12.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 9/23

---

PROJEKTIKONKURSS 2017

MITUT RIIKI HÕLMAVAD PROGRAMMID

Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele eraldatavad toetused

(2017/C 9/07)

1.   Käesoleva konkursikutse taust ja eesmärk

1.1.   Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (1). Kõnealust määrust täiendab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (2) ja selle rakendamiseeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831 (3).

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on järgmised:

a)	suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning tõsta esile nende profiili nii liidu sees kui ka sellest väljaspool;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2.   Komisjoni 2017. aasta tööprogramm

Komisjoni 2017. aasta tööprogrammis, mis võeti rakendusotsusega (4) vastu 9. novembril 2016, on sätestatud kaasrahastamise üksikasjad ning lihtprogrammide ja mitut riiki hõlmavaid programme käsitlevate projektide tegevusprioriteedid siseturul ja kolmandates riikides. Tööprogramm on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/annual-work-programmes/2017/index_en.htm.

1.3.   Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea“) programmi rakendamise teatavate osade haldamise, sealhulgas konkursikutse avaldamine, taotluste vastuvõtt ja hindamine, mitut riiki hõlmavate programmide toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning programmide rakendamise kontrollimine.

1.4.   Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud mitut riiki hõlmavate programmide rakendamisega 2017. aasta tööprogrammi I lisa punktide 1.2.1.3 ja 1.2.1.4 raames ning hõlmab 3. temaatilises prioriteedis (mitut riiki hõlmavad programmid siseturul) ja 4. temaatilises prioriteedis (mitut riiki hõlmavad programmid siseturul või kolmandates riikides) sisalduvaid meetmeid.

2.   Eesmärgid – Teemad – Prioriteedid

2017. aasta tööprogrammi I lisa punktides 1.2.1.3 ja 1.2.1.4 on sätestatud temaatilised prioriteedid meetmetele, mida rakendatakse käesoleva projektikonkursi raames. Kaalutakse üksnes selliste projektide rahastamist, mis vastavad täpselt aasta tööprogrammi kõnealustes punktides esitatud teemale ja kirjeldusele. Seepärast on käesoleva projektikonkursi raames välja kuulutatud kolm taotluste teemat. Projektikonkursi raames esitatud taotlused peavad kuuluma ühe prioriteetse teema alla. Sama prioriteetse teema raames on taotleval organisatsioonil võimalik esitada mitu erinevat projektitaotlust. Samuti on võimalik esitada mitu erinevat projektitaotlust eri prioriteetsete teemade raames.

3.   Ajakava

Taotluste esitamise tähtaeg on 20. aprill 2017 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

	Etapid	Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik
a)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine	12.1.2017
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	20.4.2017
c)	Hindamisperiood (orienteeruv)	21.4–31.8.2017
d)	Taotlejate teavitamine (orienteeruv)	< 20.10.2017
e)	Toetuslepingu allkirjastamine (orienteeruv)	< 20.1.2018
f)	Meetme alguskuupäev (orienteeruv)	> 1.1.2018

4.   Ettenähtud eelarve

Käesoleva projektikonkursi puhul on mitut riiki hõlmavate projektide kaasrahastamise eelarve ligikaudu 43 000 000 eurot.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et eraldised on kättesaadavad 2017. aasta ELi üldeelarves pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on eelarve vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendikena.

Chafea jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5.   Vastuvõetavuskriteeriumid

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 osutatud esitamistähtajaks.

Koordinaator peab esitama taotlused internetis, kasutades osalejate portaali (veebipõhine elektrooniline taotlemise süsteem, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html.

Eespool osutatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Kuigi taotlusi võidakse esitada ELi mis tahes ametlikus keeles, soovitatakse taotlejatel oma taotlus esitada inglise keeles, et lihtsustada taotluse töötlemist, sealhulgas hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel. Lisaks peaksid taotlejad olema teadlikud sellest, et kaasrahastatud meetmete järelevalve ja seire käsitlemisel (toetuste haldamise etapp) kasutab Chafea toetusesaajatega suhtlemiseks inglise keelt.

