Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Suured spordiüritused – spordieetika edendamine

Suured spordiüritused – spordieetika edendamine

KOKKUVÕTE:

järeldused eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel

MIS ON NENDE JÄRELDUSTE EESMÄRK?

  • Järelduste eesmärk on tagada võrdsed võimalused nii sportlastele kui ka riiklikul ja Euroopa Liidu (EL) tasandil suuri spordiüritusi korraldavatele organisatsioonidele ja asutustele.
  • Järeldustes on kavandatud viisid, kuidas rakendada eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava põhimõtteid asjaomaste ürituste kõigis etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine ja pärand), sealhulgas pärast ürituse lõppemist.

PÕHIPUNKTID

  • Suured spordiüritused pakuvad võimalusi spordi tulemuste, väärtuste ja kasulikkuse esiletõstmiseks ning neil on märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju piirkonnale, kus üritust korraldatakse.
  • Suurte spordiüritustega, mis on haavatavad spordieetikat ja valdkonna juhtimistava varjutada võivate protsesside suhtes, kaasnevad teatavad probleemid, sest mängus on suured rahasummad. Kõnealused probleemid on seotud selliste aspektidega nagu
    • demokraatlik ja läbipaistev otsustusprotsess nii lepinguid sõlmivates kui ka pakkumisi esitavates üksustes;
    • vastutus;
    • säästev areng ja positiivne pärand;
    • inimõigused, sealhulgas laste ja töötajate õigused ning sooline võrdõiguslikkus;
    • diskrimineerimise kõigi vormide ennetamine ning
    • spordieetikat ohustavad probleemid, näiteks doping, võistlustulemustes kokkuleppimine ja vägivald.

Järeldustes rõhutatakse, kui tähtis on

  • pidev dialoog ELi riikide, Euroopa Komisjoni ja spordiliikumise vahel;
  • riiklike, piirkondlike ja kohalike avaliku sektori asutuste roll;
    • rahastamine;
    • taristu;
    • keskkonnakaitse;
    • ohutuse ja julgeoleku aspektid;
    • suurte spordiürituste kavandamine ja jätkusuutlikkuse tagamine;
  • spordiliitude olemasolu, kes haldavad oma spordiala nii, et see oleks kooskõlas hea juhtimistava peamiste ja tunnustatud põhimõtetega (näiteks läbipaistvus, demokraatia, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid ning solidaarsus), arvestades spordi peamiselt isereguleerivat korraldust.

Järeldused sisaldavad erinevaid soovitusi, mis hõlmavad alljärgnevat.

  • ELi riigid peaksid astuma vajalikke samme, mis tagavad, et kõik üritustega seotud partnerid
    • kasutaksid läbipaistvaid ja demokraatlikke menetlusi suurte spordiürituste kõikides etappides, pöörates erilist tähelepanu üldsuse teavitamisele ja kaasamisele;
    • kasutaksid kaasatud organisatsioonide riiklikest vahenditest toetamisel läbipaistvaid ja asjakohaseid kriteeriume, nõudes neilt organisatsioonidelt näiteks hea juhtimistava aluspõhimõtete rakendamist ning läbipaistvaid ja demokraatlikke menetlusi;
    • vastaksid tunnustatud rahvusvahelistele normidele ja osaleksid sellistes algatustes nagu ÜRO Global Compact, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ISO 26000 ja ISO 20121;
    • lähtuksid suurte spordiürituste riiklikest vahenditest toetamisel läbipaistvatest ja asjakohastest põhimõtetest, mis seonduvad konkreetsete eetikaküsimustega, nagu inimõigused, ning diskrimineerimise kõigi vormide ja spordieetikat ohustavate probleemide ennetamisega;
  • ELi riigid ja komisjon peaksid oma vastava pädevuse piires
    • vahetama suurte spordiüritustega seoses asjakohastel teemadel teavet ja seda arutama;
    • toetama suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga seotud kriteeriumide ja menetluste rakendamist, mida ELi riigid ja kohalikud ametiasutused võiksid kasutada võrdlusalusena suurte spordiürituste toetamisel riiklikest vahenditest;
    • kindlaks määrama ja välja töötama avaliku ja erasektori koostöö mudeleid ning vahetama nimetatud koostööga seoses häid tavasid.
  • Komisjon peaks
    • algatama uuringu suurte spordiürituste korraldamise kohta mitmes ELi riigis ja piirkonnas, võttes arvesse võimalikke haldus- või õiguslikke tõkkeid riiklikul ja ELi tasandil ning kõnealuste ürituste eeldatavat mõju;
    • toetama riikidevahelisi projekte ja vajaduse korral sõltumatuid uuringuid, mis on seotud suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi aspektidega selliste ELi rahastamisprogrammide raames nagu „Erasmus+” ja „Horisont 2020”;
    • julgustama heade tavade ja õppekogemuste jagamist ja avaldamist ning hõlbustama ELi riikide ja spordiliikumise vahelist teadmussiiret;
    • kohustuste loetelule või ÜRO algatusele Global Compact tuginedes välja töötama piiratud järelevalvesüsteemi, et mõõta suuri spordiüritusi korraldavate organisatsioonide eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamisel tehtud edusamme.
  • ELi riigid, komisjon ja rahvusvaheline spordiliikumine peaksid
    • intensiivistama oma dialoogi ning kokku leppima ühise tegevuskava (alustades olümpialiikumisest ja rahvusvahelistest jalgpalliorganisatsioonidest, et laiendada seda teistele rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele), mis parandaks eetikat ja läbipaistvust;
    • korraldama ühiseid algatusi, nagu avaliku ja erasektori suunavate koostöömudelite väljatöötamine või käitumisjuhendi koostamine suurte spordiüritustega seotud kõikide avaliku ja erasektori sidusrühmade jaoks;
    • pidama pidevat kõrgetasemelist dialoogi osana ELi struktureeritud sporditeemalisest dialoogist.

TAUST

Euroopa Liidu spordialases töökavas (2014–2017) käsitletakse selliseid aspekte nagu spordieetika kaitse ning spordi majandusliku mõõtme arendamine ja ühiskondliku rolli edendamine.

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel (ELT C 212, , lk 14–17)

Viimati muudetud

Top