EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.6.2017

COM(2017) 321 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. aastal kolmandatele riikidele antud makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta

{SWD(2017) 233 final}

SISUKORD

1.    Sissejuhatus    

2.    Taust    

2.1.    Viimaste aastate areng    

2.2.    Makromajandusliku finantsabi programmi toimimise parandamine    

3.    2016. aastal antud makromajanduslik finantsabi    

3.1.    Ülevaade    

3.2.    2016. aastal abisaajariikides rakendatud abikavad    

3.2.1.    Gruusia    

3.2.2.    Jordaania    

3.2.3.    Kirgiisi Vabariik    

3.2.4.    Moldova    

3.2.5.    Tuneesia    

3.2.6.    Ukraina    

4.    Makromajandusliku finantsabi otstarbeka kasutamise tagamine: tegevuse hindamine ja järelhindamised    

4.1.    Tegevuse hindamine    

4.2.    Järelhindamised    

5.    Abitaotlused ja komisjoni tulevased ettepanekud – eelarveseisund    

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. aastal kolmandatele riikidele antud makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta

1.    Sissejuhatus

Makromajanduslik finantsabi (MFA) on Euroopa Liidu (EL) rahastamisvahend, 1 mis on mõeldud katma ELile geograafiliselt, majanduslikult ja poliitiliselt lähedaste riikide erakorralisi välisrahastamisvajadusi. Selle eesmärk on taastada makromajanduslik ja finantsstabiilsus kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning Euroopa Liidu naaberriikides, julgustades neid võtma ette makromajanduslikku kohandamist ja struktuurireforme.

Makromajanduslik finantsabi on maksebilansi toetusvahend, millega täiendatakse koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) loodud kohandamis- ja reformiprogrammi, mille olemasolu on ka makromajandusliku finantsabi andmise eeldus. Seda antakse kas laenudena, mille jaoks komisjon laenab vajalikud vahendid kapitaliturgudelt, laenates need edasi abisaajariigile, või teatavatel asjaoludel toetustena, mida rahastatakse ELi eelarvest.

Makromajandusliku finantsabi andmise eeldus on inimõiguste austamine ja tõhusate demokraatlike mehhanismide kasutamine abisaajariigis. Makromajanduslikku finantsabi antakse osamaksetena, mis on rangelt seotud selliste tugevate reformimeetmete rakendamisega, mille eesmärk on taastada abisaajariigi majanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Sel viisil aitab makromajanduslik finantsabi täiendada ELi korrapärast koostööabi ning saavutada laiemat eesmärki, milleks on stabiilsuse säilitamine ja heaolu edendamine ka väljaspool ELi.

2016. aastal liiguti edasi pooleliolevate makromajandusliku finantsabi programmide elluviimisega Gruusias, Kirgiisi Vabariigis, Tuneesias ja Ukrainas, kuigi mitme väljamakse tegemine tuli EList mitteolenevatel põhjustel edasi lükata. Lisaks andis mõnede naaberriikide jätkuvalt raske poliitiline ja majandusolukord tõuke kiita heaks kaks järelprogrammi Tuneesias ja Jordaanias ning uue programmi Moldovas, mille komisjon esitas 13. jaanuaril 2017. Käesolev aruanne hõlmab uut programmi Moldovas, sest suur osa sellega seotud ettevalmistustööst tehti 2016. aastal.

Käesolev aastaaruanne on koostatud kooskõlas komisjoni teavitamiskohustustega, mis on kehtestatud mitmes nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisotsuses makromajandusliku finantsabi programmide kohta. Sellega koos esitatakse komisjoni talituste töödokument, milles on antud üksikasjalikumat teavet makromajandusliku tausta ja üksikute makromajandusliku finantsabi programmide rakendamise kohta ning neid analüüsitud.

2.    Taust

2.1.    Viimaste aastate areng

Viimastel aastatel on makromajandusliku finantsabi tähtsus ELi välisvahendite seas pidevalt kasvanud. ELi naabruses püsiva makromajandusliku ja poliitilise ebastabiilsuse taustal on makromajanduslik finantsabi leidnud laialdaselt tunnustust tõhusa kriisile reageerimise vahendina, mis võimaldab ELil sekkuda nähtaval ja paindlikul viisil ning selle on oluline poliitiline võimendav mõju. Seda kinnitab jätkuvalt suur nõudlus makromajandusliku finantsabi järele viimasel kaheksal aastal ja makromajandusliku finantsabi mahtude pidev kasv, mis on suurenenud 1,5 miljardilt eurolt 2000.–2008. aastal 5,1 miljardi euroni alates 2009. aastast.

Pärast 2008. ja 2009. aasta üleilmsele majandus- ja finantskriisile 2 järgnenud programmide arvu ja mahu esialgset suurenemist on makromajanduslikku finantsabi alates 2013. aastast isegi rohkem kasutatud. Murrangulised poliitilised ja majanduslikud sündmused Vahemere piirkonna Araabia partnerriikides on alates 2012. aastast suurendanud nõudlust makromajandusliku finantsabi järele: rahalise toetuse taotlused saadi Egiptuselt, Jordaanialt ja Tuneesialt. 2014. aastal sundis konflikt Ida-Ukrainas ning sealse majandus- ja finantsolukorra järsk halvenemine eraldama enneolematul tasemel makromajanduslikku finantsabi. Aastatel 2014 ja 2015 tehti Ukraina jaoks kolme makromajandusliku finantsabi programmi raames kättesaadavaks kokku 3,4 miljardit eurot. Tegemist on suurima finantsabiga, mida on eales antud ELi mittekuuluvale riigile nii lühikese aja jooksul.