Selleks et lihtsustada sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel, peaks muus ELi ametlikus keeles koostatud taotlusega olema kaasas tehnilise osa (B osa) ingliskeelne tõlge.

6.   Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid

6.1.   Rahastamiskõlblikud taotlejad

Programmide projekte võivad esitada üksnes juriidilised isikud. Üksused, kellel ei ole kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust, võivad esitada taotluse tingimusel, et nende esindajad on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi ja esitama liidu finantshuvide kaitseks samaväärseid tagatisi kui juriidilised isikud, nagu on osutatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 131 lõikes 2.

Nimelt on rahastamiskõlblikud järgmised määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid ja asutused:

i)

kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis on asutatud liikmesriigis ja esindavad selle liikmesriigi asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid, ning eeskätt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 osutatud tootmisharudevahelised organisatsioonid ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 määratletud rühmad, kui nad esindavad viimati nimetatud määruse kohaselt kaitstud nime ja on kõnealuse programmiga hõlmatud;

ii)	liidu kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis esindavad asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid liidu tasandil;

iii)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152 ja 156 osutatud tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud;

iv)

põllumajandusliku toidutööstuse sektori asutused, mille eesmärk ja põhitegevus on põllumajandustoodete kohta teabe andmine ja nende müügiedendus ning millele asjaomane liikmesriik on usaldanud selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise ülesande selles valdkonnas; kõnealused asutused peavad olema asjaomases liikmesriigis seaduslikult asutatud vähemalt kaks aastat enne artikli 8 lõikes 2 osutatud toetustaotluste esitamise kutse kuupäeva.

Eelnimetatud taotlevad organisatsioonid võivad esitada taotluse, kui nad esindavad asjaomast sektorit või toodet ja vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud järgmistele tingimustele:

i)

määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud liikmesriigi või liidu tasandi kutseorganisatsiooni või kutsealadevahelist organisatsiooni käsitatakse programmiga seotud sektorit esindavana: — kui organisatsiooni kuuluvate tootjate arv moodustab vähemalt 50 % tootjate arvust või organisatsiooni toodangu maht või väärtus moodustab vähemalt 50 % asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori turustatava toodangu mahust või väärtusest asjaomase liikmesriigi või liidu tasandil või — kui see on tootmisharudevaheline organisatsioon, mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 158 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 16;

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 määratletud rühma, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, käsitatakse määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud nime esindavana ning programmiga hõlmatuna, kui rühma toodang moodustab mahu või väärtuse poolest vähemalt 50 % kaitstud nimega toote (toodete) turustatavast toodangust;

iii)

tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis c, käsitatakse programmiga seotud toodet (tooteid) või sektorit esindavana, kui liikmesriik on seda tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 154 või 156 või määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 14;

iv)	määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud põllumajandusliku toidutööstuse sektori asutusi käsitatakse programmiga seotud sektorit (sektoreid) esindavana, kui nende liikmete hulka kuulub asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori esindajaid.

Erandina punktidest i ja ii võidakse lubada madalamaid künniseid, kui taotlev organisatsioon on esitatud ettepanekus tõendanud, et konkreetsed asjaolud, sealhulgas tõendid turu struktuuri kohta, õigustavad taotleva organisatsiooni käsitamist asjaomast toodet (asjaomaseid tooteid) või sektorit esindavana.

Taotlusi võivad esitada:

a)	vähemalt kaks määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, c või d osutatud organisatsiooni, mis on vähemalt kahest liikmesriigist, või

b)	üks või enam määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud organisatsiooni.

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama allpool nimetatud lisadokumendid:

—	erasektori üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia või äri- või ühinguregistri väljavõte;

—	avaliku sektori üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

—	dokumendid, millega tõendatakse, et taotleja vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele.

