalis.

(66)

Tollimaksu tagastamise kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu tagasimakse on India valitsuse rahaline toetus. Lisaks sellele on tollimaksutagastus toetus eksportijale, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(67)

Lisaks sõltub tollimaksu tagastamise kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(68)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(69)

Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on tollimaksu tagastamise kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(70)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selget öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole seost toormaterjali tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad või mida tuleb maksta üksikute kaubapartiide eest, ning milles soovitatakse piirkondlikel ametiasutustel mitte nõuda eksportijatelt tõendeid imporditud või kodumaiste toorainete pealt tegelikult makstud tollimaksude kohta, kui eksportijad esitavad tagasimakse nõude dokumendid.

(71)

Eespool toodu põhjal järeldati, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

(72)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tagastatava summa välja maksma, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav tagasimakse summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Eespool esitatut arvestades peetakse õigeks hinnata tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetust kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(73)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadud subsiidiumisummast saadi lugeja vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(74)

Eespool öeldut arvestades olid valimisse kuulunud asjaomaste äriühingute puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määrad 1,65 % ja 1,32 %.

(75)

Sihtturgude kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

(76)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(77)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud tabelites 1 ja 2 ning HOP 2009–2014 I köite lisas 37-C. Alates 1. aprillist 2011 on õigus saada tollimaksukrediiti 4 % ulatuses FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud tabelis 3 ja lisas 37-C (Special Focus Markets – spetsiaalsed sihtturud). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, nagu imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, nagu teemandid, väärismetallid, maagid, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(78)

FM-kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks imporditava tooraine või kauba, sealhulgas kapitalikaupade edaspidise impordi puhul.

(79)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(80)

Tehti kindlaks, et valimisse kuulunud äriühingud kasutasid kõnealust kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

(81)

FM-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksukrediit kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(82)

Lisaks sõltub FM-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(83)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on ka eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaal ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada FM-kava alusel toetust. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(84)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati subsiidiumisaajale antud toetusena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditehingu hetkel tekkepõhiselt kirjendatud sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(85)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valimisse kuulunud asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli vastavalt 0,19 % ja 0,87 %.

(86)

SHIS-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 3.16 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.10. Staatuse kategooriate üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 3.10.1–3.10.4 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.1–3.5.

(87)

Selle kava raames saavad toetust tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad, kellele on omistatud asjakohane staatus.

(88)

Nii tootvad kui ka vahendavad eksportijad võivad saada asjakohase staatuse. Tulenevalt taotleja eksporditegevusest jooksval aastal ja mitmel eelneval aastal omistatakse talle üks järgmistest staatustest: Export House, Star Export House, Trading House, Star Trading House, Premier Trading House.

(89)

SHIS-kava raames on staatuse omanikel õigus saada tollimaksukrediiti 1 % ulatuses eksporditud toodete FOB-väärtusest väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.16.4 määratletud sektorites, seega nahatoodete- (sealhulgas töödeldud nahk), tekstiili- ja džuudisektoris, käsitöösektoris, inseneriteenuste sektoris (välja arvatud mõned alasektorid) ning plastide ja kemikaalide sektor (välja arvatud ravimid). Kuna vaatlusalune toode on plasti liik, siis kuulub ta kõnealuse kava alla.

(90)

SHIS-kava tollimaksukrediit ei ole ülekantav ja seda tuleb kasutada nimetatud sektoritesse kuuluvate toodete tootmisel kasutatud kapitalikaupade imporditollimaksu tasumiseks.

(91)

Juhul kui taotleja on saanud aasta jooksul EPCG-kava raames tollimaksuvabastuse, ei ole tal sama aasta ekspordi eest õigust SHIS-kava raames toetust saada.

(92)

Kõnealune kava võeti kasutusele 2009. aastal ajavahemikel 2009–2010 ja 2010–2011 toimunud ekspordi suhtes ning siiani on seda aasta kaupa pikendatud. Viimati pikendati (9. märtsi 2012. aasta teatis nr 07/2012 – Customs) kava kehtivust 31. märtsini 2013.

(93)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab SHIS-kava tollimaksukrediidi pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(94)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas seda kava üks valimisse kuulunud äriühing, samas teine äriühing ei osutunud toetuskõlblikuks põhjenduses 90 kirjeldatud asjaolude tõttu.

(95)

SHIS-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. SHIS-kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Pealegi on SHIS-kava raames antav tollimaksukrediit kasuks eksportijale, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(96)

Lisaks sõltub SHIS-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(97)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Tollimaksukrediiti kasutatakse lõpuks tollimaksu tasumiseks kapitalikaupade impordilt, mille suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna kapitalikaupu ei kasutata eksporditavate kaupade tootmisel lõplikult ära.

(98)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati subsiidiumisaajale antud toetusena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditehingu hetkel tekkepõhiselt kirjendatud sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(99)

Kava kasutanud ühele valimisse kuulunud äriühingule selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli väiksem kui 1 %.

(100)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(101)

Selle kava raames saavad toetust toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(102)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava ajavahemiku jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(103)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(104)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(105)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast käsitatakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetse ja tasakaalustatavana.

(106)

EPCG-kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(107)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikuga, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale on lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(108)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu asjaomase ekspordi käibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(109)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valimisse kuulunud asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli vastavalt 0,55 % ja 0,56 %.

(110)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal kasutas kõnealust kava ainult üks valimisse kuulunud äriühing. Uuringu käigus leiti, et kõnealuse äriühingu saadud kasu ei olnud märkimisväärne ning seetõttu eellubade kava rohkem ei analüüsitud.

(111)

Lääne-Bengali valitsuse kohaldatava kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teatises nr 580-CI/H.

(112)

Selle kava alusel on õigus toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust majanduslikult vähem arenenud piirkonnas. On olemas ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa (negatiivsete tootmisharude nimekiri).

(113)

Lääne-Bengali osariik teeb toetuse saamise tingimustele vastavatele tööstusettevõtetele soodustusi mitmesuguste toetuste vormis, sealhulgas valmistoodete riiklikust müügimaksust vabastamise ja riikliku käibemaksu tagastamise vormis, eesmärgiga soodustada tööstuse arengut osariigi majanduslikult vähem arenenud piirkondades.

(114)

Selle kava raames peavad ettevõtted investeerima majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis esindavad Lääne-Bengali osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse ning osariigi arenenud piirkondade osalemine sooduskavades ei ole lubatud. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte asub.

(115)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal kasutas kõnealust kava üks valimisse kuulunud äriühing.

(116)

Selle kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava kujutab endast Lääne-Bengali valitsuse finantstoetust, sest pakutud soodustused, antud juhul valmistoodete riiklikust müügimaksust vabastamine ja riikliku käibemaksu tagastamine, vähendavad maksutulu, mida valitsus muidu saaks. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad maksmata.

(117)

Veel enam, see kava on regionaalselt eristav algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadav ettevõtetele, kes on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev.

(118)

Seepärast on WBI-kava 1999 tasakaalustatav.

(119)

Subsiidiumi suurus arvutati müügimaksu ja valmistoodete riikliku müügimaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kava raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest toetus ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguse põhjal. Saadud subsiidiumi suuruseks saadi 1,36 %.

(120)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem oli valimisse kuulunud eksportivate tootjate puhul vastavalt 7,53 % ja 8,17 %.

(121)

Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(122)

Nagu on märgitud põhjendustes 26–118, on kindlaks tehtud, et uurimisperioodi jooksul said vaatlusaluse toote India eksportijad jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume.

(123)

Subsiidiumikavade raames antakse jätkuvalt soodustusi ning ei ole märke selle kohta, et need soodustused lähemas tulevikus lõpetataks. Lisaks sellele vastab iga eksportija mitme subsiidiumikava tingimustele.

(124)

Ühtlasi uuriti, kas meetmete lõpetamise korral muutuks ekspordimaht liitu märkimisväärselt suureks.

(125)

India on vaatlusealuse toote suurtootja. Uurimise jooksul kogutud andmete põhjal leiti, et India tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 700 000–900 000 tonni ning laienemisplaanide täitumisel tõuseks kogu riigi tootmisvõimsus 2014. aastaks 1 600 000–1 800 000 tonnini. Selle tulemusel küündib omamaist nõudlust ületav tootmisvõimsus 2014. aastal 600 000–700 000 tonnini, mis moodustaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 21–25 % liidu kogutarbimisest.

(126)

Nende asjaolude põhjal võib väita, et vaatlusaluse toote tootjad Indias sõltuvad suuresti ekspordist ning on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral kasvab eksport liitu, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil niigi märkimisväärne.

(127)

Üks eksportiv tootja teatas, et vaba tootmisvõimsus väheneb pärast 2014. aastat ja olukord on seega ajutine. Märgitakse, et vaba tootmisvõimsuse väidetav vähenemine pärast 2014. aastat leiti olevat kooskõlas turu-uuringute aruande prognoosiga. Seepärast järeldati, et teate eesmärk ei olnud muuta analüüsi vaba tootmisvõimsuse arengu osas.

(128)

Avalikustamise järel teatas üks eksportiv tootja, et ajutised suured vabad tootmisvõimsused olid vältimatud asjaolu tõttu, et seoses kaasaegsete polüetüleentereftalaadi tehaste miinimumsuurusega saab tootmisvõimsust suurendada üldjuhul üksnes suurte sammudega. Vastuseks sellele tuleks märkida, et aruandeperioodi ja järgnenud aasta jooksul suurendati tootmisvõimsust vähemalt 150 000 kuni 200 000 tonni kaupa. Järelikult ei saa esitatud põhjendus üksi õigustada põhjenduses 125 nimetatud ekspordiks vaba tootmisvõimsust. Igal juhul ei ole ekspordiks vaba tootmisvõimsuse põhjus selles kontekstis oluline. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(129)

Mõni isik väitis, et Indias tekkiva ekspordiks vaba tootmisvõimsuse saaksid ära kasutada muud kolmandad riigid ja seetõttu ei hinnatud ekspordiks vaba tootmisvõimsust, komisjoni arvutustes õigesti. Ei eeldatud mingil määral, et mis tahes ekspordiks vaba tootmisvõimsus suunataks liitu. Seetõttu lükati väide tagasi.

