Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017JC0004

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine

JOIN/2017/04 final

Brüssel,25.1.2017

JOIN(2017) 4 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Ränne Vahemere keskosa rändeteel.
Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine


SISSEJUHATUS

2016. aastal püüdis üle Vahemere keskosa Euroopasse jõuda rekordarv pagulasi ja rändajaid. Rändeteel avastati möödunud aastal üle 181 000 inimese, kellest valdav enamik jõudis Itaaliasse. Ühtlasi oli 2016. aasta rekordiline merel hukkunute poolest – merd ületades uppus üle 4 500 inimese 1 . Vahemere keskosa rändetee on rändajate ja pagulaste jaoks hetkel taas peamine tee Euroopasse jõudmiseks, nagu ta oli seda enne Vahemere idaosa kaudu saabujate tulva 2015. aasta lõpul ja 2016. aasta alguses. Sellega kaasnevad kannatused ja inimohvrid on lubamatud.

Vahemere keskosa rändetee kaudu sisenevate rändajate arvu kasvu võib põhjendada mitmeti, nii Liibüa ebastabiilsusega kui ka üldisemate teguritega, nagu vägivaldsed konfliktid ja majanduslik olukord Sahara-taguses Aafrikas. Tõenäoliselt need ajendid lähitulevikus ei kao, mis tähendab rändevoogude jätkumist ja lisakoormust enim mõjutatud ELi liikmesriikidele, Itaaliale ja Maltale.

Liibüa asub Vahemere keskosa rändetee keskmes ja sealt asub teele 90 % 2 Euroopasse rändajatest 3 . Inimsmugeldajad ja -kaubitsejad kasutavad ära ebastabiilset poliitilist olukorda ning puudulikku kontrolli territooriumi ja piiride üle. Nende tegevuse ja inimõiguste rikkumise tõttu suureneb riigis ebastabiilsus ja seetõttu ka rändajate haavatavus. Poliitilise olukorra stabiliseerimine on esmatähtis Liibüa jätkusuutliku tuleviku ja terve regiooni stabiilsuse tagamiseks. Püsiva lahenduse leidmine Liibüa valitsemis- ja julgeolekuprobleemidele jääb prioriteediks nii Liibüale endale, Euroopa Liidule, selle liikmesriikidele kui ka rahvusvahelistele partneritele ning üksnes see võib pikas perspektiivis tulemuslikult ja jätkusuutlikult rändeprobleemi kõrvaldada. Selleks jätkab EL rahvusliku kokkuleppe valitsuse ja presidendi nõukogu toetamist Liibüa seadusjärgsete ametiasutustena 4 ja hädavajalike partneritena selles ettevõtmises.

Euroopa Liit ja liikmesriigid on järk-järgult kehtestanud üha tugevamaid ja selgemaid poliitilisi meetmeid, et hallata rändevooge ja päästa inimesi Vahemere keskosas. 2013. aasta detsembris nentis Euroopa Ülemkogu, et „esmatähtis peaks olema suurendada kolmandate riikide kaasamist, et vältida olukorda, kus rändajad võtavad ette ohtliku reisi Euroopa Liidu suunas“. 2015. aastal esitas komisjon ulatusliku Euroopa rände tegevuskava 5 . Pärast sadade inimeste hukkumist 2015. aasta aprillis Lampedusa lähedal toimunud laevaõnnetuses võttis Euroopa Ülemkogu seisukoha, et EL „teeb kõik oma võimuses olevad jõupingutused, et hoida ära uued hukkumised merel ning tegeleda meie ees seisva humanitaarhädaolukorra algpõhjustega“ ning on „otsustanud tugevdada oma kohalolekut merel“. Tänu sellele on tagatud ELi pidev kohalolek merel ning päästetud on kümneid tuhandeid inimesi. Pärast 2015. aasta oktoobrit ja sama aasta Valletta rändeteemalist tippkohtumist alustas EL intensiivset koostööd Aafrika partneritega 6 . Alates 2016. aasta juunist on partnerlusraamistikus käivitunud sihipärane koostöö rändajate peamiste päritolu- ja transiidiriikidega 7 . 2016. aasta detsembris rõhutas Euroopa Ülemkogu „vajadust toetada veelgi enam Liibüa rannikuvalvet, sealhulgas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia kaudu“ ning et „tuleb teha algatusi selleks, et pakkuda Liibüasse lõksu jäänud rändajatele toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusi ja vähendada ohtliku teekonna ettevõtmist“.

On selge, et kui uusi meetmeid ei võeta, jätkub 2017. aasta kevadel kontrollimatu ebaseaduslik ränne mööda Vahemere keskosa rändeteed. Oma kõnes Euroopa Parlamendile lausus Malta peaminister Joseph Muscat järgmist: „Kevadel seisab Euroopa silmitsi rändajate massilise sissevooluga Vahemere keskosa kaudu. [...] Ma ei näe võimalust, et üks liikmesriik suudaks seda järgmist lainet hallata või vastu võtta. Nii et kui me kohe ei tegutse, saavad Euroopa Liidu aluspõhimõtted tõsiselt kannatada“ 8 .

Seega peavad EL ja ta liikmesriigid selgitama välja operatiivmeetmed, mis suudaksid anda tulemusi juba eelolevaks kevadeks ja suveks, ning neid rakendama. EL peab tegutsema kooskõlastatult ja tihedas koostöös liikmesriikidega ning kui viimased — eelkõige Itaalia ja Malta — teevad omi jõupingutusi, siis peavad ELi jõupingutused neile lisanduma ja neid toetama, nii et kasutuses oleksid kõik liidu tasandil kättesaadavad vahendid koos ühtse ja ühise lähenemisviisiga. Rahvusliku kokkuleppe valitsus on tähtis partner selle ülesande täitmisel ning kõik meetmed tuleb võtta temaga kooskõlastatult ja tema toetusel. EL suurendab jõupingutusi rahvusliku kokkuleppe valitsuse suutlikkuse suurendamiseks.

Käesolevas ühisteatises on välja toodud peamised meetmed, millel võib olla otsene mõju, ning erilise tähelepanu all on need, mida on võimalik suhteliselt lühikese ajaga ellu viia ja mis on suunatud Vahemere keskosa rändetee eri etappidele. Need on osa põhjalikumast strateegiast, milles keskendutakse eriti Liibüat läbivale teele, võttes samal ajal arvesse ka laialdasemat piirkondlikku konteksti (eeskätt seoses Tuneesia, Egiptuse ja Alžeeriaga), et hoida ära rändetee nihkumist ja igasugust kahjulikku mõju naaberriikidele. Samuti arvestatakse strateegias sellega, kui tähtis on Liibüa omavalitsusüksuste kaasamine ja tihe koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu riigis tegutsevad IOM ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.

Teine tähtis aspekt on liidusisene töö rände haldamiseks, eelkõige tõhusate menetluste ja täieliku registreerimisega liitu saabumisel ning nende isikute tulemusliku tagasisaatmisega, kes rahvusvahelist kaitset ei vaja. Just usaldusväärne tagasisaatmispoliitika aitab selgeks teha, et Vahemere ületamine ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske. Uusi vajadusi arvesse võttes ajakohastab komisjon lähinädalatel ELi tagasisaatmisalast tegevuskava, 9  et tagada kiire ja tulemuslik reageerimine. Kõigepealt teeb komisjon olemasolevate ELi õigusnormide alusel kindlaks, kuidas paremini tagada tagasisaatmisotsuste täitmine, kasutades ära õigusnormides sisalduva paindlikkuse, ning kuidas anda selgeid sellekohaseid juhiseid.

1.    RÄNDEPROBLEEM VAHEMERE KESKOSA RÄNDETEEL

Vahemere keskosa rändeteel avastati 2016. aastal üle 181 000 ebaseadusliku rändaja, kellest valdav enamik jõudis Itaaliasse. Itaalia teatas, et saabumisi oli 2015. aastaga võrreldes 18 % rohkem, mis ületab isegi 2014. aasta rekordi. Saabumisi Maltale on sellega võrreldes vähe. Ligi 90 % rändajate peamine lähteriik oli Liibüa, kellele järgnesid Egiptus (7 %), Türgi (1,9 %), Alžeeria (0,6 %) ja Tuneesia (0,5 %) 10 . 

 

Need arvud näitavad, et 2016. aastal oli Vahemere keskosa ebaseaduslikele rändajatele peamiseks teeks Euroopasse. Kui Vahemere idaosas registreeriti 2015. aastal rekordarv ehk 885 000 ebaseaduslikku piiriületust, siis pärast ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust 11 on see arv järsult langenud (vt joonis 1). Selle taustal on seda märgatavam rändevoogude jätkuv kasv Vahemere keskosa rändeteel (vt joonis 2).

