EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017DC0688

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE Kolmas aruanne energialiidu olukorra kohta

COM/2017/0688 final

Brüssel,23.11.2017

COM(2017) 688 final

KOMISJONI TEATIS

FMT:Font=Microsoft Sans SerifKolmas aruanne energialiidu olukorra kohta/FMT

{SWD(2017) 384 final}
{SWD(2017) 385 final}
{SWD(2017) 386 final}
{SWD(2017) 387 final}
{SWD(2017) 388 final}
{SWD(2017) 389 final}
{SWD(2017) 390 final}
{SWD(2017) 391 final}
{SWD(2017) 392 final}
{SWD(2017) 393 final}
{SWD(2017) 394 final}
{SWD(2017) 395 final}
{SWD(2017) 396 final}
{SWD(2017) 397 final}
{SWD(2017) 398 final}
{SWD(2017) 399 final}
{SWD(2017) 401 final}
{SWD(2017) 402 final}
{SWD(2017) 404 final}
{SWD(2017) 405 final}
{SWD(2017) 406 final}
{SWD(2017) 407 final}
{SWD(2017) 408 final}
{SWD(2017) 409 final}
{SWD(2017) 411 final}
{SWD(2017) 412 final}
{SWD(2017) 413 final}
{SWD(2017) 414 final}


I.    SISSEJUHATUS

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele on Euroopas saamas reaalsuseks. Energialiidu algatus, mis on komisjoni praeguse koosseisu üks kümnest prioriteedist, võimaldab luua uusi töökohti ning suurendada majanduskasvu ja investeerimisvõimalusi. Selles protsessis olid olulisteks sammudeks eelmisel aastal esitatud pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 1 ja 2017. aasta novembris esitatud ettepanekud, 2 milles käsitletakse vähese heitega liikuvust. Vähem kui kolm aastat pärast energialiidu raamstrateegia 3 avaldamist on komisjon esitanud peaaegu kõik ettepanekud, mida on vaja, et rakendada põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“, toetada ELi juhtrolli kliimamuutuste ja taastuvenergia valdkonnas ning tagada energiatarbijatele võrdsed võimalused.

Energialiidu olukorda käsitlevas käesolevas kolmandas aruandes analüüsitakse eelmisel aastal saavutatut ja järgmise aasta ülesandeid. Nüüd on aeg, et kogu ühiskond (elanikud, linnad, maapiirkonnad, ettevõtjad, teadusringkonnad, sotsiaalpartnerid) võtaksid täieliku vastutuse energialiidu eest, arendaksid seda edasi ja osaleksid tulevikulahenduste loomisel.

Komisjonil on hea meel, et Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud kindla kohustuse võtta energiat ja kliimamuutusi käsitlevad 2015. ja 2016. aasta seadusandlikud ettepanekud vastu esmajärjekorras, nagu on ette nähtud kolme institutsiooni juhi ühisavaldusega 4 . Komisjon kutsub kaasseaduseandjaid üles tegutsema otsustavalt ja säilitama eri ettepanekute vahelise sidususe.

Samal ajal on oluline jätkuvalt rakendada kiiresti mitmeid toetavaid meetmeid, 5 et üleminek vähese CO2-heitega majandusele aitaks Euroopa majanduse ajakohastamisele igakülgselt kaasa. Samuti aitab see liikmesriikidel täita 2020. ja 2030. aastaks energia- ja kliimavaldkonnas ühiselt seatud eesmärke ning on kooskõlas energialiidu laiema eesmärgiga.

Energialiidu väljakujundamine eeldab komisjoni, liikmesriikide ja kõikide ühiskonnarühmade tihedat koostööd. See on koosloomisprotsess, mille üks tähtis etapp on liikmesriikide lõimitud riiklike 2020. aasta järgsete energia- ja kliimakavade projektide õigeaegne esitamine. Enamik liikmesriike on hakanud koostama riiklikku kava, kuid nad peavad tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et lõplikult viimistleda kavaprojektid 2018. aasta alguseks 6 . Varajane esitamine on oluline selleks, et tagada investorite usaldus ja kindlus ka pärast 2020. aastat. Projektide esitamine 2018. aasta alguseks on oluline ka selleks, et näidata liidu tugevat juhtrolli maailmas.

Energiatootmise ja -nõudluse üleilmne muutumine mõjutab märkimisväärselt geopoliitikat ja tööstuse konkurentsivõimet. See on tõsine väljakutse Euroopa jaoks, kuid loob ka ainulaadseid võimalusi. Seoses sellega tahab EL suurendada oma juhtrolli maailmas puhtale energiale üleminekul, tagades samal ajal kõigile oma elanikele energiajulgeoleku. Seepärast on ELi jaoks energialiidu väljakujundamine väga oluline. See töö ei ole veel lõppenud. Eesmärgikindlus sellistes küsimustes nagu taastuvenergia, energiatõhusus, kliimameetmed ja puhta energia alane innovatsioon ning õigete hinnasignaalide tagamine on eeltingimused kogu majanduse ajakohastamiseks vajalike investeeringute saamiseks.

Seepärast peame kiirendama ühiseid jõupingutusi ja täitma kohustuse kujundada energialiit välja praeguse komisjoni ametiaja lõpuks. Aastaks 2019 ei peaks energialiit enam olema poliitika, vaid reaalsus.

II.    SUUNDUMUSED JA POLIITIKATÄHELEPANEKUD

Euroopa liigub fossiilkütusepõhiselt energiasüsteemilt vähese CO2-heitega ning täielikult digitaalsele ja tarbijakesksele süsteemile. Viimastel aastatel täheldatavad peamised suundumused on jätkunud ja mõnes valdkonnas isegi süvenenud 7 .

Taastuvenergia osakaal ELi energiaallikate jaotuses suureneb ja peaks 2020. aastaks kavakohaselt olema 20 %. Taastuvenergia moodustas 2015. aastal kaheksandat aastat järjest ELi uuest tootmisvõimsusest enamuse (77 %) 8 . Taastuvenergia hind väheneb näiteks päikeseenergia (fotoelektriliste seadmetega toodetud) 9 ning ka maismaa ja avamere tuuleenergia puhul. See on märk tarbijate usaldusest tehnika arengu, hea poliitikakujunduse ja elektrituru reformide vastu 10 . Varem on investeerimist taastuvenergiasse vähendanud liikmesriikidest kohaldatud tagasiulatuvad meetmed. Varustuskindluse seisukohast on taastuvenergia võimaldanud hinnanguliselt säästa 16 miljardit eurot fossiilkütuse impordilt (2015. aasta andmed) 11 .

Joonis 1. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises ELis vs. taastuvenergia direktiivi ja riiklike taastuvenergia tegevuskavade kohased kõverad.

Kasvuhoonegaaside heite sidumine SKPst lahti on jätkunud peamiselt innovatsiooni toel 12 . 2016. aastal suurenes Euroopa tööstus- ja majandustegevus tänu majanduse taaselavnemisele ning SKP kasvas kokku 1,9 %. Selle tulemuseks oleks võinud olla kasvuhoonegaaside suurenemine, kuid heide vähenes kokku 0,7 % ja seda isegi kiiremini (2,9 %) ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalevates sektorites. Ajavahemikus 1990–2016 kasvas kogu SKP kokku 53 %, samal ajal kui koguheide 13 vähenes 23 % 14 . Transpordisektoris aga kasvuhoonegaaside heide suureneb.

Joonis 2. ELi SKP muutus (püsivhindades), ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste ja ELi majanduse kasvuhoonegaaside heite mahukuse (heitkoguse ja SKP suhtarv) muutused, indeks (1990 = 100).

Samuti on majanduskasv ja energiatarbimine lahti seotud. Energianõudlus väheneb ELis järk-järgult peamiselt tänu liikmesriikide energiatõhususmeetmetele. Kuigi energiatarbimine suurenes 2015. aastal veidi tänu suuremale majanduskasvule, nafta- ja gaasihindade odavnemisele ning sellele, et talv oli külmem võrreldes 2014. aasta erakordselt sooja talvega, väheneb tarbimine pikas perspektiivis selgelt: 2015. aastal tarbiti ELis primaarenergiat 2,5 % vähem kui 1990. aastal, samal ajal kui SKP kasvas samal ajavahemikul 53 %. Siiski peab EL et energiatõhususe eesmärgi 15 saavutamiseks vähendama ajavahemikus 2015–2020 oma primaarenergiatarbimist 3,1 %.

Joonis 3. SKP ja primaarenergia tarbimise suundumus EL 28 liikmesriigis. Allikas: Eurostat

Käimasolev energiasüsteemi ümberkorraldamine on osa Euroopa majanduse ajakohastamisest. Näiteks on Euroopas suurenenud puhta energia tehnika patentide taotlemine. Ka soovivad Euroopa ettevõtjad kaitsta oma leiutisi rahvusvaheliselt, mis näitab seda, et nende konkurentsivõime rahvusvahelisel energiatehnikaturul suureneb. EL on rahvusvaheliste patentide arvu poolest Jaapani järel teisel kohal.

Joonis 4. ELi puhta energia tehnika patentide arengusuundumus. Allikas: Euroopa Komisjon / Teadusuuringute Ühiskeskus (põhineb Euroopa Patendiameti andmetel). Andmed 2014., 2015. ja 2016. aasta kohta on hinnangulised.

Positiivsetest suundumustest hoolimata võib puhtale energiale üleminekut takistada ebaaus konkurents, kui liikmesriigid jätkavad fossiilkütuste toetamist. Kõnealuseid toetusi antakse eri vormis, nt otsetoetustena ebaökonoomsetele söekaevandustele, 16 võimsuse tagamise mehhanismide kaudu heitemahukatele elektrijaamadele, maksusoodustusena ettevõtte autode või diislikütuse puhul ja samalaadsete meetmetena. Fossiilkütusetoetused suurendavad ka riski, et investeeritakse kasutuskõlbmatutesse varadesse, mis tuleb enne nende kasutusaja lõppu asendada. Liikmesriikide lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid aitama paremini hinnata jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad fossiilkütusetoetuse vähendamiseks. Järgmises energiahindu ja -kulusid käsitlevas 2018. aasta aruandes esitatakse ajakohastatud teavet fossiilkütusetoetuste kohta.