(130)

Eespool toodu põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt subsideerimine jätkub.

(131)

Liidus toodab samasugust toodet kolmteist teadaolevat tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(132)

Kaksteist teadaolevat liidu tootjat, keda käesoleval juhul esindas taotluse esitaja, tegid koostööd ja toetasid uurimist. Üks teadaolev liidu tootja ei teinud läbivaatamise käigus koostööd.

(133)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas küsimustiku vastuseid, Eurostati andmeid ja läbivaatamistaotluses esitatud andmeid.

(134)

Liidu polüetüleentereftalaadi turul on suhteliselt palju tootjaid, kes on tavaliselt koondunud suurematesse tootjate rühmadesse, mille peakorterid asuvad väljaspool liidu territooriumi. Ajavahemikus 2000–2012 tegi liidu polüetüleentereftalaadi tööstus läbi mitmeid muutusi. Turg on praegu konsolideerumas viimasel ajal toimunud ülevõtmiste ning äriühingute tegevuse lõppemise tõttu. Uued tooted, nagu ringlussevõetav polüetüleentereftalaat ja bio-polüetüleentereftalaat, arenevad koos suhteliselt hiljuti arenema hakanud ringlussevõtutööstusega.

(135)

Avalikustamise järel väitis mõni isik, et liidu tootmisharu olukorra kirjeldus ei ole täpne, kuna viis tootjat kuulusid tegelikult ühte suurde rahvusvahelisse kontserni ja veel kolm olid seotud polüetüleentereftalaatpakendite tootjatega. Ükski neist asjaoludest ei ole vastuolus põhjenduses 134 esitatud kirjeldusega, milles väidetakse selgesõnaliselt, et liidu tootjad kuuluvad tavaliselt suurematesse kontsernidesse, nagu ka avalikustati. Selle koondumise mõju käsitletakse põhjenduses 207. Suletud turule avaldatava mõju hinnangut analüüsitakse põhjendustes 202–204.

(136)

Nagu eespool öeldud, valiti koostööd teinud liidu tootjate suhteliselt suurt arvu arvestades valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang ja müük moodustavad üle 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(137)

Liidu tarbimine tehti kindlaks liidu tootmisharu müügimahtude põhjal liidu turul, Eurostati liidu impordimahtusid käsitlevate andmete ning, koostööst loobunud liidu tootja puhul, läbivaatamistaotlusel põhinevate hinnangute põhjal.

(138)

Pärast esialgset kasvu 2009. ja 2010. aastal vähenes tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2008. aastaga võrreldes 2 %, ulatudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 802 miljoni tonnini.

Tabel 1

Tarbimine

(139)

Hoolimata kehtivatest meetmetest suurenes Indiast pärit import vaatlusalusel perioodil enam kui kaks korda, alustades 2008. aastal 46 313 tonnilt ja jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 96 678 tonnini.

(140)

India turuosa suurenes samuti 2008. aasta 1,6 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 3,5 %-ni, jõudes oluliselt kõrgemale tasemele, kui viimase aegumise läbivaatamise käigus kehtestatud turuosa (0,3 %).

(141)

Keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 1 285 eurot tonni kohta. See kajastab 22 % hinnatõusu vaatlusalusel perioodil, mis saavutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast esialgset 21 %-list langust 2009. aastal.

Tabel 2

Import Indiast

(142)

Nagu eespool märgitud, toimus paralleelselt käesoleva uurimisega ka Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine.

(143)

Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 56 %, hoolimata 2010. aastani aset leidnud 59 % langusest. Selles hoolimata olid impordimahud miinimumtasemest väiksemad.

(144)

Asjaomane turuosa kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2008. aasta 0,7 %-lt 1,1 %-le.

(145)

Keskmine hind moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 310 eurot tonni kohta, mis on liidu tootmisharu keskmisest ühikuhinnast 1,5 % madalam. See kajastab 27 % hinnatõusu vaatlusalusel perioodil, mis saavutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast esialgset 18 %-list langust 2009. aastal.

Tabel 3

Import Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist

(146)

Import muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, vähenes vaatlusalusel perioodil 69 % võrra pärast 49 %-list kasvu 2009. aastal. Vaid Hiinast pärit import püsis stabiilne.

(147)

Kõnealuste riikide turuosa vähenes 8,2 %-lt 2008. aastal 2,6 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, sealhulgas peamiselt AÜE (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,7 %) ja Hiina puhul (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,6 %).

(148)

Keskmine hind moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 258 eurot tonni kohta, mis on liidu tootmisharu ühikuhinnast 5,5 % madalam. See kajastab 24 % kasvu vaatlusalusel perioodil, mis saavutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast esialgset 22 %-list langust 2009. aastal.

Tabel 4

Import Hiinast, Araabia Ühendemiraatidest, Iraanist ja Pakistanist

(149)

Impordimaht muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, sealhulgas Omaanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt, Mehhikost ja Saudi Araabiast suurenes vaatlusalusel perioodil 59 %, olles 2009. aastal kasvanud 71 %. Ajavahemikul 2009. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini sai suurimaks liitu eksportivaks riigiks Omaan.

(150)

Asjaomaste riikide turuosa kasvas 9,7 %-lt 2008. aastal 15,8 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, peamiselt Omaanist pärit impordi 4,3 %-lise kasvu tagajärjel. Lõuna-Korea turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % ehk 5 % vähem selle kõrgeimast tasemest, mis saavutati 2009. aastal.

(151)

Keskmine hind oli 1 237 eurot tonni kohta, mis on liidu tootmisharu keskmisest ühikuhinnast 4,3 % madalam. See kajastab 10 %-list tõusu vaatlusalusel perioodil, mis saavutati 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast esialgset 24 %-list langust 2009. aastal. Omaanist pärit impordi keskmine hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 310 eurot tonni kohta, mis on liidu tootmisharu keskmisest ühikuhinnast 1,5 % madalam. Lõuna-Koreast pärit impordi keskmine hind oli 1 294 eurot tonni kohta, mis on liidu tootmisharu keskmisest ühikuhinnast 2,7 % madalam.

Tabel 5

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(152)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 kõiki liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi vältel mõjutanud majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(153)

Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(154)

Üks valimisse kaasatud liidu tootja võõrandas 2010. aasta juunis ühe oma tootmisrajatise. Selle omandas teine liidu tootja. Kuna makromajanduslike näitajate analüüsi aluseks on kõikidelt liidu tootjatelt kogutud andmed, ei mõjuta kõnealune võõrandamine kahjuanalüüsi ulatust ega selles kasutatud näitajaid.

(155)

Analüüsi sissejuhatuseks tuleb täpsustada, et olukorda liidu turul, eeskätt samasuguse toote hindu ja müügimahte, mõjutasid teatavad 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses toimunud üleilmsed majandussündmused. Sel ajavahemikul vähenesid puuvillatarned, mille tagajärjel kasvas Aasia turul nõudlus polüesterkiu järele. Polüetüleentereftalaat ja polüesterkiud sõltuvad suurel määral samast eelnevalt turult saadavast toorainest – puhtast tereftaalhappest. Kasvanud nõudlus polüesterkiu järele tõi kaasa puhta tereftaalhappe ebapiisava tarnimise, mis lõi polüetüleentereftalaadi hinnad üles. Kuna Aasiast pärit puhtast tereftaalhappest sõltuvad ka polüetüleentereftalaadi tootjad Lähis-Idas, vähenes selle tulemusel järsult polüetüleentereftalaadi import liitu. Samal ajal tuginesid peamised puhta tereftaalhappe tarnijad liidus vääramatule jõule, millega kaasnesid täiendavad piirangud polüetüleentereftalaadi omamaisele tootmisele.

(156)

Mõned isikud vaidlustasid kahjuanalüüsi, väites et see põhineb puudulikul teabel, mis omakorda mõjutas huvitatud isikute õigust kaitsele. Eelkõige toodi välja allpool nimetatud argumendid.

(157)

Teatavad isikud väitsid, et liidu tootjatelt kogutud teave ei vasta küsimustiku täitmiseks antud juhistele, mille kohaselt paluti mitte esitada eri äriühingute teavet koondatult. Seepärast väideti, et kogutud teave oli ebatäpne ja ebatäielik, kuna esitatud arvandmed olid koondatud valimisse kaasatud üksuste kaupa. Tuleb märkida, et teave koguti nõuetekohaselt ja seda kontrolliti kohapeal. Leiti, et teave annab piisavalt täpse pildi liidu tootmisharust, ja seepärast tuli eespool nimetatud väide tagasi lükata. Pärast avalikustamist kordasid pooled oma väidet. Uusi argumente ega tõendeid ei esitatud. Mõni isik kordas oma väidet, et ühe valimisse kuuluva äriühingu esitatud andmed ei olnud täielikud, sest need ei kajastanud kogu kontserni, vaid üht sellesse kuuluvat üksust. Seda märkust käsitleti valimi koostamise etapil, nagu selgitati põhjenduses 18.