6.2.   Rahastamiskõlblikud meetmed

Programmi projektid peavad vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele:

a)	taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid;

b)	taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele ning on liidu mõõtmega;

c)

siseturgu käsitlevad taotlused, mis hõlmavad ühte või rohkemat määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 osutatud kava, peavad oma peamise liidu sõnumi raames keskenduma kõnealusele kavale/kõnealustele kavadele. Kui kõnealuse programmi puhul kasutatakse eelnimetatud kava(de) iseloomustamiseks üht või mitut toodet, siis peab sellist toodet (selliseid tooteid) väljendama teisese sõnumina, mis on seotud peamise liidu sõnumiga;

d)

kui mitut riiki hõlmava programmi edastatav sõnum on seotud tervisele avalduvat mõju käsitleva teabega, peab kõnealune sõnum: — siseturul vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1924/2006 (5) või olema heaks kiidetud selle liikmesriigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse; — kolmandates riikides olema heaks kiidetud selle riigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

e)	kui taotlusega soovitakse mainida päritolu või kaubamärki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamiseks tuleb esitada järgmine teave:

—	riiklikke kvaliteedikavasid hõlmavate taotluste korral tuleb esitada dokumendid või viited avalikele allikatele, mis tõendavad, et asjaomane kvaliteedikava on liikmesriigis tunnustatud;

—

siseturule suunatud taotlustes, mis edastavad õigeid toitumistavasid või vastutustundlikku alkoholitarbimist käsitlevat sõnumit, tuleb kirjeldada, kuidas kavandatud programm ja selle sõnum(id) on kooskõlas asjaomaste riiklike rahvatervisealaste eeskirjadega liikmesriigis, kus programmi rakendatakse. Põhjenduses tuleks esitada seda väidet toetavad viited või dokumendid.

Lisaks peab taotlus vastama ka ühele 2017. aasta tööprogrammis mitut riiki hõlmavate programmide osas loetletud temaatilisele prioriteedile. Allpool on esitatud 2017. aasta tööprogrammi väljavõtted, kus antakse üksikasjalikum ülevaade kolmest teemast, mille kohta võib taotlusi esitada. Kirjeldatakse teemat, seonduvat kavandatud summat, eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

3. temaatilise prioriteedi meetmed: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul

Teema	Kavandatud kogusumma	Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused
Teema A – programmid, mis suurendavad teadlikkust liidu säästvast põllumajandusest ning põllumajandusliku toidutööstuse sektori rollist kliimameetmete ja keskkonna toetamisel (*1)	15 050 000 eurot	Meetmed peaksid tõstma esile liidu põllumajanduse keskkonnasäästlikkust, rõhutades selle kasulikku rolli kliimameetmete ja keskkonna toetamisel. Meetmed peaksid käsitlema seda, kuidas müügiedendusega hõlmatud toode (tooted) ja selle/nende tootmismeetod(id) edendavad: a) kliimamuutuste leevendamist (nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja/või nendega kohanemist (nt vee kokkuhoid, kliimakindlad kultuurid ja sordid) ja b) vähemalt üht järgmistest: i) bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine (nt elusloodus, maastik, geneetilised ressursid); ii) säästev veemajandus (nt tõhus veekasutus, väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine); iii) säästev mullaharimine (nt kaitse erosiooni eest, toitainete tasakaal, hapestumise ja sooldumise tõkestamine).

