EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

COM(2017) 825 final

2017/0334(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Struktuurireformi tugiprogrammi ajavahemikuks 2017–2020 eelarvega 142,8 miljonit eurot 1 , on rakendatud alates 20. maist 2017. See loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja ellu viia jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi.

Struktuurireformi tugiprogrammi määruse jõustumisest alates on liikmesriigid programmi väga hästi vastu võtnud ja taotlenud toetust mahus, mis märkimisväärselt ületab aastaseks tsükliks ettenähtud summasid. Seda kinnitavad 2017. aasta tsükli andmed, mil hoolimata struktuurireformi tugiprogrammi määruse hilisest vastuvõtmisest jõudis 16 liikmesriiki esitada 271 toetustaotlust kulude katmiseks kokku ligikaudu 80 miljoni euro suuruses summas, kusjuures 2017. aastal oli võimalik eraldada ainult 22,5 miljonit eurot. Seetõttu pidi komisjon seadma taotlused tähtsuse järjekorda ja osa rahastamistaotlusi jäi rahuldamata. Olukord on veelgi teravam äsja alanud 2018. aasta tsükli puhul (taotluste esitamise tähtaeg oli 31. oktoober 2017): 24 liikmesriiki on esitanud 444 taotlust ja selliste taotluste hinnanguline kulu on ligikaudu 152 miljonit eurot (2018. aastaks on eraldatud 30,5 miljonit eurot). See näitab selgelt, et kohapealne vajadus ja liikmesriikide huvi toetuse vastu ületavad selgelt programmi praeguseid finantsvahendeid.

Senise kogemuse põhjal on programmi raames toetust taotlenud palju liikmesriike, kusjuures taotlusi on kõigist programmi toetatavatest poliitikavaldkondadest, nt juhtimine ja avalik haldus, tuluhaldus ja avaliku sektori finantsjuhtimine, majanduskasv ja ärikeskkond, tööturg, haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused ning finantssektor ja rahastamisvõimalused.

Nagu president Juncker märkis oma 13. septembri 2017. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorrast (ja lisatud kavatsusavalduses) 2 , on euro mõeldud kogu liidu ühisrahaks ja seega on kõikidel liikmesriikidel peale kahe õigus ja kohustus pärast ettenähtud tingimuste täitmist euroalaga ühineda. Seega on ilmselgelt vaja mõelda tulevikule ja aidata euroalavälistel liikmesriikidel valmistuda euro kasutuselevõtuks. Euroalaga ühinemiseks peavad liikmesriigid täitma nn Maastrichti või lähenemiskriteeriume, mis tähendab, et nad on saavutanud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme.

Majandus- ja finantskriis on näidanud, et euroalas edukaks osalemiseks on lisaks nominaalsele lähenemisele oluline jõuda reaalse lähenemiseni ja vaja on vastupidavat tugeva struktuuriga majandust, mis võimaldaks liikmesriikidel tõhusalt vastu panna šokkidele ja kiiresti neist taastuda. Eelkõige on selleks vaja, et liikmesriigid suudaksid hallata oma eelarveid vastavalt riigi rahanduse kindla juhtimise põhimõtetele ja et nad oleksid institutsionaalselt valmis osalema pangandusliidus. Peale selle on euroalaga edukal liitumisel esmatähtis, et välistele šokkidele vastupanuvõimelised töö- ja tooteturud toimiksid nõuetekohaselt, et kauba- ja teenusteturud oleksid tihedalt lõimunud ning et avalik haldus toimiks hästi.