(158)

Samad isikud väitsid, et komisjon püüdis heastada väidetavaid puudujääke uute küsimustike saatmise teel. Sellega seoses tuleb selgitada, et komisjon saatis tõepoolest uued küsimustikud, kuid suunas need üksnes valimisse kaasamata liidu tootjatele, et koguda kahjude hindamiseks vajalikku teavet makromajanduslike näitajate kohta, seega tehti seda valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete täiendamiseks. Avalikustamise järel kordas mõni isik seda väidet, esitamata sealjuures uusi argumente ega tõendeid. Seepärast tuli esitatud väide tagasi lükata.

(159)

Peale selle väitsid samad isikud, et valimisse kaasatud tootjate esitatud teave on vastuolus algmääruse artiklis 29 sisalduvate kohustustega, sest teavet, mis ei olnud oma laadilt konfidentsiaalne, esitati konfidentsiaalsena ja seega jäeti see avatud toimikust välja. Sellega seoses tuleb märkida, et teabe esitanud isiku taotlusel liigitati asjaomased andmed piiratud juurdepääsuga teabeks. Huvitatud isikute palvel vaadati esitatud teabe konfidentsiaalsus läbi ja kui see oli asjakohane, liigitati see pärast asjaomastelt äriühingutelt nõusoleku saamist ümber ning avalikustati huvitatud isikutele. Ka see väide lükati tagasi.

(160)

Kooskõlas liidu tootmisharu turuosa kaotusega (mida on arutatud põhjenduses 164) vähenes liidu toodang alates 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %. Liidu toodang ei kahanenud vaid 2010. aastal, mil see 2009. aastaga võrreldes kasvas, ent jäi 2008. aasta tasemest siiski 4 % madalamaks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see veelgi.

Tabel 6

Liidu kogutoodang

(161)

Ajavahemikul 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kahanes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 23 %. Selline suundumus on seotud mitme tootmisrajatise sulgemisega, mida osaliselt tasakaalustas uute tehaste avamine.

(162)

Tootmisvõimsuse rakendamine kasvas 75 %-lt 2008. aastal 86 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tootmisvõimsuse rakendamise suurenemist tuleb vaadelda liidu tootmisharu ümberkorraldamise kontekstis, mida on selgitatud põhjenduses 134.

Tabel 7

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(163)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis sama suundumust kui tootmine, kahanedes vaatlusalusel perioodil 6 %.

Tabel 8

Liidu tootmisharu kogumüük liidus

(164)

Pärast esialgset 13 % langust 2009. aastal võitis liidu tootmisharu tagasi osa AÜE-le, Lõuna-Koreale, Iraanile ja Pakistanile kaotatud turuosast, hoolimata Indiast, Omaanist ja muudest kolmandatest riikidest (Venemaa, Mehhiko ja Saudi Araabia) pärit impordi kasvust samal ajavahemikul. Kokku vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 3 %.

Tabel 9

ELi tootmisharu turuosa

(165)

Vaatlusalusel perioodil oli turg stabiilne. Liidu tootmisharu puhul ei toimunud kasvu, vaid vastupidi, hoolimata ümberkorraldamiseks tehtud jõupingutustest kaotas see veelgi oma turuosa suurenevale impordile eeskätte nendest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid võetud. Tarbimise väikest langust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuleb vaadelda sellel taustal, et nii liidu turul kui ka ülemaailmsel turul valitses tooraine (puhta tereftaalhappe) ajutine nappus.

(166)

2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes liidu tootmisharu tööhõive tase 41 %. Langus oli vaatlusalusel perioodil pidev, sealhulgas 2010. aastal, mil tootmine kasvas (vt põhjendus 160). Tootlikkuse kasvu arvesse võttes kajastab selline langus mitme liidu tootja jõupingutusi ümberkorralduste tegemiseks.

(167)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 50 %. Tootmine vähenes seega aeglasemalt kui tööhõive tase, mis omakorda näitab liidu tootmisharu tõhususe kasvu. See on hästi vaadeldav eelkõige 2010. aastal, kui tööhõive tase vähenes, samal ajal kui tootmine kasvas ning tootlikkus oli 37 % suurem kui 2008. aastal.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(168)

Võttes arvesse vaatlusaluse toote turu hinnatundlikkust, ei saa Indiast pärit impordi tegeliku subsiidiumimarginaali mõju liidu tootmisharule pidada tühiseks. Tuleb märkida, et see näitaja omab suuremat tähtsust kahju kordumise tõenäosuse analüüsi seisukohast. Meetmete aegumise korral on tõenäoline, et subsideeritud import tuleb uuesti sisse sellistes kogustes ja sellise hinnaga, et subsiidiumimarginaali mõju on märkimisväärne.

(169)

Ehkki eespool käsitletud näitajad annavad tunnistust liidu tootmisharu majandusliku olukorra mõningasest paranemisest pärast lõplike tasakaalustusmeetmete kehtestamist 2001. aastal, näitavad nad ka seda, et liidu tootmisharu on endiselt haavatav.

(170)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli varude tase 24 % kõrgem kui 2008. aastal. Võrreldes toodanguga on varud aga jäänud eelnevalt kindlakstehtud tasemele, st vahemikku 5–6 %.

Tabel 11

Varud

(171)

Pärast esialgset, peamiselt majanduskriisist tingitud langust 2009. aastal (– 16 %) jõudsid hinnad 2010. aastal peaaegu 2008. aasta tasemele. Sellele järgnes ühikuhinna järsk kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille tagajärjel tõusid hinnad vaatlusalusel perioodil 25 %.

(172)

Hindade järsku tõusu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuleb käsitada 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta esimeses kvartalis puuvillaturul toimunud ootamatute turuarengute kontekstis. Nagu eespool märgitud (põhjendus 155), põhjustasid puuvilla rekordtasemel hinnad ülemineku polüesterkiule, mis konkureerib samale toorainele kui polüetüleentereftalaat. Suurem nõudlus tooraine, eelkõige puhta tereftaalhappe järele lükkas üles polüetüleentereftalaadi hinnad Aasias ja Lähis-Idas, mis omakorda mõjutas polüetüleentereftalaadi hindu liidus. Sel ajal mõjutas hindade tõusu liidus veelgi puhta tereftaalhappe ajutine nappus liidus, mis tulenes asjaolust, et üks liidu puhta tereftaalhappe tootja oli tuginenud vääramatule jõule.

Tabel 12

Ühiku müügihind liidus

(173)

Polüetüleentereftalaadi müügihinnad järgivad tavaliselt selle peamiste toorainete (põhiliselt puhas tereftaalhape ja monoetüleenglükool) hinnasuundumusi, kuna need moodustavad kuni 90 % polüetüleentereftalaadi kogukuludest. Puhas tereftaalhape on nafta derivaat, mille hinnad kõiguvad vastavalt toornafta hinnale. See põhjustab polüetüleentereftalaadi hindade suurt volatiilsust.

(174)

Peale selle konkureerib polüetüleentereftalaat samadele toorainetele kui polüesterkiud, mille tootmine sõltub polüetüleentereftalaadiga samal määral puhta tereftaalhappe kättesaadavusest. Kuna tekstiilitööstuse jaoks on polüesterkiud puuvilla alternatiiv, on polüetüleentereftalaadi hind tundlik ka muutuste suhtes puuvillaturul.

(175)

Keskmised palgad vähenesid vaatlusalusel perioodil 7 %. Selline vähenemine leidis aset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning võimendas põhjenduses 167 täheldatud tootlikkuse kasvu.

Tabel 13

Palgad

(176)

Kasumlikkus ja investeeringute tasuvus paranesid 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oluliselt. Müügikasum liidu turul kasvas – 7,9 %-lt 2008. aastal 5,3 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samas kui investeeringute tasuvus kasvas – 9,6 %-lt 10,6 %-ni. 2008. aasta näitajaid mõjutasid ühe liidu tootja erakordselt kehvad tulemused. Sellest hoolimata tõestab liidu tootmisharu finantsolukorra paranemine 2009. ja 2010. aastal, mil hinnad olid 2008. aasta tasemest madalamad, et seos hindade ja kasumlikkuse vahel on nõrk. Vastupidi, kasumlikkuse paranemine paistab olevat tihedalt seotud tootmisvõimsuse rakendamise paranemise ja eespool täheldatud tootlikkuse kasvuga.

(177)

Tänu ülemaailmse turu arengule 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses koos ümberkorraldamiseks tehtud jõupingutuste ja eespool kirjeldatud tõhususe kasvuga suutis liidu tootmisharu 2010. aastal parandada oma kasumlikkust ning saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5,3 % tõusu.

(178)

Üks huvitatud isik väitis, et selline areng on ootamatu ja erakordne ning seda ei tuleks käsitada liidu tootmisharu üldist olukorda esindavana.

(179)

Sellega seoses tuleb tähele panna, et liidu tootmisharu suutis saada kasu polüetüleentereftalaadi hindade kasvust 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses, sest ta oli kinnitanud puhta tereftaalhappe hinna enne kirjeldatud turusündmuste toimumist. Tuginedes asjaosaliste esitatud statistilistele allikatele, milles käsitletakse pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toimunud arengut, vähenesid 2012. aastal oluliselt polüetüleentereftalaadi tootjate kasumimarginaalid. See kinnitab, et 2011. aastal (läbivaatamisega seotud uurimisperiood) avaldasid kasumlikkusele tõepoolest suurt mõju ootamatud ja erakordsed ülemaailmsed majandussündmused (põhjendus 155), mis tõenäoliselt ei kordu ning mida ei saa käsitada püsivatena või liidu tootmisharu olukorda esindavatena.

Tabel 14

Kasumlikkus ja investeeringute tasuvus

(180)

Rahavood paranesid asjaomasel ajavahemikul oluliselt, kajastades liidu tootmisharu kasumlikkuse paranemist.

Tabel 15

Rahavoog

(181)

Puuduvad konkreetsed viited sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud probleeme kapitali kaasamisel, peamiselt seetõttu, et liidu tootjad on ühinenud suuremateks kontsernideks.