4. temaatilise prioriteedi meetmed: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul või kolmandates riikides

Teemad	Kavandatud kogusumma	Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused
Teema B – teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja c nimetatud liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist	15 050 000 eurot	Oodatav mõju on suurendada nende liidu kvaliteedikavade logode tunnustamist tarbijate poolt ning tõsta liidu põllumajandustoodete ja toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning laiendada nende turuosa. Eesmärk on suurendada teadlikkust konkreetsetest liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist: a) kvaliteedikavad: kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode, kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode, garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja vabatahtlikud kvaliteedimõisted; b) mahepõllumajanduslik tootmismeetod; c) liidu äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete põllumajandustoodete logo.
Teema C – teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on tõsta esile liidu põllumajanduslike tootmismeetodite eripärasid ja Euroopa põllumajanduslike toiduainete omadusi, samuti määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d nimetatud kvaliteedikavasid	12 900 000 eurot	Eesmärk on tõsta esile liidu põllumajanduslike tootmismeetodite eripärasid, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte (sh õigeid toitumistavasid ja vastutustundlikku alkoholitarbimist), loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust (v.a teemaga A hõlmatud eripärad), samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige selliseid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone. Oodatav mõju on suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ning suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.	Projektijuhtimine

2.	Suhtekorraldus — Suhtekorraldustegevus — Pressiüritused

3.	Veebisait, sotsiaalmeedia — Veebisaidi loomine, ajakohastamine, hooldamine — Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused) — Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

4.	Reklaam — Trükimeedia — Televisioon — Raadio — Internet — Välireklaam — Kino

5.	Kommunikatsioonivahendid — Väljaanded, meediapaketid, reklaamkingitused — Reklaamvideod

6.	Üritused — Stendid messidel — Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides — Restoranide nädal — Ürituste sponsorlus — Õppereisid Euroopas

7.	Müügikohtade edendamine — Degusteerimispäevad — Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7.   Välistamiskriteeriumid

7.1.   Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes kõrvalejätmist põhjustav asjaolu, mida on kirjeldatud finantsmääruse artiklis 106 ja selle vastavates kohaldamiseeskirjades (6):

a)	ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

c)

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele: i) hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel; ii) teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil; iii) intellektuaalomandi õiguste rikkumine; iv) püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi; v) püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

d)

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgnevas rikkumises: i) pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (7) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses; ii) korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (8) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (9) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest; iii) osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (10) artiklis 2; iv) rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (11) artiklis 1; v) terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (12) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4; vi) laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (13) artiklis 2;

e)

eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

f)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses.

7.2.   Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse artiklis 107 kirjeldatud olukordadest:

a)	finantsmääruse artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)	menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud.

Selleks et tõendada vastavust välistamiskriteeriumidele, peab koordinaator elektroonilise avalduse esitamisel tegema linnukese asjaomasesse lahtrisse. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad (mitme toetusesaajaga lepingu puhul) allkirjastama kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima osalejate portaali juhiseid.

8.   Valikukriteeriumid

8.1.   Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevust kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nõuetele. Hindamist ei teostata, kui:

—	taotleja on avalik-õiguslik asutus;

—	ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot;

Finantssuutlikkuse hindamisel nõutakse järgmisi dokumente:

—	tulemiaruanne, bilanss viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud;

—	hiljuti asutatud üksuste korral võib eespool nimetatud dokumente asendada äriplaan.

Lisaks peab taotleja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär taotleja kohta) esitama järgmise dokumendi:

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse osalejate portaali kaudu.

8.2.   Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema meetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Tõendusmaterjalina tuleb taotluse B osas esitada järgmine teave:

—	taotleja kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutavate töötajate üldprofiilid (kvalifikatsioon ja kogemus);

—	taotlust esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel.

9.   Toetuse määramise kriteeriumid

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust toetuse määramise kriteeriumide alusel.

Üldiselt eeldatakse projektidelt tõhusat juhtimisstruktuuri, selget strateegiat ja oodatavate tulemuste täpset kirjeldust.

Iga taotluse sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid	Maksimumpunktid	Künnis
1. Liidu mõõde	20	14
2. Projekti tehniline kvaliteet	40	24
3. Juhtimise kvaliteet	10	6
4. Eelarve ja kulutasuvus	30	18
KOKKU	100	62

Taotlused, mis jäävad allapoole eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alakriteeriume.

1.

