EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.11.2022

COM(2022) 900 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA EUROOPA KESKPANGALE

2023. aasta eelarvekavade kohta: üldhinnang

I.Sissejuhatus 

Liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimine on majandus- ja rahaliidu majanduse juhtimise raamistiku oluline osa 1 . Sellise koordineerimise võimaldamiseks esitavad euroala liikmesriigid iga aasta oktoobri keskpaigaks komisjonile ja eurorühmale oma järgmise aasta eelarvekavad. Nendes kavades kajastatakse kokkuvõtlikult eelarveprojekte, mille valitsused kavatsevad riikide parlamentidele esitada. Komisjon esitab iga eelarvekava kohta arvamuse, milles hindab selle kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktil põhinevate liikmesriigi kohustustega. Komisjoni arvamustes antakse poliitilist nõu eelkõige liikmesriikide valitsustele ja teavitatakse nende parlamente, et hõlbustada ELi eelarve-eeskirjadele ja nõukogu soovitustele vastavate eelarvete vastuvõtmist. Horvaatiast saab 1. jaanuaril 2023 euroala liikmesriik ja Horvaatia on vabatahtlikult otsustanud esitada 2023. aasta eelarvekava. Seega on Horvaatia kava lisatud käesolevasse teatisesse ja komisjon esitas selle kohta oma arvamuse. Itaalia ja Läti ametist lahkuvad valitsused esitasid eelarvekavad, mis põhinevad muutmata poliitikal; seetõttu ei kajasta käesolevas teatises nende riikide kohta esitatud 2023. aasta eelarvenäitajad poliitilisi eesmärke. Samuti esitab komisjon üldhinnangu euroala kui terviku eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta.

Komisjoni hinnang põhineb eelarvet käsitlevatel soovitustel, mille nõukogu võttis vastu 12. juulil 2022. Suurem ebakindlus ja majandusväljavaadete suured langusriskid seoses Euroopas käiva sõjaga, enneolematu energiahindade tõus ja jätkuvad tarneahela häired on õigustanud seda, et kuni 2023. aastani pikendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit, mille komisjon ja nõukogu aktiveerisid 2020. aasta märtsis 2 . Sellega seoses sõnastati nõukogu eelarvesoovitused kvalitatiivselt ja neid toetati kvantitatiivsete näitajatega, kusjuures mõned olulised erinevused soovitustes tulenesid liikmesriikide valitsemissektori võlaprobleemidest.

2023. aastat puudutavates soovitustes keskendus nõukogu eelarvepoliitika üldisele suunale ja selle komponentidele, sealhulgas seoses taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kuludega. COVID-19 ajutised erakorralised meetmed on eelarvepoliitikast välja jäetud. Nõukogu soovitas, et suure võlakoormusega liikmesriigid (Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal) peaksid tagama konservatiivse eelarvepoliitika ning eelkõige piirama riiklikult rahastatavate jooksvate esmaste kulude kasvu nii, et see jääks allapoole keskpika perioodi potentsiaalset SKP kasvu. Väikese või keskmise võlakoormusega liikmesriikidel soovitati hoida riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kooskõlas üldise neutraalse poliitikaga. Mõlemal juhul kutsuti soovitustes üles võtma arvesse jätkuvat ajutist sihttoetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenevatele inimestele. Kõik liikmesriigid peaksid olema valmis kohandama jooksvaid kulusid vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati neil suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, kasutades muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid.

Kõigil liikmesriikidel soovitati pärast 2023. aastat järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon. Samuti soovitati suure võlakoormusega liikmesriikidel tagada võla usaldusväärne ja järkjärguline vähendamine ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis järkjärgulise konsolideerimise, investeeringute ja reformide kaudu.

Käesoleval teatisel on kaks eesmärki. Esiteks antakse sellega kõikide riikide eelarvekavade hindamisele tuginedes koondülevaade euroala 2023. aasta eelarvepoliitikast. Teiseks antakse ülevaade eelarvekavadest riigi tasandil ja selgitatakse komisjoni lähenemisviisi nende hindamisel, pöörates erilist tähelepanu energiameetmete kvaliteedile ja eelarvemeetmetele, mille eesmärk on leevendada kõrgete energiahindade mõju ja mida valitsused on võtnud või millest nad on usaldusväärselt teatatud.

 Tabel 1. 2023. aasta eelarvekavade vastavust nõukogu soovitustele käsitleva hinnangu kokkuvõte

II. Peamised järeldused euroala kohta

Majanduse väljavaated

Euroala majandus jätkas 2022. aastal pandeemiajärgset taastumist heas tempos, kuid kõrge inflatsiooni tõttu peaks majandusaktiivsus 2023. aastal järsult aeglustuma. Kvartaalselt saavutas euroala reaalne SKP pandeemiaeelse taseme (2019. aasta viimane kvartal) juba 2021. aasta kolmandas kvartalis tänu paranenud terviseolukorrale ning tulemuslikule poliitilisele toetusele nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Majandustegevus püsis kuni 2022. aasta kolmanda kvartalini tugev, seda vaatamata märkimisväärsetele takistustele. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed koos Venemaa maagaasitarnete vähendamisega Euroopasse lisasid oma osa juba eksisteerinud kitsaskohtadele ja häiretele ülemaailmsetes tarneahelates. Energiahindade tõus on viinud euroala THHI inflatsiooni erakordselt kõrgele tasemele (2022. aasta oktoobris 10,6 %) ja suurendanud inflatsioonierinevusi liikmesriikide vahel, tingituna erinevatest energiaallikate kombinatsioonidest ja ebaühtlastest eelarvepoliitilistest meetmetest. Hoolimata kõrgest inflatsioonist on eratarbimine 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis jätkanud taastumist tänu kõigi kontaktteenuste taasavamisele, 2020. ja 2021. aastal kogutud rekordsuurte säästudega seotud nõudlusele ning valitsuste toetusele kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks. Sellest hoolimata mõjutab energiahinnašokk märkimisväärselt euroala majanduse kaubandustingimusi ning omakorda kodumajapidamiste reaalset kasutada olevat tulu ja ettevõtete tegelikku kasumit. Prognooside kohaselt vähenevad järgmistes kvartalites seega nii eratarbimine kui ka investeeringud. Investeeringud on juba hakanud aeglustuma suure ebakindluse ja ebasoodsamate rahastamistingimuste tõttu, samal ajal kui eksporti on toetanud välisturismi taastumine. Kättesaadavad näitajad osutavad hoo jätkuvale aeglustumisele ning komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt on tegemist tehnilise majanduslangusega, nii et SKP reaalkasv tuleb eeldatavasti negatiivne nii 2022. aasta viimases kui ka 2023. aasta esimeses kvartalis. 2022. aastal peaks euroala majandus tervikuna kasvama 3,2 % pärast 2021. aastal registreeritud taastumist 5,3 % tasemele. Selle tulemusena peaks aastane reaalne SKP olema 2022. aastal eeldatavasti rohkem kui 2 protsendipunkti kõrgem kui 2019. aastal enne pandeemiat.

Eelarvekavade aluseks olevad makromajanduslikud prognoosid ja komisjoni 2022. aasta sügisprognoos on 2022. aasta puhul sarnased, kuid erinevad märkimisväärselt 2023. aasta osas. Euroala SKP reaalkasvu prognoos, mis on 2022. aastal 3,4 %, on üksnes veidi soodsam komisjoni 2022. aasta sügisprognoosist (joonis 2.1 ja lisa tabel IV.1). Kuigi komisjoni prognoosi kohaselt peaks euroala majanduskasv 2023. aastal üldjoontes peatuma, olles vaid 0,3 %, prognoositakse eelarvekavades, et majandustegevus endiselt suureneb, kuigi palju aeglasemas tempos (1,6 %) kui 2022. aastal. 2022. aasta stabiilsusprogrammid olid veelgi optimistlikumad ning 2023. aastaks prognoositi majanduskasvuks 2,6 %.

2023. aasta majanduskasvuga on seotud langusriskid suure inflatsioonisurve, energiavarustuse piirangute ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu. Geopoliitilised pinged ja eelkõige Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tekitavad euroala majanduses suurt ebakindlust. Gaasitarned peaksid olema eelseisvaks talveks piisavad, kuid püsiv energiajulgeolek ja rohepöörde kiirendamine nõuavad täiendavaid investeeringuid. Inflatsioon võib muutuda püsivamaks ja pidurdada majanduse taastumist, samal ajal kui laenukasutuse kulude suurenemine võib võimendada ettevõtlussektori olemasolevat finantsalast haavatavust, millel võib olla mõju majanduskasvule. Lisaks võivad eelarvepoliitika ja rahapoliitika eesmärkide võimalikul põrkumisel olla negatiivsed tagajärjed. Maailmamajandusest tulenevad riskid on endiselt suured.