Võttes arvesse i) struktuurireformide toetamiseks vajaolevat suuremat summat ja ii) vajadust toetada euro kasutusele võtta kavatsevaid liikmesriike, kiirendades reaalset lähenemist ja vastupidavamate majandus- ja sotsiaalstruktuuride loomist, et tagada nende riikide tõrgeteta osalemine majandus- ja rahaliidus, on komisjon esimese asjana võtnud kohustuse suurendada struktuurireformi tugiprogrammi 2019.–2020. aastaks 80 miljoni euro võrra. See peaks olema võimalik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 3 artikli 11 kohase paindlikkusinstrumendi abil. Sellega suureneks struktuurireformi tugiprogrammi kogu rahastamispakett 222,8 miljoni euroni. See mitte ainult ei võimaldaks rahuldada toetuse vajadust euroalavälistes eurot kasutusele võtta soovivates liikmesriikides, kes peavad reformima oma majandust, vaid võimaldaks rahuldada ka rohkem ja suuremas mahus haldus- ja struktuurireformide toetuse taotlusi.

Seda lisaeelarvet täiendatakse, pakkudes liikmesriikidele võimalust kanda struktuurireformi tugiprogrammi määruse artikli 11 alusel osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi vahenditest üle struktuurireformi tugiprogrammi, et toetada reformide tegemist, sealhulgas euro kasutuselevõtuga seotud reformide tegemist. Toetusvajaduste praeguste prognooside põhjal suurendaks see lisa toetuseks kasutatavat kogueelarvet 300 miljoni euroni, mis tähendab, et 2020. aastaks toetusvõime kahekordistuks.

Toetust antakse juhtumipõhiselt kõigi poliitikameetmete rakendamiseks, mis aitavad liikmesriikidel saavutada püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme. Toetust pakutakse nimelt ärikeskkonna, finantssektori, töö- ja tooteturgude, avaliku halduse ja riigi rahanduse juhtimise valdkonnas. Jätkusuutliku reaalse lähenemise edendamiseks kõige vajalikumad reformid tuuakse välja Euroopa poolaasta raames.

Selle alusel lepivad liikmesriigid, kes soovivad liikuda euroalaga ühinemise poole, koos komisjoniga kokku piiratud arvu selliste reformide tegemises, mis on eriti olulised edukaks ühinemiseks euroalaga. Neid reformilubadusi kajastatakse kõnealuste liikmesriikide riiklikes reformikavades. Komisjon lepib struktuurireformi tugiteenistuse kaudu asjaomaste liikmesriikidega kokku uues koostöö- ja toetuskavas, milles keskendutakse tehnilise toe pakkumisele euroalaga ühinemisega seotud reformide elluviimisel. See süsteem on 100 % vabatahtlik ja toetust antakse, ilma et seda saavad liikmesriigid peaksid rahastamises osalema.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Struktuurireformi tugiprogramm on uuenduslik liidu programm, mille raames annab komisjon liikmesriikidele nende taotluse alusel toetust, mille abil kavandada ja ellu viia haldus- ja struktuurireforme. Struktuurireformi tugiprogramm keskendub vajadusepõhisele abistamisele ja nõustamisele kohapeal, et abistada toetust taotlevaid liikmesriike kogu reformiprotsessi jooksul või selle kindlaksmääratud või eri etappides. See põhineb riigi kõige pakilisematel vajadustel, mille on koostöö- ja toetuskavas ühiselt kindlaks määranud komisjon ja asjaomane liikmesriik.

Struktuurireformi tugiprogramm täiendab olemasolevaid suutlikkust suurendavaid ja tehnilise abi andmiseks mõeldud vahendeid, mis on mitmeaastase finantsraamistiku alusel kättesaadavad liidu mõne teise rahastamisprogrammi raames, ning liidu fondidest antavat muud tehnilist abi ja muid rahastatavaid meetmeid. Programmi alusel antakse toetust nii kavandamis- kui ka rakendamisetapis. Selleks on komisjon loonud tehnilise toe koordineerimise süsteemi, kuhu kuuluvad asjaomased talitused, tagamaks, et liidu eri programmide alusel ja vahenditest antud toetus on ühetaoline ja et sellega välditakse struktuurireformi tugiprogrammi meetmete dubleerimist.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahaeraldisi, et komisjon saaks rahuldada eelkõige selliste euroalaväliste liikmesriikide vajadusi, kes tahavad alustada struktuurireformidega, mille eesmärk on muuta nende majandused šokkidele vastupidavamaks ja valmistuda paremini euroala liikmeks astumiseks, samuti vajadusi, mis tulenevad kõigi liikmesriikide selliste toetustaotluste üha suuremast arvust ja mahust, mis on seotud struktuurireformide tegemisega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek järgib ja toetab liidu suuremaid poliitilisi algatusi, nagu Euroopa poolaasta ning aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta esitatud ettepanekud 4 , ja on kooskõlas president Junckeri kõnega Euroopa Liidu olukorrast 2017 (ja lisatud kavatsusavaldusega), mille ta pidas 13. septembril 2017 ja milles rääkis tulevase majandus- ja rahaliidu tugevdamisest.