III.    EDUSAMMUDE HINDAMINE

Energiasüsteemi ümberkorraldamine peaks olema sotsiaalselt õiglane, viima innovatsioonini ja põhinema tulevikukindlal taristul ning samal ajal suurendama varustuskindlust. Euroopa Liidu investeerimisvahendid ning välis- ja arengupoliitika toetavad energiasüsteemi ümberkorraldamist Euroopas. Kõigis nendes valdkondades saavutati märkimisväärset edu 2017. aastal.

Sotsiaalselt õiglane energiasüsteemi ümberkorraldamine

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele mõjutab paljusid inimesi, nt tarbijaid, töötajaid, tööandjaid ja energiaturuosalisi. Kuigi mitte kõik ei saa energiasüsteemi ümberkorraldamisest kasu lühikeses perspektiivis, saab hoolika juhtimise korral sellest lõpuks kasu kogu ühiskond tänu uute töökohtade loomisele, energiakulude kokkuhoiule ja õhukvaliteedi paranemisele. Paljude paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ sisalduvate toetavate meetmete eesmärk on lahendada mõnede piirkondade või inimrühmade probleeme, mis ei lase neil energiasüsteemi ümberkorraldamisest kasu saada.

Toetavad meetmed rohke CO2-heitega piirkondades ja saartel

2017. aastal hakkas komisjon andma söe- ja süsinikumahukast tööstusest sõltunud või praegu sõltuvatele üleminekupiirkondadele just neile vajalikku toetust ja abi. Need piirkonnad seisavad silmitsi konkreetsete majandus- ja sotsiaalprobleemidega. Slovakkias Trenčíni ja Poolas Sileesia piirkonnas on alustatud tööd tihedas koostöös riigi ja piirkonna ametiasutustega. Toetus hõlmab nende piirkondade majanduse tugevatele külgedele keskenduvate teadusuuringute tegemist, tehnilist abi ning nõuandeid mitmete olemasolevate ELi fondide ja programmide sihipärase kasutamise kohta. Komisjon jätkab tihedat koostööd nende piirkondadega ja laiendab katseprojekti teistele huvitatud liikmesriikidele. Selle algatuse eesmärk on ka kasutada ära nende Euroopa piirkondade kogemusi, kus üleminek on olnud edukas. Selleks luukase 2017. aasta detsembris kogu ELi hõlmav sidusrühmade platvorm.

Kuigi saartel on tihti eeliseid puhta energia investeeringute ligimeelitamisel, seisavad nad silmitsi konkreetse probleemidega, mis tulenevad nende geograafilisest asendist, majanduse väiksusest ja suurest sõltuvusest imporditavatest fossiilkütustest. Komisjon ja 14 liikmesriiki allkirjastasid 2017. aasta mais Maltal poliitilise deklaratsiooni, mille eesmärk oli kiirendada saarte üleminekut puhta energia kasutamisele. Esimene selle algautuse raames korraldatud foorum peeti septembris Kreetal. Selle algatuse eesmärk on luua Euroopa 2 400 asustatud saare jaoks pikaajaline raamistik, mis aitab saartel vähendada sõltuvust energiaimpordist tänu oma taastuvate energiaallikate paremale kasutamisele.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele aitab luua uusi töökohti energiasektoris 17 ja ka teistes sektorites. Selline töökohtade loomise potentsiaal eeldab uute oskuste ja uue pädevuse omandamist. Seepärast avaldas komisjon hiljuti oskustealase valdkondliku koostöö kava käsitleva projektikonkursi kutse, milles keskendutakse oskustele, mida on vaja puhta energia tehnika, taastuvenergia ja ehitussektoris 18 . Autotööstuse jaoks käivitati samasugune raamistik eelmisel aastal. Selleks et paremini mõista oskuste lõhet eri riikides ja sektorites, analüüsib Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP) vabade töökohtade reaalaja päringute alusel suurandmeid ja esialgsed tulemused peaksid olema kättesaadavad 2018. aastal.

Kütteostuvõimetus on ELis probleem peaaegu 50 miljoni inimese jaoks. Komisjon tegi puhta energia paketi ühe osana ettepaneku mitme sellise meetme kohta, mille eesmärk on vähendada kütteostuvõimetust, suurendades energiatõhusust, võttes kaitsemeetmeid lahtiühendamise vastu ning küsimust liikmesriigi tasandil paremini sõnastades ja jälgides. Euroopa kütteostuvõimetuse vaatluskeskus avaldab hiljemalt 2017. aasta lõpus interaktiivses veebiportaalis statistika ja aruanded. Järgmises etapis keskendub ta ekspertide ja poliitikakujundajate vahel teabe vahetamisele ja parimate tavade jagamisele. On käivitatud teadlikkuse tõstmise katsekampaania ja seda hakatakse järgmisel aastal rakendama neljas liikmesriigis (Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Portugalis ja Rumeenias). Kampaanias keskendutakse sellele, kuidas tõsta kütteostuvõimetute tarbijate teadlikkust nende õigustest, ning antakse tarbijatele näpunäiteid energia säästmise kohta ning teavet energiatõhususe kulutõhusa suurendamise kohta.

Energiasüsteemi ümberkorraldamisel on positiivne mõju paljude eurooplaste tervisele. Selliste saasteainete nagu vääveldioksiidide, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste kogusaaste väheneb ELis, kuid õhusaaste põhjustab endiselt üle 400 000 enneaegse surma aastas 19 . Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi vastuvõtmisega 2016. aasta detsembris 20 kavatseb EL vähendada õhusaastest tingitud enneaegsete surmade arvu poole võrra 2030. aastaks. Energiasüsteemi ümberkorraldamine aitaks toksilisi heiteid veelgi vähendada ja parandada elukvaliteeti paljudes Euroopa linnades, mille elanike igapäevaelu osa on õhusaaste 21 . Arukad investeeringud keskkonnasäästlikumasse transporti ja kodumajapidamiste kütmisse toetavad samuti majandust, kuna aitavad vähendada tervishoiukulusid ja hingamisteede haigustest tingitud haiguspäevade arvu.

Innovaatiline energiasüsteemi ümberkorraldamine

Energialiit on puhta energia alase innovatsiooni oluline mootor Euroopas ja ülejäänud maailmas. Euroopa ettevõtjad ja innovaatorid peaksid olema selle protsessi esirinnas ja kasutama uute tehniliste lahenduste ja ettevõtlusmudelite osas ära teerajaja eelist. See on üks puhta energia alase innovatsiooni strateegia 22 põhieesmärke.

Euroopa on üks maailma innovaatilisemaid piirkondi, kuid on vaja teha rohkem jõupingutusi, et tuua need innovaatilised lahendused turule ja muuta need majanduskasvu ja töökohtade loomise allikaks.

Kuna teadustöö ja innovatsioon võtavad aega, sõltub kohapeal keskpikas perioodis saadav kasu kohe tehtavast eeltööst. Seepärast suurendati eelmisel aastal ELi rahaliste vahendite kasutamist. Ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse innovatsiooni aruka spetsialiseerumise kaudu (vähemalt 2,6 miljardit eurot suunatakse vähese CO2-heitega tehnoloogiat hõlmavasse teadustegevusse ja innovatsiooni 23 ), samal ajal kui programmi „Horisont 2020“ raames on ajavahemikuks 2018–2020 ette nähtud üle 2 miljardi euro peamiselt järgmise nelja energia- ja kliimaprioriteedi jaoks: energia salvestamine, taastuvenergia, hooned ja (linnaline) elektromobiilsus. Võttes arvesse ka alt üles suunatud tegevust, võib kogusumma ulatuda isegi 3 miljardi euroni 24 . InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide programmi (rahastamisvahend, millega toetatakse esimesi omataolisi projekte vähese CO2-heitega tehnoloogia valdkonnas) eelarve suurenes programmi „Horisont 2020“ rahaliste vahendite kasutamisega kaks korda ja on nüüd 300 miljonit eurot ning selle raames saab nüüd kasutada ka programmi „NER300“ esimese projektikonkursiga 25 saadud täiendavat jaotamata tulu.

Akud on eelmise aasta novembris kindlaks määratud innovatsiooniprioriteetide strateegiline osa. Tänu üha parematele kasutusomadustele ja odavamatele hindadele on akud oluline toetav tehnoloogia energialiidu eesmärkide saavutamisel, eriti elektromobiilsuse ja elektrisalvestuslahenduste valdkonnas. Mis puutub rahastamisse, siis on komisjon valmis koondama märkimisväärset toetust akude ja akuelementide tehnoloogia arendamiseks. Selleks teeb komisjon koostööd innovatsiooni ökosüsteemi, liikmesriikide ja tööstusharu sidusrühmadega aku kogu väärtusahela ulatuses, et teha kindlaks prioriteedid ja vajadused ning luua ELi akuliit, mille keskmes on akuelementide tootmine. Neid tulemusi kasutatakse ära puhta energia tööstusliku konkurentsi foorumi raames 2018. aasta veebruaris. Sellega täiendatakse õigusmeetmeid, mille eesmärk on soodustada energiasalvestamist ja edendada elektromobiilsust. Samalaadseid ühiseid lähenemisviise kasutatakse ka teistes sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu taastuvenergia ja olemasolevate hoonete muutmine CO2-vabaks, millest saavad käegakatsutavat kasu Euroopa tööstus ja majandus.

