EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.6.2024

COM(2024) 264 final

2024/0150(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Tehisintellekt pakub suurepäraseid võimalusi, kuid teatavad rakendused ja kasutusviisid võivad ka kahjustada ja ohustada üksikisikute põhiõigusi ja muid avalikke huve.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/[....], millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (edaspidi „tehisintellektimäärus“), võttis liit vastu esimese tervikliku tehisintellekti käsitleva määruse, olles sellega eeskujuks kogu maailmas. Tehisintellektimäärus võeti vastu 12. juunil 2024 1 ja see jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Tehisintellektimäärusega ühtlustatakse täielikult õigusnormid, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist liikmesriikides, 2 et edendada innovatsiooni ja usaldusväärse tehisintellekti kasutamist, kaitstes samal ajal tervist, ohutust ja põhiõigusi, sealhulgas demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda.

Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Nõukogu, on samuti suurendanud oma jõupingutusi tehisintellekti reguleerimise valdkonnas ning tunnistanud tehisintellekti piiriülest olemust ja vajadust rahvusvahelise koostöö järele, et lahendada selle tehnoloogiaga kaasnevaid ühiseid probleeme.

Alates 2022. aasta juunist on Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee (CAI) 3 välja töötanud õiguslikult siduvat raamkonventsiooni (edaspidi „konventsioon“), milles käsitletakse ohte, mida tehisintellekt võib inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile tekitada. Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi ELi toimimise lepingu artikli 216 lõikes 1 nimetatud neljanda võimaluse alusel, mille kohaselt võib liit pidada läbirääkimisi 4 ja sõlmida rahvusvahelise lepingu, „[...] kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Komisjon esindas liitu konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 3 ja vastavalt nõukogu otsusele, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu nimel 5 .

Liit on läbirääkimistel aktiivselt osalenud ning püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu õiguse ja tehisintellektimäärusega ning konventsiooni kui esimese tehisintellekti käsitleva rahvusvahelise lepingu kvaliteeti ja lisaväärtust. Ühtlasi on liit seadnud eesmärgiks saavutada konventsiooni rahvusvaheline ulatus.

Pärast mitut läbirääkimisvooru kiitis tehisintellekti komitee konventsiooni teksti heaks oma 10. täiskogu istungil, mis toimus 11.–14. märtsil 2024. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu 17. mail 2024 ja otsustas, et see avatakse allakirjutamiseks Leedus Vilniuses 5. septembril 2024 toimuval justiitsministrite mitteametlikul konverentsil. Ministrite komitee kutsus Euroopa Nõukogu liikmeid, konventsiooni koostamises osalenud kolmandaid riike ja ELi kaaluma selle allakirjutamist nimetatud sündmusel ning tuletas samas meelde, et konventsioon on ühinemiseks avatud ka muudele kolmandatele riikidele 6 .

Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk käivitada protsess konventsiooni allakirjutamiseks liidu poolt, et see hiljem ratifitseerida, ja teha nõukogule ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse liidule luba konventsioonile alla kirjutada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5. Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige tehisintellektimäärusega ning sellega edendatakse liidu tehisintellekti reguleerimist käsitlevaid põhimõtteid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite seas, kes võivad konventsiooniga ühineda.

Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega.

Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid asjakohaste seadusandlike, haldus- või muude meetmete abil, võttes arvesse kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust ning järgides astmelist ja diferentseeritud lähenemisviisi. Konventsiooni tuleks liidus rakendada üksnes tehisintellektimääruse kaudu, millega ühtlustatakse täielikult tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad õigusnormid, ning vajaduse korral muu kehtiva liidu õigustiku kaudu. 

Konventsiooni reguleerimisala hõlmab tehisintellektisüsteeme, mis võivad mõjutada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, ning järgib diferentseeritud lähenemisviisi. Konventsioonis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi kohaldatakse tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mida teostavad avaliku sektori asutused või nende nimel tegutsevad eraõiguslikud isikud. Erasektori puhul on konventsiooniosalised kohustatud võtma arvesse riski ja mõju, mis tuleneb eraõiguslike isikute tegevusest tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul, viisil, mis on kooskõlas konventsiooni eesmärgiga, kuid nad võivad valida, kas kohaldada konventsioonist tulenevaid kohustusi või võtta muid asjakohaseid meetmeid. Konventsiooniosalised peavad konventsioonile alla kirjutades või sellega ühinedes deklareerima oma vastava valiku. Liit peaks konventsiooni sõlmimisel esitama deklaratsiooni selle kohta, et rakendab tehisintellektimääruse ja muu asjakohase liidu õigustiku kaudu konventsiooni II–VI peatükis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi selliste eraõiguslike isikute tegevuse suhtes, kes lasevad liidus turule, võtavad kasutusele ja kasutavad tehisintellektisüsteeme.

Konventsiooni kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeolekuga seotud tehisintellektitegevused, eeldades, et need tuleb igal juhul läbi viia kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse. Konventsiooni ei kohaldata ka selliste tehisintellektisüsteemidega seotud teadus- ja arendustegevuse suhtes, mida ei ole veel kättesaadavaks tehtud, välja arvatud juhul, kui katsetamine või sarnane tegevus võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. Euroopa Nõukogu statuudi kohaselt ei kuulu konventsiooni kohaldamisalasse riigikaitsega seotud küsimused.

Konventsiooniga nähakse ette üldised kohustused ja aluspõhimõtted, sealhulgas inimväärikuse ja isikliku autonoomia kaitse ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamine. Lisaks sätestatakse selles eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse ning läbipaistvus ja järelevalve vastutuse tagamiseks. Üheks konventsiooni põhimõtteks on ka ohutu innovatsioon ja katsetamine kontrollitud keskkonnas.

Õiguskaitsevahendeid käsitlevas peatükis nähakse ette ka meetmete kogum, mille eesmärk on tagada juurdepääs kättesaadavatele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevate inimõiguste rikkumiste korral. See hõlmab ka tõhusaid menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid isikutele, kelle õigusi on tehisintellektisüsteemide kasutamine märkimisväärselt mõjutanud. Lisaks tuleks isikutele teada anda, kui nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, mitte inimesega.