Eelarveväljavaated

Eelarvekavad näitavad 2023. aastaks euroala eelarvepuudujäägi edasist vähenemist, samas kui komisjon prognoosib väikest suurenemist (joonis 2.2 ja lisa tabel IV.2). Pärast vähenemist 7 %-lt SKPst 2020. aastal 5,1 %-le SKPst 2021. aastal peaks euroala eelarvepuudujääk 2022. aastal taas vähenema nii eelarvekavade kui ka komisjoni prognoosi kohaselt (vastavalt 3,9 %-le ja 3,5 %-le SKPst). Euroala 2022. aasta eelarvepuudujääk ületaks 2019. aasta pandeemiaeelset taset siiski tuntavalt (0,6 % SKPst), seda ka pärast pandeemiat vastu võetud täiendavate mitteajutiste jooksvate kulude tõttu. Eelarvekavade kohaselt väheneb 2023. aastal eelarvepuudujääk veel 0,7 protsendipunkti SKPst, jõudes 3,2 %ni. See eelarvepuudujäägi prognoos on soodsam kui komisjoni arvutused, mille kohaselt suureneb puudujääk järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti SKPst ja jõuab 3,7 % tasemele. See mõõdukas kasv on tingitud automaatsetest eelarvestabilisaatoritest, võttes arvesse eeldatavat majanduskasvu aeglustumist, suuremaid intressikulusid ja tulude alalaekumist, mis on tingitud maksutulu väiksemast osakaalust majanduskasvus 3 . Need puudujääki suurendavad tegurid peaksid enam kui kompenseerima energiameetmete väiksemaid eelarve netokulusid – tingimusel, et osa energiameetmete lõpetamine 2023. aasta jooksul kinnitatakse (mahus 1,3 %-lt SKPst 2022. aastal 0,9 %-le 2023. aastal) – ja COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete järkjärgulist täielikku kaotamist (2022. aastal hinnanguliselt 0,9 % SKPst – lisa tabel IV.4). Suurem osa euroala liikmesriikidest kavandavad 2023. aastaks väiksemat eelarvepuudujääki kui 2022. aastal. Langust üle 1 protsendipunkti SKPst on oodata Kreekas (2,1 protsendipunkti 2,1 %-le), Saksamaal (1,6 protsendipunkti 2 %-le) ja Hispaanias (1,1 protsendipunkti 3,9 %-le). Komisjoni prognoosi suuremad näitajad on seotud ka eelarvekavade koostamise ajaga, sest mõned eelarvekavad koostati tublisti enne komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi. Kümme euroala liikmesriiki prognoosivad, et nende eelarvepuudujääk ületab 2023. aastal 3 % SKPst, sealhulgas neli suure võlakoormusega liikmesriiki (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia).

Nii eelarvekavad kui ka komisjoni prognoos osutatavad valitsemissektori võla suhte vähenemisele 2022. ja 2023. aastal (joonis 2.3 ja lisa tabel IV.3). Eelarvekavade prognooside kohaselt jõuab võla suhe 4 2022. aastal 94 %-le SKPst (mis on vähem kui 2021. aasta 97 %) ja alaneb 2023. aastal veelgi umbes 92 %-le 5 . See prognoos kattub sisuliselt komisjoni 2022. aasta sügisprognoosiga. Esmane eelarvepuudujääk mõjutab ka 2023. aastal euroala võladünaamikat (joonis 2.4).

Suure inflatsiooni tõttu peaks intressimäärade ja majanduskasvu erinevus jääma 2023. aastal soodsaks ning see toetab võla vähenemist. Üllatavalt kõrge inflatsioon (mõõdetuna SKP deflaatoriga) suurendab võla ja SKP suhte nimetajat, samal ajal kui kõrgemad intressimäärad mõjutavad lugejat suuremate intressikulude tõttu vaid järk-järgult, tingituna valitsemissektori võla suhteliselt pikast tähtajast euroalal.  6 Võlga vähendav nn lumepalliefekt 7  on eriti märgatav suure võlakoormusega liikmesriikides. 2023. aastal prognoositakse, et võla suhe SKPsse väheneb märkimisväärselt Kreekas, Portugalis, Küprosel ja Iirimaal, kus esineb eeldatavasti ka esmane eelarveülejääk. 2023. aastal peaks kuue euroala liikmesriigi (Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal) võla suhe SKPsse ulatuma jätkuvalt üle 100 % SKPst, kusjuures edasist suurenemist prognoositakse üksnes Belgia puhul.

Lähiaastate võlaprognoose ümbritseb märkimisväärne ebakindlus. Vastavalt stohhastilistele simulatsioonidele, mille puhul lisatakse kesksele stsenaariumile palju väga erinevaid makromajanduslikke šokke, püsib euroala võla suhe SKPsse 2023. aastal tõenäoliselt vahemikus 87 % kuni 98 % SKPst ning 2027. aastal vahemikus 80 % kuni 102 % SKPst (III lisa). Ühest küljest mõjutavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust mitmed tegurid. Eelkõige peaks pikaajalist valitsemissektori võla dünaamikat negatiivselt mõjutama tugevalt inflatsiooniline keskkond. Lühiajalises perspektiivis prognoositakse võla suhte vähenemist SKP suurema nominaalkasvu tõttu. Pikemas perspektiivis mõjutab intressimäärade tõus lõpuks ka võladünaamikat. Ebakindlate kasvuväljavaadete taustal võib see kahjustada pikaajalist võlasuundumust, osutades kasvupotentsiaali taaskäivitamiseks vajalike reformide ja investeeringute elluviimise ning vastutustundliku eelarvepoliitika tähtsusele. Peale selle võivad riigigarantiidest tulenevad tingimuslikud kohustused, sealhulgas COVID-19 pandeemia kontekstis antud garantiid, realiseerimise korral avaldada negatiivset mõju valitsemissektori võlale ja eelarvepuudujäägile 8 . Üldiselt on tagatud laenude kasutamine liikmesriigiti olnud erinev, kusjuures mõnes riigis oli riigigarantiiga laenude summa juba enne pandeemia puhkemist suur (tekstikast 1). Teisalt leevendab mitu tegurit riske rahanduse jätkusuutlikkusele. Nende hulgas on valitsemissektori võlgade tähtaegade pikendamine viimastel aastatel (vt joonealune märkus 6, stabiilsed rahastamisallikad ning sellised ELi algatused nagu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), eelkõige aga NextGenerationEU ning taaste- ja vastupidavusrahastu, millest rahastatakse investeeringuid ja majanduskasvu soodustavaid reforme. Lisaks sellele kuulub suur osa valitsemissektori võlakohustustest (vahemikus 10 % kuni 35 % enamike euroala riikide puhul) 9 Euroopa Keskpankade Süsteemile.

Eelarvemeetmed seoses Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni majanduslike tagajärgedega

Liikmesriigid on võtnud märkimisväärseid eelarvemeetmeid vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriisile 2022. aastal. Liikmesriigid on rakendanud mitmesuguseid poliitikameetmeid, et leevendada energiahindade järsu tõusu otsest majanduslikku ja sotsiaalset mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Sellega seoses on peamine poliitiline eesmärk kaitsta väikese sissetulekuga kodumajapidamisi ja energiamahukaid tööstusharusid selle järsu hinnavolatiilsuse eest. Komisjoni prognoosi kohaselt on kõrgete energiahindade lühiajalise majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks kaalutlusõiguse alusel võetavate uute meetmete eelarve netokulu euroalal 1,3 % SKPst (lisa tabel IV.5). Need meetmed on kavandatud enamasti ajutistena. Kuigi umbes kolmandik neist (ehk 0,4 % SKPst euroalal) on sihtmeetmed (üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas neid meetmeid määratletakse, vt III jaotise peatükk „Energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamate kodumajapidamiste ja ettevõtete toetuseks võetavate meetmete hindamine“) kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ei peeta neist kahte kolmandikku (ehk 0,9 % euroala SKPst, millest on maha arvatud energiaettevõtete juhuslikust kasumist saadav tulu) siiski hästi suunatuks. 2022. aastal on Ukrainast Venemaa agressioonisõja tõttu põgenevate inimeste varjupaiga ja integreerimise eelarvekulud hinnanguliselt 0,1 % SKPst euroalal tervikuna, liikmesriikide vahel on aga erinevusi.

Energiameetmete kavandatud järkjärguline vähendamine 2023. aastal põhineb eelarvekavades välja kuulutatud meetmetel ja sõltub energiahindade arenguga seotud ebakindlusest, samas kui Ukrainast pärit pagulastele varjupaiga pakkumise eelarvekulud peaksid jääma üsna piiratuks. Komisjoni prognoosi kohaselt vähenevad energiameetmete eelarvelised netokulud 2023. aastal euroalal 0,9 %-le SKPst, kuna mõned liikmesriigid on võtnud meetmeid (või neist teatanud) ainult järgneva aasta mõneks kuuks või ei ole meetmeid üldse võtnud. Seega suurendaks uute energiameetmete pikendamine või vastuvõtmine 2023. aastal tõenäoliselt nende meetmete eelarvelisi netokulusid, seda vaatamata energiaettevõtete täiendavale kasumile kehtestatud lisamaksudele, veel 1 % võrra SKPst euroalal, ulatudes 2023. aastal ligikaudu 2 %ni SKPst (üksikasjalikum teave on esitatud III jaotise peatükis „Energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamate kodumajapidamiste ja ettevõtete toetuseks võetavate meetmete hindamine“). Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainast põgenevate inimeste varjupaiga ja integreerimise eelarvekulud peaks euroalal tervikuna jääma hinnanguliselt 0,1 % juurde SKPst .

Hinnang euroala eelarvepoliitikale 10

2022. aastal on euroala eelarvepoliitika olnud väga ekspansiivne. Komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt on euroala eelarvepoliitika 2022. aastal jätkuvalt ekspansiivne (ligikaudu 2¼ % SKPst), olles 2021. ja 2020. aastal olnud vastavalt 1¼ % ja ¼ % SKPst (joonis 2.5). Eelarvepoliitika hindamisel arvestatakse nii liikmesriikide kui ka ELi eelarvest tulenevat impulssi, kuid mitte COVID-19 ajutisi erakorralisi meetmeid 11 . Hinnang hõlmab kõiki energiameetmeid. Siiski võetakse käesoleva teatise hinnangutes kooskõlas nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovitustega arvesse jätkuvat ajutist sihttoetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenevatele inimestele. 