Joonis 1. Saabumised Vahemere idaosast 2015–2016 (allikas: Frontex, andmed kuni 2016. aasta novembrini)

Joonis 2. Saabumised Vahemere keskosast 2015–2016 (allikas: Itaalia siseministeerium, 2015. aasta koguarv: 153 842, 2016. aasta koguarv: 181 436)

Rahvuslik koosseis näitab järjepidevat rändevoogu Sahara-tagusest Aafrikast. Kümme peamist 2016. aastal Itaalias maabunud päritolurahvust olid nigeerlased (21 %), eritrealased (11 %), guinealased (7 %), côte-d’ivoire’lased (7 %), gambialased (7 %), senegallased (6 %), malilased (6 %), sudaanlased (5 %), bangladeshlased (4 %) ja somaallased (4 %). Teisi rahvusi oli 22 %.

Napilt üle poole Itaaliasse jõudnutest taotlesid varjupaika. Ehkki ränne on igavene nähtus, näib tegemist olevat struktureeritud liikumisega Sahara-tagusest Aafrikast ning ei ole ette näha, et see suundumus võiks muutuda enne, kui majanduslik ja poliitiline või julgeolekuolukord päritoluriikides on paranenud.

Muret tekitab see, et haavatavate rändajate, eriti naiste ja alaealiste arv on kasvamas. Itaalias maabunud 181 000 rändaja seas oli ligikaudu 24 000 naist (13 %, neist üle poole Nigeeriast) ja ligikaudu 28 000 alaealist (15 %), valdav enamik (91 %) ilma saatjata. See protsent on suurem kui 2015. aastal (10 %) ja ka saatjata alaealiste osakaal on kasvanud (2015. aastal 75 %). Saatjata alaealiste viis peamist rahvust on järgmised: eritrealased (15 %), gambialased (13 %), nigeerlased (12 %), egiptlased (10 %) ja guinealased (10 %).

2.    PIIRIÜLETUSTE ARVU VÄHENDAMINE JA INIMELUDE PÄÄSTMINE MEREL

Reageerimine mereõnnetustele

Käesoleva kümnendi algusest saadik on enam kui 13 000 ebaseaduslikku rändajat kaotanud elu, püüdes pääseda Vahemere keskosa rändetee kaudu Euroopasse. Itaalia ja Malta on teinud suuri jõupingutusi inimelusid ohustavate riskide vähendamiseks ning merelt tulevatele hädakutsungitele otsingu- ja päästetegevusega reageerimiseks. 2013. aastal käivitas Itaalia valitsus esimese suuremahulise ja kooskõlastatud mere- ja õhuväeoperatsiooni Mare Nostrum elude päästmiseks merel.

Alates 2014. aasta lõpust on suure panuse andnud Euroopa Liidu koostöö, mis austab alati igakülgselt inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Operatsioonid Triton ja Sophia on aidanud päästa merelt enam kui 200 000 rändajat.

ELi peamised algatused Vahemere keskosas

Euroopa Liidu merevägede operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED Operation Sophia) käivitati rekordajaga 2015. aasta juunis, et teha kindlaks, pidada kinni ning kõrvaldada laevad ja muud vahendid, mida rändajate smugeldajad ja inimkaubitsejad kasutavad või mille puhul on kahtlusi, et nad neid kasutavad, et lõhkuda nende ärimudel Vahemere lõunapiirkonna keskosas ja hoida ära uued hukkumised merel. 2015. aasta oktoobris algas operatsiooni teine etapp, mis hõlmab pardale minekut, läbiotsimist, konfiskeerimist ja ümbersuunamist avamerel laevade puhul, mille suhtes on kahtlus, et neid kasutatakse inimsmugeldamiseks või inimkaubitsemiseks. Praegused volitused kehtivad 2017. aasta juulini. Operatsiooni käigus on 25 liikmesriiki 12 panustanud vahendite ja ligi 1 800 töötajaga. Vahendite hulgas on praegu kuus pealveelaeva ja kuus õhusõidukit. Operatsiooni Sophia käigus on seni suudetud neutraliseerida 372 inimsmugeldajate laeva, aidatud vahi alla võtta 101 väidetavat smugeldajat ja päästetud avamerelt ligi 32 000 inimest. Volitusi uuendati 2016. aasta juunis kahe lisaülesandega: Liibüa rannikuvalve ja mereväe koolitamine ning ÜRO relvaembargo elluviimise toetamine Liibüa ranniku lähedal avamerel. Operatsiooni Sophia lubatud tegutsemisala on Liibüa lähedal avamerel, mis tähendab, et Liibüa territoriaalvetesse ei siseneta.

Operatsioon Triton, mille Frontex käivitas 2014. aasta novembris, on seadnud eesmärgiks piiride kaitse, ent ka otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamise. 2015. aasta juulis laiendati selle tegevusala lõuna suunas, mis lihtsustas ka abi andmist lõuna pool toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonide jaoks. Frontexi ametnikud aitavad Itaalia ametiasutusi saabuvate rändajate registreerimisel. Tritoni tähelepanu kese on laienenud ja hõlmab ka piiriülest kuritegevust, nagu inimsmugeldamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik kalapüük ja merereostus. Operatsiooni juhib Itaalia siseministeerium. Kokku osalevad operatsioonis 28 Euroopa riiki, 13 panustades kas tehnika või piirivalvuritega.

Samal ajal on alates 2014. aasta lõpust Vahemere keskosa otsingu- ja päästetegevuses aktiivselt osalenud ka väike, kuid kasvav hulk valitsusväliseid organisatsioone. Hetkel tegutseb sel suunal üheksa valitsusvälist organisatsiooni 14 laevaga. Nad on oma tegevuses keskendunud Liibüa lähedale, kus suured laevad teevad täiemahulist otsingu- ja päästetööd, võttes peale rändajaid ning viies neid Itaalia sadamatesse. Väiksemad organisatsioonid tegelevad üksnes päästmisega, jagades välja päästeveste ja andes esmaabi Liibüa ranniku lähedal ning saades tuge suurematelt alustelt, mis rändajad seejärel Itaalia sadamatesse viivad. 2016. aastal tehti Itaalia rannikuvalve ja mereväe, operatsioonide Triton ja Sophia ning valitsusväliste organisatsioonide poolt enam-vähem võrdsel hulgal esialgseid päästeoperatsioone.

Patrulltegevus, sealhulgas otsingu- ja päästetegevuse toetamine, on nihkunud järk-järgult Itaalia rannikuvetest Liibüa ranniku lähistele. Selle üheks otseseks tagajärjeks on olnud muutus inimsmugeldajate ärimudelis. Üha sagedamini paigutavad nad ebaseaduslikke rändajaid ja pagulasi odavatele ja täiesti merekõlbmatutele kummipaatidele, millega ei ole mingit lootust Itaalia rannikuni jõuda, ning eeldavad, et inimesed võetakse laevade peale Liibüa territoriaalvetes või seal lähistel. Asjaolu, et sellised kummipaadid moodustavad nüüd 70 % kõigist Liibüa rannikult lahkuvatest alustest, muudab reisid üha ohtlikumaks ja merel hukkunute arvu üha suuremaks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol peaksid tähelepanelikult jälgima nende kummipaatide tarneahelaid Liibüa suunas ning tegema Liibüa ametiasutustega koostööd inimsmugeldajate tarnete katkestamiseks.

EL täidab oma humanitaarset kohustust inimelude päästmiseks merel. Operatsiooni Sophia lubatud tegutsemisala on Liibüa lähedal avamerel, kuid ei ulatu Liibüa territoriaalvetesse. Praegustes tingimustes ja Liibüa tunnustatud ametiasutuste igakülgsel nõusolekul võiks tihe tegevuskoostöö Liibüa rannikuvalvega koolituse ja vahendite pakkumise kaudu aidata päästa võimalikult palju inimelusid, suurendada inimsmugeldajate kinnipidamise ja peatamise võimalust ning leevendada mis tahes soovimatuid tagajärgi.

Liibüa rannikuvalve toetamise tõhustamine

Selleks et praegusest olukorrast edukalt välja tulla, tuleb osaliselt loota Liibüa ametiasutustele inimsmugeldajate tegevuse tõkestamisel ning Liibüa rannikuvalve suutlikkusele oma merepiiri paremini hallata ja tagada turvaline pardalt lahkumine Liibüa rannikul. Mõistagi peavad Liibüa ametiasutuste jõupingutusi toetama EL ja ta liikmesriigid, eelkõige koolituse, nõustamise, suutlikkuse suurendamise ja muu toetuse kaudu. Sophia ja Triton võiksid endale määratud piirkondades ja oma volituste raames keskenduda inimsmugeldamise vastasele tegevusele, toetada otsingu- ja päästeoperatsioone kaugemal avamerel ning spetsialiseeruda seirele, andes hoiatusi Liibüa ametiasutustele ja võideldes inimkaubitsejatega.

