1.Järeldused ja soovitused

1.1Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, olgu need siis traditsioonilised ettevõtted, pereettevõtted, kauplejad, sotsiaalsed ettevõtted, käsitöölised või vabakutselised (edaspidi „VKEd“), on oluline osa konkurentsivõimelise, kliimaneutraalse, ringluspõhise ja kaasava ELi majanduse loomise lahendustest, eeldusel et tagatakse ja valitsevad õiged tingimused. VKEd avaldavad head mõju, parandades oma enda keskkonnatoimet ning pakkudes oskusteavet ja lahendusi teistele ettevõtjatele, kodanikele ja avalikule sektorile. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab VKEde mitmekesisust ja erinevaid vajadusi tunnistades ja esile tuues, et pöörataks erilist tähelepanu kõige väiksematele ja vähimkaitstud ettevõtjatele.

1.2Paljudel VKEdel puuduvad teadmised pidevalt muutuvate õiguslike nõuete kohta, mis kehtestatakse kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks, ning nende täitmise kohta. Lisaks on neil raskusi rohepöördest tuleneva võimaliku ärilise kasu ja võimaluste väljaselgitamisel. Komitee rõhutab seega tungivat vajadust toetada VKEsid rohepöörde mõistmisel ja juhtimisel parimal võimalikul viisil.

1.3Komitee nõuab Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikidelt laiaulatuslike ja suunatud teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmete võtmist koordineeritud ja vastastikku täiendaval viisil koos ettevõtjate organisatsioonide, kaubanduskodade, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

1.4Komitee nõuab ka laiaulatusliku programmi loomist, mille eesmärk on toetada VKEsid kõigis küsimustes, millega nad seisavad silmitsi oma äritegevuses ja muus tegevuses nende keskkonnahoidlikumaks muutumisel ning õigusnormide järgimisel. Kuna VKEde vahel on märkimisväärseid erinevusi, on vaja tugevalt kohandatud lahendusi ning hästi suunatud poliitikat ja meetmeid.

1.5Viivitamatu ja suunatud lühiajaline toetus VKEdele on määrav nende pandeemiast majanduslikult taastumise kiirendamisel ning aitab neil toime tulla Venemaa sisetungi tagajärgedega Ukrainasse, nagu kõrged energiahinnad ning materjalide ja toodete pakkumise puudumine. Erakorralisi asjaolusid arvestades on komitee seisukohal, et Euroopa rohelise kokkuleppe ajakavades tuleks aegamööda tagada piisavat paindlikkust kuni kriisi lõpuni, tagades ühtlasi, et eesmärke mingil põhjusel unarusse ei jäetaks.

1.6VKEde ressursitõhususe parandamiseks teeb komitee ettepaneku luua mitmes piirkonnas ringmajanduskeskused. See peaks suurendama sektoriülest koostööd ettevõtjate vahel ja hõlbustama uute tavade ja protsesside väljatöötamist, sealhulgas uute tehnoloogiate tutvustamist. Selle protsessi lahutamatu osa peaksid olema VKEde organisatsioonid, kaubanduskojad, akadeemiline ringkond, sotsiaalpartnerid ja muud asjaomased sidusrühmad.

1.7Komitee usub, et on oluline kaasata VKEde esindajaid sektori kliimameetmete tegevuskavade koostamisse riigi tasandil, samuti ELi tasandi üleminekuteede kujundamisse eri ettevõtluse ökosüsteemide jaoks, suurendades seeläbi ka teadmisi parimate tavade jagamise, nõuetekohase ressursside jaotamise ja tõhusa rakendamise kohta.

1.8Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles kiirendama roheliste investeeringute tegemist VKEdesse, tagades soodsa, ennustatava ja julgustava regulatiivse keskkonna, sealhulgas sujuvad loamenetlused ja vältides koormavaid halduskohustusi, pakkudes ühtlasi kiiret, lihtsat, mugavat ja jälgitavat juurdepääsu rahastamisele, mis on kohandatud kõigi mitmekesiste VKEde rühmade erinevatele vajadustele.

