EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Sooline võrdõiguslikkus tööturul

Sooline võrdõiguslikkus tööturul

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Käesoleva direktiivi eesmärk on koondada mitu soolist võrdõiguslikkust käsitlevat direktiivi, et lihtsustada, ajakohastada ja parandada Euroopa Liidu (EL) õigust meeste ja naiste tööhõivealase võrdse kohtlemise valdkonnas.

PÕHIPUNKTID

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi õiguse oluline põhimõte, mis kehtib mitmes ühiskonnaelu valdkonnas, sealhulgas kõiges, mis on seotud tööeluga.

Võrdõiguslikkus seoses tööhõive ja töötingimustega

Käesoleva direktiiviga keelatakse otsene* ja kaudne diskrimineerimine* meeste ja naiste vahel seoses järgmiste tingimustega:

  • töölevõtt, tööle saamine ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine;
  • töötingimused, kaasa arvatud palk ja töölt vabastamine;
  • kutseõpe ja edutamine;
  • kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse.

Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157 keelatud sooline diskrimineerimine võrdse või võrdväärse töö eest tasu maksmise küsimustes. Seda põhimõtet rakendatakse ka töötasu määramiseks kasutatavate tööde klassifitseerimissüsteemide puhul.

Meeste ja naiste erinev kohtlemine võib olla erandkorras põhjendatud, kui see on seotud konkreetse kutsetegevuse olemusega, tingimusel et see on õigustatud ja proportsionaalne.

ELi liikmesriigid peavad ärgitama tööandjaid, et nad võtaksid meetmeid, et vältida igasugust soolist diskrimineerimist (nii otsest kui ka kaudset), eelkõige ahistamist* ja seksuaalset ahistamist*.

Võrdõiguslikkus seoses sotsiaalkaitsega

Mehi ja naisi koheldakse võrdselt kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides, eelkõige siis, kui kõne all on järgmine:

  • kõnealuste skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused;
  • sissemaksed;
  • hüvitiste (sealhulgas täiendavate hüvitiste) arvutamine ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

Kõnealust põhimõtet kohaldatakse kogu töötava elanikkonna suhtes, kaasa arvatud:

  • füüsilisest isikust ettevõtjad, ehkki liikmesriigid võivad seda liiki töötajate suhtes näha ette teistlaadi kohtlemise pensioniea osas;
  • isikud, kelle töötamine on katkenud haiguse, õnnetuse või sunnitud töötuse tõttu;
  • tööotsijad ning pensionile jäänud ja invaliidistunud töötajad, samuti isikud, kellele laienevad seda liiki töötajate õigused.

Rasedus- ja sünnituspuhkus, isadele lapse sünni korral antav puhkus ja lapsendaja puhkus

Rasedus- ja sünnituspuhkuse, isadele lapse sünni korral antava puhkuse ja lapsendaja puhkuse lõppemisel on töötajatel õigus:

  • naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale tema jaoks mitte halvematel tingimustel;
  • kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

Õiguste kaitse

Liikmesriigid peavad nägema ette õiguskaitsevahendid diskrimineerimise tõttu kannatanud töötajatele, näiteks lepitus- ja kohtumenetlused. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajaid ja nende esindajaid tööandja pahatahtliku kohtlemise kui vastutegevuse eest ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased karistused ja võimalused tekitatud kahju hüvitamiseks või heastamiseks.

Kohtumenetluse puhul jagatakse tõendamiskohustus diskrimineerimiskaebuse esitaja ja diskrimineerimises süüdistatava vahel. Kui kaebuse esitaja esitab kohtule fakte, mis võivad tekitada diskrimineerimise eelduse (nt ettevõttes on kõigil naistel meestest madalam palk), siis peab hageja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud (nt nende töö on erinev või nad töötavad osalise tööajaga).

Võrdse kohtlemise edendamine

Liikmesriigid määravad asutused, kelle ülesanne on edendada, analüüsida ja jälgida võrdset kohtlemist, tagada õigusnõuete järgimine ja osutada sõltumatut abi diskrimineerimise all kannatanutele.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 15. augustist 2006. Direktiiv pidi liikmesriikides jõustuma hiljemalt 15. augustiks 2008.

TAUST

Lisateave

PÕHIMÕISTED

Otsene diskrimineerimine. Kui ühte inimest koheldakse rassilise või etnilise päritolu tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
Kaudne diskrimineerimine. Kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Ahistamine. Kui esineb isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
Seksuaalne ahistamine. Kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23–36)

Viimati muudetud: 03.02.2022

Top