Üldiselt näib esmaste jooksvate netokulude muutus 2022. aastal olevat väga ekspansiivne. Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel netokuludel peaks 2022. aastal olema ekspansiivses eelarvepoliitikas märkimisväärne roll (peaaegu 2 protsendipunkti SKPst). Ligikaudu kaks kolmandikku ekspansiivsest panusest on seotud meetmetega, mida valitsused on võtnud kodumajapidamistele ja ettevõtetele avalduva kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks. Need meetmed näivad olevat suures osas laiapõhjalised, mitte suunatud haavatavatele rühmadele. Ülejäänud kolmandik on seotud aluseks olevate jooksvate netokulude, eelkõige sotsiaalsiirete suurenemisega, ületades keskpika perioodi potentsiaalset majanduskasvu. See ekspansiivne suundumus on aidanud kaasa sisenõudluse toetamisele, suurendades samal ajal inflatsioonisurvet ja halvendades mitme liikmesriigi, sealhulgas suure võlakoormusega liikmesriikide eelarvepositsiooni. 2022. aastal oodatakse täiendavat ekspansiivset panust (ligikaudu ¼ protsendipunkti SKPst) riiklikult rahastatavatelt investeeringutelt ning taaste- ja vastupidavusrahastult ja muudest ELi vahenditest tehtavatelt kulutustelt.

Pärast kolme aastat ekspansiivset eelarvepoliitikat paistab 2023. aasta eelarvepoliitika praegu üldjoontes neutraalne, sõltudes energiameetmete kavandatavast lõpetamisest. Eelarvekavades esitatud teavet arvesse võtva komisjoni prognoosi kohaselt muutub euroala eelarvepoliitika 2023. aastal üldjoontes neutraalseks. Seda seisukohta tuleks vaadelda kumulatiivse laienemise kontekstis, mis pandeemiajärgsetel aastatel 2020–2022 oli 3¾ % SKPst. Lisaks eeldab see neutraalne eelarvepoliitika 2022. aastal võetud energiameetmete osalist lõpetamist, mille ümber valitseb aga ebakindlus (üksikasjalikum teave on esitatud III jaotise peatükis „Energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamate kodumajapidamiste ja ettevõtete toetuseks võetavate meetmete hindamine“).

Riiklikult rahastatavad investeeringud ja kulud, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest, peaksid 2023. aastal veelgi suurenema. See majanduskasvu soodustavate kulutuste täiendav suurenemine (ligikaudu ¼ % SKPst) aitab vähendada sõltuvust (eelkõige Venemaalt) imporditud fossiilkütustest. Lisaks on avaliku ja erasektori investeeringute rahastamisele suunatud eeldataval eelarvetoetusel, aga ka tootlikkust suurendavatel reformidel positiivne mõju potentsiaalsele majanduskasvule ja seega riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

Esmased jooksvad netokulud annaksid 2023. aastal eelarvepoliitikasse veidi pärssiva panuse. Energiameetmete väiksem hinnanguline netomõju euroalal üldiselt selgitab seda pärssivat mõju, mis on ligikaudu ½ protsendipunkti SKPst. Seda hinnangut võidakse siiski muuta, kui kehtivaid meetmeid pikendatakse või kui püsivalt kõrgete energiahindade korral antakse täiendavat toetust.

Euroala kavandatav eelarvepoliitika ning esmaste jooksvate netokulude ja investeeringute areng näib olevat kooskõlas 2023. aasta eelarvesoovitusega. Üldiselt eeldatakse, et 2023. aastaks kavandatud eelarvepoliitika ei suurenda praegu inflatsioonisurvet nõudluse poolel ja edendab euroala majanduse pakkumise poolt, täiendades rahapoliitika praegust normaliseerimist EKP poolt.

Rahapoliitika

Rahapoliitika normaliseerumine tähendab, et ennenägematult kõrge inflatsiooni tingimustes tõusevad intressimäärad kiiresti. Rekordkõrge inflatsioon, mis küündis 2022. aasta oktoobris euroalal 10,7 %-ni, on alates juulist toonud kaasa EKP baasintressimäärade kiire tõusu 2 protsendipunkti võrra. Baasintressimäärade normaliseerimine algas varsti pärast eurosüsteemi netovaraostude lõppu juuli alguses. Edaspidi peaksid baasintressimäärad tõusma veelgi (joonis 2.6). Samal ajal tuleks pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames omandatud tähtaeguvaid väärtpabereid reinvesteerida kuni 2024. aasta lõpuni, samas kui varaostukava lõpetamise põhimõtted tuleks teatavaks teha EKP detsembrikuisel koosolekul. Oktoobris toimunud kohtumisel otsustas EKP pakkuda pankadele stiimuleid pikemaajaliste sihtotstarbeliste refinantseerimisoperatsioonide programmi raames saadud rahaliste vahendite ennetähtaegseks tagasimaksmiseks, et vähendada ülemäärast likviidsust finantssüsteemis.

Kuigi inflatsiooniga kaasnevad ajutiselt madalad reaalintressimäärad, on nominaalsed finantstingimused märkimisväärselt karmistunud. Halvenenud on turupõhised finantstingimused, nagu on karmistunud ka euroala pankade krediidinõuded. Rahastamiskulude koondnäitaja 12 näitab kodumajapidamiste ja eelkõige finantssektoriväliste äriühingute puhul alates eelmise aasta lõpust tugevat kasvutrendi. Rahapoliitika normaliseerumisega on kaasnenud riigivõlakirjade tootluse suurenemine ning väiksema ja suurema võlakoormusega euroala liikmesriikide makstavate intressimäärade vahe suurenemine. Kuigi kõrge inflatsioon tähendab, et lühiajalised reaalintressimäärad on praegu negatiivsed, peaksid reaalsed finantstingimused tulevikus halvenema inflatsiooni aeglustumise ja kõrgemate baasintressimäärade järkjärgulise ülekandumise tõttu kommertslaenude intressimääradele.

Kõrge ja püsiva inflatsiooni tingimustes on äärmiselt oluline säilitada järjepidev raha- ja eelarvepoliitika kombinatsioon. Aastatel 2020–2021 aitas väga toetav rahapoliitika laiendada liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, mida kasutati COVID-19 pandeemia negatiivse mõju leevendamiseks. Samal ajal aitas eelarvepoliitika pangalaenude garantiide laiendamisega kaasa rahapoliitika sujuvale ülekandumisele. Rahapoliitika jätkuv normaliseerumine vähendab nüüd eelarvepoliitilist manööverdamisruumi kõrge ja püsiva inflatsiooni tingimustes. See nõuab eelarvepoliitika meetmete mõistlikku kasutamist, mis peaksid olema suunatud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele, säilitades samal ajal hinnasignaali ja vältides inflatsioonidünaamika õhutamist.

III. Eelarvekavade ülevaade

Hinnang liikmesriikide eelarvepoliitikale

2022. aasta eelarvepoliitika

2022. aastal prognoositakse ekspansiivset eelarvepoliitikat peaaegu kõigis euroala liikmesriikides, sealhulgas suure võlakoormusega liikmesriikides, kellel nõukogu soovitas rakendada konservatiivset eelarvepoliitikat (joonis 3.1). Eesti on ainus riik, kelle eelarvepositsioon on sel aastal komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt pärssiv, samal ajal kui Soome ja Iirimaa eelarvepositsioon on üldjoontes neutraalne. Eesti puhul on 2022. aastaks prognoositud SKP deflaatori erakordne ja osaliselt ettenägematu kasv (14,3 %) üks pärssiva tulemuse põhjuseid, kuna mõned valitsemissektori kulutused (nt sotsiaalsiirded või avaliku sektori palgad) võivad kajastada suurt inflatsiooni üheaastase viivitusega. Väga suurt SKP deflaatori kasvu (üle 10 %) prognoositakse ka Leedus (16,5 %) ja Lätis (11,0 %), samas kui SKP deflaatori inflatsiooni prognoos euroala koondnäitajates on 4,6 %. 18. juunil 2021 soovitas nõukogu 2022. aastaks toetavat eelarvepoliitikat ainult madala või keskmise võlakoormusega liikmesriikidele. Kõigil suure võlakoormusega liikmesriikidel, kellel soovitati rakendada konservatiivset eelarvepoliitikat ja säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud, on sel aastal eelarvepoliitika väga ekspansiivne, mille peamine tõukejõud on esmased jooksvad netokulud 13 . 2023. aasta kevadel hindab komisjon 2022. aasta eelarve täitmise andmete põhjal nõukogu poolt liikmesriikidele esitatud riigipõhiste eelarvesoovituste täitmist.

Enamikus liikmesriikides on kapitalikulusid toetatud nii riiklikest kui ka ELi vahenditest. Nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovitustes kutsuti kõiki liikmesriike üles säilitama 2022. aastal riiklikult rahastatavad investeeringud ning kasutama taaste- ja vastupidavusrahastut majanduse taastumise toetamiseks. Riiklikult rahastatavad investeeringud on kavas säilitada enamikus euroala liikmesriikides. Erandiks on Itaalia, Läti, Horvaatia, Leedu ja Eesti, kusjuures 2022. aastal peaks see eelarvepoliitika komponent vähenema rohkem kui 0,1 protsendipunkti SKPst. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste kasutamist kavatsetakse nendes liikmesriikides siiski suurendada. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud on hinnangute kohaselt sel aastal suurenenud või üldjoontes stabiliseerunud kõigis euroala riikides, välja arvatud Portugalis, Maltal ja Küprosel, kuna muude ELi vahenditega seotud kulutused on väiksemad (joonis 3.1).