Konventsioon sisaldab ka peatükki riski ja kahjuliku mõju hindamise ja leevendamise meetmete kohta, mida tuleb rakendada etapiviisiliselt, et teha kindlaks tegelik ja võimalik mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile ning võtta asjakohaseid ennetus- ja leevendusmeetmeid.

Lisaks on konventsioonis sätestatud, et konventsiooniosalised peaksid hindama vajadust keelata tehisintellektisüsteemide teatavad rakendused või kehtestada neile moratoorium, kui neid peetakse kokkusobimatuks inimõiguste austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi põhimõttega.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosaliste konverentsi raames ette järelevalvemehhanism, milles osalevad konventsiooniosaliste esindajad peavad korrapäraselt nõu eesmärgiga hõlbustada konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist. Konventsiooniga nähakse ette ka mehhanism rahvusvaheliseks koostööks nii konventsiooniosaliste vahel kui ka suhetes kolmandate riikide ja asjaomaste sidusrühmadega, et saavutada konventsiooni eesmärk.

Lisaks peaks konventsiooniosaline looma või määrama riigi tasandil ühe või mitu tulemuslikku mehhanismi, et kontrollida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist, nagu konventsiooniosalised on need ette näinud.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Konventsioonis sätestatakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse üldpõhimõtted ja -kohustused, mis on täielikult kooskõlas ja vastavuses tehisintellektimääruse eesmärkide ja tehisintellektisüsteemidele esitatavate üksikasjalike nõuetega ning selliste süsteemide pakkujatele ja juurutajatele kehtestatud kohustustega.

Konventsioonis esitatud tehisintellektisüsteemi määratlus vastab täielikult tehisintellektimääruses esitatud määratlusele, sest mõlema aluseks on selliste süsteemide määratlus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tehisintellekti käsitlevates põhimõtetes 7 . Seega on tagatud ühine arusaam sellest, millised digitehnoloogiad kujutavad endast tehisintellekti.

Mõlema õigusliku vahendi ühine element on läbipaistvus – see hõlmab meetmeid tehisintellekti loodud sisu tuvastamiseks ja tehisintellektisüsteemidega suhtlevate isikute teavitamist. Mõlemad õiguslikud vahendid sisaldavad ka sätteid, mis käsitlevad riski- ja mõjuhindamist ning riskijuhtimist, andmete säilitamist, avalikustamist (volitatud asutustele ja vajaduse korral mõjutatud isikutele), jälgitavust ja selgitatavust, ohutut innovatsiooni ja katsetamist kontrollitud keskkonnas ning meetmeid, mis võimaldavad juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas õigus taotleda ja saada teavet ning esitada pädevale asutusele kaebusi, samuti menetluslikke tagatisi.

Konventsiooniga ette nähtud järelevalvesüsteem on samuti täielikult kooskõlas tehisintellektimääruse tervikliku juhtimis- ja jõustamissüsteemiga, mis koosneb täitmise tagamisest liidu ja liikmesriikide tasandil ning menetlustest liidu õigusnormide järjepidevaks rakendamiseks kõigis liikmesriikides. Konventsiooniga nähakse ette üks või mitu tulemuslikku riigi tasandi järelevalvemehhanismi, mis peavad täitma oma ülesandeid sõltumatult ja erapooletult ning millel peavad olema vajalikud volitused, eksperditeadmised ja ressursid, et tulemuslikult täita ülesannet kontrollida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist, nagu konventsiooniosalised on need ette näinud.

Kui tehisintellektimäärust kohaldatakse liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, siis konventsioonil on laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada usaldusväärset tehisintellekti liidust väljaspool esimeses rahvusvahelises õiguslikult siduvas lepingus, mis põhineb inimõigustele keskenduval lähenemisviisil tehisintellekti reguleerimises.

Nii konventsioon kui ka tehisintellektimäärus on tehisintellekti reguleerimise lahutamatud osad, nendes on võetud järjepidevad ja üksteise mõju tugevdavad kohustused mitmel rahvusvahelisel tasandil ning nende ühine eesmärk on tagada usaldusväärne tehisintellekt.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega, mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas 8 sätestatud põhiõigusi.

Eelkõige on konventsioonis sätestatud võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõte täielikult kooskõlas liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ning sellega edendatakse võrdõiguslikkuse kaalutluste lõimimist tehisintellektisüsteemide kavandamisse, arendamisse ja kasutamisse ning diskrimineerimiskeelu tulemuslikku rakendamist, nagu on sätestatud konventsiooniosaliste kohaldatavas rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses.

Konventsioon on eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõiguste osas kooskõlas ka liidu andmekaitseõigustikuga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega, 9 ja sisaldab üksikisikute jaoks tõhusaid tagatisi ja kaitsemeetmeid, mis kehtestatakse kooskõlas konventsiooniosaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste õiguslike kohustustega.

Konventsioonis kavandatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta konventsiooniosaliste demokraatlikke protsesse tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul toimuva tegevuse kontekstis, on täielikult kooskõlas digiteenuste määruse 10 eesmärkide ja üksikasjalike normidega. Digiteenuste määrusega reguleeritakse vahendusteenuste osutamist liidus, et tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne veebikeskkond, kus austatakse põhiõigusi, sealhulgas õigust väljendusvabadusele ning õigust saada ja levitada teavet. Meetmed on kooskõlas ka poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määrusega, 11 desinformatsioonivastase tegevusjuhendiga 12 ja liidu poliitikaga demokraatia ning vabade, ausate ja probleemikindlate valimiste alal, 13 mis hõlmab muu hulgas 2020. aasta Euroopa demokraatia tegevuskava, 14 valimiste ja usaldusväärsuse paketti 15 ja viimati ka 2023. aasta demokraatia kaitse paketti 16 .

Konventsioon on kooskõlas liidu üldise digistrateegiaga, sest aitab edendada inimeste heaks toimivat tehnoloogiat, mis on üks kolmest teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ 17 välja toodud poliitikasuuna tugisambast ja põhieesmärgist. Teatise eesmärk on tagada, et tehisintellekti arendatakse viisil, mis austab inimõigusi ja pälvib inimeste usalduse, muutes Euroopa digiajastule vastavaks ja järgmise kümnendi digikümnendiks 18 .