(182)

Investeeringute tase kahanes vaatlusalusel perioodil kokku 35 %. 2008. aastal tehtud esialgseid investeeringuid vähendati 2009. aastal oluliselt ja need ei ole sellest ajast saadik täielikult taastunud.

Tabel 16

Investeeringud

(183)

Makromajanduslike andmete analüüs näitas, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu toodang ja müügimaht. Liidu tootmisharu turuosa ei ole pärast esialgset vähenemist 2009. aastal täielikult taastunud ning vaatlusalusel perioodil kahanes see kokku kolm protsendipunkti (77 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Tööhõive ja tootmisvõimsus vähenesid käimasoleva ümberkorraldamise tagajärjel ning seda tuleks vaadelda tootmisvõimsuse rakendamise ja tootlikkuse kasvu kontekstis.

(184)

Samal ajal viitas enamik asjakohaseid mikromajanduslikke näitajaid olukorra paranemisele. Kasumlikkus, investeeringute tasuvus ja rahavood kasvasid märgatavalt, eelkõige 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Teiselt poolt investeeringud kahanesid 2009. aastal järsult ega ole sellest ajast saadik taastunud.

(185)

Üldiselt on tootmisharu majanduslik olukord paranenud. Selline paranemine on toimunud siiski suhteliselt hiljuti ning põhineb teataval määral 2010./2011. aasta vahetusel toimunud ettenägematutel ja ootamatutel sündmustel (vt põhjendus 155). Seda tundub toetavat ka kättesaadav teave liidu tootmisharu marginaali arengu kohta 2012. aastal (vt põhjendus 179), mis näitab langust võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(186)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes on liidu tootmisharu olukord paranenud ning tundub, et olulist kahju ei tekitata. Siiski on liidu tootmisharu olukord ebakindel, hoolimata ilmsetest positiivsetest trendidest ja märkimisväärsetest ümberkorraldustest.

(187)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni isik järelduse, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel, väites, et liidu tootmisharu olukord on hea ja et see on pärast 1999. aastat märgatavalt ümber kujunenud. Tuleb märkida, et (nagu öeldi põhjenduses 184) vaatamata üldisele paranemisele ja konsolideerimisele, ei arenenud kõik majandusnäitajad vaatlusalusel perioodil positiivselt. Nii vähenesid näiteks tootmis- ja müügimahud ning turuosa. Pealegi on paranemine olnud suhteliselt hiljutine ja näib lühiajaline, kui võtta arvesse kasumlikkuse langust 2012. aastal. Selle alusel järeldati, et ehkki uurimisperioodil ei täheldatud olulist kahju, oli liidu tootmisharu ikkagi ebakindlas olukorras. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(188)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni isik uurimisperioodiväliste andmete kasutamise liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsimiseks. Vastuseks sellele väitele kinnitati, et liidu tootmisharu olukorda hinnati vaatlusalusel perioodil ja selle alusel ei tuvastatud olulist kahju. Siiski on liidu tootmisharu kasumlikkuse areng väljaspool uurimisperioodi praegusel juhul ebaoluline peamiselt seoses ebatavaliste sündmustega ülemaailmsel turul 2010. aasta lõpul ja 2011. aasta alguses. See illustreerib ka kõnealusele sektorile omast kõikuvust. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(189)

Uurimine on näidanud, et Indiast pärit impordi puhul jätkus subsideerimine ning miski ei viita sellele, et selline subsideerimine tulevikus väheneb või lõpeb.

(190)

Liitu suunatud Indiast pärit impordi tõenäolist mahtu käsitlev tulevikuanalüüs näitas, et arvestades ekspordiks vaba tootmisvõimsust (vt põhjendus 125), hinnataset liidus ning liidu turu atraktiivsust, kasvab Indiast import meetmete lõpetamise korral tõenäoliselt tasemele, mis ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud taset. Koos plaanitava tootmisvõimsuse laiendamisega küündib ekspordiks vaba tootmisvõimsus lähitulevikus ligikaudu 600 000–700 000 tonnini, mis moodustab 21–25 % liidu kogutarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(191)

Võttes arvesse subsideerimise jätkumist, langeb Indiast pärit impordi hind India suhtes võetud meetmete lõpetamise korral tõenäoliselt veelgi. Kuna eksportijad peavad konkureerima muudest riikidest pärit madala hinnaga toodetega, alandavad nad tõenäoliselt oma hindu veelgi, et suurendada oma turuosa liidu turul.

(192)

Selle põhjal puutub liidu tootmisharu tõenäoliselt kokku märkimisväärse koguse Indiast pärit subsideeritud impordiga, mille hind on odavam liidu tootmisharu keskmistest hindadest, kahjustades liidu tootmisharu hiljuti paranenud majanduslikku olukorda. Selle tulemusel on tõenäoline, et India suhtes võetud meetmete lõpetamise korral oluline kahju kordub.

(193)

Nagu eespool näidatud (vt põhjendus 125) on India eksportivatel tootjatel võimalus suurendada liidu turule suunatud ekspordi mahtu. Vaatlusalusel perioodil kasvas India tootmisvõimsus oluliselt (vt põhjendus 125). Kättesaadava teabe kohaselt eeldatakse, et India suurendab oma tootmisvõimsust veelgi, kasvatades omamaise tarbimise ja ekspordiks vaba tootmisvõimsuse vahelise lõhe lähitulevikus 600 000–700,000 miljoni tonnini. Sellist ekspordiks vaba tootmisvõimsust tuleb pidada märkimisväärseks, sest see vastab ligikaudu 21–25 %-le liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(194)

Kuigi Indiast pärit import liitu oli suhteliselt väike, kasvas see vaatlusalusel perioodil enam kui kaks korda ning esineb oht, et India võib suunata liidu turule olulises mahus eksporti.

(195)

Türgis ja Lõuna-Aafrikas on India impordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed. Võimalus, et India võib need eksporditurud seetõttu kaotada, viitab samuti sellele, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, orienteerutakse tõenäoliselt ümber liidu turule.

(196)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni isik järeldused eksporditurgude kaotamise kohta Indias. Väideti, et mõlemad turud olid marginaalsed eksporditurud, mistõttu ei saaks sealt suunata märkimisväärseid ekspordimahtusid ümber liitu, kui meetmed peaks lõpetatama. Märgitakse, et üksnes kaubanduse kaitsemeetmed mõnel turul välistavad turgude suhtelise suuruse mõtteka võrdluse asjaomases riigis meetmetega ja ilma nendeta. Peale selle, vastupidiselt väitele, ei järeldatud, et nende India turgude ekspordimaht suunataks ümber liidu turule. Selle asemel järeldati, et kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu muudel kolmandatel turgudel piirab kolmandate turgude suutlikkust Indias vabanevat ekspordimahtu vastu võtta. Seega lükati see väide tagasi.

(197)

Kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu kolmandates riikides viitab samuti sellele, et India hinnakäitumine liidu turul tõenäoliselt kordub.

(198)

Liidu polüetüleentereftalaadi turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest, olles maailmas suuruselt kolmas turg, kus on struktuurne vajadus impordi järele ning teiste turgudega võrreldes kõrgemad hinnad. Indiast liitu suunatud impordi hinnad kalduvad olema kõrgemad kui muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud impordi hinnad, mis osutab liidu turu atraktiivsusele India ekspordi jaoks. Seda peegeldab ilmekalt asjaolu, et vaatlusalusel perioodil Indiast pärit import kahekordistus, hoolimata sellest, et meetmed kehtisid.

(199)

Liidu turu atraktiivsust eksportijatele kinnitab ka asjaolu, et liidu tootmisharu kaotas jätkuvalt turuosa kasvavale impordile sellistest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud. See kehtib eelkõige Lõuna-Korea puhul, kelle eksport liidu turule kasvas 2012. aastal oluliselt pärast seda, kui selle riigi suhtes võetud meetmete kehtivusaeg lõppes.

(200)

Meetmete kohaldamisalasse kuuluvate muude kolmandate riikide impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale hinnati ebaoluliseks, sest asjaomane impordimaht on väike ja nende turuosa kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märgatavalt.

(201)

Meetmete kohaldamisalasse mittekuuluvatest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil, kuid selle keskmine impordihind püsis liidu tootmisharu keskmise hinna lähedal. Seepärast peetakse sellistest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale väikeseks.

(202)

Pärast avalikustamist väitis mõni isik, et polüetüleentereftalaadi tootjate ja töötlejate vertikaalse integratsiooni tõttu müüakse märkimisväärne osa polüetüleentereftalaadist suletud turul, mis ei konkureeri impordiga. Samuti väideti, et suletud turu osa on märkimisväärne, mis mõjutab analüüsi tulemusi.

(203)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate tasandil kogutud teabe alusel leiti, et suletud turu osatähtsus oli väike (alla 10 %). Tuleb rõhutada, et asjaomased isikud väljendasid polüetüleentereftalaadi tootjate osalust pakendiäris polüetüleentereftalaadi olemasoleva tootmisvõimsuse ja mitte nende osa põhjal pakenditurul. Seepärast leiti, et väide märkimisväärse suletud turu kohta ei ole põhjendatud. Mis puutub hinnatasemetesse, siis seotud ja mitteseotud müügi hinnad leiti olevat samas suurusjärgus.

(204)

Esitatud põhjustel järeldati, et suletud turgu ei ole tarvis eraldi analüüsida, ja poolte väited lükati tagasi.

(205)

Mõni isik väitis, et Indiast pärit import ei avaldanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjulikku mõju, mida tõestavad liidu tootmisharu suhteliselt hea majanduslik olukord ja kasumid. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul ei ole tõepoolest kindlaks tehtud kahju jätkumist, ning seepärast vastab nende isikute väide uurimise järeldustele.

