EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.8.2018
COM(2018) 377 final/2
CORRIGENDUM
This document corrects document COM (2018) 377 final of 15 June 2018.
Concerns all language versions.
Updates in the tables of some of the annexes.
The text shall read as follows:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
mis on koostatud vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 27 ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 12 (geograafiline tasakaal)
I jagu. Taust ja üldpõhimõtted
1.Õiguslik alus
Käesolevas aruandes käsitletakse iga liikmesriigi kodanike esindatust nende institutsioonide töötajate hulgas, mille suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 27 kolmandale lõigule ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 1 neljandale lõigule. Kui ei ole selgelt teisiti märgitud, kujutavad kõik viited personalieeskirjade artiklile 27 endast ka viiteid Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 12.
Üldiselt on diskrimineerimine kodakondsuse alusel aluslepingute, põhiõiguste harta ja personalieeskirjadega keelatud
. Lisaks sellele peavad ELi institutsioonid personalieeskirjade kohaselt värbama töötajaid võimalikult laialt geograafiliselt alalt (personalieeskirjade artikkel 27)
. Nende kahe põhimõtte tasakaal võimaldab juba institutsioonidel võtta arvesse kodakondsust, isegi konkreetsete ametikohtade täitmisel, kui eri taotlejate kvalifikatsioon on sisuliselt sama
.
Personalieeskirjade 2013. aasta reformiga ja viitega põhimõttele, et kõik liidu kodanikud on võrdsed, kehtestasid kaasseadusandjad uue õigusliku alusega igale institutsioonile kohustuse võtta vastu sobivad meetmed, kui täheldatakse ametnike kodakondsuste märkimisväärset tasakaalustamatust, mida ei selgita objektiivsed kriteeriumid. Selle muudatuse eesmärk oli sätestada vajalikud õiguslikud vahendid, mis aitavad toime tulla märkimisväärse tasakaalustamatusega, mis oleks vastuolus kõigi liidu kodanike võrdsuse põhimõttega.
2.Aruandega hõlmatud valdkonnad
Personalieeskirjade artikli 27 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse artikli rakendamise kohta. Käesolevas aruandes kasutatakse järgmisi mõisteid:
„institutsioonid“ – asjaomased institutsioonid on need, mille suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Komisjon kutsus kõiki institutsioone ja detsentraliseeritud asutusi üles esitama asjakohaseid andmeid. Eraldi jagu on pühendatud andmeid esitanud institutsioonidele ja asutustele;
„töötajad“ – õiguslik alus hõlmab ametnikke (personalieeskirjade artikkel 27) ja ajutisi töötajaid (muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 12), keda vaadeldakse koos;
„tegevusüksus“ – õigusliku aluse kohaselt ei ole vaja tegevusüksuseid eristada. Võttes aga arvesse aruande eesmärki, keskendutakse komisjoni analüüsis tegevusüksusele AD.
II jagu. Euroopa Komisjon
1.Metoodika
1.1.
Taust
Enne kui personalieeskirjade artikkel 27 jõustus oma praeguses sõnastuses, tegeleti geograafilise tasakaalu küsimusega peamiselt siis, kui liit laienes uutesse liikmesriikidesse. Kõigil juhtudel oli eesmärk jõuda lühikese aja jooksul selleni, et uue liikmesriigi kodanikud oleksid piisavalt esindatud, võttes arvesse laienemise suhtelist suurust võrreldes varasema olukorraga.
Komisjon võttis vastu mitu teatist, milles tutvustati metoodikat, mille kohaselt piiritleda saavutatavat eesmärki, milleks enne 2003. aastat olid soovituslikud määrad
ja pärast 2003. aastat soovituslikud töölevõtmise sihtarvud
. Komisjon esitas korrapäraselt aruandeid töölevõtmise sihtarvude poole liikumise kohta ja võttis vajaduse korral vastu parandusmeetmeid.
Lisas 2 on esitatud üksikasjalik ülevaade enne 2003. aastat kehtinud soovituslike määrade muutumise kohta koos tabeliga, milles on esitatud töölevõtmise sihtarvud, mis on vastu võetud pärast 2003. aastat.
2003. aasta soovituslike määrade ja töölevõtmise sihtarvude kindlaksmääramise metoodikat peeti ajutiseks, mille puhul viimane üleminekuperiood lõpeb pärast liidu laienemist Horvaatiasse 2018. aastal. Seega on nüüd tingimused täidetud, et määrata liikmesriikide soovituslikud määrad kindlaks ühtse metoodika alusel.
1.2.
Eri riikide kodanike esindatus
1.2.1.
Kodakondsus
Vastavalt personalieeskirjade artikli 28 punktile a võib ametniku ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta on liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetav asutus lubab erandit.
Seepärast peavad kõik ametnikud märkima ametisse nimetamise ajal vähemalt ühe kodakondsuse. See kodakondsus sisestatakse infosüsteemi nn esimese kodakondsusena ja see ei muutu, v.a juhul, kui ametnik ise taotleb selle muutmist.
See esimene kodakondsus on käesoleva aruande koostamise alus.
Ametnikud võivad
deklareerida kas ametisse nimetamise ajal või karjääri kestel ka järgmisi kodakondsusi. Kõik kodakondsused, mis lisanduvad esimesele, sisestatakse infosüsteemi teise, kolmanda jne kodakondsusena.
1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli üle ühe kodakondsuse deklareerinud 1041 ametnikku ja ajutist töötajat. Esimese ja teise kodakondsuse kohta on esitatud üksikasjalik ülevaade lisas 7d.
1.2.2.
Soovituslikud määrad
1.2.2.1.
Ühendkuningriik
Lähtudes Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teatisest nõukogule, milles ta andis teada kavatsusest liidust välja astuda, ei ole Ühendkuningriigile soovituslikku määra kindlaks määratud. Üldiselt kavandatakse tulevasi meetmeid aruande jaoks tehtud analüüside põhjal. Seega, tunnistades küll fakti, et Ühendkuningriik on käesoleva aruande vastuvõtmise ajal liikmesriik, ei tundu praegu asjakohane määrata kindlaks soovituslikku määra Ühendkuningriigi kodanike esindatuse kohta tulevikus.
Et võtta täielikult arvesse asjaolu, et Ühendkuningriik jääb liikmesriigiks kuni liidust lahkumiseni, ja et käsitleda teemat pooleliolevate läbirääkimiste tulemust ennustamata, on soovitatud arvutada kõik asjaomased näitajad ümber, jättes Ühendkuningriigi näitajad välja. Aruandes antakse üksikasjalik ülevaade Ühendkuningriigi kodanike praegusest esindatusest komisjoni AD-kategooria töötajate hulgas (vt lisa 7c). Ühendkuningriigi kodanikud paiknevad valdavalt kõrgemal palgaastmel kui AD 9. 1. jaanuari 2017. aasta seisuga olid pooled neist vanemad kui 50,5 aastat.
Komisjon on märganud, et mitmed komisjonis töötavad Ühendkuningriigi kodanikud on taotlenud või võivad taotleda esimese kodakondsuse muutmist.
Selline muutmine on erakorraline ja seepärast on vaja pöörata sellele suuremat tähelepanu.
Et tagada, et komisjoni töötajad on kodakondsuse poolest tasakaalustatult esindatud eelkõige keskastme juhtide tasandil ja kõrgemas juhtkonnas, loetakse, et Ühendkuningriigi töötajaid, kes on pärast 29. märtsi 2017 deklareerinud kodakondsuse muutuse, omavad esimese kodakondsusena jätkuvalt siiski Ühendkuningriigi oma
.
1.2.2.2.
Soovituslike määrade kindlaksmääramine ülejäänud 27 liikmesriigile
Tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kaalude ühtlustamise meetod. 2003. aastal võeti soovituslike töölevõtmise sihtarvude kindlaksmääramiseks vastu indikaator, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumidele, ning selles võetakse tasakaalustatult ja õiglaselt arvesse vajadust peegeldada ELi elanikkonna koosseisu ja tagada väiksemate liikmesriikide minimaalne esindatus. Lisaks on seda lihtne rakendada
.
Komisjoni talitused on de facto kasutanud seda indikaatorit geograafilise tasakaalu analüüsimisel alates 2003. aastast ja on tehtud ettepanek kasutada seda indikaatorit (ilma Ühendkuningriigita) ka käesoleva aruande koostamisel. Seda ajakohastatakse korrapäraselt, et kajastada selle komponentide arengut.
Selle tulemusena on soovituslikud määrad praegu järgmised (arvutus esitatud lisas 5).
|
Liikmesriik
|
Soovituslik määr
|
|
Liikmesriik
|
Soovituslik määr
|
|
Malta
|
0,6 %
|
|
Ungari
|
3,0 %
|
|
Luksemburg
|
0,8 %
|
|
Portugal
|
3,1 %
|
|
Küpros
|
0,8 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3,1 %
|
|
Eesti
|
0,8 %
|
|
Kreeka
|
3,1 %
|
|
Läti
|
1,0 %
|
|
Belgia
|
3,1 %
|
|
Sloveenia
|
1,0 %
|
|
Madalmaad
|
3,9 %
|
|
Leedu
|
1,5 %
|
|
Rumeenia
|
4,5 %
|
|
Horvaatia
|
1,6 %
|
|
Poola
|
8,2 %
|
|
Iirimaa
|
1,6 %
|
|
Hispaania
|
8,9 %
|
|
Slovakkia
|
1,8 %
|
|
Itaalia
|
11,2 %
|
|
Soome
|
1,8 %
|
|
Prantsusmaa
|
11,6 %
|
|
Taani
|
1,8 %
|
|
Saksamaa
|
13,8 %
|
|
Bulgaaria
|
2,4 %
|
|
|
|
|
Austria
|
2,6 %
|
|
|
|
|
Rootsi
|
2,7 %
|
|
Kokku
|
100,0 %
|
1.2.3.
Iga riigi kodanike puhul minimaalse esindatuse kindlaksmääramine
Geograafilise tasakaalu suhtes kohaldatavad õigusnormid peegeldavad kahte põhinõuet. Esiteks peaksid valimis- ja värbamismenetlused olema sellised, et välditaks igasugust kodakondsusest tulenevat ebavõrdsust. Teiseks on vaja, et töötajad oleksid komisjonis esindatud geograafiliselt tasakaalus, et komisjon saaks täita üht oma põhieesmärkidest, st olla lähedal kodanikele ja peegeldada liikmesriikide rahvastiku mitmekesisust.
Seepärast leiab komisjon, et
-esindatuse miinimumtase (komisjoni töötajate hulgas) tuleks kindlaks määrata ja tagada iga ELi liikmesriigi kodanike puhul,
-teatavat kõrvalekaldumist soovituslikest määradest tuleks aktsepteerida mitte ainult siis, kui see ei tundu ohustavat geograafilist tasakaalu, vaid ka selleks, et ennetada ebatõhususe tekkimist.
Praktikas on komisjon seisukohal, et esineb märkimisväärne tasakaalustamatus, kui ühe või mitme liikmesriigi kodanikud moodustavad töötajatest alla 80 % soovituslikust määrast.
1.3.
Ulatus
1.3.1.
Tegevusüksus
Et tagada meetmete proportsionaalsus, keskendutakse käesolevas aruandes ainult tegevusüksusele AD. Kuigi personalieeskirjade artiklit 27 kohaldatakse kõigi töötajate suhtes hoolimata nende tegevusüksusest, on tegevusüksuste AST ja AST/SC puhul lubatud soovituslikust määrast rohkem kõrvale kalduda. Tõepoolest on nõue peegeldada Euroopa Liidu rahvastiku mitmekesisust rangem nende ametnike puhul, kes vastutavad juhtimis-, planeerimise, analüütiliste ning keele ja teadusega seotud ülesannete eest (st tegevusüksus AD), kui täitev- ja tehniliste ülesannete (st tegevusüksus AST) või sekretäri- ja kantseleitöö (st tegevusüksus AST-SC) eest vastutatavate ametnike puhul.
Peale selle täidavad täitev- ja tehnilisi ning sekretäri- ja kantseleitöö ülesandeid tavaliselt kohapeal palgatud töötajad ja need ametikohad on sageli teise riigi kodanikele vähem atraktiivsed.
Sel põhjusel vaadeldakse analüüsis ainult tegevusüksust AD ja ka kõik võimalikud personalieeskirjade artikli 27 teise lõigu kohased meetmed on seotud ainult tegevusüksusega AD.
1.3.2.
Täidetud ametikohad
Aruandes vaadeldakse ainult mittejuhtivate töötajate jaotust. Komisjonis kohaldatakse juhtivtöötajate riigipõhise jaotuse suhtes eri reegleid ja tavasid ning ka spetsiaalset kontrolli
.
1.3.3.
Keeletalitused
Kodakondsuste tasakaalustatuse eesmärki ei saa keele- ja muudes talitustes järgida ühtmoodi.
Töötajate värbamisel keeletalitustesse järgitakse talituste eripära ja eesmärkide tõttu sui generis põhimõtet. Esiteks on sihtkeelt valdavate töötajate arv ette kindlaks määratud ja see ei sõltu vastava liikmesriigi suurusest. Teiseks, kuigi keeletalitustesse ei värvata töötajaid mitte kodakondsuse, vaid keeleoskuste alusel, on nende vahel tugev seos. Kolmandaks on mõningad keeled mitme liikmesriigi ametlikuks keeleks. Seepärast järgib kodakondsuste esindatus keeletalitustes sõltuvalt keelest malli, mis ei ole võrreldav muude talitustega.
Punktis 1.2 kirjeldatud soovituslike määrade rakendamine keeletalitustes ei ole ei mõistlik ega soovitav. Lisa 6 tabelis on esitatud komisjoni keeletalituste (peadirektoraadid DGT ja SCIC) tegevusüksuse AD mittejuhtivate töötajate jaotus. Tabelist on näha, et enamik suuremaid liikmesriike, aga ka liikmesriigid, mille ametlikud keeled on samad, on alaesindatud. Tasakaalustamatus on veelgi ilmsem, kui vaadata eraldi vahemikke AD 5–8 ja AD 9–12, kuid on selge, et selle põhjal nendest kodakondsustest töötajate värbamine ei vastaks operatiivsetele vajadustele.
Seepärast, võttes arvesse objektiivseid piiranguid, mis on seotud töötajate värbamisega keeletalitustesse, ei võta komisjon neid talitusi geograafilise tasakaalustamatuse hindamisel arvesse.
1.3.4.
Palgaastmed
Artikkel 27 on töölevõtmist käsitleva peatüki esimene artikkel. Personalieeskirjade artikli 31 kohaselt võetakse ametnikke tegevusüksuses AD tööle vaid palgaastmetele AD 5–8 ja vajaduse korral palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Seepärast vaadeldakse aruandes eraldi vahemikke
-AD 9–12 (kus ametisse nimetamised ei tohi aastas ületada 20 % kõigi tegevusüksuse AD ametisse nimetamiste arvust);
-AD 5–8 (kõige tavalisem palgaaste ametisse nimetamisel).
Samuti tuleks märkida, et palgaastmed AD 13–14 on üldreeglina astmed, millel inimesi tööle ei värvata (ja mis on seetõttu analüüsist välja jäetud), ning peale selle on need palgaastmed personalieeskirjade 2014. aasta läbivaatamisest saadik olnud reserveeritud üksnes juhtimis- või nõuandvate ametikohtade jaoks. Mittejuhtivad töötajad nendel palgaastmetel on mineviku pärand ja peamiselt on nad enne 2004. aastat ühinenud riikide kodanikud. See töötajaterühm väheneb aja jooksul oluliselt, kuna nende vanuseline jaotus osutab sellele, et suurem enamus neist läheb järgmise 10–15 aasta jooksul pensionile. Seega puudutab eelseisev pensionile minek rohkem mitme enne 2004. aastat ühinenud riigi kodanikke.
