52017DC0728

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.12.2017

COM(2017) 728 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY

Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta

I. Sissejuhatus

Inimkaubandus on jätkuvalt väga tulus tõsise ja organiseeritud kuritegevuse liik, mis on ELi põhiõiguste hartas 1 sõnaselgelt keelatud. Iga ohver on talunud hävitavaid kogemusi ja kannatusi, millest tuleb aru saada ja millega tuleb asjakohaselt tegeleda ning mis veelgi tähtsam, mida tuleb ennetada. Arvestades ohvritele tekitatavat kahju, peaks ennetus jääma ELi inimkaubanduse vastase tegevuse nurgakiviks. Käesolevas teatises on esitatud peamised meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid peavad võtma koostöös ELi asutuste, kodanikuühiskonna, ELi mittekuuluvate riikide ja kõigi teiste asjakohaste organisatsioonide ja asutustega.

On selge, et ohvreid on palju enam, kui ametlikud andmed näitavad. Kuritegevusel on ka ilmne sooline mõõde. Selle levinuim vorm on aruannete kohaselt jätkuvalt seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus, kus ohvriteks on peamiselt tüdrukud ja naised 2 .

Inimkaubandus, mille tõukejõuks on arvestatav kasum 3 ja keerukas pakkumise ja nõudluse vahekord, hõlmab teadlikult või teadmatult kaasatud osaliste ahelat. Kuritegevuse väljajuurimiseks tuleb see ahel lõhkuda. Toimepanijad ja ärakasutajad kasutavad ära inimeste haavatavust, mida suurendavad sellised tegurid nagu vaesus, diskrimineerimine, sooline ebavõrdsus, meeste vägivald naiste vastu, haridusele juurdepääsu puudumine, konfliktid, sõda, kliimamuutus, keskkonnaseisundi halvenemine ja looduskatastroofid, selleks et kasutada neid ära seksuaalselt või tööalaselt, sundida kerjama või osalema kuritegevuses.

Kuna inimkaubitsejate tegutsemismeetodid arenevad pidevalt, peab EL käsitlema ka seoseid inimkaubanduse ja muude kuritegude vahel, mis hõlmavad rändajate smugeldamist, terrorismi, korruptsiooni, uimastikaubandust, küberkuritegevust ja seksuaalset ärakasutamist veebis, laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud materjali valmistamist, finantskuritegusid, krediitkaardipettusi ja toetustega seotud pettusi 4 .

Nagu on rõhutatud Euroopa rände tegevuskavas, Euroopa julgeoleku tegevuskavas 5 ja muudes ELi poliitikadokumentides 6 , on EL jätkuvalt pühendunud inimkaubanduse tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning ohvrite õiguste kaitsele, pidades eelkõige silmas inimkaubanduse ohvriks langenud naiste ja laste haavatavust. Lisaks on inimkaubandus organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas ELi 2018—2021. aasta poliitikatsüklis 7 nimetatud üheks suurimaks kuritegevuse põhjustatud ohuks. Poliitilist pühendumust ELi poolsete inimkaubanduse vastaste meetmete tugevdamiseks nii ELis kui ka kogu maailmas toetavad ka Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia (EUGS) ning asjaomased ELi strateegiad ja tegevuskavad 8 ning Europarlamendi resolutsioonid 9 . Olemas on ka tugev toetus kodanikuühiskonna poolt 10 .

Viimastel aastatel on Euroopa Liit loonud tervikliku ja sidusa õigusliku ja poliitilise raamistiku inimkaubandusega võitlemiseks. See hõlmab kõiki ELi poliitikavaldkondi inimkaubanduse valdkonnas, kaasa arvatud rahastamine ja uurimistöö. Õigusraamistik on kehtestatud direktiiviga 2011/36/EL 11 , milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (edaspidi „direktiiv“). Komisjon jätkab direktiivi 12 rakendamise jälgimist liikmesriikides ja eduaruannete koostamist.

Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia 13 (edaspidi „strateegia“) on olnud peamine vahend ELi meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks selles valdkonnas. Meetmed, mis on esitatud strateegias viie peamise prioriteedi all, milleks on ennetamine, süüdistuse esitamine, ohvrite kaitse, partnerlused ning teadmiste parandamine, on ellu viidud 14 .

Maailma sotsiaalpoliitiline kontekst on pärast direktiivi ja strateegia vastuvõtmist märkimisväärselt muutunud. Ülemaailmse finantskriisi, rändekriisi ja organiseeritud kuritegelike rühmituste põhjustatud julgeolekuohtude majanduslik ja sotsiaalne mõju suurendab haavatavust veelgi ja seetõttu on vaja tugevamaid meetmeid nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Selliste meetmete abil tuleb jätkata inimõigustel põhineva, soolist võrdõiguslikkust ja laste huvisid arvestava lähenemisviisi edendamist ning nende rakendamist tuleb koordineerida nii ELi sees kui ka väljaspool seda ning erinevate poliitikavaldkondade üleselt.

Käesolevas teatises, mille aluseks on strateegia ja direktiivi täielikuks rakendamiseks tehtavad jõupingutused, esitatakse terve kogum sihtprioriteete, et tõhustada ELi jõupingutusi inimkaubanduse tõkestamisel. Selles keskendutakse inimkaubanduse aluseks oleva ärimudeli lõhkumisele, ohvrite õigustele juurdepääsu parandamisele ning selle tagamisele, et ELi sise- ja välispoliitika meetmed tagaksid kooskõlastatud ja järjepideva reageerimise.

II. Sihtprioriteedid ELi inimkaubandusevastaste jõupingutuste tõhustamisel

Strateegia jätkuva rakendamise käigus, kahe direktiivi 15 artikli 23 alusel tehtud aruande tulemuste alusel ja eri sidusrühmadega 16 tehtud koordineerimistöö ja teabevahetuse põhjal ning ELi meetmete tõhustamiseks on kindlaks määratud kolm sihtprioriteeti:

·Organiseeritud kuritegelike võrgustike vastase võitluse tõhustamine viisil, mis hõlmab ärimudeli lõhkumist ning inimkaubandusahela läbilõikamist;

·Inimkaubanduse ohvritele parema õigustele juurdepääsu ja nende kasutamise tagamine;

·Koordineeritud ja ühtlustatud reageerimise tõhustamine nii ELis kui ka sellest väljaspool.

A. Ärimudeli lõhkumine ja inimkaubandusahela läbilõikamine

Kui toimepanijate ja kasutajate seas valitseb karistamatuse tunne, on kasumid inimkaubanduse ohvrite poolt pakutavate teenuste ja kaupade seaduslikel ja ebaseaduslikel turgudel jätkuvalt suured. Analüüsist komisjoni aruandes „Kasutamist käsitlev aruanne“, milles hinnatakse olemasolevate riiklike õigusaktide mõju, ilmneb, et ELi piires on õiguslik maastik väga mitmekesine. Siseriiklikud seadused ei suuda tõhusalt piirata nõudlust teenuste järele, mille kaudu inimkaubanduse ohvreid ära kasutatakse.

Peamised meetmed

Alates 2018. aastast on komisjonil kavas:

ükutsuda üles ELi liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, kriminaliseerima inimkaubanduse ohvrite poolt osutatavate teenuste teadlik kasutamine.