Linnade innovatsioonitegevust toetavad meetmed

Linnades leiab aset suur osa innovatsioonist, mida on vaja energiasüsteemi ümberkorraldamiseks, ja seal tehakse ka suur osa vajalikest investeeringutest. 2017. aastal korraldasid linnad üle kogu ELi mitmeid konkreetseid algatusi, et arendada ja rakendada energiasüsteemi ümberkorraldamist toetavaid uusi ja innovaatilisi tehnoloogialahendusi. Linnadega seotud innovatsioonimeetmete programmi raames hakkasid Göteborg, Pariis ja Viladecans katsetama innovaatilisi lahendusi, mida saaks kasutada ka teistes ELi linnades 26 . Linnapeade pakti algatuse raames, mida nüüd laiendatakse Euroopast kaugemale, järgivad Euroopa 27 linnad, naabruspoliitikaga hõlmatud ja ka laienemisprotsessis osalevad piirkonnad terviklikku lähenemisviisi ning on võtnud otsustavaid meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning taskukohase ja säästva energia kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks loodi ELi linnade tegevuskava 28 alusel eri linnade vahel partnerlussuhteid. See on innovaatiline juhtimisviis, mis hõlmab kohaliku tasandi ametiasutusi, liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone. Energiasüsteemi innovaatilise ümberkorraldamise seisukohast on oluline roll partnerlussuhetel, mis hõlmavad energiasüsteemi ümberkorraldamist, linnalist liikuvust, õhukvaliteeti, säästvat maakasutust ja looduspõhiseid lahendusi, digitaaltehnoloogiale üleminekut, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ja hooneid. Arukate linnade ja kogukondade Euroopa innovatsioonipartnerluse raames on linnad ja tööstusharu teinud tööd, et 300 miljonil eurooplasel oleks 2025. aastal võimalik kasutada linnade pakutavaid koostalitlusvõimelisi linnaandmete platvorme 29 . Samuti koostati juhis, et hõlbustada linnades otsuste tegijatel selle teenuse sisseostmist 30 .

Komisjon on võtmas juhtrolli ka maailmas. 2017. aasta veebruaris võttis komisjon Ameerika Ühendriikidelt üle innovatsioonimissiooni juhtkomitee juhtimise ja hakkas juhtima kahte innovatsioonialgatust: „Converting sunlight into storable solar fuels“ (päikesevalguse muundamine talletatavateks päikeseenergiapõhisteks kütusteks) ja „Affordable Heating and Cooling“ (taskukohane küte ja jahutus). 2018. aasta mais toimuva innovatsioonimissiooni tippkohtumise kaaskorraldajana kavatseb komisjon märkimisväärselt kaasata ka valitsusväliseid sidusrühmi, sh ettevõtjaid, innovaatoreid, erainvestoreid ja linnu. Seda saaks teha tihedas koostöös ülemaailmse linnapeade paktiga, 31 mis hakkas kehtima 2017. aastal. Samal ajal teeb Euroopa Liit koostööd Hiina ja Kanadaga, et soodustada puhta energia alast innovatsiooni kogu maailmas.

Komisjon on ka Euratomi nimel endiselt juhtiv osaline rahvusvahelises innovaatilises ITERi projektis, mille raames arendatakse tuumasünteesi kui majanduslikult elujõulist energiaallikat 32 .

Energiasüsteemi ümberkorraldamine, mis põhineb tulevikukindlal taristul

Energiasüsteemi ei saa ümber korraldada, kui taristut ei kohandata tulevaste energiasüsteemide vajadustele. Energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu on omavahel ühe enam seotud. See sektoriülene lõimimine jätkub, kusjuures kohalikud võrgud muutuvad üha olulisemaks eurooplaste igapäevaelus, kuna järjest rohkem hakatakse kasutama elektromobiilsuse võimalusi, detsentraliseeritud energiatootmist ja tarbimiskaja. Uue põlvkonna arukat taristut silmas pidades ja olemasoleva taristu optimeerimiseks soovitab komisjon rahalist toetust taotlevatel projektide elluviijatel arvesse võtta energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu koostoimet. Komisjon hindab, kuidas jätkata selliste innovaatiliste taristuprojektide edendamist pärast 2020. aastat.

Taristu üha suurem digiteerimine juba võimaldab võrku ja tarbimiskaja arukalt hallata. Paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ esitati tarbimiskaja sidus raamistik, mis võimaldab elektrisõidukite arukat laadimist, annab tarbijatele stiimuli laadida ajal, mil elektrihind on madal, ja jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse võrku aktiivselt hallata 33 . Alternatiivkütuste taristut käsitlevast direktiivist lähtuvalt nähti ette riiklikud poliitikaraamistikud ja toetavad meetmed, mida komisjon on üksikasjalikult hinnanud. Selleks et vähendada kindlakstehtud puudujääke, tegi komisjon selle kuu alguses ettepaneku võtta täiendavaid meetmeid, sh näha ette 800 miljonit eurot alternatiivkütuste taristu rahastamiseks 34 .

Digiajastul on äärmiselt tähtis energiataristut paremini kaitsta. Energiaekspertide küberjulgeoleku platvorm esitas 2017. aasta veebruaris avaldatud aruandes energiasektoriprobleemid ja konkreetsed vajadused, mis ei ole praegu hõlmatud ELi õigusaktidega 35 . Arukate energiavõrkude töökonna raames töötab komisjon koos sidusrühmadega kuni 2018. aasta lõpuni välja energiapõhise küberturvalisuse võrgueeskirja. On käivitatud uuring energiasektori küberintsidentidega seotud riskide ja selliste intsidentide ärahoidmise kohta.

Samal ajal jätkub töö energia siseturu paremaks lõimimiseks ja varustuskindluse suurendamiseks. Piirkondlikku koostööd, mis oli algselt mõeldud füüsilise taristu ja selle tõhusa kasutamise parandamiseks, on laiendatud ja nüüd hõlmab see selliseid aspekte nagu taastuvenergia arendamine ja energiatõhusus. Seda võidakse edasi arendada liikmesriikide ja vastavate projektide elluviijate ühisteks taastuvenergiaprojektideks või isegi piirkonna tasandi ühisteks pikaajalisteks taastuvenergia kasutuselevõtu strateegiateks.

Märkimisväärsetest saavutustest hoolimata tuleb rõhutada, et endiselt esineb suuri kitsaskohti. Hinnangute kohaselt ei saavuta neli liikmesriiki (Küpros, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) eesmärki, mille kohaselt 2020. aastaks peavad 10 % elektrivõrkudest olema ühendatud 36 . Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon täna vastu teatise 2030. aasta elektrivõrkude ühendatuse miinimummäära kohta. Samuti võttis ta vastu ühishuviprojektide kolmanda loendi. See loend sisaldab peamisi projekte, mida on vaja selleks, et saavutada ühendatud energiasiseturu eesmärke, eriti neid, milles leppisid kokku neli kõrgetasemelist töörühma, nt võrguühendused Pürenee poolsaare ühendamiseks Prantsusmaa ja ülejäänud Euroopaga, taastuvenergia arendamise tagamine, projektid, mille eesmärk on Balti riikide võrkude sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, gaasiprojektid, millega tagatakse varustuskindlus ja konkurents Kesk- ja Kagu-Euroopa riikides, ning esimesed projektid, mille eesmärk on Põhjamere piirkonna riikide võrkude lõimimine.

Piirkondlik lõimimine Euroopa Liidus

2017. aasta septembris leppis Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm (CESEC) kokku, et laiendab oma geograafilist katvust kogu Lääne-Balkani piirkonnale ja keskendub ühendatud elektrituru arendamisele, soodustades investeerimist taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Tänu Euroopa ühendamise rahastule parandati oluliselt Rumeenia ja Bulgaaria vahelist esimest gaasiühendust.

Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP) raames tehti tehniline ja majanduslik analüüs Balti riikide elektrivõrgu ja ELi elektrivõrgu Leedu/Poola kaudu sünkroniseerimise kohta 37 . See analüüs on hea alus energiasõltumatuse kiireks suurendamiseks.

Esimesed Põhjamere piirkonna riikide vahelised piirkondlikud energiakoostöö projektid on loodud ja määratakse kindlaks piirkondlikke klastreid. Põhjamere energiakeskusest, mis on kavandatav kunstsaar, mida ümbritsevad tuhanded tuuleturbiinid, saavad kasu Euroopa töötajad ja tarbijad.

Edasi on jõutud Lõuna gaasikoridori torujuhtmete ehitamisega. See projekt on strateegiliselt tähtis ELi mitmekesistamisalaste jõupingutuste seisukohast, kuna nii tuuakse gaasi uutest gaasiallikatest uue marsruudi kaudu.

Pürenee poolsaare ühendamisel energia siseturuga on saavutatud edu, kuid mitte piisavalt. 2017. aastal tegid Prantsusmaa ja Hispaania reguleerivad asutused Biskaia lahe liinide kohta kulude piiriülese jaotamise otsuse, mis võimaldab kahe riigi vaheliste elektrivõrkude ühendamise suutlikkust kahekordistada 2025. aastal, mil projekt valmib. Hispaania ja Portugali vahelist ühendust arendatakse vastavalt ajakavale ja selle kasutuselevõtmisel saavutab Portugal oma 10 % ühendatuse eesmärgi. Idapoolse gaasitelje arendamine Hispaaniast ja Portugalist gaasi siseturu suunas on edenenud ja kavandatud uus torujuhe vähendab Prantsusmaa võrgu ülekandevõime piiratust.

Lisaks füüsilisele taristule on energiaturu lõimimiseks ja turvaliseks toimimiseks vaja ka parandada põhivõrguettevõtjate omavahelist kooskõlastamist ja teha lõpp olukorrale, kus piirkonnasisest kauplemist eelistatakse piirkonnaülesele kauplemisele. Igati paindlike gaasitarnete seisukohast on ülimalt oluline tõhusalt kasutada gaasihoidlaid ja arendada üleilmset veeldatud maagaasi turgu 38 .

Energiasüsteemi ümberkorraldamine kui investeerimisvõimalus

Energialiidu arendamine ja energiasüsteemi ümberkorraldamise kiirendamine on suured investeerimisvõimalused. Seepärast on 2017. aastal energialiidu üks peamisi prioriteete investeeringute ligimeelitamine. Euroopa Liit on sellele kaasa aidanud mitut moodi.