2.
Analüüs ja järeldused
2.1.
Olukord 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
2.1.1.
Palgaastmed AD 9–12
Lisas 7b antakse ülevaade olukorrast 1. jaanuari 2017. aasta seisuga. Peamine järeldus on, et selle kuupäeva seisuga
-on 14 rahvust märkimisväärselt alaesindatud: kõik pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriigid ja Luksemburg.
-Absoluutväärtuses on suurim puudujääk poolakate (160 inimest) ja rumeenlaste osas (155).
-Suhteliselt on kõige suurem puudujääk aga horvaatide (värvatud 5 % soovituslikust määrast), bulgaarlaste (8 %) ja rumeenlaste osas (13 %).
Pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide kodanike alaesindatust palgaastmetel AD 9–12 võis isegi ennustada, kuna nendel tasemetel ei korraldatud ühtegi konkurssi laienemisega seotud spetsiaalseid erandmeetmeid kohaldades (v.a juhtivad ametikohad). Eesmärk oli täita kõik palgaastmed järk-järgult, alustades alumistest. Seepärast puudutab see kõiki pärast 2004. aastat ühinenud riikide kodanikke.
Olukord on muutumas nii, nagu prognoositud. Kõigi kodakondsuste puhul, mis käisid pärast 2004. aastat ühinenud riikidele tehtud erandi alla, on saavutanud sihtarvust 50–70 %. Mis puutub 2007. ja 2013. aastal ühinenud liikmesriikide kodanikesse, siis on veel liiga vara
selleks, et näha nende olulist esindatust nendel palgaastmetel. Küll aga laseb nende esindatus palgaastmetel AD 5–8 (vastavalt üle 200 % ja 140 % sihtarvust, vt lisa 7a) mõistlikult eeldada, et protsess liigub õiges suunas. Komisjon jälgib nende riikide kodanike esindatust nimetatud palgatasemetel hoolega, et kontrollida, kas areng jätkub praeguses suunas.
Ainult Luksemburgi kodanike märkimisväärne alaesindatus selles vahemikus ei tundu olevat põhjendatud. Tuleb ka märkida, et selline alaesindatus võib olla seotud väikese rahvaarvuga: kui nimetatud palgaastmetel oleks kasvõi neli Luksemburgi kodanikku rohkem, ei kuuluks see enam alaesindatud töötajate arvuga riikide hulka.
2.1.2.
Palgaastmed AD 5–8
Muutuste poolest väärib eritähelepanu palgaastmevahemik AD 5–8. Personalieeskirjade kohaselt on see vahemik, kus tuleb ametisse nimetada 80 % töötajatest. Kodanike esindatus selles palgaastmete vahemikus määrab, kuidas on järgmisel kümnendil riigid esindatud palgaastmetel AD 9–12. Just nende töötajate hulgast valitakse juhid (täpsemalt keskastme juhid) järgmise kümne aasta jooksul. Tasakaalustatud esindatus vahemikus AD 5–8 on eelduseks, et kodakondsused on tasakaalus ka pikas perspektiivis.
Lisas 7a antakse ülevaade olukorrast 1. jaanuari 2017. aasta seisuga. Peamine järeldus on, et selle kuupäeva seisuga on
-10 kodakondust (kõik enne 2004. aastat ühinenud liikmesriikidest) on tugevalt alaesindatud: Taani, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome ja Rootsi.
-Absoluutväärtuses on suurim puudujääk Saksa (ligikaudu 230 inimest) ja Prantsusmaa (ligikaudu 140) kodanike osas.
-Suhtelise näitajana oli suurim puudujääk Luksemburgi (ei olnud ühtegi töötajat), Rootsi ja Taani (küündisid üksnes 30 %ni soovituslikust määrast) kodanike osas.
Enamiku EL 14
riikide kodanike alaesindatust palgaastmetel AD 5–8 võib vähemalt osaliselt seletada pärast 2004. aastat toimunud värbamiste tavadega. See tuleneb sellest, et enamik ametikohtadest, mis olid mõeldud pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide kodanike värbamiseks, olid palgaastmetel AD 5–8. Kuna värbamisel keskenduti töötajate leidmisele uutest liikmesriikidest, tekkis automaatselt enne 2004. aastat ühinenud liikmesriikide kodanike alaesindatus.
EL 14 riikidest ainult neli on palgaastmevahemikus AD 5–8 piisavalt esindatud: kahe riigi kodanikke on veidi alla soovitusliku määra (Hispaania ja Itaalia) ja kaks jõudsid soovitusliku määrani (Belgia ja Kreeka).
Selline olukord nõuab asjakohaseid ja sihipäraseid meetmeid, et suurendada nende riikide esindatust, mis muidu võivad olla silmitsi nn põlvkondadevahelise lõhe probleemiga.
Küll aga on küsitav, kas need sihipärased ja asjakohased meetmed on piisavad, et pikas perspektiivis tagada tasakaal kõigi kodakondsuste vahel. Sellega seoses tuleks puudutada kahte küsimust.
2.2.
Alaesindatuse põhjused palgaastmevahemikus AD 5–8
2.2.1.
EPSO reservnimekirjade täituvus
Fakt, et EL 14 riikidest ainult neli on piisavalt esindatud, sõltumata viimase 12 aasta värbamistavast, paistab osutavat sellele, et teatavate riikide kodanike nappusel on muud põhjused. Üks põhjus võib olla EPSO reservnimekirja kantud kandidaatide jaotus.
Tabelite 8a ja 8b põhjal ei vasta nimekirja kantud kandidaatide arv alates 2010. aastast soovituslikele määradele. Olukord on kõige pinevam tegevusüksuse AD spetsialistide konkursside osas, kus 23 kodakondsust 27st on võrreldes nende soovituslike määradega ebapiisavalt esindatud. Soovituslikele määradele vastab ainult nelja riigi kodanike esindatus: Belgia, Kreeka, Itaalia ja Hispaania
, st neli riiki EL 14st, mis on piisavalt esindatud palgatasemetel AD 5–8, nagu on märgitud eespool punktis 2.1.2.
Sellega seoses tuleb märkida, et nimekirja kantud kandidaatide vähesus ei tulene mitte kandidaatide madalast skoorist, vaid oodatust tagasihoidlikumast osalemisest konkursil. Ka lisades 8a ja 8b esitatud andmed näitavad, et paljudel juhtudel, kus alaesindatus oli märkimisväärne, on vastavate liikmesriikide kodanike konkurssidel osalemise määr palju madalam ja edukuse määr suhteliselt kõrgem (vt nt üldisemat laadi konkurssidel Madalmaad, Prantsusmaa või Saksamaa).
Kui meetmeid ei võeta, mõjutab EPSO nimekirjade koosseisu probleem tõenäoliselt tulevikus ka geograafilist tasakaalu. Tõepoolest, kui viimase kaheksa aasta suundumused tulevikus jätkuvad, ei ole tõenäoline, et praegune tasakaalustamatus ise tasanduks, ja lisaks sellele võivad mõningate riikide kodanikud olla alaesindatud järgmiste põlvkondade jooksul
: Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Poola ja Sloveenia.
2.2.2.
Atraktiivsuse probleem
Teine teema on seotud komisjoni võimega meelitada kõikidest liikmesriikidest ligi piisaval arvul kõrge kvalifikatsiooniga kandidaate. Viimase kaheksa aasta jooksul AD 5 konkurssidel osalejate arv miljoni elaniku kohta (vt lisa 8a) toob liikmesriikide vahel esile suured erinevused. Kolme liikmesriigi (Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad) kodanike osalemistase on alla poole ELi keskmisest.
EPSO on juba püüdnud julgustada alaesindatud liikmesriikide kodanikke AD konkurssidel osalema. Jõupingutused ei ole aga soovitud tulemusi andnud, nagu näitab hiljutistel ja pooleliolevatel AD konkurssidel osalejate jaotus (vt lisa 8c). Saksa ja Prantsuse kodanikud osalevad jätkuvalt alla liidu keskmise taseme. Hollandlaste osalemine on suurenenud, rootslaste ja poolakate oma seevastu oluliselt vähenenud.
Need järeldused kujutavad endast väljakutset, et parandada komisjoni atraktiivsust töökohana ajal, mil pakutav pakett (s.t töötasu, sotsiaalkindlustus, pensioniõigused, töö ja eraelu tasakaal) tajutakse olevat aja jooksul halvenenud.
3.
Järeldused
Eespool esitatud analüüsi põhjal võib teha neli järeldust.
Palgaastmevahemikud AD 5–8 ja AD 9–12 erinevad üksteisest märkimisväärselt. Mõlemal juhul on täheldatud märkimisväärset alaesindatust, kuid erinevad nii asjaomased liikmesriigid kui ka dünaamika.
Teiseks, kuigi nende täheldatud tasakaalustamatuste ja viimase 10–15 aasta värbamistavade vahel on selge seos, paistab ka, et suures osas on tasakaalustamatus tingitud EPSO nimekirjade koosseisust. Sellist tasakaalustamatust ei selgita objektiivsed põhjused ega kindlasti mitte ka konkurssidel saadavad tulemused.
Kolmandaks on tõenäoline, et EPSO nimekirjade tasakaalustamatus tekitab tulevikus täiendavat tasakaalustamatust.
Neljandaks ei ole katsed julgustada inimesi kommunikatsioonimeetmete kaudu praegusel kujul korraldatavatel EPSO konkurssidel osalema asjaomaste liikmesriikide kodanike osalemist suurendanud.
Samal ajal tuleks pidevat tähelepanu pöörata ELi institutsioonide kui tööandjate atraktiivsusele.
Seda arvesse võttes tegeleb komisjon selliste meetmete kindlakstegemisega, mis aitaks leevendada eespool kirjeldatud suundumusi, võttes täielikult arvesse kehtivat õigusraamistikku. Seejärel koostab komisjon personalieeskirjade artikli 27 teise lõigu jõustamiseks üldiste rakendussätete eelnõu, et võtta need sätted vastu kooskõlas artikliga 110. Nende sätete eesmärk peaks olema, et reservnimekirjas oleksid eri riikide kandidaadid nii, et komisjoni töötajate jaotus saaks asjakohaselt peegeldada ELi kodanike kodakondsusel põhinevat jaotust.
III jagu. Muud ELi institutsioonid, kus kohaldatakse personalieeskirju
2.Sissejuhatus
Personalieeskirjade artiklis 27 on nõutud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse artikli teise lõigu rakendamise kohta. Selleks kogus komisjon asjaomastelt institutsioonidelt vajalikku teavet.
Eri institutsioonide vastused on kokku võetud lisades 9 ja 12 ning asjaomased arvnäitajad leiab lisadest 10, 11, 13 ja 14.
Aruandes esitatakse kokkuvõte eri institutsioonide esitatud teabest seda kommenteerimata.
2.
Institutsioonid ja organid, mida käsitatakse institutsioonidena personalieeskirjade artikli 1b „Institutsioonid“ tähenduses
Komisjonile esitasid teavet kõik asjaomased institutsioonid.
Mitte ükski nendest institutsioonidest peale Euroopa välisteenistuse ei ole ametlikult vastu võtnud geograafilise tasakaalu, tasakaalustamatuse või märkimisväärse tasakaalustamatuse määratlust. Enamik neist jälgib siiski töötajate geograafilist esindatust ja võrdleb seda kas asjaomaste liikmesriikide elanike arvu või koondindikaatoriga, mille komisjon töötas välja pärast 2004. aastat ühinenud riikide jaoks (elanike arvu, Euroopa Parlamendi liikmete ja enne Lissaboni lepingu jõustumist nõukogus kasutatud häälte osakaalu keskmine).
Seejuures võetakse arvesse asjaomase institutsiooni vajadusi ja piiranguid.
Enamikus institutsioonides on personali koosseis geograafiliselt tasakaalust väljas; mõnel juhul on selline tasakaalustamatus märkimisväärne. Kõik asjaomased institutsioonid leidsid aga, et täheldatud (märkimisväärsel) tasakaalustamatusel on objektiivsed põhjused. Kõige levinumate põhjustena nimetati nn asukoha mõju
, EPSO nimekirjade koosseisu, võimet meelitada ligi töötajaid teatavatest liikmesriikidest ja keeletalituste suhtelist suurust.
Kuna kõiki tasakaalustamatusi peeti objektiivselt põhjendatuks, ei ole ükski institutsioon haaranud initsiatiivi, et võtta vastu üldised rakendussätted personalieeskirjade artikli 27 teise lõigu jõustamiseks.
Samamoodi ei prognoosi ükski institutsioon märkimisväärse tasakaalustamatuse tekkimist tulevikus (vähemasti mitte tegevusüksuses AD) ja seepärast üldiste rakendussätete ettevalmistamisega ka ei tegeleta.
3.
Detsentraliseeritud asutused
Komisjonile andsid teavet 19 detsentraliseeritud asutust.
Sellised asutused on eelmises jaos osutatud institutsioonidest keskmiselt väiksemad. Need asuvad sageli teistes liikmesriikides, täpsemalt linnades, mis on kaugel suurte ELi institutsioonide peamistest asukohtadest. Nende tegevusvaldkond on spetsiifiline. Nad erinevad üksteisest nii suuruse, tegevusvaldkonna kui ka asukoha poolest. Seepärast ei pidanud ei komisjon ega asutused ise vajalikuks kasutada geograafilise tasakaalu puhul ühesugust lähenemisviisi.
Lisa 12 kohaselt ei ole olemas ühetaolist määratlust, mis on geograafiline tasakaal. Võttes aga arvesse vastavaid piiranguid, leidis enamik asutusi, et neil ei esine märkimisväärset geograafilist tasakaalustamatust. Seega ei kavatse nad vastu võtta üldisi rakendussätteid personalieeskirjade artikli 27 jõustamiseks.
Kaks asutust täheldasid märkimisväärset tasakaalustamatust. Mõlemal juhul leiavad asutused, et seda põhjustavad mitmesugused tegurid, sealhulgas rakendatav paranduskoefitsient ja abikaasade raskused kohalikule tööturule sisenemisel.
Üks asutus täheldas tasakaalustamatuse suurenemist vastuvõtva liikmesriigi töötajate arvu suurenemise tõttu. See asutus kaalub üldiste rakendussätete eelnõu koostamist, et jõustada personalieeskirjade artikkel 27, kui tasakaalustamatus peaks suurenema.
LISA 1. Õiguslik alus
Euroopa Liidu lepingu artikkel 9:
„Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet.“
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 18:
„Ilma et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist, on aluslepingutes käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
[…]“
Põhiõiguste harta artikkel 21 „Mittediskrimineerimine“:
1.Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
2.–„Ilma et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist, on aluslepingutes käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
Nimetada tuleb ka ELi konstitutsioonilise õiguse üldpõhimõtteid institutsionaalse autonoomia ja lojaalse koostöö kohta.
Personalieeskirjad sisaldavad nõudeid ja keelde, mis suunavad ametisse nimetavat asutust otsuste tegemisel. Üldiselt peaks ametisse nimetav asutus tegema otsused üksnes teenistusüksuse huvidest ja üksikisikute väärtusest lähtudes. Sõltuvalt asjaomasest valdkonnast on personalieeskirjades kindlaks määratud kriteeriumide nn must nimekiri, mida ametisse nimetav asutus ei tohi kasutada. Viide kodakondsusele on selgelt keelatud üksnes juhul, kui täidetakse üksikuid ametikohti:
üldine märkus (käib personalieeskirjade kohta üldiselt: personalieeskirjade artikliga 1d „on keelatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste eripärade, keeleoskuse, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varanduse, sünni, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal“
;
värbamine: artiklis 27 on nõutud, et ametnikud tuleks tööle võtta „liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt“.