Raha liikumise jälgimine kogu inimkaubandusahela ulatuses on äärmiselt oluline selleks, et muuta inimkaubandus kõrge riskiga ja vähest kasumit andvaks kuriteoliigiks. Selle saavutamiseks tuleb tõhustada uurimist ja süüdistuste esitamist ning lihtsustada ennetavaid finantsuurimisi ja jälitusteabel põhinevaid uurimismenetlusi, varade sissenõudmist, tulude külmutamist ja konfiskeerimist. Edendatakse sel eesmärgil tehtavat tihedamat koostööd. See hõlmab riiklike ametiasutuste vahelise suutlikkuse suurendamist, kaasates ka ELi mittekuuluvaid riike, ning seda tehakse asjakohaste võrgustike, näiteks rahapesuvastase töökonna 17 kaudu ja ELi ametite toetusel.

Põhiküsimus on nõudluse vähendamine ärakasutamise kõigi liikide puhul, sealhulgas ülemaailmsete väärtusahelate vastutustundliku juhtimise kaudu. Nagu ilmneb ELi kaubandusstrateegiast 18 ja nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldustest vastutustundlike ülemaailmsete väärtusahelate kohta, on EL võtnud meetmeid mitmes poliitikavaldkonnas 19 nii sisemist kui ka välismõõdet silmas pidades, et tagada tarne- ja väärtusahelad, mis ei hõlma inimkaubandust, sealhulgas ka rõivasektoris 20 . Selliste meetmete eesmärk on muu hulgas finantsteavet mittehõlmavat aruandlust ja avalikke hankeid käsitlevate õigusaktide 21 ning kaubandus- ja valdkondlike meetmete rakendamine. Lisaks sisaldab see meetmeid, mille kaudu ergutatakse ettevõtteid tegevusjuhendite ja aruandlus / läbipaistvusmehhanismide vastuvõtmise ja kohaldamise kaudu tagama, et nende tarne- ja väärtusahelad ei hõlmaks inimkaubandust. 22 .

Põhimeetmed

2018. aastal on komisjonil kavas:

üsoosida ja toetada liikmesriikide ametiasutuste konkreetseid algatusi ärimudeli lõhkumiseks operatiivtegevuste ja -metoodikate arendamise kaudu, heade tavade järgimist, teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist ja asjakohase väljaõppe tagamist;

üjulgustada ja toetada liikmesriike tõhustama uurimist ja süüdistuste esitamist, kasutades selleks suutlikkuse suurendamist, vahendite väljatöötamist, teabevahetust, parimate tavade jagamist, õiguskaitset ja õigusalast koostööd, sealhulgas nii ELi kui ka kolmandaid riike hõlmavate ühiste uurimisrühmade loomist. Seda saab teha nii asjaomaste ELi ametite, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku toel kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas ELi arenguprogrammide ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete kaudu;

üedendada säästvaid äritavasid ja töötingimusi tootmisriikides. Selle saavutamiseks on vaja keskenduda arengukoostööle ja rahalisele toetamisele, et tagada inimkaubandust mittehõlmavad tarne- ja väärtusahelad kooskõlas siduvate rahvusvaheliste töö-, ühiskonna- ja keskkonnaalaste standarditega ning ELi poliitikasuundade ja algatustega;

üedendada asjaomaste riiklike ametiasutuste, ettevõtete ja kodanikühiskonna parimaid tavasid ja koolitusi, eelkõige selliseid, mis hõlmavad inimkaubandust käsitleva mittefinantsteabe avalikustamise metoodikat käsitlevate suuniste kohaldamist.

B. Inimkaubanduse ohvritele parema õigustele juurdepääsu ja nende kasutamise tagamine

ELil on inimkaubanduse ohvrite abistamiseks, toetamiseks ja kaitsmiseks olemas seadusandlik ja tegevusraamistik. Komisjon on kõigis ELi ametlikes keeltes avaldanud dokumendi „Inimkaubanduse ohvrite õigused ELis“ 23 . Selles dokumendis antakse ohvrite õigustest praktiline ja terviklik ülevaade, mis põhineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartal, ELi õigusaktidel ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal.