1.9Komitee nõuab tihedama koostöö tegemist haridusasutuste ja VKEde vahel, kujundades koolitusi rohepöördes vajaliku pädevuse ja vajalike oskuste omandamiseks, sealhulgas nii töötajate kui ka ettevõtjate oskuste täiendamise ja nende ümberõppe kaudu. Lisaks nõuab komitee VKEde innovatsioonitegevuse toetamist, stimuleerides ja hõlbustades koostööd teiste ettevõtjate, nende organisatsioonide,kaubanduskodade, ülikoolide ja teadusasutustega.

1.10Komitee julgustab VKEde pakutavate roheliste lahendustega kauplemise edendamist, sealhulgas riigihanke kontekstis, tagades VKEdele ühtsel turul võrdsed tingimused ning hõlbustades nende juurdepääsu keskkonnasäästlike toodete, tehnoloogiate ja teenuste välisturgudele. ELi ettevõtjatele tuleb seoses kolmandate riikidega tagada konkurentsivõimeline ärikeskkond, rakendades kõikvõimalikke diplomaatilisi vahendeid, sealhulgas kliima-, ressursi- ja kaubanduspoliitika valdkondades ning pöörates eriti suurt tähelepanu Hiina ja teiste tärkavate turgude tehtavatele sammudele.

2.Rohepööre ja VKEd

2.1VKEd panustavad töövõimalusterohkesse ja kestlikku majandusse. Nad hoiavad ühiskondi koos tugevamana, ühendades sageli majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone ning tugevdades sel viisil demokraatia, ühtsuse ja kaasatuse alust. Neil on oluline roll majanduslikus ja sotsiaalses taastumises ja õitsengus, tegutsedes rohujuuretasandil kõikjal ELis ning eriti äärealadel ja maapiirkondades, kus nad on sageli ainus majandustegevust loov tegur.

2.2Kliimamuutused annavad hoogu säästvale energiale üleminekule, kuid eelkõige juhivad nad kogu majandust ja ühiskonda kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja üldise kestlikkuse poole. Kliimamuutused põhjustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi ja looduskatastroofe ning nad on seotud muude suurte keskkonnaalaste probleemidega, näiteks elurikkuse kadumine, keskkonnasaaste ning loodusvarade seisundi halvenemine.

2.3Paketis „Eesmärk 55“ keskendutakse spetsiaalselt kliimamuutuste leevendamisele ja see hõlmab mitmeid õigusakte, mis mõjutavad VKEsid erinevatel viisidel. See on osa ELi juhtalgatuse ehk Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisest, milles käsitletakse tööstuse, kaubanduse, teenuste ja energeetika, transpordi, ehitiste ning toidusüsteemidega seotud kestlikku majanduskasvu. VKEdel on tähtis roll kõigis nendes sektorites.

2.4VKEd moodustavad olulise osa Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise lahendusest, eeldusel et luuakse ja valitsevad sobivad tingimused. Seda head mõju luuakse ühest küljest paljude erinevate VKEde tulemuslikkuse parandamise kaudu ning teisest küljest nende VKEde tegevuse kaudu, kes pakuvad oskusteavet ja lahendusi teistele ettevõtjatele, kodanikele ja avalikule sektorile.

2.5Rohepööre on tihedalt seotud digipöördega ning VKEd peavad tulema toime mõlema poolega sellest kaksiküleminekust, mis on märkimisväärse vajaduse tõttu ressursside järele keerukas topeltkatsumus. Digipööre on äritegevuse tõhustamise vahend, mis aitab kaasa uue turu laienemisele ja rahvusvahelistumisele, ning sellel on märkimisväärne potentsiaal heitkoguste, jäätmete ja loodusvarade kasutuse vähendamisel. Digiteenused ja -seadmed põhjustavad aga ka keskkonnamõju, mida tuleb samaaegselt hallata.