Kuigi kodakondsust ei ole selgelt nimetatud, tõlgendatakse „võimalikult laia geograafilist ala“ kodakondsuse vastena;
üksikute ametikohtade täitmine: artiklis 7 on sätestatud, et ametisse nimetav asutus määrab üksnes teenistusüksuse huvides tegutsedes ja kodakondsust arvestamata iga ametniku ametissenimetamise või üleviimise teel selle tegevusüksuse ametikohale (...)“; artiklis 27 on sätestatud: „Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele“.
Kohtupraktika on kinnitanud, et nende sätetega keelatakse konkreetsete ametikohtade eraldamine konkreetse liikmesriigi kodanikele, kuid ei keelata institutsioonidel kehtestada meetmeid, et tagada üldine tasakaal (eelkõige võttes kodakondsust arvesse konkreetsete ametikohtade täitmisel, kui „eri taotlejate kvalifikatsioon on sisuliselt sama“
).
Personalieeskirjade 2014. aasta läbivaatamise käigus lisati seoses töölevõtmisega viide kodakondsusele. Eelkõige:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1023/2013
põhjenduses 2 on märgitud: „on vaja kehtestada raamistik, mis oleks atraktiivne ning võimaldaks tööle võtta ja teenistuses hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt (...) liikmesriikide kodanike hulgast“. Peale selle on sama määruse põhjenduses 5 öeldud: „Euroopa avaliku teenistuse väärtus seisneb (...) selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, mida on võimalik saavutada ainult sobiliku tasakaalu kindlustamisega eri liikmesriikidest töölevõetud ametnike vahel“.
Personalieeskirjade muudetud artiklis 27 on märgitud: „Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed“.
Nende (muudetud) sätete aluseeldus on, et võimalikele kandidaatidele pakutav nn pakett, samuti valiku- ja töölevõtmise menetlused on loodud nii, et objektiivsete põhjuste puudumise korral peaks taotlejate, reservnimekirja kantute ja institutsioonide töötajate (ja seega eri valdkondade töötajate) kodakondsuse jaotus laias laastus peegeldama liidu kodanike jaotust. Objektiivsete põhjuste puudumise korral võiks kõiki täheldatud märkimisväärseid kõrvalekaldeid pidada kodanike võrdsuse põhimõtte rikkumiseks, mis õigustaksid sobivate parandusmeetmete võtmist.
ELi muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artikkel 12, sisaldavad sarnaseid sätteid, mida kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes.
Personalieeskirjade muudetud artikli 27 rakendamiseks peaksid kõik institutsioonid tegema tavaliselt järgmist:
-tõlgendama, mida tähendab kodakondsuste „tasakaal“;
-tõlgendama, mida tähendab „märkimisväärne tasakaalustamatus“;
-jälgima tegelikku olukorda, et mõista kodakondsuste vahelist tasakaalu;
-vajaduse korral tuvastama sellise märkimisväärse tasakaalustamatuse põhjused ja otsustama, kas need objektiivselt selgitavad tasakaalustamatust;
-vajaduse korral kindlaks määrama ja/või vastu võtma sobivad parandusmeetmed.
Personalieeskirjade artiklis 27 on ka sätestatud, et kolm aastat pärast 1. jaanuari 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 27 teise lõigu rakendamise kohta.
LISA 2. EL 15 liikmesriikide soovituslikud määrad
Lisa 1
Geograafiline tasakaal varasemate laienemiste ajal
Lisa 1a näitajad
·Alguspunkt (1958): geograafiline tasakaal kokkulepitud näitajate alusel
Kui liikmesriike oli kuus, oli juhtpõhimõtteks suurte liikmesriikide ja ühte koondatud väiksemate liikmesriikide võrdsus. Teoreetiliselt oli eesmärk, et nii Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kui ka Beneluxi osa on 25 %. Mitteametlikke soovituslikke määrasid rakendati paindlikult ja ainult tegevusüksuse A kõrgemate palgaastmete suhtes.
·Esimene laienemine (1973): geograafiline tasakaal põhineb jätkuvalt kokkulepitud näitajatel
1973. aasta laienemisprotsessis leiti, et Ühendkuningriigi osa peaks olema kolme ülejäänud suurema liikmesriigiga sama (18 % pärast korrigeerimist), samas kui Taani, Iirimaa ja Norra osa kokku peaks olema 10 %. Kui Norra otsustas jätta ühinemata, jäeti uus korrektsioon tegemata, kuigi hinnanguliselt oleks Taani ja Iirimaa osa pidanud olema ligikaudu 7–8 %.
·Teine laienemine (1981): geograafiline tasakaal põhineb kokkulepitud näitajate ja objektiivsete kriteeriumide (rahvaarv ja SKP) kombinatsioonil
Kreeka ühinemisel säilitati põhimõte, et suuremad liikmesriigid on esindatud võrdselt ja väiksemad on üleesindatud. Kuigi „fresko“ dokumendi (COM(78)190) kohaselt oleks Kreeka osa pidanud olema sarnane Belgiale ja Madalmaadele, määrati lõpuks Kreeka osakaaluks 4,5 %, mis on väiksem kui Belgia ja Madalmaade osakaal 8,1 %. Esimest korda märgiti ära rahvaarv ja SKP suurus, et näitlikustada seda lähenemisviisi.
·Kolmas laienemine (1986): geograafiline tasakaal põhineb jätkuvalt kokkulepitud näitajate ja objektiivsete kriteeriumide (rahvaarv ja SKP) kombinatsioonil
Pürenee poolsaare riikide ühinemise ajal 1986. aastal lõpetati mitteametlike sihtväärtuste kasutamine (kasutati ainult palgaastmete A 1–3 puhul). Ilma selgelt kriteeriumidele viitamata määrati Hispaania osakaaluks Madalmaade ja suure liikmesriigi väärtuste keskmine, samas kui Portugalile määrati Kreekaga sama osakaal.
·Neljas laienemine (1995): geograafiline tasakaal põhineb jätkuvalt kokkulepitud näitajate ja objektiivsete kriteeriumide (rahvaarv ja SKP) kombinatsioonil
Komisjoni 17. mai 1994. aasta teatises SEC 94/844 määrati kindlaks kolme uue liikmesriigi sihtväärtused ja tutvustati vastu võetud metoodikat. Geograafilist tasakaalu korrigeeriti uute liikmesriikide suhtelise olukorra alusel, mis uutel liikmesriikidel laienenud liidus oli, kusjuures arvesse võeti rahvaarvu ning majanduslikke ja sotsiaalseid andmeid. Soome näitajad olid võrreldavad Taaniga ja eesmärk oli tööle võtta Taani töötajatega sama arv Soome kodanikke. Austria ja Rootsi näitajad ületasid Taani omi poolteist korda, nii et ka värbamiseesmärgid olid sellega proportsioonis. Seda lähenemisviisi selgitab lisa 1b.
·Kokkuvõte: kolm peamist seni kohaldatud põhimõtet:
eespool esitatust ilmneb, et komisjoni geograafilise tasakaalu tõlgenduste puhul võib välja tuua kolm punkti:
*geograafiline tasakaal on olnud probleemiks algusest peale, eelkõige tegevusüksuse A kõrgemate palgatasemete puhul;
*geograafilise tasakaalu puhul on alati kehtinud kaks reeglit:
a) nelja (algselt kolme) suurima liikmesriigi võrdne esindatus;
b) väikseima liikmesriigi üleesindatus, et tagada minimaalne esindatus.
*Ühegi laienemise käigus ei ole varasemate liikmesriikide suhtelist kaalu muudetud. Seega:
a) mis puutub varasematesse liikmesriikidesse, siis ei mõjutanud ükski laienemine varasemate liikmete suhtelisi kaale (st Belgia kaal jäi samaks Madalmaade kaaluga ja moodustas 45 % Saksamaa kaalust pärast nii 1981., 1986. kui ka 1995. aasta laienemist);
b) uute liikmesriikide kaal määrati kõige sarnasemate varasemate liikmesriikide alusel (nt Portugalile määrati Kreekaga sama kaal, Hispaaniale Madalmaade ja Prantsusmaa vahepealne kaal jne).
Lisa 1a
|
Varasemad laienemised – soovitused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1958
|
1973
|
1981
|
1986
|
1995
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
(6)
|
(7)
|
|
|
Beneluxi riigid
|
25,0 %
|
18,0 %
|
(17,7 %)
|
(15,1 %)
|
(13,5 %)
|
|
LU
|
Luksemburg
|
|
|
1,5 %
|
1,3 %
|
0,9 %
|
|
IE
|
Iirimaa
|
|
3,5 % – 4 %
|
3,5 %
|
3,0 %
|
2,7 %
|
|
FI
|
Soome
|
|
|
|
|
2,7 %
|
|
DK
|
Taani
|
|
3,5 % – 4 %
|
3,5 %
|
3,0 %
|
2,7 %
|
|
PT
|
Portugal
|
|
|
|
3,8 %
|
3,6 %
|
|
GR
|
Kreeka
|
|
|
4,5 %
|
3,8 %
|
3,6 %
|
|
AT
|
Austria
|
|
|
|
|
4,0 %
|
|
SE
|
Rootsi
|
|
|
|
|
4,0 %
|
|
BE
|
Belgia
|
|
|
8,1 %
|
6,9 %
|
6,3 %
|
|
NL
|
Madalmaad
|
|
|
8,1 %
|
6,9 %
|
6,3 %
|
|
ES
|
Hispaania
|
|
|
|
11,0 %
|
9,8 %
|
|
IT
|
Itaalia
|
25,0 %
|
18,0 %
|
17,7 %
|
15,1 %
|
13,4 %
|
|
UK
|
Ühendkuningriik
|
|
18,0 %
|
17,7 %
|
15,1 %
|
13,4 %
|
|
FR
|
Prantsusmaa
|
25,0 %
|
18,0 %
|
17,7 %
|
15,1 %
|
13,4 %
|
|
DE
|
Saksamaa
|
25,0 %
|
18,0 %
|
17,7 %
|
15,1 %
|
13,4 %
|
|
|
|
100,0 %
|
97 % – 98 %
|
100,0 %
|
100,1 %
|
100,2 %
|
Lisa 1b
1995. aasta laienemisel kasutatud võrdlev lähenemisviis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Elanike arv
|
SKP
|
Keskmine
(elanikke, SKP)
|
Soovitused
1995
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
(6)
|
(7)
|
|
LU
|
Luksemburg
|
0,4
|
0,1 %
|
21
|
0,2 %
|
0,2 %
|
0,9 %
|
|
|
IE
|
Iirimaa
|
3,8
|
1,0 %
|
114
|
1,3 %
|
1,1 %
|
2,7 %
|
|
|
FI
|
Soome
|
5,2
|
1,4 %
|
141
|
1,6 %
|
1,5 %
|
|
2,7 %
|
|
DK
|
Taani
|
5,4
|
1,4 %
|
181
|
2,1 %
|
1,7 %
|
2,7 %
|
|
|
PT
|
Portugal
|
10,3
|
2,7 %
|
118
|
1,3 %
|
2,0 %
|
3,6 %
|
|
|
GR
|
Kreeka
|
10,6
|
2,8 %
|
128
|
1,5 %
|
2,1 %
|
3,6 %
|
|
|
AT
|
Austria
|
8,1
|
2,1 %
|
214
|
2,4 %
|
2,3 %
|
|
4,0 %
|
|
SE
|
Rootsi
|
8,9
|
2,4 %
|
246
|
2,8 %
|
2,6 %
|
|
4,0 %
|
|
BE
|
Belgia
|
10,3
|
2,7 %
|
256
|
2,9 %
|
2,8 %
|
6,3 %
|
|
|
NL
|
Madalmaad
|
16,0
|
4,2 %
|
430
|
4,9 %
|
4,6 %
|
6,3 %
|
|
|
ES
|
Hispaania
|
40,3
|
10,6 %
|
647
|
7,4 %
|
9,0 %
|
9,8 %
|
|
|
IT
|
Itaalia
|
57,9
|
15,3 %
|
1,224
|
13,9 %
|
14,6 %
|
13,4 %
|
|
|
UK
|
Ühendkuningriik
|
60,0
|
15,8 %
|
1,511
|
17,2 %
|
16,5 %
|
13,4 %
|
|
|
FR
|
Prantsusmaa
|
59,2
|
15,6 %
|
1,458
|
16,6 %
|
16,1 %
|
13,4 %
|
|
|
DE
|
Saksamaa
|
82,3
|
21,7 %
|
2,112
|
24,0 %
|
22,9 %
|
13,4 %
|
|
|
|
|
378,7
|
100,0 %
|
8,801
|
100,0 %
|
100,0 %
|
89,5 %
|
10,7 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) EUROSTAT: elanike arv 2001
|
|
|
|
|
|
|
|
(2) EUROSTAT: SKP turuhindades 2001.
|
|
|
|
|
|
LISA 3.
Uute liikmesriikide soovituslike määrade ja töölevõtmise sihtarvude arvutamise metoodika
Meetod
2004. aasta laienemisega seoses võttis komisjon 14. veebruaril 2003 vastu teatise komisjoni ametnike värbamise kohta uutest liikmesriikidest
(edaspidi „2003. aasta teatis“). Teatises leiti, et 2004. aasta laienemise laadi tõttu ei annaks varasemate laienemiste käigus kasutatud kriteeriumide kasutamine õiglast ja tasakaalus tulemust. See järeldus oli eriti asjakohane, kuna järgmiseks kümneks aastaks prognoositi asjaomaste uute liikmesriikide kaalu märkimisväärset suurenemist.
Selle järelduse alusel töötas komisjon uute liikmesriikide jaoks välja meetodi, mida rakendataks ka järgmiste laienemiste korral
. Seda meetodit vastu võttes otsustas komisjon, et soovituslikke määrasid ja töölevõtmise sihtarve tuleks kasutada uute liikmesriikide puhul värbamismeetmete alusena ainult üleminekuperioodil.
Teatisega kehtestati kolmeastmeline meetod:
a)esiteks määratakse kindlaks nende ametikohtade arv, mis eraldatakse kõigile uutele liikmesriikidele kokku;
b)teiseks arvutatakse iga uue liikmesriigi sihtväärtus, st soovituslik osa ametikohtadest, mis eraldatakse sellele liikmesriigile, väljendatuna protsendina uutele liikmesriikidele eraldatud ametikohtade koguarvust;
c)kolmandaks arvutatakse iga uue liikmesriigi töölevõtmiste sihtarv, st tehakse arvutus a x b.
Kõigile uutele liikmesriikidele kokku eraldatavate ametikohtade arvu kindlaksmääramine
Ametikohtade arv leitakse kolmes etapis.
Esiteks arvutatakse kõigi uute liikmesriikide kaal varasemate liikmesriikide summas kolme kriteeriumi alusel: rahvaarv, Euroopa Parlamendi liikmete arv ja häälte arvestamine nõukogus (leitakse nende kolme aritmeetiline keskmine).
Seda kaalu (protsent) rakendatakse pärast laienemist kavandatud ametikohtade arvu suhtes.
Kolmandaks määratakse uuele liikmesriigile eraldatavate ametikohtade arv, mis on kaks kolmandikku eespool märgitud arvutustulemusest.
Järgmises tabelis on esitatud arvutused, mis tehti 2004.