Ettepaneku alusel saaks suurema summaga toetada hädavajalikke reforme, mis muudaksid euroalaväliste liikmesriikide majandused šokkidele vastupidavamaks ja aitaksid neil euroalaga ühinemise järel kasvada. Peale selle oleks tänu ettepanekule rohkem ressursse struktuurireformide toetuseks kogu liidus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Struktuurireformi tugiprogramm põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 175 (kolmas lõik) ja artikli 197 lõikel 2.

Käesolevas ettepanekus sätestatakse õigusakti muudatus, millega i) osutatakse, kuidas lihtsustakse programmiga euroalas osalemist riikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, ii) suurendatakse programmi rahastamispaketti (kasutades kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusinstrumenti) ja iii) muudetakse struktuurireformi tugiprogrammi üldeesmärki, et rõhutada seost valmistumisega euroala liikmeks astuma. See sisaldab ka teatavaid tehnilisi muudatusi seoses programmi toetuskulutuste kasutamisega. Tulenevalt struktuurireformi tugiprogrammi suurematest rahalistest vahenditest saab programmi alusel otsustavalt toetada liikmesriikides vastupanuvõimelisemate majandusstruktuuride loomist ja saavutada püsiva lähenemise euroalavälistes liikmesriikides, kes soovivad ühineda euroalaga.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Programmitegevuste rahastamine kavandatud muudatuse alusel vastab Euroopa lisaväärtuse ja subsidiaarsuse põhimõttele. Võttes arvesse liikmesriikide oodatust suuremat huvi programmi vastu, peab rahastamine liidu eelarvest peab suurenema, et toetada struktuurireformide üldist tegemist. Suuremat rahastamist on tarvis ka seoses eesmärgiga toetada euroalaväliste liikmesriikide püsivat lähenemist, mis on ülioluline, et nad saaksid tõrgeteta võtta kasutusele ühisraha ning et lõpptulemusena majandus- ja rahaliit toimiks tõhusalt ja sujuvalt. Kumbagi eesmärki (üldine struktuurireformide toetus ja euroala liikmeks astumise toetus) ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada (nn vajalikkuse kriteerium), küll aga võib liidu sekkumine anda lisaväärtust võrreldes liikmesriigi võetud meetmega (nn tõhususe kriteerium).

Liidul on liikmesriikidest paremad võimalused parimate võimalike (Euroopa institutsioonidest, teistest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest) ekspertide kindlakstegemiseks, mobiliseerimiseks ja koordineerimiseks ning parimate tavade vahetamise edendamiseks (tagades ka teabe järjepideva levitamise kõikjal liidus), et toetada euroalaväliseid liikmesriike ühisrahaga liitumisel ja kõigis liikmesriikides sihipäraste, majanduskasvu soodustavate reformide elluviimist.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Tehakse ettepanek suurendada struktuurireformi tugiprogrammi ettenähtud rahastamispaketti 142 800 000 eurolt (jooksevhindades) 222 800 000 eurole (jooksevhindades). See toimuks 2019. ja 2020. aastal. Asjakohased selgitused esitatakse finantsselgituses.