Liidu mõõde a) kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide, kõnealuse määruse artiklis 3 loetletud eesmärkide ning asjaomase temaatilise prioriteediga seoses kindlaks määratud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste seisukohalt; b) kampaaniaga edastatav liidu mõõde; c) projekti mõju liidu tasandil.

2.

Projekti tehniline kvaliteet a) turuanalüüsi kvaliteet ja asjakohasus; b) programmi strateegia, eesmärkide ja põhisõnumite sobivus; c) eesmärkidele ja sihtrühmadele sobivate tegevuste valik, tasakaalustatud teabevahetus, tegevustevaheline koostoime; d) tegevuste selge ja sisutihe kirjeldus; e) kavandatud hindamismeetodite ja -näitajate kvaliteet.

3.	Juhtimise kvaliteet a) projekti juhtimise ja haldamise struktuur; b) kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

4.

Eelarve ja kulutasuvus a) investeeringutasuvus; b) eelarve tasakaalustatud jaotus vastavalt eesmärkidele ja tegevuste ulatusele; c) hinnanguliste kulude ja tulemuste vastavus; d) taotluse esitanud organisatsiooni tegevuste elluviimiseks vajalike töötajate/tööpäevade realistlik kavandamine, sealhulgas projekti koordineerimise kulud.

Pärast hindamist pannakse kõik rahastamiskõlblikud taotlused punktide kogusumma põhjal pingeritta. Kõige kõrgemal positsioonil oleva(te)le taotlusele/taotlustele määratakse kaasrahastamine lähtuvalt olemasolevatest eelarvevahenditest.

Eraldi pingerida koostatakse iga prioriteetse teema kohta, mis on loetletud käesoleva konkursikutse punktis 6.2.

Kui sama pingerea eesotsas on kaks või enam sama punktiarvuga taotlust, siis valitakse taotlus(ed), mis võimaldab/võimaldavad toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et kahest võrdsest taotlusest valib komisjon kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole veel pingereas esindatud. Kui seda kriteeriumi ei ole võimalik kohaldada, valib komisjon kõigepealt programmi, mis sai toetuse määramise üksikkriteeriumide eest suurima punktisumma. Ta võrdleb esmalt liidu mõõtme eest saadud punktisummat, seejärel tehnilise kvaliteedi punktisummat ning lõpuks eelarve ja kulutõhususe punktisummat.

10.   Juriidilised kohustused

Rahastamiseks soovitatud taotluste koordinaatoreid kutsutakse üles osalema kohanemisfaasis enne toetuslepingu allkirjastamist; kohanemine teostatakse veebipõhise toetuse ettevalmistamise süsteemi (SYGMA) kaudu. Kui see õnnestub, allkirjastatakse selle tulemusena eurodes koostatud toetusleping, milles on täpsustatud tingimused ja rahastamismäär.

Esmalt allkirjastab toetuslepingu elektrooniliselt konsortsiumi nimel koordinaator ja seejärel Chafea. Kõik kaastoetusesaajad peavad toetuslepinguga liituma, allkirjastades elektrooniliselt ühinemisdokumendi.

11.   Finantssätted

Finantsmääruses ja selle kohaldamiseeskirjades (14) on määratletud mitut riiki hõlmavate programmide kohaldamise eeskirjad.

11.1.   Üldpõhimõtted

a)

Mittekumuleeruv toetus Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse. Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda. Taotlejad nimetavad sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks (tegevustoetused), samuti mis tahes muu rahastamise, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud sama meetme jaoks.

b)

Tagasiulatuva jõu puudumine Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt. Juba alustatud meetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et meetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik. Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c)

Kaasrahastamine Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest. Ülejäänud kulud jäävad eranditult taotlust esitava organisatsiooni kanda. Organisatsiooni liikmed võivad toetusesaajat kaasrahastada, et katta meetme alusel rahastamiskõlblikke kulusid, ja seda käsitatakse tuluna.

d)

Tasakaalus eelarve Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Eelarve koostatakse eurodes. Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas: http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

e)