, 2007.
ja 2013.
aasta laienemistega seoses.
|
|
2004
|
2007
|
2013
|
|
Uute liikmesriikide rahvaarv (1)
|
75,0 miljonit
|
29,5 miljonit
|
4,4 miljonit
|
|
Varasemate liikmesriikide rahvaarv (1)
|
378,7 miljonit
|
459,3 miljonit
|
502,5 miljonit
|
|
Uutest liikmesriikidest valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv
|
162
|
50
|
12
|
|
Varasematest liikmesriikidest valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv
|
570
|
732
|
754
|
|
Uute liikmesriikide häälte arv nõukogus
|
84
|
24
|
7
|
|
Varasemate liikmesriikide häälte arv nõukogus
|
237
|
321
|
345
|
|
Uute liikmesriikide kaal
|
21,6 %
|
7 %
|
1,5 %
|
|
Varasemate liikmesriikide kaal
|
78,4 %
|
93 %
|
98,5 %
|
(1) Numbrid ei lange veergudes kokku, kuna EL 10 laienemise puhul kasutas komisjon 2001. aasta andmeid, EL 2 laienemise puhul 2005. aasta andmeid ja Horvaatia puhul 2011. aasta andmeid.
Iga liikmesriigi soovitusliku määra arvutamine
Arvutusmeetod on kõigi uute liikmesriikide kaalu puhul sama, v.a see, et uusi liikmesriike ei võrrelda varasemate liikmesriikidega, vaid omavahel.
Meetodi rakendamine praktikas
|
|
Soovituslik määr
|
Töölevõtmiste sihtarv tegevusüksuses AD
|
Töölevõtmiste sihtarv tegevusüksuses AST
|
|
Tšehhi Vabariik
|
14,3 %
|
318
|
184
|
|
Eesti
|
3,4 %
|
76
|
44
|
|
Küpros
|
3,2 %
|
71
|
41
|
|
Läti
|
4,5 %
|
100
|
58
|
|
Leedu
|
7,0 %
|
156
|
90
|
|
Ungari
|
14,2 %
|
316
|
182
|
|
Malta
|
2,4 %
|
53
|
31
|
|
Poola
|
39,0 %
|
867
|
501
|
|
Sloveenia
|
3,9 %
|
87
|
50
|
|
Slovakkia
|
8,1 %
|
180
|
104
|
|
EL 10 (1)
|
100,0 %
|
2224
|
1284
|
|
|
|
|
|
|
Bulgaaria
|
34,0 %
|
225
|
135
|
|
Rumeenia
|
66,0 %
|
437
|
261
|
|
EL 2 (2)
|
100,0 %
|
662
|
396
|
|
|
|
|
|
|
Horvaatia (3)
|
ei kohaldata
|
149
|
100
|
(1): EL 10 kõik kokku: 21,6 % – EL 15 kõik kokku: 78,4 %
(2): EL 2 kõik kokku: 6,5 % – EL 25 kõik kokku: 93,5 %
(3): Horvaatia: 1,5 % – EL 27 kõik kokku: 98,5 %
LISA 4. Liikmesriikide rahvaarvu muutus (v.a Ühendkuningriik)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2001
|
2015
|
2015 võrrelduna 2001
|
|
Luksemburg
|
439 500
|
562 958
|
28,1 %
|
|
Küpros
|
697 500
|
847 008
|
21,4 %
|
|
Iirimaa
|
3 832 783
|
4 628 949
|
20,8 %
|
|
Hispaania
|
40 665 542
|
46 449 565
|
14,2 %
|
|
Rootsi
|
8 882 792
|
9 747 355
|
9,7 %
|
|
Malta
|
391 415
|
429 344
|
9,7 %
|
|
Belgia
|
10 263 414
|
11 208 956
|
9,2 %
|
|
Prantsusmaa
|
61 357 400
|
66 415 161
|
8,2 %
|
|
Austria
|
8 032 926
|
8 576 261
|
6,8 %
|
|
Itaalia
|
56 960 692
|
60 795 612
|
6,7 %
|
|
Taani
|
5 349 212
|
5 659 715
|
5,8 %
|
|
Madalmaad
|
15 987 075
|
16 900 726
|
5,7 %
|
|
Soome
|
5 181 115
|
5 471 753
|
5,6 %
|
|
Sloveenia
|
1 990 094
|
2 062 874
|
3,7 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
10 414 373
|
10 538 275
|
1,2 %
|
|
Portugal
|
10 256 658
|
10 374 822
|
1,2 %
|
|
Slovakkia
|
5 402 547
|
5 421 349
|
0,3 %
|
|
Poola
|
38 253 955
|
38 005 614
|
-0,6 %
|
|
Kreeka
|
10 934 097
|
10 858 018
|
-0,7 %
|
|
Saksamaa
|
82 259 540
|
81 197 537
|
-1,3 %
|
|
Ungari
|
10 200 298
|
9 855 571
|
-3,4 %
|
|
Horvaatia
|
4 437 460
|
4 225 316
|
-4,8 %
|
|
Eesti
|
1 388 000
|
1 313 271
|
-5,4 %
|
|
Bulgaaria
|
7 928 901
|
7 202 198
|
-9,2 %
|
|
Rumeenia
|
22 132 000
|
19 870 647
|
-10,2 %
|
|
Läti
|
2 364 254
|
1 986 096
|
-16,0 %
|
|
Leedu
|
3 483 972
|
2 921 262
|
-16,2 %
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
429 487 515
|
443 526 213
|
3,3 %
|
|
|
|
|
|
|
Allikas: Eurostat – andmed 23. jaanuari 2017. aasta seisuga.
|
LISA 5. Uute soovituslike määrade kavandamine: aritmeetilise meetodi rakendamine
|
Liikmesriik
|
Rahvaarv
2015
|
Aritmeetiline osakaal
|
Kohti Euroopa Parlamendis
|
Aritmeetiline osakaal
|
Häälte arvestamine nõukogus
|
Aritmeetiline osakaal
|
Soovituslik määr
|
|
Malta
|
429 344
|
0,1 %
|
6
|
0,9 %
|
3
|
0,9 %
|
0,6 %
|
|
Luksemburg
|
562 958
|
0,1 %
|
6
|
0,9 %
|
4
|
1,2 %
|
0,8 %
|
|
Küpros
|
847 008
|
0,2 %
|
6
|
0,9 %
|
4
|
1,2 %
|
0,8 %
|
|
Eesti
|
1 313 271
|
0,3 %
|
6
|
0,9 %
|
4
|
1,2 %
|
0,8 %
|
|
Läti
|
1 986 096
|
0,4 %
|
8
|
1,2 %
|
4
|
1,2 %
|
1,0 %
|
|
Sloveenia
|
2 062 874
|
0,5 %
|
8
|
1,2 %
|
4
|
1,2 %
|
1,0 %
|
|
Leedu
|
2 921 262
|
0,7 %
|
11
|
1,6 %
|
7
|
2,2 %
|
1,5 %
|
|
Horvaatia
|
4 225 316
|
1,0 %
|
11
|
1,6 %
|
7
|
2,2 %
|
1,6 %
|
|
Iirimaa
|
4 628 949
|
1,0 %
|
11
|
1,6 %
|
7
|
2,2 %
|
1,6 %
|
|
Slovakkia
|
5 421 349
|
1,2 %
|
13
|
1,9 %
|
7
|
2,2 %
|
1,8 %
|
|
Soome
|
5 471 753
|
1,2 %
|
13
|
1,9 %
|
7
|
2,2 %
|
1,8 %
|
|
Taani
|
5 659 715
|
1,3 %
|
13
|
1,9 %
|
7
|
2,2 %
|
1,8 %
|
|
Bulgaaria
|
7 202 198
|
1,6 %
|
17
|
2,5 %
|
10
|
3,1 %
|
2,4 %
|
|
Austria
|
8 576 261
|
1,9 %
|
18
|
2,7 %
|
10
|
3,1 %
|
2,6 %
|
|
Rootsi
|
9 747 355
|
2,2 %
|
20
|
2,9 %
|
10
|
3,1 %
|
2,7 %
|
|
Ungari
|
9 855 571
|
2,2 %
|
21
|
3,1 %
|
12
|
3,7 %
|
3,0 %
|
|
Portugal
|
10 374 822
|
2,3 %
|
21
|
3,1 %
|
12
|
3,7 %
|
3,1 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
10 538 275
|
2,4 %
|
21
|
3,1 %
|
12
|
3,7 %
|
3,1 %
|
|
Kreeka
|
10 858 018
|
2,4 %
|
21
|
3,1 %
|
12
|
3,7 %
|
3,1 %
|
|
Belgia
|
11 208 956
|
2,5 %
|
21
|
3,1 %
|
12
|
3,7 %
|
3,1 %
|
|
Madalmaad
|
16 900 726
|
3,8 %
|
26
|
3,8 %
|
13
|
4,0 %
|
3,9 %
|
|
Rumeenia
|
19 870 647
|
4,5 %
|
32
|
4,7 %
|
14
|
4,3 %
|
4,5 %
|
|
Poola
|
38 005 614
|
8,6 %
|
51
|
7,5 %
|
27
|
8,4 %
|
8,2 %
|
|
Hispaania
|
46 449 565
|
10,5 %
|
54
|
8,0 %
|
27
|
8,4 %
|
8,9 %
|
|
Itaalia
|
60 795 612
|
13,7 %
|
73
|
10,8 %
|
29
|
9,0 %
|
11,2 %
|
|
Prantsusmaa
|
66 415 161
|
15,0 %
|
74
|
10,9 %
|
29
|
9,0 %
|
11,6 %
|
|
Saksamaa
|
81 197 537
|
18,3 %
|
96
|
14,2 %
|
29
|
9,0 %
|
13,8 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
443 526 213
|
100,0 %
|
678
|
100,0 %
|
323
|
100,0 %
|
100,0 %
|
Lisa 6. Tegevusüksuse AD mittejuhtivate töötajate jaotus DGTs ja SCICs 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Rahvaarv (2015), Euroopa Parlamendi liikmete arv ja häälte arv nõukogus
|
Soovituslik määr
|
Töökohtade sihtarv
(2017)
|
Tegelik olukord 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Üle- või alaesindatus
võrreldes sihtarvuga
|
Kas on täheldatud märkimisväärset tasakaalustamatust?
|
|
AD 5–14
mittejuhtivad töötajad
DGTs ja SCICs
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Töötajaid
|
%
|
Töötajaid
(2017)
|
%
sihtarvust
|
|
|
Belgia
|
3,1 %
|
2,5 %
|
63
|
50
|
147
|
7,3 %
|
84
|
233 %
|
|
|
Bulgaaria
|
2,4 %
|
1,9 %
|
49
|
39
|
75
|
3,7 %
|
26
|
154 %
|
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3,1 %
|
2,5 %
|
62
|
50
|
80
|
3,9 %
|
18
|
129 %
|
|
|
Taani
|
1,8 %
|
1,4 %
|
36
|
29
|
65
|
3,2 %
|
29
|
180 %
|
|
|
Saksamaa
|
13,8 %
|
11,1 %
|
280
|
224
|
165
|
8,1 %
|
-115
|
59 %
|
JAH
|
|
Eesti
|
0,8 %
|
0,6 %
|
16
|
13
|
67
|
3,3 %
|
51
|
410 %
|
|
|
Iirimaa
|
1,6 %
|
1,3 %
|
33
|
26
|
40
|
2,0 %
|
7
|
123 %
|
|
|
Kreeka
|
3,1 %
|
2,5 %
|
63
|
50
|
84
|
4,1 %
|
21
|
134 %
|
|
|
Hispaania
|
8,9 %
|
7,1 %
|
181
|
145
|
124
|
6,1 %
|
-57
|
69 %
|
JAH
|
|
Prantsusmaa
|
11,6 %
|
9,3 %
|
235
|
188
|
98
|
4,8 %
|
-137
|
42 %
|
JAH
|
|
Horvaatia
|
1,6 %
|
1,3 %
|
32
|
26
|
59
|
2,9 %
|
27
|
184 %
|
|
|
Itaalia
|
11,2 %
|
8,9 %
|
226
|
181
|
129
|
6,4 %
|
-97
|
57 %
|
JAH
|
|
Küpros
|
0,8 %
|
0,6 %
|
16
|
13
|
4
|
0,2 %
|
-12
|
26 %
|
JAH
|
|
Läti
|
1,0 %
|
0,8 %
|
19
|
15
|
70
|
3,5 %
|
51
|
362 %
|
|
|
Leedu
|
1,5 %
|
1,2 %
|
30
|
24
|
71
|
3,5 %
|
41
|
236 %
|
|
|
Luksemburg
|
0,8 %
|
0,6 %
|
15
|
12
|
3
|
0,1 %
|
-12
|
20 %
|
JAH
|
|
Ungari
|
3,0 %
|
2,4 %
|
61
|
49
|
74
|
3,7 %
|
13
|
121 %
|
|
|
Malta
|
0,6 %
|
0,5 %
|
13
|
10
|
58
|
2,9 %
|
45
|
450 %
|
|
|
Madalmaad
|
3,9 %
|
3,1 %
|
79
|
63
|
41
|
2,0 %
|
-38
|
52 %
|
JAH
|
|
Austria
|
2,6 %
|
2,0 %
|
52
|
42
|
13
|
0,6 %
|
-39
|
25 %
|
JAH
|
|
Poola
|
8,2 %
|
6,5 %
|
165
|
132
|
86
|
4,2 %
|
-79
|
52 %
|
JAH
|
|
Portugal
|
3,1 %
|
2,4 %
|
62
|
49
|
89
|
4,4 %
|
27
|
144 %
|
|
|
Rumeenia
|
4,5 %
|
3,6 %
|
91
|
73
|
80
|
3,9 %
|
-11
|
88 %
|
|
|
Sloveenia
|
1,0 %
|
0,8 %
|
19
|
16
|
72
|
3,6 %
|
53
|
370 %
|
|
|
Slovakkia
|
1,8 %
|
1,4 %
|
36
|
29
|
70
|
3,5 %
|
34
|
195 %
|
|
|
Soome
|
1,8 %
|
1,4 %
|
36
|
29
|
94
|
4,6 %
|
58
|
262 %
|
|
|
Rootsi
|
2,7 %
|
2,2 %
|
56
|
45
|
68
|
3,4 %
|
12
|
122 %
|
|
Lisa 7a. Palgaastmete AD 5–8 töötajate jaotus muudes talitustes kui DGT ja SCIC 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Rahvaarv (2015), Euroopa Parlamendi liikmete arv ja häälte arv nõukogus
|
Soovituslik määr
|
Töökohtade sihtarv
(2017)
|
Tegelik olukord 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Üle- või alaesindatus
võrreldes sihtarvuga
|
Kas on täheldatud märkimisväärset tasakaalustamatust?
