EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020AE1431

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)“ (COM(2020) 80 final – 2020/0036 (COD))

EESC 2020/01431

OJ C 364, 28.10.2020, p. 143–148 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 364/143


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)“

(COM(2020) 80 final – 2020/0036 (COD))

(2020/C 364/20)

Raportöör:

Jan DIRX

Kaasraportöör:

Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 10.3.2020

nõukogu, 13.3.2020

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

29.6.2020

Vastuvõtmine täiskogus

16.7.2020

Täiskogu istungjärk nr

553

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

210/2/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Nagu paljud peamised ELi institutsioonid ja üksikisikud, rõhutab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“), et kliimameetmed ning majanduse ülesehitamine ja koroonaviiruse kriisist taastumine saavad toimuda ja peavadki toimuma üheskoos. Selleks tuleb taastada Euroopa majandus, edendades tõhusat ja igati kestlikku avaliku ja erasektori investeeringute paketti. Seepärast peab komitee Euroopa kliimaseaduse ettepanekut üheks vahendiks, mis aitab kaasa Euroopa majanduse soovitud ja vajalikule taastamisele.

1.2.

Komitee toetab käsitlusviisi, mis põhineb kliimaneutraalsuse saavutamisel ELi tasandil, mitte igas liikmesriigis eraldi. Selle käsitlusviisi eelis on võimalus tagada jõupingutuste optimaalne jaotus kogu ELis, võttes arvesse asjaomaseid erinevusi liikmesriikide vahel. Komitee on samuti veendunud, et suurim toetus kliimapoliitikale saavutatakse siis, kui üldine eesmärk on kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga.

1.3.

Komitee kutsub komisjoni üles täielikult arvesse võtma koroonaviiruse kriisi mõju ning seda silmas pidades üle vaatama 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi, taotlema heite vähemalt 55 %-list vähendamist aastaks 2030 ja esitama vastavad seadusandlikud ettepanekud. Komitee märgib, et ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk peab ülemaailmselt olema isegi suurem, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 oC eesmärk.

1.4.

Komitee tõdeb, et jõudmaks seatud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peavad kõik lisajõupingutusi tegema. Hiljutise (koroonaviiruse kriisi eelse) Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab 92 % ELi kodanikest ELi kliimaneutraalsuse eesmärki. Et toetus püsiks, peab kliimameetmete hoogustamine käima käsikäes majanduse taastamise ja ülesehitamisega.

1.5.

Komitee kutsub ELi üles võtma algataja ja innustaja rolli kliimateemalisel tippkohtumisel, mis pidi algselt toimuma 2020. aasta novembris Glasgows, kuid lükati edasi, samuti edasistel kliimateemalistel tippkohtumistel, et kaasata vähemalt kõik maailma suuremad osalejad kliimaneutraalsuse alasesse jõulisse töösse.

1.6.

Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine on Euroopa tasandil võimalik üksnes siis, kui iga riik annab täieliku ja õigeaegse panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Seepärast on komitee arvates kasulik, et komisjon võib esitada liikmesriigile soovitusi, kui selgete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide põhjal leitakse, et kõnealuse liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga või need pole piisavad, et tagada kliimamuutustega kohanemine.

1.7.

Komitee teeb ettepaneku, et kliimaneutraalsuse eesmärgiga seotud mis tahes meetme eelnõu või seadusandliku ettepaneku täielik hindamisdokument tehtaks üldsusele kättesaadavaks kohe, kui hindamine on lõpetatud.

1.8.

Komisjoni ettepanekus käsitletakse täiesti õigustatult nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7.

1.9.

Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm, et korraldada ja soodustada kogu ühiskonna aktiivset osalemist, nagu on välja toodud komitee arvamuses kliimapakti teemal.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Praegune ülemaailmne koroonaviiruse (COVID-19) kriis näitab taas kord selgelt, kui haavatav on elu meie planeedil. Koroonaviiruse kriisist ja selle majanduslikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest mõjust on vaja täielikult üle saada, kuid sellele lisaks on tarvis jätkuvalt keskenduda ka muude arengusuundumuste ennetamisele ja vajaduse korral pidurdamisele, kui need samuti meie elukvaliteeti ohustavad, sh kliimamuutused ja elurikkuse kadumine (1). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tegevsekretär Patricia Espinosa ütles 2020. aasta novembris Glasgows toimuma pidanud kliimamuutusi käsitleva tippkohtumise (COP26) edasilükkamisest teatades, et ehkki COVID-19 on inimkonna jaoks praegu kõige pakilisem oht, ei tohi unustada, et pikemas plaanis on suurim oht kliimamuutused.