Lisaks sisaldab Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks 19 mitut digiõigust ja -põhimõtet, mis on kooskõlas konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega, ning mõlema vahendiga edendatakse tugevat inimõigustel põhinevat lähenemisviisi tehnoloogiale.

Konventsioon on kooskõlas ka ELi lapse õiguste strateegiaga 20 ja lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga (BIK+), 21 mille eesmärk on tagada, et lapsed on internetis kaitstud, austatud ja võimestatud, tulemaks toime uute virtuaalsete maailmade ja tehisintellekti väljakutsetega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse luba konventsioonile liidu nimel alla kirjutada, esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 5.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 5 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige lepingu eesmärgist ja sisust. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonnana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab meetmel olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.

Mis puudutab materiaalõiguslikku alust, siis kattub konventsiooni esemeline kohaldamisala tehisintellektimääruse 22 kohaldamisalaga, sealhulgas seoses sellega, et teadus- ja arendustegevus, riiklik julgeolek ja kaitsetegevus on kohaldamisalast välja jäetud. Konventsioonis sätestatud põhimõtted ja kohustused on kooskõlas üksikasjalikumate nõuetega, mis on tehisintellektisüsteemidele kehtestatud tehisintellektimääruse ja muude asjakohaste liidu õigusaktidega, ning konkreetsete kohustustega, mis on kehtestatud selliste süsteemide pakkujatele ja juurutajatele. Kui nõukogu võtab kavandatud otsuse vastu ja liit kirjutab konventsioonile alla, kujutab tehisintellektimäärus endast liidu esmast õigusakti, millega rakendatakse konventsioon liidu õiguskorda täielikult ühtlustatud normidega, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist ning mis on vahetult kohaldatavad liikmesriikides, kui tehisintellektimääruses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti 23 .

Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja eesmärgid on täielikult kooskõlas tehisintellektimääruse kohaldamisala ja eesmärkidega ning et mõlema õigusliku vahendi isikuline ja esemeline kohaldamisala kattuvad, on konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis on tehisintellektimääruse esmane õiguslik alus.

Rahvusvaheliste lepingute laad („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“) sõltub sellest, kas nende konkreetne valdkond kuulub liidu pädevusse.

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas hõlmatud liidu õigusega 24 .

Konventsiooni isikuline kohaldamisala on täielikult kooskõlas tehisintellektimäärusega, kuna mõlemad õiguslikud vahendid hõlmavad põhimõtteliselt nii avaliku kui ka erasektori osalejaid (konventsiooni põhimõtete ja kohustuste kohaldamine erasektori osalejate suhtes, kes ei tegutse avaliku sektori asutuste nimel, on vabatahtlik), samas kui mõlema õigusliku vahendi esemelisest kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeoleku, riigikaitse ja teadusuuringutega seotud tehisintellektitegevused.

Võttes arvesse, et konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala langeb kokku tehisintellektimääruse kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sellest tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et liidul on ainuvälispädevus konventsiooni sõlmimiseks ning konventsioonile tuleks liidu nimel alla kirjutada kui ELi ainupädevusse kuuluvale lepingule, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

•Proportsionaalsus

Konventsiooniga kehtestatakse üldine tehisintellekti käsitlev õigusraamistik, mis võimaldab paindlikkust ja annab konventsiooniosalistele võimaluse kavandada konkreetseid rakendusraamistikke. Riskipõhine lähenemisviis tagab ka normide proportsionaalsuse ja võimaldab rakendusmeetmeid riskidele vastavalt diferentseerida, nagu on tehtud tehisintellektimääruses.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega konsulteerinud.

Konventsiooni väljatöötamine oli Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee ühine jõupingutus, millesse olid kaasatud kõik 46 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ja vaatlejariigid, nagu Kanada, Jaapan, Mehhiko, Püha Tool ja Ameerika Ühendriigid, ning Euroopa Liit. Lisaks osales mitu muud kolmandat riiki, sealhulgas Austraalia, Argentina, Costa Rica, Iisrael, Peruu ja Uruguay.

Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha koostööd erinevate sidusrühmadega kaasati konventsiooni väljatöötamisse ka 68 kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide rahvusvahelist esindajat, tagades seega tervikliku ja kaasava lähenemisviisi. Konventsiooni väljatöötamine hõlmas ka koostööd mitme teise rahvusvahelise organisatsiooniga, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO). Lisaks aitasid protsessile kaasa Euroopa Nõukogu asjaomased organid ja komiteed. Liit osales Euroopa Komisjoni juhtimisel. Vaatlejatena osalesid ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori esindajad.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Liidu seisukohad konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel valmistati ette nõukogu määratud erikomiteega (nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühm) peetud arutelude tulemusena.

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Konventsiooni eesmärk on käsitleda võimalikku ohtu ja kahjulikku mõju inimõigustele ning tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus on kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamise põhimõttega, tunnistades samal ajal ka tehisintellekti potentsiaali kaitsta ja hõlbustada nende õiguste kasutamist digikeskkonnas ning parandada ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu ning tehnoloogia arengut.

Konventsioonis sätestatud konkreetsete põhimõtete ja kohustuste eesmärk on kaitsta ja austada inimõigusi, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises ja piirkondlikus õiguslikus vahendis, 25 mida konventsiooniosaliste suhtes kohaldatakse, sealhulgas liidu põhiõiguste hartas ja inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õiguslikes vahendites, mille liit on sõlminud.

Konventsiooniga kehtestatakse seega ühine miinimumstandard inimõiguste kaitseks tehisintellekti kontekstis, tagades samal ajal kehtiva inimõiguste kaitse ja andes konventsiooniosalistele võimaluse pakkuda ulatuslikumat kaitset koos rangemate kaitsemeetmetega.

4.MÕJU EELARVELE

Konventsiooniganähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline osalus konventsiooniosaliste konverentsi tegevuses. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile, siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarvevälised osamaksed. Ministrite komitee ja Euroopa Nõukogusse mittekuuluv liige määravad ühiselt kindlaks kõnealuse liikme panuse.

Konventsioon ei mõjuta konventsiooniosaliste riigisiseseid õigusnorme, mis reguleerivad eelarvepädevust ja eelarveassigneeringutega seotud menetlusi. Konventsioon võimaldab ka mitteliikmesriikidel teha makseid nende seadusandja poolt kehtestatud heakskiidetud eelarve piires, ilma et see piiraks eelnevaid kokkuleppeid.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste konverents jälgib konventsiooni eesmärkide tegelikku täitmist ja selle sätete rakendamist konventsiooniosaliste poolt.