|
|
Palgaastmetel AD 5–8 töötajad väljaspool
talitusi DGT ja SCIC
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Töötajaid
|
%
|
Töötajaid
(2017)
|
%
sihtarvust
|
|
|
Belgia
|
3,1 %
|
2,5 %
|
131
|
105
|
300
|
7,1 %
|
169
|
229 %
|
|
|
Bulgaaria
|
2,4 %
|
1,9 %
|
102
|
81
|
259
|
6,1 %
|
157
|
255 %
|
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3,1 %
|
2,5 %
|
129
|
103
|
135
|
3,2 %
|
6
|
105 %
|
|
|
Taani
|
1,8 %
|
1,4 %
|
75
|
60
|
25
|
0,6 %
|
-50
|
33 %
|
JAH
|
|
Saksamaa
|
13,8 %
|
11,1 %
|
582
|
466
|
354
|
8,4 %
|
-228
|
61 %
|
JAH
|
|
Eesti
|
0,8 %
|
0,6 %
|
34
|
27
|
39
|
0,9 %
|
5
|
115 %
|
|
|
Iirimaa
|
1,6 %
|
1,3 %
|
68
|
54
|
28
|
0,7 %
|
-40
|
41 %
|
JAH
|
|
Kreeka
|
3,1 %
|
2,5 %
|
130
|
104
|
145
|
3,4 %
|
15
|
111 %
|
|
|
Hispaania
|
8,9 %
|
7,1 %
|
377
|
301
|
318
|
7,5 %
|
-59
|
84 %
|
|
|
Prantsusmaa
|
11,6 %
|
9,3 %
|
490
|
392
|
353
|
8,4 %
|
-137
|
72 %
|
JAH
|
|
Horvaatia
|
1,6 %
|
1,3 %
|
67
|
53
|
93
|
2,2 %
|
26
|
140 %
|
|
|
Itaalia
|
11,2 %
|
8,9 %
|
470
|
376
|
441
|
10,5 %
|
-29
|
94 %
|
|
|
Küpros
|
0,8 %
|
0,6 %
|
33
|
26
|
34
|
0,8 %
|
1
|
105 %
|
|
|
Läti
|
1,0 %
|
0,8 %
|
40
|
32
|
48
|
1,1 %
|
8
|
119 %
|
|
|
Leedu
|
1,5 %
|
1,2 %
|
63
|
50
|
77
|
1,8 %
|
14
|
123 %
|
|
|
Luksemburg
|
0,8 %
|
0,6 %
|
32
|
25
|
0
|
0,0 %
|
-32
|
0 %
|
JAH
|
|
Ungari
|
3,0 %
|
2,4 %
|
127
|
102
|
218
|
5,2 %
|
91
|
172 %
|
|
|
Malta
|
0,6 %
|
0,5 %
|
27
|
21
|
30
|
0,7 %
|
3
|
112 %
|
|
|
Madalmaad
|
3,9 %
|
3,1 %
|
164
|
131
|
82
|
1,9 %
|
-82
|
50 %
|
JAH
|
|
Austria
|
2,6 %
|
2,0 %
|
108
|
86
|
65
|
1,5 %
|
-43
|
60 %
|
JAH
|
|
Poola
|
8,2 %
|
6,5 %
|
344
|
275
|
462
|
11,0 %
|
118
|
134 %
|
|
|
Portugal
|
3,1 %
|
2,4 %
|
129
|
103
|
61
|
1,4 %
|
-68
|
47 %
|
JAH
|
|
Rumeenia
|
4,5 %
|
3,6 %
|
190
|
152
|
453
|
10,7 %
|
263
|
238 %
|
|
|
Sloveenia
|
1,0 %
|
0,8 %
|
41
|
32
|
50
|
1,2 %
|
9
|
123 %
|
|
|
Slovakkia
|
1,8 %
|
1,4 %
|
75
|
60
|
80
|
1,9 %
|
5
|
107 %
|
|
|
Soome
|
1,8 %
|
1,4 %
|
75
|
60
|
30
|
0,7 %
|
-45
|
40 %
|
JAH
|
|
Rootsi
|
2,7 %
|
2,2 %
|
116
|
93
|
36
|
0,9 %
|
-80
|
31 %
|
JAH
|
Lisa 7b. Palgaastmete AD 9–12 mittejuhtivate töötajate jaotus muudes talitustes kui DGT ja SCIC 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Rahvaarv (2015), Euroopa Parlamendi liikmete arv ja häälte arv nõukogus
|
Soovituslik määr
|
Töökohtade sihtarv
(2017)
|
Tegelik olukord 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
|
Üle- või alaesindatus
võrreldes sihtarvuga
|
Kas on täheldatud märkimisväärset tasakaalustamatust?
|
|
Mittejuhtivad töötajad
palgaastmetel AD 9–12 väljaspool
talitusi DGT ja SCIC
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Absoluutnäitaja
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus, kui alla
|
Töötajaid
|
%
|
Töötajaid
(2017)
|
%
sihtarvust
|
|
|
Belgia
|
3,1 %
|
2,5 %
|
123
|
98
|
571
|
14,4 %
|
448
|
464 %
|
|
|
Bulgaaria
|
2,4 %
|
1,9 %
|
95
|
76
|
8
|
0,2 %
|
-87
|
8 %
|
JAH
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3,1 %
|
2,5 %
|
121
|
97
|
68
|
1,7 %
|
-53
|
56 %
|
JAH
|
|
Taani
|
1,8 %
|
1,4 %
|
71
|
56
|
71
|
1,8 %
|
0
|
101 %
|
|
|
Saksamaa
|
13,8 %
|
11,1 %
|
546
|
437
|
503
|
12,7 %
|
-43
|
92 %
|
|
|
Eesti
|
0,8 %
|
0,6 %
|
32
|
25
|
22
|
0,6 %
|
-10
|
69 %
|
JAH
|
|
Iirimaa
|
1,6 %
|
1,3 %
|
64
|
51
|
74
|
1,9 %
|
10
|
116 %
|
|
|
Kreeka
|
3,1 %
|
2,5 %
|
122
|
98
|
164
|
4,1 %
|
42
|
134 %
|
|
|
Hispaania
|
8,9 %
|
7,1 %
|
353
|
282
|
376
|
9,5 %
|
23
|
107 %
|
|
|
Prantsusmaa
|
11,6 %
|
9,3 %
|
459
|
367
|
505
|
12,8 %
|
46
|
110 %
|
|
|
Horvaatia
|
1,6 %
|
1,3 %
|
62
|
50
|
3
|
0,1 %
|
-59
|
5 %
|
JAH
|
|
Itaalia
|
11,2 %
|
8,9 %
|
441
|
353
|
481
|
12,2 %
|
40
|
109 %
|
|
|
Küpros
|
0,8 %
|
0,6 %
|
30
|
24
|
21
|
0,5 %
|
-9
|
69 %
|
JAH
|
|
Läti
|
1,0 %
|
0,8 %
|
38
|
30
|
21
|
0,5 %
|
-17
|
56 %
|
JAH
|
|
Leedu
|
1,5 %
|
1,2 %
|
59
|
47
|
41
|
1,0 %
|
-18
|
70 %
|
JAH
|
|
Luksemburg
|
0,8 %
|
0,6 %
|
30
|
24
|
20
|
0,5 %
|
-10
|
67 %
|
JAH
|
|
Ungari
|
3,0 %
|
2,4 %
|
119
|
95
|
82
|
2,1 %
|
-37
|
69 %
|
JAH
|
|
Malta
|
0,6 %
|
0,5 %
|
25
|
20
|
17
|
0,4 %
|
-8
|
68 %
|
JAH
|
|
Madalmaad
|
3,9 %
|
3,1 %
|
154
|
123
|
160
|
4,0 %
|
6
|
104 %
|
|
|
Austria
|
2,6 %
|
2,0 %
|
101
|
81
|
121
|
3,1 %
|
20
|
120 %
|
|
|
Poola
|
8,2 %
|
6,5 %
|
322
|
258
|
162
|
4,1 %
|
-160
|
50 %
|
JAH
|
|
Portugal
|
3,1 %
|
2,4 %
|
121
|
96
|
107
|
2,7 %
|
-14
|
89 %
|
|
|
Rumeenia
|
4,5 %
|
3,6 %
|
178
|
143
|
23
|
0,6 %
|
-155
|
13 %
|
JAH
|
|
Sloveenia
|
1,0 %
|
0,8 %
|
38
|
30
|
29
|
0,7 %
|
-9
|
76 %
|
JAH
|
|
Slovakkia
|
1,8 %
|
1,4 %
|
70
|
56
|
36
|
0,9 %
|
-34
|
51 %
|
JAH
|
|
Soome
|
1,8 %
|
1,4 %
|
70
|
56
|
129
|
3,3 %
|
59
|
184 %
|
|
|
Rootsi
|
2,7 %
|
2,2 %
|
109
|
87
|
137
|
3,5 %
|
28
|
126 %
|
|
Lisa 7c. Suurbritannia tegevusüksuse AD mittejuhtivad töötajad 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
Jaotus palgaastmete kaupa
|
Suurbritannia kodanikud, kes on
mittejuhtivatel ametikohtadel
|
AD 5–8
|
AD 9–12
|
AD 13–14
|
Kokku
|
|
... väljaspool talitusi DGT ja SCIC
|
81
|
170
|
110
|
361
|
|
talitustes DGT või SCIC
|
50
|
56
|
41
|
147
|
|
Kokku
|
131
|
226
|
151
|
508
|
Vanuseline jaotus
Lisa 7d. Topeltkodakondsus komisjoni ametnike ja ajutiste töötajate hulgas 1. jaanuari 2018. aasta seisuga
|
|
|
Teine kodakondsus
|
|
|
|
|
AUT
|
BEL
|
BGR
|
CYP
|
CZE
|
DEU
|
DNK
|
ESP
|
EST
|
FIN
|
FRA
|
GBR
|
GRC
|
HRV
|
HUN
|
IRL
|
ITA
|
LTU
|
LUX
|
LVA
|
MLT
|
NLD
|
POL
|
PRT
|
ROU
|
SVK
|
SVN
|
SWE
|
Kokku
|
|
Esimene kodakondsus
|
AUT
|
|
1
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7
|
|
|
BEL
|
2
|
|
2
|
|
2
|
4
|
|
7
|
1
|
|
26
|
15
|
12
|
2
|
2
|
3
|
13
|
|
5
|
|
|
2
|
6
|
3
|
4
|
1
|
1
|
1
|
114
|
|
|
BGR
|
1
|
17
|
|
|
|
6
|
|
1
|
|
|
14
|
3
|
|
|
1
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2
|
46
|
|
|
CYP
|
|
3
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
4
|
6
|
9
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
24
|
|
|
CZE
|
|
1
|
|
|
|
3
|
|
1
|
|
|
3
|
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
1
|
|
|
15
|
|
|
DEU
|
2
|
7
|
|
|
1
|
|
|
4
|
|
|
12
|
12
|
4
|
1
|
2
|
1
|
2
|
|
1
|
|
|
2
|
3
|
1
|
1
|
2
|
|
1
|
59
|
|
|
DNK
|
|
3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
9
|
|
|
ESP
|
|
7
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
16
|
5
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
34
|
|
|
EST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
FIN
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
FRA
|
2
|
28
|
1
|
|
1
|
14
|
|
8
|
|
2
|
|
31
|
2
|
|
|
|
14
|
2
|
|
|
|
7
|
7
|
3
|
5
|
|
|
1
|
128
|
|
|
GBR
|
|
12
|
|
3
|
|
4
|
1
|
|
|
|
25
|
|
4
|
1
|
1
|
27
|
7
|
|
15
|
1
|
|
4
|
|
2
|
|
|
|
4
|
111
|
|
|
GRC
|
2
|
20
|
|
3
|
|
3
|
|
|
|
|
11
|
4
|
|
|
|
|
2
|
|
1
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
1
|
48
|
|
|
HRV
|
|
2
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
1
|
|
4
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
1
|
14
|
|
|
HUN
|
1
|
5
|
|
|
|
7
|
|
|
|
|
13
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
1
|
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
34
|
|
|
IRL
|
|
4
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
2
|
57
|
1
|
|
1
|
|
1
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
68
|
|
|
ITA
|
1
|
13
|
|
|
1
|
10
|
|
|
|
1
|
13
|
17
|
1
|
3
|
|
1
|
|
|
1
|
|
|
1
|
2
|
|
|
|
2
|
|
67
|
|
|
LTU
|
|
1
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5
|
|
|
LUX
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2
|
2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
6
|
|
|
LVA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
MLT
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2
|
|
|
NLD
|
|
2
|
|
|
|
|
|
1
|
|
|
|
5
|
|
1
|
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10
|
|
|
POL
|
|
22
|
|
|
|
9
|
1
|
2
|
|
|
22
|
4
|
|
|
1
|
|
4
|
|
1
|
|
|
2
|
|
1
|
|
|
|
2
|
71
|
|
|
PRT
|
|
8
|
|
|
|
1
|
|
1
|
|
|
2
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
17
|
|
|
ROU
|
|
56
|
|
|
|
6
|
|
|
|
|
20
|
2
|
1
|
|
8
|
|
6
|
|
3
|
|
|
2
|
|
2
|
|
1
|
|
1
|
108
|
|
|
SVK
|
|
5
|
|
|
4
|
3
|
|
|
|
|
4
|
2
|
|
|
2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20
|
|
|
SVN
|
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
1
|
|
|
3
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8
|
|
|
SWE
|
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
3
|
1
|
1
|
|
|
2
|
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13
|
|
|
Kokku
|
11
|
220
|
4
|
6
|
9
|
83
|
3
|
25
|
1
|
3
|
203
|
173
|
36
|
10
|
19
|
33
|
72
|
2
|
30
|
1
|
0
|
25
|
21
|
13
|
15
|
5
|
3
|
15
|
1041
|
Lisa 8a. Statistika EPSO AD 5 konkursside kohta (v.a keeletöötajad) ajavahemikul 2010 – 2017. aasta keskpaik
|
EPSO AD 5 konkursid 2010 – 2017. aasta keskpaik
|
Taotlusi kokku
|
Reservnimekirja kantud kokku
|
Rahvaarv (miljonites)
|
Soovituslik määr
|
Reservnimekirja kantute jagunemine
|
Üle- või alaesindatus võrreldes soovitusliku määraga
|
Reservnimekirja kantute % soovituslikust määrast
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus EPSO reservnimekirjas*?
