EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Isikuandmete kaitse (alates aastast 2018)

Isikuandmete kaitse (alates aastast 2018)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/679 – füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumine

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Kodanike õigused

Isikuandmete kaitse üldmäärus tugevdab olemasolevaid õigusi, tagab uued õigused ja annab kodanikele tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Nende õiguste hulka kuuluvad

  • lihtsam juurdepääs oma andmetele – sh põhjalikum teavitamine sellest, kuidas andmeid töödeldakse, ning tagamine, et asjaomane teave on esitatud selgel ja arusaadaval viisil;
  • uus õigus andmeid üle kanda – isikuandmete hõlpsam ülekandmine eri teenuseosutajate vahel;
  • selgem õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud”) – kui isik ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja kui andmete säilitamiseks puudub õiguslik alus, siis andmed kustutatakse;
  • õigus teada oma isikuandmete ründamisest – ettevõtjad ja organisatsioonid peavad isikuid tõsistest andmetega seotud rikkumistest kohe teavitama. Samuti peavad nad teavitama asjaomast andmekaitse järelevalveasutust.

Ettevõtjatele kehtivad eeskirjad

Isikuandmete kaitse üldmäärus aitab luua ärivõimalusi ja kannustab innovatsiooni näiteks alljärgnevalt:

  • üleeuroopalised ühtsed eeskirjad – üleeuroopaline ühtne andmekaitseseadus säästab hinnanguliselt 2,3 miljardit eurot aastas;
  • andmete ulatusliku töötlemisega tegelevad riigiasutused ja ettevõtjad nimetavad ametisse andmekaitse eest vastutava andmekaitseametniku;
  • ühtne kontaktpunkt – ettevõtjad peavad suhtlema ainult ühe järelevalveasutusega (selles ELi riigis, kus on nende peamine asukoht);
  • ELi eeskirjad kolmandate riikide ettevõtjatele – väljaspool ELi asuvad ettevõtjad kohaldavad ELi turul kaupu või teenuseid pakkudes või ELis isikute käitumist jälgides samu eeskirju;
  • innovatsiooni soosivad eeskirjad – tagamine, et andmekaitsemeetmed on toodetesse ja teenustesse integreeritud juba kavandamise algusetapist peale (lõimitud ja vaikimisi andmekaitse);
  • eraelu puutumatust austavad tehnilised võtted, näiteks pseudonümiseerimine (isiku tuvastamist võimaldavad andmekirje väljad asendatakse ühe või mitme väljamõeldud identifikaatoriga) ja krüpteerimine (andmed kodeeritakse selliselt, et ainult vastava loaga osapooled saavad neid lugeda);
  • teatamiste kaotamine – uute andmekaitse-eeskirjadega kaob enamik teatamiskohustustest ja nendega kaasnevatest kuludest. Andmekaitsemääruse üks eesmärke on kõrvaldada isikuandmete vaba liikumise takistused ELis. See hõlbustab ettevõtete laienemist;
  • mõjuhinnangud – juhul kui andmete töötlemisega kaasneb suur oht isiku õigustele ja vabadustele, peavad ettevõtjad läbi viima mõjuhinnangu;
  • andmete kogumine – väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt ei nõuta töötlemise kohta andmete kogumist, välja arvatud juhul, kui andmeid töödeldakse regulaarselt või kui see võib ohustada selle isiku õigusi ja vabadusi, kelle andmeid töödeldakse.

Läbivaatamine

Euroopa Komisjon peab esitama hindamise kohta aruande ja määruse läbi vaatama 25. maiks 2020.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse alates 25. maist 2018.

TAUST

Lisateave:

Pärast COVID-19 puhangut ja kriisi tagajärgedega toimetulemiseks meetmete kehtestamist võttis komisjon vastu

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131)

Viimati muudetud: 25.05.2020

Top