Euroopa välisinvesteeringute kava on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu aidanud seni koondada 240,9 miljardi euro väärtuses investeeringuid, kusjuures energiasektor on heakskiidetud EFSI-projektide arvu poolest esikohal. Enamik toetatud projektidest hõlmab investeerimist taastuvenergiasse, energiatõhususse ja energiataristusse 39 .

Liikmesriigid on ka kiirendanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist energiasüsteemi ümberkorraldamiseks – 2017. aasta esimeses pooles suurenes kohapeal valitud projektide arv järsult. Vähese CO2-heitega majandusele üleminekut toetavate prioriteetsete investeeringute raames oli 2017. aasta juuni lõpuks eelarvest eraldatud ligikaudu 28 % (ehk 18 miljardit eurot 40 ) rohkem kui 8 500 konkreetsele projektile võrreldes 19 %ga 2016. aasta lõpus, 41 kusjuures rakendamine kestab 2023. aasta lõpuni 42 . Transpordisektoris on Euroopa ühendamise rahastu (transpordisektor) raames 2017. aasta lõpuks eraldatud 22,4 miljardit eurot, koondades ELis koguinvesteeringuid ligikaudu 46,7 miljardi euro väärtuses.

Eelmisel aastal lõi komisjon ka arukate hoonete aruka rahastamise algatuse, et soodustada investeerimist Euroopa hoonete renoveerimisse ja nende energiatõhusamaks muutmisesse 43 . See koos Euroopa Investeerimispangaga arendatav algatus võimaldab liikmesriikidel kombineerida avaliku ja erasektori eri rahastamisallikaid, et muuta majapidamiste ja VKEde jaoks kättesaadavaks just saneerimiseks mõeldud laenud.

Arvestades hoonete renoveerimiseks vajalikke suuri investeeringuid, on erasektori rahastamisvahendeid vaja palju rohkem. Usalduse loomiseks ja selleks, et projektide arendajad ja investorid saaksid paremini hinnata energiatõhususse investeerimise riske ja sellest saadavat kasu, käivitas Energiatõhususe finantseerimisasutuste rühm (EEFIG) komisjoni toel 2016. aasta novembris energiatõhususega seotud tegevuse riskide vähendamise platvormi (DEEP) 44 . See on suurim kogu ELi hõlmav avalikest allikatest pärit teavet sisaldav andmebaas, kus on üle 7 800 projekti, mis näitavad, et energiatõhusus on rahaliselt tasuv. Peale selle käivitati 2017. aasta juunis finantseerimisasutuste jaoks riskivahend, et pangad ja investorid saaksid kiiremini kasutada kapitali energiatõhususse investeerimiseks tänu raamistikule, mis võimaldab hinnata selliste investeeringutega seotud riske ja kasu 45 .

Veel üks sellel aastal käivitatud platvorm on linnainvesteeringute nõuandeplatvorm. See platvorm, mida komisjon arendab koos Euroopa Investeerimispangaga, tugineb Euroopa investeerimisnõustamiskeskuses juba olemas olevatele struktuuridele. See pakub linnaasutustele, kes tegutsevad projektide elluviijatena ja/või nendest kasu saajatena, asjakohaseid nõuandeteenuseid ja rahastamisvõimalusi.

Investeeringuid toetavad meetmed: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevus

ITAALIA JA PRANTSUSMAA ELEKTRIVÕRKUDE VAHELINE ÜHENDUS (IT-FR): (170 miljonit eurot), et toetada Prantsusmaad ja Itaaliat üle Alpide ühendavat Piemonte ja Savoia vahelist kõrgepinge-alalisvooluühendust Itaalia poolel,.

NORDLINKi KÕRGEPINGE-ALALISVOOLUÜHENDUS (DE-NO): (150 miljonit eurot), et toetada esimest Saksamaa ja Norra vahelist ühendust, suurendada mitmekesisust ja varustuskindlust ning soodustada elektrituru lõimimist mõlemas riigis ja piirkonnas.

ENERGA HÜBRIIDVÕLAKIRI (PL): (250 miljonit eurot) kolmeaastane investeerimisprogramm (2017–2019), et ajakohastada ja laiendada Põhja- ja Kesk-Poola elektriülekandevõrku. See hõlbustab ka uute süsteemikasutajate, sh taastuvenergiageneraatorite ühendamist.

RIIA TRANSPORDIETTEVÕTJA (LV): (175 miljonit eurot) EFSI laen ja Euroopa ühendamise rahastu toetus Riia transpordiettevõtjale, kes ehitab vesinikkütusel põhinevat taristut vesinikkütusel töötavate busside jaoks.

BALTCAPi TARISTUFOND (LT, LV, EE): EFSI projekt, millega toetatakse EIP investeeringut (kuni 20 miljonit eurot) BaltCapi taristufondi, mis on üldine taristufond, mis keskendub taastuvenergiale, energiatõhususele ja transpordiprojektidele kolmes Balti riigis.

NAVARRA LIGINULLENERGIA-SOTSIAALELAMUTE PROJEKT (ES): EFSI raames antava ELi tagatise abil toetatakse selle 39 miljoni euro suuruse EIP laenuga 524 sotsiaalelamuüksuse ehitamist Pamplonas Navarra piirkonnas. Need on liginullenergia-sotsiaalelamud.

KORTERELAMUTE RENOVEERIMISE PROGRAMM (LT): (314 miljonit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust aastatel 2014–2020 koos vahendite võimaliku suurendamisega kõnealustest fondidest). Eesmärk on suurendada kõige küttemahukamate korterelamute energiatõhusust mitmete rahastamisvahendite kaudu (laenud ja tagatised).

Samuti tuleb meeles pidada, et kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem vaadati 2020. aasta järgseks perioodiks läbi, siis tegi komisjon ettepaneku luua innovatsioonifond, et toetada innovatsiooni energia- ja tööstussektoris. 2017. aastal korraldas komisjon mitu sektoripõhist ümarlauda ekspertidega, et fondi maht vastavalt vajadustele kindlaks määrata 46 . Ettepanek hõlmab ka moderniseerimisfondi loomist, et toetada väiksema eelarvega liikmesriike energiasüsteemide ajakohastamisel.

Hoolimata kõigist neist jõupingutustest saaks investeerimissõbraliku keskkonna loomiseks rohkem ära teha. Kooskõlastamata ja ettearvamatu riiklik energia- ja kliimapoliitika vähendab investeerimiskindlust. Veel hiljuti oli üksnes mõnel liikmesriigil olemas kliima- ja energiakava ja strateegia, mis ulatuvad 2020. aastast kaugemale. Ühelgi riigil ei olnud terviklikku kava, mis hõlmaks kõiki viit energialiidu mõõdet, ning piiratud arv valitsusi kaalus riikliku poliitika kujundamisel piiriülest mõju. Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad võimaldavad potentsiaalsetel investoritel teha vajalikke pikaajalisi investeerimisotsuseid, mis ulatuvad 2020. aastast kaugemale 47 .

Selleks et lahendada energiasüsteemi ümberkorraldamisega seotud investeerimisprobleeme, tuleb rahastamine viia kooskõlla energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Jätkusuutlik investeerimine on kapitaliturgude liidu üks uus prioriteet. 2017. aasta juunis tehti oluline algatus, kui avaldati juhised, mis aitavad ettevõtjatel avalikustada keskkonna- ja ühiskonnateavet. Komisjon käivitas jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma, et see annaks talle nõu selle kohta, kuidas tagada, et ELis võetakse finantsreguleerimise ja turutavade puhul arvesse jätkusuutlikkust. Eksperdirühm esitab oma soovitused 2018. aasta alguses 48 . Selles valdkonnas on jätkuvalt juhtroll Euroopal, eelkõige Prantsusmaal, kes emiteeris jaanuaris esimese rohelise riigivõlakirja (rekordiliselt seitsme miljardi euro väärtuses). EIP on endiselt maailma suurim roheliste võlakirjade emiteerija, kelle portfelli maht kasvab pidevalt.

Septembris tehti oluline otsus hoonete energiatõhususse investeerimise hõlbustamise kohta. Hiljutises Eurostati juhendis energiatõhususlepingute 49 kajastamise kohta valitsemissektori arvepidamises selgitatakse selliste lepingute statistilist kajastamist, sh olukorda, mil neid lepinguid kajastatakse väljaspool riigi bilanssi. See võimaldab omavalitsustel energiatõhususlepinguid lihtsamini kasutada selliste avalike hoonete nagu haiglate, koolide ja sotsiaalmajade energiatõhususe suurendamiseks, ilma et see mõjutaks negatiivselt avaliku sektori eelarvepuudujääki ja võlga. Ka on nii hõlpsam arendada tugevamat energiatõhususlepingute pakkujate turgu, mis hõlmab paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Praktikute jaoks avaldatakse hiljem sel aastal praktiline juhend.

Energiasüsteemi ümberkorraldamise välismõõde

ELi välis- ja arengupoliitika on oluline puhtale energiale ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamisel maailmas ning ELi energiajulgeoleku ja konkurentsivõime tugevdamisel.

2017. aastal suurendas EL oma kliima- ja energiadiplomaatia koostoimet. Vastuseks USA administratsiooni kavatsusele taganeda Pariisi kokkuleppest kinnitas EL oma kohustust võidelda ülemaailmselt kliimamuutuste vastu ja tugevdada olemasolevaid ülemaailmseid partnerlussuhteid. EL otsib jätkuvalt uusi liitlasi alates maailma suurimatest majandusriikidest kuni kõige haavatavamate saareriikideni. EL suurendas eelmisel aastal märkimisväärselt kliimameetmetesse investeerimist ja andis 2016. aastal üle 20 miljardi euro arengumaadele 50 .