|
Osalejaid
/ mln elaniku kohta
|
Edukuse määr
|
|
Belgia
|
19 795
|
171
|
11,2
|
3,1 %
|
11,1 %
|
8,0 %
|
357 %
|
|
1 766
|
0,9 %
|
|
Bulgaaria
|
11 275
|
38
|
7,2
|
2,4 %
|
2,5 %
|
0,1 %
|
103 %
|
|
1 565
|
0,3 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3 452
|
15
|
10,5
|
3,1 %
|
1,0 %
|
-2,1 %
|
32 %
|
JAH
|
328
|
0,4 %
|
|
Taani
|
1 966
|
10
|
5,7
|
1,8 %
|
0,7 %
|
-1,1 %
|
36 %
|
JAH
|
347
|
0,5 %
|
|
Saksamaa
|
17 583
|
205
|
81,2
|
13,8 %
|
13,3 %
|
-0,5 %
|
97 %
|
|
217
|
1,2 %
|
|
Eesti
|
1 789
|
2
|
1,3
|
0,8 %
|
0,1 %
|
-0,7 %
|
16 %
|
JAH
|
1 362
|
0,1 %
|
|
Iirimaa
|
2 028
|
11
|
4,6
|
1,6 %
|
0,7 %
|
-0,9 %
|
44 %
|
JAH
|
438
|
0,5 %
|
|
Kreeka
|
18 787
|
49
|
10,9
|
3,1 %
|
3,2 %
|
0,1 %
|
103 %
|
|
1 730
|
0,3 %
|
|
Hispaania
|
27 569
|
177
|
46,4
|
8,9 %
|
11,5 %
|
2,6 %
|
129 %
|
|
594
|
0,6 %
|
|
Prantsusmaa
|
19 208
|
163
|
66,4
|
11,6 %
|
10,6 %
|
-1,0 %
|
91 %
|
|
289
|
0,8 %
|
|
Horvaatia
|
4 239
|
26
|
4,2
|
1,6 %
|
1,7 %
|
0,1 %
|
109 %
|
|
1 003
|
0,6 %
|
|
Itaalia
|
49 325
|
261
|
60,8
|
11,2 %
|
17,0 %
|
5,8 %
|
152 %
|
|
811
|
0,5 %
|
|
Küpros
|
1 077
|
0
|
0,8
|
0,8 %
|
0,0 %
|
-0,8 %
|
0 %
|
JAH
|
1 272
|
0,0 %
|
|
Läti
|
2 172
|
7
|
2,0
|
1,0 %
|
0,5 %
|
-0,5 %
|
48 %
|
JAH
|
1 094
|
0,3 %
|
|
Leedu
|
4 339
|
9
|
2,9
|
1,5 %
|
0,6 %
|
-0,9 %
|
39 %
|
JAH
|
1 485
|
0,2 %
|
|
Luksemburg
|
526
|
0
|
0,6
|
0,8 %
|
0,0 %
|
-0,8 %
|
0 %
|
JAH
|
934
|
0,0 %
|
|
Ungari
|
6 435
|
56
|
9,9
|
3,0 %
|
3,6 %
|
0,6 %
|
121 %
|
|
653
|
0,9 %
|
|
Malta
|
930
|
5
|
0,4
|
0,6 %
|
0,3 %
|
-0,3 %
|
51 %
|
|
2 166
|
0,5 %
|
|
Madalmaad
|
4 532
|
71
|
16,9
|
3,9 %
|
4,6 %
|
0,7 %
|
119 %
|
|
268
|
1,6 %
|
|
Austria
|
3 779
|
38
|
8,6
|
2,6 %
|
2,5 %
|
-0,1 %
|
96 %
|
|
441
|
1,0 %
|
|
Poola
|
11 452
|
30
|
38,0
|
8,2 %
|
2,0 %
|
-6,2 %
|
24 %
|
JAH
|
301
|
0,3 %
|
|
Portugal
|
10 322
|
32
|
10,4
|
3,1 %
|
2,1 %
|
-1,0 %
|
68 %
|
|
995
|
0,3 %
|
|
Rumeenia
|
25 933
|
91
|
19,9
|
4,5 %
|
5,9 %
|
1,4 %
|
131 %
|
|
1 305
|
0,4 %
|
|
Sloveenia
|
2 475
|
6
|
2,1
|
1,0 %
|
0,4 %
|
-0,6 %
|
41 %
|
JAH
|
1 200
|
0,2 %
|
|
Slovakkia
|
4 144
|
17
|
5,4
|
1,8 %
|
1,1 %
|
-0,7 %
|
63 %
|
|
764
|
0,4 %
|
|
Soome
|
3 208
|
23
|
5,5
|
1,8 %
|
1,5 %
|
-0,3 %
|
84 %
|
|
586
|
0,7 %
|
|
Rootsi
|
3 132
|
24
|
9,7
|
2,7 %
|
1,6 %
|
-1,2 %
|
57 %
|
|
321
|
0,8 %
|
|
EL 27
|
26 1472
|
1 537
|
443,5
|
100,0 %
|
100,0 %
|
0,0 %
|
100 %
|
|
590
|
0,6 %
|
NB! Horvaatia näitajaid on korrigeeritud, et võtta arvesse sel perioodil laienemisega seoses korraldatud konkursse
*: Reservnimekirja on kantud alla 50 % soovituslikust määrast
Lisa 8b. Statistika EPSO AD spetsialistide konkursside kohta (v.a keeletöötajad) 2010–2016
|
EPSO AD spetsialistide konkursid 2010–2016
|
Taotlusi kokku
|
Reservnimekirja kantud kokku
|
Rahvaarv (miljonites)
|
Soovituslik määr
|
Reservnimekirja kantute jagunemine
|
Üle- või alaesindatus võrreldes soovitusliku määraga
|
Reservnimekirja kantute % soovituslikust määrast
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus EPSO reservnimekirjas*?
|
Osalejaid
|
Edukuse määr
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
/ mln elaniku kohta
|
|
|
Belgia
|
4 862
|
122
|
11,2
|
3,1 %
|
10,0 %
|
6,9 %
|
322 %
|
|
434
|
2,5 %
|
|
Bulgaaria
|
2 172
|
21
|
7,2
|
2,4 %
|
1,7 %
|
-0,7 %
|
72 %
|
|
302
|
1,0 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
451
|
8
|
10,5
|
3,1 %
|
0,7 %
|
-2,4 %
|
21 %
|
JAH
|
43
|
1,8 %
|
|
Taani
|
219
|
10
|
5,7
|
1,8 %
|
0,8 %
|
-1,0 %
|
46 %
|
JAH
|
39
|
4,6 %
|
|
Saksamaa
|
2 886
|
132
|
81,2
|
13,8 %
|
10,9 %
|
-3,0 %
|
79 %
|
|
36
|
4,6 %
|
|
Eesti
|
313
|
6
|
1,3
|
0,8 %
|
0,5 %
|
-0,3 %
|
61 %
|
|
238
|
1,9 %
|
|
Iirimaa
|
571
|
11
|
4,6
|
1,6 %
|
0,9 %
|
-0,7 %
|
56 %
|
|
123
|
1,9 %
|
|
Kreeka
|
3 955
|
78
|
10,9
|
3,1 %
|
6,4 %
|
3,3 %
|
208 %
|
|
364
|
2,0 %
|
|
Hispaania
|
7 493
|
157
|
46,4
|
8,9 %
|
12,9 %
|
4,0 %
|
145 %
|
|
161
|
2,1 %
|
|
Prantsusmaa
|
5 324
|
106
|
66,4
|
11,6 %
|
8,7 %
|
-2,9 %
|
75 %
|
|
80
|
2,0 %
|
|
Horvaatia
|
875
|
19
|
4,2
|
1,6 %
|
1,6 %
|
0,0 %
|
100 %
|
|
207
|
2,2 %
|
|
Itaalia
|
10 420
|
245
|
60,8
|
11,2 %
|
20,2 %
|
9,0 %
|
181 %
|
|
171
|
2,4 %
|
|
Küpros
|
238
|
3
|
0,8
|
0,8 %
|
0,2 %
|
-0,5 %
|
32 %
|
JAH
|
281
|
1,3 %
|
|
Läti
|
327
|
6
|
2,0
|
1,0 %
|
0,5 %
|
-0,5 %
|
52 %
|
|
165
|
1,8 %
|
|
Leedu
|
767
|
13
|
2,9
|
1,5 %
|
1,1 %
|
-0,4 %
|
72 %
|
|
263
|
1,7 %
|
|
Luksemburg
|
117
|
3
|
0,6
|
0,8 %
|
0,2 %
|
-0,5 %
|
33 %
|
JAH
|
208
|
2,6 %
|
|
Ungari
|
1 019
|
32
|
9,9
|
3,0 %
|
2,6 %
|
-0,4 %
|
87 %
|
|
103
|
3,1 %
|
|
Malta
|
147
|
2
|
0,4
|
0,6 %
|
0,2 %
|
-0,5 %
|
26 %
|
JAH
|
342
|
1,4 %
|
|
Madalmaad
|
954
|
35
|
16,9
|
3,9 %
|
2,9 %
|
-1,0 %
|
74 %
|
|
56
|
3,7 %
|
|
Austria
|
636
|
27
|
8,6
|
2,6 %
|
2,2 %
|
-0,3 %
|
87 %
|
|
74
|
4,2 %
|
|
Poola
|
2 093
|
44
|
38,0
|
8,2 %
|
3,6 %
|
-4,5 %
|
44 %
|
JAH
|
55
|
2,1 %
|
|
Portugal
|
2 515
|
34
|
10,4
|
3,1 %
|
2,8 %
|
-0,3 %
|
92 %
|
|
242
|
1,4 %
|
|
Rumeenia
|
424
|
47
|
19,9
|
4,5 %
|
3,9 %
|
-0,6 %
|
86 %
|
|
21
|
11,1 %
|
|
Sloveenia
|
526
|
11
|
2,1
|
1,0 %
|
0,9 %
|
-0,1 %
|
94 %
|
|
255
|
2,1 %
|
|
Slovakkia
|
744
|
16
|
5,4
|
1,8 %
|
1,3 %
|
-0,5 %
|
74 %
|
|
137
|
2,2 %
|
|
Soome
|
501
|
12
|
5,5
|
1,8 %
|
1,0 %
|
-0,8 %
|
56 %
|
|
92
|
2,4 %
|
|
Rootsi
|
476
|
15
|
9,7
|
2,7 %
|
1,2 %
|
-1,5 %
|
45 %
|
JAH
|
49
|
3,2 %
|
|
EL 27
|
51 025
|
1 215
|
443,5
|
100,0 %
|
100,0 %
|
0,0 %
|
100 %
|
|
115
|
2,4 %
|
NB! Horvaatia näitajaid on korrigeeritud, et võtta arvesse sel perioodil laienemisega seoses korraldatud konkursse
*: Reservnimekirja on kantud alla 50 % soovitatud määrast
Lisa 8c. Kinnitatud taotlusi viimasel (poolelioleval) AD konkursil
|
EPSO AD/338/17
|
Taotlusi
|
Rahvaarv (miljonites)
|
Osalejaid
/ mln elaniku kohta
|
% ELi keskmisest
|
|
|
|
|
|
|
|
Belgia
|
2 073
|
11,2
|
185
|
274 %
|
|
Bulgaaria
|
913
|
7,2
|
127
|
188 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
264
|
10,5
|
25
|
37 %
|
|
Taani
|
197
|
5,7
|
35
|
52 %
|
|
Saksamaa
|
1 867
|
81,2
|
23
|
34 %
|
|
Eesti
|
152
|
1,3
|
116
|
171 %
|
|
Iirimaa
|
245
|
4,6
|
53
|
78 %
|
|
Kreeka
|
3 306
|
10,9
|
304
|
451 %
|
|
Hispaania
|
3 731
|
46,4
|
80
|
119 %
|
|
Prantsusmaa
|
2 184
|
66,4
|
33
|
49 %
|
|
Horvaatia
|
525
|
4,2
|
124
|
184 %
|
|
Itaalia
|
6 341
|
60,8
|
104
|
155 %
|
|
Küpros
|
163
|
0,8
|
192
|
285 %
|
|
Läti
|
156
|
2,0
|
79
|
116 %
|
|
Leedu
|
370
|
2,9
|
127
|
188 %
|
|
Luksemburg
|
71
|
0,6
|
126
|
187 %
|
|
Ungari
|
533
|
9,9
|
54
|
80 %
|
|
Malta
|
103
|
0,4
|
240
|
355 %
|
|
Madalmaad
|
1 072
|
16,9
|
63
|
94 %
|
|
Austria
|
507
|
8,6
|
59
|
88 %
|
|
Poola
|
1 025
|
38,0
|
27
|
40 %
|
|
Portugal
|
1 028
|
10,4
|
99
|
147 %
|
|
Rumeenia
|
1 875
|
19,9
|
94
|
140 %
|
|
Sloveenia
|
248
|
2,1
|
120
|
178 %
|
|
Slovakkia
|
297
|
5,4
|
55
|
81 %
|
|
Soome
|
399
|
5,5
|
73
|
108 %
|
|
Rootsi
|
288
|
9,7
|
30
|
44 %
|
|
EL
|
29 933
|
443,5
|
67
|
100 %
|
*: Ei ole võrreldav aastate 2010–2017 tabeliga, mis hõlmab mitut konkurssi
Lisa 9.
Muude institutsioonide esitatud teabe kokkuvõte
NB! Kõik seisukohad ja sõnastus peegeldavad vastava institutsiooni deklaratsioone
|
Institutsioon
|
Geograafilise tasakaalu hindamise metoodika ja kriteeriumid
|
(Märkimisväärse) tasakaalustamatuse indikaatorid
|
Täheldatud (märkimisväärne) tasakaalustamatus liikmesriikide kaupa
|
Tasakaalustamatuse objektiivne põhjus
|
Prognoositav tasakaalustamatus tulevikus
|
Artikli 27 kohane meede võetud/kavandatud
|
|
Euroopa Parlament
|
Euroopa Parlament ei ole seda küsimust veel arutanud. Paremal pool olevad veerud tuginevad seega eeldustele, et:
·geograafilist tasakaalu tuleks hinnata koondtasandil (kõik tegevusüksused koos);
·iga riigi kodanike arvu EP sekretariaadis saaks võrrelda vastava liikmesriigi osakaaluga kogu ELi rahvaarvus.
|
Alaesindatud: UK ja vähemal määral DE
Üleesindatud: BE, EE, FI, HR, LT, LU, LV, MT, SL ja SK
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad
·UK, DE: ELi institutsioonide ja/või ELi karjääri vähene atraktiivsus; EPSO reservnimekirjadesse kantud kandidaatide arv
·BE, LU: töökohtade mõju + piiriüleste töötajate liikuvuse mõju
·EE, FI, HR, LT, LV, MT, SL ja SK: kõikide ametlike keelte keeletalitused (kirjalik ja suuline tõlge, õiguskeeleeksperdid); keeletöötajate minimaalsel kriitilisel massil on suurem mõju väiksematele liikmesriikidele.
|
Ei
|
Ei/ei
|
|
Nõukogu
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: järgmiste näitajate keskmine: asjaomase liikmesriigi osakaal
-ELi rahvaarvus
-Euroopa Parlamendi liikmete arvus
-häältes nõukogus enne Lissaboni lepingu jõustumist
|
Tasakaalustamatus esineb, kui kodanike tegelik osakaal erineb võrdlusalusest rohkem kui +/-20 %.
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui teatava riigi kodanike osakaal on alla 40 % või üle 400 % võrdlusalusest.
|
Märkimisväärselt alaesindatud: CY, DE ja UK
Märkimisväärselt üleesindatud: BE
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad
CY, DE ja UK: EPSO reservnimekirjadesse on kantud vähe kandidaate
BE: asukoha mõju
Tasakaalu mõjutab ka keeletalituste suur suhteline kaal
|
Väga keeruline prognoosida suure ebakindluse tõttu
|
EI/EI
|
|
Euroopa Kohus
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi rahvaarvus
|
Tasakaalustamatust täheldatakse silmnähtava ala- või üleesindatuse korral.
Märkimisväärne tasakaalustamatus ei ole määratletud
|
Alaesindatud: UK
Üleesindatud: FR, BE
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad
·FR, BE: kohus töötab prantsuse keeles (probleemi leevendatakse ulatusliku keeleõppeprogrammiga).
·UK: keeruline värvata UK kodanikke
|
EI
|
EI/EI (ka Brexiti tõttu)
|
|
Kontrollikoda
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi rahvaarvus
|
Tasakaalustamatus esineb, kui kodanike tegelik osakaal erineb võrdlusalusest rohkem kui +/-20 %.
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui kõrvalekalle ületab +/- 50 %
|
Alaesindatud: UK
Üleesindatud: BE, PT
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad järgmisega:
Luksemburgi eripära (suurus, atraktiivsus, suur hulk piiriüleseid töötajaid ja Portugali kodanike suur arv).
|
EI, välja arvatud tõenäoliselt tegevusüksuse AST-SC puhul
|
EI/EI
|
|
Euroopa välisteenistus
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse tegevusüksuste tasandil, põhitähelepanu on AD-l.
