Maksustamisalane halduskoostöö

PÕHIPUNKTID

Direktiiv 2011/16/EL kehtib kõikide maksude suhtes, välja arvatud järgmised:

• käibemaks ja tollimaksud;
• aktsiisimaksud, mille suhtes kohaldatakse teisi ELi õigusakte;
• kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed;
• lõivud ametiasutuste väljastatud tõendite ja dokumentide eest;
• üldhuviteenuste eest makstavad teenustasud.

Muutmisdirektiivis (EL) 2021/514 selgitatakse, et käibemaks ja muud kaudsed maksud kuuluvad direktiivi 2011/16/EL kohaldamisalasse. Seega võib liikmesriikide vahel vahetatavat teavet kasutada ka käibemaksu ja teiste kaudsete maksude hindamiseks, haldamiseks ja kogumiseks.

Liikmesriigid määravad asutuse, kes teostaks direktiivi järelevalvet. See määrab teabevahetuse keskasutuse, mille ülesandeks on

• hoida kontakte komisjoni ja vastavate riiklike asutustega;
• töödelda teabe saamise taotlusi.

Teabevahetus taotluse alusel

Selle menetluse kohaselt

• peab asutus, kelle poole on pöördunud teine asutus (taotluse esitanud asutus), jagama teavet, mis on tema valduses või mida ta seejärel saab;
• võimaluse korral kasutatakse komisjoni koostatud elektroonilist tüüpvormi;
• peab taotluse esitanud asutus täpsustama
  • taotluse aluseks olevad maksustamise põhjused;
  • nõutava teabe;
• peab taotluse saanud asutus
  • kinnitama elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul taotluse kättesaamist;
  • koguma vajaliku teabe, isegi kui ta ise ei vaja seda maksustamise eesmärgil;
  • esitama teabe nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul või hiljemalt kahe kuu jooksul, kui tal juba on see teave;
  • vastama ühe kuu jooksul, kui ta vajab lisateavet, ei oma seda teavet või keeldub seda jagamast näiteks ärisaladuse või avaliku korraga seotud põhjusel või kui see viitab maksudele enne 2011. aasta jaanuari.

Igal aastal vahetavad ühe liikmesriigi ametiasutused automaatselt teavet teise liikmesriigi vastavate asutustega selle liikmesriigi kodanike kohta, kes elavad esimese liikmesriigi territooriumil. See teave on seotud järgmiste kategooriatega:

• hüvitised töötajatele;
• juhtide tasud;
• elukindlustustoodetest saadav tulu;
• pensionid;
• kinnisomand ja kinnisvaratulu;
• litsentsitasud (kehtestati DAC7-ga);
• muu kui hoidmiskonto dividenditulu (kehtestati DAC8-ga).

Liikmesriigid

• püüavad lisada üksikisiku maksukohustuslase identifitseerimisnumbri ja eelpool esitatud teabe alates 1. jaanuarist 2024;
• teavitavad komisjoni igal aastal vahetatud teabest, mis hõlmab algselt kahte ülalpool nimetatud kategooriat, kuid alates 1. jaanuarist 2026 hõlmab vähemalt viit neist kategooriatest;
• nõuavad, et DAC2 (aruandekohustuslik finantsasutus) kohaselt teavet edastav riiklik asutus rakendaks I ja II lisas sätestatud üksikasjalikke finants- ja isiklikke aruandlust ning hoolsuskohustust käsitlevaid eeskirju ning vahetaks automaatselt
  • teavet piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta DAC3 kohaselt;
  • hargmaiste ettevõtete kontserni riikidepõhiseid aruandeid, sealhulgas andmeid iga maksujurisdiktsiooni kohta, kus see tegutseb, ja maksueelse kasumi kohta (nõutavad andmed on loetletud III lisas) DAC4 kohaselt;
  • teavet aruantavate piiriüleste skeemide kohta, millesse on kaasatud rohkem kui üks liikmesriik või liikmesriik ja kolmas riik, DAC6 kohaselt;
• nõuavad, et digiplatvormid (platvormihaldurid) esitaksid liikmesriigis DAC7 kohase aruande ning rakendaksid V lisas esitatud aruandlust ja hoolsuskohustust käsitlevaid eeskirju müüjatele, kes kasutavad nende teenuseid järgmistel eesmärkidel:
  • elamu- ja ärikinnisvara rentimine;
  • isiklikud teenused;
  • kaupade müük;
  • transpordivahendi rendileandmine;
• esitavad igal aastal komisjonile statistika automaatse teabevahetuse kohta;
• säilitavad andmeid automaatse teabevahetuse kaudu saadud teabe kohta vähemalt viis aastat;
• jälgivad ja hindavad halduskoostööd ning esitavad oma järeldused igal aastal komisjonile;
• määravad kindlaks karistused õigusakti rikkumiste eest.