Liibüa rannikuvalve 14 juhtrolli tunnustamine peaks võimaldama olukorda hallata, nii et prioriteediks on selle suutlikkuse suurendamine nii võimete kui ka vahendite poolest. Selleks on Euroopa Liidul, muu hulgas operatsiooni Sophia ja Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EUBAM) kaudu käsil täpne koordineerimine liikmesriikide ja teiste asjaosalistega, et tagada sidus abi suutlikkuse suurendamisel. EUBAMi, operatsiooni Sophia ja muude ELi algatuste raames tuleks kaaluda ka võimalust koolitada Liibüa merepolitseid, kes tegutseb merel siseministeeriumi alluvuses.

Liibüa rannikuvalvel on keerukaid koolitusvajadusi, mis ulatuvad esmasest merepraktikast ja oskusest merel ohutult tegutseda kuni igat liiki õiguskaitseülesanneteni, mida rannikuvalvelt oodatakse, kaasa arvatud Liibüa rahvusvahelise otsingu- ja päästepiirkonna tulemusliku kontrollimiseni. Erilist rõhku paneb Euroopa Liit sellele, et suutlikkuse suurendamine aitaks tagada rändajate inimõiguste austamise. Operatsiooni Sophia käigus on alustatud Liibüa rannikuvalve koolitamist kolme koolituspaketiga.

Seda koolitust täiendatakse meetmetega, mida asjaosalised võtavad muude komisjoni juhitud ELi programmide raames. Nende hulka kuulub Vahemere piirkonna võrgustiku programm Seahorse, mille eesmärk on tugevdada Liibüa piirivalvet ja mille viisid ellu seitse liikmesriiki, 15 keda juhtis Hispaania rahvuskaart Guardia Civil. Nüüd tuleks programmile hoogu anda, et täiendavad meetmed võimaldaksid rahuldada kõik kindlaks tehtud vajadused.

Esimese sammuna lepib komisjon Guardia Civiliga kiiresti kokku Liibüa rannikuvalve koolituse paremas rahastamises, nii et käimasolevasse programmi Seahorse lisanduks miljon eurot 16 . Sellele lisanduks veel uus Liibüa rannikuvalve toetusprogramm, 17 mis võimaldaks tagada, et mitmesuguste programmide alla kuuluvad eri liiki koolitused aitavad kaasa Liibüa rannikuvalve vajaduste igakülgsele rahuldamisele. Samal ajal on Liibüa rannikuvalvele pakkunud täiendavad koolitust ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning sarnaste meetmete võtmist kavandatakse ka edaspidi. Eri asjaosaliste pakutavate koolituskavade tõhus vastastikune täiendavus ja sidusus tagatakse mitteametlike koordineerimismehhanismide kaudu.

Selline koordineerimine hõlmaks ka Itaalia siseministeeriumiga sõlmitud 2,2 miljoni euro suurust toetuslepingut, 18 mis sisaldab (Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni võetud) meedet, millega toetatakse Liibüa rannikuvalve merepäästet ja koolitust, ning veel üht komponenti (mis võetakse kasutusele koostöös ÜRO pagulaste ülemvolinikuga) Liibüa ametiasutuste suutlikkuse suurendamiseks ning Liibüas viibivate või seal maabunud pagulaste ja varjupaigataotlejate abistamiseks.

Neist programmidest nähtub, et ehkki ELi eelarvest ei saa otseselt rahastada operatsiooni Sophia, on võimalik rahastada Liibüa rannikuvalve koolitust. Eelnevat arvesse võttes on komisjon valmis selgitama välja sobivad lahendused, et tagada nimetatud programmide usaldusväärne ja pikaajaline rahastamine Liibüa rannikuvalve toetuseks ning täiendada sellega liikmesriikide panuseid.

Liibüa rannikuvalve suutlikkuse kõrval on suurem probleem patrullimisvahendite puudusega. Mõned neist on remonditud väljaspool riiki ja tagastamisega on kaasnenud meeskonna koolitamine ning nõuetekohase käsuliini ja kontrolliahela loomine, mis suurendab Liibüa rannikuvalve tegevussuutlikkust. Tagasijõudnud vahendeid tuleb hoida tõhusas töökorras.

Liibüa rannikuvalve suutlikkuse suurendamise pikaajaline eesmärk on olukord, kus Liibüa ametiasutused saaksid määrata otsingu- ja päästepiirkondi täielikus kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Seetõttu annab EL rahalist toetust Itaalia rannikuvalvele, et see aitaks Liibüa rannikuvalvet merepääste koordineerimise keskuse rajamisel, mis on Liibüa otsingu- ja päästepiirkonnas toimuva otsingu- ja päästetegevuse tõhusa ja rahvusvahelistele õigusaktidele vastava koordineerimise eeltingimus 19 . Vahemere piirkonna võrgustiku programmi Seahorse käesoleval aastal loodava satelliidipõhise sidetaristu abil suudab Liibüa rannikuvalve vahetada intsidentide kohta teavet ning kooskõlastada patrullimis- ja päästetegevust naaberriikide rannikuvalvega, mis on suur panus päästeoperatsioonidesse. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab seda koostööd regulaarse seire- ja järelevalveteabega 20 . Koolituse ja vahendite tagastamise järgse nõu ja abi andmine Liibüa rannikuvalvele selgitatakse täpsemalt välja edaspidi.

Lisaks toetab komisjon 2017. aastal Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia tegevuskava 21 raames (80 000 euro suuruse toetusega) Vahemere riikide rannikuvalveteenistuse foorumit, mis aitab Liibüa rannikuvalvel suurendada vastastikust arusaamist, jagada kogemusi ja parimaid tavasid ning teha kindlaks valdkonnad, kus teha täiendavat koostööd rannikuvalveülesandeid täitvate asutustega liikmesriikides ja Vahemere äärsetes kolmandates riikides.

Peamised meetmed:

Tagada Liibüa rannikuvalve koolitusprogrammide rahastamine 1 miljoni euro viivitamatu lisamisega programmi Seahorse ning 2,2 miljoni euro suuruse toetusega Põhja-Aafrika piirkondliku kaitse- ja arenguprogrammi raames.

Tagada kestlike rahastamisallikate abil mitmesuguste edasiste koolitusvajaduste rahuldamine täiendavuse põhimõttel.

Aidata Liibüa ametiasutustel luua merepääste koordineerimise keskus ja parandada operatiivkoostööd liikmesriikidega.

Toetada Liibüa rannikuvalvele täiendavate patrullimisvahendite eraldamist ja tagada nende hooldus.

3.    INIMSMUGELDAJATE JA INIMKAUBITSEJATE VASTASE VÕITLUSE TÕHUSTAMINE

Selleks, et piirata inimeste lahkumist ja päästa elusid, on oluline tõhustada Vahemerel ja Põhja-Aafrikas võitlust inimsmugeldajate ja inimkaubitsejatega. Inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane võitlus on operatsiooni Sophia peamine eesmärk. Ühtlasi tegeletakse sellega, et aidata kaasa Liibüa rannikuvalve suutlikkusele tegutseda tõhusalt oma riigi territoriaalvetes ja täiendada seeläbi operatsiooni otseseid meetmeid avamerel. Peale selle aitab operatsioon Sophia suurendada üldist teadlikkust olukorrast neis küsimustes oma tegevusvaldkonnas. Analüüsitakse täiendavaid võimalusi, kuidas muuta seire- ja luureandmete kogumine intensiivsemaks, et kohaneda inimsmugeldajate muutuvate tegutsemismeetoditega, ning aidata seeläbi paremini kaasa Liibüa ametivõimude tegevusele.

Olulisim prioriteet on käivitada 2017. aasta kevadel projekt „Vahemere piirkonna Seahorse’i võrgustik“. Selle programmi eesmärk on tugevdada Põhja-Aafrika riikide piirivalveasutusi ning arendada nende suutlikkust jagada teavet ja koordineerida tegevust oma partneritega ELis ja Vahemere-äärsetes liikmesriikides. Konkreetsemateks eesmärkideks on suurendada Põhja-Aafrika riikide ametiasutuste teadlikkust nende territooriume läbivatest ebaseaduslikest rändevoogudest ja sealsest ebaseaduslikust kaubandusest (eeskätt rannikupiirkondades ja territoriaalvetes) ning tugevdada riigi ja piirkonna tasandil nende reageerimissuutlikkust, sh otsingu- ja päästesuutlikkust merel. Üks oluline element on turvalise suhtlusvõrgu loomine kõigi Vahemere-äärsete riikide piirivalveasutuste jaoks.

Itaalia, Malta, Kreeka, Küpros, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal on ühendanud oma EUROSURi riiklikud piirivalve koordineerimiskeskused Vahemere piirkonna Seahorse’i võrgustikuga. Töö käib selleks, et tagada Liibüa rannikuvalvele varustus, mis on vajalik ELi liikmesriikidega suhtlemiseks, et kõik saaksid praktiliselt reaalajas üksteist intsidentidest teavitada ja patrullimist omavahel koordineerida. Eesmärk on tagada smugeldamise takistamiseks samasugune tulemuslik koostöö muu hulgas Euroopa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, nagu Atlandi ookeanis.