EL toetas täiel määral G20 Hamburgi kliima- ja energiategevuskava majanduskasvu soodustamiseks ning tugevdas koostööd mitme peamise partneriga, eriti Aasias. EL allkirjastas Hiinaga energiategevuskava ja Jaapaniga koostöömemorandumi, et edendada üleilmset veeldatud maagaasi turgu. Sidemete tugevdamine Indiaga jätkus ELi ja India liidrite energia- ja kliimaavaldusega, mis tehti 6. oktoobril 2017. EL edendas energia- ja kliimasuhteid Iraaniga ja korraldas esimese ELi-Iraani säästva energia ärifoorumi.

EL on edendanud kasvuhoonegaaside heite vähendamise otsusekindla strateegia vastuvõtmist Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, et rahvusvaheline laevandussektor aitaks kaasa ühistele ülemaailmsetele jõupingutustele, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid, ka jätkas ta tööd Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet lennunduses.

Ülemaailmse CO2-turu tekkimine, eelkõige heitkogustega kauplemise süsteemide ühendamise kaudu, on ELi pikaajaline eesmärk. Selline turg pakub võimalusi heidet veelgi vähendada, vähendades samal ajal omakorda kliimamuutuste mõju leevendamise kulu. Ettepanekud sõlmida ja allkirjastada Šveitsiga leping heitkogustega kauplemise süsteemide ühendamise kohta on nüüd arutamisel nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Ka teistes maailma osades on ELil aktiivne roll nii mitmepoolsetes algatustes 51 kui ka kahepoolses tegevuses, eriti koostöö parandamisel Hiinaga, kes valmistab ette üleriigilist süsteemi.

Energia on ELi ja tema naabrite koostöö oluline teema. Prioriteedid on regulatiivsed ja turureformid, energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine, ühenduste ehitamine, energiavarustuskindluse edendamine ning rangeimate tuumaohutusnõuete edendamine. 2017. aastal saavutas Ukraina märkimisväärset edu regulatiivsete reformide osas. Ta reformis elektrituru ja energiatõhususe poliitikaraamistikku. Peale selle loob ta suure fondi, et rahastada energiatõhususe suurendamist eluasemesektoris, ja muu hulgas on ta toetust saanud ka ELilt.

Ka tagab EL jätkuvalt, et kolmandate riikidega käimasolevates ja tulevastes kaubandusläbirääkimistes käsitletakse vajalikul viisil ka energiateemat. See on oluline, et tagada energia jätkusuutlik kättesaadavus maailmaturul, et Euroopa ettevõtjad saaksid eksporditurgude ärivõimalusi täiel määral ära kasutada, ja selleks, et toetada ELi oskusteabe ja tehnoloogia abil energiasüsteemi ümberkorraldamist kolmandates riikides.

Aafrika-ELi energiapartnerlus on säästva energia alase koostöö oluline raamistik. EL toetab ka Aafrika taastuvenergiaalgatust 52 . Komisjon panustab selle algatuse eesmärkide saavutamisse eelkõige segarahastamisvahenditega, mille raames kasutatakse toetuste rahastamist avaliku või erasektori investeeringute kaasamiseks taastuvenergiasektoris. Seni on nii saadud kokku umbes 4,8 miljardit eurot taastuvenergia täiendava tootmisvõimsuse loomiseks. Lisaks kasutab komisjon erasektorile otsetoetuse andmiseks algatust „ElectriFI“, mille praegune 30 miljoni euro suurune investeerimisportfell peaks hetkel tagama taastuvenergia uue tootmisvõimsuse umbes 88 MW ulatuses. Peale selle kutsus komisjon 2017. aasta aprillis kokku kõrgetasemelise ümarlaua, kus arutati investeerimist säästvasse energiasse Aafrikas, et edendada ELi erasektori osalemist Aafrika puhta energia sektoris. Teadusuuringute ja innovatsiooni alane partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas peaks heaks kiidetama novembris 2017 toimuval Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Ka jätkas EL energiajulgeoleku suurendamist koos rahvusvaheliste partneritega, et läbipaistvuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu tugevdada üleilmseid energiaturge. Selles kontekstis on endiselt tähtsad suhted Ameerika Ühendriikidega, milleks on loodud ELi–USA energianõukogu ja selle töörühmad.

9. juunil 2017 võttis komisjon vastu Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lubada alustada läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooniga, et sõlmida leping kavandatava gaasitorujuhtme projekti Nord Stream 2 käitamise kohta. Komisjon soovib jõuda nõukogus kokkuleppele suurtes volitustes, mille alusel hakata Venemaaga läbirääkimisi pidama. Hiljutises gaasidirektiivi muutmise ettepanekus on selgitatud, et kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasitorujuhtmete suhtes kohaldatakse maagaasi siseturul ühiseid eeskirju kuni liidu jurisdiktsiooni piirini. Asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelised lepingud on endiselt sobivaimad vahendid selle tagamiseks, et kogu torujuhtme kohta kehtib sidus õigusraamistik.

IV.    Energialiidu väljakujundamine

Tänu 2017. aastal tehtud edusammudele edeneb energialiidu projekti rakendamine ning töökohtade loomine, majanduskasvu suurendamine ja investeerimine ELis kavakohaselt. Komisjon on esitanud enamiku seadusandlikest ettepanekutest, mida on vaja prognoositava õigusraamistiku tagamiseks ja selleks, et kehtestataks toetavad meetmed, mille eesmärk on kiirendada erasektori investeeringute tegemist ja toetada sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale energiale. Siiski on hädasti vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada energialiidu väljakujundamine praeguse komisjoni ametiaja lõpuks 2019. aastal. Seepärast tuleb õigusraamistiku vastuvõtmisel, toetava raamistiku rakendamisel ja ühiskonna kõigi osade kaasamise tagamisel edu saavutada.

Õigusraamistiku tagamine

Kooskõlas seadusandlikke prioriteete käsitleva ühisavaldusega peavad arutelud Euroopa Parlamendis ja nõukogus ja nende vahel kiiresti edukalt lõpule jõudma. Kaasseaduseandjad on juba vastu võtnud otsuse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabe vahetamise kohta 53 ja määruse, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, 54 et tagada parem piiriülene koostöö ja suurem solidaarsus kriisiolukorras. Sel kuul jõudsid kaasseaduseandjad ka poliitilisele kokkuleppele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise osas. Need on näited sellest, et Euroopa Liit ja selle institutsioonid on suutelised saavutama olulisi tulemusi, kui poliitiline tahe selleks on olemas.

Komisjon soovib, et kaasseaduseandjad säilitaksid ülejäänud seadusandlike ettepanekute üldise sidususe ja oleksid endiselt otsusekindlad, et EL saaks puhtale energiale üleminekul oma juhtpositsiooni kindlustada, eriti juhtimise, taastuvenergia, kliimameetmete, energiatõhususe ja puhta energia alase innovatsiooni valdkonnas. See võimaldab ELil 2018. aasta hõlbustava dialoogi osana teha Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisel edusamme ja täita eurooplaste kõrgeid ootusi puhtale energiale ülemineku osas.

Toetava raamistiku tagamine

2018. aasta prioriteet on edendada investeeringuid innovaatilistesse linnaprojektidesse ELi linnade tegevuskava üldises kontekstis. Komisjon töötab koos edumeelsete linnade ja piirkondadega, et toetada sektoriüleseid innovaatilisi projekte, mis on uute ärimudelite ja rakendustehnoloogia katselavaks. Selliseid innovaatilisi projekte tuleks korrata kogu Euroopas ja maailmas. 2017. aasta detsembris toimuv tippkohtumine „Üks planeet“, 2018. aasta mais toimuv innovatsioonimissiooni kolmas ministrite kohtumine ja 2018. aasta septembris toimuv San Francisco kliimaalane valitsusväline tippkohtumine on head võimalused näidata, et Euroopal ja selle linnadel on juhtroll puhta energia alases innovatsioonis.

Samuti suurendab komisjon rohke CO2-heitega üleminekupiirkondadele antavat toetust, et aidata neil luua lühiajalisi lahendusi ja pikaajalisemaid strateegiaid majanduse säästvaks ümberkujundamiseks. Selleks viiakse kokku töö, mida tehakse paljudes liikmesriikides töötavates ELi riigipõhistes rühmades, ja töö, mida hakkab tegema 2017. aasta detsembris loodav platvorm, mis koosneb mitmete sidusrühmade esindajatest ja mis keskendub rohke söe- ja CO2-heitega üleminekupiirkondadele.

Veel üks prioriteet on tagada, et tööstusharu tehtavad jõupingutused on kooskõlas poliitikakujundajate otsustega, et toetada puhtale energiale üleminekut strateegilistes sektorites, nt taastuvenergia-, ehitus- ja akusektoris. Puhta energia tööstusliku konkurentsi foorumi loomine aitab seda protsessi edasi viia.

Peale selle soodustab komisjon puhtasse energiasse investeerimist kui majanduse moderniseerimise olulist tegurit eri investeerimisalgatustega, nagu investeerimissaadikute, struktuurireformi tugiteenistuse ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse algatus.

Kõikide ühiskonnaosade kaasamine

Energialiit on edukas, kui kõik ühiskonnaosad tulevad kokku ja liiguvad samas suunas, nagu mõned edumeelsed osalejad on juba näidanud 55 . Energialiidu raames korraldatava teise ringreisi käigus on asepresident Šefčovič seni külastanud 17 liikmesriiki, et valitsuste ja riigi sidusrühmadega arutada energialiidu rakendamise olukorda. Kohtumised noorte, energiasüsteemi ümberkorraldamisest mõjutatud elanike, leiutajate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, linnapeade ja muude poliitikutega on head näited sellest, kuidas energiasüsteemi ümberkorraldamine on praktikas võimalik. Komisjon tagab jätkuvalt, et kaasatud oleksid ühiskonna kõik tasandid ja eriti noored, et tugevamini siduda Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil tehtavaid jõupingutusi. See on võimalus alustada kõigi asjaosalistega läbipaistvat ja konstruktiivset dialoogi lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektide üle, mis liikmesriigid peavad esitama 2018. aasta alguseks. Komisjon hindab hoolikalt neid projekte ja esitab tähelepanekud nende kohta järgmises energialiidu olukorda käsitlevas aruandes.