Omaalgatuslik teabevahetus

Riiklikud ametiasutused peavad omaalgatuslikult esitama teavet teise liikmesriigi vastavale asutusele võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul, kui nad leiavad, et:

• teises liikmesriigis võib maksutulu jääda saamata;
• isik saab ühes liikmesriigis maksusoodustuse, millega peaks kaasnema maksukohustus teises liikmesriigis;
• äritehingud kahe isiku vahel eri liikmesriikides võivad ühes või mõlemas kõnealuses riigis makse kokku hoida;
• kasumi kunstliku ülekandmisega ettevõtete grupi siseselt võib kaasneda maksude kokkuhoid;
• teave, mille nad on saanud teiselt ametiasutuselt, võib olla oluline liikmesriigis maksukohustuse hindamisel.

Täiendav halduskoostöö

Riiklikud ametiasutused võivad

• taotleda, et nende ametnikud osaleksid teises liikmesriigis läbiviidavates uurimistes;
• nõustuda teostama üheaegseid kontrolle kahes või enamas liikmesriigis ühist huvi pakkuvate isikute kohta;
• küsida tagasisidet teabe kohta, mida nad on esitanud, ja anda iga-aastast tagasisidet oma partneritele automaatse teabevahetuse kohta.

Teave

• mida liikmesriikide vahel edastatakse, kuulub ametisaladuse hoidmise eeskirjade alla;
• seda saab kasutada seoses
  • käibemaksu, muude kaudsete maksude, tollimaksude, rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide jõustamisega;
  • muude vastastikuse abi kokkulepetega hõlmatud maksude ja tollimaksude hindamisega;
  • selliste kohtu- ja haldusmenetluste toetamisega, mis võivad viia karistusteni;
• seda võib jagada kolmanda riigiga, kui selle algselt esitanud liikmesriik on sellega nõus;
• teavet, mis on saadud kolmandatelt riikidelt, võib esitada teisele liikmesriigile, kui seda peetakse kasulikuks.

Komisjon annab liikmesriikidele elektroonilised ja automatiseeritud vahendid, et kontrollida, kas üksikisiku maksukohustuslase identifitseerimisnumber on õige.

Käesoleva direktiiviga tunnistati kehtetuks direktiiv 77/799/EMÜ alates 1. jaanuarist 2013.

Muutmisdirektiiviga (EL) 2023/2226 laiendatakse maksustamisalast halduskoostööd krüptovarale ja selle kohaselt peavad

• krüptovarateenuse osutajad järgima VI lisas sätestatud aruandlus- ja hoolsuskohustusi;
• riiklikud ametiasutused jagama automaatselt teenuseosutajatelt saadud teavet oma ELi vastavate asutustega üheksa kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppu – esimene teabevahetus toimub alates 1. jaanuarist 2026.

Samuti peavad selle kohaselt riiklikud ametiasutused edastama järgmise teabe iga järgmise kohta:

• õigusaktiga hõlmatud isik (avaldatav isik) – nimi, aadress, residentsuse liikmesriik, maksukohustuslasena registreerimise number ning sünniaeg ja -koht;
• krüptovarateenuse osutaja – nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ja registreerimisel esitatud individuaalne identifitseerimisnumber (kui see on olemas);
• krüptovaraga seotud tehingud – näiteks makstud summa, asjaomaste ühikute arv ja turuväärtus.

Selle kohaselt peab komisjon

• standardima teabe vahetamiseks kasutatava elektroonilise vormi;
• kehtestama krüptovaraettevõtjate registreerimise ja nende tuvastamise praktilise ja tehnilise korra;
• looma krüptovara registri hiljemalt 31. detsembriks 2025;
• tagama hiljemalt 31. detsembriks 2026 liikmesriikidele juurdepääsu turvalisele keskregistrile.