2.6Lisaks rohe- ja digipöörde poole püüdlemisele on VKEdel raskusi pandeemiast majanduslikult taastumisega ning Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedega toime tulemisel. Kõrged energiahinnad ning materjalide ja toodete pakkumise puudumine on mõned viimastest probleemidest, millel on olnud märkimisväärne mõju VKEdele ja nende äritegevusele. Nende konkurentsivõimet ning samuti ELi majanduse üldist konkurentsivõimet kahjustavad lisaks Hiina ja teiste tärkavate turgude ootamatud sammud. Need turud saavad ühtlasi kasu Venemaa sanktsioonide vältimisest ning leebemate kliima- ja keskkonnanõuete järgimisest.

2.7Kliima- ja keskkonnaalased probleemid ei ole ainult keskkonnakestlikkuse küsimused, vaid neil on ka oluline roll ettevõtjate konkurentsivõime, kasumlikkuse ja üldise majandusliku suutlikkuse tagamisel. Lisaks oma enda väärtustele ja üldisele südametunnistusele toetumisele täidavad VKEd kliima- ja keskkonnaalaseid nõudeid ja ootusi erinevate mehhanismide kaudu.

-Otsesed õigusraamistikust tulenevad nõuded VKEdele, nt heitkoguste, energia, materjalide ja toodete või administratiivkohustuste kohta.

-Teatavate nõuete kaudne mõju tootmistegurite (nt energia ja materjalide) kättesaadavusele ja hindadele või muudele ettevõtte juhtimisega seotud kuludele, sealhulgas maksustamisele.

-Nõuded väärtusahelate kaudu kliendi, investori ja rahastaja ootuste kujul, näiteks seoses kestliku rahastamise ja aruandlusega või teiste sidusrühmade ootuste kaudu.

2.8Paljud VKEd ei ole täielikult teadlikud konkreetse kliima- ja keskkonnaalase poliitika ja nõuete mõjust oma ettevõtetele ning tarne- ja väärtusahelatele ega sellest, kuidas tooteid ja teenuseid varases etapis kohandada või muuta, et ennetada hilisemaid kaotusi või isegi turult väljatõrjumist. Lisaks seisavad nad silmitsi piiratud inimressursside ja rahaliste vahenditega igapäevaseks tegevuseks ja oma ettevõtte edendamiseks ning on oht, et nende piiratud suurus eeldab või nõuab liiga palju mitmekülgset oskusteavet. Märkimisväärne hulk ettevõtjaid seisab silmitsi raskustega pidevalt muutuvate õigusnormide keerukuse, halduskoormuse, finantseeskirjade ja kõrgete kulude, konkreetse keskkonnaalase ekspertiisi ja teadmiste puudumise tõttu õigete meetmete 1 valimisel, mis raskendab juurdepääsu muu hulgas uutele väärtusahelatele, rahastusele, personalile ja uutele ärimudelitele.

2.9Kuigi vähene teadlikkus nõuetest ja nende täitmise viisidest on suur proovikivi, on seda ka võimaliku ärilise kasu ja äriliste võimaluste kindlakstegemine, nagu väiksem energia- ja materjalikulu, parem ligipääs rahastusele, suurem nõudlus ja uued turud ning parem kuvand sidusrühmade seas.

2.10VKEdel, mille ettevõtte väärtuspakkumine on seotud ringmajanduse, kliima, elurikkuse, taastuvenergia ja muude Euroopa rohelise kokkuleppe valdkondadega, on stiimul nendes valdkondades uusi ärivõimalusi avastada, neisse investeerida ja neid rakendada. Saadaval on mitmeid võimalusi, nt hoonete renoveerimisel, taristu projekteerimisel ja ehitamisel, seadmete tööstuslikul tootmisel ja hooldamisel, juriidiliste ja raamatupidamisteenuste pakkumisel ning digilahenduste väljatöötamisel. Üleminekuprotsess sõltub suuresti VKEde arukatest lahendustest, mille on loonud nende palgal olevad asjatundjad, mis rõhutab kvaliteetse ja asjaomase hariduse, kutsehariduse ja -koolituse ning pideva oskuste täiendamise olulisust.