Ohvrite tuvastamine varajases etapis on esimene samm selle tagamisel, et neid koheldaks õiguste omajatena ning et neil oleks juurdepääs oma õigustele ja nad saaksid neid tõhusalt kasutada, sealhulgas saada ka asjakohast abi ja kaitset. Ülevõtmisaruande kohaselt on riiklikud ametiasutused teinud direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel märkimisväärseid jõupingutusi, kuid siiski on paranemiseks veel piisavalt ruumi, eelkõige kaitse- ja toetusmeetmete osas 24 . Ebapiisav juurdepääs ohvrite õigusi käsitlevale teabele ja ebatõhusad suunamismehhanismid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koos suutmatusega tuvastada kõiki inimkaubanduse ohvriks langenud isikuid (ka segarändevoogudes) takistavad jätkuvalt inimkaubanduse ohvritel neile ettenähtud õigustest kasu saamast 25 .

Seda eesmärki silmas pidades jätkab komisjon ELi liikmesriikide spetsialistide ja ametiasutuste toetamist. Suutlikkuse suurendamine ja ohvrite tuvastamise parimate tavade levitamine ning keskendumine juurdepääsu tagamisele ning asjakohase soospetsiifilise ja lapse huvisid arvestava abi ning tõhusate õiguskaitsevahendite pakkumisele on kõik ELi tasandi jõupingutuste kese. Nimetatud jõupingutused hõlmavad ELi ametite eksperditeadmiste arendamist ja nende kasutamist ning ohvrite tuvastamise koolitusi piirivalvuritele, õiguskaitseasutustele, varjupaiga- ja sisserändeametnikele, vastuvõtukeskuste töötajatele, konsulaar- ja ELi töötajatele, saatjata laste eeskostjatele ning selle valdkonna vastutavatele ametiasutustele, kes tõenäoliselt inimkaubanduse ohvritega kokku puutuvad. 26 Selleks toetab komisjon meetmeid, mille eesmärk on parandada ohvrite tuvastamist ja nende asjakohast suunamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti edendab komisjon koostööd päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega ning kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada ohvrite varajane tuvastamine.

Lisaks toetab komisjon liikmesriike tervikliku ja kättesaadava kaitse pakkumisel ja aitab inimkaubanduse ohvreid integreerida, võttes arvesse sugude erivajadusi. Lisaks jälgib ja nõustab komisjon riiklike lastele suunatud teenuste rakendamist, kaasa arvatud hooldus-, tervishoiu- ja haridusteenused inimkaubanduse ohvritele, võttes arvesse sugu, vanust ja konkreetsete laste erivajadusi. Samuti edendab komisjon integreeritud lastekaitsesüsteeme käsitleva ELi 10 põhimõtte 27 rakendamist.

Põhimeetmed

Alates 2017. aasta lõpust on komisjonil kavas:

üavaldada koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga liikmesriikidele suunised ohvrite soospetsiifiliseks abistamiseks ja toetamiseks;

üarendada koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga praktilised suunised asutuste- ja rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks, et ennetada ELi lastega kauplemist, tagada lapsohvrite kaitse, leida kestlikke lahendusi ja kindlustada nende õigused, mis tulenevad ELi ja rahvusvahelisest õigusest;

üvaadata läbi liikmesriikide riiklikud ja rahvusvahelised suunamismehhanismid;

ükeskenduda suutlikkuse suurendamisele, et parandada koostööd ELi piiride ja rände haldamise vahendite kaudu inimkaubanduse ja kaubitsejate ohvreid käsitlevate andmete tuvastamisel, kindlakstegemisel ja jagamisel;

ünõustada liikmesriikide ametiasutusi inimkaubandusega seotud põhiküsimustes, et aidata parandada operatiivtööd, poliitika väljatöötamist, andmete võrreldavust ja aruandlust.