Konventsiooniosaline peab esitama konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul pärast ühinemist ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande, milles kirjeldab üksikasjalikult konventsiooni rakendamiseks võetud meetmeid.

Konventsiooniosalisi julgustatakse lisaks tegema koostööd konventsiooni eesmärkide täitmisel. Selline rahvusvaheline koostöö võib hõlmata asjakohase teabe jagamist tehisintellekti ja selle võime kohta avaldada negatiivset või positiivset mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Tulemusliku järelevalve ja rakendamise tagamiseks peab konventsiooniosaline määrama riigi tasandil ühe või mitu tulemuslikku järelevalvemehhanismi.

2024/0150 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)21. novembril 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) üle. Euroopa Komisjon on liidu nimel konventsiooni üle läbi rääkinud. Läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 17. mail 2024, kui konventsioon parafeeriti ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee selle vastu võttis 26 .

(2)Konventsioonis on sätestatud üldpõhimõtted ja kohustused, mida konventsiooniosalised peaksid järgima, et tagada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse seoses tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega.

(3)12. juunil 2024 võttis liit peamiselt ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel vastu määruse (EL) 2024/... 27 (edaspidi „tehisintellektimäärus“), millega nähakse ette tehisintellektisüsteemide liidus turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist reguleerivad täielikult ühtlustatud normid, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatavad, välja arvatud juhul, kui tehisintellektimääruses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti. Konventsiooni tuleks liidus rakendada üksnes tehisintellektimääruse ning vajaduse korral muu asjakohase liidu õigustiku kaudu.

(4)Võttes arvesse, et konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala langeb kokku tehisintellektimääruse ja muu asjakohase liidu õigustiku kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sellest tulenevalt on liidul ainuvälispädevus konventsiooni allakirjutamiseks ja seetõttu peaks konventsiooniosaliseks saama ainult liit, eeldusel et konventsioon hiljem sõlmitakse.

(5)Vastavalt aluslepingutele tagab Euroopa Komisjon konventsioonile allakirjutamise, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile (edaspidi „konventsioon“) allakirjutamine, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse.

Allakirjutatava konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub .

Brüssel,

(1)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT 2024 L....).

(2)    Tehisintellektimäärus, põhjendused 1 ja 8.

(3)     Otsus tehisintellekti komitee töö kohta ministrite komitee 132. istungil – järelmeetmed, CM/Inf(2022)20, DD(2022)245 .

(4)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2018, komisjon vs. nõukogu (Antarktika merekaitsealad), liidetud kohtuasjad C-626/15 ja C-659/16, ECLI:EU:C:2018:925, punkt 112.

(5)     Nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2349, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle (ELT L 311, 2.12.2022, lk 138) .

(6)    CM/Del/Dec(2024)133/4.

(7)    OECD tehisintellektisüsteemi määratlust ajakohastati 8. novembril 2023 [C(2023)151 ja C/M(2023)14, punkt 218], et tagada selle tehniline täpsus ja kajastada tehnoloogia arengut, sealhulgas generatiivse tehisintellekti valdkonnas.

(8)

   Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta, PE/90/2023/REV/1 (ELT L, 2024/900, 20.3.2024).

(12)     https://disinfocode.eu/introduction-to-the-code/

(13)     Demokraatia kaitse – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(14)     https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-democracy/protecting-democracy_et

(15)     https://commission.europa.eu/publications/reinforcing-democracy-and-integrity-elections-all-documents_en

(16)    Komisjoni teatis demokraatia kaitse kohta (COM(2023) 630 final).

(17)    Komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final).

(18)    Komisjoni teatis  „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“  (COM(2021) 118 final).

(19)     Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (COM(2022) 28 final).

(20)    Komisjoni teatis „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021) 142 final).

(21)    Komisjoni teatis „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (COM(2022) 212 final).

(22)    Nõukogu võttis määruse vastu 21. mail 2024 ja see on kavas avaldada Euroopa Liidu Teatajas 2024. aasta juulis.

(23)    Vt tehisintellektimääruse artikkel 1 ja põhjendus 1.

(24)    Nt kohtuasi C‑114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused), ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 68–69; arvamus 1/13, kolmandate riikide ühinemine Haagi konventsiooniga, EU:C:2014:2303, punktid 71–74; kohtuasi C‑66/13, Green Network, EU:C:2014:2399, punktid 27–33; arvamus 3/15, Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele, ECLI:EU:C:2017:114, punktid 105–108.

(25)    Näiteks 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon, 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ETS nr 5), 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta (ETS nr 35) ja nende vastavad protokollid ning 1996. aasta Euroopa sotsiaalharta (muudetud) (ETS nr 163), 1989. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioon ja 2006. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon.

(26)    Nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2349, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle (ELT L 311, 2.12.2022, lk 138) .

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus), ELT L, 2024.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.6.2024

COM(2024) 264 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsiooni tekst

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised allakirjutanud,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete vahel suurem ühtsus, mis põhineb eelkõige inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisel;

tunnustades konventsiooniosaliste vahelise koostöö edendamise olulisust ja sellise koostöö laiendamise tähtsust teistele riikidele, kes jagavad samu väärtusi;

olles teadlikud teaduse ja tehnoloogia kiirenevast arengust ning tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega kaasnevatest põhjalikest muutustest, mis võivad suurendada inimeste jõukust ning üksikisikute ja ühiskonna heaolu, edendada kestlikku arengut, soolist võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamist, samuti muid olulisi eesmärke ja huve, kiirendades arengut ja innovatsiooni;

tunnistades, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus võib pakkuda enneolematuid võimalusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks ja edendamiseks;

tundes muret selle pärast, et teatav tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus võib kahjustada inimväärikust ja isiklikku autonoomiat, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki;

