Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Pakendid ja pakendijäätmed

Pakendid ja pakendijäätmed

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga 94/62/EÜ sätestatakse pakendite ja pakendijäätmete käitlemise ELi eeskirjad.

Direktiivi 94/62/EÜ eesmärk on:

  • pakendite ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevate siseriiklike meetmete ühtlustamine ning
  • keskkonna kvaliteedi parandamine, vältides ja vähendades pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.

Direktiiv (EL) 2018/852 on viimane direktiivi 94/62/EÜ muudatus ning see sisaldab ajakohastatud meetmeid, mille eesmärk on:

  • vältida pakendijäätmeid ja
  • soodustada jäätmete lõpliku kõrvaldamise asemel pakendite korduskasutust, ringlussevõttu ja muud pakendijäätmete taaskasutamise viise, aidates nii üle minna ringmajandusele*.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Direktiiv hõlmab kõiki Euroopa turule viidavaid pakendeid ja kõiki pakendijäätmeid, mida kasutatakse või visatakse ära tööstuses, kaubanduses, asutustes, kauplustes, teeninduses, majapidamistes või mujal neis kasutatud materjalidest olenemata.

Meetmed

Direktiiviga (muudetud kujul) kohustatakse ELi riike võtma meetmeid (nt riiklikud programmid, algatused laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu ja muud majandushoovad), et vältida pakendijäätmete tekkimist ja minimeerida pakendite keskkonnamõju.

ELi riigid peavad soodustama turule lastavate korduskasutuspakendite* ja pakendite korduskasutamissüsteemide osakaalu suurenemist keskkonnasäästlikul viisil, samas kahjustamata toiduohutust või tarbijaohutust. Sellised meetmed võivad hõlmata:

  • tagatisrahasüsteeme,
  • sihtmäärasid,
  • majanduslikke stiimuleid,
  • turule lastavate korduskasutuspakendite minimaalse protsendimäära kehtestamist iga pakenditüübi kohta jne.

ELi riigid peavad võtma ka vajalikke meetmeid, et rahuldada ringlussevõtu sihtmäärasid, mis sõltuvad pakendimaterjalist. Selleks peavad nad kohaldama 2025. ja 2030. aastaks seatud uute ringlussevõtu sihtmäärade täitmise aruannetes uut arvutamise korda.

Sihttasemed

31. detsembriks 2025 tuleb võtta ringlusse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist. Iga materjali ringlussevõtu sihtmäärad on järgmised:

  • 50 % plastist,
  • 25 % puidust,
  • 70 % mustmetallidest,
  • 50 % alumiiniumist,
  • 70 % klaasist ja
  • 75 % paberist ja kartongist.

31. detsembriks 2030 tuleb võtta ringlusse vähemalt 70% kogu pakendijäätmete massist. See hõlmab:

  • 55% plastist,
  • 30% puidust,
  • 80% mustmetallidest,
  • 60% alumiiniumist,
  • 75 % klaasist ja
  • 85% paberist ja kartongist.

Olulised nõuded

ELi riigid peavad tagama, et turule lastavad pakendid vastavad direktiivi II lisas olevatele olulistele nõuetele:

  • piirata piisava miinimumini pakendite massi ja kogust, et siiski vastata nõutavale pakendatud toodete ja tarbijate ohutuse, hügieeni ja vastuvõetavuse tasemele;
  • vähendada pakendi materjalis ja selle osades ohtlike ainete ja materjalide sisaldust;
  • kavandada korduskasutus- või taaskasutatavaid pakendeid, mis võib hõlmata nii materjali või orgaanilise ringlussevõtu kavandamist kui ka energia taaskasutamise kavandamist.

Muudetud direktiivis selgitati erinevust kompostimise teel korduvkasutatavate pakendite ja biolagundatavate pakendijäätmete vahel ning täpsustati, et hapniku toimel lagunevad plastpakendid (plastpakendid koos lisanditega põhjustavad selle lagunemist mikroskoopilisteks osakesteks ja aitavad kaasa mikroplastide esinemisele keskkonnas) ei loeta biolagundatavaks pakendiks.

Euroopa Komisjon uurib praegu, kuidas karmistada olulisi nõudeid, pidades silmas korduskasutuse paremat kavandamist ning kvaliteetse ringlussevõtu edendamist, samuti nende nõuete paremat täitmist.

Pakendite taaskasutamise süsteemid

ELi riigid peavad võtma kasutusele sellised süsteemid, millega tagatakse kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine ning kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete kordus- või taaskasutamine, sealhulgas ringlussevõtt.