2.2.    Makromajandusliku finantsabi programmi toimimise parandamine

Geopoliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse jätkudes ELi naabruses on vajadus ELi makromajandusliku finantsabi järele ka lähiaastatel tõenäoliselt suur. Sellises olukorras on komisjon teinud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamise käigus ettepaneku võimsama makromajandusliku finantsabi vahendi kohta 3 . Selle komisjon 14. septembril 2016 esitatud ettepanekuga suurendatakse makromajandusliku finantsabi iga-aastast laenuandmisvõimet praeguselt 500 miljonilt eurolt 2 000 miljoni euroni, suurendades välistegevuse tagatisfondi rahastamist 4 .

Hiljutised kogemused, eelkõige vajadus alustada 2014. ja 2015. aastal kiiresti uute makromajandusliku finantsabi programmidega Ukrainas, on taas esile toonud tarviduse tagada, et makromajanduslikku finantsabi kui hädaabivahendit saaks kriisiolukordadele reageerimisel kiiresti kasutusele võtta. Kiirem otsuste tegemine oli üks põhieesmärke komisjoni 2011. aastal esitatud ettepanekus võtta vastu raammäärus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta 5 . Euroopa Parlament ja nõukogu (kaasseadusandjad) ei kiitnud ettepanekut siiski heaks ning komisjon võttis selle seejärel tagasi. Selle tulemusena jätkatakse makromajandusliku finantsabiga seotud otsuste tegemist seadusandliku tavamenetluse raames. Kaasseadusandjad on astunud samme sellise otsustusprotsessi kiirendamiseks. See pidas eelkõige paika viimase makromajandusliku finantsabi programmi puhul Ukrainas. Selle vastuvõtmiseks kulus 2015. aastal natuke rohkem kui kolm kuud. Kuid võimalused makromajandusliku finantsabi andmise otsuste vastuvõtmise kiirendamiseks seadusandliku tavamenetluse raames on piiratud.

Komisjon võttis 12. veebruaril 2016 vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajanduslikku finantsabi andmise kohta Tuneesiale. Sellega lisas komisjon oma varasemate ettepanekute teksti seitse tehnilist, konkreetsete riikidega sidumata muudatust. Kaasseadusandjad kiitsid heaks viis seitsmest tehnilisest muudatusest, mis puudutavad seda, kuidas komisjon rakendab makromajanduslikku finantsabi käsitlevate otsuseid. Need on seotud järgmise viie aspektiga:

·makromajandusliku finantsabi maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg;

·makromajandusliku finantsabi tingimuste täitmine;

·makromajandusliku finantsabi väljamaksete tegemine;    

·ELi finantshuvide kaitse;

·tegevuse hindamine.

Muudatused ei mõjuta makromajandusliku finantsabi põhijooni, vaid tuginevad pigem komisjoni saadud kogemustele, ja nende üldeesmärk on otsuste tehnilise sõnastuse kooskõlla viimine makromajandusliku finantsabi programmide haldamise väljakujunenud ja kokkulepitud tavadega. Muudatuste eesmärk on ka konkreetsete sätete sõnastamine selgemalt või kooskõlas kontrollikoja konkreetsete soovitustega. Arutelud nõukogu ja parlamendiga viisid kokkuleppeni lisada viis muudatust Jordaaniale makromajanduslikku finantsabi andmist käsitlevasse 14. detsembri 2016. aasta 6 otsusesse, mis võetakse edaspidi uute makromajandusliku finantsabi otsuste aluseks.

Sellepärast jätkab komisjon koostööd kaasseadusandjatega ning praeguse otsustamisprotsessi tulemuslikkust ja tõhusust parandavate võimaluste otsimist.

3.    2016. aastal antud makromajanduslik finantsabi

3.1.    Ülevaade

2016. aasta lõpus oli makromajandusliku finantsabi programmide rakendamise seis järgmine:

-Gruusia: 2013. aasta augustis kiitis EL heaks makromajandusliku finantsabi andmise Gruusiale kuni 46 miljoni euro ulatuses, 7 mis makstakse välja kahe võrdse 23 miljoni euro suuruse osamaksena. Esimene osamakse maksti välja 2015. aastal: jaanuaris 13 miljonit eurot toetustena ja aprillis 10 miljonit eurot laenudena. Teise osamakse väljamaksmine (10 miljonit eurot toetustena ja 13 miljonit eurot laenudena) hilines, kuna IMFiga 2014. aasta juulis kokku lepitud programmi raames ei olnud edasiminekut toimunud. Pärast seda, kui IMFi direktorite nõukogu oli 12. aprillil 2017 heaks kiitnud uue 285 miljoni USA dollari suuruse laiendatud rahastamisvahendi programmi, maksis komisjon 2017. aasta mais välja makromajandusliku finantsabi teise osamakse.

-Jordaania II: 14. detsembril 2016 võtsid kaasseadusandjad vastu otsuse 8 anda Jordaaniale 2015. aastal lõpule viidud 180 miljoni euro suuruse programmi järelmeetmena täiendavat makromajanduslikku finantsabi (MFA II) kuni 200 miljoni euro ulatuses, kõik laenudena. Abi on kavas välja maksta kahe võrdse osamaksena 2017. aasta jooksul.