(206)

Mõni isik väitis, et liidu tootmisharu olukorda võisid mõjutada muud tegurid, näiteks liidu tootmisharu struktuurne ebatõhusus, aga ka hooajalised ja konjunktuuriga seotud tegurid (nt halvad ilmastikutingimused, majanduskriisid). Seoses esimese punktiga tuleb märkida, et liidu tootmisharu ümberkorraldamine on juba käimas ning saavutatud tõhususe kasv viitab sellele, et kõnealuste isikute esitatud väide ei ole põhjendatud. Konjunktuuriga seotud tegurite puhul mõjutas majanduskriis liidu tootmisharu olukorda küll 2009. aastal, nagu on märgitud eespool (vt põhjendus 171), ent selle mõju paistab olevat praeguseks kadunud. Halvad ilmastikutingimused võivad osaliselt selgitada tarbimise kahanemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid ühelt poolt ei ole nende väidetavat mõju liidu tootmisharu olukorrale põhjendatud ning teiselt poolt tundub, et 2011. aastal toimunud väike langus on seotud pigem tooraine ajutise nappusega, mis tulenes maailmaturu arengutest 2011. aastal. Seepärast ei ole ükski nendest väidetest uurimise järeldusi arvestades õigustatud.

(207)

Peale selle väitis mõni isik, et kahju kordumine meetmete kehtivusaja lõppedes on käesoleval juhul ebatõenäoline, arvestades seda, et liidu tootmisharu on tänu oma struktuurile (kontsentreeritus ja vertikaalne integreeritus) impordi mõju eest kaitstud. Ühtlasi väideti, et üleminek imporditud polüetüleentereftalaadile ei ole lähitulevikus ei soovitav ega võimalik, eelkõige seetõttu, et ostulepingute ja -strateegiate, aga ka suurte kaubamärkide omanike (allkasutajate) heakskiitmise korra tõttu on polüetüleentereftalaadi tarnijaid tülikas muuta. Tuleb märkida, et uurimise järelduste põhjal kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt turuosa impordile, mis näitab ühelt poolt, et liidu tootmisharu ei ole impordi mõju eest kaitstud, ja teiselt poolt, et üleminek impordile ei ole mitte oletuslik, vaid see on juba toimumas. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(208)

Pärast avalikustamist kordas mõni isik väidet, et liidu tootmisharu oli oma struktuuriga kaitstud impordi võimaliku konkurentsi eest. Esiteks, mis puutub väitesse ühe viit tootjat hõlmava kontserni valitseva positsiooni kohta liidu turul, tuleb märkida, et liidu turg on avatud, seal veel leiduva kaheksa tootjaga, kes nimetatud kontserni ei kuulu, ja kolmandatest riikidest, kes kasutavad või ei kasuta kaitsemeetmeid, lähtuva impordi üha kasvava konkurentsiga. Teiseks on kontsentreerumine tavaline sellises tegevusvaldkonnas, kus konkurents põhineb mastaabisäästul. Kolmandaks ei tuvastatud liidu turul hinnaliidrit. Peale selle kordasid pooled, et analüüsida oleks tulnud asjaomaste kolmandate riikide impordi mõju, võttes arvesse mõnede liidu tootjate vertikaalset integratsiooni pakenditööstuse või tereftaalhappe tootjatega. Nagu kinnitati põhjenduses 205, analüüsiti tõepoolest neid aspekte ja leiti, et vastavad väited olid põhjendamatud. Pealegi kinnitas toorainetootjatega vertikaalselt integreerunud tootjate kontrollimine, et neil puudusid eelised, sest üleandmised toimusid turuhinnaga. Eeltoodut arvesse võtte lükati tagasi väide, et liidu tootmisharu on konkurentsi eest kaitstud.

(209)

Viimaks väitis mõni isik, et ükski element ei toeta järeldust, mille kohaselt India ekspordivõimekus võidakse suunata liidu turule „odavate hindadega”, arvestades et i) omamaine nõudlus Indias on kasvamas ning ootuste kohaselt selline kasv jätkub; ii) omamaist nõudlust ületavad polüetüleentereftalaadi kogused on küll olemas, kuid konkurents eksporditurgudel ei ole toonud kaasa ebaloomulikult madalate hindadega eksporti; iii) tootmisvõimsuse kasv Aasias vastab ülemaailmselt oodatavale nõudluse kasvule. Tuleb märkida, et käesoleva uurimise järeldused tõendavad, et tootmisvõimsuse prognoositud kasv näitab üha suurenevat vaba tootmisvõimsust võrreldes omamaise nõudlusega. Peale selle olid India hinnad kolmandatel turgudel madalamad kui liitu suunatud India impordi hinnad. Eespool põhjendustes 189 ja 199 kirjeldatud järelduste põhjal on tõenäoline, et kui tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, suunatakse Indiast pärit subsideeritud importi liidu turule suures mahus ja liidu tootmisharu keskmisest hinnast madalama hinnaga. Sel põhjusel lükatakse kõnealuste isikute väited tagasi.

(210)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse, et tasakaalustusmeetmete tühistamise korral suunatakse Indiast pärit subsideeritud India importi märkimisväärses mahus ümber liidu turule. Subsideerimise jätkumise tõttu lööksid impordi hinnad liidu tootmisharu hinnad tõenäoliselt alla. Samuti alanevad Indiast pärit impordi hinnad tõenäoliselt veelgi, kui India eksportivad tootjad püüavad oma turuosa suurendada. See suurendaks suure tõenäosusega hinnasurvet liidu tootmisharule, mis avaldaks selle olukorrale eeldatavalt kahjulikku mõju.

(211)

Vaatlusalusel perioodil paranes liidu tootmisharu olukord, eelkõige seoses tootlikkuse ja tootmisvõimsuse rakendamisega ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud kasumimarginaaliga, mille tase lähenes esialgses uurimises kindlakstehtud sihtkasumile. Seepärast võib järeldada, et liidu tootmisharu on küll veel ebakindlas olukorras, kuid ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Võttes aga arvesse Indiast pärit subsideeritud impordi eeldatavat olulist kasvu, mis tõenäoliselt lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, tehti järeldus, et meetmete aegumise korral olukord väga suure tõenäosusega halveneb ning oluline kahju kordub.

(212)

Vastavalt algmääruse artiklile 31 uuriti, kas olemasolevate tasakaalustavate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 31 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(213)

Tuletatakse meelde, et nii esialgses uurimises kui ka viimases aegumise läbivaatamises leiti, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Peale selle tehti viimases aegumise läbivaatamises analüüs olukorras, kus meetmed juba kehtisid, ning seega võeti hindamisel arvesse kõnealuste meetmete mis tahes negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(214)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata subsideerimise jätkumise ja kahju kordumise kohta tehtud järeldustele on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et meetmete kohaldamise jätkamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(215)

Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmete säilitamine aitaks liidu tootmisharul jätkata käimasolevat ümberkorraldamist ja stabiliseerida oma alles hiljuti paranenud olukorda, aidates vältida, et liidu tootmisharu peab konkureerima suure koguse Indiast pärit subsideeritud impordiga, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate tasakaalustusmeetmete kohaldamine jätkuks.

(216)

Seega tehakse järeldus, et tasakaalustusmeetmete kohaldamise jätkamine Indiast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(217)

Ükski sõltumatu importija ei teinud käesoleva läbivaatamise käigus koostööd. Kehtivatest meetmetest hoolimata jätkus import Indiast ning vaatlusalusel perioodil see peaaegu kahekordistus.

(218)

Ka oli kättesaadav import muudest kolmandatest riikidest, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ning see hõivas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulise turuosa (vt põhjendus 149). Seega oli importijatel kehtestatud meetmetest hoolimata juurdepääs alternatiivsetele tarneallikatele.

(219)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad meetmed mõjutasid märkimisväärselt importijaid, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei oleks vastuolus liidu importijate huvidega.

(220)

Vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavad toorained on puhas tereftaalhape ja monoetüleenglükool. Viiest teadaolevast toorainetarnijast tegid uurimise käigus koostööd kaks (üks puhta tereftaalhappe ja üks monoetüleenglükooli tarnija), esitades vastused küsimustikule. Mõlemad toorainetarnijad toetasid meetmete jätkamist.

(221)

Uurimine näitas, et koostööd tegeva puhta tereftaalhappe tootja arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluline osa valimisse kaasatud liidu tootjate ostetud puhtast tereftaalhappest. Arvestades seda, et liidus ei ole puhtal tereftaalhappel muid kasutusalasid peale polüetüleentereftalaadi tootmise, on mõistlik eeldada, et puhta tereftaalhappe tootjad on polüetüleentereftalaadi tööstusest suures sõltuvuses.

(222)

Koostööd tegeva monoetüleenglükooli tarnija puhul moodustas monoetüleenglükool läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt väikese osa tema käibest. Polüetüleentereftalaat ei ole monoetüleenglükooli ainus või suurim võimalik kasutusala ning monoetüleenglükooli tootjad ei ole polüetüleentereftalaadi tööstuse olukorrast nii suures sõltuvuses. Sellest tulenevalt järeldatakse, et Indiast pärit subsideeritud polüetüleentereftalaadi impordi suhtes meetmete säilitamine avaldaks monoetüleenglükooli tarnijatele positiivset, kuid tõenäoliselt väikest mõju.

(223)

Väideti, et toorainetarnijad ei sõltu liidu polüetüleentereftalaadi tootjatest; täpsemalt väideti, et neljast valimisse kaasatud liidu tootjast kaks tegelikult impordivad toorainet.