2.11Kõige haavatavama VKEde rühma, kellel on ühtlasi kõige suurem vajadus teabe järele, moodustavad need, kes usuvad, et Euroopa roheline kokkulepe on järjekordne õigusakt, mis suurendab halduskoormust, survestades nende olemasolevaid ärimudeleid ja piirates tavapärase äritegevusega jätkamise kasumlikkust. See rõhutab asjaolu, et kõik VKEde kategooriad – nii vähekaitstud mahajääjad, järgijad kui ka liidrid – vajavad erinevat ja spetsiaalselt neile suunatud toetust 2 .

2.12Lisaks on VKEde vahel suutlikkuse ja valmisoleku mõttes mitmeid erinevusi, mis puudutavad kliima- ja keskkonnaalaste küsimuste laadi ja ulatust, neile suunatud nõudeid ja ootusi ning neile avanevaid võimalusi. Erinevused tulenevad mitmest tegurist: ettevõtte loodusvarade kasutamise intensiivsus, ettevõtte suurus, ettevõtte positsioon tarneahelates ja majanduslikes ökosüsteemides, ettevõtte asukoht, klientide tüübid, tootmistegurite allikad ja ettevõtte geograafilised turud.

2.13See nõuab tugevalt kohandatud lahendusi ja hästi suunatud poliitikat ja meetmeid, milles võetakse arvesse erinevusi näiteks töötleva tööstuse keskmise suurusega ettevõtete, majutus- ja jaemüügisektorites tegutsevate ettevõtete, pere- ja traditsiooniliste ettevõtete, uuenduslike idufirmade, sotsiaalsete ettevõtete ning käsitöönduse ja vabade elukutsete vahel.

2.14Hoolimata mitmsugustest VKEde vahelistest erinevustest saab rohepöörde edukas juhtimine igas ettevõttes alguse piisavast teadlikkusest ja teadmistest aktuaalsete probleemide ja suundumuste kohta, mis võimaldab märgata ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja riske ning määrata kindlaks, kuidas ennast rohepöördes positsioneerida.

2.15Kõige konkreetsemad jõupingutused ettevõtte tasandil on seotud kogu äritegevuse planeerimise, korraldamise ja jälgimisega, sealhulgas kaupade ja teenuste tootmise ja nendega kauplemise, transpordi ja logistika ning energia, toorme ja muude tootmistegurite tarnega. Kliima- ja keskkonnaalased aspektid on ühtlasi lahutamatu osa innovatsioonitegevustest, oskuste arendamisest ja kogu personali kaasamisest ning suhtlusest ja koostööst sidusrühmadega.

3.Poliitikasuunad ja meetmed VKEde toetamiseks paketi „Eesmärk 55“ elluviimisel

3.1Selleks, et viia ellu pakett „Eesmärk 55“ ja viia edukalt lõpule rohepööre, tuleb VKEsid põhjalikult teavitada ning aidata neil paremini mõista uute ja keerukate seadusandlike ettepanekute mõju 3 . Selleks on vaja, et komisjon ja liikmesriigid viiksid koordineeritult ja vastastikku täiendaval viisil ellu laiaulatuslikke ja suunatud teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, , arvestades et neil on siinkohal suur vastutus. Ettevõtjate organisatsioonidel ja kaubanduskodadel on ühtlasi keskne roll oma liikmete teavitamisel ja toetamisel, mida täiendavad hariduse ja koolituse pakkujad, piirkondliku arengu keskused, klasterorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.1.1Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse toimub Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikameetmete ajakava üle avatud arutelu, mis on tingitud uutest erakorralistest asjaoludest ning ELi sõltuvusest Venemaalt ja Ukrainast pärit energiast ja toidust. Komitee tunnistab erakorralist olukorda ja sõltumist ning on seisukohal, et rohelisi eesmärke ei tohiks mingil põhjusel unarusse jätta, kuid loogilist paindlikkust tuleks aegamööda tagada kuni kriisi lõpuni.

3.1.2Lisaks kõigi seadusandlike algatuste asjakohasele mõjuhinnangule kutsub komitee komisjoni üles esitama laiaulatuslikud, selged ja üheselt mõistetavad suunised kõigi olemasolevate ja tulevaste kliimaalaste nõuete ja nende mõju kohta VKEdele. Suunised peaks hõlmama järgmist:

-erinevates õigusaktides sätestatud otsesed nõuded või piirangud VKEdele, mis on jaotatud erinevate ettevõtjate tüüpide ja kategooriate (sektor, suurus jne) järgi;

-turumehhanismidest tingitud eeldatavad kaudsed mõjud VKEdele, sest nõuded on suunatud suurtele ettevõtetele.