2022. aastal on energiameetmed olnud enamikus liikmesriikides esmaste jooksvate netokulude ekspansiivse arengu peamine, kuid mitte ainus tõukejõud (joonis 3.2). Enamikus euroala liikmesriikides peaks riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) ületama keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu määra. Ainult Soomes, Iirimaal ja Eestis oleks see panus olnud (kergelt) pärssiv. 2022. aastal on kõik euroala valitsused võtnud meetmeid kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks. Enamikul juhtudel ei ole need meetmed siiski suunatud ainult nendele kodumajapidamistele ja ettevõtele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad. Lisaks on enamik suure võlakoormusega liikmesriike ja mitu madala või keskmise võlakoormusega riiki 2022. aastal suurendanud jooksvaid netokulusid, mis ei ole seotud energiameetmetega (vt tumesinine riba joonisel 3.2), peamiselt sotsiaalsiirete ning Belgias ja Itaalias avaliku sektori palkade märkimisväärse suurenemise tõttu. Isegi kui võtta arvesse sihtotstarbelisi energiameetmeid ja Ukrainast põgenevate inimeste toetamist, jääks selle komponendi panus märkimisväärselt ekspansiivseks (üle 0,5 protsendipunkti SKPst) kõigis suure võlakoormusega liikmesriikides ja mitmes madala või keskmise võlakoormusega riigis, nagu on näidatud joonisel 3.2.

2023. aasta eelarvepoliitika

2023. aastal on eelarvepoliitika liikmesriigiti erinev (joonis 3.3). Eelarvekavades esitatud teabele tugineva komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks 2023. aasta eelarvepoliitika olema pooltes euroala liikmesriikides (kergelt) ekspansiivne ja teises pooles üldjoontes neutraalne või pärssiv. Seda selgitab suuresti asjaolu, et mõned valitsused on juba teatanud energiameetmetest kogu 2023. aastaks, samas kui teised on lisanud need meetmed oma kavadesse ainult 2023. aasta esimesteks kuudeks või üldse mitte. Sellest tulenevalt ümbritseb ebakindlus 2023. aastal euroala koondnäitajate osas üldjoontes neutraalset eelarvepoliitikat ja see võib osutuda prognoositust ekspansiivsemaks.

Energiameetmete prognoositud vähenemine mõjutab 2023. aastal kavandatud esmaste jooksvate netokulude muutumist, samas kui muud jooksvad kulud jätkavad suurenemist ligikaudu pooltes liikmesriikides (joonis 3.4). Suure võlakoormusega liikmesriikidest on energiameetmete prognoositud vähenemisel esmastele netokuludele 2023. aastal Hispaanias, Itaalias ja Kreekas pärssiv mõju ning Portugalis on selle komponendi panus üldjoontes neutraalne. Seevastu Belgias energiameetmete kärpimine eeldatavat esmaste netokulude üldist ekspansiivset panust ei muuda. Võttes arvesse ainult sihtotstarbelisi energiameetmeid ja Ukrainast põgenevate inimeste toetamist, suureneksid esmased jooksvad netokulud nii Belgias kui ka Portugalis keskpika perioodi potentsiaalsest SKP kasvust rohkem, andes eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse (joonis 3.4). Esmaste jooksvate netokulude (välja arvatud energiameetmed) kasv ületab prognooside kohaselt keskpika perioodi potentsiaalset kasvu kõigis suure võlakoormusega liikmesriikides, v.a Prantsusmaal (vt tumesinine riba joonisel 3.4) , ning peamiselt on see seotud aluseks olevate sotsiaalsiirete märkimisväärse suurenemisega. Madala või keskmise võlakoormusega riikide puhul prognoositakse, et ainult Soomel ja Madalmaadel on esmaste jooksvate netokulude panus eelarvepoliitikasse üldjoontes neutraalne. Võttes arvesse sihtotstarbelisi energiameetmeid ja toetust Ukrainast põgenevatele inimestele, jääks see panus üldjoontes neutraalseks ainult Soomes. Slovakkial, Leedul, Luksemburgil, Eestil ja Austrial peaks 2023. aastal olema esmaste jooksvate netokulude panus selgelt ekspansiivne (üle 0,5 protsendipunkti SKPst). See võib suurendada nendes riikides inflatsioonisurvet. Saksamaal peaks selle komponendi ekspansiivne panus olema väiksem (0,25 protsendipunkti SKPst). Maltal, Iirimaal ja Lätis ning vähemal määral Horvaatias ja Küprosel prognoositakse esmaste jooksvate netokulude pärssivat panust eelarvepoliitikasse. See näib olevat põhjendatud kiiresti muutuva majandusolukorra ning eelkõige kõrge inflatsiooniga.

Riiklikult rahastatavad investeeringud ning taaste- ja vastupidavusrahastust või muudest ELi vahenditest rahastatavad investeeringud peaksid 2023. aastal enamikus euroala liikmesriikides stabiliseeruma või laienema. Komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt on riiklikult rahastatavate investeeringute panus neutraalne või positiivne kõigis liikmesriikides, välja arvatud Küprosel, Maltal ja Lätis (joonis 3.3) 14 . Samal ajal aitab taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi vahendite kasutamine säilitada või suurendada 2023. aastal avaliku sektori koguinvesteeringuid ka Küprosel, Maltal ja Lätis. Kui vaadata muutusi võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse tasemega, siis eeldatakse, et 2023. aastal säilitavad või suurendavad riiklikult rahastatavaid investeeringuid kõik euroala riigid, välja arvatud Horvaatia ja Läti (joonis 3.6).

Avaliku sektori investeeringute üldine areng

Prognoositakse, et avaliku sektori investeeringud euroalal jätkavad suurenemist. Erinevalt varasematest makromajanduslikest šokkidest püsisid avaliku sektori investeeringud COVID-19 pandeemia ja praeguse energiakriisi ajal endisel tasemel. Avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse suurenes euroalal 2,8 %-lt 2019. aastal 3 %-le 2020. ja 2021. aastal. Prognooside kohaselt suurenes see 2022. aastal 3,1 %-ni ja jätkab suurenemist 2023. aastal 3,2 %-ni (joonis 3.5) 15 . 

Enamikus euroala liikmesriikides peaksid avaliku sektori investeeringud 2023. aastal suurenema (joonis 3.6). Nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses kutsuti kõiki liikmesriike üles „... suurendama avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, kasutades muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid“. Komisjoni hinnang põhineb kapitali kogumahutusel põhivarasse, võttes samal ajal arvesse projekte, mille eesmärk on saavutada rohe- ja digipööre ning suurendada energiajulgeolekut. 2023. aastal peaksid avaliku sektori

investeeringud suurenema euroala 12 liikmesriigis (Küpros, Hispaania, Portugal, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Luksemburg, Slovakkia, Horvaatia, Läti, Eesti ja Sloveenia) 2022. aastaga võrreldes rohkem kui 0,1 protsendipunkti SKPst ning jääma üldjoontes stabiilseks seitsmes liikmesriigis (Iirimaa, Saksamaa, Belgia, Austria, Prantsusmaa, Malta ja Soome). Prognooside kohaselt vähenevad avaliku sektori investeeringud 2023. aastal üksnes Kreekas, kuna ELi rahastatavad investeeringud vähenevad, kuid ka seal ulatuvad need pärast 2022. aastaks prognoositud märkimisväärset kasvu üle 4 % SKPst.

Olulist osa avaliku sektori investeeringute kasvust aastatel 2019–2023 toetatakse ELi vahenditest. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustega rahastatakse investeerimisprojekte ja tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see suurendaks riigieelarves puudujääki ja võlga 16 . Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad avaliku sektori investeeringud katavad osa rohe- ja digipöördeks ning energiajulgeoleku tugevdamiseks vajalikest investeeringutest. Mõnes liikmesriigis toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega ka kodumajapidamiste ja ettevõtete investeeringuid rohe- ja digipöördesse, näiteks avaliku halduse digitaliseerimisse, koolide ja VKEde digitaliseerimisse või digikirjaoskuse, küberturvalisuse ja 5G-ühenduvusega seotud projektidesse.

Paljud euroala liikmesriigid kavandavad investeeringuid rohepöörde toetamiseks ning energiajulgeoleku ja -tõhususe suurendamiseks 2023. aastal. Mitmed eelarvekavad sisaldavad projekte, mis on seotud hoonete energiatõhususe parandamisega (Belgia, Horvaatia, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Leedu ja Hispaania). Muud valdkonnad on investeeringud säästvasse liikuvusse, eelkõige raudteevõrkudesse (Belgia, Eesti, Itaalia ja Sloveenia); energiamahukate tööstusharude CO2-heite vähendamine (Austria ja Portugal); vesinik (Itaalia ja Madalmaad); kodumajapidamiste toetamine säästvamate energiasüsteemide suunas liikumisel (Austria) ning päikesepaneelid (Kreeka ja Hispaania).

Eelarvekavad hõlmavad ka digipööret toetavaid avaliku sektori investeeringuid. Projektid keskenduvad avaliku halduse digitaliseerimisele mitmes liikmesriigis (Belgia, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa ja Itaalia). 2023. aastal on olulised investeerimisvaldkonnad ka koolide (Iirimaa ja Portugal) ning VKEde (Kreeka, Prantsusmaa ja Sloveenia) digitaliseerimine. Projektid hõlmavad ka (üli)õpilaste koolitamist ja digikirjaoskuse parandamist (Prantsusmaa ja Madalmaad); küberturvalisust ja 5G-ühenduvust (Hispaania); gigabititaristut (Sloveenia); samuti digitaalset diagnostikat ja haiglaseadmeid (Horvaatia).