tundes muret diskrimineerimise ohu pärast digikeskkonnas, eelkõige seoses tehisintellektisüsteemidega, ning selle võime pärast tekitada või süvendada ebavõrdsust, sealhulgas naiste ja haavatavas olukorras olevate inimeste ebavõrdsust seoses inimõiguste kasutamisega ning täieliku, võrdse ja tulemusliku osalemisega majanduslikus, ühiskondlikus, kultuurilises ja poliitilises tegevuses;

tundes muret tehisintellektisüsteemide väärkasutamise pärast ja olles vastu selliste süsteemide kasutamisele repressiivsetel eesmärkidel, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust, sealhulgas meelevaldse või ebaseadusliku jälgimise ja tsensuuri kaudu, mis õõnestab eraelu puutumatust ja isiklikku autonoomsust;

olles teadlikud asjaolust, et inimõigused, demokraatia ja õigusriik on omavahel lahutamatult seotud;

olles veendunud selles, et esmajärjekorras on vaja kehtestada ülemaailmselt kohaldatav õigusraamistik, milles sätestatakse tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvat tegevust reguleerivad ühised üldpõhimõtted ja normid ning millega hoitakse tulemuslikult ühiseid väärtusi ja kasutatakse tehisintellekti eeliseid nende väärtuste edendamiseks viisil, mis soodustab vastutustundlikku innovatsiooni;

tunnistades vajadust edendada digitaalset kirjaoskust ning teadmisi tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise, kasutamise ja kasutusest kõrvaldamise kohta, samuti usaldust nende vastu;

tunnistades, et käesolev konventsioon on raamdokument, mida võib täiendada muude vahenditega, et käsitleda tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega seotud konkreetseid aspekte;

rõhutades, et käesoleva konventsiooni eesmärk on käsitleda tehisintellektisüsteemide kogu elutsükli jooksul tekkivaid konkreetseid probleeme ning julgustada võtma arvesse nende tehnoloogiatega seotud laiemaid riske ja mõju, sealhulgas inimeste tervist ja keskkonda, ning sotsiaalmajanduslikke aspekte, nagu tööhõive ja tööjõud;

arvestades teiste rahvusvaheliste ja riigiüleste organisatsioonide ja foorumite asjakohaseid jõupingutusi rahvusvahelise mõistmise ja koostöö edendamiseks tehisintellekti valdkonnas;

pidades silmas kohaldatavaid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid dokumente, nagu 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon, 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ETS nr 5), 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta (ETS nr 35) ja nende vastavad protokollid ning 1996. aasta Euroopa sotsiaalharta (muudetud) (ETS nr 163);

pidades silmas ka 1989. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja 2006. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

pidades silmas ka üksikisikute õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu see on sätestatud näiteks 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (ETS nr 108) ja selle protokollides;

kinnitades konventsiooniosaliste kindlameelsust kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki ning edendada käesoleva konventsiooni kaudu tehisintellektisüsteemide usaldusväärsust,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 1 – Eesmärk

(1)Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega.

(2)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab asjakohased seadusandlikud, haldus- või muud meetmed konventsiooni sätete rakendamiseks. Need meetmed on vajaduse korral astmelised ja diferentseeritud ning võtavad arvesse inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile avalduva kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust tehisintellektisüsteemide kogu elutsükli jooksul. Kasutada võib sihipäraseid või horisontaalseid meetmeid, mida kohaldatakse sõltumata kasutatava tehnoloogia liigist.

(3)Konventsiooniga luuakse järelevalvemehhanism ja nähakse ette rahvusvaheline koostöö, et tagada konventsiooni tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt.

Artikkel 2 – Tehisintellektisüsteemide määratlus

Konventsiooni kohaldamisel tähendab „tehisintellektisüsteem“ masinpõhist süsteemi, mis saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda. Eri tehisintellektisüsteemidel on pärast juurutamist erinev autonoomsus ja kohanemisvõime.

Artikkel 3 – Kohaldamisala

(1)Konventsiooni kohaldamisala hõlmab tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvat tegevust, mis võib olla vastuolus inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega, järgmiselt:

(a)konventsiooniosaline kohaldab konventsiooni tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mida teostavad avaliku sektori asutused või nende nimel tegutsevad eraõiguslikud isikud;

(b)konventsiooniosaline käsitleb riski ja mõju, mis tuleneb tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul eraõiguslike isikute tegevusest ulatuses, mida punkt a ei hõlma, viisil, mis on kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgiga.

Konventsiooniosaline täpsustab Euroopa Nõukogu peasekretärile allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal esitatavas deklaratsioonis, kuidas ta kavatseb seda kohustust täita – kas kohaldades konventsiooni II–VI peatükis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi eraõiguslike isikute tegevuse suhtes või võttes muid asjakohaseid meetmeid käesolevas punktis sätestatud kohustuse täitmiseks. Konventsiooniosalised võivad oma deklaratsioone igal ajal ja samal viisil muuta.

Käesoleva punkti kohase kohustuse täitmisel ei tohi konventsiooniosaline teha erandeid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitseks võetud rahvusvahelistest kohustustest ega piirata nende kohaldamist.

(2)Konventsiooniosaline ei pea kohaldama konventsiooni tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike julgeolekuhuvide kaitsega, tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate kohustustega, ning austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.

(3)Ilma et see piiraks artikli 13 ja artikli 25 lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata konventsiooni selliste tehisintellektisüsteemidega seotud teadus- ja arendustegevuse suhtes, mida ei ole veel kättesaadavaks tehtud, välja arvatud juhul, kui katsetamine või sarnane tegevus toimub viisil, mis võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

(4)Riigikaitsega seotud küsimused ei kuulu käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse.

II peatükk – Üldised kohustused

Artikkel 4 – Inimõiguste kaitse

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed tagamaks, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus on kooskõlas kohaldatavas rahvusvahelises õiguses ja riigisiseses õiguses sätestatud kohustustega kaitsta inimõigusi.

Artikkel 5 – Demokraatlike protsesside usaldusväärsus ja õigusriigi põhimõtte austamine

(1)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteeme ei kasutata demokraatlike institutsioonide ja protsesside usaldusväärsuse, sõltumatuse ja tulemuslikkuse kahjustamiseks, sealhulgas võimude lahususe põhimõtte, kohtusüsteemi sõltumatuse ja õiguskaitse kättesaadavuse õõnestamiseks.