C. Tugevdada koordineeritud ja kooskõlastatud reageerimist nii ELis kui ka väljaspool seda

EL astub jätkuvalt samme ELi inimkaubandusevastaste meetmete sisemiste ja väliste aspektide koordineerituse parandamiseks. Inimkaubandus on sageli seotud muud liiki kuritegudega, sealhulgas ka piiriülestega. Komisjoni õhutab jätkuvalt riiklikke ametiasutusi ja ELi ameteid käsitlema inimkaubandust organiseeritud kuritegevusena, mis ei tunne riigi- ega ELi piire, ning tegema koostööd ELi mittekuuluvate riikidega.

Liidu koordineeritud ja kooskõlastatud vastutegevust inimkaubandusele aitab toetada ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator. Koordinaator edendab tihedamat koostööd ELi tasandil kõikide võrgustikes osalevate organisatsioonide ja asutuste vahel, eelkõige ELi inimkaubandust käsitlevate riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide võrgustiku, inimkaubandusevastase ELi kodanikuühiskonna platvormi ja ELi justiits- ja siseküsimuste asutuste kontaktpunktide 28 inimkaubandust käsitleva koordineerimisrühmaga. Kaasatud on ka teised inimkaubandusevastasele tegevusele pühendunud asutused ja muud asjaomased ELi tasandi platvormid ja võrgustikud.

Koostöös Euroopa välisteenistusega jätkab tagab komisjon jätkuvalt, et inimkaubanduse vastane võitlus sisalduks süsteemselt kõigis komisjoni suhetes ELi mittekuuluvate riikidega ja kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, kaasa arvatud inimõigused, julgeolek ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning sooline võrdõiguslikkus. Lisaks tagab komisjon New Yorgi deklaratsioonis 29 sätestatud kohustuste täitmise ning aitab poliitilise ja operatiivkoostöö kaudu kujundada üleilmset rännet käsitlevat kokkulepet. Seda tehakse asjaomaste partnerite ja teiste organisatsioonidega tihedamat kahepoolset ja piirkondlikku koostööd edendades, kaasa arvatud sihtotstarbelise rahastamise kaudu asjaomaste lepingute alusel.

ELi ja ELi mittekuuluvate riikide asjaosalisi kutsutakse lahendama oma ennetus-, haridus- ja varjupaigaalgatuste raames probleeme nagu ohvrite kaitse ja nende taasintegreerimine ühiskonda ning tegelema haavatavate naiste, laste ja teiste rühmade, sealhulgas romade, olukorraga. Komisjon toetab neid püüdlusi.

ELi mittekuuluvatele ELiga koostööd tegevatele riikidele antakse toetust julgeolekusektori reformide elluviimiseks ning oma territooriumil õigusriigi põhimõtete kehtestamiseks, et ennetada ja tõkestada inimkaubandust ning tugevdada õiguskaitset ja parandada vastutuselevõtmist.

Lisaks tugevdab EL väliseid meetmeid inimkaubandusega seotud kuritegelike organisatsioonide suhtes. See hõlmab ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide ja operatsioonide raames võetavaid meetmeid, milles osalevad ka prioriteetsed riigid, ning mis hõlmavad ka terrorismivastast tegevust Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Balkanil.

Põhimeetmed

Alates 2017. aasta lõpust on komisjonil kavas:

üvaadata koos liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega üle ja teha kindlaks riigid ja piirkonnad, kus inimkaubandusevastaste meetmete võtmine on prioriteetseim, et tagada prioriteetide ja programmide järjepidevus ja kooskõlastatus rahvusvahelise tegevuse kõigis valdkondades, eelkõige rände-, julgeoleku- ja inimõiguste valdkonnas;

üastuda vastavalt Euroopa arengukonsensusele 30 kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks, osutades erilist tähelepanu inimkaubandust käsitlevatele eesmärkidele 5.2, 8.7 ja 16.2;

üergutada ELi justiits- ja siseasjade valdkonna ameteid uuendama oma pühendumust ühisele inimkaubandusvastasele tegevusele koos teiste asjaomaste asutustega;