Kuna smugeldajad kasutavad puupaatide asemel üha enam väikeseid jullasid ja täispuhutavaid kummipaate, saaks nende tegevust tulemuslikult häirida, võttes sihikule smugeldajate varustamise (paadid, mootorid, sõidukid). Selle eesmärgi täitmine on keeruline ja eeldab koordineeritud lähenemist, mida EL on valmis oma operatsioonide, asutuste ja meetmete kaudu koos liikmesriikide, Interpoli ja muude selles piirkonnas tegutsevate partneritega uurima. Luure- ja seireressursid tuleks koondada, et asukohti ja trajektoore paremini jälgida ja nendega tegeleda ning teha kindlaks, millised smugeldajad seal tegutsevad. Eeskätt peaks kolmandates riikides asuvate lahkumispunktide regulaarsele seirele ning kahtlaste aluste avastamisele ja jälgimisele Vahemerel aitama kaasa EUROSURi andmete ühildamise teenused, mis kasutavad laevaettekannete süsteeme, satelliite ja vaatluslennukeid. Need meetmed täiendavad avamerel operatsiooni Sophia püüdlusi takistada inimsmugeldajate ja inimkaubitsejate tegutsemist. Seetõttu tuleks operatsioonile Sophia kindlustada vahendite jätkuv kättesaadavus ning põhjalikumalt tuleks kaaluda selle laialdasemat panust meresõidu turvalisusse. Olulise panuse annab ka Europoli ühine operatiivrühm MARE, mis alustas tööd 2015. aasta märtsis, et võidelda organiseeritud kuritegevusega, mis soodustab ebaseaduslikku rännet Vahemerel. 2016. aasta veebruaris inkorporeeriti ühine operatiivrühm MARE sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskusega. See koosneb seitsmest liikmesriigist lähetatud spetsialistidest. Need liikmesriigid vahetavad reaalajas teavet, et lõhkuda smugeldajate võrgustikke.

Rändajate smugeldamisega tegelevate kuritegelike organisatsioonidega võitlemisel ei saa olla mõjusaid ja kestvaid tulemusi, kui sellega ei kaasne algpõhjustega tegelemiseks võetavad meetmed, et neil organisatsioonidel oleks raskem oma tegevuse jätkamiseks töötajaid leida. Seda silmas pidades tuleks lisada jätkuvat toetust rändetee äärsetele omavalitsustele (eeskätt rände sõlmpunktides ja rannikulinnades), 22 et soodustada suutlikkuse suurendamist, sotsiaalmajanduslikku arengut ja juurdepääsu põhiteenustele (ka rändajate jaoks) ning heidutada smugeldajaid.

Peamised meetmed:

Tagada 2017. aasta kevadeks Vahemere piirkonna võrgustiku Seahorse toimimine, mis võimaldab ulatuslikumat teabevahetust ja tegevuse koordineerimist Liibüa rannikuvalve ja osalevate liikmesriikide vahel.

Soodustada Tuneesia, Alžeeria ja Egiptuse osalemist Vahemere piirkonna võrgustikus Seahorse.

Võtta sihikule inimsmugeldajate varustamine. Selleks tuleks koondada informatsiooni liikmesriikidelt, EUNAVFOR MED SOPHIA operatsioonilt, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt, Europolilt, Interpolilt ja piirkonnas asuvatelt partneritelt, eelkõige EUROSURi andmete ühildamise teenuste abil.

4.    RÄNDAJATE KAITSE, TOETATUD VABATAHTLIK TAGASIPÖÖRDUMINE JA ÜMBERASUSTAMINE

Jõulisemad smugeldamisvastased meetmed suurendavad vajadust võtta meetmeid maismaal, et pakkuda kaitset ja toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusi. Ebastabiilsus ja turvalisuse puudumine on toonud kaasa paljude inimeste, nii oma riigi kui ka kolmandate riikide sageli haavatavas olukorras olevate kodanike 23 ümberasustamise riigisisestesse transiidi- ja lahkumispiirkondadesse, kus puudub tegelik valitsemine. Rändajate kaitsmisele kaasa aitamine ja kogunenud pingete maandamine on ühest küljest kiireloomuline ülesanne, teisest küljest aga ka pikaajaline vajadus. On neli peamist tegevussuunda: rändajatele pakutava kaitse ja humanitaarabi tugevdamine, abistamine kohalikku majandusse taasintegreerimisel, vabatahtlik tagasipöördumine päritoluriiki ning rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamine.

Liibüa ametivõime tuleb toetada koostöö ja dialoogide kaudu, et arendada nende rändehalduse alast suutlikkust. Juba on algust tehtud projektiga, mille eesmärk on teha kindlaks asjaomaste ministeeriumite (sise-, justiits- ja välisministeeriumi) võtmeisikud ning luua koos nende ministeeriumitega koostoimet ja rände haldamiseks mõeldud platvorme 24 .

Tingimused rändajate majutamiseks kasutatavates vastuvõtukeskustes on vastuvõetamatud ega ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Piisavate tingimuste tagamine neis vastuvõtukeskustes on ülioluline ning kuulub samasse kategooriasse väärkohtlemise, piinamise, väljapressimise ja ebainimliku kohtlemise vastase võitlusega. Esmatähtis ülesanne on töötada koos Liibüa ametivõimude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt IOM ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet) selle nimel, et tagada neis vastuvõtukeskustes piisavad tingimused kooskõlas inimõiguste standarditega. Tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleks arendada alternatiive kinnipidamisele, seda eriti naiste ja alaealiste puhul. Peale selle tuleb tagada nii rändajate kui ka neis vastuvõtukeskustes töötavate abiorganisatsioonide turvalisus.

Oluline teema on ka see, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ja IOMile oleks tagatud takistamatu juurdepääs rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, eriti juhul kui need isikud on haavatavas olukorras.

Komisjon suhtleb Liibüa ametivõimudega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et need küsimused lahendada, ning näeb vajaduse korral ette sihtotstarbelise rahastamise.

Paljud Liibüasse sisenenud ja sinna jäänud inimesed tulid riiki selleks, et tööd leida. Arvestades valitsevat ebastabiilsust ja töökohtade kaotust, on paljud neist praegu väljapääsmatus olukorras. Üks võimalik lahendus nende olukorrale oleks võimaluse korral lõimumine kohalikku ühiskonda. Käivitatud on katsealgatus, mille eesmärk on kogukondade stabiliseerimine riigisisese ümberasumise ja rändajate transiidi poolt mõjutatud piirkondades, ning seda algatust tuleks tugevdada. Algatus hõlmab töövõimaluste loomist kaitset vajavatele inimestele, muu hulgas selleks, et suurendada nende aktsepteerimist vastuvõtvas kogukonnas.

Paljudel rändajatel võib olla stiimul pöörduda tagasi oma päritoluriiki, kui nende lootused leida Liibüas tööd või reisida sealt Euroopasse ei täitu. Sellisel juhul on üks võimalus toetatud vabatahtlik tagasipöördumine. EL viib ellu projekte, 25 mille eesmärk on hõlbustada väljapääsmatusse olukorda sattunud rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast nende päritoluriikidesse. 2016. aasta detsembris võeti ELi Aafrika usaldusfondi raames vastu 20 miljoni euro suurune meede, mille eesmärk on tugevdada rände haldamist ning reageerida kiireloomulisele kaitsevajadusele ja rändajate lubamatule hukkumisele. Projekt keskendub rändajate toetamisele maabumispunktides ja vastuvõtukeskustes ning ulatuslikumale humanitaarsele päritoluriikidesse repatrieerimisele (võrreldes esialgse eesmärgiga 5 000 rändajat) ja taasintegratsioonile 26 . EL töötab koos Liibüa ametivõimudega selle nimel, et tagada toetatud vabatahtliku tagasipöördumisega tegelevatele rahvusvahelistele operaatoritele piisav turvalisus, ning on projekti esialgse käivitumise valguses jätkuvalt valmis seda tööd laiendama, hõlmates täiendavaid meetmeid naaberriikides.

Kohalikesse kogukondadesse taaslõimimise ja toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusi võiks täiendada ümberasustamine, seda eriti kõige haavatavamate isikute puhul. EL uurib koos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kas rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste Liibüast ELi liikmesriikidesse ja muudesse rahvusvahelistesse partnerriikidesse ümberasustamise praktilised aspektid on teostatavad. Ümberasustamine võib aidata kaasa sellele, et rahvusvahelist abi vajavad inimesed saabuvad ümberasustamise sihtriiki seaduslikult ja ohutult. Samuti võimaldab see julgeolekukontrolliga ühele poole saada enne, kui inimene jõuab ümberasustamise sihtriigi territooriumile. Peale selle on tegemist võimalusega demonstreerida solidaarsust vastuvõtva riigiga, et aidata tollel toime tulla arvukate sõja või tagakiusamise eest põgenejatega. Ühtlasi võib see olla negatiivseks stiimuliks rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele, kes kavatsevad asuda ohtlikule teekonnale. Sellise ümberasustamise teostatavust, konkreetseid asjaolusid ja tempot tuleks analüüsida tihedas koostöös Liibüa valitsuse ja rahvusvaheliste partneritega, võttes sealjuures arvesse olukorra arenemist kohapeal. Lisaks muule eeldaks see, et liikmesriigid on valmis osalema inimeste Liibüast ümber asustamises 27 .