(2)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on kaitsta nende demokraatlikke protsesse tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse kontekstis, sealhulgas üksikisikute õiglast juurdepääsu avalikule arutelule ja selles osalemist ning nende võimalust vabalt oma arvamust kujundada.

III peatükk – Tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega seotud põhimõtted

Artikkel 6 – Üldpõhimõtted

Käesolevas peatükis sätestatakse ühised üldpõhimõtted, mida konventsiooniosaline rakendab tehisintellektisüsteemide suhtes viisil, mis on kooskõlas tema riigi õigussüsteemi ja muude käesolevast konventsioonist tulenevate kohustustega.

Artikkel 7 – Inimväärikus ja isiklik autonoomia

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on austada inimväärikust ja isiklikku autonoomiat seoses tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega.

Artikkel 8 – Läbipaistvus ja järelevalve

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse, sealhulgas tehisintellektisüsteemide loodud sisu kindlakstegemise suhtes on kehtestatud piisavad läbipaistvus- ja järelevalvenõuded, mida kohandatakse konkreetsele kontekstile ja konkreetsetele riskidele.

Artikkel 9 – Vastutus

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse vastutuse võtmine tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse kahjuliku mõju eest inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Artikkel 10 – Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld

(1)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse puhul austatakse võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, ja diskrimineerimiskeeldu, nagu on sätestatud kohaldatavas rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses.

(2)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on kaotada ebavõrdsus ja saavutada tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse õiglane tulemus kooskõlas kohaldatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega.

Artikkel 11 – Eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse, et seoses tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega

(a)on õigus eraelu puutumatusele ja üksikisikute isikuandmed kaitstud muu hulgas kohaldatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusnormide, standardite ja raamistikega ning

(b)üksikisikute jaoks on kehtestatud tõhusad tagatised ja kaitsemeetmed, mis on kooskõlas kohaldatavate riigisisesest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.

Artikkel 12 – Usaldusväärsus

Konventsiooniosaline võtab vajaduse korral meetmeid, et suurendada tehisintellektisüsteemide usaldusväärsust ja usaldust nende väljundite vastu; see võib hõlmata piisava kvaliteedi ja turvalisuse nõudeid tehisintellektisüsteemide kogu elutsükli jooksul.

Artikkel 13 – Ohutu innovatsioon

Selleks et edendada innovatsiooni, kuid vältida samal ajal inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kahjustamist, kutsutakse konventsiooniosalist üles võimaldama vastavalt vajadusele kontrollitava keskkonna loomist tehisintellektisüsteemide arendamiseks, katsetamiseks ja testimiseks oma pädevate asutuste järelevalve all.

IV peatükk – Õiguskaitsevahendid

Artikkel 14 – Õiguskaitsevahendid

(1)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, et tagada juurdepääs kättesaadavatele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevate inimõiguste rikkumiste korral, niivõrd kui need õiguskaitsevahendid on ette nähtud rahvusvaheliste kohustustega ja kooskõlas riigi õigussüsteemiga.

(2)Konventsiooniosaline võtab lõike 1 toetuseks vastu või säilitab muu hulgas järgmised meetmed:

(a)meetmed, millega tagatakse, et asjakohane teave tehisintellektisüsteemide kohta, mis võivad oluliselt mõjutada inimõigusi, ja nende süsteemide selline kasutamine dokumenteeritakse, edastatakse asutustele, kellel on õigus selle teabega tutvuda, ning kui see on asjakohane ja kohaldatav, tehakse kättesaadavaks või edastatakse mõjutatud isikutele;

(b)meetmed, millega tagatakse, et punktis a osutatud teave on piisav, et mõjutatud isikud saaksid vaidlustada otsus(ed), mis on tehtud süsteemi kasutades või mis põhinevad olulisel määral süsteemi kasutamisel, ning kui see on asjakohane, vaidlustada süsteemi enda kasutamine, ning

(c)asjaomaste isikute reaalne võimalus esitada kaebus pädevatele asutustele.

Artikkel 15 – Menetluslikud tagatised

(1)Konventsiooniosaline tagab, et kui tehisintellektisüsteem mõjutab märkimisväärselt inimõiguste kasutamist, on kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise ja riigisisese õigusega mõjutatud isikute jaoks kättesaadavad tõhusad menetluslikud tagatised, kaitsemeetmed ja õigused.

(2)Konventsiooniosaline püüab asjakohases olukorras tagada, et tehisintellektisüsteemiga suhtlevale isikule antakse teada, kui ta suhtleb sellise süsteemiga, mitte inimesega.

V peatükk – Riski ja kahjuliku mõju hindamine ja leevendamine

Artikkel 16 – Riski- ja mõjujuhtimise raamistik

(1)Võttes arvesse III peatükis sätestatud põhimõtteid, võtab konventsiooniosaline vastu või säilitab meetmed tehisintellektisüsteemidest tulenevate riskide kindlakstegemiseks, hindamiseks, ennetamiseks ja maandamiseks, võttes arvesse nende tegelikku ja võimalikku mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

(2)Sellised meetmed on vajaduse korral astmelised ja diferentseeritud ning:

(a)neis võetakse nõuetekohaselt arvesse tehisintellektisüsteemide konteksti ja kavandatud kasutamist ning eelkõige võimalikku ohtu inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile;

(b)neis võetakse nõuetekohaselt arvesse võimaliku mõju tõsidust ja tõenäosust;

(c)neis võetakse vajaduse korral arvesse asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige nende isikute seisukohti, kelle õigused võivad olla mõjutatud;

(d)neid kohaldatakse korduvalt kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes;

(e)need hõlmavad inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile avalduvate riskide ja kahjuliku mõju jälgimist;

(f)need sisaldavad riskide, tegeliku ja võimaliku mõju ning riskijuhtimise dokumenteerimist ning

(g)nendega nähakse vajaduse korral ette tehisintellektisüsteemide katsetamine enne nende esmakordset kasutamiseks kättesaadavaks tegemist ja pärast nende olulist muutmist.

(3)Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide kahjulikku mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile käsitletakse nõuetekohaselt. Selline kahjulik mõju ja selle leevendamiseks võetavad meetmed tuleks dokumenteerida ning neid tuleks kasutada lõikes 2 kirjeldatud asjakohaste riskijuhtimismeetmete koostamisel.

