EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Pangakontode Euroopa arestimismäärus võlgade sissenõudmiseks ELi riikide vahel

Pangakontode Euroopa arestimismäärus võlgade sissenõudmiseks ELi riikide vahel

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 655/2014 – pangakontode Euroopa arestimismäärus

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Selle eesmärk on hõlbustada võlgade sissenõudmist ELi riikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades.

Sellega kehtestatakse uus menetlus, mis võimaldab ühe ELi riigi kohtul külmutada võlgniku pangakontol olev raha teises ELi riigis.

PÕHIPUNKTID

Euroopa menetlust kohaldatakse, kui võlausaldaja saab pangakontode Euroopa arestimismääruse („arestimismäärus“), mis blokeerib raha võlgniku teises ELi riigis või riikides asuval kontol või kontodel.

Kohaldamisala

Arestimismäärus on kättesaadav kodanikele ja ettevõtjatele:

  • ELi riikide vahelistel juhtudel, st kui kontot arestimismääruse taotluse esitamise kuupäeval peetakse mõnes muus ELi riigis kui võlausaldaja alaliselt asuvas riigis või selle kohtu asukohariigis;
  • alternatiivina riiklikule menetlusele, kuid ei asenda seda.

Seda kohaldatakse rahaliste nõuete puhul tsiviil- ja kaubandusasjades, välja arvatud:

  • maksu-, tolli- ja haldusasjade ning sotsiaalkindlustuse suhtes;
  • varaliste õiguste suhtes, mis tulenevad abielusuhtest või samaväärsest suhtest ning testamentide ja pärimise suhtes;
  • nõuete suhtes, mis on esitatud võlgniku vastu, kelle suhtes on algatatud pankroti-, maksejõuetuse menetlus, kohtulik kompromiss, kompromissi tegemine või muu analoogne menetlus.

Samuti on välja jäetud mõned eriliselt kaitstud pangakontode kategooriad.

Arestimismäärus ei ole kättesaadav Taanis või Ühendkuningriigis (1) asuvatele võlausaldajatele või pangakontodele.

Arestimismääruse saamise menetlus

  • Menetlus algatatakse enne sisulise kohtumenetluse algatamist võlgniku vastu ja sellise menetluse jooksul või pärast kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi saamist, millega võlgnikult nõutakse nõude tasumist.
  • Üldiselt on arestimismääruse väljastamiseks pädev kohus, kes on pädev asja sisuliselt lahendama. Kui võlgnik on tarbija, kuulub arestimismääruse välja andmine tarbija lepinguga seotud nõude tagamiseks üksnes selle ELi riigi kohtu pädevusse, kus on võlgniku alaline elu- või asukoht.
  • Kõigil juhtudel peab võlausaldaja esitama tõendid, et veenda kohut, et eksisteerib reaalne oht, mis õigustab võlgniku konto külmutamist. Kui võlausaldaja taotleb arestimismäärust enne sisulise kohtuotsuse täitmist, peaks ka piisav tõendusmaterjal tagama nõude sisu tõenäolise rahuldamise.
  • Arestimääruse taotlemisel tuleb kasutada konkreetset vormi koos kõigi tõendavate dokumentidega.
  • Menetluse eri etappide lõpule viimiseks kehtestatakse lühikesed tähtajad; need erinevad sõltuvalt sellest, kas võlausaldaja on kohtuotsuse juba saanud või mitte.
  • Võlausaldajal on õigus kaevata edasi otsus, millega keeldutakse arestimismääruse tegemisest.
  • Selleks et tagada arestimismääruse puhul üllatusmoment ning kasulikkus, ei teavitata võlgnikku enne selle rakendamist.
  • Võlausaldaja, kellel ei ole võlgniku kontot käsitleva teavet, võib teatud tingimustel kohtult taotleda kontot käsitleva teabe saamist määratud asutustelt täitmise ELi riigis.

Arestimismääruse tunnustamine, täidetavus ja täitmine

  • ELi riigis kooskõlas käesoleva määrusega tehtud arestimismäärust tunnustatakse ja täidetakse teistes ELi riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata või ilma, et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada.
  • Pangal on kohustus teatada konkreetse vormi abil, kas võlgniku raha on arestimismääruse tulemusel arestitud.
  • Võlgnik on kohustatud nõudma arestitud raha vabastamist arestimismääruses nimetatud summat ületavas osas.
  • Mõned summad ei kuulu täitmise liikmesriigi õiguse alusel arestimisele, näiteks võlgniku ja tema pere elatise tagamiseks vajalikud summad.

Võlgniku kaitsemeetmed

Kuna puudub eelnev ärakuulamine, nähakse võlgnikule ette järgmised kaitsemeetmed arestimismääruse kuritarvitamise ärahoidmiseks:

  • õiguskaitsevahendid – sh kaebuse esitamise õigus – et oleks võimalik vaidlustada arestimismäärus niipea, kui võlgnik saab teate oma kontode blokeerimisest ning
  • võlausaldajalt tagatise esitamise eeskirjad – et tagada võlgnikule mis tahes sellise kahju hüvitamine, mis on talle tekkinud arestimismäärusega;
  • eeskirjad võlausaldaja vastutuse kohta võlgnikule arestimismäärusega võlausaldaja süü tõttu tekitatud kahju eest.

Vormid

Arestimismääruse vorme on kokku üheksa. Nende sisu on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2016/1823.

Üldeeskirjad

  • Määruses käsitletakse ka mitmesuguseid seotud küsimusi, sealhulgas esindamine õigusnõustaja poolt, kohtukulud, panga kantud kulud, asutuste võetavad tasud, andmekaitse ja dokumentide keel.
  • Määrus ei mõjuta mitmete seotud õigusaktide kohaldamist, nagu määrus (EÜ) nr 1393/2007 (dokumentide kättetoimetamise kohta) ja määrus (EÜ) nr 1206/2001 (tõendite kogumise kohta).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2017, välja arvatud artikkel 50, mida kohaldatakse alates 18. juulist 2016. Artikkel 50 on seotud teabega, mille peavad esitama ELi riigid, näiteks kohtud, keda nad määravad pädevaks arestimismäärust tegema (artikli 6 lõige 4) ja asutused, kes on pädevad seda täitma.

TAUST

Määrusega järgitakse rohelist raamatut kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta ELis. Selles kirjeldab Euroopa Komisjon, kuidas riiklike jõustamiseeskirjade killustatus mõjutab negatiivselt võlgade sissenõudmist ELis ning märgib, et praktikas püüab võlausaldaja, kes soovib rahalise nõude täitmist Euroopas, tavaliselt saavutada eesmärki võlgniku pangakonto arestimisega ning et selline menetlus on olemas enamikus ELi riikides.

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.6.2014, lk 59–92)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1823, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 655/2014 (millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) nimetatud vormid (ELT L 283, 19.10.2016, lk 1–48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79–120)

Määruse (EÜ) nr 1393/2007 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine (KOM(2006) 618 (lõplik), 24.10.2006)

Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1–24)

Vt konsolideeritud versioon

Viimati muudetud: 04.12.2017



(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).

Top