Direktiivi eesmärk on võidelda rassilisel ja etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise vastu.
Selles sätestatakse miinimumnõuded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks Euroopa Liidus (EL) sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.
Pannes diskrimineerimisest hoiduma, peaks see aitama suurendada osalemist majandus- ja ühiskonnaelus ning vähendada sotsiaalset tõrjutust.

PÕHIPUNKTID

See direktiiv tugineb isikute võrdse kohtlemise põhimõttele. Sellega keelatakse nii otsene* kui kaudne* diskrimineerimine, ahistamine*, diskrimineerimiseks korralduse andmine ja ohvristamine*.
Direktiiv kehtib kõigile isikutele ja tegevusvaldkondadele seoses järgmisega:
- juurdepääs tööhõivele;
- töötingimused, sealhulgas ametikõrgendus, töötasu ja töölt vabastamine;
- juurdepääs kutseõppele;
- osalemine töötajate või tööandjate organisatsioonides ja kutseorganisatsioonis;
- juurdepääs sotsiaalkaitsele ja tervishoiuteenustele;
- haridus;
- sotsiaalsed soodustused;
- kaupade ja teenuste kättesaadavus, sealhulgas eluase.
Direktiiv ei hõlma kodakondsusel põhinevaid erinevusi seoses kohtlemisega ning ELi mittekuuluvate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi.

Võrdse kohtlemise põhimõttega seotud erandid

Tööhõive valdkonnas võib erandi tegemist lubada juhul, kui rassiline või etniline päritolu on oluline kutsenõue. See erand peab olema põhjendatav tegevuse iseloomu ja tingimustega, mille alusel see on tehtud. See peab olema õiguspärane ja proportsionaalne.
Direktiiv ei vastusta positiivset tegevust, nimelt siseriiklikke meetmeid, mille eesmärk on vältida või kompenseerida rassi või etnilise päritoluga seotud puudusi.

Õiguskaitsevahendid ja otsuste täitmine

Igaühel, kes leiab, et teda diskrimineeritakse rassilise või etnilise päritolu alusel, peab olema juurdepääs õigus- ja/või haldusmenetlusele. Ühendused või muud huvitatud juriidilised isikud võivad samuti osaleda menetluses kas kaebuse esitaja nimel või tema toetuseks.

Diskrimineerimise ohvril tuleb üksnes esitada diskrimineerimisele viitavad asjaolud, pärast mida peab kostja tõendama, et diskrimineerimist ei ole toimunud.

Sotsiaaldialoog ja kodanikega peetav dialoog

Tööturu osapooled tagavad võrdse kohtlemise edendamise, eelkõige jälgides olukorda töökohtades, koostades toimimisjuhendeid ja sõlmides kollektiivlepinguid. Üldisemas mõttes ärgitab direktiiv sõlmima kokkuleppeid, milles sätestatakse diskrimineerimisvastased eeskirjad valdkondades, mis kuuluvad kollektiivläbirääkimiste reguleerimisalasse.
Samuti soodustatakse dialoogi asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Põhimõtte edendamist toetavad organid

Igas ELi riigis peab olema vähemalt üks organ, mis tegeleb võitlusega diskrimineerimise vastu ning mille ülesanne on eelkõige abistada ohvreid ja teha sõltumatuid uuringuid.

Nõukogu soovitus

2013. aastal võttis nõukogu vastu soovituse, milles kutsuti võtma meetmeid mitmetes valdkondades, sealhulgas diskrimineerimise vastu, et tugevdada romade integreerimist. Soovitus tugineb direktiivile 2000/43/EÜ ja toonitab selle praktilise kohaldamise tähtsust.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 19. juulist 2000. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 19. juuliks 2003.

TAUST

Lissaboni lepingus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19) on sätestatud ELi õiguslik alus, mille kohaselt tuleb võidelda diskrimineerimise kõigi vormidega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

* PÕHIMÕISTED

Otsene diskrimineerimine: kui ühte inimest koheldakse rassilise või etnilise päritolu tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

Kaudne diskrimineerimine: kui ilmselt neutraalne reegel, kriteerium või tava seab isikud rassilise või etnilise päritolu alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealune reegel, kriteerium või tava on objektiivselt põhjendatud seadusliku eesmärgiga ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Ahistamine: rassilise või etnilise päritoluga seotud soovimatu käitumine, mille eemärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Tagakiusamine: õigustamatu või julm kohtlemine isiku suhtes, kes esitab kaebuse diskrimineerimise kohta või abistab kedagi teist seoses kaebusega diskrimineerimise kohta.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22–26)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaldamise kohta (KOM(2006) 643 (lõplik), 30.10.2006)

Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1–7)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisaruanne nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv), rakendamise kohta (COM(2014) 2 final, 17.1.2014)

Viimati muudetud: 23.02.2017

Top

All