Kõrgete energiahindade kodumajapidamistele ja ettevõtetele avalduva mõju leevendamiseks võetavate meetmete hindamine

Eelarveprognoose mõjutavad mitmed eelarvemeetmed, mille eesmärk on leevendada kõrgete energiahindade mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Komisjoni talituste hinnangul on nende meetmete eelarve netokulu 2022. aastal 1,3 % SKPst ja 2023. aastal kogu euroalal 0,9 % SKPst (lisa tabel IV.5). Käesolevas hinnangus määratletakse energiameetmed järgmiselt: 1) meetmed, millel on otsene mõju kodumajapidamiste ja/või ettevõtete energiatarbimise piirkulule (edaspidi „hinnameetmed“); 2a) meetmed, millega antakse kodumajapidamistele ajutist sissetulekutoetust (seega ei võeta arvesse palkade, pensionide või muude sotsiaaltoetuste püsivat tõusu, sest energiahindade hilisema langemise korral ei eeldata nende tagasipöördumist); 2b) meetmed (v.a hinnameetmed), millega makstakse hüvitist energiamahukates tööstusharudes tegutsevatele ettevõtetele (edaspidi koos „sissetulekumeetmed“); ning 3) energiaettevõtete juhuslikust kasumist saadav tulu (uutest maksudest või lõivudest) 17 . 

Enamik vastuvõetud meetmetest ei ole piisavalt täpselt suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Sihtmeetmed on meetmed, millega toetatakse ainult kõige haavatavamaid elanikkonnakihte ning mis sõltuvad tõendatavast majanduslikust olukorrast ja sissetulekust või sotsiaalsetest erivajadustest. Selliste meetmete tüüpilised näited on: miinimumsissetuleku toetuste või madalamate pensionide suurendamine, väikese sissetulekuga kodumajapidamiste energiaarvest maha arvatud ühekordsed allahindlused või vähendatud energiahind kWh kohta väikese sissetulekuga kodumajapidamiste puhul. Seevastu sihitamata meetmed on laiapõhjalised meetmed, mida kohaldatakse elanikkonna enamiku suhtes ilma (märkimisväärsete) erisusteta sissetuleku või erivajaduste alusel. 2023. aastal on ligikaudu 90 % mõjust eelarvele tingitud sihitamata meetmetest.

Enamik vastuvõetud meetmeid moonutavad hinnasignaale ning vähendavad stiimuleid piirata energiatarbimist ja suurendada energiatõhusust. Eespool määratletud sissetulekumeetmetega antakse kodumajapidamistele või ettevõtetele ajutist toetust ülekannete või subsiidiumide vormis, ilma et see mõjutaks energiatarbimise piirkulu. Hinnameetmed mõjutavad energiatarbimise piirkulu ja vähendavad seega stiimuleid energiatarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. 2023. aastal on ligikaudu kaks kolmandikku mõjust eelarvele tingitud meetmetest, mis moonutavad hinnasignaali.

Kui energiahinnad jäävad 2023. aastal kõrgeks, ületavad lõplikud eelarvekulud tõenäoliselt praegu väljakuulutatud meetmetel põhinevaid hinnanguid. Need kulud on liikmesriigiti erinevad, kajastades riigipõhiseid tegureid, nagu riiklike poliitikapakettide ülesehitus ja energiaallikate jaotus. Oluline on silmas pidada, et mõned liikmesriigid ei olnud oma eelarvekavades veel teatanud, milliseid energiameetmeid nad 2023. aastaks kavandavad. Selleks et hinnata energiameetmete eelarvekulusid 2023. aastal, võtsid komisjoni talitused arvesse valitsuse teatatud või otsustatud meetmete jõustumist ja nende väljakuulutatud aegumiskuupäeva. Mitmes liikmesriigis peaksid energiameetmed aeguma 2023. aastal (mõnikord juba esimese kvartali lõpus) 18 . Kui aga energiahinnad jäävad kõrgeks, võivad liikmesriigid otsustada olemasolevaid meetmeid pikendada või rakendada uusi meetmeid. Selle tulemusena võivad kogu euroala ja mitme liikmesriigi energiameetmete eelarvekulud 2023. aastal osutuda praegusest hinnangust suuremaks.

Komisjoni talitused on hinnanud energiameetmete võimalikku täiendavat eelarvekulu, mis tekiks juhul, kui olemasolevaid meetmeid pikendataks 2023. aasta lõpuni. Selline hindamine on kahtlemata väga keeruline ning lähtepunktina kasutatakse sügisprognoosi ja arvesse ei võeta mõju, mida energiameetmete pikendamine võib avaldada majandustegevusele ja inflatsioonile. Hindamine näitab, et kui energiameetmed tuleks säilitada 2023. aasta lõpuni, võivad nende kulud euroalal suureneda veel 1 % võrra SKPst, ulatudes 2023. aastal ligikaudu 2 %-ni SKPst, mis on märkimisväärselt rohkem kui 2022. aastal (joonis 3.7) 19 . Pilt on liikmesriigiti erinev, sõltudes seni teada olevate (kehtivate, vastu võetud või teatavaks tehtud) meetmete eripärast, sealhulgas toetussummade suurusest ja kindlaksmääratud aegumiskuupäevadest. See näitab, kuidas energiameetmed võivad mõjutada eelarve arengut, ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on, et liikmesriigid võtaksid vastu meetmeid, mis on eelarve seisukohast vastuvõetavad, suunatud kõige haavatavamatele rühmadele ja motiveerivad energiatarbimist vähendama.

Komisjoni hinnang 2023. aasta eelarvekavadele

Enamik euroala liikmesriike esitas oma eelarvekava 15. oktoobriks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 473/2013 20 artikliga 6. Itaalias ja Lätis esitas ametist lahkuv valitsus eelarvekava poliitilist tsüklit silmas pidades (valimised toimusid vastavalt 25. septembril ja 1. oktoobril) eeldusega, et poliitikat ei muudeta. Seetõttu ei kajasta nimetatud kahes eelarvekavas 2023. aasta valitsemissektori eelarve puudujäägi ja muude eelarvemuutujate kohta esitatud arvnäitajad poliitikaeesmärke. Komisjon ei esita arvamust Itaalia ametist lahkuva valitsuse poolt 10. oktoobril esitatud ja poliitika muutmata jätmise eeldusel põhinenud 2023. aasta eelarvekava kohta. Selle asemel on komisjonil kavas esitada arvamus 2023. aasta ajakohastatud eelarvekava kohta, mille uus valitsus peaks peatselt esitama. Lätil palutakse esitada komisjonile ja eurorühmale ajakohastatud eelarvekava niipea, kui võimalik, ja vähemalt üks kuu enne seda, kui eelarveseaduse eelnõu on kavas riigi parlamendis vastu võtta. 

Horvaatia eelarvekava hindas komisjon esimest korda. Kuna Horvaatia ühineb euroalaga 1. jaanuaril 2023 ehk loetud nädalate pärast, tunnustab komisjon Horvaatia otsust esitada oma eelarvekava, nagu ta oleks juba euroala liige.

Komisjon hindas 2023. aasta eelarvekavade vastavust nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovitustele. Nõukogu soovitas liikmesriikidel võtta eelarvepoliitikas arvesse jätkuvat ajutist sihttoetust kodumajapidamistele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Lisaks soovitas nõukogu liikmesriikidel suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, kasutades selleks muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ja muid liidu vahendeid. Samuti peaksid liikmesriigid olema valmis olukorra muutudes jooksvaid kulutusi kohandama. Lisaks eristati nõukogu soovitustes liikmesriike nende eelarvepoliitilise manööverdamisruumi alusel, lähtudes nende võlakoormusest:

·suure võlakoormusega liikmesriikidel soovitati tagada konservatiivne eelarvepoliitika, milleks tuleks eelkõige piirata riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasvu, et see oleks keskpika perioodi potentsiaalsest SKP kasvust väiksem. Pärast 2023. aastat soovitati suure võlakoormusega liikmesriikidel järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon ja tagada keskpikas perspektiivis võla usaldusväärne ja järkjärguline vähendamine ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus järkjärgulise konsolideerimise, investeeringute ja reformide kaudu; 

·väikese ja keskmise võlakoormusega liikmesriigid peaksid tagama, et 2023. aastal on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga. Pärast 2023. aastat peaksid nad järgima eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon.

Järgneb komisjoni arvamuste kokkuvõte 21 . Arvamused põhinevad komisjoni 2022. aasta sügisprognoosil, sealhulgas eelarvekavades esitatud teabel.

Suure võlakoormusega liikmesriigid (Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal ja Hispaania)

·Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania puhul peaks riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv olema väiksem kui keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv, võttes arvesse ajutist sihttoetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenevatele inimestele, nagu on soovitanud nõukogu. Erandiks on Belgia, kus riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv ületab potentsiaalse majanduskasvu, võttes arvesse ajutist sihttoetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenevatele inimestele. Portugali puhul peaks riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv jääma keskpika perioodi potentsiaalse SKP kasvuga samale tasemele, kui eeldada kõrgetele energiahindadele reageerimiseks võetavate meetmete, sealhulgas haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele antava ajutise sihttoetuse kavakohast vähenemist.