V.    JÄRELDUS

Energialiidu projekt on jõudnud otsustavasse etappi. Nagu ka eelnev aasta, peaks aasta 2018 andma olulisi tulemusi. Seepärast jätkab komisjon oma jõupingutusi toetavate meetmete rakendamisel, et viia ellu muutusi kohapeal ja tuua kõigile eurooplastele käega katsutavat kasu. Komisjon kutsub üles:

·kaasseaduseandjaid kahekordistama jõupingutusi, et jõuda seadusandlike ettepanekute osas kiiresti kokkuleppele. Ta teeb kõik endast sõltuva, et hõlbustada otsusekindlate ja õigeaegsete tulemuste saamist;

·liikmesriike kiirendama lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamist, et luua investorite jaoks prognoositav keskkond, ja esitama kavaprojektid õigel ajal, et EL ja tema liikmesriigid saaksid endiselt võtta juhtrolli 2018. aasta üleilmses hõlbustavas kliimadialoogis. Komisjon on valmis andma täiendavat abi;

·kogu ühiskonda ja kõiki asjaomaseid Euroopa, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi sidusrühmi aktiivselt osalema energiasüsteemi ümberkorraldamises ja aitama kaasa selle edule.

(1)

Vt teatis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (COM(2016) 860).

(2)

COM(2017) 283, 31 mai 2017, ja COM(2017) 675 final.

(3)

Energialiit on komisjoni praeguse koosseisu üks kümnest prioriteedist: „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“, COM(2015) 80.

(4)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016C1224(01)&from=EN .

(5)

COM(2016) 860 ja selle kaks lisa.

(6)

Vt käesoleva teatise 3. lisa, milles käsitletakse riiklike energia- ja kliimakavade koostamise hetkeseisu.

(7)

Vt käesolevale tatisele lisatud komisjoni üksikasjalikud aruanded, käesoleva teatise 2. lisas esitatud üksikasjalikumad poliitikatähelepanekud viie mõõtme kohta ning käesolevale teatisele lisatud 28 riigipõhist teabelehte, milles kirjeldatakse olukorda sh õhukvaliteedi olukorda igas liikmesriigis. Vt ka lisatud Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 17/2017 „Trends and projections in Europe 2017“.

(8)

Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 3/2017: „Renewable energy in Europe 2017“, https://www.eea.europa.eu/publications/renewable-energy-in-europe-2017 .

(9)

Vt lisatud dokument „Study on Residential Prosumers in the European Energy Union“, JUST/2015/CONS/FW/C006/0127, joonis 8, lk 77.

(10)

Varasemate pakkumispõhiste tuuleenergia 2010.–2016. aasta toetuskavade raames jäi lõpphind vahemikku 103,2 eurot/MWh (Horns Rev III, Taani) ja 186,1 eurot/MWh (Dudgeon, Ühendkuningriik). Lõpphind vähenes pidevalt ja Saksamaal 2017. aasta aprillis avamere tuuleenergia viimase võistupakkumise käigus tehti kolme võiduprojekti puhul pakkumise suurusjärgus 0 eurot. Fotoelektriliste seadmete puhul vähenes Saksamaal antav toetus 9,17 sendilt/kWh 2015. aasta aprillis 5,66 sendile/kWh 2017. aasta juunis.

(11)

 Taastuvenergia eduaruanne 2017 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0057&qid=1488449105433&from=EN . 

(12)

https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/strategies/progress/docs/dca_report_en.pdf.

(13)

Ei hõlma maakasutust, maakasutuse muutust ega metsandust (LULUCF), kuid sisaldab rahvusvahelist lennundust.

(14)

Vastavalt 2016. aasta ligikaudsetele inventuuriandmetele. Vt „Kaks aastat pärast Pariisi – edusammud ELi kliimakohustuste täitmisel“ (COM(2017) 646 final).

(15)

Lõppenergia tarbimine hõlmab tööstus-, transpordi-, teenuste- ja põllumajandussektorile ning majapidamistele tarnitud energiat, kuid ei hõlma tarneid energiamuundamissektorile ja energiatööstusele enesele. Primaarenergia tarbimine hõlmab ka viimasena nimetatut.

(16)

Liikmesriikidel lubatakse anda sulgemisabi 2018. aastani, et katta praegune tootmiskahju, pidades silmas konkurentsivõimetute söekaevanduste lõplikku sulgemist. Erandlike kulude katmise abi, mida antakse sotsiaal- ja keskkonnamõju leevendamiseks, ei tohi pikendada kauemaks kui 2027. aastani ( nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/787/EL konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta).

(17)

Ajavahemikus 2008–2014 vähenes CO2-mahukate energiaallikatega seotud töökohtade arv ELi energiasektoris 67 000 võrra, samal ajal kui keskkonnahoidlike töökohtade arv suurenes samal ajavahemikul rohkem kui 400 000 võrra (Eurostati andmed).

(18)

25. oktoobril avaldati konkursikutse „Erasmus+ Sector Skills Alliance“. https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/actions/key-action-2-cooperation-for-innovation-and-exchange-good-practices/sector-skills-alliances_en.  

(19)

EEA aruanne „Air Quality in Europe - 2017“, lk 17.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31).

(21)

Vt komisjoni mõjuhinnang, mis on lisatud energiatõhusust käsitleva direktiivi muutmise ettepanekule, SWD(2016) 405 final, lk 59.

(22)

COM(2016) 763 final.

(23)

Komisjon on kehtestanud energiainnovatsiooni valdkonnas viis piirkondadevahelist partnerlusprogrammi (bioenergia, mere taastuvenergia, arukad võrgud, päikeseenergia ja säästlikud hooned). KOM(2017) 376.

(24)

See hõlmab 15 miljonit eurot kunstliku fotosünteesi ja akude valdkonnas antava kahe innovatsiooniauhinna jaoks.

(25)

Programm „NER300“ on ette nähtud vähese CO2-heitega tehnoloogia valdkonna innovaatiliste näidisprojektide rahastamiseks. Seda rahastatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmanda etapi jaoks loodud uute osalejate reservis hoitava 300 miljoni saastekvoodi müügist. 20 liikmesriigi innovaatiliste taastuvenergiaprojektide ning CO2 kogumise ja säilitamise projektide jaoks on eraldatud 2,1 miljardit eurot. Viit projekti ei ole rakendatud ning eraldamata tulu antakse InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide ja Euroopa ühendamise laenuvahendite kaudu turule tagasi.

(26)

  http://www.uia-initiative.eu/en/uia-cities.  

(27)

  http://www.covenantofmayors.eu/index_en.html ; vt ka lisatud dokument „Report Covenant of Mayors in figures: 8-year assessment“, JRC 2017.

(28)

  https://ec.europa.eu/futurium/en/urban-agenda.  

(29)

  http://beta.eu-smartcities.com/sites/default/files/2017-09/EIP_Mgnt_Framework.pdf.  

(30)

  http://beta.eu-smartcities.com/sites/default/files/2017-09/ShC-EIP%20Humble%20Lamppost%20Mgmt%20F%27rwork%20-%20Component%20Design.pdf.

(31)

  http://www.globalcovenantofmayors.org/ .

(32)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi panus uuendatud ITERi projekti“ (COM(2017) 319, 14. juuni 2017).

(33)

Ettepanek: direktiiv elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 864 final, 30.11.2016).

(34)

COM(2017) 652 final.

(35)

  https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/eecsp_report_final.pdf.  

(36)

Nendest üheteistkümnest riigist (Bulgaaria, Küpros, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Ühendkuningriik), kelle miinimummäär oli 2017. aastal alla 10 %, rakendavad praegu seitse (Rumeenia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Bulgaaria, Portugal ja Iirimaa) ühishuviprojekte, mis peaksid neil võimaldama 2020. aastaks saavutada 10 % eesmärk.

(37)

  https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/8d3b7da2-562e-11e7-a5ca-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-31392329.  

(38)

Vt ka komisjon i 2016. aastal esildatud strateegia (COM(2016) 49).

(39)

Allikas: EIP – Euroopa Komisjoni andmed 2017. aasta oktoobri seisuga.

(40)

Sisaldab ELi toetust ja riikide kaasrahastust.

(41)

Saavutused 2016. aasta lõpu seisuga hõlmavad näiteks otsuseid, millega tagatakse üle 1 000 MW täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust ja 130 000 majapidamise energiatarbimisklassi parandamine.

(42)

Läbipaistvuse suurendamiseks avaldab komisjon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ajakohastatud andmed järgmisel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/ , sh iga-aastased aruanded selle kohta, milliseid edusamme on tehtud kokkulepitud indikaatorväärtuste saavutamisel. Edasisi andmeid eri valdkondades rakendamise kohta antakse 2017. aasta detsembris, mil esitatakse esimene Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide strateegiline aruanne.

(43)

Hoonete sektoris tarbitakse 40 % lõppenergiast, kusjuures kolm neljast olemasolevast hoonest ei ole tõhusad.

(44)

  https://deep.eefig.eu/.  

(45)

https://valueandrisk.eefig.eu/.

(46)

COM(2015) 337.

(47)

Käesolevale aruandele on lisatud kokkuvõte, milles on esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektide ettevalmistamise hetkeolukord igas liikmesriigis.

(48)

Kõrgetasemeline eksperdirühm avaldas oma vahearuande 2017. aasta juulis ja korraldas avaliku konsultatsiooni kuni 20. septembrini.

(49)

  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1015035/7959867/Eurostat-Guidance-Note-Recording-Energy-Perform-Contracts-Gov-Accounts.pdf/.  

(50)

EL, EIP ja liikmesriikide poolne kliimameetmete rahastamine.

(51)

Nt turuvalmidust käsitlev partnerlus, mida juhib Maailmapank, ja osalemine rahvusvahelise CO2-partnerluse (International Carbon Action Partnership, ICAP) tegevuses ja koolitustes.