Võrdlusalus: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi rahvaarvus
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui liikmesriigi kodanikke ei ole ühelgi ametikohal (või nad on märkimisväärselt alaesindatud).
|
Tasakaalustamatust ei ole täheldatud
|
ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
Majandus- ja sotsiaalkomitee
|
Kuna ametlik määratlus puudub, ei hinda majandus- ja sotsiaalkomitee geograafilist tasakaalu spetsiaalse meetodi alusel
|
Ühe või mitme liikmesriigi kodanike nappus võib olla märk tasakaalustamatusest
|
Alaesindatud: CY
NB! Majandus- ja sotsiaalkomitee suutis pärast tähtaja lõppu siiski värvata ühe Küprose kodaniku
Palju BE, IT, EE, LV, SL jne kodanikke
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad järgmisega:
Küprose kodanike väike arv EPSO reservnimekirjades;
töötajate arvu vähendamise tõttu on vabu kohti väga vähe;
asukoha mõju ja
muud ajaloolised põhjused (IT)
Tasakaalu mõjutab ka keeletalituste suhteline kaal
|
EI, välja arvatud tõenäoliselt tegevusüksuse AST-SC puhul
|
EI/EI
|
|
Regioonide Komitee
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: järgmiste näitajate keskmine: asjaomase liikmesriigi osakaal
-ELi rahvaarvus
-Euroopa Parlamendi liikmete arvus
-häältes nõukogus enne Lissaboni lepingu jõustumist
|
Tasakaalustamatus esineb, kui kodanike tegelik osakaal on alla 50 % või üle 200 % soovituslikust määrast.
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui see osakaal erineb märkimisväärselt sellest vahemikust
|
Märkimisväärselt alaesindatud: LU ja UK
Märkimisväärselt üleesindatud: BE
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad järgmisega:
institutsiooni suurus
peakontori asukoht
ELi institutsioonide vähene atraktiivsus mõningate liikmesriikide kodanike jaoks
teatavate liikmesriikide väiksus
Kuna Regioonide Komitee on väike, on vaja andmeid tõlgendada teatava ettevaatlikkusega
|
EI. Kuigi Brexitil või tingimuste halvenemisel võib olla oma mõju
|
EI/EI
|
|
Euroopa Ombudsman
|
Võttes arvesse institutsiooni suurust, ei ole geograafilist tasakaalu/tasakaalustamatust määratletud.
Indikaator võiks olla kõigi liikmesriikide kodanike esindatus kaalutuna rahvaarvuga
|
Tasakaalustamatust täheldatakse ala- või üleesindatuse korral, objektiivne selgitus puudub
|
Märkimisväärne üleesindatus: FR, tegevusüksuses AST
|
Kõik tasakaalustamatused on objektiivselt selgitatavad järgmisega:
·asukoha (Prantsusmaa) mõju;
·Strasbourgis töötajate värbamise keerukus;
·ajaloolised põhjused (palju ajutisi ametikohti)
|
EI
|
EI/EI
|
|
Euroopa Andmekaitseinspektor
|
Euroopa Andmekaitseinspektori puhul on tegemist väikse institutsiooniga, mis tegeleb väga spetsiifilise valdkonnaga. Töötajaid värvatakse seega konkreetse profiili alusel ja EPSO andmekaitse reservnimekirjadesse kantud väheste kandidaatide hulgast. Tasakaalus esindatuse küsimust ei ole profiilide spetsiifilisuse ja keeruka värbamise tõttu seni arutatud.
|
ei kohaldata
|
EI
|
ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
Lisa 10. Tegevusüksuse AD töötajate jaotus ELi institutsioonides kodakondsuse alusel (töötajate arv)
AD ametnikud ja ajutised töötajad 1. jaanuari 2017. aasta seisuga
Allikas: institutsioonide esitatud andmed
|
AD ametnikud ja ajutised töötajad
|
Euroopa Parlament
|
Nõukogu peasekretariaat
|
Euroopa Kohus
|
Euroopa Kontrollikoda
|
Euroopa välisteenistus
|
Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
Regioonide Komitee
|
Euroopa Ombudsman
|
Euroopa Andmekaitseinspektor
|
Kokku
|
|
Belgia
|
18
|
116
|
108
|
42
|
72
|
30
|
16
|
0
|
6
|
572
|
|
Bulgaaria
|
75
|
41
|
33
|
22
|
9
|
8
|
12
|
0
|
0
|
200
|
|
Tšehhi Vabariik
|
69
|
44
|
34
|
21
|
19
|
8
|
12
|
2
|
1
|
210
|
|
Taani
|
60
|
44
|
35
|
8
|
32
|
14
|
3
|
2
|
1
|
199
|
|
Saksamaa
|
218
|
91
|
69
|
46
|
87
|
26
|
26
|
5
|
3
|
571
|
|
Eesti
|
55
|
41
|
30
|
10
|
22
|
8
|
5
|
0
|
0
|
171
|
|
Iirimaa
|
27
|
28
|
14
|
9
|
26
|
3
|
5
|
6
|
0
|
118
|
|
Kreeka
|
100
|
50
|
47
|
29
|
37
|
17
|
10
|
3
|
0
|
293
|
|
Hispaania
|
175
|
86
|
70
|
44
|
77
|
20
|
12
|
2
|
4
|
490
|
|
Prantsusmaa
|
217
|
92
|
185
|
52
|
100
|
18
|
19
|
5
|
4
|
692
|
|
Horvaatia
|
68
|
31
|
29
|
7
|
9
|
6
|
7
|
0
|
0
|
157
|
|
Itaalia
|
201
|
77
|
78
|
40
|
105
|
30
|
24
|
0
|
4
|
559
|
|
Küpros
|
6
|
2
|
2
|
2
|
3
|
0
|
0
|
0
|
1
|
16
|
|
Läti
|
55
|
35
|
32
|
10
|
7
|
5
|
11
|
0
|
0
|
155
|
|
Leedu
|
56
|
38
|
33
|
12
|
19
|
9
|
9
|
0
|
0
|
176
|
|
Luksemburg
|
13
|
6
|
9
|
3
|
4
|
1
|
0
|
0
|
0
|
36
|
|
Ungari
|
89
|
42
|
39
|
23
|
16
|
10
|
8
|
1
|
1
|
229
|
|
Malta
|
45
|
32
|
24
|
8
|
10
|
5
|
4
|
1
|
0
|
129
|
|
Madalmaad
|
63
|
32
|
22
|
14
|
32
|
10
|
6
|
1
|
1
|
181
|
|
Austria
|
32
|
18
|
13
|
10
|
24
|
9
|
2
|
2
|
0
|
110
|
|
Poola
|
111
|
61
|
43
|
43
|
39
|
11
|
20
|
2
|
2
|
332
|
|
Portugal
|
84
|
62
|
38
|
32
|
31
|
10
|
7
|
1
|
0
|
265
|
|
Rumeenia
|
97
|
57
|
37
|
33
|
24
|
15
|
14
|
1
|
1
|
279
|
|
Sloveenia
|
58
|
40
|
32
|
9
|
13
|
4
|
10
|
0
|
1
|
167
|
|
Slovakkia
|
64
|
37
|
32
|
11
|
5
|
7
|
12
|
0
|
0
|
168
|
|
Soome
|
91
|
58
|
31
|
18
|
19
|
11
|
10
|
1
|
0
|
239
|
|
Rootsi
|
70
|
40
|
36
|
11
|
34
|
8
|
8
|
1
|
1
|
209
|
|
Ühendkuningriik
|
118
|
50
|
50
|
27
|
72
|
15
|
10
|
1
|
0
|
343
|
|
Kokku
|
2,499
|
1,351
|
1,205
|
596
|
947
|
318
|
282
|
37
|
31
|
7,266
|
Lisa 11. Tegevusüksuse AD töötajate jaotus ELi institutsioonides kodakondsuse alusel (AD töötajate osakaal)
AD ametnikud ja ajutised töötajad 1. jaanuari 2017. aasta seisuga – Jaotus
Allikas: institutsioonide esitatud andmed
|
AD ametnikud ja ajutised töötajad
|
Euroopa Parlament
|
Nõukogu peasekretariaat
|
Euroopa Kohus
|
Euroopa Kontrollikoda
|
Euroopa välisteenistus
|
Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
Regioonide Komitee
|
Euroopa Ombudsman
|
Euroopa Andmekaitseinspektor
|
Kokku
|
|
Belgia
|
7 %
|
9 %
|
9 %
|
7 %
|
8 %
|
9 %
|
6 %
|
0 %
|
19 %
|
8 %
|
|
Bulgaaria
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
4 %
|
1 %
|
3 %
|
4 %
|
0 %
|
0 %
|
3 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
4 %
|
2 %
|
3 %
|
4 %
|
5 %
|
3 %
|
3 %
|
|
Taani
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
1 %
|
3 %
|
4 %
|
1 %
|
5 %
|
3 %
|
3 %
|
|
Saksamaa
|
9 %
|
7 %
|
6 %
|
8 %
|
9 %
|
8 %
|
9 %
|
14 %
|
10 %
|
8 %
|
|
Eesti
|
2 %
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
2 %
|
3 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Iirimaa
|
1 %
|
2 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
1 %
|
2 %
|
16 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Kreeka
|
4 %
|
4 %
|
4 %
|
5 %
|
4 %
|
5 %
|
4 %
|
8 %
|
0 %
|
4 %
|
|
Hispaania
|
7 %
|
6 %
|
6 %
|
7 %
|
8 %
|
6 %
|
4 %
|
5 %
|
13 %
|
7 %
|
|
Prantsusmaa
|
9 %
|
7 %
|
15 %
|
9 %
|
11 %
|
6 %
|
7 %
|
14 %
|
13 %
|
10 %
|
|
Horvaatia
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Itaalia
|
8 %
|
6 %
|
6 %
|
7 %
|
11 %
|
9 %
|
9 %
|
0 %
|
13 %
|
8 %
|
|
Küpros
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
3 %
|
0 %
|
|
Läti
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
1 %
|
2 %
|
4 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Leedu
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Luksemburg
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
Ungari
|
4 %
|
3 %
|
3 %
|
4 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
|
Malta
|
2 %
|
2 %
|
2 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
1 %
|
3 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Madalmaad
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
|
Austria
|
1 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
1 %
|
5 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Poola
|
4 %
|
5 %
|
4 %
|
7 %
|
4 %
|
3 %
|
7 %
|
5 %
|
6 %
|
5 %
|
|
Portugal
|
3 %
|
5 %
|
3 %
|
5 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
3 %
|
0 %
|
4 %
|
|
Rumeenia
|
4 %
|
4 %
|
3 %
|
6 %
|
3 %
|
5 %
|
5 %
|
3 %
|
3 %
|
4 %
|
|
Sloveenia
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
1 %
|
1 %
|
4 %
|
0 %
|
3 %
|
2 %
|
|
Slovakkia
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
1 %
|
2 %
|
4 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Soome
|
4 %
|
4 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
3 %
|
4 %
|
3 %
|
0 %
|
3 %
|
|
Rootsi
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
2 %
|
4 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
3 %
|
|
Ühendkuningriik
|
5 %
|
4 %
|
4 %
|
5 %
|
8 %
|
5 %
|
4 %
|
3 %
|
0 %
|
5 %
|
|
Kokku
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
Lisa 12. Muude asutuste esitatud teabe kokkuvõte
NB! Kõik seisukohad ja sõnastus peegeldavad asjaomaste asutuste deklaratsioone
|
ASUTUS
|
Geograafilise tasakaalu hindamise metoodika ja kriteeriumid
|
(Märkimisväärse) tasakaalustamatuse indikaatorid
|
Täheldatud (märkimisväärne) tasakaalustamatus liikmesriikide kaupa
|
Tasakaalustamatuse objektiivne põhjus
|
Prognoositav tasakaalustamatus tulevikus
|
Artikli 27 kohane meede võetud/kavandatud
|
|
ACER
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse eri riikide kodanike esindatuse alusel töötajate hulgas
|
Tasakaalustamatus esineb, kui töötajate hulgas on esindatud alla 50 % liikmesriikidest või kui ühe riigi kodanikud moodustavad töötajatest üle 50 %
|
EI
|
Ei kohaldata
|
Ei, kuid paranduskoefitsient on probleemiks
|
EI/EI
|
|
CEDEFOP
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse eri riikide kodanike esindatuse alusel töötajate hulgas
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui ühe riigi kodanikke on üle 40 % ametikohtade loetelust
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
CEPOL
|
CEPOL ei ole määratlenud, mida kujutab endast eri rahvusest töötajate tasakaal. Geograafilist tasakaalu käsitletakse igakuistes sisearuannetes, samuti raamatupidamise aastaaruannetes.
|
CEPOL loeks märkimisväärseks tasakaalustamatuseks selle, kui töötajatest (ajutised ja lepingulised töötajad ja lähetatud eksperdid) üle 50 % moodustavad ühe riigi kodanikud.
|
Aastatel 2014–2016, pärast asutuse üleviimist Ühendkuningriigist Ungarisse, täheldati Ungari kodanike osakaalu suurenemist. Märkimisväärse tasakaalustamatuseni ei ole aga veel jõutud.
|
Ei kohaldata
|
Jah (praeguste suundumuste põhjal)
|
Ei/kaalumisel
|
|
CPVO
|
Metoodikat ei ole kindlaks määratud.
Üldised haldustöötajad jäävad aruande ulatusest välja.
|
Tasakaalustamatus esineb, kui üle kahe juhi või üle 40 % AD töötajatest on sama kodakondsusega
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
EASA
|
Geograafilist tasakaalu jälgitakse ja seda võrreldakse liikmesriikide rahvaarvuga
|
Ei kohaldata
|
Ei, võttes arvesse asutuse eripära (vt selgitus)
|
Töötajate jaotus vastab asutuse arusaamisele lennundusekspertide jaotusest liikmesriikides
|
EI
|
EI/EI
|
|
ECDC
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Sihtväärtus: kõik liikmesriigid peaksid olema esindatud
Teine hindamine tehakse rahvaarvu ja Euroopa Parlamendi kohtade alusel
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui palju liikmesriike ei ole esindatud või on märkimisväärselt ala-/üleesindatud
|
Rootsi on üleesindatud
|
Asukoha mõju
|
EI
|
EI/EI
|
|
EIOPA
|
Esindatud kodakondsuste arv
|
Märkimisväärseks tasakaalustamatuseks loetaks, kui asutus ei suuda ligi meelitada eri riikide kodanikest töötajaid
|
EI
|
EIOPA võttis üle CEIOPSi töötajad
Asukoha mõju
|
EI
|
EI/EI
|
|
EEA
|
Eeldatakse, et suurematel ja vanematel liikmesriikidel on suurem esindatus
|
Tasakaalustamatus esineb, kui suuremate/vanemate liikmesriikide kodanike osakaal väheneb
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
EFSA
|
Meetodit ega kriteeriume ei ole kindlaks määratud. Meetod (kui see vastu võetakse) peaks arvestama selliste elementidega nagu detsentraliseeritud asukoha mõju
|
Ei kohaldata
|
Üks rahvus moodustab 40 % töötajatest
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI (kavandatud on sotsiaalsed meetmed)
|
|
EMA
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku, ajutised ja lepingulised töötajad).