(224)

Seoses selle väitega on uurimine näidanud, et imporditud tooraine näol oli valdavalt tegemist monoetüleenglükooliga, mida saab kasutada ka mujal kui polüetüleentereftalaadi tootmisel. Ei leitud mingeid viited selle kohta, et puhast tereftaalhapet imporditaks liitu rohkem kui vaid väga väikeses koguses. Seepärast ei mõjuta see väide järeldust, mis käsitleb puhta tereftaalhappe tootjate sõltuvust polüetüleentereftalaadi tootmisest liidus.

(225)

Sellest tulenevalt leitakse, et meetmete säilitamine Indiast pärit polüetüleentereftalaadi subsideeritud impordi suhtes oleks kasulik puhta tereftaalhappe tootjatele ja vähemal määral ka monoetüleenglükooli tarnijatele. Selle tagajärjel ei oleks meetmete jätkuv kohaldamine Indiast pärit impordi suhtes toorainetarnijate huvidega vastuolus.

(226)

Pärast avalikustamist väitis mõni isik, et tereftaalhapet eksporditi ja seega ei sõltunud selle tootjad liidu tootmisharust. Mingeid tõendeid selle väite kinnitamiseks ei esitatud. Seepärast lükati väide tagasi kui põhjendamatu.

(227)

Lisaks väitis mõni isik, et meetmete lõpetamisel ei ole mingit mõju tereftaalhappe tootjaile, sest koostööd tegevad kasutajad ei lülitu ümber impordile ja jätkavad polüetüleentereftalaadi hankimist liidu tootmisharust. Seepärast jääb tereftaalhappe tarbimine liidus samaks. Uurimise tulemuste kohaselt jätkus vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa vähenemine impordi kasuks. See näitab, et ümberlülitumine ei ole hüpoteetiline (vt põhjendus 164). Seega ei võetud poolte väidet arvesse.

(228)

Liidu tootmisharu väitis, et ringlussevõtutööstuse olukord sõltub uue (mitte ringlussevõetud) polüetüleentereftalaadi jätkusuutlikust hinnast liidu turul. Seda väidet põhjendati Euroopa plastitöötlejate liidu pressiteatega, mille kohaselt uue polüetüleentereftalaadi suhtes kehtivate meetmete võimalik lõpetamine võib ringlussevõtutööstuse olukorda veelgi halvendada.

(229)

Mõni huvitatud isik seadis kahtluse alla, et ringlussevõtutööstuse olukord sõltub uue polüetüleentereftalaadi jätkusuutlikust hinnast liidu turul, väites, et uue polüetüleentereftalaadi ja ringlussevõetud polüetüleentereftalaadi hinnad ei ole omavahel seotud. Väideti, et ringlussevõetud polüetüleentereftalaati kasutatakse peamiselt polüesterkiu tootmiseks ja seepärast ei saa seda siduda uue polüetüleentereftalaadi hinna muutumisega. Peale selle märgiti, et villijad toetavad täiel määral ringlussevõetud polüetüleentereftalaati ning seega ei sõltu tööstus polüetüleentereftalaadi tootjatest. Lõpuks märgiti ka seda, et ringlussevõtutööstus ei andnud endast käesolevas uurimises huvitatud isikuna teada.

(230)

Kuna ringlussevõtutööstus ei andnud endast käesolevas uurimises teada, ei olnud võimalik ühtegi eespool nimetatud väidet tegelike arvandmete põhjal kontrollida. Seepärast leitakse, et üldiselt ei ole kehtivad meetmed liidus ringlussevõtutööstuse huvidega vastuolus.

(231)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt vee- ja muude karastusjookide pudelite tootmiseks. Selle kasutamine muude pakendite (toiduained, plaadid jne) tootmiseks on jätkuvalt suhteliselt vähene. Pudelite valmistamine polüetüleentereftalaadist on kaheastmeline: i) kõigepealt valmistatakse eelvorm, süstides sellesse polüetüleentereftalaati, ning ii) hiljem eelvormi kuumutatakse ja see puhutakse pudeliks. Pudelite valmistamine võib toimuda integreeritud protsessina (sama äriühing ostab polüetüleentereftalaadi, valmistab eelvormid ja puhub need pudeliteks) või piirneda üksnes teise astmega (eelvormide pudeliks puhumine). Eelvormide transport on nende väiksuse ja tiheduse tõttu suhteliselt lihtne, samas tühjad pudelid on ebastabiilsed ning nende suuruse tõttu on nende vedu väga kallis.

(232)

Sellest lähtudes on kehtivate meetmete mõju uurimiseks moodustatud kaks allkasutajate põhirühma: i) töötlejad ja/või pudelivalmistajad, kes töötlevad polüetüleentereftalaadilaastud eelvormideks (või pudeliteks) ja müüvad need edasi täiendavaks töötlemiseks, ja ii) villijad, kes villivad (ja puhuvad) eelvormidest pudelid; see rühm esindab peamiselt mineraalvee ja karastusjookide tootjaid. Villijad on polüetüleentereftalaadi äriga tihti seotud kas integreeritud pudelivalmistamisprotsessi kaudu või on neil töötlemislepingud alltöövõtulepingu sõlminud töötlejate ja/või pudelivalmistajatega, kelle jaoks nad lepivad tootjaga kokku polüetüleentereftalaadi hinna („soft tolling”) või kellele nad ostavad polüetüleentereftalaati oma pudelite jaoks („hard tolling”).

(233)

Uurimisel tegi koostööd ja vastas küsimustikule seitseteist tootjat (viis töötlejat ja kaksteist villijat). Koostööd teinud töötlejad esindasid 22,7 % ja villijad 13 % liidu kogu polüetüleentereftalaadi tarbimisest. Villijate vastused laekusid rahvusvaheliste äriühingute (kaubamärkide omanike) eri filiaalidest.

(234)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud kasutajad hankisid polüetüleentereftalaati peamiselt liidu tootjatelt ning vaid väike osa sellest tuli impordist. Indiast pärit import moodustas ligikaudu poole sellisest impordist ja seega minimaalse osa hangitud polüetüleentereftalaadist. Selles hoolimata oli kättesaadav ka import muudest kolmandatest riikidest, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ning see saavutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulise turuosa (vt põhjendus 149). Seega oli importijatel ka kehtestatud meetmete korral juurdepääs alternatiivsetele tarneallikatele.

(235)

Kasutajad väitsid, et viimastel aastatel on polüetüleentereftalaadi hinna märkimisväärne tõus neid oluliselt mõjutanud ning nad ei saa seda hinnatõusu praeguses majanduskeskkonnas jaemüüjatele ega tarbijatele üle kanda. Väideti, et selline hinnatõus on kujunenud kaubanduse kaitsemeetmete mitme aasta pikkuse kohaldamise tulemusena, millega liidu tootjaid kaitsti impordi konkurentsi eest ajal, mil liidu polüetüleentereftalaadi tootmisharu muutus kontsentreeritumaks ja integreeritumaks. Kasutajad väitsid, et selle tagajärjel on kehtestatud meetmed oma kaudse mõju tõttu polüetüleentereftalaadi hinnale kahjustanud järgtööstuse tööhõivet, teadus- ja arendustegevust ning konkurentsivõimet eksporditurgudel, avaldades kõige suuremat mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Ühtlasi väideti, et kehtivate meetmete tõttu kaotatud töökohtade arv ületab praegu liidu polüetüleentereftalaadi tööstuses töötavate inimeste arvu.

(236)

Seoses töötlejate tundlikkusega polüetüleentereftalaadi hinna suhtes leiti, et polüetüleentereftalaat moodustab ligikaudu 80 % nende kogukuludest. Seepärast peetakse polüetüleentereftalaati seda liiki tegevuse puhul otsustava tähtsusega kuluartikliks. Peale selle leiti, et töötlejate tootmisharu on üsna killustatud ning läbirääkimiste pidamisel suurte villijatega on sellel suhteliselt nõrk positsioon. Lisaks esineb tootmisharul struktuurseid probleeme, mis on toorainepõhiste tootmisharude jaoks tüüpilised. Sellest tulenevalt on kõnealuses sektoris üha kasvav suundumus vertikaalseks integreerumiseks villijatega ning töötlemislepingute kasutamiseks, mille põhjal tagatakse töötlemistasud ning polüetüleentereftalaadi hinna lepivad lõplikult kokku ja tasuvad villijad. Hinnangute kohaselt kontrollivad suured villijad otseselt märkimisväärset osa polüetüleentereftalaadi ostudest liidu turul. Kuna eelvorme käsitlevad lepingud sisaldavad sageli polüetüleentereftalaadi hinnamuutuste kajastamise mehhanisme, on töötlejad polüetüleentereftalaadi hindade muutumise suhtes üha sõltumatumad.

(237)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni kasutaja järelduse töötlemise ja hinnavalemite suurenenud kasutamise kohta. Toimikus leiduv teave kinnitas sellise trendi olemasolu. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(238)

Väideti, et kehtestatud meetmed ei kahjusta töötlejaid, kui liitu imporditavate eelvormide suhtes kohaldatakse samasuguseid meetmeid. Väideti, et liidu ja selliste kolmandate riikide piiri lähedal asuvates piirkondades, kus Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, on olemas stiimul eelvormide tootmise delokaliseerimiseks ja nende importimiseks liitu ilma, et nende suhtes kohaldataks tasakaalustusmeetmeid. Tunnistatakse, et sellise protsessi toimumine on majanduslikult teataval määral põhjendatud. Võttes arvesse transpordikulusid, on delokaliseerumine siiski tõenäoline vaid piiratud vahemaade puhul. Seetõttu leitakse kokkuvõttes, et kõnealuste meetmete väidetav kahjulik mõju mõnele töötlejale on ebaoluline.