3.1.3Komitee nõuab ühtlasi sarnaste suuniste koostamist teiste suuri keskkonnaalaseid küsimusi käsitlevate õigusaktide kohta. Taolisest suuniste koostamisest peaks saama üldine väljakujunenud tava ning see peaks käima kaasas Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonnas elluviidavate tulevaste algatustega. VKEd vajavad stabiilset õigusraamistikku, mis pakub nende investeeringutele selgeid väljavaateid ja kavandamist. Seetõttu tuleb vältida äkilisi muutusi, nagu taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide hiljutine muutmine, mis esitati kavas „REPowerEU“, kuna sellised muutused süvendavad niigi väga keerukat ja ebakindlat keskkonda.

3.2Pidades silmas Euroopa rohelise kokkuleppe laia kohaldamisala ja põhjalikkust, nähakse ette täielik tööstuse ümberkujundamine. Põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaselt ning selleks, et vältida VKEde pankrotistumist, on vaja terviklikku ja laiaulatuslikku toetuse ja võimearenduse programmi. Eesmärk oleks toetada VKEsid kõigis küsimustes, millega nad seisavad silmitsi oma äritegevuses ja muus tegevuses, mis on seotud rohepöörde ja (asjaomaste) õigusaktide täitmisega.

3.2.1Komitee täheldab, et komisjonil ja Euroopa Parlamendil on suur huvi juba olemasolevaid algatusi edasi arendada, et edendada VKEde strateegiat ja avastada lisavõimalusi strateegia edukaks elluviimiseks. Komitee nõuab, et see huvi viiks tõhusalt poliitikameetmeni kõigis võimalikes valdkondades, ning rõhutab liikmesriikide asendamatut rolli, kes tegutsevad koostöös VKEde organisatsioonide, kaubanduskodade, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

3.2.2Noored ettevõtjad on VKEde ja töökohtade edasise kasvu tulevik. Nende tähelepanu tarbijatele ja atraktiivsust noorte töötajate seas koos kasvava huviga rohepööre vastu tuleb seega täpsemalt määratleda ja käsitleda, näiteks taastekavades. Lisaks sellele tuleb kogu ühiskonna täieliku potentsiaali rakendamiseks ja ettevõtjate seas mitmekesisuse suurendamiseks kõrvaldada kõik takistused naiste ettevõtluse teelt. Samuti tuleb ergutada ja edendada vähimkaitstud rühmade, nagu puuetega inimeste, rändajate ja vähemuskogukondade ettevõtlikkust.

3.2.3Selleks, et suurendada VKEde digiülemineku ja keskkonnasäästlikumaks muutmise koostoimet, tuleb poliitika ja meetmete kujundamisel võtta korraga arvesse mõlemat suundumust. Kuna rohe- ega digipööre pole kumbki pelgalt tehnilised või finantsküsimused, tuleb selleks, et enamik VKEsid viiks elu pikaajalise ja tulevikukindla kaksikülemineku, tegeleda suurte isiklike ja äriküsimustega 4 .

3.2.4Komitee kutsub ühtlasi komisjoni ja liikmesriike üles jälgima rohe- ja digipöörde rakendamise mõju tarne- ja väärtusahelatele ning vastavale piirkondlikule majanduslikule ja ühiskondlikule arengule, et oleks võimalik varases etapis võimalikku ebasoodsat mõju leevendada.

3.3Selleks, et toetada VKEde igapäevase äritegevuse arengut, nagu kaupade ja teenuste tootmine, energia tootmine ja kasutamine ning logistika korraldamine, peavad olema kättesaadavad praktilised nõustamisteenused ja koostööplatvormid.