Lisaks sellele konkreetsele Liibüas edendatavale meetmele peaks EL jätkama suhtlemist piirkonna riikidega, et toetada neid varjupaiga- ja rändesüsteemide väljakujundamisel, alustades rändajate registreerimisest. See omakorda aitab parandada selle piirkonna kaitse- ja varjupaigasüsteeme kooskõlas Põhja-Aafrika piirkondliku kaitse- ja arenguprogrammi eesmärkidega. Tänu sellele on liikmesriikidel võimalik kohaldada varjupaigaõigustiku turvalise kolmanda riigi põhimõtet, kui tingimused on täidetud. Turvalist kolmandat riiki käsitlevad sätted on rändekriisi haldamise tulemusliku süsteemi üks peamisi elemente ning seda tuleks võtta arvesse nii pooleliolevates aruteludes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi üle kui ka tulevastes aruteludes ELi tagasisaatmispoliitika ja selle edasise kohaldamise üle.

Teabekampaaniate korraldamine rände päritoluriikides ja Aafrika rändeteel on oluline, kuid ka Liibüas on vaja sihtotstarbelisi kampaaniaid, mis juhiksid tähelepanu ebaseadusliku lahkumisega kaasnevatele riskidele ja toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusele. Need kampaaniad peaksid eeskätt keskenduma rändeteekonna alguspiirkonnale ja Liibüa lõunaosale, sest ranniku lähedus motiveerib rändajaid enamasti liikuma.

Peamised meetmed:

Suhelda Liibüa ametivõimudega, et tagada tingimuste parandamine rändajate vastuvõtukeskustes, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras isikutele ja alaealistele. Teha selles valdkonnas tihedamat koostööd IOMi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Teha rohkem koostööd ja suhelda Liibüa omavalitsustega, et edendada alternatiivseid elatusvahendeid ning toetada rändajaid vastuvõtvate kohalike kogukondade vastupanuvõimet.

Toetada Liibüa ametivõimude rändehalduse alase suutlikkuse suurendamist.

Toetada koos Liibüa ametivõimudega rahvusvahelisi organisatsioone, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste olukorraga tegelemisel, sh võimalikul ümberasustamisel.

Toetada IOMi Liibüas olevate rändajate olukorra parandamisel ning viia ellu toetatud vabatahtliku Liibüast tagasipöördumise programm ja kaaluda selle ulatuse laiendamist võrreldes algselt eesmärgiks võetud 5000 rändajaga.

5.    LÕUNAPIIRI LÄBIVATE RÄNDEVOOGUDE HALDAMINE

Kuigi Liibüas on juba arvukalt rändajaid ja riigisiseseid põgenikke, on rändesurve vähendamise jaoks oluline hallata üle lõunapiiri saabuvate inimeste vooge. Seoses sellega on oluline, et Valletta tegevuskava ja partnerlusraamistik oleksid edukad.

EL teeb selle probleemi lahendamiseks nii mõndagi, eeskätt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja kogu piirkonnas käivitatud projektide raames.

Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Liibüas tegutseb praegu Tunises, kuid on omandanud suutlikkuse teha iseseisvaid visiite Tripolisse. Missioon kaardistab julgeolekuvaldkonna peamisi osalejaid ning uurib koos Liibüa ametivõimudega ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevase tsiviilmissiooni võimalusi. See potentsiaalne missioon võiks toimuda politseitöö/õigusriigi/piirivalve valdkonnas ning selle käigus võiks toimuda Liibüa ametivõimude nõustamine ja koolitamine. Liibüa ametivõime püütakse toetada ka edaspidi. Seda võiks kombineerida muude vahendite raames võetavate meetmetega (sh operatsioon Sophia ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks), et parandada seiret ja info liikumist 28 . Kavandada tuleks ka tehnika, sõidukite ja muude vahendite tarnimist, et parandada Liibüa ja naaberriikide vahelise maapiiri kontrollimist.

Kohapealse olukorra stabiliseerimine on oluline, et tihendada koostööd vastuvõtvate kogukondadega. Alates 2016. aasta maist käib Lõuna-Liibüas IOMi projekt. See tegeleb vastuvõtvate kogukondade, riigisiseste põgenike ja rändajatega. Programmi võiks analüüsida, et otsustada, kas seda laiendada ja korrata ka mujal. EL toetab stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu mitut projekti, et aidata kaasa konfliktide lahendamisele, saavutada konflikti osapoolte vahel kokkulepe ja tugevdada kogukondlikul tasandil tehtavat tööd vägivalla vähendamiseks, seda eriti Lõuna-Liibüas.

ELi panus rände haldamisse Lõuna-Liibüas hõlmab toetust turvalisuse ja kaitsesuutlikkuse loomisele ning piirkondlikule julgeolekukoostööle Sahelis, seda eeskätt G5 raames. ELi koolitusmissioon ja ÜJKP missioon Malis 29 aitavad koolitamise ja nõustamisega parandada Mali piirkontrolli. Niger on Euroopasse suunduvate rändajate teekonna sõlmpunkt ja seepärast on ÜJKP tegevus seal intensiivsem ja sellega kaasneb ka ÜJKP Nigeri missiooni 30 alaline viibimine Agadezis. Selle eesmärk on toetada Nigeri ametivõime ning aidata neil toime tulla ebaseadusliku rändega ja võidelda sellega seotud inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega. ÜJKP Saheli missioonide piirkondadeks jaotamise ning selles piirkonnas ÜKJP võrgustiku eeldatava loomise raames laiendatakse selle valdkonna edasist toetust teistele piirkonna riikidele, eeskätt Mauritaaniale, Burkina Fasole ja Tšaadile.

Partnerlusraamistiku alusel koos Nigeriga tehtavat tööd tuleks Liibüa lõunapiire ületavate rändevoogude aeglustamiseks täielikult ära kasutada. Nende inimeste arv, kes lahkusid Nigerist, et võtta ette ohtlik tee läbi Sahara, langes 2016. aasta mai 70 000-lt novembriks umbes 1 500-le 31 . Agadezis tehtav töö on selles mõttes võtmelise tähtsusega. Konkreetsemalt võiks veelgi enam tegeleda kogukondade ja rändajatega, pakkuda neile teavet, suurendada teadlikkust ning laiendada toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taaslõimumise meetmeid ka Agadezist ja Niameyst kaugemates kohtades. Ühtlasi võiks Agadezi kasutada vahepeatusena Liibüas väljapääsmatusse olukorda sattunud rändajate toetatud vabatahtliku tagasipöördumise jaoks. See on seotud Nigeri piirivalveasutuste jätkuva toetamisega, et Nigeri-Liibüa piiri paremini kontrollida.

Lisaks toetatakse Agadezi piirkonnas kohaliku majanduse arendamist, mis ei oleks seotud smugeldamisega. Püüdlustes tugevdada Nigeri kontrolli Nigeri-Liibüa piiril, kontrollida rändevooge ja abistada vabatahtlikul tagasipöördumisel tuleb võtta arvesse selle võimalikku mõju Põhja-Nigeri kogukondadele, mille majandust hoiab üleval rändajate smugeldamine, et tagada piisav alternatiivne elatis ning juurdepääs elujõulistele ja seaduslikele turgudele, mis võiksid asendada rändajate smugeldamise.

Tihe koostöö Nigeriga hõlmab ka konkreetselt smugeldajate vastu suunatud meetmeid. Niger on välja töötanud strateegia, mis sisaldab ühiseid uurimismeeskondi, 2015. aasta smugeldamisvastase seaduse rakendamist ning uurijate ja prokuröride suutlikkuse suurendamist, et nad suudaksid aidata kaasa Nigerit läbivate rändevoogude kontrollimise tagamisele. Peagi saadetakse Nigerisse Euroopa rändeküsimuste kontaktametnik ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kontaktametnik, et veelgi parandada ELi võimekust Nigeri ametivõimudega ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ja rändehalduse paremal korraldamisel diskussiooni pidada ja koostööd arendada.

Tihedamad sidemed Nigeris ja Malis viibivate ELi ja Europoli esindajate vahel peaksid samuti võimaldama paremini hinnata ja analüüsida inimkauplejate ja smugeldajate tegevust ning paremini toetada kohalikke ametivõime. See omakorda on seotud ELi Aafrika usaldusfondist toetatava programmiga, mille eesmärk on luua sidemeid Interpoliga. On tõendatud, et see edukas tegutsemisviis on rändevoogude arvukust vähendanud ning seda tuleks korrata ka teiste selle piirkonna partnerite puhul, eeskätt Mali, Tšaadi, Egiptuse, Alžeeria ja Sudaani, aga ka muude Hartumi ja Rabati protsessidega hõlmatud riikide puhul.