Soovituslik määr: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi/EMP rahvaarvus
|
Tasakaalustamatus esineb, kui kodanike tegelik osakaal ületab võrdlusalust rohkem kui +100 % või –50 %.
|
Alaesindatud: NL, DE, LU (ja Norra)
Üleesindatud: EE, GR, IE, LV, LT, PT ja SK
|
Kuna EMAs on töökohad (teistest asutustest) madalamatel palgaastmetel, muudab see EMA teatavate riikide kodanike jaoks vähem atraktiivseks. Töökohtade kaardistamise järelmeetmed võivad olukorda parandada.
|
Kavas on asukoha üleviimine
|
EI/EI
|
|
EMCDDA
|
Kõik liikmesriigid peaksid olema esindatud
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui ühest rahvusest töötajad moodustavad töötajatest üle 30 %
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
EMSA
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi rahvaarvus
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui kodanike tegelik osakaal erineb võrdlusalusest rohkem kui +100 % või –50 %.
|
Märkimisväärselt alaesindatud: FR, IT, UK
Märkimisväärselt üleesindatud: PT, GR, BE
|
Järjekindlalt vähenev paranduskoefitsient
Abikaasadel keeruline leida tööd
|
Jah
|
EI/JAH (Sotsiaalne meede)
|
|
ENISA
|
Geograafilist tasakaalu jälgitakse ja seda võrreldakse liikmesriikide rahvaarvuga
|
Tasakaalustamatus esineb, kui ühest rahvusest töötajad moodustavad töötajate koguarvust üle 50 %
|
EI
|
Ei kohaldata, kuid Kreeka majanduskriis ja paranduskoefitsiendi vähenemine või selle madal tase tingib selle, et enamik taotlejatest pärineb sealt
|
EI
|
EI/EI
|
|
ETF
|
Loendatakse esindatud rahvuste arvu
|
Tasakaalustamatus esineb, kui esindatud alla 60 % rahvustest
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui ühe riigi kodanikest töötajad moodustavad kõigist töötajatest üle 40 %
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
EUIPO
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Kõik liikmesriigid peaksid olema esindatud
|
Tasakaalustamatus esineb, kui liikmesriik on teistega võrreldes üleesindatud, võttes arvesse selle suurust
|
Hispaania on üleesindatud
|
Asukoha mõju
|
EI
|
EI/EI
|
|
eu-LISA
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Soovituslik määr: asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaal ELi rahvaarvus
|
Ei ole vastuses täpsustatud
|
Alaesindatud: DE, UK, SWE, DK, MT, SL
Märkimisväärne alaesindatus puudub
|
Asukoha mõju: lubatav on asukoha liikmesriigi kodanike esindatus kuni 30 % ulatuses
Peakorteri kaugus
Madal paranduskoefitsient
Abikaasadel keeruline leida tööd
|
|
|
|
Eurofound
|
Esindatud liikmesriikide arv
|
Määratlemata
|
EI
|
Ei kohaldata
|
EI
|
EI/EI
|
|
Eurojust
|
Ei kohaldata
|
Ei kohaldata
|
Tasakaalustamatust ei ole täheldatud, kuid suurima osa moodustab NL rühm
|
Asukoha mõju
|
EI
|
EI/EI
|
|
Frontex
|
Geograafilist tasakaalu hinnatakse koondtasandil (kõik tegevusüksused kokku).
Võrdlusalus: kombinatsioon „võrdsest jaotusest“ (kõigil liikmesriikidel võrdne kaal) ja asjaomase liikmesriigi rahvaarvu osakaalust ELi rahvaarvus
|
Märkimisväärne tasakaalustamatus esineb, kui
-kui mõne rahvuse esindajaid töötajate hulgas ei ole
-kodanike tegelik osakaal erineb võrdlusalusest rohkem kui +/– 50 %
|
Jah (nii üle- kui ka alaesindatus)
|
Objektiivne selgitus puudub.
Samas madal paranduskoefitsient Poolas muudab asutuse vähem atraktiivseks
|
Jah (seotud paranduskoefitsiendiga)
|
EI/EI (oodatakse komisjoni algatust)
|
Lisa 13. Tegevusüksuse AD töötajate jaotus ELi detsentraliseeritud asutustes kodakondsuse alusel (töötajate arv)
Ametnikud ja ajutised töötajad 1. jaanuari 2017. aasta seisuga (ainult ELi kodanikud)
Allikas: Asutuste esitatud andmed
|
AD ametnikud ja ajutised töötajad
|
ACER
|
CEDEFOP
|
CEPOL
|
CPVO
|
ECDC
|
EASA
|
EEA
|
EIOPA
|
EFSA
|
EMA
|
EMCDDA
|
EMSA (**)
|
ENISA
|
ETF
|
EU-IPO
|
eu-LISA
|
Eurofound
|
Eurojust
(*)
|
Frontex
|
Kokku
|
|
Belgia
|
3
|
7
|
1
|
0
|
6
|
18
|
4
|
4
|
23
|
15
|
4
|
5
|
1
|
4
|
13
|
4
|
3
|
5
|
4
|
124
|
|
Bulgaaria
|
2
|
1
|
0
|
0
|
5
|
6
|
0
|
4
|
0
|
5
|
3
|
3
|
0
|
2
|
1
|
3
|
0
|
2
|
5
|
42
|
|
Tšehhi Vabariik
|
1
|
2
|
0
|
0
|
1
|
5
|
0
|
2
|
1
|
2
|
0
|
1
|
1
|
0
|
6
|
1
|
0
|
0
|
2
|
25
|
|
Taani
|
0
|
2
|
1
|
0
|
1
|
5
|
7
|
2
|
1
|
5
|
0
|
1
|
0
|
1
|
2
|
0
|
0
|
0
|
1
|
29
|
|
Saksamaa
|
2
|
10
|
2
|
2
|
14
|
95
|
10
|
10
|
15
|
28
|
4
|
7
|
2
|
5
|
36
|
4
|
4
|
3
|
9
|
262
|
|
Eesti
|
0
|
0
|
1
|
0
|
0
|
1
|
1
|
0
|
0
|
0
|
0
|
2
|
0
|
0
|
0
|
4
|
0
|
1
|
0
|
10
|
|
Iirimaa
|
1
|
0
|
0
|
1
|
0
|
5
|
3
|
2
|
2
|
13
|
3
|
3
|
2
|
2
|
6
|
1
|
6
|
1
|
1
|
52
|
|
Kreeka
|
4
|
28
|
2
|
0
|
3
|
10
|
1
|
3
|
8
|
20
|
0
|
10
|
8
|
2
|
4
|
5
|
2
|
6
|
10
|
126
|
|
Hispaania
|
3
|
3
|
0
|
2
|
2
|
51
|
3
|
9
|
18
|
40
|
4
|
15
|
1
|
4
|
48
|
3
|
6
|
8
|
8
|
228
|
|
Prantsusmaa
|
4
|
11
|
0
|
2
|
15
|
125
|
6
|
2
|
17
|
56
|
5
|
11
|
2
|
3
|
26
|
17
|
3
|
3
|
6
|
314
|
|
Horvaatia
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
2
|
0
|
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
0
|
1
|
5
|
|
Itaalia
|
6
|
7
|
1
|
1
|
10
|
74
|
0
|
4
|
78
|
43
|
5
|
10
|
1
|
7
|
20
|
8
|
3
|
7
|
10
|
295
|
|
Küpros
|
2
|
0
|
0
|
0
|
0
|
2
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
6
|
|
Läti
|
0
|
2
|
1
|
0
|
2
|
3
|
0
|
1
|
1
|
2
|
1
|
1
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
2
|
1
|
18
|
|
Leedu
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
3
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
0
|
4
|
2
|
1
|
1
|
5
|
17
|
|
Luksemburg
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
3
|
0
|
1
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
1
|
7
|
|
Ungari
|
4
|
0
|
3
|
0
|
3
|
5
|
1
|
2
|
6
|
4
|
0
|
1
|
0
|
0
|
5
|
4
|
2
|
1
|
8
|
49
|
|
Malta
|
0
|
1
|
0
|
0
|
2
|
0
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
3
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
7
|
|
Madalmaad
|
2
|
2
|
2
|
0
|
2
|
26
|
3
|
7
|
6
|
1
|
1
|
4
|
0
|
4
|
8
|
0
|
4
|
8
|
4
|
84
|
|
Austria
|
1
|
2
|
1
|
0
|
1
|
8
|
1
|
4
|
9
|
7
|
0
|
1
|
0
|
2
|
6
|
0
|
4
|
2
|
3
|
52
|
|
Poola
|
0
|
1
|
0
|
1
|
1
|
5
|
1
|
2
|
0
|
8
|
1
|
10
|
1
|
0
|
11
|
4
|
1
|
2
|
23
|
72
|
|
Portugal
|
1
|
1
|
0
|
2
|
4
|
11
|
4
|
8
|
8
|
20
|
6
|
28
|
2
|
2
|
13
|
1
|
1
|
2
|
7
|
121
|
|
Rumeenia
|
1
|
3
|
1
|
0
|
3
|
20
|
2
|
0
|
1
|
8
|
1
|
3
|
4
|
2
|
2
|
8
|
0
|
4
|
13
|
76
|
|
Sloveenia
|
10
|
1
|
0
|
0
|
1
|
4
|
1
|
2
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
1
|
0
|
0
|
2
|
2
|
24
|
|
Slovakkia
|
1
|
1
|
1
|
0
|
1
|
7
|
1
|
0
|
1
|
3
|
0
|
0
|
0
|
0
|
2
|
2
|
0
|
1
|
2
|
23
|
|
Soome
|
0
|
1
|
0
|
0
|
7
|
7
|
1
|
1
|
1
|
4
|
0
|
2
|
0
|
2
|
3
|
0
|
1
|
0
|
4
|
34
|
|
Rootsi
|
0
|
0
|
0
|
1
|
15
|
4
|
3
|
0
|
0
|
6
|
0
|
1
|
0
|
1
|
1
|
0
|
2
|
4
|
0
|
38
|
|
Ühendkuningriik
|
0
|
3
|
0
|
0
|
7
|
43
|
6
|
5
|
13
|
36
|
8
|
9
|
1
|
7
|
12
|
0
|
3
|
6
|
5
|
164
|
|
Kokku
|
48
|
90
|
17
|
12
|
106
|
544
|
59
|
74
|
212
|
330
|
47
|
132
|
26
|
52
|
230
|
72
|
47
|
71
|
135
|
2 304
|
* – 0,5 täistööajale taandatud töötajat konverteeriti üheks. ** – ainult ajutised töötajad.
Lisa 14. Tegevusüksuse AD töötajate jaotus ELi detsentraliseeritud asutustes kodakondsuse alusel (AD töötajate osakaal)
Ametnikud ja ajutised töötajad 1. jaanuari 2017. aasta seisuga – Jaotus (ainult ELi kodanikud)
Allikas: Asutuste esitatud andmed
|
AD ametnikud ja ajutised töötajad
|
ACER
|
CEDEFOP
|
CEPOL
|
CPVO
|
ECDC
|
EASA
|
EEA
|
EIOPA
|
EFSA
|
EMA
|
EMCDDA
|
EMSA (*)
|
ENISA
|
ETF
|
EU-IPO
|
eu-LISA
|
Eurofound
|
Eurojust
|
Frontex
|
Kokku
|
|
Belgia
|
6 %
|
8 %
|
6 %
|
0 %
|
6 %
|
3 %
|
7 %
|
5 %
|
11 %
|
5 %
|
9 %
|
4 %
|
4 %
|
8 %
|
6 %
|
6 %
|
6 %
|
7 %
|
3 %
|
5 %
|
|
Bulgaaria
|
4 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
5 %
|
1 %
|
0 %
|
5 %
|
0 %
|
2 %
|
6 %
|
2 %
|
0 %
|
4 %
|
0 %
|
4 %
|
0 %
|
3 %
|
4 %
|
2 %
|
|
Tšehhi Vabariik
|
2 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
0 %
|
3 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
4 %
|
0 %
|
3 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
|
Taani
|
0 %
|
2 %
|
6 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
12 %
|
3 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
|
Saksamaa
|
4 %
|
11 %
|
12 %
|
17 %
|
13 %
|
17 %
|
17 %
|
14 %
|
7 %
|
8 %
|
9 %
|
5 %
|
8 %
|
10 %
|
16 %
|
6 %
|
9 %
|
4 %
|
7 %
|
11 %
|
|
Eesti
|
0 %
|
0 %
|
6 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
6 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
|
Iirimaa
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
8 %
|
0 %
|
1 %
|
5 %
|
3 %
|
1 %
|
4 %
|
6 %
|
2 %
|
8 %
|
4 %
|
3 %
|
1 %
|
13 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
|
Kreeka
|
8 %
|
31 %
|
12 %
|
0 %
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
4 %
|
4 %
|
6 %
|
0 %
|
8 %
|
31 %
|
4 %
|
2 %
|
7 %
|
4 %
|
8 %
|
7 %
|
5 %
|
|
Hispaania
|
6 %
|
3 %
|
0 %
|
17 %
|
2 %
|
9 %
|
5 %
|
12 %
|
8 %
|
12 %
|
9 %
|
11 %
|
4 %
|
8 %
|
21 %
|
4 %
|
13 %
|
11 %
|
6 %
|
10 %
|
|
Prantsusmaa
|
8 %
|
12 %
|
0 %
|
17 %
|
14 %
|
23 %
|
10 %
|
3 %
|
8 %
|
17 %
|
11 %
|
8 %
|
8 %
|
6 %
|
11 %
|
24 %
|
6 %
|
4 %
|
4 %
|
14 %
|
|
Horvaatia
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
|
Itaalia
|
13 %
|
8 %
|
6 %
|
8 %
|
9 %
|
14 %
|
0 %
|
5 %
|
37 %
|
13 %
|
11 %
|
8 %
|
4 %
|
13 %
|
9 %
|
11 %
|
6 %
|
10 %
|
7 %
|
13 %
|
|
Küpros
|
4 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
Läti
|
0 %
|
2 %
|
6 %
|
0 %
|
2 %
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
2 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
3 %
|
1 %
|
1 %
|
|
Leedu
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
3 %
|
2 %
|
1 %
|
4 %
|
1 %
|
|
Luksemburg
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
|
Ungari
|
8 %
|
0 %
|
18 %
|
0 %
|
3 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
3 %
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
6 %
|
4 %
|
1 %
|
6 %
|
2 %
|
|
Malta
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
Madalmaad
|
4 %
|
2 %
|
12 %
|
0 %
|
2 %
|
5 %
|
5 %
|
9 %
|
3 %
|
0 %
|
2 %
|
3 %
|
0 %
|
8 %
|
3 %
|
0 %
|
9 %
|
11 %
|
3 %
|
4 %
|
|
Austria
|
2 %
|
2 %
|
6 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
5 %
|
4 %
|
2 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
4 %
|
3 %
|
0 %
|
9 %
|
3 %
|
2 %
|
2 %
|
|
Poola
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
8 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
0 %
|
2 %
|
2 %
|
8 %
|
4 %
|
0 %
|
5 %
|
6 %
|
2 %
|
3 %
|
17 %
|
3 %
|
|
Portugal
|
2 %
|
1 %
|
0 %
|
17 %
|
4 %
|
2 %
|
7 %
|
11 %
|
4 %
|
6 %
|
13 %
|
21 %
|
8 %
|
4 %
|
6 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
5 %
|
5 %
|
|
Rumeenia
|
2 %
|
3 %
|
6 %
|
0 %
|
3 %
|
4 %
|
3 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
2 %
|
2 %
|
15 %
|
4 %
|
1 %
|
11 %
|
0 %
|
6 %
|
10 %
|
3 %
|
|
Sloveenia
|
21 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
3 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
3 %
|
1 %
|
1 %
|
|
Slovakkia
|
2 %
|
1 %
|
6 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
1 %
|
3 %
|
0 %
|
1 %
|
1 %
|
1 %
|
|
Soome
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
0 %
|
7 %
|
1 %
|
2 %
|
1 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
4 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
3 %
|
1 %
|
|
Rootsi
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
8 %
|
14 %
|
1 %
|
5 %
|
0 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
1 %
|
0 %
|
2 %
|
0 %
|
0 %
|
4 %
|
6 %
|
0 %
|
2 %
|
|
Ühendkuningriik
|
0 %
|
3 %
|
0 %
|
0 %
|
7 %
|
8 %
|
10 %
|
7 %
|
6 %
|
11 %
|
17 %
|
7 %
|
4 %
|
13 %
|
5 %
|
0 %
|
6 %
|
8 %
|
4 %
|
7 %
|
|
Kokku
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
* – ainult ajutised töötajad