Rakenduslepingud/allhanked Kui meetme rakendamiseks vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks. Kui taotlust esitav organisatsioon on avaliku sektori asutus direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkti 4 tähenduses, peab ta valima alltöövõtjad kooskõlas kõnealust direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega. Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele: — see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud; — meetmete põhitegevuste (st meetme tehniline ja finantsjuhtimine ning strateegia haldamine) puhul ei või alltöövõttu kasutada; — see peab olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud. Allhanked üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kellel on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita). Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.2.   Rahastamisvormid

Kaasrahastamine toimub teatava osa tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisena. See hõlmab ka meetme rakendamisega seotud kaudseid kulusid katvat kindlat määra (4 % rahastamiskõlblikest personalikuludest) (15).

Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

—	mitut riiki hõlmavatele programmidele siseturul ja kolmandates riikides: 80 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	kui taotlejad on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi, (16) on toetuse osakaal 85 %.

Seda kohaldatakse üksnes nende toetuste suhtes, millele Chafea on alla kirjutanud enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam kõnealust rahalist abi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile toetuslepingu artiklis 6 osutatud kriteeriumidele.

—	Rahastamiskõlblikud (otsesed ja kaudsed) kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3).

—	Rahastamiskõlbmatud kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõige 4).

Toetuse lõppsumma arvutamine

Lõplik toetussumma sõltub sellest, millises ulatuses meedet vastavalt lepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Summa arvutab Chafea pärast lõppmakse tasumist järgmiste etappide kohaselt.

1)	Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele

2)	Toetussumma piiramine maksimaalse toetussummaga

3)	Mahaarvamiste tegemine kasumi mittetaotlemise reegli tõttu

4)	Mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu

ELi toetuste eesmärk ega tagajärg ei või olla meetme raames kasumi teenimine. „Kasum“ on 1. ja 2. etapi järel saadud summat (millele on liidetud meetme kogutulud) ületav osa, mis on meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast suurem.

Kasumi teenimise korral on Chafeal õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab ELi maksete osakaalule meetme rakendamise käigus toetusesaaja(te) poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes. Partner (koordinaator või muu toetusesaaja), kes taotleb ELilt ≤ 60 000 euro suurust summat, on selle sätte järgimisest vabastatud.

11.3.   Toetuste maksmise kord

Eelmakse, mis vastab 20 % toetussummast, kantakse koordinaatorile üle vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 2) sätestatud tingimustele.

Vahemakse(d) makstakse koordinaatorile vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 3) sätestatud tingimustele. Vahemakse(d) on mõeldud vastava(te) aruandlusperioodi(de) vältel programmi rakendamisel tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamiseks.

Eel- ja vahemakse(te) kogusumma ei või ületada 90 % toetuse maksimumsummast.

Chafea määrab lõppmakse kindlaks toetuse lõppsumma arvutamise põhjal vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

Kui varasemate maksete kogusumma on lõplikust toetussummast suurem, toimub lõppmakse asemel tagasinõudmine.

11.4.   Eelmaksetagatis

Kui taotleja finantssuutlikkus ei ole piisav, võidakse nõuda eelmaksest suuremat eelmaksetagatist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Kui seda nõutakse, esitab rahalise tagatise eurodes Euroopa Liidu liikmesriigis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus. Pangakontodel blokeeritud summasid ei võeta finantstagatisena arvesse.

Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu osapoolteks olevate meetmetoetuse saajate ühistagatisega.

Tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega või nõuda, et Chafea esitaks esmalt nõuded põhivõlgniku (s.o asjaomase toetusesaaja) vastu.

Eelmaksetagatis jääb selgesõnaliselt jõusse kuni lõppmakse tasumiseni ja kui lõppmakse asemel toimub tagasinõudmine, selle ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud.

Tagatist ei nõuta toetusesaajatelt, kellele makstav ELi toetus on ≤ 60 000 eurot (madala maksumusega toetused).