EL edendab juba praegu aktiivselt Liibüa ja tema lõunanaabrite vahelist dialoogi nende ühise piiri haldamise ning rändeteekondi puudutava luure alase koostöö üle. 2016. aasta augustis loodi piirihaldust käsitleva teabevahetuse jaoks maismaapiiri integreeritud haldamisega tegelev ELi–Liibüa komitee. Veel üks võimalik keskkond selle piirkonna täiendava operatiivkoostöö jaoks on Aafrika ja Frontexi luureorganite võrgustik (AFIC), mille raames toimub regulaarne piiride turvalisuse alase teabe ja luureandmete jagamine ning mis võiks arendada riskianalüüsi ja korraldada rändeteekondade ja nende võimaliku nihkumise kindlakstegemiseks lühiajalisi missioone, mida võiksid toetada satelliidipildid. Dialoogi põhjal kujundatakse välja prioriteetsed meetmed ja sektorid, kus tuleb teha intensiivsemat koostööd ELi Aafrika usaldusfondi raames. Piirkondlikud programmid (nt Euromed Migration IV 32 ja Mediterranean City to City Migration Profiles 33 ) pakuvad suurepäraseid platvorme rändealase dialoogi edendamiseks piirkonda kuuluvate riikide vahel ja parimate tavade jagamiseks piirkondlikul tasandil. Sellele tööle andis hoogu juurde 2016. aasta juunis kõrge esindaja ja asepresidendi ning Liibüa, Nigeri ja Tšaadi välisministrite vahel toimunud piirihalduse alane kohtumine. Seda foorumit võib kasutada ka smugeldamise aspektidega tegelemiseks.

Peamised meetmed:

ELi missioonide ja projektide täiel määral ärakasutamine Liibüa ametiasutuste toetamiseks piiride haldamisel ja rändajate kaitsel Lõuna-Liibüas.

Liibüa ja tema lõunanaabrite vahelise piiriülese koostöö, dialoogi ja teabevahetuse soodustamine, sealhulgas Aafrika ja Frontexi luureorganite võrgustiku potentsiaali ärakasutamine.

Võtta Nigeriga partnerlusraamistiku alusel tehtavast koostööst lähtudes täiendavaid meetmeid, et põhja poole suunduva rändesurvega toimet tulla, võidelda smugeldamise vastu ja propageerida toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist.

6.     TIHEDAM KOOSTÖÖ EGIPTUSE, TUNEESIA JA ALŽEERIAGA – EBASEADUSLIKU RÄNDE JA RÄNDETEEDE NIHKUMISE ÄRAHOIDMINE

Kui koos Liibüaga võetakse ühiseid meetmeid, tuleb naaberriikides uute rändeteede tekkimise riski minimeerimiseks süvendada piirkonnas rändealast dialoogi ja koostööd. Näiteks Alžeerias, Egiptuses ja Tuneesias on arvukalt rändajaid ning need riigid võiksid olla head kandidaadid, kus pakkuda abi toetatud vabatahtliku tagasipöördumise jaoks. Ühtlasi tuleks neile riikidele pakkuda täiendavat abi toimiva varjupaigasüsteemi väljatöötamiseks ja rahvusvahelise kaitse vajajate toetamiseks. Stabiilsem alus tuleks luua ÜRO ja ELi asutustega 34 tehtavale koostööle ning nende osalemisele sellistes ühisalgatustes nagu Vahemere piirkonna võrgustik Seahorse. See edendaks inimõigusi austades ja kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega nii praktilist koostööd kui ka ühist lähenemisviisi rände paremale haldamisele, mis aitaks merel elusid päästa.

ELi 2004. aastal sõlmitud assotsieerimisleping sisaldas ka rändealase koostöö sätteid, kuid nende järelmeetmed on olnud piiratud. Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames on taas algatatud ELi ja Egiptuse ametlik dialoog ning ELi ja Egiptuse partnerlusprioriteedid, 35 mille näol on tegemist lähiaastatel suhteid suunava üldise poliitilise raamistikuga, sisaldavad eraldi peatükki koostöö tugevdamise kohta rände ja liikuvuse kõigis aspektides. Sellest on saanud poliitilise tasandi kontaktide oluline osa, mille viimasteks ilminguteks olid mitme voliniku visiidid Kairosse 2016. aasta sügisel ja sellele järgnenud kõrgemate ametnike visiit 22. jaanuaril. Selle tulemusena loodab EL peagi alustada ulatuslikku rändealast koostööd Egiptusega. Koostööd kiirendab ka Euroopa rändeküsimuste kontaktametniku operatiivne lähetamine ELi delegatsiooni Egiptuses.

Tuneesiat läbiva rändetransiidi ulatus ja sealt lahkujate arv on väike. Sellest hoolimata on 2014. aasta märtsis sõlmitud liikuvuspartnerluse raamistik parandanud operatiiv- ja finantstoe haldamist. Partnerlusraamistik 36 viib suhted selles valdkonnas uuele tasemele. Ühisteatises Tuneesiale antava ELi toetuse tugevdamise kohta 37 tehti ettepanek tugevdada ELi toetust alates ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisest kuni ulatusliku ja tulemusliku riikliku rände- ja varjupaigapoliitika väljakujundamise ja rakendamiseni. See hõlmaks praktilist koostööd tagasipöördumise vallas, seaduslikke rändevõimalusi ja Tuneesia ebaseadusliku rände ärahoidmise suutlikkuse toetamist. 23 miljonit eurot hõlmava julgeolekusektori reformi projektiga pakutakse toetust suutlikkuse suurendamisele piirivalve valdkonnas. Koostöö laiendamist toetab ka Euroopa rändeküsimuste kontaktametniku peatne lähetamine ELi delegatsiooni Tuneesias.

2016. aasta oktoobris peeti Tuneesia ja ELi vahel esimene läbirääkimistevoor viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute üle. Kui need läbirääkimised kiiresti lõpule viiakse, tähendab see, et Tuneesiast saab esimene riik ELi lõunanaabrite seas, kellega on olemas toimiv ja põhjalik viisalihtsustusleping. Tagasivõtuleping looks kindla aluse rändealastele suhetele ja heidutaks potentsiaalseid transiidirändajaid. Praktilise koostöö paranemine tagasivõtu valdkonnas võiks juba nüüd hõlmata rändajate kiiremat identifitseerimist ja vajalike reisidokumentide tõhusamat väljastamist.

ELi ja Alžeeria partnerlusprioriteetide 38 hulka kuulub tihedam koostöö rände ja liikuvusega seotud küsimustes ning ühtlasi on Alžeeria ametivõimudega pooleli arutelud esimese ELi Aafrika usaldusfondist rahastatava projekti üle 39 . Selle koostöö arendamisel oleks võimalik arvesse võtta Alžeeria positsiooni nii päritolu- kui ka transiidiriigina.

Peamised meetmed:

Parem dialoog ja operatiivkoostöö rändevoogude haldamisel Egiptuse, Tuneesia ja Alžeeriaga.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tehtava praktilise koostöö süvendamine, sealhulgas seoses tagasipöördumistega.

7.    RAHALISTE VAHENDITE KOONDAMINE PÕHJA-AAFRIKA JAOKS

Kuigi Vahemere keskosa rändevoogudega tegelemise peamiseks probleemiks ei ole mitte niivõrd rahaliste vahendite puudumine kui meetmete rakendamiseks kohapeal partnerite leidmine, on rahastamine siiski vajalik mitme käesolevas ühisteatises kirjeldatud meetme jaoks (näiteks Liibüa rannikuvalve koolitamine ja varustamine, tingimuste parandamine rändajate vastuvõtukeskustes, toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamine ning piiriülene ja piirkondlik koostöö).

Mõningaid meetmeid saab rahastada mitmesugustest juba käivitatud projektidest: rändega seotud projektide jaoks Liibüas on juba ette nähtud üle 50 miljoni euro 40 . Täiendavaid rahalisi vahendeid eraldatakse eri allikatest. ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika haru on selle peamine sihipärane vahend ning Vahemere keskosa rändeteel on selles oluline koht. 2017. aastal antakse selle fondi Põhja-Aafrika haru käsutusse 200 miljonit eurot. Esmatähtsaks peetakse Liibüat puudutavaid rändega seotud projekte. Komisjon analüüsib täiendavaid rahastamisvajadusi 2017. aasta jooksul, arvestades käesolevas ühisteatises kirjeldatud meetmete rakendamise edukust ja kohapeal saavutatud tulemusi ning pidades silmas täiendavaid meetmeid 2018. aastal. ELi Aafrika usaldusfondi ülesehitus võimaldab pakkuda rahastamist mitte ainult ELi eelarvest, vaid ka liikmesriikide panustest. Riigid on usaldusfondi kaudu panustanud 152 miljonit eurot. Liikmesriikide toetus on olnud märkimisväärne, seda eeskätt vahendite, näiteks laevadega varustamise ja kahepoolsete programmide kaudu. Liikmesriikidele on esitatud üleskutse panustada Põhja-Aafrika haru sama palju kui EL, et sekkumised saaksid olla ulatuslikumad ja mõju kohapeal võimalikult suur.

