EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 61962CJ0025

Euroopa Kohtu otsus, 15. juuli 1963.
Plaumann & Co. versus Euroopa Majandusühenduse Komisjon.
Kohtuasi 25-62.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:1963:17

EUROOPA KOHTU OTSUS

15. juuli 1963(*)


Kohtuasjas 25/62,

Plaumann & Co., Hamburg, esindaja: advokaat Harald Ditges, Kölni advokatuur, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: M. Audry, Fédération des commerçants, avenue de l’Arsenal 8,

hageja,

versus

Euroopa Majandusühenduse Komisjon, esindaja: Euroopa ühenduste täitevorganite õigusnõunik Hubert Ehring, keda abistas Tübingeni ülikooli professor Ernst Steindorff, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Henri Manzanarès, Euroopa ühenduste täitevorganite õigustalituse sekretär, place de Metz 2,

kostja,

mille esemeks on:

–        nõue tühistada komisjoni 22. mai 1962. aasta otsus S III 03079, milles keeldutakse andmast Saksamaa Liitvabariigile luba peatada osaliselt kolmandatest riikidest imporditud värsketele mandariinidele ja klementiinidele kohaldatavad tollimaksud;

–        hüvitise maksmine summas 39 414,01 Saksa marka,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president A. M. Donner, kodade esimehed L. Delvaux ja R. Lecourt, kohtunikud Ch. L. Hammes, R. Rossi (ettekandja), A. Trabucchi ja W. Strauß,

kohtujurist: K. Roemer,

kohtusekretär: A. Van Houtte,

on teinud järgmise

otsuse

[…]

Põhjendused

I –  Tühistamise taotlus

 Vastuvõetavus

EMÜ asutamislepingu artikli 173 teise lõigu kohaselt võib „iga füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse sellise otsuse vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud otsus”.

Kostja arvates ei viita sõnad „teine isik” selles lõigus liikmesriikidele, mida vaadeldakse avaliku võimuna, ning seetõttu puudub üksikisikutel õigus esitada tühistamiskaebust komisjoni või nõukogu otsuste peale, mis on adresseeritud liikmesriikidele.

Asutamislepingu artikli 173 teine lõik lubab üksikisikul siiski algatada menetluse „teisele isikule” adresseeritud otsuse vastu, mis neid otseselt ja isiklikult puudutab, kuid see artikkel ei määratle nende mõistete sisu ega ulatust.

Eelmainitud sätte sõnastus ja grammatika võimaldavad seda tõlgendada väga laialt.

Asutamislepingu sätteid, mis puudutavad üksikisikute kaebeõigust, ei saa tõlgendada kitsendavalt.

Kuna asutamislepingus sellekohased sätted puuduvad, ei ole järelikult alust sellist piirangut eeldada.

Seetõttu ei saa kostja väidet pidada põhjendatuks.

Kostja rõhutab muuhulgas, et vaidlustatud otsus on oma olemuselt määrus, mis on võetud vastu üksikakti vormis, ning seepärast ei saa üksikisikud selle peale kaebust esitada, nii nagu ka üldkohaldatavate normatiivaktide peale.

EMÜ asutamislepingu artiklite 189 ja 191 järgi iseloomustab otsust siiski adressaatide piiratud arv, seega, et teha kindlaks, kas tegemist on otsusega, tuleb välja selgitada, kas kõnesolev akt puudutab vaid konkreetseid isikuid.

Vaidlusalune otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigi valitsusele ega luba tal osaliselt peatada tollimakse, mida kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes.

Seepärast tuleb vaidlustatud akti vaadelda kui otsust, mis on adresseeritud konkreetsele isikule ning mis on siduv vaid viimasele.

Asutamislepingu artikli 173 teise lõigu kohaselt võivad üksikisikud algatada menetluse otsuste vastu, mis on adresseeritud küll teisele isikule, kuid puudutavad neid otseselt ja isiklikult, aga antud juhul ei nõustu kostja sellega, et vaidlusalune otsus puudutab hagejat otseselt ja isiklikult.

Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kas vastuvõetavuse teine tingimus on täidetud, sest kui otsus ei puuduta hagejat isiklikult, ei ole enam vaja selgitada, kas see puudutab teda otseselt.

Teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid isiklikult ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga.

Käesoleval juhul puudutab vaidlusalune otsus hagejat seetõttu, et viimane on klementiinide importija, st teatud kaubandusliku tegevuse tõttu, millega võib mis tahes hetkel tegelda mis tahes isik ning mis seetõttu ei saa neid vaidlustatud otsuse suhtes individualiseerida sarnaselt otsuse adressaadiga.

Neil põhjustel tuleb järeldada, et käesolev tühistamisnõue tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.

II –  Kahju hüvitamise nõue

 Vastuvõetavus

Kostja leiab, et käesolevad haginõuded, mis esitati esimest korda vastuses, on esitatud hilinemisega ega ole seega kodukorra artikli 38 lõike 1 punkti d järgi vastuvõetavad.

Hageja täiendas haginõudeid siiski nõudega tuvastada, et hagejal võib vaidlustatud otsuse tõttu kahju tekkida, ning kirjaliku ja suulise menetluse käigus täpsustas ta selle nõude eset ning hindas nimetatud kahju.

Järelikult võib kahju hüvitamise nõuet pidada haginõuete vastuvõetavaks täienduseks, mis seega on eelmainitud artikli 38 lõike 1 punkti d järgi vastuvõetav.

 Põhiküsimus

Hageja taotleb hüvitise maksmist summas, mis vastab tolli- ja käibemaksule, mis ta pidi maksma otsuse tagajärjel, mille peale ta esitas kohe tühistamiskaebuse.

Neil asjaoludel tuleb tuvastada, et hageja nimetatud kahju põhjuseks on see otsus ning et kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on nende õiguslike tagajärgede tasandamine, mida vaidlusalune otsus hageja jaoks kaasa tõi.

Käesoleval juhul vaidlustatud otsust ei tühistatud.

Tühistamata jäetud haldusakt ei saa sisaldada rikkumist, mis tekitab kahju neile, keda see puudutab. Seega ei saa nõuda sellest aktist tuleneva kahju hüvitamist.

Kohus ei saa kahju hüvitamise nõude alusel otsustada meetmete võtmise üle, mis kõrvaldavad tühistamata jäetud otsuse õiguslikud tagajärjed.

Seega tuleb hageja taotlus lükata tagasi kui põhjendamatu.

III –  Kohtukulud

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud.

Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Võttes arvesse menetlusdokumente,

kuulanud ära ettekandja-kohtuniku ettekande,

kuulanud ära poolte kohtukõned,

kuulanud ära kohtujuristi ettepaneku,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 173 teist lõiku, artikleid 176, 189, 191 ja artikli 215 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Majandusühenduse Kohtu põhikirja kohta,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorda, eriti selle artikli 69 lõiget 2,

EUROOPA KOHUS,

jättes rahuldamata kõik ulatuslikumad ja vastuolulised nõuded, otsustab:

1.      Jätta tühistamisnõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.      Jätta kahju hüvitamise nõue põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

3.      Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Otsuse langetas Euroopa Kohus 15. juulil 1963 Luxembourgis.

Donner

Delvaux      Lecourt

Hammes

Rossi      Trabucchi

Strauß

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. juulil 1963 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      President

A. Van Houtte

 

      A. M. Donner


* Kohtumenetluse keel: saksa.

Top