Põhiõigused

Euroopa Liidus (EL) kasutatakse mõistet „põhiõigused“ „inimõiguste“ mõiste sisu väljendamiseks. Need ELis elavate inimeste põhiõigused on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Harta omandas õiguslikult siduva jõu Lissaboni lepingu jõustumisega detsembris 2009.

„Inimõiguste“ mõistet kasutatakse üldiselt rahvusvahelises õiguses ja see viitab kõigile inimestele, olenemata nende rahvusest, rassist, kastist, usutunnistusest, soost jne. ELis kasutatakse mõistet „inimõigused“ seoses välissuhete ja arengukoostöö poliitikaga.

Hartat kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõttel kõigi ELi institutsioonide suhtes ning see ei saa laiendada asutamislepingutega neile antud volitusi ja ülesandeid. Ühtlasi kehtib harta ELi liikmesriikide suhtes ELi õigusaktide rakendamisel.

Paljud hartasse kuuluvad õigused ja vabadused peegeldavad neid, mis on juba sätestatud Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioonis (1950) ja sotsiaalhartas (1965, läbi vaadatud aastal 1996).

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, mis asub Austrias Viinis ja asendab Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse, loodi 2007. aastal ELi hartas sätestatud õiguste, väärtuste ja vabaduste kaitseks.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 nähakse ette võimalus peatada teatavad ELi liikmelisusest tulenevad õigused, sealhulgas hääleõigus nõukogus, kui riik rikub oluliselt ja jätkuvalt väärtusi, millel EL rajaneb (vabadus, demokraatia, õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine).

LISATEAVE

• Põhiõiguste harta
• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
• Euroopa Liit
• Inimõigused
• Liikmesriigid
• Õigusriik
• Subsidiaarsus
• Peatamisklausel
• Aluslepingud
• Põhiõiguste harta (kokkuvõte)
• ELi Põhiõiguste Amet (kokkuvõte)
• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (veebisait)