ELi Aafrika usaldusfondist on kujunenud tõhus vahend kiirete tulemuste saavutamiseks. Komisjon võib juba praegu tõdeda, et see saab olema väärtuslik tööriist käesoleva ühisteatise meetmete jaoks.

Peamised meetmed:

Võtta ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika haru 2017. aasta projektide jaoks kasutusele 200 miljonit eurot, keskendudes esmajoones Liibüat puudutavatele rändega seotud projektidele.

Liikmesriigid panustavad ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika harusse sama palju kui EL.

8.    KOKKUVÕTE

On selge, et kui uusi meetmeid ei võeta, jätkub kontrollimatu ebaseaduslik ränne mööda Vahemere keskosa rändeteed 2017. aasta kevadel sama massiliselt kui 2016. aastal. Enamik rändajaid asub Vahemerd ületama Liibüa rannikult ja seepärast teevad eeskätt need liikmesriigid, keda rändevood kõige rohkem mõjutavad, st Itaalia ja Malta tihedat koostööd Liibüa ametiasutustega, et rändevooge kontrollida ja merel inimesi päästa. Neid püüdlusi peaks täielikult toetama kogu Euroopa Liit tervikuna. Viimase kahe aasta jooksul on EL kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga kehtestanud mitmesuguseid meetmeid ja põhimõtteid ning eraldanud vahendeid, et aidata pagulas- ja rändekriisi igakülgselt tulemuslikult ja solidaarselt hallata muu hulgas ka Vahemere keskosa rändeteel.

Käesolev ühisteatis tugineb tehtud tööle ning selles kirjeldatakse uut põhjalike operatiivmeetmete kogumit, mille kõik osalised peavad viivitamata ellu viima, et aidata päästa inimelusid, võidelda smugeldamise vastu, parandada rändajate ja pagulaste tingimusi Põhja-Aafrika transiidiriikides, julgustada tagasipöördumist päritoluriikidesse ja lõpuks ka kärpida rändevooge. Meetmed keskenduvad kõigile peamistele etappidele Vahemere keskosa rändeteel ning arvestavad laiemat piirkondlikku konteksti. Kuigi imelahendusi ei ole olemas, võivad need meetmed koos avaldada reaalset mõju ja aidata kaasa smugeldajate ärimudeli lõhkumisele ning vähendada üle Vahemere ettevõetavaid ohtlikke reise. Et need meetmed oleksid edukad, tuleb teha tihedat koostööd asjaomaste partneritega Põhja-Aafrikas. Lisaks on vaja liikmesriikide ja ELi institutsioonide kooskõlastatud tegutsemist ning koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja IOM. Mõningad kavandatud meetmed saab täismahus ellu viia alles siis, kui olukord kohapeal seda lubab. Kavandatud meetmed täiendavad Euroopa rände tegevuskava seniseid meetmeid, näiteks uusi rändealase partnerluse raamistikke kolmandate riikidega, ja ELi sisese poliitika tugevdamiseks tehtavat tööd (näiteks Euroopa ühine varjupaigasüsteem ja tagasisaatmise ühismeetmed). Eelöeldu põhjal soovitab komisjon riigipeadel ja valitsusjuhtidel 3. veebruaril Vallettas toimuvad kohtumisel toetada käesolevas ühisteatises kirjeldatud ja 1. lisas esitatud operatiivmeetmeid.

(1)

     Allikas: https://missingmigrants.iom.int/mediterranean.

(2)

     Allikas: Itaalia siseministeerium.

(3)

     Liibüas viibib hinnanguliselt 700 000 kuni 1 miljon rändajat. Ligikaudu 350 000 neist (arvandmed pärinevad Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt (IOM)) loetakse riigisisesteks põgenikeks, kellel on aga soov või kavatsus naasta koju või jääda Liibüasse.

(4)

     Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2259.

(5)

     COM(2015) 240 final, 13.5.2015.

(6)

     Euroopa Ülemkogu järeldused, detsember 2016. Vt Valletta poliitiline deklaratsioon ja tegevuskava. Protsessi järgmine etapp saab olema kõrgete ametnike kogu 8.–9. veebruaril.

(7)

     COM (2016) 960 final, 14.12.2016, Teine eduaruanne: esimesed tulemused partnerlusraamistikus kolmandate riikidega Euroopa rände tegevuskava alusel. Järgmine aruanne võetakse vastu 2017. aasta märtsis.

(8)

     https://www.eu2017.mt/en/news/Pages/Speech-by-Prime-Minister-Joseph-Muscat-at-the-EP-Plenary-Session-on-the-Presidency-Priorities.aspx

(9)

     Praegune ELi tagasisaatmisalane tegevuskava võeti vastu 2015. aastal (COM(2015) 453 final, 9.9.2015).

(10)

     Allikas: Itaalia siseministeerium.

(11)

     http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/

(12)

     Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(13)

     Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Island, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(14)

     Praegune Liibüa rannikuvalve loodi 1996. aastal ning tema ülesanne on valvata riigi ülemvõimu ja õiguskaitse järele ÜRO ja riiklike seaduste alusel. Rannikuvalvel on mereväega ühine logistika, personal ja koolitus. Seda tunnustatakse üldiselt kui kõige operatiivsemat organit rannikuvalve ülesannetes.

(15)

   Hispaania, Itaalia, Malta, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros ja Portugal.

(16)

     Mehhanismi rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist. Koolitust võidakse laiendada ka Tuneesiast, Alžeeriast ja Egiptusest pärit rannikuvalvuritele, kui nimetatud riigid ühinevad programmiga Seahorse.

(17)

     Rahastamisvõimaluste seas on Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond (edaspidi „ELi Aafrika usaldusfond“) ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI).

(18)

     Allkirjastatud Põhja-Aafrika piirkondliku kaitse- ja arenguprogrammi raames.

(19)

     Laevade kohustus abistada hättasattunud aluseid on traditsioonikohane ja ühtlasi sätestatud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel (SOLAS). 1979. aasta rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis on nõutud, et konventsiooniosalised peavad tagama vajalike meetmete võtmise piisava otsingu- ja päästetegevuse kindlustamiseks oma rannikuvetes. Konventsiooniosalisi julgustatakse ühtlasi sõlmima otsinguid ja päästet käsitlevaid kokkuleppeid naaberriikidega, mis toob kaasa otsingu- ja päästepiirkondade loomise, vahendite jagamise, ühiste menetluste kehtestamise, koolitused ja kontaktkülastused. Konventsioonis on sätestatud, et selle osalised peaksid võtma meetmeid, millega kiirendada teiste konventsiooniosaliste päästeüksuste sisenemist oma territoriaalvetesse. Liibüa on ratifitseerinud nii SOLASi kui ka mereotsingute ja -pääste konventsiooni.

(20)

     Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti hallatavad EUROSURi andmete ühildamise teenused võimaldavad kolmandates riikides asuvate lahkumispunktide regulaarset seiret ning kahtlaste aluste avastamist ja jälgimist Vahemerel, kasutades laevaettekannete süsteeme, satelliite ja vaatluslennukeid.

(21)

     Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia võeti vastu Euroopa Ülemkogul 2014. aasta juunis. See on Euroopa Liidu ühine kava, kuidas parandada meetmeid, mille abil EL ennetab ja lahendab üldise rahu ja julgeoleku ning välispiirikontrolliga seotud probleeme.

(22)

     Regioonide Komitee on teinud tööd, et arendada Liibüa omavalitsustega koostööd mitmesugustes küsimustes, sh rände valdkonnas.

(23)

     Tuleb märkida, et Liibüa on pikka aega sõltunud arvukast võõrtööjõust.

(24)

     ENI rahastatav projekt, 3 miljonit eurot (õiguspõhise rändehalduse ja varjupaigapoliitika Liibüa toetusprojekti 1. komponent).

(25)

     Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist, arengu ja koostöö rahastamisvahendist, humanitaarabist, varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist ja regionaalarengu projektist on projekte rahastatud kokku 35 miljoni euro eest.