ütagada, et viidaks ellu naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla kaotamist käsitleva Euroopa Liidu ja ÜRO algatuse „Spotlight“ 31 osad, mis on seotud inimkaubanduse vastase võitlusega;

ütagada, et viidaks ellu inimkaubandusega seotud meetmed, mis on esitatud talituste ühises töödokumendis „ELi tegevus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisel ELi välissuhetes“;

ütagada, et täidetaks kohustused, mis võeti üleskutses tagada kaitse soolise vägivalla eest hädaolukordades, kaasa arvatud humanitaarabi andmine selleks, et toetada just soolise vägivalla ennetamist ja sellele reageerimist.

III. Valdkondadevahelised prioriteedid ELi inimkaubandusevastaste jõupingutuste tõhustamisel

Lisaks neile kolmele konkreetsele prioriteedile määrati kindlaks kaks valdkondadevahelist prioriteeti, mis edaspidigi aitavad laiendada teadmusbaasi ja parandada arusaamist sellest keerukast nähtusest ning tagada inimkaubandusevastaste algatuste ja projektide asjakohane rahastamine.

Inimkaubanduse ärahoidmiseks asjakohaste meetmete võtmisel ELi tasandil on vajalik kuriteo laadi, ulatuse ja kulude mõistmine. Teadusuuringud ning usaldusväärne ja põhjalik statistika on suundumuste tuvastamisel ja nendega tegelemisel, tõenditel põhineva poliitika väljaarendamisel ja konkreetsete algatuste mõju hindamisel esmatähtsad. Strateegia rakendamise käigus on ELi tasandil inimkaubanduse kohta kogutud usaldusväärseid põhiandmeid, kuid seda on vaja edasi arendada. Komisjon jätkab andmete kogumise metoodika väljatöötamist, et saada võrreldavat statistikat inimkaubanduse kohta ELis. Lisaks vaatab komisjon üle 2017. aastal teostatud üleeuroopalise uuringu tulemused, mis käsitlevad ELis toimuva inimkaubanduse alaste andmete kättesaadavust. Kogu ELi hõlmava inimkaubandusevastase algatuse käivitamine aitab suurendada teadlikkust ning parandada arusaamist kuriteo laadist, tagajärgedest ja keerukusest.

Samuti toetab EL jätkuvalt inimkaubandusvastaseid meetmeid eri rahastamisvahendite kaudu 32 nii ELis kui ka mujal. Komisjonipoolsel rahastamisel on prioriteediks meetmed, mille eesmärk on haavatavas olukorras olevate inimeste (kaasa arvatud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvrid) konkreetsete vajaduste rahuldamine, sealhulgas igasuguse naiste- ja lastevastase vägivalla kõikide vormide tõkestamine ka hädaolukorras ja laste koolitee jätkumise tagamine.

Valdkondadevahelised meetmed usaldusväärse teadmusbaasi loomiseks

Alates 2018. aastast on komisjonil kavas:

üavaldada uuring inimkaubanduse majanduslike, sotsiaal- ja inimkulude kohta;

üavaldada uuring, mis käsitleb mõju, mis on ELi lähenemisviisil seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastu, ning edendab parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel;

üavaldada Eurostati, liikmesriikide statistikaasutuste ja ELi inimkaubandust käsitlevate riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide võrgustiku abiga järgmises komisjoni eduaruandes värske kriminaalõigusstatistika ELi olukorra kohta seoses inimkaubandusega;

üalgatada kogu ELi hõlmav teadlikkuse suurendamise kampaania inimkaubanduse kohta ning suunata see kasutajatele, tarbijatele ja haavatavatele rühmadele ning kõrge riskiga valdkondadele.