2.2.

Seda silmas pidades leiab komitee, et kliimameetmed ning majanduse ülesehitamine ja koroonaviiruse kriisist taastumine saavad toimuda ja peavadki toimuma üheskoos. Taastamis- ja ülesehitusmeetmed peavad olema kooskõlas kliimaeesmärgiga ning kliimameetmeid tuleb võtta nii, et kulud oleksid minimaalsed ja kaasneks majanduslik kasu.

2.3.

Sellega seoses juhib komitee tähelepanu peamiste ELi institutsioonide ja üksikisikute järgmistele sõnumitele.

Euroopa Parlament hääletas 16. aprillil ülekaaluka häälteenamusega selle poolt, et seada Euroopa roheline kokkulepe ELi tulevase taaste- ja ülesehituspaketi keskmesse, et lükata majandus käima, parandada selle vastupanuvõimet ja luua töökohti ning aidata samal ajal kaasa ökoloogilisele üleminekule, edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Samal päeval ütles ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa peab veelgi sihikindlamalt investeerima Euroopa rohelisse kokkuleppesse. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans edastas sama sõnumi seitsmes Euroopa uudiskirjas avaldatud avalikus kirjas. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel soovib samuti kasutada võimalust muuta EL keskkonnahoidlikumaks ja leiab, et Euroopa Liit peab saama paremaks kui varem ning et kriisi tuleb ära kasutada.

2.4.

Selleks tuleb taastada Euroopa majandus, edendades tõhusat ja igati kestlikku avaliku ja erasektori investeeringute paketti, mis hõlmab näiteks investeeringuid energiatarbimise vähendamisse, säästvasse energiasse, võrkudesse, puhta energia tootmise protsessidesse ja ringlussevõttu, ning samal ajal tuleks edendada säästvat tarbimist. Lisaks on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja suurendada CO2 sidumist ja talletamist näiteks metsade ja mulla säästva majandamise abil. Euroopa kliimaseadus on üks vahend, mis aitab kaasa Euroopa majanduse soovitud ja vajalikule taastamisele.

2.5.

Seepärast pooldab komitee Euroopa kliimaseaduse ettepanekut, (2) mille Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2020 ja milles on sätestatud õigusraamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks liidus 2050. aastaks. Komitee peab oluliseks ja vajalikuks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks või võimaluse korral varemgi, et aidata jõuda Pariisi kokkuleppe eesmärgini, mille kohaselt peab üleilmne soojenemine jääma alla 2 oC ja tuleb teha jõupingutusi, et hoida see alla 1,5 oC.

2.6.

Komitee jaoks on ütlematagi selge, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, et vähemalt kõik maailma suuremad osalejad tegutseksid jõuliselt kliimaneutraalsuse nimel. Ühelt poolt nõuab see ELilt aktiivset kliimadiplomaatiat ja teiselt poolt meetmeid, nagu CO2 heite maksustamine, et tagada ELi toodetele ja teenustele nende kasvuhoonegaaside jalajälje osas võrdsed tingimused, võrreldes konkurentidega väljastpoolt ELi.

2.7.

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on tugisambaks Euroopa rohelisele kokkuleppele, (3) mille komisjon avaldas 11. detsembril 2019. Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatakse, kuidas teha Euroopast 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu, edendades majandust, parandades inimeste tervist ja elukvaliteeti ja hoides loodust, jätmata sealjuures kedagi kõrvale.

2.8.

Komitee tõdeb rahuloluga, et eesmärki saavutada 2050. aastaks puhtakujuline kliimaneutraalsus on poliitilisel tasandil juba toetanud Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis ja Euroopa Ülemkogu oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes. Lisaks esitas ELi keskkonna nõukogu 5. märtsil 2020 Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia (mis hõlmab eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL) (4).

2.9.

Komitee tõdeb, et selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk, peavad valitsused, omavalitsused, ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kodanikud suuri jõupingutusi tegema. See tähendab, et 2050. aastaks eesmärgini jõudmiseks peavad kõik veelgi rohkem pingutama, või nagu komisjon on öelnud: „Vaja on võtta veel meetmeid ja iga sektor peab andma oma panuse, kuna praeguse poliitika juures peaks 2050. aastaks vähenema kasvuhoonegaaside heide ainult 60 %, mistõttu on kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vaja palju rohkem teha.“ (5)

2.10.

Komitee rõhutab, kui oluline on võtta arvesse ettepaneku artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelisi arengusuundi ja jõupingutusi ning liidu majanduse konkurentsivõimet. Komitee juhib erilist tähelepanu sellele, kui oluline on vajadus tagada aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek (artikli 3 lõike 3 punkt h). Komitee toonitab, et eelkõige tuleb vältida energiaostuvõimetust, ning soovitab hõlmata selle küsimuse ettepaneku artiklis 6 sätestatud liikmesriikide meetmete hindamisse.