3.3.1Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama ja julgustama VKEdele kättesaadavate tehnoloogiliste ja juhtimisalaste tugiteenuste loomist, kasutades ära eri vahendite kogu potentsiaali, eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning partnerluslepingute rakendamisel, eesmärgiga abistada ettevõtjaid energia- ja materjalitõhususe parandamisel ning vähendada heitkoguste ja jäätmete teket, et minimeerida nii kulusid kui ka keskkonnamõju. Samuti nõuab komitee keskkonnaalaste aspektide integreerimist digitaalvaldkonna nõustamisteenustesse.

3.3.2VKEde ressursitõhususe parandamiseks teeb komitee ettepaneku luua mitmes piirkonnas ringmajanduskeskused. See peaks tõhustama sektoriülest koostööd ettevõtjate vahel ja hõlbustama uute protsesside väljatöötamist jäätmete ja kõrvalsaaduste ringlussevõtuks ja korduskasutamiseks, sealhulgas uute tehnoloogiate tutvustamist.

3.3.3Komitee nõuab VKEde ja nende esindajate kaasamist sektori kliimameetmete tegevuskavade koostamisse riigi tasandil, samuti ELi tasandi üleminekuteede kujundamisse eri ettevõtluse ökosüsteemide jaoks, suurendades seeläbi ka teadmisi parimate tavade jagamise, ressursside nõuetekohase jaotamise ja tõhusa rakendamise kohta.

3.4Selleks et suurendada ja toetada investeeringuid VKEde, majanduse ja ühiskonna rohestamisse tervikuna, tuleb tagada soodne investeerimiskeskkond ja eeltingimused VKEde nõuetekohaseks juurdepääsuks rahastamisele.

3.4.1Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles kiirendama VKEde investeeringuid, tehes järgmist:

-tagades soodustava ja julgustava õiguskeskkonna, sealhulgas lühikesed ja lihtsustatud loamenetlused ning vältides koormavaid halduskohustusi;

-pakkudes kiiret, lihtsat, mugavat ja jälgitavat juurdepääsu rahastamisele, mis on kohandatud VKEde eri vajadustele, mis tulenevad nende tüübist, tegevusest, asukohast, sektorist jne, sealhulgas sihtotstarbeliste toetusvahendite kaudu.

3.4.2Komitee kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse kestliku rahastamise kriteeriumide kaudset mõju VKEdele. Sama kehtib pankade maksevõimenõuete ning muude majandus- ja eelarvepoliitika valdkonna poliitikameetmete kohta, millel on kaudne mõju VKEde investeerimis- ja tegutsemisvõimele, mille tulemusel luuakse ja säilitatakse töökohti.

3.4.3Komitee nõuab keskkonnahoidlikele investeeringutele avaliku sektori rahastuse eraldamisel ausa konkurentsi eeskirjade järgimist. Komitee rõhutab ka vajadust jälgida finantsvooge asjakohaste näitajate abil. On oluline tagada VKEdele võrdne juurdepääs riigihankele ja investeeringutele, nt üldise taristu vallas, samuti julgustada investeeringuid VKEde endi rohestamisse, nt kasutades avaliku sektori vahendeid erainvesteeringute võimendamiseks.

3.4.4Pärast hiljutist arengut energiaturgudel on komisjon tunnistanud VKEde haavatavust, mida põhjustab kasvav kütteostuvõimetuse oht 5 . Komitee väljendab heameelt „vähekaitstud mikroettevõtjate“ määratluse üle ja nõuab edasisi jõupingutusi, et pakkuda neile asjakohast toetust selle koormusega toimetulekuks.

3.5Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama kauplemist VKEde väljatöötatud keskkonnahoidlike lahendustega, arendades välja ja tagades nõuetekohased turutingimused, mis võimaldavad järgmist:

-pakuvad VKEdele võrdsed võimalused ühtsel turul seoses rohepöördele kaasa aitavate toodete, tehnoloogiate ja teenustega kauplemisega;

-tagavad, et VKEdele antakse nõuetekohane juurdepääs keskkonnahoidlike lahenduste avalikule sektorile pakkumiseks seoses näiteks ehitust, tehnoloogiat ja teenuseid käsitlevate hangete raames. Selliste teenuste puhul on oluline muuta kvaliteedimenetlused kohustuslikuks ning vähendada suutlikkusnõudeid, mis takistavad VKEdel riigihangetes osalemast;