(4)Konventsiooniosaline hindab vajadust keelata tehisintellektisüsteemide teatavad kasutusviisid või kehtestada neile moratoorium või võtta muid asjakohaseid meetmeid, kui ta leiab, et sellised kasutusviisid on kokkusobimatud inimõiguste austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi põhimõttega.

VI peatükk – Konventsiooni rakendamine

Artikkel 17 – Diskrimineerimiskeeld

Konventsiooniosalised tagavad konventsiooni rakendamise ilma igasuguse diskrimineerimiseta kooskõlas oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega.

Artikkel 18 – Puuetega inimeste ja laste õigused

Konventsiooniosaline võtab kooskõlas riigisisese õiguse ja kohaldatavate rahvusvaheliste kohustustega nõuetekohaselt arvesse puuetega inimeste ja laste õiguste austamisega seotud erivajadusi ja haavatavust.

Artikkel 19 – Avalik arutelu

Konventsiooniosaline püüab tagada, et tehisintellektisüsteemidega seoses esile kerkinud olulisi küsimusi võetakse vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse avalikel aruteludel ja sidusrühmadega peetavatel konsultatsioonidel, pidades silmas nende küsimuste sotsiaalset, majanduslikku, õiguslikku, eetilist, keskkonnaalast ja muud asjakohast mõju.

Artikkel 20 – Digitaalne kirjaoskus ja digioskused

Konventsiooniosaline toetab ja edendab kogu elanikkonna piisavat digitaalset kirjaoskust ja digioskusi, sealhulgas konkreetsete eksperdioskuste omandamist nende puhul, kes vastutavad tehisintellektisüsteemidest tulenevate riskide kindlakstegemise, hindamise, ennetamise ja maandamise eest.

Artikkel 21 – Olemasolevate inimõiguste kaitse

Ühtegi käesoleva konventsiooni sätet ei tohi tõlgendata nii, et see piiraks inimõigusi või muid seonduvaid õigusi ja kohustusi, mis võivad olla tagatud konventsiooniosalise asjakohaste õigusaktidega või muu asjakohase rahvusvahelise lepinguga, mille osaline ta on, ega kalduks neist kõrvale ega mõjutaks neid muul viisil.

Artikkel 22 – Ulatuslikum kaitse

Ühtegi käesoleva konventsiooni sätet ei tohi tõlgendata nii, et see piiraks või muul viisil mõjutaks konventsiooniosalise võimalust kehtestada käesolevas konventsioonis sätestatust ulatuslikum kaitsemeede.

VII peatükk – Järelevalvemehhanism ja koostöö

Artikkel 23 – Konventsiooniosaliste konverents

(1)Konventsiooniosaliste konverents koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

(2)Konventsiooniosalised peavad korrapäraselt nõu, et:

a) hõlbustada käesoleva konventsiooni tulemuslikku kohaldamist ja rakendamist, sealhulgas mis tahes probleemi ning artikli 34 lõike 1 kohaselt tehtud reservatsiooni või käesoleva konventsiooni kohase deklaratsiooni mõju kindlakstegemist;

b) kaaluda konventsiooni võimalikku täiendamist või muutmist;

c) arutada konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi ja anda nende kohta konkreetseid soovitusi;

d) soodustada teabevahetust käesoleva konventsiooni rakendamise jaoks olulise õigus-, poliitika- või tehnoloogiaalase arengu kohta, sealhulgas artiklis 25 määratletud eesmärkide saavutamiseks;

e) hõlbustada vajaduse korral konventsiooni kohaldamisega seotud vaidluste lahendamist poolte kokkuleppel ning

f) soodustada koostööd asjaomaste sidusrühmadega käesoleva konventsiooni rakendamise jaoks olulistes küsimustes, korraldades vajaduse korral avalikke arutelusid.

(3)Konventsiooniosaliste konverentsi kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär, kui see on vajalik või kui konventsiooniosaliste enamik või ministrite komitee seda taotleb.

(4)Konventsiooniosaliste konverents võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra kaheteistkümne kuu jooksul alates konventsiooni jõustumisest.

(5)Konventsiooniosalisi abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel Euroopa Nõukogu sekretariaat.

(6)Konventsiooniosaliste konverents võib teha ministrite komiteele ettepanekuid asjakohaste eriteadmiste kaasamiseks, et toetada käesoleva konventsiooni tulemuslikku rakendamist.

(7)Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb konventsiooniosaliste konverentsi tegevuse rahastamises. Ministrite komitee ja Euroopa Nõukogusse mittekuuluv liige määravad ühiselt kindlaks kõnealuse liikme panuse.

(8)Konventsiooniosaliste konverents võib Euroopa Nõukogu statuudi (ETS nr 1) artikli 8 alusel otsustada piirata sellise konventsiooniosalise osalemist oma töös, kes ei ole enam Euroopa Nõukogu liige, kui tegemist on statuudi artikli 3 tõsise rikkumisega. Ministrite komitee otsusega võib samuti võtta meetmeid konventsiooniosalise suhtes, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, et lõpetada suhted selle riigiga statuudi artiklis 3 nimetatutega sarnastel põhjustel.

Artikkel 24 – Aruandekohustus

(1)Konventsiooniosaline esitab konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul pärast konventsiooniga ühinemist ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande, milles kirjeldab üksikasjalikult artikli 3 lõike 1 punktide a ja b rakendamiseks võetud meetmeid.

(2)Konventsiooniosaliste konverents määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks aruande vormi ja sellega seotud menetluse.

Artikkel 25 – Rahvusvaheline koostöö

(1)Konventsiooniosalised teevad koostööd käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks. Konventsiooniosalisi julgustatakse vajaduse korral aitama riikidel, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised, tegutseda vastavalt käesolevale konventsioonile ja saada konventsiooni osaliseks.

(2)Konventsiooniosalised vahetavad vajaduse korral omavahel asjakohast ja kasulikku teavet tehisintellektiga seotud aspektide kohta, millel võib olla märkimisväärne positiivne või negatiivne mõju inimõiguste kasutamisele, demokraatia toimimisele ja õigusriigi põhimõtte järgimisele, sealhulgas riskide ja mõjude kohta, mis on ilmnenud teadusuuringute käigus või seotud erasektoriga. Konventsiooniosalistel soovitatakse vajaduse korral kaasata sellisesse teabevahetusse asjaomaseid sidusrühmi ja riike, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised.