Tootjavastutus

  • 2024. aasta lõpuks peavad ELi riigid tagama tootjavastutuse süsteemide* kehtestamise kõigi pakendite jaoks. Tootjavastutuse süsteemiga tagatakse kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamise ja/või kogumise rahastamine või rahastamine ja korraldamine ja nende suunamine kõige sobivamasse käitlusse ning kogutud pakendite ja pakendijäätmete kordus- või taaskasutamine.
  • Need süsteemid peavad olema kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud miinimumnõuetega (vt kokkuvõtet). Need süsteemid peavad aitama stimuleerida pakendite kavandamist, tootmist ja turustamist viisil, mis soodustab pakendite taaskasutamist või kvaliteetset ringlussevõttu, ning vähendama pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.

Infosüsteemid ja aruandlus

  • Rakendusaktis, otsuses 2005/270/EÜ, on sätestatud nende andmete vormid, samuti arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad, mille ELi riigid peavad igal aastal komisjonile esitama direktiivi 94/62/EÜ rakendamise jälgimiseks.
  • Otsusega (EL) 2019/665 muudetakse otsust 2005/270/EÜ ning kehtestatakse uued eeskirjad, et viia see kooskõlla direktiivi 94/62/EÜ uute eeskirjadega, mis käsitlevad ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamist seoses järgmisega:
    • võimalus võtta arvesse – kuni maksimaalse ringlussevõtu sihtmäära 5 % ulatuses – korduskasutatavaid müügipakendeid (artikli 5 lõige 2),
    • võimalus võtta arvesse korduskasutamiseks parandatud puitpakendeid (artikli 5 lõige 3),
    • põletamisel tekkinud koldetuhast saadud metallide ringlussevõtu arvutamine (artikkel 6a),
    • komposiitpakendite, mis on valmistatud eri materjalidest nende põhimaterjalist, andmed esitatakse pakendis sisalduvate materjalide kaupa võimalike eranditega materjalide puhul, mis moodustavad vähem kui 5 % pakendi kogumassist.
  • Uute arvutusreeglite eesmärk on tagada, et ringlussevõtu eesmärgi arvutamisel võetakse arvesse üksnes selliseid jäätmeid, millega tehakse ringlussevõtutoiming, ja jäätmeid, mis on lakanud olemast jäätmed, ning üldreeglina peaks jäätmete mõõtmine toimuma ringlussevõtutoimingu alguses.
  • Otsuses nähakse ette edastatud andmete kvaliteedikontrolli tõhustatud süsteem (otse ettevõtjatelt saadud andmed, elektrooniliste registrite kasutamine), tagades sel viisil edastatud andmete parema jälgitavuse, sealhulgas jäätmete kohta, mis eksporditakse ringlussevõtuks kolmandatesse riikidesse.
  • Otsusega (EL) 2019/665 tehakse muudatusi ka andmete esitamise vormis vastavalt direktiivi 94/62/EÜ artiklile 12. Vormides tuleks võtta arvesse teavet esimest korda turule lastud korduskasutuspakendite kohta ja pakendite kasutuskordade arvu kohta aastas, mis on väga oluline selleks, et teha kindlaks korduskasutuspakendite osakaal võrreldes ühekordselt kasutatavate pakenditega. Kuna korduskasutatavaid müügipakendeid võib võtta arvesse seoses ringlussevõtu sihtmääradega, tuleb eristada korduskasutatavaid müügipakendeid ja muid korduskasutuspakendeid.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

  • Direktiivi 94/62/EÜ kohaldatakse alates 31. detsembrist 1994 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 30. juuniks 1996.
  • Muutmisdirektiivi (EL) 2018/852 kohaldatakse alates 4. juulist 2018 ning see peab ELi riikides jõustuma 5. juuliks 2020.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Ringmajandus – ringmajandus minimeerib ressursikulu, jäätmeid, heitkoguseid ja energialekkeid. Seda on võimalik saavutada pikaajalise kavandamise, hoolduse, parandamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu abil. See vastandub lineaarmajandusele, mis kaevandab ressursse, kasutab neid ja seejärel viskab ära.
Korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati.
Tootja laiendatud vastutuse süsteemid – süsteemid tagamaks, et toodete tootjad võtavad toote olelusringi jäätmeetapi haldamise eest omal algatusel rahalise või rahalise ja korraldusliku vastutuse. Muutes tasusid, mida tootjad maksavad pakendite turuleviimise eest, võimaldavad tootja laiendatud vastutuse süsteemid tootjatel ja ELi riikidel soodustada toodete ja nende komponentide kujundamist, mis on keskkonnasõbralikumad.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23)

Direktiivi 94/62/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid (ELT L 86, 5.4.2005, lk 6–12)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 15.06.2020

Top