(52)

See on Aafrika juhitav algatus, mille eesmärk on suurendada Aafrika taastuvenergia tootmise võimsust 2020. aastaks 10 GW võrra ja suurendada Aafrika taastuvenergia tootmise potentsiaali 2030. aastaks kokku 300 GW.

(53)

Otsus (EL) 2017/684 (ELT L 99, 12.4.2017, lk 1–9).

(54)

Määrus (EL) 2017/1938 (ELT L 198, 28.10.2017, lk 1-56).

(55)

Näiteks Bertrand Picardi loodud algatus „World Alliance for Efficient Solutions“ ( ülemaailmne liit tõhusate lahenduste leidmiseks) ( http://alliance.solarimpulse.com ) või 2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimatippkohtumisel Bill Gatesi ja teiste poolt loodud algatus „Breakthrough Energy Coalition“ (uus energiakoalitsioon) ( http://www.b-t.energy/ ).

Top

Brüssel,23.11.2017

COM(2017) 688 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Kolmas aruanne energialiidu olukorra kohta

{SWD(2017) 384 final}
{SWD(2017) 385 final}
{SWD(2017) 386 final}
{SWD(2017) 387 final}
{SWD(2017) 388 final}
{SWD(2017) 389 final}
{SWD(2017) 390 final}
{SWD(2017) 391 final}
{SWD(2017) 392 final}
{SWD(2017) 393 final}
{SWD(2017) 394 final}
{SWD(2017) 395 final}
{SWD(2017) 396 final}
{SWD(2017) 397 final}
{SWD(2017) 398 final}
{SWD(2017) 399 final}
{SWD(2017) 401 final}
{SWD(2017) 402 final}
{SWD(2017) 404 final}
{SWD(2017) 405 final}
{SWD(2017) 406 final}
{SWD(2017) 407 final}
{SWD(2017) 408 final}
{SWD(2017) 409 final}
{SWD(2017) 411 final}
{SWD(2017) 412 final}
{SWD(2017) 413 final}
{SWD(2017) 414 final}


1. lisa – Energialiidu ajakohastatud tegevuskava –
olukord 23. novembril 2017

Käesolev tegevuskava on sama kui 25. veebruaril 2015 vastu võetud komisjoni teatise „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015) 80) lisas esitatud tegevuskava, mida ajakohastati 2015. aasta novembris seoses energialiidu olukorda käsitleva esimese aruandega (COM(2015)572) ja 2017. aasta veebruaris seoses energialiidu olukorda käsitleva teise aruandega (COM(2017) 53). Ainus uus teave siin tabelis on viimases veerus, kus on esitatud ajakohastatud andmed algatuste kohta, mis on juba vastu võetud või mille puhul ajakava on muudetud. Tabel ei sisalda uut teavet algatuste kohta, mis on algselt kavandatud aastaks 2017 või hilisemaks perioodiks.

Meetmed

Vastutajad

Ajakava (esitatud teatise COM(2015) 80 lisas)

Varustuskindlus

Energia siseturg

Energiatõhusus

Kasvuhoonegaasid

Teadusuuringud ja innovatsioon

Märkused / ajakohastatud teave

Taristu

Elektrivõrkude ühendatuse 10 % miinimummäära saavutamine

Komisjon

Liikmesriigid

Riikide reguleerivad asutused

Põhivõrguettevõtjad

2015–20

X

X

X

Võeti vastu 25. veebruaril 2015 (COM(2015) 82)

Ühishuviprojektide teine loend, millest lähtuvalt võetakse vastu komisjoni delegeeritud õigusakt

Komisjon

Liikmesriigid

2015

X

X

X

Delegeeritud õigusakt võeti vastu 18. novembril 2015 (C(2015) 8052)

Ühishuviprojektide ja üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitleva määruse rakendamist hinnati 2017. aastal

Ühishuviprojektide kolmas loend avaldatakse koos energialiidu olukorda käsitleva kolmanda aruandega

Teatis, milles käsitletakse kõige olulisemaid energiataristuid hõlmava loendi koostamisel saavutatud edu ja vajalikke meetmeid, et aastaks 2030 saavutada elektrivõrkude ühendatuse miinimummäär 15 %

Komisjon

2016

X

X

Vastu võetud koos ühishuviprojektide kolmanda loendiga samal päeval kui energialiidu olukorda käsitlev kolmas aruanne

Energiataristu foorumi loomine

Komisjon

Liikmesriigid

2015

X

X

Energiataristu foorumi esimene kohtumine toimus 9.–10. novembril 2015 Kopenhaagenis, teine kohtumine 23.–24. juunil 2016 ja kolmas kohtumine 1.–2. juunil 2017

Elekter

Algatus, mis hõlmab turukorraldust ja piirkondlikke elektriturge ning võimsuse kooskõlastamist varustuskindluse tagamiseks, piiriülese kaubanduse edendamist ja taastuvenergia lõimimise hõlbustamist

Komisjon

2015–2016

X

X

X

X

Konsultatiivne teatis võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 340)

Seadusandlikud ettepanekud võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 861, elektrimäärus) ja (COM(2016) 864, elektridirektiiv)

Võimsuse tagamise mehhanismide sektoriuuringu lõpparuanne võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 752)

Käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlike dokumentide teemal

Elektrivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitleva direktiivi läbivaatamine

Komisjon

2016

X

X

X

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 862)

Käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlike dokumentide teemal

Jaemüük

Uued võimalused energiatarbijatele: tarbijate mõjuvõimu suurendamine, tarbimiskaja kasutamine; nutitehnoloogia kasutamine; jae- ja hulgimüügiturgude ühendamine; reguleeritud hindade järkjärguline kaotamine; kõrvalmeetmed haavatavate klientide kaitseks

Komisjon

Liikmesriigid

2015–2016

X

X

X

X

Teatis võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 339)

Uut elektriturukorraldust käsitlevates ettepanekutes sisalduvad tarbijaküsimusi käsitlevad seadusandlikud ettepanekud (vt eespool)

Gaas

Gaasivarustuskindluse määruse läbivaatamine

Komisjon

2015–2016

X

X

Seadusandlikud ettepanekud võeti vastu 16. veebruaril 2016 (COM(2016) 52)

Määrus (EL) 2017/1938 võeti vastu ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. oktoobril 2017 (ELT L 198, 28.10.2017, lk 1–56)

Veeldatud maagaasi ja gaasihoiustamise strateegia

Komisjon

2015–2016

X

Teatis võeti vastu 16. veebruaril 2016 (COM(2016) 49)

Õigusraamistik

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja energiaalase õigusraamistiku läbivaatamine

Komisjon

2015–16

X

X

X

Hõlmatud konsultatiivse teatisega, mis võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 340)

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 863)

Käimas institutsioonidevaheline menetlus, vt eespool elektriturukorralduse kohta

Taastuvenergia

Taastuvenergiapakett: sealhulgas uus taastuvenergia direktiiv 2030. aastaks, parim tava seoses taastuvenergia omatarbimise ja toetuskavadega; bioenergia säästlikkuse poliitika.

Komisjon

2015–2017

X

X

X

Parima tava suunised taastuvenergia omatarbimise kohta võeti vastu 15. juulil 2015 (SWD(2015) 141) koos teatisega „Uued võimalused energiatarbijatele“ (COM(2015)339)

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 767)

Käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlike dokumentide teemal

Teatis jäätmete energiaks muutmise kohta

Komisjon

2016

X

X

Teatis võeti vastu 26. jaanuaril 2017 (COM(2017) 34)

Kliimameetmed

Seadusandlik ettepanek vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem aastateks 2021–2030

Komisjon

2015

X

X

X

Ettepanek võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 337)

Poliitiline kokkulepe saavutati institutsioonidevahelistel läbirääkimistel 8. novembril 2017.

Seadusandlik ettepanek Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala kohta lennunduses võeti vastu 3. veebruaril (COM(2017) 54)

Poliitiline kokkulepe saavutati institutsioonidevahelistel läbirääkimistel 8. novembril 2017.

Seadusandlikud algatused seoses jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) lisamisega aastani 2030 kehtivasse kliima- ja energiaraamistikku

Komisjon

2016

X

Seadusandlikud ettepanekud võeti vastu 20. juulil 2016 (COM(2016) 482) (HKS-välised); COM(2016) 479 (LULUCF))

Käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised

Transpordimeetmed

Õiglane ja tõhus hinnakujundus säästliku transpordi puhul – Eurovignette’i direktiivi muutmine ja Euroopa elektroonilise teetasusüsteemi edendamise raamistik

Komisjon

2016

X

X

Võeti vastu 31. mail 2017 (COM(2017)275 ja COM(2017)280) 

Turulepääsueeskirjade läbivaatamine energiatõhususe suurendamiseks maanteetranspordisektoris

Komisjon

2016

X

X

Võeti vastu 31. mail 2017 (COM(2017) 281) 

Koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu üldkava

Komisjon

Liikmesriigid

Tööstussektor

2016

X

X

X

Teatis võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 766)

Heitenorme käsitlevate määruste läbivaatamine, et kehtestada sõiduautode ja kaubikute jaoks 2020. aasta järgsed normid

Komisjon

2016–2017

X

X

X

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 8. novembril 2017 (COM(2017) 676 final)

 

Raskeveokeid (veoautosid ja busse) hõlmava seire- ja teavitussüsteemi loomine eesmärgiga parandada ostjale teabe andmist

Komisjon

2016–2017

X

X

X

Võeti vastu 31. mail 2017 (COM(2017) 279) 

Keskkonnasäästlike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist käsitleva direktiivi läbivaatamine

Komisjon

2017

X

X

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 8. novembril 2017 (COM(2017) 653 final)

Teatis süsinikdioksiidiheite vähendamise kohta transpordisektoris, sealhulgas teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseid ning muid säästlikke alternatiivkütuseid hõlmav tegevuskava

