Toiduga kokkupuutuvad ringlussevõetud plastpakendid

Määrus (EÜ) nr 282/2008 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete

KOKKUVÕTE

Plastijäätmed võivad olla saastunud ainetega, mis on jäänud plasti varasemast kasutamisest või kokkupuutest ainetega, mille kokkupuutumine toiduga ei ole lubatud. Sellepärast on lõpptoote ohutuse kindlustamiseks vaja sobivaid võimalike saasteainete kõrvaldamise menetlusi.

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruses sätestatakse erimeetmed seoses ringlussevõetud plastist materjalide ja esemetega ning täiendatakse määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.

PÕHIPUNKTID

Käesolev määrus hõlmab toiduga otseselt kokku puutuvate ringlussevõetud plastikmaterjalide ja -esemete kasutamist. Seda ei kohaldata kasutamata lõikejääkidele ega polümeeridele, mis on keemiliselt lagundatud monomeerideks* (näiteks on eemaldatud plastsus).

Siin käsitletud materjalide ja esemete suhtes kohaldatakse ka määrust (EL) nr 10/2011, mis käsitleb toidu pakendamiseks mõeldud plastikmaterjale.

Käesoleva määrusega hõlmatud materjalide ja esemete valmistamisel kasutatav ringlussevõetud plast peab pärinema heakskiidetud ringlussevõtuprotsessist, mida on juhitud määruse (EÜ) nr 2023/2006 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tavade kohta) lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

Loa võib anda, kui ringlussevõtuprotsessid vastavad järgmistele tingimustele:

• sisend peab olema kontrollitud kvaliteediga;
• sisend peab pärinema plastikmaterjalidest, mis on valmistatud kooskõlas toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjale ja -esemeid käsitlevate ELi õigusaktidega;
• protsess peab tagama, et saastumise riski ei ole või see on tervisele ohutul tasemel;
• valmisesemest ei tohi toidu sisse eralduda aineid sellises koguses, mis võib ohustada inimeste tervist või põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi või kahjustada toidu välimust, lõhna või tekstuuri.

Euroopa Komisjon peab lubatud ringlussevõtuprotsesside avalikku registrit ning ELi ja kolmandate riikide ringlussevõtukohtade registrit.

Ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes ringlussevõetud materjali sisalduse vabatahtliku deklareerimise korral järgitakse standardiga ISO 14021:1999 kehtestatud korda.

Lisaks sellele, et vastavusdeklaratsioon peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 nõuetega, peab see sisaldama ka kinnitust selle kohta, et

• kasutati heakskiidetud ringlussevõtuprotsessi (samuti peab olema lisatud ringlussevõtuprotsessi EÜ registrinumber);
• sisendplast, ringlussevõtuprotsess ja ringlussevõetud plast vastavad antud loa nõuetele ning
• rakendatakse kvaliteeditagamissüsteemi.

PÕHIMÕISTE

* Monomeer – aine, mis koosneb üksikutest ühendamata molekulidest, samas kui polümeer omandab plastsuse monomeeri molekulide ühinemisel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

17. aprillist 2008.

Lisateavet leiate toiduga kokkupuutuvate materjalide teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

ÕIGUSAKT

Komisjoni 27. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 282/2008 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta (ELT L 384, 29.12.2006, lk 75–78)

Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1–89)

Viimati muudetud: 03.12.2015