(3)Konventsiooniosalisi julgustatakse tugevdama koostööd, vajaduse korral ka asjaomaste sidusrühmadega, et ennetada ja leevendada tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevat riski ja kahjulikku mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Artikkel 26 – Tulemuslikud järelevalvemehhanismid

(1)Konventsiooniosaline loob või määrab ühe või mitu tulemuslikku mehhanismi, et jälgida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist.

(2)Konventsiooniosaline tagab, et sellised mehhanismid täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja erapooletult ning et neil on vajalikud volitused, eksperditeadmised ja ressursid, et tulemuslikult täita oma ülesannet kontrollida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist, nagu konventsiooniosalised on need ette näinud.

(3)Kui konventsiooniosaline on kavandanud rohkem kui ühe sellise mehhanismi, võtab ta võimaluse korral meetmeid, et toetada nendevahelist tulemuslikku koostööd.

(4)Kui konventsiooniosaline on ette näinud mehhanismid, mis erinevad olemasolevast inimõiguste struktuurist, võtab ta võimaluse korral meetmeid, et toetada tulemuslikku koostööd lõikes 1 osutatud mehhanismide ja olemasolevate riigisiseste inimõiguste struktuuride vahel.

VIII peatükk – Lõppsätted

Artikkel 27 – Konventsiooni mõju

(1)Kui kaks või enam konventsiooniosalist on konventsioonis käsitletud küsimustes juba sõlminud kokkuleppe või lepingu või on oma suhteid muul moel korraldanud, on neil õigus kohaldada ka asjaomast kokkulepet või lepingut või oma suhteid muul moel korraldada, kui nad teevad seda viisil, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooni sisu ega eesmärgiga.

(2)Piiramata konventsiooni mõtet ja eesmärki ning selle täielikku kohaldamist teiste konventsiooniosaliste suhtes, kohaldavad need konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmed, omavahelistes suhetes konventsiooniga reguleeritud valdkondades neid valdkondi reguleerivaid Euroopa Liidu õigusnorme. Sama kehtib ka teiste konventsiooniosaliste suhtes niivõrd, kuivõrd need normid on neile siduvad.

Artikkel 28 – Muudatused

(1)Konventsiooni muudatusettepanekuid võivad esitada konventsiooniosaline, Euroopa Nõukogu ministrite komitee või konventsiooniosaliste konverents.

(2)Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepanekud konventsiooniosalistele.

(3)Konventsiooniosaliste või ministrite komitee muudatusettepanekud edastatakse konventsiooniosaliste konverentsile, mis esitab ministrite komiteele oma arvamuse muudatusettepanekute kohta.

(4)Ministrite komitee arutab muudatusettepanekuid ja konventsiooniosaliste konverentsi arvamusi ning võib muudatuse vastu võtta.

(5)Muudatuse tekst, mille on ministrite komitee lõike 4 kohaselt vastu võtnud, edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

(6)Lõike 4 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on teavitanud peasekretäri selle heakskiitmisest.

Artikkel 29. Vaidluste lahendamine

Konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusi püüavad konventsiooniosalised lahendada läbirääkimise teel või muul oma valitud rahumeelsel viisil, sealhulgas konventsiooniosaliste konverentsi kaudu, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 2 punktis e.

Artikkel 30 – Allakirjutamine ja jõustumine

(1)Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni koostamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.

(2)Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

(3)Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis allakirjutanut, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on lõike 2 kohaselt väljendanud nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

(4)Allakirjutanu suhtes, kes on väljendanud soovi end konventsiooniga siduda, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast.

Artikkel 31 – Ühinemine

(1)Konventsiooni jõustumise järel võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast nõupidamist konventsiooniosalistega ja nendelt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda selle konventsiooniga ühinema riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamisel; sellekohane otsus tehakse enamushääletusel Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d kohaselt ja ministrite komitees osalevate konventsiooniosaliste esindajate ühehäälsel otsusel.

(2)Konventsiooniga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 32 – Territoriaalne kohaldamine

(1)Riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

(2)Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile.

(3)Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 33 – Föderaalklausel

(1)Föderaalriik võib jätta endale õiguse võtta käesoleva konventsiooni alusel kohustusi kooskõlas oma aluspõhimõtetega, millega on reguleeritud keskvalitsuse ja liidumaade või sarnaste territoriaalüksuste vaheline suhe, tingimusel et konventsiooni kohaldatakse föderaalriigi keskvalitsuse suhtes.

(2)Käesoleva konventsiooni sätete osas, mille kohaldamine kuulub liidumaade või muude sarnaste territoriaalüksuste jurisdiktsiooni alla, mis ei ole föderatsiooni põhiseadusliku süsteemi kohaselt kohustatud võtma seadusandlikke meetmeid, teatab föderaalvalitsus selliste liidumaade pädevatele asutustele oma pooldava arvamuse nimetatud sätete kohta ja julgustab neid võtma asjakohaseid meetmeid nende kehtestamiseks.

Artikkel 34 – Reservatsioonid

(1)Iga riik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatega allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal deklareerida, et ta kasutab artikli 33 lõikes 1 sätestatud reservatsiooni.

(2)Muid reservatsioone ei või konventsiooni suhtes teha.

Artikkel 35 – Denonsseerimine

(1)Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

(2)Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil teade laekub peasekretärile.

Artikkel 36 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni koostamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule, kõigile allakirjutanutele, kõigile konventsiooniosalistele riikidele, kõigile konventsiooniosalistele ja muudele konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele teatavaks iga:

(a)allakirjutamise;

(b)ratifitseerimis-, heakskiitmis-- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

(c)artikli 30 lõigete 3 ja 4 ning artikli 31 lõike 2 kohase konventsiooni jõustumise kuupäeva;

(d)artikli 28 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise kuupäeva;

(e)artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud deklaratsiooni;

(f)artikli 34 kohase reservatsiooni ja reservatsiooni tagasivõtmise;

(g)artikli 35 kohase denonsseerimise;

(h)konventsiooniga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud [kuupäev]. [kuu] 202[4]. aastal [koht] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni koostamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.