Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine Euroopas

Euroopa Liidu riikidel on küll oma tervishoiupoliitika, kuid EL püüab neid toetada seoses teatavate ühiste eesmärkidega. Käesolevates nõukogu järeldustes käsitletakse eelkõige Euroopa rasvumisepideemiat ja selle tagajärgi, seades esikohale tervisliku toitumise ja korrapärase kehalise aktiivsuse.

ÕIGUSAKT

Nõukogu järeldused toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta (2014/C 213/01) (ELT C 213, 8.7.2014, lk 1-6).

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu riikidel on küll oma tervishoiupoliitika, kuid EL püüab neid toetada seoses teatavate ühiste eesmärkidega. Käesolevates nõukogu järeldustes käsitletakse eelkõige Euroopa rasvumisepideemiat ja selle tagajärgi, seades esikohale tervisliku toitumise ja korrapärase kehalise aktiivsuse.

MIS ON NENDE JÄRELDUSTE EESMÄRK?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehamassi indeksil (KMI) põhineva liigituse järgi on enam kui pool ELi rahvastikust ülekaalulised või rasvunud. Igal aastal kulutatakse kuni 7% tervishoiueelarvetest vahetult rasvumisega seotud haigustele ning kaotatud tööviljakuse ja enneaegse surma tõttu tekib veelgi lisakulutusi. Käesolevates järeldustes on loetletud meetmed, mida tuleb võtta olukorra leevendamiseks.

PÕHIPUNKTID

Ministrid kutsuvad ELi riike üles rakendama järgmisi algatusi ja poliitilisi meetmeid:

• edendada tervislikku toitumist ja kehalist aktiivsust läbi terve elu, st raseduse ajal ja enne seda, lapse-, nooruki- ja täiskasvanueas ning vanemas eas;
• vähendada laste rasvumist (mis on ELis eriti murettekitav) ja järgida laste rasvumist käsitleva ELi 2014.-2020. aasta tegevuskava tulemuslike meetmete võtmiseks;
• võimaldada kodanikel ja peredel teha teadlikke otsuseid toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta, andes teavet selle kohta, kuidas elustiil mõjutab tervist;
• propageerida tervislikke toitumisvõimalusi, muuta need kättesaadavaks ja taskukohaseks ning pakkuda võimalusi kodus, koolis ja töökohas;
• kaasata jalgsi käimine ja jalgrattaga sõitmine riiklikku ja piirkondlikku transpordipoliitikasse ning linnaplaneerimisse;
• teha koostööd toidu koostise muutmise alal (näiteks kasutada kõigis toidukaupades võimalikult vähe transrasvu, vähendada küllastunud rasvade, suhkru- ja soolasisaldust ning määrata sobiva suurusega portsjonid), tuginedes (tervishoiu ja tarbijatega seotud organisatsioonide ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondade vahelisele) ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskavale.

Komisjoni ja ELi riike kutsutakse üheskoos üles:

• toetama WHO riiklikke toidu ja toitumise tegevuskavasid;
• edendama meetmeid, et vähendada laste kokkupuudet küllastunud rasvade, transrasvhapete ning lisatud suhkru või soola suure sisaldusega toitude reklaami, turustuse ja müügiedendusega;
• viima läbi uuringuid, näiteks ELi tervishoiuprogrammi raames.

Komisjoni kutsutakse üles:

• jätkama toitumise ja kehalise aktiivsuse kõrgetasemelise töörühma tegevuse ning ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskava toetamist ning hõlbustama täiendavalt teabe vahetamist heade tavade kohta;
• andma 2017. aastaks ja uuesti 2020. aastal aru laste rasvumist käsitleva ELi 2014.-2020. aasta tegevuskava rakendamisel tehtud edusammudest ja muudest algatustest.

Viimati muudetud: 02.01.2015