·Kõik liikmesriigid plaanivad avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, kasutades selleks muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ja muid ELi vahendeid, nagu on soovitanud nõukogu. Avaliku sektori koguinvesteeringud protsendina SKPst peaksid 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kas suurenema või jääma stabiilseks kõigis liikmesriikides peale Prantsusmaa ja Kreeka. Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal ja Hispaania kavatsevad säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud ning need peaksid aastatel 2022–2023 suurenema või jääma stabiilseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja ELi vahenditest rahastatavate kulude panus üldisesse eelarvepoliitikasse on ekspansiivne või neutraalne kõigis liikmesriikides, välja arvatud Prantsusmaal ja Kreekas.

·Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania eelarvekava on kooskõlas nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega, seevastu Belgia eelarvekava on soovitusega osaliselt kooskõlas ja ka Portugali eelarvekava puhul on oht, et see on soovitusega vaid osaliselt kooskõlas.

Väikese või keskmise võlakoormusega liikmesriigid (Austria, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Saksamaa, Soome, Sloveenia ja Slovakkia)

·Üldine eelarvepoliitika on 2023. aastal liikmesriigiti erinev:

opärssiv (vahemikus +0,5 % kuni +2,3 % SKPst)  22 : Läti, Iirimaa, Küpros ja Malta;

oüldjoontes neutraalne (vahemikus –0,1 % kuni –0,2 % SKPst): Horvaatia, Austria ja Soome;

oekspansiivne (vahemikus –0,4 % kuni –2,6 % SKPst): Leedu, Saksamaa, Eesti, Luksemburg, Madalmaad, Sloveenia ja Slovakkia.

·Riiklikult rahastatavate jooksvate kulude (ilma uute tulumeetmeteta) panus üldisesse eelarvepoliitikasse 2023. aastal erineb samuti liikmesriigiti:

opärssiv (vahemikus +0,4 kuni +1,7 protsendipunkti): Horvaatia, Läti, Iirimaa, Küpros ja Malta;

oüldjoontes neutraalne (umbes null protsendipunkti): Madalmaad ja Soome;

oekspansiivne (vahemikus –0,3 % kuni –1,7 protsendipunkti): Austria, Leedu, Saksamaa, Eesti, Luksemburg, Sloveenia ja Slovakkia. Ühegi liikmesriigi puhul ei ole see tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele 23 . 

·Kõik liikmesriigid plaanivad avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, kasutades selleks muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ja muid ELi vahendeid, nagu on soovitanud nõukogu. Avaliku sektori koguinvesteeringud protsendina SKPst peaksid 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kas suurenema või jääma samaks kõigis väikese või keskmise võlakoormusega liikmesriikides. Riiklikult rahastatavad investeeringud on kavas säilitada kõigis liikmesriikides, välja arvatud Küprosel, Lätis ja Maltal, kus need peaksid 2022.–2023. aastal vähenema. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja ELi vahenditest rahastatavate kulude panus üldisesse eelarvepoliitikasse on ekspansiivne või neutraalne kõigis liikmesriikides, välja arvatud Saksamaal.

·Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Horvaatia, Küprose, Soome, Iirimaa, Läti ja Malta eelarvekava on kooskõlas nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega. Austria, Leedu, Saksamaa, Eesti, Luksemburgi, Madalmaade, Sloveenia ja Slovakkia eelarvekavad on soovitusega osaliselt kooskõlas.

Kuigi liikmesriigid võtsid energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säilitada stiimulid energianõudluse vähendamiseks, ja et need kõrvaldataks, kui energiahinnasurve väheneb.

Komisjon kutsub Belgiat, Portugali, Austriat, Leedut, Saksamaad, Eestit, Luksemburgi, Madalmaid, Sloveeniat ja Slovakkiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitustega.

Eelarvekavad sisaldavad enamasti meetmeid, mis aitavad parandada riigi rahanduse kvaliteeti ja struktuuri ning edendada kestlikku ja kaasavat taastumist. See hõlmab majanduskasvu soodustavaid investeeringuid, eelkõige rohe- ja digipöörde ning energiajulgeoleku toetamist. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

I LISA. 2022. aasta eelarvekavade riigipõhised hinnangud

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Austria eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal üldjoontes neutraalne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Austria kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Austria eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Austriat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Austria võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Austria on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud mõningaid edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Belgia eelarvekavas esitatud teabe põhjal ei ole riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv 2023. aastal väiksem kui keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv. See ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Seega ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Belgia kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Belgia eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Belgiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Belgia võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Belgia on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Horvaatia eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal üldjoontes neutraalne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude pärssivat panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Võttes arvesse muutuvat olukorda, eelkõige 2022. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja suurt inflatsioonisurvet, on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kokkuvõttes kooskõlas nõukogu soovitusega. Horvaatia kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid ja investeerimistoetusi, millega panustada rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Horvaatia eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Horvaatia võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Küprose eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal pärssiv. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude pärssivat panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Võttes arvesse muutuvat olukorda, eelkõige 2022. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja suurt inflatsioonisurvet, on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kokkuvõttes kooskõlas nõukogu soovitusega. Küpros kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest, kuid ei säilita riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Küprose eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Eesti eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Eesti kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning samal ajal säilitada ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Eesti eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Eestit üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Eesti võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Soome eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal üldjoontes neutraalne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude samuti neutraalset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Üldiselt on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Soome kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohepöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Soome eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Soome võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Soome ei ole Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses veel edusamme teinud, ning kutsub seega ametiasutusi üles neid kiiremini tegema. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Prantsusmaa eelarvekavas esitatud teabe põhjal on riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv 2023. aastal väiksem kui keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv. Seega on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Prantsusmaa kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Prantsusmaa eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Prantsusmaa võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Prantsusmaa ei ole Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses veel edusamme teinud, ning kutsub seega ametiasutusi üles neid kiiremini tegeama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Saksamaa eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Saksamaa kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada investeerimistoetusi ja mitmesuguseid muid meetmeid (sealhulgas maksusoodustusi), millega panustada rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Saksamaa eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Saksamaad üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Saksamaa võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Saksamaa on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Kreeka eelarvekavas esitatud teabe põhjal on riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv 2023. aastal väiksem kui keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv. Seega on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Kreeka kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Kreeka eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Kreeka võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Kreeka on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud mõningaid edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Iirimaa eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal pärssiv. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude pärssivat panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Võttes arvesse muutuvat olukorda, eelkõige 2022. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja suurt inflatsioonisurvet, on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kokkuvõttes kooskõlas nõukogu soovitusega. Iirimaa kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Iirimaa eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Iirimaa võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Iirimaa ei ole Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses veel edusamme teinud, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Läti eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitika 2023. aastal pärssiv. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude pärssivat panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Võttes arvesse muutuvat olukorda, eelkõige 2022. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja suurt inflatsioonisurvet, on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kokkuvõttes kooskõlas nõukogu soovitusega. Läti kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest, kuid ei säilita riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Läti eelarvekava, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Läti võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Läti on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel. Lätil palutakse esitada komisjonile ja eurorühmale ajakohastatud eelarvekava niipea, kui uus valitsus ametisse asub, ja üldjuhul vähemalt üks kuu enne seda, kui eelarveseaduse eelnõu on kavas riigi parlamendis vastu võtta. 

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Leedu eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Leedu kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Leedu eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Leedut üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Leedu võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Leedu on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud mõningaid edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Luksemburgi eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Luksemburg kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Luksemburgi eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Luksemburgi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Luksemburg võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Luksemburg on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Malta eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal pärssiv. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude pärssivat panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Võttes arvesse muutuvat olukorda, eelkõige 2022. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja suurt inflatsioonisurvet, on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv kokkuvõttes kooskõlas nõukogu soovitusega. Malta kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest, kuid ei säilita riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Malta eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Malta võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Madalmaade eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. Ekspansiivne eelarvepoliitika ei ole tingitud ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole ekspansiivne eelarvepoliitika nõukogu soovitusega kooskõlas. Madalmaad kavatsevad rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada investeeringuid rohe- ja digipöördesse, sealhulgas sihtotstarbelistest vahenditest. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Madalmaade eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Madalmaid üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Madalmaad võtsid energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Madalmaad on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi ja Portugali eelarvekavas sisalduva teabe põhjal peaks riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv 2023. aastal jääma keskpika perioodi potentsiaalse SKP kasvuga samale tasemele, eeldades kõrgetele energiahindadele reageerimiseks võetavate meetmete, sealhulgas haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele antava ajutise sihttoetuse kavakohast vähenemist. Seetõttu on oht, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv ei ole nõukogu soovitusega kooskõlas. Portugal kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Portugali eelarvekava puhul esineb oht, et see on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega üksnes osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Portugali üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Portugal võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Portugal on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Slovakkia eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse, kajastades ka eespool nimetatud märkimisväärseid eelarveassigneeringuid riiklikeks toetusteks, millega leevendatakse kõrgete energiahindade mõju, kuid mida ei olnud eelarvekavas piisavalt täpsustatud. Ekspansiivset eelarvepoliitikat ei saa praeguses etapis pidada tingituks ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Slovakkia kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Slovakkia eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Slovakkiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Slovakkia võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Slovakkia ei ole Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses veel edusamme teinud, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Sloveenia eelarvekavas esitatud teabe põhjal on üldine eelarvepoliitikapoliitika 2023. aastal kõrge inflatsiooni olukorras ekspansiivne. See hõlmab riiklikult rahastatavate jooksvate kulude ekspansiivset panust üldisesse eelarvepoliitikasse. Ekspansiivne panus kajastab eespool nimetatud märkimisväärseid eelarveassigneeringuid riiklikeks toetusteks, millega leevendatakse kõrgete energiahindade mõju ettevõtetele. Kuna eelarvekavas ei ole neid meetmeid piisavalt täpselt kirjeldatud, ei saa ekspansiivset eelarvepoliitikat praeguses etapis pidada tingituks ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ega Ukrainast põgenevate inimeste abistamise kuludest. Üldiselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Sloveenia kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Sloveenia kavatseb rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse (kasutades selleks muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid ELi vahendeid). Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Sloveenia eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses sisalduvate eelarvesuunistega osaliselt kooskõlas. Komisjon kutsub Sloveeniat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2023. aasta eelarve kooskõla nõukogu 12. juulil 2022 vastu võetud soovitusega. Kuigi Sloveenia võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Samuti on komisjon arvamusel, et Sloveenia on Euroopa poolaasta raames nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesoovituste struktuurse osaga seoses teinud piiratud edusamme, ning kutsub seega ametiasutusi üles edusamme kiirendama. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

