TAGASISIDEKORJE:

ÜLDHINDAMINE

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Üldhinnangu pealkiri

ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) – hindamine

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

KAUBANDUSE PEADIREKTORAAT – D1

Ligikaudne aeg

(kavandatud algus- ja lõppkuupäev)

Alguskuupäev: 2023. aasta 4. kvartal

Lõppkuupäev: 2025. aasta 2. kvartal

Lisateave

Kaubandus Kanadaga: ELi ja Kanada vaheline kaubandusleping (CETA) (europa.eu) 

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) loob raamistiku kestlikule ja vastastikku kasulikule tulevikku suunatud kaubandus- ja majanduspartnerlusele ELi ja Kanada vahel.

EL ja Kanada kirjutasid laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule alla 30. oktoobril 2016 ning leping jõustus ajutiselt 21. septembril 2017 pärast selle ratifitseerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt. Seni on lepingu ratifitseerinud 17 liikmesriiki (2023. aasta novembri seisuga).

Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärgid on järgmised: (i) tugevdada veelgi lepinguosaliste tihedaid majandussuhteid; (ii) luua laiendatud ja turvaline turg lepinguosaliste kaupadele ja teenustele seeläbi, et vähendatakse kaubandus- ja investeerimistõkkeid ja püütakse need kõrvaldada; (iii) kehtestada selged, läbipaistvad, prognoositavad ja vastastikku soodsad eeskirjad pooltevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete reguleerimiseks; (iv) edendada kestlikku arengut ja tagada, et rahvusvaheline kaubandus aitab kaasa majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, ning v) tagada, et leping järgib rahvusvahelisi keskkonna- ja tööõigusnorme.

Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga võetakse kohustus kaotada suures ulatuses kaubavahetusele kehtestatud tollimaksud ja vähendada mittetariifseid tõkkeid. Muude kohustuste hulka kuuluvad regulatiivne koostöö ja vaidluste lahendamine, koostöö sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, teenuste ja investeeringute valdkonnas (turulepääs ja -kaitse), subsiidiume, konkurentsi, kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevad sätted, riigihanked ja intellektuaalomandi õiguste kaitse ning ulatuslikud päritolureeglid.

Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu rakendamise esimesel viiel aastal suurenes kahepoolne kaubavahetus 66 % ja ulatus 77 miljardi euroni võrreldes 46,3 miljardi euroga 2016. aastal. Teenuseid imporditi 2021. aastal 13,6 miljardi euro väärtuses ja eksporditi 17,4 miljardi euro väärtuses. 

Eesmärk ja ulatus

Komisjon on avaldanud pakkumiskutse uuringu tegemiseks, et hinnata, kuidas laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping on tegelikkuses toiminud. Selle uuringu tulemusi võetakse arvesse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu hinnangus, mille komisjon koostab talituste töödokumendina pärast projekti lõppu.

Hindamise käigus uuritakse eelkõige järgmist:

(a)laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu tulemuslikkus ja tõhusus lepingu poliitikaeesmärkide saavutamisel;

(b)laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu asjakohasus praeguste kaubandus- ja majandusvajaduste ning ELi ja Kanada ees seisvate probleemide seisukohast;

(c)laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju (eelkõige seoses kliimaga), sealhulgas lepingu mõju konkreetsetele valdkondadele/sidusrühmadele: VKEd, tarbijad, peamised/tundlikud tooted, soodustuste kasutamise määr, konkreetsed majandussektorid ning lepingu panus ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika üldeesmärkide saavutamisse avatuse, kestlikkuse ja jõulisuse seisukohast, nagu on märgitud teatises ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta.

Geograafilise ulatuse hindamine hõlmab kogu ELi ja Kanadat. Käsitletakse ka olulisi mõjusid muudele riikidele, eelkõige vähem arenenud riikidele.

Temaatiliselt hõlmab hindamine kõiki lepingus käsitletud valdkondi, välja arvatud neid osi, mida veel ei kohaldata (kuni kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud).

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Sidusrühmadega konsulteerimise üldeesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel isikutel oleks võimalus väljendada oma seisukohti järgmistes küsimustes:

·lepingu tulemuslikkus kaubanduse ja investeeringute edendamisel ning kestlikule arengule kaasaaitamisel (sealhulgas majanduslik, sotsiaalne, inimõiguste ja keskkonnamõõde);

·lepingu tõhusus kasutatud ressursside seisukohast (sealhulgas see, kas eesmärkide saavutamisega kaasnevad tarbetud kulud ja juriidiline keerukus);

·lepingu asjakohasus praeguste kaubandus- ja majandusvajaduste ning ELi, liikmesriikide ja Kanada ees seisvate probleemide seisukohast ning

·lepingu kooskõla ELi kaubanduspoliitika ja muude välispoliitika eesmärkidega.