-hõlbustavad mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubanduslepingute abil VKEde võrdset juurdepääsu keskkonnasäästlike toodete, tehnoloogiate ja teenuste välisturgudele. Samuti julgustab komitee liikmesriike võtma oma ekspordi edendamise meetmetes nõuetekohaselt arvesse VKEde vajadusi;

-tagavad ELi ettevõtjatele kolmandate riikide suhtes konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna, rakendades kõikvõimalikke diplomaatilisi vahendeid, sealhulgas kliima-, ressursi- ja kaubanduspoliitika valdkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Hiinale ja teistele tärkavatele turgudele, reageerides nende äkilistele sammudele kiiresti ja koordineeritult;

-tagavad, et rohepööret edendavad standardid koostatakse VKEde jaoks soodsal viisil, ning võimaldavad innovatsiooni, rakendades samaväärseid alternatiivseid lahendusi.

3.6Selleks et tugevdada VKEde rolli uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel ettevõtjatele, tarbijatele ja ühiskonnale laiemalt, nõuab komitee järgmiste meetmete võtmist.

-Erinevad innovatsiooniprogrammid ja -algatused peavad olema VKEde jaoks kergemini mõistetavad ja juurdepääsetavad ning tuleks anda suuniseid keskkonnahoidliku innovatsiooni valdkonnas kättesaadavate erinevate rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondi vahendite kohta.

-Rahastamine peaks edendama VKEde juurdepääsu innovatsiooni ökosüsteemidele ja partnerlustele juhtivate suurettevõtjatega. Lisaks peaksid liikmesriigid hõlbustama koostööd VKEde ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel uute toodete, tehnoloogiate ja lahenduste väljatöötamisel.

-VKEde jaoks tuleks kiirendada ühiste andmeruumide väljatöötamist ja neile lihtsat juurdepääsu, eesmärgiga panustada uute roheliste ja digitaalsete lahenduste, sealhulgas tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamisse.

3.7Selleks, et tagada vajalike oskuste olemasolu ettevõttete arendamiseks ja juhtimiseks kooskõlas rohepöördega, 6 tuleb komitee arvates

-tagada, et kutse- ja ülikooliõppe õppekavades ning pideva kutsealase arengu lähenemisviisides võetakse täiel määral arvesse rohepöördeks vajalikku pädevust ja vajalikke oskusi, keskendudes laiemale töökohtade keskkonnasäästlikumaks muutmise(le) (protsessile) ja sektorite omavahelisele seotusele;

-soodustada tihedat koostööd hariduse pakkujate ja VKEde vahel pakutavate koolituste, sealhulgas täiendusõppe moodulite ja mikrokursuste pakkumise kujundamisel. et vastata ettevõtjate vajadustele;

-kasutada sotsiaaldialoogi vajaduste kindlakstegemiseks ja oskuste arendamiseks töökohtadel. Võttes arvesse VKEde suurust ja mitmekesisust ning erinevate riiklike süsteemide iseärasusi, esineb VKEde tööandjate ja töötajate vahel erinevat tüüpi sotsiaaldialooge ja koostööd.

3.8Komitee nõuab nõuetekohaste näitajate ja praktiliste vahendite loomist, mis toetavad ettevõtjate tegevuse ja mõju süsteemset seiret seoses rohepöördega. See peaks aitama suhelda ka paljude sidusrühmadega. Samal ajal kutsub komitee ELi poliitikakujundajaid üles hoiduma VKEde jaoks koormavate aruandluskohustuste kehtestamisest ning hindama ka suurtele ettevõtetele suunatud aruandlusnõuete kaudset mõju VKEdele.