-Kirgiisi Vabariik: see makromajandusliku finantsabi programm, mis kiideti heaks 2013. aasta oktoobris, 9 koosnes 15 miljonist eurost laenudena ja 15 miljonist eurost toetustena. Programm viidi lõpule 2016. aastal pärast teise osamakse väljamaksmist kahes osas: 2016. aasta veebruaris 5 miljonit eurot toetustena ja 2016. aasta aprillis 10 miljonit eurot laenudena.

-Tuneesia I ja II: 2013. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku anda laenudest koosnevat makromajanduslikku finantsabi Tuneesiale (MFA I) kuni 250 miljoni euro ulatuses. Kaasseadusandjad muutsid siiski ettepanekut, suurendades abisummat 300 miljoni euroni ja võtsid otsuse vastu 2014. aasta maikuus 10 . Pärast kahe esimese osamakse väljamaksmist 2015. aastal, kumbki summas 100 miljonit eurot, ei olnud ELil Tuneesia ametiasutuste viivituste tõttu kokkulepitud poliitikameetmete rakendamisel võimalik programmi kolmandat ja viimast osamakset 2016. aastal välja maksta, nagu esialgu kavas oli. 6. juulil 2016 kiitis EL heaks kuni 500 miljoni euro suuruse laenudest koosneva täiendava makromajandusliku finantsabi Tuneesiale 11 . Pärast liikmesriikide kinnitust allkirjastati 27. aprillil 2017 vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping.

-Ukraina III: See on kolmas programm, mida Ukrainas alates 2014. aastast rakendatakse ja mis koosneb 1,8 miljardi euro ulatuses laenudest. Kaasseadusandjad kiitsid selle heaks 2015. aasta aprillis. Koos kahe 2014. aasta maist kuni 2015. aasta aprillini rakendatud programmiga 12 tõstis kolmas makromajandusliku finantsabi programm makromajandusliku finantsabi kogusumma, mille EL on Ukrainale alates kriisi algusest kättesaadavaks teinud, 3,4 miljardi euroni. Pärast esimese osamakse väljamaksmist (600 miljonit eurot) 2015. aasta juulis oli programmi teine 600 miljoni euro suurune osamakse kaua ootel, kuna edasiliikumine mitme kokkulepitud reformimeetme osas oli ebapiisav. See maksti siiski välja 2017. aasta aprillis, kui ametiasutused olid 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses vastu võtnud meetmed, mis puudutasid mõningaid lahendamata küsimusi, ja Ukraina oli makromajandusliku finantsabi programmi rakendanud üldiselt rahuldavalt. Kolmas, 600 miljoni euro suurune osamakse makstakse välja eeldatavalt 2017. aasta jooksul. 

Lisaks võttis komisjon pärast Moldova Vabariigi taotlust 13. jaanuaril 2017 vastu ettepaneku kuni 100 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi kohta, et toetada riiki, mis oli seisnud silmitsi üha raskemate majandus- ja finantstingimustega. ELi kavandatud makromajanduslik finantsabi, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad eeldatavasti vastu 2017. aasta keskel, koosneb 40 miljonist eurost toetustena ja 60 miljonist eurost laenudena, mis makstakse välja kolme osamaksena 2017. ja 2018. aastal. Väljamakse tegemine on rangelt seotud sellega, kas Moldova täidab IMFi programmi edukalt ja rakendab konkreetseid majanduspoliitika tingimusi, mis lepitakse ELiga kokku vastastikuse mõistmise memorandumis. 

3.2.    2016. aastal abisaajariikides rakendatud abikavad

3.2.1.    Gruusia

2013. aasta augustis võttis EL vastu Gruusia makromajandusliku finantsabi programmi, mille maht on kuni 46 miljoni eurot. Pool sellest oli ette nähtud toetusteks ja pool laenudeks ning see pidi välja makstama kahe võrdse osamaksena. Pärast 154 miljoni USA dollari suuruse tugilaenu sõlmimist Gruusia ja IMFi vahel 2014. aasta juulis allkirjastati 2014. aasta detsembris vastastikuse mõistmise memorandum, laenuleping ja toetusleping ning Gruusia parlament ratifitseeris need vastavalt vajadusele.

Gruusia täitis IMFi programmi raames kokkulepitud tingimusi ja makromajandusliku finantsabi esimene osamakse tehti 2015. aasta jaanuaris (13 miljonit eurot toetustena) ja 2015. aasta aprillis (10 miljonit eurot laenudena). Gruusia ametiasutused rakendasid kõik vastastikuse mõistmise memorandumis esitatud olulised poliitikameetmed teise osamakse tegemiseks summas 10 miljonit eurot toetustena ja 13 miljonit eurot laenudena, kuid väljamakse lükkus edasi probleemide tõttu IMFi programmi rakendamisel. 12. aprillil 2017 kiitis IMFi direktorite nõukogu siiski heaks uue 285 miljoni USA dollari suuruse laiendatud rahastamisvahendi Gruusia jaoks. Komisjon on seetõttu otsustanud maksta makromajandusliku finantsabi teise osamakse välja 2017. aasta mais. Ametiasutused on näidanud üles huvi ka makromajandusliku finantsabi võimaliku järelprogrammi vastu, et täiendada IMFi.