2.11.

Komisjon kavatseb 2020. aasta septembriks läbi vaadata liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi, võttes arvesse kliimaneutraalsuse eesmärki, uurida võimalusi seada 2030. aastaks uus eesmärk vähendada heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 50–55 % ning esitada 2021. aasta keskpaigaks vastavad seadusandlikud ettepanekud. Komitee loodab, et uus 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk põhineb ulatuslikul läbivaatamisel ja nõuetekohasel mõjuhinnangul. Komitee leiab ka, et argumendid, miks taotleda aastaks 2030 heite vähemalt 55 %-list vähendamist, on täiesti põhjendatud, et EL saaks reageerida omalt poolt tohutule ülemaailmsele vajadusele vähendada heitkoguseid. Näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes (6) märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk peab ülemaailmselt olema isegi kõrgem, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 oC eesmärk (7).

2.12.

Mõju hindamisel on oluline arvesse võtta koroonaviiruse kriisi ennenägematuid tagajärgi majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale, sest need omakorda mõjutavad kliimamuutuste leevendamiseks võetavate meetmete tulemusi.

2.13.

Komitee leiab, et koroonakriisi võimalik mõju ei saa ega tohi kaasa tuua heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi leevendamist.

2.14.

Komitee nõuab selle teostamist nii, et EL saaks endale algataja ja innustaja rolli kliimateemalisel tippkohtumisel, mis pidi algselt toimuma 2020. aasta novembris Glasgows, kuid lükati edasi, samuti edasistel kliimateemalistel tippkohtumistel, et kaasata vähemalt kõik maailma suuremad osalejad kliimaneutraalsuse alasesse jõulisse töösse.

2.15.

Lisaks soovitab komitee komisjonil hakata kavandama heitkoguste vähendamise vahe-eesmärki 2040. aastaks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 või võimaluse korral varemgi, ning teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohane seadusandlik ettepanek, sealhulgas ettepanek kehtestada uued heitkoguste vähendamise kohustused 2031-2040. aastaks ja võtta need vastu enne 2028. aastat. Eesmärgi õigeaegne püstitamine on vajalik, et see oleks ühiskonna ja kõigi majandusharude jaoks võimalikult hästi prognoositav ja läbipaistev.

2.16.

Hiljutise (koroonaviiruse kriisi eelse) Eurobaromeetri uuringu kohaselt peab 93 % ELi kodanikest kliimamuutusi tõsiseks probleemiks ja 92 % toetab ELi kliimaneutraalsuse eesmärki (8). Et toetus püsiks, peab kliimameetmete hoogustamine käima käsikäes majanduse taastamise ja ülesehitamisega.

3.   Volituste delegeerimine

3.1.

Kavandatava kliimaseadusega (artikkel 3) antakse komisjonile õigus võtta kliimaseaduse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, „millega kehtestatakse liidu tasandil artikli 2 lõike 1 kohase kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise trajektoor aastani 2050“. Lisaks vaatab komisjon trajektoori läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet.

Komitee arvates on vajalik, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise asemel esitaks komisjon seadusandliku ettepaneku trajektoori kehtestamise või kohandamise kohta, kui komisjon peab seda läbivaatamise põhjal asjakohaseks.

3.2.

Igal juhul tuleb jätkuvalt tagada meie institutsioonilise süsteemi demokraatlike eeskirjade järgimine. See tähendab, et kodanikuühiskonna osalejatel ja neid esindavatel organisatsioonidel, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, peab olema õigus osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis. Sellega seoses soovib komitee juhtida tähelepanu komisjoni sõnadele kliimaseaduse eelnõu artiklis 8: „Komisjon teeb koostööd kõigi ühiskonna osadega [---]“.

4.   Edusammude ja meetmete hindamine

4.1.

Artikli 5 kohaselt hindab komisjon liidu edusamme ja meetmeid. Komisjon hindab „kõiki kavandatavaid meetmeid ja seadusandlikke ettepanekuid enne nende vastuvõtmist“ ning „lisab tehtud analüüsi meetme või ettepaneku juurde kuuluvasse mõjuhinnangusse“.

Praktikas tähendab see, et komisjon lisab oma ettepanekute juurde kuuluvatesse mõjuhinnangutesse hinnangu kliimaneutraalsusele avalduva mõju kohta. Komitee soovitab komisjonil uurida, kas seda saab teha olemasoleva parema õigusloome raamistiku alusel ilma õigusakte muutmata.

