Selles sätestatakse eeskirjad, et hoida ära Euroopa Liidu (EL) veekogude vee seisundi halvenemine ning saavutada 2015. aastaks Euroopa jõgede, järvede ja põhjavee hea seisund.

See hõlmab konkreetselt:

kogu pinnavee*, põhjavee*, maismaavee* ja üleminekuvee* kaitset;
ökosüsteemide taastamist nendes veekogudes ja nende ümber;
veekogude reostuse vähendamist;
säästva veekasutuse tagamist üksikisikute ja ettevõtjate poolt.

PÕHIPUNKTID

Käesoleva õigusaktiga sätestatakse riiklike asutuste selged kohustused. Nad peavad:

määrama kindlaks oma territooriumil asuvad vesikonnad (st neid ümbritsevad maa-alad, millelt voolab vesi konkreetsesse jõgikonda);
määrama asutused nende vesikondade majandamiseks vastavalt ELi eeskirjadele;
analüüsima iga vesikonna omadusi ja kehtestama igale veekogutüübile selle seisundi kindlaks määramiseks võrdlustingimused;
analüüsima inimtegevuse mõju ja koostama veekasutuse majandusliku hinnangu;
jälgima vee seisundit igas vesikonnas;
koostama registri kaitsealadest (nt joogivee võtmiseks mõeldud veed), mis nõuavad erilist tähelepanu;
koostama ja rakendama vesikonna majandamiskavasid, et hoida ära pinnavee seisundi halvenemist, kaitsta põhjavett ja parandada selle seisundit ning säilitada kaitsealasid;
tagama veevarustusteenuste kulude katmise veevarude tõhusaks kasutamiseks ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimiseks;
teavitama üldsust ja pidama konsultatsioone kohaliku vesikonna veemajanduskava kohta.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 22. oktoobrist 2000 ning see pidi liikmesriikides jõustuma 22. detsembriks 2003.http://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/member_states.html

TAUST

Üha kasvav tarve saada igal otstarbel piisavas koguses hea kvaliteediga vett seab ELi veevarud üha tugevneva surve alla. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ja parandada vee kvaliteeti.

Lisateave

ELi vee raamdirektiiv – Euroopa integreeritud vesikonna majandamiskavad (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Pinnavesi – kogu maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi.

Põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all.

Maismaavesi – kogu seisev või voolav vesi maapinnal.

Üleminekuvesi – pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid sisaldab olulist mageveevoolu.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73)

Direktiivi 2000/60/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19–31)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27–34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84–97)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ (COM(2012) 673 final, 14.11.2012)

Veepoliitika raamdirektiiv ja üleujutuste direktiiv: meetmed ELi vee hea seisundi saavutamiseks ja üleujutusriski vähendamiseks (COM(2015) 120 final, 9.3.2015)

Viimati muudetud: 09.09.2021

Top