Komisjoni prognoosi kohaselt ja Hispaania eelarvekavas esitatud teabe põhjal on riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv 2023. aastal väiksem kui keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv. Seega on riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Hispaania kavatseb rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab ka riiklikult rahastatavad investeeringud. Kavas on rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse. Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Hispaania eelarvekava on nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovituses esitatud eelarvesuunistega kooskõlas. Kuigi Hispaania võttis energiameetmed kiiresti kasutusele, et erakorraliste poliitikameetmete raames reageerida erakordsele energiahindade tõusule, antaks kõrgetele energiahindadele reageerimiseks toetusmeetmete pikendamise ja/või uute toetusmeetmete kehtestamisega hoogu riiklikult rahastatavate jooksvate netokulude kasvule ning 2023. aastaks prognoositava valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla suurenemisele. Seepärast on oluline, et liikmesriigid suunaksid sellised meetmed veelgi täpsemalt kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ohustatud ettevõtetele, et säiliks motivatsioon energiat kokku hoida, ja et need meetmed tühistataks, kui energiahinnasurve väheneb. Riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme kirjeldatakse põhjalikult 2023. aasta riigiaruandes ja komisjon hindab neid järgmiste riigipõhiste soovituste koostamisel 2023. aasta kevadel.

II LISA. Komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi aluseeldused ja metoodika

Määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõike 4 kohaselt lisatakse üldhinnangule komisjoni talituste poolt iga liikmesriigi kohta esitatud kõige viimaste majandusprognooside metoodika ja eeldused, sealhulgas hinnang eelarvealaste koondmeetmete mõju kohta majanduskasvule. Komisjoni talituste sõltumatult koostatud 2022. aasta sügisprognoosi aluseks olevaid eeldusi on selgitatud prognoosidokumendi tekstis 24 .

Eelarveandmed aastani 2021 põhinevad andmetel, mille liikmesriigid esitasid komisjonile enne 1. oktoobrit 2022 ja mille Eurostat kinnitas 21. oktoobril 2022. Eurostat ei ole liikmesriikide poolt 2022. aasta sügiseses teavitamisvoorus esitatud andmeid muutnud ja tal ei ole nende suhtes reservatsioone.

Prognoosi koostades on finantsstabiilsuse toetuseks võetavaid meetmeid kajastatud kooskõlas Eurostati 15. juuli 2009. aasta otsusega 25 . Kui liikmesriik on kapitalisüste piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud ega ole neid muul viisil kajastanud, on neid võetud prognoosis arvesse finantstehingutena, mis tähendab, et need suurendavad võlataset, kuid mitte eelarvepuudujääki. Pankade kohustustele ja hoiustele antud riigigarantiisid ei võeta valitsemissektori kulutustes arvesse, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et need garantiid on prognoosi koostamise ajaks realiseeritud. Valitsuse või muude valitsemissektori alla kuuluvate üksuste poolt pankadele antud laenud aga üldjuhul kasvatavad valitsemissektori võlga.

2023. aasta puhul on arvesse võetud riikide parlamentides vastu võetud või neile esitatud eelarveid ning muid piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud meetmeid. Sügisprognoosis on kajastatud kogu teavet, mis sisaldub oktoobri keskpaigaks esitatud eelarvekavades. 2024. aasta puhul on prognoosides eeldatud, et poliitikat ei muudeta, ning seega on ekstrapoleeritud tulu- ja kulusuundumusi ning võetud arvesse piisavalt üksikasjalikult esitatud meetmeid.

Euroopa valitsemissektori võla koondnäitajad on aastate 2022–2024 prognoosis esitatud konsolideerimata alusel (st ei ole tehtud kohandusi seoses valitsustevaheliste laenudega). Aegridade järjepidevuse tagamiseks avaldatakse ka varasemad andmed samal alusel. Iga üksiku liikmesriigi valitsemissektori võla prognoosides aastateks 2022–2024 võetakse arvesse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile antud garantiisid, kahepoolseid laene teistele liikmesriikidele ja prognoositähtpäevaks planeeritud osalust Euroopa stabiilsusmehhanismi kapitalis 26 .

III LISA. Võla jätkusuutlikkuse ja tundlikkuse analüüs

Käesolevas lisas esitatakse määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 kohane analüüs, mis käsitleb valitsemissektori võla tundlikkust võimalike makromajanduslike šokkide suhtes. Stohhastilisi võlaprognoose kasutatakse selleks, et hinnata SKP nominaalkasvu ohustavate riskide, finantsturgude arengusuundade ja valitsemissektori eelarvepositsiooni mõjutavate eelarvešokkide võimalikku mõju valitsemissektori võla dünaamikale( 27 ).

Stohhastilised prognoosid võtavad arvesse makromajanduslikku ebakindlust seoses kahe nn keskse võlaprognoosi stsenaariumiga aastatel 2023–2027: komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi stsenaarium ja 2023. aasta eelarvekavade stsenaarium. Mõlemal juhul eeldatakse nagu tavaliselt, et eelarvepoliitika pärast prognoosiperioodi ei muutu( 28 ).

Keskses stsenaariumis eeldatud makromajanduslike tingimuste suhtes kohaldatakse šokke, et saada võimalike võlasuundumuste jaotus (joonise III.1 diagrammil moodustuv koonus). Koonus kajastab suurt hulka võimalikke makromajanduslikke tingimusi, pidades silmas, et modelleeriti kuni 2000 šoki mõju majanduskasvule, intressimääradele ja esmasele eelarvepositsioonile. Nende šokkide suurus ja korrelatsioon kajastab varasemat volatiilsust ja nende muutujate vahelisi suhteid ( 29 ). Diagrammid annavad seega tõenäosuslikku teavet võlasuundumuste kohta euroalal, võttes arvesse majanduskasvu, intressimäärasid ja esmast eelarvepositsiooni mõjutavaid võimalikke šokke, mille suurus ja korrelatsioon vastab varasematele arengutele.

Igal diagrammil on keskse stsenaariumi kohaselt prognoositud võlasuundumust kujutatud katkendjoonena. Simulatsioonide mediaantulemus on näidatud musta pidevjoonega. Koonus hõlmab 80 % kõigist võimalikest võlasuundumustest ning selles ei kajastu 20 % kõige vähem tõenäoliste šokkidega seotud suundumused. Koonuse erinevalt viirutatud alad kajastavad võimalike võlasuundumuste üldise jaotuse eri osi.

Simulatsioonid näitavad, et 80 %-lise tõenäosusega jääb euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aastal komisjoni ja eelarvekavade stsenaariumi kohaselt 87 % ja 98 % vahele. 50 %-lise tõenäosusega ületab võla suhe 2027. aastaks nii komisjoni kui ka eelarvekavade stsenaariumi kohaselt ligikaudu 90 % SKPst.

Nende prognoosidega on seotud lisariskid. Kuna šokkide suurus ja korrelatsioon kajastab muutujate varasemat käitumist, ei hõlma metoodika reaalaja ebakindlust, mis võib esineda eelkõige SKP lõhe hindamisel. See ebakindlus viitab tulevaste võlasuundumuste puhul täiendavale riskiallikale, mida see analüüs ei kajasta. Veel üks ebakindluse allikas on tingimuslike kohustuste realiseerumine, kuna diagrammid kajastavad üksnes riske, mis realiseerusid minevikus esmase eelarvepositsiooni halvenemise kaudu.

Joonis III.1. Diagrammid valitsemissektori võla stohhastiliste prognooside kohta komisjoni prognoositud stsenaariumi ja eelarvekavadel põhineva stsenaariumi puhul: euroala

IV LISA. Tabelid

Tabel IV.1. SKP reaalkasv (%) stabiilsusprogrammide (SP), 2023. aasta eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi

Märkus: Prantsusmaa ei esitanud 2022. aasta stabiilsusprogramme, seega ei kajastu ta euroala stabiilsusprogrammide 2022. aasta koondnäitajates.

Tabel IV.2. Valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) 2022. aasta stabiilsusprogrammide (SP), 2023. aasta eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi

Märkus: Prantsusmaa ei esitanud 2022. aasta stabiilsusprogramme, seega ei kajastu ta euroala stabiilsusprogrammide 2022. aasta koondnäitajates.