4.2.

Artiklis 5 on sätestatud, et hindamise tulemus avalikustatakse, kui meede või ettepanek vastu võetakse. Euroopa Kohus (4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P, ClientEarth vs. komisjon) on aga selgelt väljendanud seisukohta, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (9) artikli 12 lõikega 2 tuleb vahetult kättesaadavaks teha ka mõju hindamise aruannete kavandid. Seepärast soovitab komitee muuta ettepaneku sõnastust väljendamaks, et täielik hindamisdokument tehakse üldsusele kättesaadavaks kohe, kui hindamine on lõpetatud.

4.3.

Komitee on seisukohal, et eesmärgini saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus on Euroopa tasandil võimalik jõuda üksnes siis, kui iga riik annab täieliku ja õigeaegse panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni kavatsuse esitada liikmesriikidele soovitusi, kui selgete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide põhjal leitakse, et liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga või need pole piisavad, et tagada kliimamuutustega kohanemine. Komitee toetab seda komisjoni kavatsust ja soovitab komisjonil valida oma soovitustes tõhus, olukorrale vastav meetmete kombinatsioon. Komitee nõuab siiski, et selgelt toodaks välja, milliste eesmärkide ja kriteeriumide alusel liikmesriikide edusamme hinnatakse.

4.4.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit. Sellest võib järeldada, et iga liikmesriik eraldi ei pea kliimaneutraalsust saavutama. Komitee toetab seda käsitlust, mis on tegelikult jätk ELi kliimaalastes õigusaktides praegu kasutatavale käsitlusviisile, sest selle eelis on võimalus tagada jõupingutuste optimaalne jaotus kogu ELis, võttes arvesse asjakohaseid erinevusi liikmesriikide vahel. Komitee peab siiski vajalikuks, et iga liikmesriik oleks kohustatud märkima oma riiklikus energia- ja kliimakavas, mis tuleb esitada 1. jaanuariks 2029 (vastavalt juhtimismääruse (EL) 2018/1999 (10) artiklile 3), kas ja millal ta soovib saavutada kliimaneutraalsuse ja milliseid meetmeid ta kavatseb võtta optimaalse tulemuse saavutamiseks ELi tasandil, sealhulgas meetmed, mis aitavad kaasa teiste liikmesriikide jõupingutustele või mis viiakse ellu ühes või mitmes muus liikmesriigis. Nii tagatakse see, et sellised kokkulepped sõlmitakse õigeaegselt ja jõustatavate vahendite abil.

4.5.

Komitee on ka veendunud, et suurim toetus kliimapoliitikale saavutatakse siis, kui üldine eesmärk on kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga. Seega peaks olema võimalik kompenseerida liikmesriikidevahelisi erinevusi, kui see põhineb tugeval reguleerival raamistikul ning nõuete täitmise tagamisel. Samuti on oluline mõista, et praeguses süsteemis reguleeritakse heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvaid sektoreid kogu ELi hõlmava kavaga, muud sektorid aga jäävad riiklike heitkoguste piirmääradega seotud jõupingutuste jagamise valdkonda. Edaspidi lisandub heitkogustega kauplemise raamistikku muidugi rohkem sektoreid.

4.6.

Lisaks heitkogustega kauplemise süsteemile on olemas palju ELi tasandi õigusakte, näiteks tehnilised nõuded, millega kontrollitakse eri majandusharude heitkoguseid ja mis moodustavad seega ühe osa üldeesmärgi rakendamisest. ELi tasandil reguleerimine on eriti oluline ühtse turu nõuetekohase toimimisega seotud valdkondades.

4.7.

Komitee teeb samuti ettepaneku jälgida põhjalikult ELi meetmete võimalikku mõju ülemaailmses kontekstis. See hõlmab näiteks mõju välisinvesteeringutele ja kaubandusele ning sellest tulenevat nii otsest kui ka kaudset mõju heitkoguste muutumisele.

4.8.

Komisjoni ettepanekus märgitakse: „ELi tasandi meetmete mõte [peaks] olema täita kulutõhusalt pikaajalisi kliimaeesmärke ning tagada samal ajal õiglus ja keskkonnaeesmärkidele vastavus.“ Komitee tõdeb, et selle saavutamise kohta on veel palju küsimusi – nii menetluslikke (milline on parim otsustusmeetod?) kui ka põhimõttelisi (millised on õiglased ja majanduslikult mõistlikud jaotuskriteeriumid, mis tagavad keskkonnakaitse kõrge taseme?). Seega on olulisel kohal protsess (pidev horisontaalne arutelu ELi institutsioonide vahel, kaasates ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee, ja vertikaalne arutelu liikmesriikidega). Veelgi olulisem on küsimus, mida teha siis, kui liikmesriigid soovivad saavutada kliimaneutraalsuse oma riigis enne 2050. aastat, kuid viisil, mis ei ole ELi tasandil kulude ja/või kliima seisukohalt kõige tõhusam. Komitee palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul selles küsimuses nii ruttu kui võimalik selgitusi ja suuniseid anda.