(26)

     See projekt on osa 100 miljoni euro suurusest ELi Aafrika usaldusfondist, mis on IOMi ühisalgatus, et tagada Vahemere keskosa rändeteel tagasipöördujate kaitse ja taaslõimimine Saheli ja Tšaadi järve piirkonna neljateistkümnes riigis, kaasa arvatud Liibüas. Panustasid ka Saksamaa (45 miljonit eurot) ja Itaalia (22 miljonit eurot). Selle ühisalgatusega on ette nähtud 60 000 väljapääsmatusse olukorda sattunud rändaja kaitse, 24 000 rändaja tagasipöördumise ja taaslõimimise toetamine ning ebaseadusliku rände ohtudest ja alternatiividest teavitamine rändele kalduvate piirkondade 2 000 kogukonnas ja 200 000 rändeteel oleva rändaja seas. Meetmetega toetatakse ka andmete kogumist ja analüüsimist igas asjaomases riigis piirkondlikul tasandil, et kohandada poliitikat ja meetmeid vastavalt tõenditele, ning valitsusasutuste ja kohalike sidusrühmade suutlikkuse suurendamist, et tagada meetmete jätkusuutlikkus ja enda meetmete eest vastutavaks pidamine.

(27)

   Oluline on ka see, milliste tulemusteni jõutakse liidu ümberasustamisraamistikku käsitleva ettepanekuga (COM(2016) 468 (final), 13.7.2016).

(28)

     Selle jaoks võiks kasutada ka EUROSURi andmete ühildamise teenuseid.

(29)

     ÜJKP missioon Malis käivitati 2015. aasta jaanuaris pärast seda, kui 2013. aastal oli Malisse saadetud ELi koolitusmissioon, et parandada Mali sisemiste julgeolekujõudude suutlikkust, et suurendada nende operatiivset tõhusust, taaskehtestada vastavad hierarhiaahelad, kindlustada kohtu- ja haldusasutuste rolli seoses nende ülesannete haldamise ja järelevalvega ning hõlbustada nende taaslähetamist riigi põhjaossa.

(30)

     ÜJKP missioon Nigeris käivitati 2012. aasta juulist, et parandada Nigeri julgeolekujõudude suutlikkust võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning aidata parandada poliitilist stabiilsust, julgeolekut ja valitsemist Nigeris. Alates 2015. aastast on missioon pakkunud abi rändevoogude paremaks kontrollimiseks ja juhtimiseks, võitluseks ebaseadusliku rändega ja sellega seotud kuritegevuse vähendamiseks.

(31)

     COM (2016) 960 (final), 14.12.2016, „Second Progress Report: First Deliverables on the Partnership Framework with third countries under the European Agenda on Migration“.

(32)

     6,4 miljoni euro suuruse eelarvega piirkondlik projekt (ENI rahastatud), mis rakendab ulatuslikku ja ühist lähenemisviisi, et tugevdada lõunanaabruses tõhusat dialoogi ja koostööd rände, liikuvuse ja rahvusvahelise kaitse küsimustes.

(33)

   1,9 miljoni euro suuruse eelarvega piirkondlik projekt (NEAR-TSi rahastatud), mis aitab linnade tasandil parandada rände planeerimist Vahemere lõunapiirkonnas. Selleks rõhutakse linnade esindajate ja ekspertide koostööle spetsiaalse võrgustiku raames viies lõunapoolses ja viies Euroopa linnas.

(34)

     Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peab Egiptuse ametivõimudega läbirääkimisi tööalaste kokkulepete üle.

(35)

     Kuigi läbirääkimised on lõpetatud, ei ole EL ja Egiptuse partnerlusprioriteete veel ametlikult vastu võetud.

(36)

     COM(2016) 385 (final), 7. juuni 2016.

(37)

     JOIN(2016) 47 (final), 29. september 2016.

(38)

     Kuigi läbirääkimised on lõpetatud, ei ole EL ja Alžeeria partnerlusprioriteete veel ametlikult vastu võetud.

(39)

     Projekt hõlmab toetust rändealasele statistilisele uuringule, inimkaubanduse tõkestamise ja sellevastase võitluse riikliku strateegia rakendamisele ning rändajate tervisega seotud küsimustele (võitlus HIV levimuse ja tuberkuloosiga).

(40)

     See summa hõlmab 30,5 miljoni eurose mahuga rändeprojekte Liibüas, mida rahastatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist ja piirkondliku kaitse- ja arenguprogrammidest, ning 20 miljoni euro suurust rahastamist ELi Aafrika usaldusfondist.

Top

Brüssel,25.1.2017

JOIN(2017) 4 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Ränne Vahemere keskosa rändeteel.
Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine


PEAMISED MEETMED, MIS SOOVITATAKSE RIIGIPEADEL JA VALITSUSJUHTIDEL KINNITADA 3. VEEBRUARI 2017. AASTA MALTA TIPPKOHTUMISEL

PIIRIÜLETUSTE ARVU VÄHENDAMINE JA INIMELUDE PÄÄSTMINE MEREL

tagada Liibüa rannikuvalve koolitusprogrammide rahastamine 1 miljoni euro viivitamatu lisamisega programmi Seahorse ning 2,2 miljoni euro suuruse toetusega Põhja-Aafrika piirkondliku kaitse- ja arenguprogrammi raames;

tagada kestlike rahastamisallikate abil mitmesuguste edasiste koolitusvajaduste rahuldamine täiendavuse põhimõttel;

aidata Liibüa ametivõimudel luua merepääste koordineerimise keskus ja parandada operatiivkoostööd liikmesriikidega;

toetada Liibüa rannikuvalvele täiendavate patrullimisvahendite eraldamist ja tagada nende hooldus.

INIMSMUGELDAJATE JA INIMKAUBITSEJATE VASTASE VÕITLUSE TÕHUSTAMINE

Tagada 2017. aasta kevadeks Vahemere piirkonna võrgustiku Seahorse toimimine, mis võimaldab ulatuslikumat teabevahetust ja tegevuse koordineerimist Liibüa rannikuvalve ja osalevate liikmesriikide vahel.

Soodustada Tuneesia, Alžeeria ja Egiptuse osalemist Vahemere piirkonna võrgustikus Seahorse.

Võtta sihikule inimsmugeldajate varustamine. Selleks tuleks koondada informatsiooni liikmesriikidelt, EUNAVFOR MED SOPHIA operatsioonilt, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt, Europolilt, Interpolilt ja piirkonnas asuvatelt partneritelt, eelkõige EUROSURi andmete ühildamise teenuste abil.

RÄNDAJATE KAITSE, TOETATUD VABATAHTLIK TAGASIPÖÖRDUMINE JA ÜMBERASUSTAMINE

Koostöö Liibüa ametiasutustega, et tagada tingimuste parandamine rändajate vastuvõtukeskustes, eelkõige haavatavate isikute ja alaealiste puhul. Sellekohase koostöö tõhustamine Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Teha rohkem koostööd ja suhelda Liibüa omavalitsustega, et edendada alternatiivseid elatusvahendeid ning toetada rändajaid vastuvõtvate kohalike kogukondade vastupanuvõimet.

Rände haldamisega seotud suutlikkuse suurendamise toetamine Liibüa ametiasutustes.

Toetada koos Liibüa ametivõimudega rahvusvahelisi organisatsioone, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste olukorraga tegelemisel, sh võimalikul ümberasustamisel.

Toetada Rahvusvahelist Migratsiooniorganisatsiooni Liibüas olevate rändajate olukorra parandamisel ning viia ellu toetatud vabatahtliku Liibüast tagasipöördumise programm ja kaaluda selle ulatuse laiendamist võrreldes algselt eesmärgiks võetud 5000 rändajaga.

LÕUNAPIIRI LÄBIVATE RÄNDEVOOGUDE HALDAMINE

ELi missioonide ja projektide täiel määral ärakasutamine Liibüa ametiasutuste toetamiseks piiride haldamisel ja rändajate kaitsel Lõuna-Liibüas.

Liibüa ja tema lõunanaabrite vahelise piiriülese koostöö, dialoogi ja teabevahetuse soodustamine, sealhulgas Aafrika ja Frontexi luureorganite võrgustiku (AFIC) potentsiaali ärakasutamine.

Võtta Nigeriga partnerlusraamistiku alusel tehtavast koostööst lähtudes täiendavaid meetmeid, et põhja poole suunduva rändesurvega toimet tulla, võidelda smugeldamise vastu ja propageerida toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist.

TIHEDAM KOOSTÖÖ EGIPTUSE, TUNEESIA JA ALŽEERIAGA – EBASEADUSLIKU RÄNDE JA RÄNDETEEDE NIHKUMISE ÄRAHOIDMINE

Parem dialoog ja operatiivkoostöö rändevoogude haldamisel Egiptuse, Tuneesia ja Alžeeriaga.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tehtava praktilise koostöö süvendamine, sealhulgas seoses tagasipöördumistega.

RAHALISTE VAHENDITE KOONDAMINE PÕHJA-AAFRIKA JAOKS

Võtta ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi Põhja-Aafrika komponendile 2017. aasta projektide jaoks kasutusele 200 miljonit eurot, keskendudes esmajoones Liibüat puudutavatele rändega seotud projektidele.

Liikmesriigid panustavad ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi Põhja-Aafrika komponenti sama palju kui EL.

Top