Valdkondadevahelised meetmeid inimkaubanduse vastase võitluse prioriteetide toetamiseks ELis ja väljaspool ELi

üToetada inimkaubandusevastase võitluse eesmärke ja prioriteete ning projekte, milles osutatakse erilist tähelepanu nähtuse soolisele mõõtmele, kõrge riskiga rühmadele ning valdkondadele. Toetust antakse erinevate ELi rahastamisprogrammide kaudu nagu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Sisejulgeolekufondi (ISF) politsei- ja piiriüksus, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“, õigusprogramm ja õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA), liikuvuspartnerluse rahastamisvahend, Euroopa Arengufond, arengukoostöö rahastamisvahend, stabiilsuse ja rahu edendamise ELi rahastamisvahend (IcSP) ja ELi loodud hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks.

IV. Kokkuvõte

ELi inimkaubandusvastase võitluses kooskõlastamises on tehtud edusamme. Kuid kuna valdkond areneb pidevalt, tuleb ELi inimkaubanduse vastast võitlust hoogustada nii ELis kui ka väljaspool. Seetõttu määratakse käesolevas teatises reageerimise tõhustamise eesmärgil kindlaks rida sihtotstarbelisi valdkondadevahelisi prioriteete, mida peavad alates 2017. aasta lõpust koordineeritumal ja kooskõlastatumal viisil järgima kõik asjaomased asutused ja organisatsioonid. Liikmesriigid peaksid kasutama kõiki neile kättesaadavaid paljutõotavaid vahendeid, et ELi tasandil kokkulepitud meetmed viivitamata ellu viia. Komisjon jälgib käesolevas teatises sätestatud meetmete rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2018. aasta lõpuks aruande.

(1)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 5, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 79 ja 83.

(2)

Komisjoni andmetel on 67 % inimkaubanduse registreeritud ohvritest ELis seksuaalse ärakasutamise ohvrid (kellest 95 % on naised või tüdrukud), järgnevad tööalane ärakasutamine (21 % ohvritest) ja muud ärakasutamise vormid (12 %). See langeb kokku piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tuvastatud suundumustega.

(3)

Inimkaubanduse eri vormidest saadav ülemaailmne kasum on hinnanguliselt 29,4 miljardit eurot (Europoli 2015. aasta aruandes inimkaubanduse ärimudeli kohta).

(4)

COM(2016) 267 (final); COM(2017) 195 (final); Europoli 2016. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (iOCTA), ELi 2017. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang (SOCTA) ning Europoli 2016. aasta aruanne inimkaubanduse olukorra kohta ELis.

(5)

Euroopa rände tegevuskava, COM(2015) 240 final; Euroopa julgeoleku tegevuskava, COM(2015) 185final.

(6)

Komisjoni teatis „Avatud ja turvalise Euroopa muutmine tõelisuseks”, (COM(2014)154 final); Komisjoni teatis rändeprotsessis osalevate laste kaitse kohta (COM(2017)211); ning ELi narkostrateegia (COM(2017) 195 final); Julgeolekuliidu eduaruanded (COM(2017) 213 final, SWD(2017) 278 final, COM(2017) 407 final.

(7)

Nõukogu järeldused ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega aastatel 2018–2021, 7704/17. Vaata ka ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangut (Europol, 2017).

(8)

inimõiguste ja demokraatia tegevuskava; ELi uus tegevusraamistik soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välissuhetes aastateks 2016–2020; ELi strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; ELi strateegia ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta ning uus Euroopa konsensus arengu küsimustes.

(9)

Euroopa Parlamendi resolutsioonid direktiivi 2011/36/EL (P8 TA(2016)0227) rakendamise kohta ning inimkaubanduse vastase võitluse kohta ELi välissuhetes (P8 TA(2016)0300). Vaata ka Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 10 põhisõnumit Euroopa Komisjonile FEMM/8/09 816 (3. mai 2017),

(10)

mida on väljendatud ELi kodanikuühiskonna inimkaubandusevastase platvormi korralistel koosolekutel, avalikel üritustel ja arvukates komisjonile esitatud seisukohtades.