5.   Kohanemine

5.1.

Komisjoni ettepanekus käsitletakse täiesti õigustatult nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7. Komisjon teeb eelkõige seoses kohanemisega ettepaneku laiendada ELi meetmeid riiklikele kohanemismeetmetele.

Üldiselt peetakse kohanemismeetmeid kohalike omavalitsuste tegevusvaldkonnaks rohkem kui leevendamismeetmeid. Seepärast on komitee seisukohal, et komisjon peaks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega täpsustama, millises ulatuses peaks pädevus olema ELi tasandil ja millised kohustused tuleks kehtestada liikmesriikidele.

5.2.

Lisaks tuleb välja selgitada, mida kõnealune kohustus asjaomastele ELi institutsioonidele tähendab. Ettepanekus on öeldud, et liikmesriigid peavad vastu võtma riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad. ELi institutsioonidelt ei nõuta konkreetseid meetmeid, näiteks kava vastuvõtmist.

5.3.

Komisjon teeb ettepaneku, et talle antaks volitused hinnata lisaks liikmesriikide leevendusmeetmetele ka nende kohanemismeetmeid (artikli 6 lõike 1 punkt b). Kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmed „ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, võib ta anda asjaomasele liikmesriigile soovitusi“. See on väga laialivalguv säte. Komitee peab soovitavaks, et komisjon kehtestaks sellise hindamise kriteeriumid.

6.   Üldsuse osalemine

6.1.

Komitee peab kliimaseaduse artiklit 8 (üldsuse osalemine) enesestmõistetavaks ja seega kiidab selle heaks. Kõigi ühiskonna osade aktiivne osalemine on kliimapoliitika edu eeldus ELis, võttes arvesse asjaolu, et tegelikkuses viivad kliimaeesmärke ellu kodanikuühiskonna osalejad (ettevõtjad, töötajad, tarbijad, kodanikud ja nende organisatsioonid).

Seepärast palub komitee komisjonil ja liikmesriikidel aktiivselt kutsuda kõiki neid kodanikuühiskonna osalejaid kaasa rääkima ja esitama oma ettepanekuid konkreetse kliimapoliitika ja kliimameetmete kohta.

6.2.

Komitee peab seega kiiduväärseks asjaolu, et Euroopa Komisjon algatas hiljuti avaliku konsultatsiooni kogumaks arvamusi selle kohta, kuidas üldsusega kliimameetmete valdkonnas suhelda (11). Sellele toetudes käivitab komisjon 2020. aasta kolmandas kvartalis kliimapakti. Euroopa kliimapaktiga soovib komisjon tuua kokku sidusrühmad, sh piirkonnad, kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad, kodanikuühiskonna, koolid, ettevõtjad ja üksikisikud.

6.3.

Võttes arvesse positiivseid kogemusi Euroopa Komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodud Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormiga ning kooskõlas komitee kliimapakti käsitlevas arvamuses (NAT/785) (12) esitatud ettepanekutega soovitab komitee luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi, mis põhineb kaasatusel, läbipaistvusel ning kohalike kliimavaldkonnas tegutsejate arvestataval osalemisel ja vastutusel.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Mõned eksperdid on seisukohal, et elurikkus moodustab loodusliku barjääri, mis takistab viiruste ja haiguste levikut metsloomadelt inimestele (zoonoos). Seepärast võib elurikkuse kadumine põhjustada tulevikus rohkem pandeemiaid. See on teemakohane lisaargument.

(2)  „Euroopa kliimaseadus“.

(3)  „Euroopa roheline kokkulepe“.

(4)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele esitatav panus.

(5)  Euroopa kliimaseadus, vt nt lk 2.

(6)  „Emissions Gap Report 2019“.

(7)  ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb praegusest alates vähendada 7,6 % aastas, et hoida globaalne soojenemine 1,5 oC piires. Ümberarvutatult tähendab see eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 68 %.

(8)  „Kodanike toetus kliimameetmetele“.

(9)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(10)  ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(11)  Avalik konsultatsioon Euroopa kliimapakti teemal.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kliimapakt“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67).


Top