2016. aastal seisis Gruusia jätkuvalt silmitsi nõrga väliskeskkonnaga ning ekspordi ja rahaülekannete vähenemise tõttu kasvas SKP suhteliselt aeglaselt (hinnanguliselt 2,7 %). Selle taustal on Gruusia eelarvepuudujääk suurenenud, mis on tingitud nii oodatust väiksematest tuludest kui ka suurenevatest kulutustest enne 2016. aasta oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi. Viimasel kahel aastal on lari järsult odavnenud, kaotades 2014. aasta novembrist 2016. aasta detsembrini 50 % oma väärtusest USA dollari suhtes. Väline haavatavus on suurenenud ja jooksevkonto puudujääk ulatus 2016. aasta lõpus hinnanguliselt 13,3 %ni SKPst ja välisvõlg hinnanguliselt 108 %ni SKPst. Kuna 80 % valitsemissektori võlast on välisvaluutas, on lari odavnemine kasvatanud ka valitsemissektori võla suhet SKPsse, kuigi USA dollarites on valitsemissektori võlg jäänud üldjoontes muutumatuks. Välisvaluutareservide tase oli 2016. aasta detsembri lõpus suhteliselt stabiilne ja moodustas 2,8 miljardit USA dollarit (võrreldes 2,7 miljardi USA dollariga 2014. aasta detsembris) ja kattis ligikaudu 4 kuud 2017. aastaks kavandatud impordist. Gruusia finantssüsteem püsib üldiselt usaldusväärse ja hästi kapitaliseerituna ning seda eelkõige tänu keskpanga poolsele rangele järelevalvele ja reguleerimisele.

3.2.2.    Jordaania

Piirkondliku ebastabiilsuse süvenemine mõjutas majandust negatiivselt. Seepärast taotlesid Jordaania ametiasutused 3. märtsil 2016 teist makromajandusliku finantsabi programmi. Komisjon andis 4. veebruaril 2016 Londonis toimunud Süüria ja piirkonna toetamise konverentsil lubaduse eraldada 2,4 miljardit eurot. Sellest lähtuvalt võttis komisjon 29. juunil 2016 vastu ettepaneku võtta vastu otsus laenudest koosneva teise makromajandusliku finantsabi programmi kohta Jordaaniale summas 200 miljonit eurot. Abi on kavas välja maksta kahe võrdse osamaksena 2017. aastal. Uus makromajandusliku finantsabi programm, mis kiideti heaks 14. detsembril 2016, järgneb esimese makromajandusliku finantsabi programmi edukale rakendamisele. See koosnes laenudest summas 180 miljonit eurot ja maksti kogu ulatuses välja 2015. aastal. Laiendatud rahastamisvahendi raames rakendatava kolmeaastase 723 miljonit USA dollari suuruse IMFi programmi puhul, mis kiideti heaks 2016. aasta augustis, täheldati mõningast hilinemist peamiselt maksureformi valdkonnas.

2016. aastal aeglustus Jordaania SKP kasv Iraagis ja Süürias jätkuvate konfliktide taustal hinnanguliselt 2,1 %ni 2,4 %lt 2015. aastal. Töötuse määr suurenes 13,1 %-lt 2015. aastal 15,3 %ni 2016. aastal. Kütuse- ja transpordihindade järsu languse toel vähenes inflatsioon 2016. aastal 0,8 %, jätkates 2015. aastal alanud negatiivset suundumust.

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on üldine eelarvepuudujääk hinnanguliselt vähenenud 5,4 %lt 2015. aastal ligikaudu 3,6 %ni SKPst 2016. aastal. Jordaania valitsemissektori koguvõlg kasvas 2016. aasta novembris 95,6 %ni SKPst 93,4 %lt SKPst 2015. aasta lõpus. IMFi hinnangul on valitsemissektori võla dünaamika siiski jätkusuutlik, kui riik jätkab keskpika perioodi jooksul eelarvekohanduste tegemist ja teda toetab rahvusvaheline kogukond. Jooksevkonto puudujääk (milles ei ole arvesse võetud toetusi) on 2016. aastal hinnanguliselt suurenenud 12,6 %ni SKPst võrreldes 12 %ga SKPst 2015. aastal. 2016. aasta detsembris moodustasid rahvusvahelised reservid välisvaluutas 12,8 miljardit USA dollarit, mis on võrdne 7,2 kuu kavandatud impordiga.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastu võetud ühisdeklaratsioonis seoses teise makromajandusliku finantsabi programmi heakskiitmise otsusega kohustati komisjoni esitama vajaduse korral ettepanek kolmanda makromajandusliku finantsabi programmi kohta suuremas summas pärast teise makromajandusliku finantsabi programmi edukat lõpuleviimist. Eelduseks on, et täidetud on seda laadi abi tavapärased eeltingimused, sealhulgas komisjoni ajakohastatud hinnang Jordaania vajadusele välisfinantseerimise järele.

3.2.3.    Kirgiisi Vabariik

Etnilise ja poliitilise vägivalla järelmõjuks oli tugev majandustegevuse langus ja ulatuslik välisrahastamise puudujääk, mistõttu EL lubas 2010. aasta juulis Biškekis toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil toetada Kirgiisi Vabariigi majanduse elavdamist. Sellele järgnes 2011. aasta detsembris komisjoni ettepanek Kirgiisi Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta kuni 30 miljoni euro ulatuses (laen 15 miljonit eurot ja toetus 15 miljonit eurot). Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid makromajandusliku finantsabi andmise otsuse vastu 22. oktoobril 2013. Vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping allkirjastati 2014. aasta lõpus ja Kirgiisi Vabariigi parlament ratifitseeris need 2015. aasta veebruaris.

See makromajandusliku finantsabi programm oli erandlik selles mõttes, et Kirgiisi Vabariik jääb väljapoole makromajandusliku finantsabi tavapärast geograafilist ulatust. Seda põhjendati hoogsa demokraatiat toetava poliitilise ja majandusliku reformiga ning piirkonna majandusliku ja poliitilise tähtsusega ELi jaoks. Esimene osamakse tehti 2015. aastal ja see koosnes kahest osast: 10 miljoni euro suurune toetus maksti välja 2015. aasta juunis ja 5 miljoni euro suurune laen 2015. aasta oktoobris. Pärast teise osamakse nõuetelevastavuse kontrolli edukat läbimist maksis komisjon selle osamakse toetusosa (5 miljonit eurot) Kõrgõzstani ametiasutustele välja 10. veebruaril 2016. aastal. Laenuosa (10 miljonit eurot) maksti välja 13. aprillil 2016.

Kõrgõzstani majandus on pärast piirkonna majanduskasvu aeglustumist ja eelkõige 2014. aastal Venemaal alanud majanduslangust suhteliselt hästi vastu pidanud. Pärast 3,6 %list kasvu 2014. aastal ja 3,5 %list kasvu 2015. aastal suurenes Kõrgõzstani SKP 2016. aastal 3,8 % tänu riigi põllumajandussektori ja teenuste sektori headele tulemustele. Eelarvepuudujääk vähenes 7,9 %lt SKPst 2015. aastal 4,5 %ni SKPst 2016. aastal tänu kulutuste vähendamisele ja mõnede investeerimisprojektide lõpuleviimise edasilükkamisele. 2016. aastal toimunud sommi tugevnemise mõju (13 % dollari suhtes) impordihindadele ja selle osalist kaudset mõju riigisisestele hindadele on tugevdanud range rahanduspoliitika ja rahaülekannete suurema sissevoolu mõju kodumajapidamiste tarbimisele. Sellel oli positiivne mõju inflatsioonile, mis langes 2016. aastal –0,4 % tasemele.

Riigi maksebilansi olukord on haavatav, peegeldades struktuurselt suurt jooksevkonto puudujääki, mis on hinnanguliselt vähenenud vaid pisut, 10,9 %lt SKPst 2015. aastal 9,6 %ni SKPst 2016. aastal. Rahvusvahelised kogureservid moodustasid 2016. aasta lõpus 1,97 miljardit USA dollarit ehk 3,8 kuud prognoositud impordist.

3.2.4.    Moldova

Viimased kaks aastat on Moldova Vabariigile olnud majanduslikult ja poliitiliselt rasked. 2014. aasta novembris vallandus suur pangapettuse skandaal, mis paljastas tõsised valitsemisprobleemid, millega kaasnes poliitiline ebastabiilsus. Selline areng viis ka majanduskasvu aeglustumiseni ja Moldova rahvusvaheliste partnerite poolse eelarvetoetuse peatamiseni.

Moldovas algas 2015. aastal majanduslangus ja SKP vähenes 0,5 %. 2016. aastal kasvas SKP ligikaudu 2 %, peamiselt tänu põllumajandustegevuse kasvule. Tarbijahinnaindeksi inflatsioon oli languses, jõudes 13,5 %lt 2015. aastal 2,4 %ni 2016. aasta lõpuks.

Valitsusel on tulnud tegeleda märkimisväärse survega eelarvele, mille on põhjustanud väiksem eelarvetulu ja rahastajate poolne eelarvetoetuste katkestamine. Need tegurid aitasid kaasa eelarvepuudujäägi suurenemisele 3,2 %ni SKPst. Valitsemissektori võlg suurenes 2016. aastal 45,7 %ni SKPst, põhjuseks riigi tagatisega hädaabilaenud, mida keskpank andis kolmele likvideerimisel olevale pangale 2015. aastal. Finantssektori kriisi tulemusel vähenesid rahvusvahelised reservid ajavahemikul 2014. aasta septembrist 2015. aasta veebruarini 35 % ehk 1,7 miljardi USA dollarini, mis vastab ligikaudu 4,3 kuu impordile. Seejärel aga valuutaturud stabiliseerusid ja elavnesid ning 2016. aasta septembriks suurenesid keskpanga välisvaluutareservid 2,1 miljardi USA dollarini, mis vastab hinnanguliselt 5,1 kuu prognoositavale impordile.

Selle taustal leppisid ametiasutused ja IMF 2016. aasta juulis lõpuks kokku programmis, mida toetatakse 179 miljoni USA dollari suuruse, kolmeaastase laiendatud laenuvahendi (ECF) ja laiendatud rahastamisvahendi (EFF) raames. IMFi direktorite nõukogu kiitis kokkuleppe heaks 7. novembril 2016 ja programmi esimene läbivaatamine lõpetati 28. aprillil 2017.

Pärast seda, kui Moldova valitsus oli esitanud taotluse ning arvestades eespool nimetatud poliitilist ja majanduslikku arengut, esitas komisjon 13. jaanuaril 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta kuni 100 miljoni euro ulatuses, millest 60 miljonit eurot laenudena ja 40 miljonit eurot toetustena. Riigi välisrahastamisvajaduse ajakohast hinnangut, IMFi programmi mahtu, koormuse jagamise kaalutlusi ja ELi eelarve paindlikkuse määra arvesse võttes on kavandatud summa põhjendatud. Toetuskomponent on põhjendatud Moldova madala majandusarengu taseme ning sellega, et riik vastab IMFilt ja Maailmapangalt sooduskrediidi saamise tingimustele.

3.2.5.    Tuneesia

2016. aasta mais sõlmisid Tuneesia ja IMF kokkuleppe 2,9 miljardi USA dollari eraldamises laiendatud rahastamisvahendina, mis lõpeb 2020. aasta mais ja mille eesmärk on riigi viieaastase majandusprogrammi (2016–2020) toetamine. Laiendatud rahastamisvahend järgneb IMFi 24kuulisele 1,75 miljardi USA dollari suurusele tugilaenule , mille IMF kiitis heaks 2013. aasta juunis ja mis lepiti kokku 2015. aasta detsembris. Tuneesia sai ELilt laenudena täiendavat makromajanduslikku finantsabi 300 miljoni euro ulatuses. See programm kiideti heaks 2014. aasta mais ja maksti osaliselt välja (esimesed kaks osamakset kogusummas 200 miljonit eurot) 2015. aasta jooksul. Selle programmi viimase osamakse väljamaksmine (100 miljonit eurot) on edasi lükatud, sest mõnesid kokkulepitud poliitikameetmeid ei ole rakendatud piisavalt ja IMFi programmiga on probleeme. Võttes arvesse jätkuvaid majandusraskusi, mida süvendasid 2015. aasta terrorirünnakud ja piirkonna üldine ebastabiilsus, kiitsid kaasseadusandjad 6. juulil 2016 heaks laenudest koosneva täiendava makromajandusliku finantsabi andmise Tuneesiale kuni 500 miljoni euro ulatuses. Pärast komisjoni ja Tuneesia ametiasutuste vaheliste läbirääkimiste lõpetamist 2016. aasta detsembris allkirjastati 27. aprillil 2017 vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping.

Tuneesia SKP kasvumäär oli 2016. aastal hinnanguliselt 1,1 %, mis tähendab 2015. aastal registreeritud 0,8 %ga võrreldes väikest kiirenemist. Töötuse määr on 15,5 %. Inflatsioon oli 2016. aastal keskmiselt 3,7 %, seega väiksem kui 5 % 2015. aastal, ja jõuab 2017. aastal eeldatavasti keskmiselt 3,9 %ni.

Riigirahanduse valdkonnas jõudis valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal hinnanguliselt 6 %ni SKPst (võrreldes IMFi programmi raames kokku lepitud 4,6 %ga). Selle põhjuseks on erinevad tegurid, sealhulgas oodatust väiksem maksulaekumine, suuremad laenu teeninduskulud (osaliselt põhjustatud Tuneesia dinaari odavnemisest) ja kasvanud avaliku sektori palgakulud. Keskvalitsuse võlg on jätkuvalt suurenenud, saavutades 2016. aastal 63 % SKPst võrreldes 55 %ga 2015. aastal. Lisaks on Tuneesial kavas maksta järgmisel 2 aastal tagasi suurema osa oma valitsemissektori võlast.

Hoolimata naftahindade langusest, vähenenud riigisisesest majandusaktiivsusest ja paranenud ekspordinäitajatest on terrorirünnakute negatiivne mõju turismile hoidnud 2016. aasta jooksevkonto jätkusuutmatult kõrgel tasemel (9 % juures SKPst). Reservid on hinnanguliselt peaaegu 6,1 miljardit USA dollarit, mis vastab ligikaudu 4,3 kuu impordile.

3.2.6.    Ukraina

Kuna Ukraina majandusolukord on kiiresti halvenenud ja maksebilansi positsioon on nõrk, tegi komisjon 2015. aasta jaanuaris ettepaneku uue makromajandusliku finantsabi programmi kohta, mis hõlmaks kuni 1,8 miljardit eurot laenudena ning mis makstaks välja kolme võrdse 600 miljoni euro suuruse osamaksena. Esimene osamakse uue programmi (MFA III) raames tehti 2015. aasta juulis 13 . Komisjon ei maksnud 2016. aastal makromajandusliku finantsabi programmi raames osamakseid välja, sest Ukraina ametiasutused ei rakendanud mõnesid vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikareforme piisavas ulatuses. Komisjon maksis teise 600 miljoni euro suuruse osamakse siiski 2017. aasta aprillis välja, kui ametiasutused olid 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses vastu võtnud meetmed, mis puudutasid mõningaid lahendamata küsimusi, ja riik oli makromajandusliku finantsabi programmi rakendanud üldiselt rahuldavalt. Ukrainal on põhimõtteliselt endiselt võimalik saada makromajandusliku finantsabi III programmist veel 600 miljonit eurot. Nimetatud abi sõltub sellest, kui edukalt rakendab Ukraina vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitud poliitikameetmeid ja jätkab edasiliikumist IMFi programmiga, mis on 2015. aasta mais heaks kiidetud nelja-aastane laiendatud rahastamisvahend summas ligikaudu 17,5 miljardit USA dollarit. Kõige viimane osamakse (1 miljard USA dollarit) IMFi programmi raames tehti 2017. aasta aprillis, tõstes alates 2015. aastast toimunud väljamaksete kogusumma 8,5 miljardi USA dollarini.

2016. aastal Ukraina majandus stabiliseerus. See saavutati jõulise poliitilise sekkumisega, mille eesmärk oli tegeleda pikaajalise tasakaalustamatusega, ning pideva rahvusvahelise finantsilise ja tehnilise toetusega, mis aitas ohjeldada usalduskriisi. Selle tulemusena kasvas majandus tegelikkuses esmakordselt nelja aasta jooksul. SKP kasv jõudis 2,3 %ni, saades jõudu kodumajapidamiste kasvavast nõudlusest ja investeerimistegevuse taastumisest.

Majanduse stabiliseerumine kajastus ka märkimisväärses inflatsiooni aeglustumises (langus 12,4 %ni 2016. aastal 43,4 %lt 2015. aasta lõpus) ja välisvaluutaturu volatiilsuse vähenemises. Ettevaatliku eelarvepoliitika tulemusena oli konsolideeritud üldine valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal 2,3 % SKPst, tunduvalt allpool esialgset 3,7 %list eesmärki. Eelarve konsolideerimine koos ettevõtte Naftogaz tegevuskulude puudujäägi kõrvaldamisega etendasid olulist osa valitsemissektori võla ja SKP suhte kasvu ohjeldamisel, mis oli 2016. aasta lõpus 81,0 %, kasvades veidi võrreldes aasta varasema 79,1% ga. See saavutati vaatamata suurima kommertslaenuandja PrivatBanki erastamisega seotud kuludele.

Investeerimistegevuse taastumine 2016. aastal andis oma osa jooksevkonto puudujäägi suurenemisse 4,1 %ni SKPst. Teine tegur oli nõrk eksport, põhjuseks madalad kaubahinnad ja Venemaa kehtestatud täiendavad takistused kauplemisele Kesk-Aasiasse suunduva transiitekspordi keelamise teel. Jooksevkonto lõhe jäi siiski allapoole selle tipptaset 8,7 % SKPst 2013. aastal ja selle kattis peaaegu täielikult kapitali sissevool. Samas kui rahvusvaheline finantsabi jäi 2016. aastal allapoole ootusi, jätkati rahvusvaheliste reservide toetamist, mis kasvasid 2016. aasta lõpus 15,5 miljardi USA dollarini ehk 3,5 kuuni järgmise aasta prognoositavast impordist.

4.    Makromajandusliku finantsabi otstarbeka kasutamise tagamine: tegevuse hindamine ja järelhindamised

4.1.    Tegevuse hindamine

Kooskõlas ELi finantsmääruse nõuetega teeb komisjon välisnõustajate abiga tegevuse hindamisi, saamaks piisavat kindlust selle kohta, et haldusmenetlused ja raharinglus abisaajariikides toimivad.

Tegevuse hindamisel keskendutakse riigi rahanduse juhtimise süsteemidele, eelkõige rahandusministeeriumide ja keskpankade menetlustele ja ülesehitusele ning konkreetsemalt nende kontode haldamisele, kuhu ELi vahendid kantakse. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu väliste auditeerimisasutuste toimimisele, nende sõltumatusele, tööprogrammidele ja nende teostatava kontrolli tõhususele. Kontrollitakse ka riigihankemenetlusi kesktasandil.

2016. aastal hindas komisjon tegevust Moldovas ja Jordaanias, valmistades ette uusi makromajandusliku finantsabi programme neis riikides. Hindamised lõpetati vastavalt 2016. aasta veebruaris ja septembris. Mõlemas jõuti järeldusele, et menetlused kahes riigis annavad piisavad tagatised, et kavandatud makromajandusliku finantsabi programmidega edasi liikuda.

4.2.    Järelhindamised

Kooskõlas ELi finantsmääruse nõuetega viib komisjon läbi makromajandusliku finantsabi programmide järelhindamised, 14 et teha kindlaks selliste abiprogrammide mõju. Peamised eesmärgid on:

I.analüüsida mõju abisaajariigi majandusele ja eriti riigi välispositsiooni jätkusuutlikkusele;

II.hinnata ELi sekkumise lisaväärtust.

Ukraina MFA I ja II programmi ning Jordaania makromajandusliku finantsabi I programmi järelhindamistega alustati 2016. aasta lõpus ja need lõpetatakse eeldatavasti 2017. aastal.

5.    Abitaotlused ja komisjoni tulevased ettepanekud – eelarveseisund

2017. aastaks kavandatud makromajandusliku finantsabi programmid hõlmavad järgmist:

I.pooleliolevate makromajandusliku finantsabi programmide rakendamine vastavalt eespool kirjeldatule. See hõlmab Gruusia ja Tuneesia I viimaste osamaksete, Ukraina kolmanda programmi kahe viimase osamakse ning Tuneesia ja Jordaania järelprogrammide kõikide osamaksete väljamaksmist;

II.Moldova programmi heakskiitmine ja rakendamine koos abi esimese kahe osamakse oodatava väljamaksmisega;

III.võimalike uute programmide heakskiitmine, mis põhinevad Armeenialt, Gruusialt ja Egiptuselt saadud taotlustel, ning võimalik järelprogramm Jordaanias.

Eespool osutatud 2017. aasta makromajandusliku finantsabi programmid viivad makromajandusliku finantsabi väljamaksete aastase summa 1,9 miljardi euroni. See kajastab makromajandusliku finantsabi vahendi kasvavat kaalu ja tähtsust, kuid tuleneb osaliselt mitme esialgselt 2016. aastaks kavandatud väljamakse edasilükkamisest. Väljamaksete edasilükkamisel on erinevad põhjused, peamiselt on tegemist riiklike asutuste viivitustega kokkulepitud poliitikameetmete rakendamisel, viivitustega vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimistel või asjaomase IMFi programmiga seotud probleemidega.

Allpool toodud tabelis on esitatud ülevaade toetustena antava makromajandusliku finantsabi kulukohustuste ja maksekohustuste kohta aastatel 2015, 2016 ning aastal 2017 (esialgsed andmed). 2017. aasta prognoos on esialgne ning hõlmab üksnes neid makromajandusliku finantsabi programme, mille kaasseadusandjad on juba heaks kiitnud või mille kohta otsuse tegemiseks on komisjon esitanud ettepaneku.

Lisaks käimasolevatele või ettevalmistatavatele makromajandusliku finantsabi programmidele on tänaseks saadud taotlused ELi makromajandusliku finantsabi saamiseks ka Armeenialt, Gruusialt ja Egiptuselt:

·Komisjon sai 2014. aasta veebruaris makromajandusliku finantsabi taotluse Armeenialt. Ehkki IMFiga kiideti rahastamiskokkulepe heaks, ei peetud Armeenia maksebilansi olukorda siiski piisavalt kriitiliseks, et komisjon oleks teinud ettepaneku makromajandusliku finantsabi andmiseks. Komisjon jätkab sellele vaatamata Armeenia majandus- ja finantsolukorra jälgimist. Kuna IMFi laiendatud rahastamisvahendi programm lõpeb 2017. aastal, sõltub uus läbivaatamine ka IMFi uue kava algatamisest.

·Gruusia ametiasutused näitasid 2017. aasta veebruaris üles huvi makromajandusliku finantsabi programmi järelprogrammi suhtes. Kuna direktorite nõukogu on IMFi uue programmi nõuetekohaselt heaks kiitnud, on komisjon valmis kaaluma Gruusia jaoks makromajandusliku finantsabi programmi järelprogrammi, mis põhineb riigi välisrahastamise vajadustel.

·2012. aasta novembris taotles Egiptus uuesti makromajandusliku finantsabi kogusummas 500 miljonit eurot. Komisjon kaalus selle põhjal ettepaneku tegemist makromajandusliku finantsabi andmiseks 450 miljoni euro ulatuses laenude ja 50 miljoni euro ulatuses toetuste vormis. See ettepanek jäeti aga ootele, kuni Egiptus ja IMF sõlmivad lepingu IMFi programmi kohta, samuti võetakse arvesse poliitilist arengut riigis alates 2013. aasta juulist. IMFi direktorite nõukogu kiitis 2016. aasta novembris heaks kolmeaastase programmi laiendatud rahastamisvahendi raames ligikaudu 12 miljardi USA dollari ulatuses. Programmi esimesel aastal täideti rahastamise puudujääk IMFi ning muude mitmepoolsete ja kahepoolsete rahastajate maksetega. Siiski ei saa välistada, et täiendavate rahastamisvajaduste puhul taotletakse ELilt makromajandusliku finantsabi programmi kaalumist Egiptuse jaoks.

(1)

Muudele kui arenguriikidele antava makromajandusliku finantsabi õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 212.

(2)

Selle tulemuseks oli kuus uut makromajandusliku finantsabi programmi Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Serbia ja Ukraina toetamiseks kogumahuga 1,3 miljardit eurot.

(3)

SWD(2016) 299 final.

(4)

Välistegevuse tagatisfond kannab ELi koguriski olukordades, kus makromajandusliku finantsabi ning EIP ja Euratomi välislaenude kaudu toetust saavad riigid jätavad tagasimaksed tegemata. Seda rahastatakse 9 % ulatuses ELi eelarvegarantii raames tasumata kohustuste kogusummast iga aasta lõpus kaheaastase viiteajaga. Igal aastal 2 000 miljoni euro suuruse laenuandmisvõime saavutamiseks on igal aastal vaja täiendavat rahastamist summas 135 miljoni eurot.

(5)

 KOM(2011) 396 lõplik, 4.7.2011.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2371 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 352, 23.12.2016, lk 18).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. augusti 2013. aasta otsus nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 218, 14.8.2013, lk 15).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2371 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 352, 23.12.2016, lk 18).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1025/2013/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile (ELT L 283, 14.8.2013, lk 1).

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 534/2014/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile (ELT L 151, 21.5.2014, lk 9).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta otsus (EL) 2016/1112 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale (ELT L 186, 9.7.2016, lk 1).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus 2015/601/EL, mis käsitleb Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmist (ELT L 100, 15.4.2015, lk 1).

(13)

Sellele ettepanekule eelnes kaks makromajandusliku finantsabi programmi (MFA I ja MFA II) kokku mahus 1,61 miljardit eurot, mis rakendati 2014. aastal ja 2015. aasta alguses.

(14)

Kõik järelhindamised on kättesaadavad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/completed/index_en.htm .