(11)

Direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset, ELT L-101, 15.4.2011, lk 1.

(12)

COM(2016) 722 final („Ülevõtmisaruanne“), COM(2016) 719 final („Kasutamist käsitlev aruanne“), vastu võetud 2.12.2016.

(13)

COM(2012)286 final.

(14)

Kokkuvõte: Ülevaade ELi inimkaubanduse vastase võitluse meetmetest: https://ec.europa.eu/anti-trafficking/publications/eu-anti-trafficking-action-2012-2016-glance_en .

(15)

„Ülevõtmisaruanne“ ja „Kasutamist käsitlev aruanne“.

(16)

Inimkaubandust käsitlevate riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide mitteametlik ELi võrgustik; Inimkaubandusevastane ELi kodanikuühiskonna platvorm; ELi justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid; ELi institutsioonid; rahvusvahelised organisatsioonid.

(17)

Koostöö hõlmab neljanda rahapesuvastase direktiivi kohaldamiseks võetavaid meetmeid ja ELi rahapesu andmebüroode vahelise platvormi, raamatupidamise kohtuekspertide liidu ja võrgustiku tegevusvaldkondi.

(18)

Komisjoni teatis „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015) 497); Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta – Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks COM(2017) 491.

(19)

Need hõlmavad läbipaistvust, tööhõive- ja töötingimusi, keskkonda ja kliimamuutust, sotsiaalset dialoogi, avalikke hankeid, kaubandust, arengukoostööd ja rahvusvahelisi suhteid.

(20)

Täpsemat teavet leiab aadressil https://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/overview-garment-related-activities_en.pdf .

(21)

Direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta on sõnaselgelt sätestatud inimkaubandusega tegelemine kõrvaldamise alusena vastavalt artiklile 57.

(22)

Direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artiklis 57 on sõnaselgelt sätestatud inimkaubandusega tegelemise kõrvaldamise alusena.

(23)

„Inimkaubanduse ohvrite õigused ELis“, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/eu_rights_of_victims_of_trafficking_en_1.pdf .

(24)

Ülevõtmisaruandes viidatakse konkreetselt lastele suunatud erikaitsemeetmetele, lapseks olemise presumptsioonile ja lapse vanuse hindamisele, kriminaalmenetluse eel ja ajal pakutavale kaitsele, tingimusteta abi kättesaadavusele, hüvitamisele, karistamata jätmisele, lapsohvri pereliikme abistamisele ja toetamisele.

(25)

Aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta, COM(2016) 267 final, (edaspidi „eduaruanne“).

(26)

Viisataotluste menetlemise ja välja antud viisade muutmise käsiraamatus on juba esitatud soovitused alaealiste nimel esitatud taotluste töötlemise parimate tavade kohta, et olla kindel, et puudub alus kahtlustada lastega kauplemist või laste väärkohtlemist (K(2010) 1620 lõplik).

(27)

Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/rights_child/10_principles_for_integrated_child_protection_systems.pdf .

(28)

ELi 7 justiits- ja siseküsimuste asutust väljendasid 2011. aastal ühist pühendumust inimkaubanduse vastu võitlemisel.

(29)

ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2016. aasta resolutsioon 71/1, pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon.

(30)

Euroopa uus arengukonsensus – „Our world, our dignity, our future“, 2017/C 210/01.

(31)

Algatuse toetuseks on eraldatud 500 miljonit eurot.

(32)

Uuring Euroopa Komisjoni rahastatud inimkaubandusvastase võitluse projektide poliitika põhjaliku läbivaatamise kohta (2016): https://ec.europa.eu/anti-trafficking/publications/comprehensive-policy-review-anti-trafficking-projects_en . Aastatel 2004–2015 rahastas komisjon 321 inimkaubandusevastast projekti kogusummas 158,5 miljonit eurot. Need andmed ei sisalda raha, mis eraldati rändekriisi raames.