Tabel IV.3. Valitsemissektori võla suhe SKPsse (% SKPst) 2022. aasta stabiilsusprogrammide (SP), 2023. aasta eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi

Märkus: Prantsusmaa ei esitanud 2022. aasta stabiilsusprogramme, seega ei kajastu ta euroala stabiilsusprogrammide 2022. aasta koondnäitajates.

Tabel IV.4. COVID-19 ajutised erakorralised meetmed (tasemed protsendina SKPst)

Allikas: komisjoni 2022. aasta sügisprognoos

Tabel IV.5. Energiameetmete eelarvekulud aastatel 2022–2023 (tasemed protsendina SKPst)

 Allikas: komisjoni 2022. aasta sügisprognoos

(1)

 Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruses (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11).

(2)

 Komisjon esitas teatises nõukogule stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta (Brüssel, 20.3.2020, COM(2020) 123 final) oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 puhang põhjustab eeldatavalt tõsise majanduslanguse. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid komisjoni hinnanguga 23. märtsil 2020. 23. mail 2022 pikendas komisjon stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamist kuni 2023. aasta lõpuni.

(3)

Ootamatuid tulusid (alalaekumist) hinnatakse tulude ja SKP suhte suurenemise (vähenemise) kaudu, mis ei ole seletatav kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete ega ELi eelarvest tehtavate ülekannetega. Komisjoni 2022. aasta sügisprognoosi kohaselt moodustavad euroala ootamatud tulud 2021. aastal ¾ % SKPst ja 2022. aastal ½ % SKPst. 2023. aastaks prognoositakse tulude alalaekumist ligikaudu ¾ % SKPst.

(4)

Neid võlaandmeid ei konsolideerita valitsustevaheliste laenude puhul.

(5)

 Võla suhte kasvu prognoosivad 2023. aastaks Belgia, Eesti, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta ja Soome. Enamik liikmesriike, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse oli enne kriisi kõige kõrgem, ootavad 2023. aastal pigem selle vähenemist.

(6)

Euroala keskmine lunastustähtaeg on praegu 8,1 aastat (2022. aasta septembri andmed, allikas: valitsemissektori finantsstatistika, EKP).

(7)

 Nn lumepalliefekt kajastab intressikulude mõju võla iga-aastasele kuhjumisele ning SKP reaalkasvu ja inflatsiooni (SKP deflaatori) mõju võla suhtele.

(8)

Tingimuslikud kohustused kajastuksid üldiselt valitsemissektori võlas ja puudujäägis ainult siis, kui need realiseeritakse, välja arvatud standardsete tagatiste puhul. Mõnel juhul väljastasid valitsused COVID-19 kriisile reageerimiseks standardseid tagatisi, mille hinnanguline mõju eelarvepuudujäägile kirjendatakse vastavalt ESA 2010 eeskirjadele nende tekkimisel.

(9)

2021. aasta andmed. Allikas: valitsemissektori finantsstatistika, EKP.

(10)

Eelarvepoliitiline hoiak kajastab kaalutlusõigusel põhineva eelarvepoliitika lühiajalist mõju majandusele. Kooskõlas lähenemisviisiga, mida on kasutatud alates nõukogu soovitustest 2021. aasta stabiilsusprogrammide kohta, hinnatakse käesolevas teatises eelarvepoliitikat, vaadeldes esmaste netokulude iga-aastast suurenemist võrdluses kümneaastase potentsiaalse majanduskasvuga. Täpsemalt vt statistilise lisa tekstikast „2023. aasta eelarvekavade hindamisel kasutatud indikaatorid“.

(11)

COVID-19 ajutised erakorralised meetmed hõlmavad peamiselt ülekandeid, mis on vajalikud pandeemiast mõjutatud kodumajapidamiste ja ettevõtete tegevuse jätkamiseks. Need meetmed jäetakse eelarvepoliitika hindamisest välja, sest eeldatakse, et nende otsene mõju majanduskasvule on väljamaksete tegemise ajal piiratud, kuna majandustegevus oli pandeemia tõttu (nt ulatuslikud liikumispiirangud, reisipiirangud jne) napp. Seda eeldust kinnitavad kodumajapidamiste rekordkõrged säästumäärad 2020. ja 2021. aastal ning tugev eratarbimine 2022. aastal. Kui COVID-19 ajutisi erakorralisi meetmeid ei oleks kõrvale jäetud, oleks euroala eelarvepoliitika paistnud 2020. aastal tugevalt ekspansiivne (ligikaudu 3,5 % SKPst) ja oleks selliseks jäänud ka 2021. aastal (1¼ %), samas kui 2022. aasta eelarvepoliitika oleks paistnud üldjoontes neutraalne ja 2023. aasta oma pärssiv (ligikaudu 1 %).

(12)

Laenukulude koondnäitaja, mille arvutavad komisjoni talitused, on euroala ettevõtlussektori ja kodumajapidamiste välisrahastamise kulude sünteetiline mõõdupuu. Finantssektoriväliste äriühingute laenukulude koondnäitaja hõlmab nii pankadelt kui ka finantsturgudelt saadud laenude kulusid. Kodumajapidamiste laenukulude koondnäitaja hõlmab tarbimis-, eluaseme- ja muid pangalaenusid.

(13)

Nõukogu soovitas Itaalial ja Portugalil piirata 2022. aastal riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu, samal ajal kui Bulgaarial, Horvaatial, Lätil ja Leedul soovitati hoida neid kontrolli all. 2021. aasta kevadel tehtud prognoosi kohaselt oleks sellised kulud pidanud 2022. aastal andma märkimisväärse toetava panuse nende liikmesriikide eelarvepoliitikasse (üle 0,5 protsendipunkti SKPst).

(14)

Tuleb siiski märkida, et avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse on Lätis oluliselt üle euroala keskmise.

(15)

Need arvud näitavad kapitali kogumahutust põhivarasse, samas kui pärast põhivara kulumi arvessevõtmist suureneks euroala valitsemissektori kapitali netomahutus põhivarasse 0,1 %-lt SKPst 2019. aastal 0,6 %-le SKPst 2023. aastal (joonis 3.5).

(16)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest rahastatavad kulud kuuluvad riiklikult rahastatavate kulude hulka.

(17)

Juhuslikust kasumist saadav (maksu)tulu on erikategooria, sest see ei ole toetusmeede, vaid pigem rahastamisallikas. Seda tululiiki on hinnangutes arvesse võetud, kuna see on otseselt seotud energiahindade tõusuga ning paljud liikmesriigid juba kasutavad seda tuluallikat või kaaluvad selle kasutamist toetusmeetmete rahastamiseks.

(18)

Praegune kõrgete energiahindadega seotud meetmete eelarvekulude prognoos on suures osas ajendatud mõnest suurest liikmesriigist, kes on juba teatanud suurtest terve aasta vältavatest poliitikapakettidest.

(19)

Mõne konkreetse liikmesriigi puhul eeldatakse selles hinnangus ka selliste eelarveassigneeringute tõhusat kasutamist, mille mõned valitsused on praegu ette näinud 2023. aastal täiendavate energiameetmete rahastamiseks, aga mille üksikasju ei ole veel täpsustatud. Selle mõju eelarvele on juba kajastatud käesoleva sügisprognoosi aluseks olevates 2023. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla prognoosides, kuid mitte kõnealuse aasta energiameetmete üldistes eelarvekuludes.

(20)

Kooskõlas määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktiga d esitasid Kreeka, Iirimaa ja Madalmaad oma eelarvekavas kavandatud eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantitatiivsed hinnangud. Malta esitas kõrge inflatsiooni mõju leevendamiseks juba rakendatud meetmete jaotusliku analüüsi.

(21)

Arvamustele lisatakse statistiline lisa, mis sisaldab liikmesriikide kavade hindamiseks vajalikku teavet.

(22)

Miinusmärk (plussmärk) kajastab esmaste kulude liigset (vähest) kasvu võrreldes keskpika perioodi potentsiaaliga, osutades ekspansiivsele (pärssivale) eelarvepoliitikale.

(23)

Slovakkia ja Sloveenia eelarvekavas ei ole energiatoetusmeetmeid piisavalt täpsustatud. Seega ei saa praeguses etapis pidada ekspansiivset eelarvepoliitikat tingituks ajutisest sihttoetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele.

(24)

     Komisjoni 2022. aasta sügisese majandusprognoosi aluseks olevad metoodilised eeldused on kättesaadavad aadressil https://economy-finance.ec.europa.eu/system/files/2022-11/ip187_en_0.pdf

(25)

     Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1015035/2041337/FT-Eurostat-Decision-9-July-20093--final-.pdf .

(26)

     Kooskõlas Eurostati 27. jaanuari 2011. aasta otsusega (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tehingute statistilise kajastamise kohta), mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/5034386/2-27012011-AP-EN.PDF .

(27)

Stohhastiliste valitsemissektori võlaprognooside metoodika on esitatud Euroopa Komisjoni 2019. aasta võla jätkusuutlikkuse uuringu lisas A7 ja K. Berti 2013. aasta artiklis „Stochastic public debt projections using the historical variance-covariance matrix approach for EU countries“, European Economy, Economic Paper No. 480.

(28)

Komisjoni 2022. aasta sügisprognoosis on arvesse võetud eelarvepoliitilisi meetmeid, mis olid vastu võetud või millest oli usaldusväärselt teatatud, ja teavet, mis oli kättesaadav 31. oktoobriks 2022. Pärast 2024. aastat (viimane prognoosiaasta) muudetakse struktuurset esmast eelarvepositsiooni üksnes rahvastiku vananemise prognoositud (neto)kulude võrra.

(29)

Eeldatakse, et šokid järgivad ühist normaaljaotust.