(239)

Seoses polüetüleentereftalaadi hinna mõjuga villijatele moodustab polüetüleentereftalaat esitatud arvandmete põhjal kaalutud keskmise alusel hinnanguliselt 9 % villitud karastusjookide kogukuludest ja 12 % villitud mineraalvee kogukuludest. See näitab, et polüetüleentereftalaat ei ole villimistööstuse peamine kuluartikkel.

(240)

Peale selle tuvastati uurimise käigus, et polüetüleentereftalaat oli villijate jaoks eelistatav, kuid mitte ainuke pakendimaterjal. Tooted, milles on polüetüleentereftalaati kasutatud, moodustasid 75 % vee villijate käibest ja 50 % karastusjookide tootjate käibest. Samuti näitas uurimine, et paljude suurte villijate (kaubamärgi omanike) ja polüetüleentereftalaadi tootjate vahelistes lepingutes lähtuti valemist, millega hindu korrigeeriti, et need kajastaksid polüetüleentereftalaadi toorainete hinna kõikumisi. See kinnitab suurte ja seega kõige tüüpilisemate villijate olemasolevat läbirääkimispositsiooni polüetüleentereftalaadi tootjate töötlemismarginaali osas.

(241)

Pärast avalikustamist kordas mõni kasutaja oma väidet, et polüetüleentereftalaat on töötleva, karastusjookide ja pudelivee tööstuse jaoks põhiline kulukomponent, ning et sellealased järeldused on ebatäpsed ning ei põhine esitatud andmetel. Märgitakse, et töötlejate olukorda analüüsiti eraldi ning kõnealune väide on nende puhul põhjendamatu (vt põhjendus 236). Villijate olukorra hindamine kinnitas, et uurimisel kindlaks tehtud kulumäärad põhinesid andmetel, mille koostööd teinud villijad esitasid, järgides kõigile kättesaadavat metoodikat. Kindlakstehtud kulumäärad olid kooskõlas sama vaatlusaluse toote varasemate uurimiste järeldustega (14). Seepärast loeti need väited põhjendamatuks.

(242)

Pärast avalikustamist väitis mõni kasutaja, et liidu huvide analüüs ei peegeldanud äriühinguspetsiifilise teabe põhiolemust ja äriühingute esitatud teavet. On kinnitatud, et kasutatud teabe esitasid kasutajad küsimustiku kaudu. Arvutusmeetodid olid kõigile asjaomastele isikutele kättesaadavad. Sel põhjusel lükati väide tagasi.

(243)

Uurimine tuvastas ka selle, et villijate enda hinnangul põhjustaks polüetüleentereftalaadi oodatav ja/või soovitud hinnalangus neile vaid tühise hinnalanguse. Selliste polüetüleentereftalaadi hinnalanguse prognooside ning kindlakstehtud kulude määra põhjal tehtud arvutuste kohaselt jääb vastav kulude vähenemine vahemikku 0,3–0,7 % villijate polüetüleentereftalaadiga seotud tegevuse kogukuludest.

(244)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni kasutaja selle järelduse, väites, et mistahes kulukokkuhoid oleks märkimisväärne. Mõni kasutaja esitas uue prognoosi, esitamata mingeid uusi tõendeid. Rõhutatakse, et eeldatav sääst on hüpoteetiline, mida mõni kasutaja ka ise möönas. Töötlejad ei esitanud eeldatava säästu suuruse kohta mingeid hinnanguid. Villijad arvasid, et kui polüetüleentereftalaadi väidetav hinnalangus peaks realiseeruma, võib nende kulustruktuuri arvestades pidada säästu 0,3 %–0,7 % kogukuludest „märkimisväärseks”. Kuna mingeid uusi tõendeid ei esitatud, lükati väide tagasi kui põhjendamatu.

(245)

Väideti, et mõne villitud vee tootja puhul on tegemist paratamatu haavatavusega, mis tuleneb õiguslikest nõuetest villida allikavett selle saamiskohas ja veevõtumahu piirangutest. Selles sektoris tegutsevad valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mis mõjutab asjaomaste äriühingute kulude struktuuri. Ühtlasi on liikmesriikide lõikes täheldatud erinevusi lõpptoote hinnatasemes, sõltuvalt kohaliku elanikkonna ostujõust. Sel põhjusel leitakse, et polüetüleentereftalaadi hindade võimaliku vähenemise mõju juhul, kui meetmed lõpetatakse, on villimistööstuse selle osa jaoks tuntavam.

(246)

Mõni isik väitis, et polüetüleentereftalaadi tootjad liidus kasutavad hinnalisandit ja kasumimarginaali suurendamist, ning et need on 2011. aastal toimunud hinnatõusu algpõhjused. Selle väite toetamiseks esitati ka polüetüleentereftalaadi hindade võrdlus, mis hõlmas toorained liidus ning olukorda Aasia turul ja Ameerika Ühendriikides. Väideti, et selline olukord tuleneb kaubanduse parandusmeetmete kuhjumisest.

(247)

Tuleb märkida, et polüetüleentereftalaadi hinna tõus 2011. aastal, aga ka selle langus 2009. aastal oli ülemaailmne nähtus, mis tulenes toorainete hinna muutumisest (vt põhjendus 155). Poolte esitatud andmed näitasid süsteemselt väga tihedat seost polüetüleentereftalaadi hinna muutuste vahel Euroopas, Aasias ja Ameerika Ühendriikides. Sellest hoolimata esineb polüetüleentereftalaadi hinnas üle maailma erinevusi, mis on seotud mitmesuguste põhjustega, eeskätt iga piirkonna konkreetse kulude struktuuriga. Seoses väitega kasumimarginaali suurendamise kohta liidus märgitakse, et 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses esinenud erakordsetel asjaoludel jõudis liidu tootmisharu vaevu sellise kasumlikkuseni, mida seda liiki tootmisharu puhul peetakse mõistlikuks. Kasumi suurendamise kohta ei leitud mingeid tõendeid. Seepärast tuleb tagasi lükata väide, et polüetüleentereftalaadi puhul kasutatakse kõnealuste meetmete olemasolust tulenevalt hinnalisandit ja kasumimarginaali suurendamist.

(248)

Pärast avalikustamist kordas mõni isik oma väidet, et hinnad on liidus põhjendamatult kõrged, mis peegeldab turul toimivate dumpinguvastaste meetmete akumuleerumist koos liidu tootjate kontsentreerumisega, vertikaalset integratsiooni ja piiratud tootmist, mis ei suuda nõudlust rahuldada. Samuti väideti, et ka hinnateave näitas, et kõrgemad hinnad liidus ei peegelda suuremat toorainekulu. Kontsentreerumise, vertikaalse integratsiooni ja liidu tootmisvõimsusega seotud argumente käsitleti põhjendustes 207 ja 259. Seoses nende tegurite väidetava mõjuga polüetüleentereftalaadi hinnale liidus tuletatakse meelde, et polüetüleentereftalaadi hinda kujundab toorainete hind, mis moodustab 90 % polüetüleentereftalaadi tootmiskuludest (vt põhjendus 173). Samuti oli polüetüleentereftalaadi hinnatõus 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses üleilmne (vt põhjendus 172). Seepärast on need väited põhjendamatud.

(249)

Seoses väitega polüetüleentereftalaadi hinnalõhe kohta liidus ning Aasias ja Ameerika Ühendriikides ja juba põhjenduses 244 nimetatud järeldustega leiti, et Ameerika Ühendriikide ja liidu hindade vahe on kõikuv, kuid mõõdukas. Hinnad liidus ei olnud vastupidiselt väidetule süsteemselt kõrgemad. Liidu ja Aasia turud leiti olevat kulustruktuurilt väga erinevad, mis on eelkõige seotud turu suuruse ja mastaabisäästu, tooraine kättesaadavuse ja tootmisvõimsusega. Seepärast ei ole nende kahe turu keskmiste hindade võrdlemine mõttekas. Seoses sellega ei loetud poolte väiteid põhjendamatuks.

(250)

Mõni isik väitis ka, et liidu hinnad on toorainekuludega võrreldes suuremad kui Ameerika Ühendriikides või Aasias. Hinnavahede võrdlemine järgib sama loogikat mis hindade võrdlemine erinevatel piirkondlikel turgudel, selle erinevusega, et võetakse arvesse toorainete hinna erinevusi erinevatel piirkondlikel turgudel. Sellegipoolest võivad turgude olemasolevad struktuursed erinevused õigustada töötlemistasude erinevusi. Liidu tootmisharu ebatavaliselt suuri kasumeid 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses selgitati põhjenduses 179. Üheski olukorras ei leitud kaitsemeetmetel mingit rolli. Seepärast lükati poolte väide tagasi.

(251)

Samad isikud väitsid ka, et liidu suurim tootja müüs liidus kõrgema hinnaga kui muudel turgudel ja sai 2010. aastal liidus suuremat tulu kui mujal. Loetakse majanduslikult õigustatuks, et rahvusvahelisel ettevõtjal on erinevad hinnastruktuurid ja seega erinevad hinnad erinevatel piirkondlikel turgudel. Ebatavaliselt suuri kasumeid 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses selgitati põhjenduses 179. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(252)

Täiendavaid väiteid esitati kasutajate tootmisharu halveneva majandusolukorra, näiteks rajatiste sulgemise ja tööhõive vähenemise kohta. Väideti, et see on polüetüleentereftalaadi hindade tõusu tagajärg. Peale selle väideti, et Euroopa juhtivate kaubamärkide konkurentsivõime on kahanenud, sest nende eksport kolmandatesse riikidesse konkureerib otseselt selliste villitud toodetega, mille puhul saadakse kasu rahvusvaheliste hindadega polüetüleentereftalaadist.