12.   Avalikustamine

12.1.   Toetusesaajate poolt

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilist reprodutseerimist käsitlevad eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhises (17).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe“.

Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedendust käsitlevalt veebisaidilt (18).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, bännerid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebisaidid (välja arvatud väikesed meened), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon / amet ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

12.2.   Chafea poolt

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Chafea veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Chafea avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja (juriidiline isik) nimi;

—	toetusesaaja aadress, kui tegemist on juriidilise isikuga, või NUTS 2. tasandi piirkond, (19) kui tegemist on füüsilise isikuga ja kui tema elukoht on ELis, või võrdväärse tasandi piirkond, kui tema elukoht on väljaspool ELi;

—	toetatav meede;

—	toetuse summa.

13.   Andmekaitse

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress, ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas õigusi rakendada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud osalejate portaalis:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/support/legal_notices.html

ja ameti veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html.

Taotlejatel palutakse regulaarselt kontrollida isikuandmete kaitse avaldust, et olla nõuetekohaselt teavitatud võimalikust ajakohastamisest, mis võib toimuda taotluste esitamiseks tähtajaks või pärast seda. Toetusesaajad võtavad juriidilise kohustuse teavitada oma töötajaid ameti teostatavatest asjaomastest töötlemistoimingutest. Selleks peavad nad töötajatele esitama ameti poolt osalejate portaalis avaldatud isikuandmete kaitse avaldused enne, kui töötajate andmed ametile edastatakse. Isikuandmed võidakse kohaldatavate sätete kohaselt registreerida Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, mis on sätestatud finantsmääruse artiklites 105a ja 108.

14.   Taotluste esitamise kord

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlemise süsteemi kaudu punktis 5 sätestatud tähtajaks aadressil

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Enne taotluse esitamist:

1.	Leidke projektikonkurss: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

2.	Looge taotluse esitamiseks konto: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

3.	Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

Taotlejatele teatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas projektikonkursis ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui tekib vajadus selgitada teatavaid küsimusi või parandada tehnilisi vigu, võib komisjon/amet võtta taotlejaga ühendust hindamisprotsessi vältel (20).

Kontaktandmed

Veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud osalejate portaali veebisaidile

http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=enquiries

Muude küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: +352 430136611, e-posti aadress: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu, tööpäeviti kl 9.30–12.00 ja 14.30–17.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Kasutajatugi ei tööta nädalavahetustel ega riigipühadel.

Korduma kippuvad küsimused avaldatakse Chafea veebisaidil

http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

Käesoleva projektikonkursiga seotud kirjavahetuses (nt teabe küsimine või taotluse esitamine) tuleb alati selgelt viidata käesolevale konkreetsele projektikonkursile. Kui elektrooniline teabevahetussüsteem on väljastanud taotluse tunnuse, peab taotleja kasutama kõnealust numbrit kogu järgnevas kirjavahetuses.

Lisatud dokumendid

—	Taotlusvorm

—	Toetuslepingu näidis (ühe ja mitme toetusesaajaga versioon)

—	Taotluste esitamise juhend

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(2)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(3)  Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(4)  Komisjoni 9. novembri 2016. aasta rakendusotsus, millega võetakse vastu 2017. aasta tööprogramm siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EL) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(*1)  Teema A alla kuuluvate kampaaniate põhisõnum ei tohiks olla liidu mahepõllumajanduslik tootmine.

(6)  Finantsmääruse artikkel 106 ja selle vastavad kohaldamiseeskirjad, mis on vastu võetud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, viimati muudetud vastavalt määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(7)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(8)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(9)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(10)  Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(12)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(15)  Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et juhul, kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(16)  Käesoleva projektikonkursi avaldamise kuupäeval: Kreeka.

(17)  http://publications.europa.eu/code/en/en-5000100.htm.

(18)  http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_en.htm.

(19)  Komisjoni 1. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 105/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).

(20)  Finantsmääruse artikkel 96.

---