Komisjon

2017

X

X

X

Teatis Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia kohta võeti vastu 20. juulil 2016 (COM(2016)501)

Kütuseelementide valdkond on osaliselt hõlmatud seadusandliku ettepanekuga, mis võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 767 (taastuvenergiadirektiiv))

Teatis „alternatiivkütuste laialdasema kasutamise suunas – alternatiivkütuste taristut käsitlev tegevuskava“ võeti vastu 8. novembril 2017 (COM(2017) 652 final)

Energiatõhusus

Energiatõhususe direktiivi läbivaatamine

Komisjon

2016

X

X

X

X

Seadusandlik ettepanek võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 761)

Käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlike dokumentide teemal

 Talituste töödokument energiatõhususe heade tavade kohta (SWD(2016) 404)

Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine, mis hõlmab ka arukate hoonete aruka rahastamise algatust

Komisjon

2016

X

X

X

X

Seadusandlikud ettepanekud võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 765);

käivad institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlike dokumentide teemal

Arukate hoonete aruka rahastamise algatus on osa hoonete algatusest (teatise COM(2016) 860 1. lisa)

Toodete energiatõhususe raamistiku (energiamärgistuse direktiivi ja ökodisaini direktiivi) läbivaatamine

Komisjon

2015

X

X

X

X

Energiamärgistuse määrust käsitlev ettepanek võeti vastu 15. juulil 2015 (COM(2015) 341)

Määrus (EL) 2017/1369 vastu võetud; avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. juulil 2017 (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1–23)

Ökodisaini käsitlev töökava võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 773); samal ajal võeti vastu kaheksa meedet

Rahastamisvahendite sihipärasem kasutamine, et toetada investeerimist energiatõhususse

Komisjon

2015–

X

X

Teatis „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ võeti vastu 1. juunil 2016 (COM(2016) 359).

Teatis „Euroopa investeeringute suurendamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tagamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ võeti vastu 14. septembril 2016 (COM(2016) 581)

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamist käsitleva määruse ettepanek (COM(2016) 597)

Seadusandlik ettepanek, milles käsitletakse finantsmääruse ja mitme valdkondliku määruse läbivaatamist, et õigusakte veelgi lihtsustada ja tagada suurem paindlikkus, sh rahastamisvahendite tõhusam kasutamine (COM(2016) 605)

Vt ka toetavad meetmed, sh hoonete algatus, mis sisalduvad 30. novembri 2016. aasta paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, (COM(2016) 860, 1. lisa)

Kütmine ja jahutamine

Kütmist ja jahutamist käsitlev ELi strateegia – kütmise ja jahutamisega seotud panus ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse

Komisjon

2015

X

X

X

X

X

Teatis võeti vastu 16. veebruaril 2016 (COM(2016) 51)

Hõlmatud seadusandlike ettepanekutega, mis sisalduvad 30. novembri 2016. aasta paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

Energia- ja kliimaalane välispoliitika

ELi energia- ja kliimadiplomaatia

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Liikmesriigid

2015

X

X

X

X

Välisasjade nõukogu võttis nõukogu järeldused kliimadiplomaatia kohta vastu 20. juulil 2015 (11029/15)

Välisasjade nõukogu võttis nõukogu järeldused energiadiplomaatia kohta vastu 20. juulil 2015 (10995/15)

Välisasjade nõukogu võttis nõukogu järeldused Pariisi kliimakonverentsi 21. istungi järgse Euroopa kliimadiplomaatia kohta vastu 15. veebruaril 2016 (6061/16)

Välisasjade nõukogu (arenguküsimused) võttis nõukogu järeldused energia ja arengu kohta vastu 28. novembril 2016 (14839/16)

Nõukogu järeldused ELi energia- ja kliimadiplomaatia vastastikmõju tugevdamise kohta võeti vastu välisasjade nõukogus 6. märtsil 2017 (6981/17)

Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vaheliste energiakokkulepetega seotud teabevahetusmehhanismi käsitleva otsuse läbivaatamine

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

2016

X

X

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta võeti vastu 16. veebruaril 2016 (COM(2016)53)

Otsus (EL) 2017/684 võeti vastu ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 12. aprillil 2017 (ELT L 99, lk 1-9)

Uus ja tõhusam energiadialoog ELi energiapoliitika seisukohast oluliste riikidega

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

2015–

X

X

X

X

X

Menetluses

Ajakohastatud strateegilist partnerlust käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum Ukrainaga

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Euroopa Parlament

Nõukogu

2015

X

X

Kirjutati alla ELi-Ukraina tippkohtumisel 24. novembril 2016

Kaspia merd läbivaid trasse käsitlev kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum Aserbaidžaani ja Türkmenistaniga

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Euroopa Parlament

Nõukogu

2015

X

X

Türkmenistani, Türgi, Aserbaidžaani ja Gruusia vaheline Așgabati deklaratsioon kirjutati alla 1. mail 2015; kolmepoolseid vastastikuse mõistmise memorandume hõlmavaid täiendavaid läbirääkimisi ei peeta

Algatus energiaühenduse tugevdamiseks

Komisjon

Energiaühenduse lepinguosalised

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

2015

X

X

Olulisemad otsused võeti energiaühenduse ministrite nõukogus vastu oktoobris 2015 ja septembris 2016

Ministrite nõukogu erakorraline kohtumine (2018. aasta esimene pool) aluslepingute muutmise, sealhulgas vastastikuse viisavabaduse küsimuses

Euroopa – Vahemere piirkonna koostöö tugevdamine gaasi, elektri, energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

2015–2016

X

X

Gaasiplatvorm loodi juunis 2015

Piirkondliku elektrituru platvorm loodi oktoobris 2015

Taastuvenergia ja energiatõhususe platvorm loodi 2016. aastal

Uue rahvusvahelise energiaharta vastuvõtmine ja sellele alla kirjutamine ELi ja Euratomi nimel

Komisjon

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

2015

X

X

Euroopa Komisjon kirjutas 20.–21. mail 2015 Haagis toimunud konverentsil koos teistega alla rahvusvahelisele energiahartale

Tööstuse konkurentsivõime

Uus energiaalaseid teadusuuringuid ja sellekohast innovatsiooni käsitlev Euroopa strateegia energiasüsteemi kiiremaks ümberkujundamiseks koosneb järgmisest:

– energiatehnoloogia strateegiline lõimitud kava,

– strateegiline transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava

Komisjon

2015–2017

X

Energiatehnoloogia strateegilist kava (SET-kava) käsitlev teatis võeti vastu 15. septembril 2015 (C(2015) 6317)

Aruka spetsialiseerumise platvorm energiasektoris loodi 2015. aastal

Teatis „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“ võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 763)

Teatis „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ võeti vastu 18. juulil 2017 (COM(2017) 376)

Talituste töödokument (SWD (2017)223) „Towards clean, competitive and connected mobility: the contribution of Transport Research and Innovation to the Mobility package“ (Keskkonnasäästliku, konkurentsivõimelise ja ühendatud liikuvuse saavutamine: transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni osatähtsus liikuvusalases õiguspaketis) võeti vastu 31. mail 2017 ühe osana ELi liikuvusalasest õiguspaketist „Liikuvus Euroopas“ (COM(2017) 283)

Energiahindade ja -kulude (sh maksude ja toetuste) analüüs

Komisjon

2016. aastal ja seejärel iga kahe aasta tagant

X

Aruanne võeti vastu 30. novembril 2016 (COM(2016) 769). Järgmine aruanne kavatsetakse vastu võtta 2018. aasta neljandas kvartalis.

Algatus seoses ELi ülemaailmse juhtpositsiooniga energia- ja kliimaküsimusi hõlmava tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist

Komisjon

2015–2016

X

X

X

Seotud puhta energia alase innovatsiooni kiirendamisega: vt eespool teatis (COM(2016) 763); vt ka nn üldteatis õiguspaketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (COM(2016)860), mis võeti vastu 30. novembril 2016, eriti selle 2. lisa „Meetmed puhtale energiale ülemineku hoogustamiseks“

Tõhustatud kaubanduspoliitika ELi tehniliste lahenduste ekspordi hõlbustamiseks

Komisjon

2015–2019

X

X

X

Menetluses

Valdkonnaülesed meetmed

Keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas antavat riigiabi käsitlevate suuniste läbivaatamine

Komisjon    

2017–2019

X

X

X

X

X

Aruanne Euroopa energiajulgeoleku strateegia kohta; sealhulgas Euroopa – Vahemere piirkonna platvormi ja tegevuskava ning veeldatud maagaasi, energia salvestamise ja lõunapoolse gaasikoridori strateegiate kohta

Komisjon

2015–2016

X

X

X

X

X

Aruanne (SWD) võeti vastu 18. novembril 2015 (SWD(2015) 404)

Veeldatud maagaasi ja selle hoiustamist käsitlev teatis võeti vastu 16. veebruaril 2016 (COM(2016)49)

Talituste töödokument, mis käsitleb energia salvestamist elektrisüsteemis, võeti vastu 1. veebruaril 2017 SWD(2017)61

Andmed, analüüs ja teave energialiidu jaoks: algatus seoses komisjoni ja liikmesriikide kogu asjakohase teabe koondamise ja sellele hõlpsa juurdepääsu tagamisega

Komisjon

2016

X

X

X

X

X

Menetluses

Võeti vastu määrus (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat

Tuumaenergia

Nõukogu määrus, millega ajakohastatakse Euratomi asutamislepingu artikli 41 kohaseid teabenõudeid lähtuvalt Euroopa energiajulgeoleku strateegiast

Komisjon

2015

X

X

Kavandatud 2018. aastaks

Teatis Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohase tuumaenergia näidisprogrammi (PINC) kohta

Komisjon

2015

X

X

Teatis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse saamiseks võeti vastu 4. aprillil 2016 (COM(2016)177)

Lõplik versioon, milles võetakse arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, võeti vastu 12. mail 2017 (COM(2017) 237)

Top