EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008CO0519

Euroopa Kohtu määrus (seitsmes koda), 24. aprill 2009.
Archontia Koukou versus Elliniko Dimosio.
Eelotsusetaotlus: Monomeles Protodikeio Athinon - Kreeka.
Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klauslid 5 ja 8 - Tähtajalised töölepingud avalikus sektoris - Järjestikused lepingud - Töötajate üldise kaitse taseme alandamine - Meetmed kuritarvituste vältimiseks - Sanktsioonid - Avalikus sektoris kehtiv absoluutne keeld muuta tähtajalisi töölepinguid määramata tähtajaga lepinguteks - Direktiivi ebaõige ülevõtmise tagajärjed - Kooskõlaline tõlgendamine.
Kohtuasi C-519/08.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2009:269





Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 24. aprilli 2009. aasta määrus – Koukou vs. Elliniko Dimosio

(kohtuasi C‑519/08)

Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 1999/70/EÜ – Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klauslid 5 ja 8 – Tähtajalised töölepingud avalikus sektoris – Järjestikused lepingud – Töötajate üldise kaitse taseme alandamine – Meetmed kuritarvituste vältimiseks – Sanktsioonid – Avalikus sektoris kehtiv absoluutne keeld muuta tähtajalisi töölepinguid määramata tähtajaga lepinguteks – Direktiivi ebaõige ülevõtmise tagajärjed – Kooskõlaline tõlgendamine

1.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on ennetada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 lõike 1 punkt a ja klausli 8 lõige 3) (vt punktid 48, 59, 72, 81, 91, 102 ja 133 ning resolutsiooni punktid 1–6 ja 8)

2.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv  1999/70 – Keeld alandada töötajate üldise kaitse taset nimetatud kokkuleppega hõlmatud valdkonnas (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 lõige 1 ja klausli 8 lõige 3) (vt punkt 124 ja resolutsiooni punkt 7)

Ese

Eelotsusetaotlus – Monomeles Protodikeio Athinon – Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368) lisa klauslite 5 ja 3 tõlgendamine – Järjestikuste tähtajaliste töölepingute piiranguteta uuendamist õigustavad objektiivsed alused – Siseriiklikes õigusnormides sätestatud kohustus sõlmida selliseid lepinguid – Keeld võtta vastu direktiivi ülevõtmiseks õigusnorme, mis alandavad töötajate kaitstuse taset – Mõiste „kaitsetaseme alandamine”.

Resolutsioon

1.

18. märtsil 1999. aastal sõlmitud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe – mis on ära toodud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) lisas – klausli 5 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamine, kui see toimub ainuüksi põhjusel, et see on ette nähtud liikmesriigi üldkohaldatavate õigusnormidega. Vastupidi – mõiste „objektiivsed alused” selle klausli mõttes nõuab, et niisugust spetsiifilist laadi töösuhteid – nagu siseriiklikes õigusnormides ettenähtud – kasutataks vaid juhul, kui seda õigustavad asjassepuutuva töö ning töötamise tingimustega seotud konkreetsed asjaolud.

2.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletu, millega on järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist ennetava meetmena ette nähtud niisuguste lepingute maksimaalne kogukestus ning millega on viimati nimetatud piirangu osas teatud töötajate kategooriate puhul nähtud ette erandid, kuna niisugustel töötajatel on võimalus tugineda vähemalt ühele kõnesolevas klauslis järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise vältimiseks ette nähtud meetmele.

3.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletu, millega on järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist sanktsioneerivate meetmete raames ette nähtud töötasu ja hüvitise maksmine ning kriminaal- ja distsiplinaarkaristuste määramine, tingimusel et – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – siseriikliku õiguse asjakohaste sätete kohaldamise tingimused ja nende tegelik rakendamine võimaldavad seda käsitleda adekvaatse meetmena, et sanktsioneerida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist avalikus sektoris.

4.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuna asjassepuutuva liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras ei ole avalikku sektorit puudutavas osas ette nähtud muid tõhusaid meetmeid järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise vältimiseks ja vajaduse korral sanktsioneerimiseks – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud siseriiklik kohus –, siis on sellega vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletu, kuna see ei kuulu ratione temporis kohaldamisele niisugustele järjestikustele töölepingutele, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast direktiiviga 1999/70 selle ülevõtmiseks ette nähtud ajavahemiku möödumist, juhul kui need ei olnud kõnesoleva õigusakti jõustumise kuupäeval või sellele eelnenud kolmekuulisel perioodil enam kehtivad.

5.

Niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasja puhul tuleb tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 tõlgendada nii, et kui asjassepuutuva liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras on kõnesolevat sektorit puudutavas osas ette nähtud muud tõhusad meetmed järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise vältimiseks ja vajaduse korral sanktsioneerimiseks lõike 1 mõttes, siis ei ole sellega vastuolus niisuguse siseriikliku õigusnormi kohaldamine, millega on üksnes avalikku sektorit puudutavas osas kehtestatud absoluutne keeld muuta määramata tähtajaga töölepinguteks niisugused järjestikku sõlmitud tähtajalised töölepingud, mis on sõlmitud tööandja kestvate ja pikaajaliste vajaduste katmiseks, kuna seda tuleb käsitleda kuritarvituslikuna. Sellegipoolest peab siseriiklik kohus välja selgitama, mil määral võimaldavad siseriikliku õiguse asjakohaste sätete kohaldamise tingimused ja nende tegelik rakendamine käsitleda seda adekvaatse meetmena, et ennetada ja vajaduse korral sanktsioneerida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist avalikus sektoris.

6.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt ei ole sellega vastuolus see, kui kohtuvaidlused, mis puudutavad järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist avalikus sektoris, kuuluvad üksnes halduskohtute pädevusse. Sellegipoolest peab siseriiklik kohus tagama, et sel juhul oleks tagatud õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, mille puhul järgitaks tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtteid.

7.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletu, millega on tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise tuvastamiseks ette nähtud täiendavad tingimused lisaks nendele, mis olid ette nähtud varasemate siseriiklike õigusaktidega, st eelkõige seaduse 2112/1920 (mis käsitleb erasektorite töötajate töölepingu kohustuslikku lõpetamist) artikli 8 lõige 3, kuna niisugused tingimused – mida peab kontrollima siseriiklik kohus – puudutavad piiratud arvu töötajaid, kes on sõlminud tähtajalise töölepingu või kelle suhtes kuuluvad kohaldamisele meetmed, mis on võetud vastu tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise vältimiseks kõnesoleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 mõttes.

8.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab asjassepuutuvaid siseriiklikke õigusnorme tõlgendama nii suures ulatuses kui võimalik nii, et see oleks kooskõlas tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõikega 1 ja klausli 8 lõikega 3, ning sellega seonduvalt välja selgitama, kas põhikohtuasja vaidluse suhtes tuleb teatavate muude siseriiklike õigusnormide asemel kohaldada niisugust siseriiklikku õigusnormi nagu seaduse 2112/1920 artikli 8 lõige 3.

Top