Lisaväärtuse kriteeriumi ei hinnata, sest kaubandus kuulub ELi ainupädevusse.

Eelkõige kogutakse konsultatsiooniprotsessi käigus kvantitatiivse analüüsi täiendamiseks konkreetseid näiteid, tõendeid ja kogemusi ning muud teavet, et osutada lepingust tulenevatele võimalustele ja probleemidele.

Konsultatsioonid annavad kõigile asjaomastele sidusrühmadele võimaluse esitada oma arvamus selle kohta, kuhu tuleks põhitähelepanu pöörata ja mis küsimuses on vaja rohkem tõendeid ja uuringuid. Üksikasjalik konsultatsioonistrateegia koostatakse hindamise algusjärgus.

Konsulteerimistegevus hõlmab peamiselt järgmist:

·kodanikuühiskonna dialoogid 2024. ja 2025. aastal;

·12-nädalane veebipõhine avalik konsultatsioon, mis on avatud ELi ja Kanada sidusrühmadele. Konsultatsioon toimub kavakohaselt 2024. aasta teises ja kolmandas kvartalis ning see on kättesaadav komisjoni kesksel avalike konsultatsioonide veebisaidil. Küsimustik avaldatakse inglise ja prantsuse keeles, kuid sellele saab vastata kõigis 24 ELi ametlikus keeles;

·sihitud veebiküsitlus, mis on mõeldud ärikasutajatele ning ärihuvide, sealhulgas ELi ja Kanada VKEde huvide kaardistamiseks. See küsitlus on samuti kavas korraldada 2024. aasta teises kvartalis;

·intervjuud valitud sidusrühmadega, eelkõige Kanadas ja ELi VKEdega (võimalik, et mõnes konkreetses ettevõtlussektoris), et saada ülevaade nende konkreetsetest kogemustest.

Pärast seda, kui kõik konsultatsioonid on lõppenud, avaldatakse konsultatsiooni veebisaidil tulemuste kokkuvõttev aruanne.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame? 

See konsultatsioon annab võimaluse koguda mitmesuguste sidusrühmade arvamusi, mille abil saab läbipaistval ja kaasaval viisil tagada, et komisjon tugineks sidusrühmade terviklikule vaatenurgale.

Sihtrühm

Peamiste sidusrühmade hulka kuuluvad:

·ELi poolt: ELi kaubanduskoda Kanadas, ettevõtjad ja nende ühendused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, teadusringkonnad ning laiem üldsus; 


·Kanada poolt: riikliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused, riiklikud investeeringute edendamisega tegelevad asutused; ettevõtjad ja nende ühendused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, teadusringkonnad ning laiem üldsus. 


Andmete kogumine ja metoodika

Hindamisel kasutatavad andmed ja metoodika põhinevad järgmisel: (i) kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang, milles käsitletakse ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) üle peetavaid läbirääkimisi – lõpparuanne: Circabc (europa.eu), 2011. aasta juuni; (ii) Euroopa Komisjoni seisukohavõtt laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepinguga seotud kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta: relations-negotiations-and-agreements – Library (europa.eu), 4. aprill 2017, ning (iii) kolmandate isikute avaldatud sellealased uuringud ja aruanded.

Hindamise jaoks teabe ja tõendite kogumiseks tellitakse välisuuring. Valitud töövõtja kasutab kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombinatsiooni. Lepingu majandusliku mõju hindamiseks kohaldatakse makro- ja mikromajanduslike andmete suhtes asjakohast kvantitatiivset mudelit.

Suur osa hindamiseks vajalikest andmetest on Eurostati, Comtrade’i ja muudes andmebaasides kättesaadav. Kvalitatiivseid andmeid 1 kogutakse konsultatsioonide, seminaride, küsitluste ja vestluste kaudu.

Hindamise käigus uuritakse, kas ja mil määral on jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus ette nähtud võimalik mõju realiseerunud.

Juhtumiuuringud aitavad tõlgendada kvantitatiivse analüüsi tulemusi ja neid võib kasutada majandusandmetes esinevate lünkade täitmiseks. Valitud sektoreid, tooteid, valdkonnaüleseid või valdkondlikke küsimusi käsitlevad juhtumiuuringud annavad põhjalikuma ülevaate lepingu mõjust majandusele, sotsiaalvaldkonnale ja keskkonnale ning aitavad teha kindlaks tegurid, mis soodustavad või takistavad laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärkide saavutamist.