See suurenemine peaks olema võimalik, kui kasutada kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel paindlikkusinstrumendist 80 000 000 eurot (nõukogu määruse 1311/2013 artikkel 11), mis võimaldab täiendada liidu üldeelarves 2018. ja 2019. eelarveaastaks ette nähtud vahendeid üle alamrubriigi 1b (ühtekuuluvuspoliitika) künnise.

Seda suuremat eelarvet täiendatakse, pakkudes liikmesriikidele võimalust kanda struktuurireformi tugiprogrammi määruse artikli 11 alusel osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi vahenditest üle struktuurireformi tugiprogrammi, et toetada reformide tegemist, sealhulgas euro kasutuselevõtuga seotud reformide tegemist. Toetusvajaduste praeguste prognooside põhjal suurendaks see lisasumma toetuseks kasutatavat kogueelarvet 300 miljoni euroni.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga muudetakse struktuurireformi tugiprogrammi määruse artiklit 4 (üldeesmärk), et lisada toetus euroala liikmeks astumisele nendele eesmärkidele, mille saavutamiseks programmi alusel toetust antakse. Nimelt antakse programmi alusel toetust riikide ametiasutustele institutsioonide reformimise, üldjuhtimise ja halduse valdkonnas ning majandus- ja ühiskonnasektorites, et reageerida majandus- ja sotsiaalprobleemidele. Rõhutatakse, et kavandatud muudatusega, millega edendatakse ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku kasvu ja töökohtade loomist, peaks ka aidatama nendel liikmesriikidel valmistuda euroalas osalemiseks, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes soovivad selle kasutusele võtta.

Kavandatud artiklis 5a rõhutatakse programmi eraldi töösuuna toetust reformidele, mis võivad aidata liikmesriikidel euroalaga ühinemist ette valmistada.

Ettepanekuga muudetakse struktuurireformi tugiprogrammi määruse artikli 10 lõiget 1 seoses struktuurireformi tugiprogrammi ettenähtud rahastamispaketiga, et suurendada seda jooksevhindades 222,8 miljoni euroni.

Ettepanekuga muudetakse struktuurireformi tugiprogrammi määruse artikli 10 lõiget 2, st sätet programmi toetuskulutuste kohta, lisades samuti selliste tegevuste toetamise rahastamise nagu konkreetsete tugiprojektide kohapealne kvaliteedikontroll ja seire.

2017/0334 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 6 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.

(2)Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.

(3)Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.

(4)Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.

(5)Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.

(6)Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.

(7)Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega.

(8)Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/825 vastavalt muuta.

(9)Et käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid saaks kiiresti rakendada, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/825 muudetakse järgmiselt.

(1)    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Üldeesmärk

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.“

(2)    Lisatakse artikkel 5a

„Artikkel 5a

Toetus euroala liikmeks astumiseks valmistumisele

Programmist võidakse rahastada selliseid reforme toetavaid meetmeid ja tegevusi, mis võivad aidata liikmesriikidel ette valmistada euroalaga ühinemist.“

(3)    Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot.“;

b) lõikesse 2 lisatakse järgmine lause:

„Kulutused võivad hõlmata ka muude tugitegevuste kulusid, nt tugiprojektide kohapealne kvaliteedikontroll ja seire.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 7  

✓ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ja erieesmärk nr [ ]

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.4.5.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.4.6.ELi meetme lisandväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisandväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.7.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.8.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

✓ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–✓    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2019–2020

–✓    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2019–2020

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 8  

✓ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–✓ oma talituste kaudu, sealhulgas töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

✓ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–✓ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–✓Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–✓ avalik-õiguslikele asutustele;

–✓ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–✓liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–✓    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–✓    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Inimressursside ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–✓    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–✓Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–✓Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–✓    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).

(2)    President Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Liidu olukorrast 2017, 13.9.2017.

(3)    Vt nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 1311/2013 artikkel 11.

(4)    COM(2017) 291, 31.5.2017.

(5)    ELT C […], […], lk […].

(6)    ELT C […], […], lk […].

(7)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(8)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(9)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(10)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(11)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(12)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(14)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(15)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(16)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.