4.Konkreetsed märkused vabade elukutsete, käsitöönduse ja sotsiaalsete ettevõtete kohta

4.1Et tagada õiglane ökoloogiline üleminek, kus kedagi ei jäeta kõrvale, on väga oluline, et ELi poliitika kujundamisel võetakse arvesse selle võimalikku mõju kaubandusele ja käsitööndusele. Need majandustegevuses osalejad on kohaliku majanduse jaoks tõepoolest olulised, pakkudes hädavajalikke kaupu ja teenuseid, mis on kohandatud tarbijate vajadustele, isegi geograafilistes piirkondades, mis on linnakeskustega vähem ühendatud. Dialoog nende esindajatega, näiteks ettevõtjate organisatsioonide ja kaubanduskodadega, võimaldab teha mõistlikke poliitilisi otsuseid, milles võetakse arvesse võimalikku mõju kohapeal.

4.2Kliimamuutustele ja muudele keskkonnaprobleemidele optimeeritud uuenduslike lahenduste leidmiseks on vaja sõltumatut kutsealast ekspertiisi. Vabad elukutsed vastavad sellele vajadusele mitmes majanduse ja ühiskonna valdkonnas, pakkudes tehnilist, õiguslikku, finantsilist ja mittefinantsilist oskusteavet ja nõu. Komitee kutsub üles võtma kogu ELi hõlmavaid meetmeid, et motiveerida liikmesriike edendama kutsealaseid eeskirju, et tagada rohe- ja digipöörde nõuetekohane rakendamine, nt kasutades keerukaid tehnilisi lähenemisviise, et edendada kõige turupõhisemaid ja uuenduslikumaid lahendusi.

4.3Kohalikes ja piirkondlikes ruumilise planeerimise kavades saab kestlikkust suurendada, tõhustades omavalitsuste konsultatsiooniteenuseid. Samuti on oluline arendada veelgi keskkonnamõju strateegilise hindamise kontseptsiooni kestlikkuse hindamise suunas (ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne). Riigihankemenetlustes kogu ELis tuleks kohaldada kliima- ja muid kvaliteedikriteeriume ning edendada seeläbi VKEde innovatsiooni ja hõlbustada nende juurdepääsu projektidele, eelkõige projekteerimisteenuste valdkonnas.

4.4Ringmajandusele üleminekuks on vaja uusi meetodeid, tooteid ja protsesse. Näiteks ehitussektoris nõuab see renoveerimis- ja ehitusjäätmete ringlussevõttu, elementide korduskasutamist ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõttu, sealhulgas kinnitatud kvaliteediga teiseste ehitusmaterjalide tunnistamist, ning tihedat koostööd tootjate, käsitööliste, spetsialistide ja ringlussevõtutööstuse vahel. Samuti tuleb tugevdada piirkondlikke väärtusahelaid ja ehitusklastreid käsitöönduse kaasamise kaudu.

4.5Sotsiaalsete ettevõtetega seotud keskkonnaprobleemid on kõnealustes küsimustes sisuliselt samad kui teistes ettevõtetes. Nende ettevõtete eritingimusi tuleb siiski kooskõlas komitee arvukate arvamustega nõuetekohaselt arvesse võtta, kasutades selleks hiljutisest ELi sotsiaalmajanduse tegevuskavast tulenevaid sihipäraseid meetmeid.

Brüssel, 21. september 2022

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)    Andmed Eurobaromeetri kiiruuringust nr 498. VKEde, roheliste turgude ja ressursitõhususe aruanne, lk 46, märts 2022.

(2)    Smit, S. J., „SME focus – Long-term strategy for the European industrial future“ (Keskendumine VKEdele – Euroopa tööstuse tuleviku pikaajaline strateegia), Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond, PE 648.776 – aprill 2020.

(3)    Pakett „Eesmärk 55“ koosneb arvukatest seadusandlikest algatustest, mille puhul lõplik otsus sõltub institutsioonidevahelistest läbirääkimistest. Kuni selle protsessi lõppemiseni saavad VKEd lähtuda ainult osalisest teabest ning seisavad silmitsi ebakindlusega tuleviku suhtes.

(4)    Keskendumine VKEdele, Euroopa Parlamendi poliitikaosakond, aprill 2020.

(5)    COM(2021) 568 final, 14.7.2021. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1395674057421&uri=CELEX:52021PC0568 .

(6)       Samuti kooskõlas dokumendiga   ELT C 56, 16.2.2021, lk 1 .