(253)

Tuleb märkida, et koostööd tegevate kasutajate esitatud teabe põhjal ei leitud, et kasutajate sektor oleks kahjumis, kuigi üldine kasumlikkuse tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes. Leiti, et kasutajate tootmisharu kasumimarginaal, mis tehti kõigile kättesaadava metoodika alusel kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, oli sarnasel tasemel liidu tootmisharu kindlakstehtud kasumlikkusega uurimisperioodil. Kaks kontrollitud äriühingut (villijad) teatasid tootmismahu täiendavast suurenemisest ning kasumlikkuse kasvust vaatlusalusel perioodil. Mõne töötleja puhul leiti, et nad tegutsevad väikese marginaaliga, puutudes mõnel juhul kokku struktuursete ja rahaliste probleemidega. Otsest seost kehtestatud meetmetega ei olnud aga võimalik kindlaks teha. Samamoodi oli villijate majandusliku olukorra teatav halvenemine seotud 2011. aastal polüetüleentereftalaadi hinna ootamatust tõusust tingitud survega, mida praeguse majanduslanguse tingimustes ei ole olnud võimalik jaemüüjatele üle kanda. Kuigi on kindlaks tehtud, et kasutajate tootmisharu olukord 2011. aastal teataval määral halvenes, ei tõendatud sellise halvenemise ja meetmete olemasolu vahelist seost, võttes eelkõige arvesse seda, et meetmed on kehtinud alates 2000. aastast.

(254)

Pärast avalikustamist ei nõustunud mõned isikud järeldusega, et kasutajate tootmisharu ei töötanud kahjumiga. Pooled väitsid ka, et kasutajate kasumimarginaalid olid liidu tootmisharu omast väiksemad. Kasutajate tootmisharu kasumlikkuse hindamisel kasutatud, koostööd teinud kasutajailt saadud teave seda väidet ei kinnitanud. Kasutatud metoodika tehti kõigile kättesaadavaks. Ehkki mõned koostööd tegevad kasutajad võisid töötada kahjumiga, leiti et kasutaja tootmisharu oli üldiselt kasumlik. Kui leiti, et polüetüleentereftalaadi hinnad olid üheks kasutajate kasumlikkust mõjutavaks teguriks, ei suudetud näidata mingit seost kaitsemeetmete ja kõnealuste äriühingute kasumlikkuse vahel. Kasutajate ja liidu tootmisharu kasumimarginaalide võrdlus seda väidet ei kinnitanud. Liidu tootmisharu kasumlikkuse kõikuvuse tõttu (vt põhjendused 176–179) ei peetud kahe segmendi võrdlust otsustamise alusena sobilikuks. Igal juhul näitasid mõlemad segmendid uurimisperioodil sarnast kasumlikkuse taset (vt põhjendus 253). Seda arvestades lükati poolte märkused põhjendamatutena tagasi.

(255)

Väide liidu villitud mineraalvee/karastusjookide tootjate ekspordi konkurentsivõime kahanemise kohta ei olnud samuti põhjendatud ning selles kontekstis ei tõestatud seost kehtestatud meetmetega.

(256)

Pärast avalikustamist kordasid pooled, et polüetüleentereftalaadi hinnatõus mõjutab negatiivselt pudelivee ekspordi konkurentsivõimet. Tunnistati, et pudelivee ekspordi konkurentsivõimet võib negatiivselt mõjutada muu hulgas polüetüleentereftalaadi hinnatõus. Kuna ei leitud seost polüetüleentereftalaadi hinnatõusu ja kõnealuste kaitsemeetmete vahel, sest polüetüleentereftalaadi hinnad tulenevad esmajoones toorainete hindadest, lükati väide meetmete konkurentsivõimet pärssiva mõju kohta tagasi.

(257)

Seoses meetmete väidetava mõjuga tööhõivele ilmnes lõpuks uurimise käigus, et kontrollitud töökohtade kadumine kasutajate tootmisharus oli seotud peamiselt tootlikkuse ja tõhususe kasvuga ning osaliselt ka ajutiste töötajate arvu vähenemisega.

(258)

Pärast avalikustamist vaidlustas mõni isik selle järelduse põhjendusega, et see ei näita kogu sektori olukorda. Lisaks põhjenduses 254 kirjeldatud järeldustele märgitakse, et töötlejate esitatud andmeil on töökohtade arv oluliselt suurenenud ja keegi ei teatanud töökohtade vähenemisest. Villijad väitsid, et polüetüleentereftalaadi hinnatõus põhjustab töökohtade vähenemist. Kuid kuna polüetüleentereftalaadi hinnatõus on ülemaailmne, ei tuvastatud seost töökohtade arvu vähenemise ja kaitsemeetmete vahel. Pealegi keskendus 90 % kasutajate poolt küsimustikes teatatud töökohtade arvu vähenemistest kolme äriühingusse. Üks kasutaja, kelle arvele langes märkimisväärne osa töökohtade arvu vähenemisest, suurendas vaatlusalusel perioodil oluliselt oma tootmismahtusid ja vastav vähenemine on seega seotud tootlikkuse suurenemisega. Ülejäänud kahe äriühingu puhul leiti, et nende kasumimarginaalid olid koostööd teinud poolte hulgas asjaomases segmendis suurimad ja ületasid antud juhul liidu tootmisharu sihtkasumit. Seetõttu lükati väited tagasi.

(259)

Pärast avalikustamist väitis mõni isik, et liidu tootjail ei ole piisavat tootmisvõimsust olemasoleva nõudluse rahuldamiseks. Märgitakse, et liidu tootmisharu kasutas uurimisperioodil 86 % oma tootmisvõimsusest ja omab piisavat varuvõimsust kogu sisemise polüetüleentereftalaadi tarbimise katmiseks. Peale selle toimub jätkuvalt import kolmandatest riikidest (nii kaitsemeetmetega kui ka ilma) ja see suureneb. Lisaks aegusid Lõuna-Korea suhtes kohaldatud meetmed ja lõpetatakse meetmed vaatlusaluse toote impordi suhtes Malaisiast ja Indoneesiast. Peale selle võib polüetüleentereftalaadi ringlussevõtutööstus olla polüetüleentereftalaadi täiendav allikas, katmaks polüetüleentereftalaadi nõudlust liidus. Neil põhjustel ei loetud kasutajate väiteid ebapiisava tootmisvõimsuse kohta liidus põhjendatuks.

(260)

Pärast avalikustamist väitis mõni isik, et analüüs ei käsitlenud vaatlusaluse toote suhtes võetavate meetmete akumuleerumise negatiivset mõju. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et tasakaalustavad meetmed vaid parandavad kindlakstehtud subsideerimise kahjustavat mõju. Väidetava akumuleerumisefekti olemasolu ei suudetud tõendada. Vastupidi, vaatamata võetud meetmetele jätkub importimine riikidest, mille suhtes on võetud meetmeid, ja selle maht vaatlusalusel perioodil isegi suurenes. Samuti suureneb juba niigi mahukas import riikidest, kelle suhtes meetmeid ei ole võetud. Seega ei võetud poolte väidet arvesse.

(261)

Lõpetuseks võib eeldada, et Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmete pikendamine annab liidu tootmisharule võimaluse parandada ja stabiliseerida oma majanduslikku olukorda pärast viimastel aastatel tehtud investeeringuid ja konsolideerimist.

(262)

Samuti leitakse, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra paranemisest võib olla kasu liidu puhta tereftaalhappe ja vähemal määral ka monoetüleenglükooli tootjatele.

(263)

Mõne kasutaja majanduslik olukord on alates viimasest läbivaatamisest halvenenud ning eelkõige väiksemate villitud vee tootjate puhul leiti, et muude põhjuste hulgas paistab, et neid mõjutas negatiivselt eelkõige polüetüleentereftalaadi hinna hiljutine tõus, sest nad ei suutnud seda praeguses majanduskliimas jaemüüjatele üle kanda. Leiti, et 2011. aastal liidu tootmisharus toimunud erakordsete muutuste näol polüetüleentereftalaadi hinnas ja kasumimarginaalis oli siiski tegemist ülemaailmse nähtusega, mis tulenes peamiselt tooraine hinna kasvust. Seepärast leiti, et väited kõnealuste meetmetega seotud hinnalisandi ja kasumimarginaali suurendamise kohta ei ole põhjendatud. Samal ajal on liidu turg jätkuvalt avatud koos alternatiivsete tarneallikatega muudes kolmandates riikides, kelle suhtes ei ole meetmeid kehtestatud.

(264)

Selle taustal ei tõestatud seost polüetüleentereftalaadi hinna tõusu ja olemasolevate meetmete vahel. Leiti, et töötlejate majanduslik olukord oli hoolimata kehtivatest meetmetest stabiilne. Samuti leiti, et polüetüleentereftalaadi hinna osatähtsus villijate kogukuludes oli piiratud. Pealegi ei tõendatud mingit seost polüetüleentereftalaadi hinna muutuste ja meetmete vahel. Nimetatud põhjustel järeldati, et meetmete mõju kasutajaile ei olnud ebaproportsionaalne.

(265)

Võttes arvesse kõiki eespool kirjeldatud tegureid, ei saa selgelt järeldada, et praeguste tasakaalustusmeetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(266)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(267)

Eespool esitatud analüüsi põhjal tuleks vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 jätkuvalt kohaldada tasakaalustusmeetmeid Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Need meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(268)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid tasakaalustavaid tollimakse kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 konkreetselt nimetatud, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende osas kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(269)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(270)

Tasakaalustava tollimaksu nõuetekohase jõustamise tagamiseks ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende äriühingute suhtes, kellel puudus uurimisperioodi jooksul igasugune eksport. Kui nad vastavad algmääruse artikli 20 nõuetele, kutsutakse viimati nimetatud äriühinguid üles esitama selle artikli alusel läbivaatamistaotlus, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida,