Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52017AR1195

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teenuste pakett: toimiv teenustemajandus eurooplaste jaoks“

OJ C 54, 13.2.2018, p. 81–98 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
11/10/2017; hääletamise kuupäev
Date of vote:
11/10/2017
Date lodged:
14/02/2017
Author:
Euroopa Regioonide Komitee, Majanduspoliitika komisjon
Form:
Arvamus
Session:
125
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Earlier related instruments:
Instruments cited:
Link

13.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/81

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teenuste pakett: toimiv teenustemajandus eurooplaste jaoks“

(2018/C 054/15)

Raportöör:

Uccle’i/Ukkeli linnavolikogu liige Jean-Luc Vanraes (BE/ALDE)

Viitedokumendid:

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid

COM(2016) 824 final

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv määrusega … [Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta

COM(2016) 823 final

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega

COM(2016) 820 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Põhjendus 7

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustust tuleks kohaldada liikmesriikide selliste regulatiivmeetmete suhtes nagu üldist laadi õigus- ja haldusnormid ning muud siduvad üldist laadi normid, näiteks kutseorganisatsioonide vastuvõetud normid, mis ühiselt reguleerivad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemist. Teatamiskohustust ei tuleks aga kohaldada riiklike ametiasutuste üksikotsuste suhtes.

Käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustust tuleks kohaldada liikmesriikide selliste regulatiivmeetmete suhtes nagu üldist laadi õigus- ja haldusnormid ning muud siduvad üldist laadi normid, näiteks kutseorganisatsioonide vastuvõetud normid, mis ühiselt reguleerivad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemist. Teatamiskohustust ei tuleks aga kohaldada riiklike ametiasutuste üksikotsuste suhtes.

Käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustus ei tohiks kehtida meetmete eelnõude muudatuste või paranduste suhtes, mida seadusandlikud kogud või liikmesriikide, piirkondade ja kohalikud parlamendid teevad parlamentaarse menetluse käigus. Käesoleva direktiivi tähenduses tuleks teatamiskohustus lugeda täidetuks, kui meetme eelnõu on parlamentaarse menetluse lõpuks rakendatud ja lõplikult vastu võetud.

Motivatsioon

Ettepanek ei sisalda seadusandlike kogude kavandatud meetmete eelnõude muudatuste või paranduste menetlust.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Põhjendus 15

Välja jätta.

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seda, kui meetme eelnõust ei teatata vähemalt kolm kuud enne selle vastuvõtmist ja/või meedet ei võeta vastu kas selle tähtaja jooksul või kolme kuu jooksul pärast hoiatuse saamist, tuleks käsitada oluliste menetlusnormide märkimisväärse rikkumisena, mis mõjutab üksikisikuid.

 

Motivatsioon

Komisjoni ettepanek tähendaks, et teavitamata jäetud meetmete eelnõusid ei saaks jõustada. Sellel oleks ränk mõju kohalike ja piirkondlike meetmete jõustamisele, kuna teenuste direktiivi kohaldamisala on väga lai ja mõnikord kasutatakse ikka veel Euroopa Kohtu praktikat.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikli 3 lõige 2

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmete eelnõudest, millega nähakse ette või muudetakse artiklis 4 osutatud nõudeid või autoriseerimisskeeme.

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmete eelnõudest, millega nähakse ette või muudetakse artiklis 4 osutatud nõudeid või autoriseerimisskeeme.

2.   Kui liikmesriik teeb teatatud meetme eelnõus muudatusi, mille tulemusena laiendatakse oluliselt selle kohaldamisala või sisu, lühendatakse algselt planeeritud rakendamistähtaega, lisatakse nõudeid või autoriseerimisskeeme või muudetakse nõuded, autoriseerimisskeemid või asutamise või teenuste piiriülese osutamise nõuded rangemaks, teatab ta lõike 1 kohaselt varem teatatud, kuid muudetud meetme eelnõu uuesti, lisades selgituse muutmise eesmärgi ja sisu kohta. Sellisel juhul loetakse varem teatatud eelnõu tagasivõetuks.

 

a)

Kui liikmesriik teeb teatatud meetme eelnõus muudatusi, mille tulemusena laiendatakse oluliselt selle kohaldamisala või sisu, lühendatakse algselt planeeritud rakendamistähtaega, lisatakse nõudeid või autoriseerimisskeeme või muudetakse nõuded, autoriseerimisskeemid või asutamise või teenuste piiriülese osutamise nõuded rangemaks, teatab ta lõike 1 kohaselt varem teatatud, kuid muudetud meetme eelnõu uuesti, lisades selgituse muutmise eesmärgi ja sisu kohta. Sellisel juhul loetakse varem teatatud eelnõu tagasivõetuks.

b)

Liikmesriik ei ole kohustatud teatama juba teatatud meetme eelnõus parlamentaarse menetluse käigus tehtud muudatustest. Liikmesriik teatab komisjonile siiski selliseid muudatusi sisaldava meetme eelnõust pärast selle vastuvõtmist.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete eelnõud esitatakse komisjonile vähemalt kolm kuud enne nende vastuvõtmist.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete eelnõud esitatakse komisjonile vähemalt kolm kuud enne nende vastuvõtmist.

4.   Artikli 3 lõikes 1, 2 või 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine on olulise menetlusnormi rikkumine, mis mõjutab üksikisikuid.

4.   Artikli 3 lõikes 1, 2 või 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine on olulise menetlusnormi rikkumine, mis mõjutab üksikisikuid.

5.   Esitatud teates tuleb liikmesriikidel esitada teave, mis tõendab, et esitatud autoriseerimisskeem või nõue on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ.

Muu hulgas tuleb esitada teave selle kohta, millisest olulisest avalikust huvist lähtutakse, ja selle kohta, et autoriseerimisskeem või nõue ei ole diskrimineeriv kodakondsuse ega elukoha alusel ning on proportsionaalne.

Lisaks esitatakse analüüs, millest nähtub, et vähem piiravad vahendid puuduvad, ning tõendid teate esitanud liikmesriigi väidete kinnituseks.

5.   Esitatud teates tuleb liikmesriikidel esitada teave, mis tõendab, et esitatud autoriseerimisskeem või nõue on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ.

Muu hulgas tuleb esitada teave selle kohta, millisest olulisest avalikust huvist lähtutakse, ja selle kohta, et autoriseerimisskeem või nõue ei ole diskrimineeriv kodakondsuse ega elukoha alusel ning on proportsionaalne.

Lisaks esitatakse analüüs, millest nähtub, et vähem piiravad vahendid puuduvad, ning tõendid teate esitanud liikmesriigi väidete kinnituseks.

6.   Oma teates esitab liikmesriik ka selle õigusnormi teksti, millel teatatud meetme eelnõu põhineb.

6.   Oma teates esitab liikmesriik ka selle õigusnormi teksti, millel teatatud meetme eelnõu põhineb.

7.   Liikmesriigid teavitavad juba vastuvõetud meetmest kahe nädala jooksul pärast selle vastuvõtmist.

7.   Liikmesriigid teavitavad juba vastuvõetud meetmest kahe nädala jooksul pärast selle vastuvõtmist.

8.   Käesoleva direktiiviga kehtestatud teatamise korra rakendamisel kasutatakse määruses (EL) nr 1024/2012 sätestatud siseturu infosüsteemi, et tagada teabevahetus teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vahel.

8.   Käesoleva direktiiviga kehtestatud teatamise korra rakendamisel kasutatakse määruses (EL) nr 1024/2012 sätestatud siseturu infosüsteemi, et tagada teabevahetus teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Motivatsioon

Ettepanek ei sisalda seadusandlike kogude kavandatud meetmete eelnõude muudatuste või paranduste menetlust.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikli 3 lõige 4

Välja jätta.

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 3 lõikes 1, 2 või 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine on olulise menetlusnormi rikkumine, mis mõjutab üksikisikuid.

 

Motivatsioon

Komisjoni ettepanek tähendaks, et teavitamata jäetud meetmete eelnõusid ei saaks jõustada. Sellel oleks ränk mõju kohalike ja piirkondlike meetmete jõustamisele, kuna teenuste direktiivi kohaldamisala on väga lai ja mõnikord kasutatakse ikka veel Euroopa Kohtu praktikat.

Kavandatud sanktsioon tooks kaasa ulatusliku õiguskindlusetuse, kuna juba kõige tühisemad vormilised rikkumised teate esitamisel takistaksid isegi sisuliselt mitteproblemaatiliste ja selgelt Euroopa õigusi järgivate projektide elluviimist.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikli 3 lõige 8

Lisada pärast artikli 3 lõiget 8 lisada uus lõige.

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Artikli 3 lõiget 3 ei kohaldata, kui liikmesriik peab võtma vastu meetmed, millega kehtestatakse uus autoriseerimisskeem või nõuded või peab muutma olemasolevaid autoriseerimisskeeme või nõudeid äärmiselt lühikese aja jooksul tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tingitud pakilistel põhjustel, mis on seotud avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahvatervise või keskkonnakaitsega.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikli 5 lõige 2

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vaheline konsulteerimine toimub kuni kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon andis teate esitanud liikmesriigile teada kogu teate kättesaamisest.

Teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vaheline konsulteerimine toimub kuni kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon andis teate esitanud liikmesriigile teada kogu teate kättesaamisest. Konsulteerimine ei takista teate esitanud liikmesriiki asjaomaseid sätteid vastu võtmast, kuid neid ei tohi siiski enne konsultatsiooniperioodi lõppu jõustada.

Motivatsioon

Kavandatud ooteaeg on liiga paindumatu. See tooks kaasa põhjendamatud menetluslikud viivitused. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus asjaomaseid meetmeid vastu võtta, kuid igasugune elluviimine peaks olema külmutatud kuni konsultatsiooniperioodi lõpuni.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikkel 6

Hoiatus

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Enne artikli 5 lõikes 2 osutatud konsultatsiooniperioodi lõppu võib komisjon teate esitanud liikmesriiki hoiatada, et ta kahtleb, kas meetme eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ, ja et ta kavatseb võtta vastu artiklis 7 osutatud otsuse .

1.   Enne artikli 5 lõikes 2 osutatud konsultatsiooniperioodi lõppu võib komisjon teate esitanud liikmesriiki hoiatada, et ta kahtleb, kas meetme eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ, ja et ta kavatseb võtta vastu artiklis 7 osutatud soovituse . Kõnealuses hoiatavas teates esitab komisjon oma kahtluse põhjused ja vajaduse korral meetme eelnõu muudatused, mis tema arvates lahendaks probleemi rahuldaval viisil.

2.   Sellise hoiatuse saamisel ei võta teate esitanud liikmesriik meetme eelnõu vastu kolme kuu jooksul pärast konsultatsiooniperioodi lõppu.

2.   Sellise hoiatuse saamisel peab komisjon kolme kuu jooksul dialoogi asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komisjoni poolt liikmesriigile antud hoiatus ei takista liikmesriiki meetme eelnõu vastu võtmast, kuid seda ei tohi siiski enne konsultatsiooniperioodi lõppu jõustada .

Motivatsioon

Tagamaks, et liikmesriigi pädevad ametiasutused on täielikult teadlikud komisjoni kahtlusest ja selle põhjusest ning et kindlustada selle õigeaegne ja asjalik arutelu liikmesriigi pädevate ametiasutustega.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd

COM(2016) 821 final

Artikkel 7

Otsus

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 7

Otsus

Kui komisjon on esitanud artikli 6 lõike 1 kohase hoiatuse, võib ta kolme kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud konsulteerimisperioodi lõppu võtta vastu otsuse , et meetme eelnõu ei ole kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ ning et liikmesriik ei tohi meetme eelnõu vastu võtta või peab meetme kehtetuks tunnistama, kui see on artikli 3 lõiget 3 või artikli 6 lõiget 2 rikkudes juba vastu võetud .

Artikkel 7

Soovitus

Kui komisjon on esitanud artikli 6 lõike 1 kohase hoiatuse, võib ta kolme kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud konsulteerimisperioodi lõppu võtta vastu mittesiduva soovituse, milles sedastatakse , et meetme eelnõu ei ole kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ, ning teatatakse liikmesriigile komisjoni kavatsusest, et kui meede peaks vastu võetama, esitab ta hagi Euroopa Liidu Kohtusse, vaidlustades meetme kooskõla direktiiviga 2006/123/EÜ .

Motivatsioon

Euroopa Komisjoni ettepanek otsuse kohta on vastuvõetamatu, sest see piiraks põhjendamatult seadusandjate vabadusi riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Mittesiduv soovitus, milles esitatakse komisjoni kavatsus vaidlustada meetme seaduslikkus, kui meede peaks vastu võetama, võib õigusakti ettepaneku teiste sätete kontekstis tagada parema teatamiskorra, mis on tõhus, kuid austab ka riiklike ja piirkondlike seadusandjate eesõigusi.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final/1

Põhjendus 9

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhjendatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase riigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks.

Põhjendatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase riigi pädeva ametiasutuse võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks.

Motivatsioon

See põhjustab täiendavat halduskoormust, mis ei ole proportsionaalne võimalike tulemustega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final/1

Põhjendus 12

Lisada põhjenduse 12 järele uus põhjendus.

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Uus põhjendus

Liikmesriikide pädevate ametiasutuste ülesanne on hinnata võetava meetme proportsionaalsust, tuginedes direktiivis kindlaks määratud kriteeriumidele. Need üksikmeetmete eraldi hindamised võivad tuua kaasa erinevaid õigustatud tulemusi eri liikmesriikides.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final/1

Põhjendus 18

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Pädevad ametiasutused peaksid võtma arvesse meetme majanduslikku mõju , sh kulu-tulu analüüsi , pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti sellele, milline on meetme mõju õigusele teha tööd ning isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus. Selle analüüsi alusel peaksid liikmesriigid veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga.

Pädevad ametiasutused peaksid võtma arvesse meetme majanduslikku mõju, sh kulu-tulu analüüsi, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, ühtekuuluvusele avalduvale mõjule, samuti sellele, milline on meetme mõju õigusele teha tööd ning isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus. Selle analüüsi alusel peaksid liikmesriikide pädevad ametiasutused veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final/1

Põhjendus 21

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on äärmiselt oluline tagada, et liikmesriigid teavitaksid enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate sätete vastuvõtmist sellest kodanikke, esindusliite või muid asjaomaseid sidusrühmi, ning annaksid neile võimaluse oma seisukohti avaldada.

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on äärmiselt oluline tagada, et liikmesriikide pädevad ametiasutused teavitaksid enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate sätete vastuvõtmist sellest kodanikke, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, esindusliite või muid asjaomaseid sidusrühmi, ning annaksid neile võimaluse oma seisukohti avaldada.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli

COM(2016) 822 final

Artikkel 6

Proportsionaalsus

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist hindavad liikmesriigid, kas nimetatud sätted on vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning ei lähe kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

1.   Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist hindavad liikmesriigid, kas nimetatud sätted on vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning ei lähe kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

2.   Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kaaluvad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige:

2.   Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kaaluvad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige:

(a)

püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski tarbijatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust;

(a)

püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski teenuste saajatele, sh tarbijatele ja muudele mittekutselistele teenusesaajatele , kutsealatöötajatele , sotsiaalpartneritele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele või kolmandatele isikutele) olemust;

(b)

sätte sobivust püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning seda, kas säte peegeldab tõeliselt seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt ja võtab seega arvesse tuvastatud riske nagu võrreldavate tegevusalade puhul;

(b)

sätte sobivust püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning seda, kas säte peegeldab tõeliselt seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt ja võtab seega arvesse tuvastatud riske nagu võrreldavate tegevusalade puhul;

(c)

sätte vajalikkust ning eelkõige seda, kas erinormid või üldisema iseloomuga normid, nagu tooteohutust käsitlevad õigusaktid või tarbijakaitseõigus, ei ole piisavad püstitatud eesmärgi saavutamiseks;

(c)

sätte vajalikkust ning eelkõige seda, kas erinormid või üldisema iseloomuga normid, nagu tooteohutust käsitlevad õigusaktid või tarbijakaitseõigus, ei ole piisavad püstitatud eesmärgi saavutamiseks;

(d)

kutsealaga hõlmatud või sellele reserveeritud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seost;

(d)

kutsealaga hõlmatud või sellele reserveeritud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seost;

(e)

ülesannete keerukuse ja konkreetsete kutsekvalifikatsioonide omamise vajaduse seost, eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes, samuti kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu;

(e)

ülesannete keerukuse ja konkreetsete kutsekvalifikatsioonide omamise vajaduse seost, eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes, samuti kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu;

(f)

konkreetse kutsekvalifikatsiooni omajatele reserveeritud kutsealase tegevuse ulatust ja nimelt seda, kas ja miks teatavatele kutsealadele reserveeritud tegevusalasid saab või ei saa jagada muude kutsealadega;

(f)

konkreetse kutsekvalifikatsiooni omajatele reserveeritud kutsealase tegevuse ulatust ja nimelt seda, kas ja miks teatavatele kutsealadele reserveeritud tegevusalasid saab või ei saa jagada muude kutsealadega;

(g)

autonoomia määra reguleeritud kutsealal tegutsemisel ning organisatsioonilise ja järelevalve korra mõju püstitatud eesmärgi saavutamisele, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all;

(g)

autonoomia määra reguleeritud kutsealal tegutsemisel ning organisatsioonilise ja järelevalve korra mõju püstitatud eesmärgi saavutamisele, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all;

(h)

teaduse ja tehnoloogia arengut, mis võib vähendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat;

(h)

teaduse ja tehnoloogia arengut, mis võib vähendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat;

(i)

meetme majanduslikku mõju, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti mõjule isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus;

(i)

meetme majanduslikku ja sotsiaalset mõju, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti mõjule isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus;

(j)

võimalust kasutada avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vähempiiravaid vahendeid;

(j)

võimalust kasutada avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vähempiiravaid vahendeid;

(k)

nii kutsealale juurdepääsu kui ka sellel tegutsemise piirangute kogumõju , eelkõige seda, kuidas iga selline nõue aitab kaasa avaliku huvi eesmärgi saavutamisele ja kas ta on selleks vajalik .

(k)

nii kutsealale juurdepääsu kui ka sellel tegutsemise piirangute kogumõju.

 

Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kohaldavad asjaomased pädevad ametiasutused lõike 2 punktide a–k kriteeriume läbimõeldult, võttes arvesse üksikjuhtumite konkreetseid asjaolusid. Kui nad leiavad, et teatav kriteerium ei ole asjakohane, võivad nad selle hindamisest välja jätta, kuid peavad seda põhjendama.

3.   Kui lõike 2 punkti j puhul on meetmed õigustatud tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mõjutamata negatiivselt kolmandaid isikuid, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige seda, kas eesmärki on võimalik saavutada kasutades kaitstud kutsenimetust, tegevusalasid reserveerimata.

3.   Kui lõike 2 punkti j puhul on meetmed õigustatud tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mõjutamata negatiivselt kolmandaid isikuid, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige seda, kas eesmärki on võimalik saavutada kasutades kaitstud kutsenimetust, tegevusalasid reserveerimata.

4.   Lõike 2 punkti k puhul hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige järgmiste nõuete kehtestamise kogumõju:

4.   Lõike 2 punkti k puhul hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige järgmiste nõuete kehtestamise kogumõju:

(a)

reserveeritud tegevusalade olemasolu kaitstud kutsenimetuse kõrval;

(a)

reserveeritud tegevusalade olemasolu kaitstud kutsenimetuse kõrval;

(b)

pideva kutsealase arengu nõuded;

(b)

kutseala organiseerimise, kutse-eetika ja järelevalvega seotud õigusnormid;

(c)

kutseala organiseerimise, kutse-eetika ja järelevalvega seotud õigusnormid;

(c)

kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, eelkõige juhul, kui need nõuded tähendavad konkreetse kutsekvalifikatsiooni omamist;

(d)

kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, eelkõige juhul, kui need nõuded tähendavad konkreetse kutsekvalifikatsiooni omamist;

(d)

koguselised piirangud, eelkõige tegevuslubade arvu piiravad või minimaalset või maksimaalset konkreetset kutsekvalifikatsiooni omavate töötajate, juhtide või esindajate arvu sätestavad nõuded;

(e)

koguselised piirangud, eelkõige tegevuslubade arvu piiravad või minimaalset või maksimaalset konkreetset kutsekvalifikatsiooni omavate töötajate, juhtide või esindajate arvu sätestavad nõuded;

(e)

konkreetse õigusliku vormi või äriühingu osaluse või juhtimisega seotud nõuded, niivõrd kui need nõuded on otseselt seotud reguleeritud kutsealal tegutsemisega;

(f)

konkreetse õigusliku vormi või äriühingu osaluse või juhtimisega seotud nõuded, niivõrd kui need nõuded on otseselt seotud reguleeritud kutsealal tegutsemisega;

(f)

territoriaalsed piirangud, eelkõige kui kutseala on sama liikmesriigi eri osades erinevalt reguleeritud;

(g)

territoriaalsed piirangud, eelkõige kui kutseala on sama liikmesriigi eri osades erinevalt reguleeritud;

(g)

nõuded, mis piiravad reguleeritud kutsealal tegutsemist ühiselt või partnerluses, samuti ametikohtade kokkusobimatuse reeglid;

(h)

nõuded, mis piiravad reguleeritud kutsealal tegutsemist ühiselt või partnerluses, samuti ametikohtade kokkusobimatuse reeglid;

(h)

kindlustuskaitse nõuded või muud personaalse või kollektiivse kaitse vahendid seoses kutsealase vastutusega;

(i)

kindlustuskaitse nõuded või muud personaalse või kollektiivse kaitse vahendid seoses kutsealase vastutusega;

(i)

kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded.

(j)

kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded.

 

Motivatsioon

Artiklis 6 sätestatud kriteeriumide kogumit tuleks käsitada soovituslikuna, sest iga üksikjuhtumi puhul ei ole kõik kriteeriumid kohaldatavad või sama tähtsad ning kõigile kohaldatav universaalne käsitlus oleks liigne ja liikmesriikide pädevaid ametiasutusi tarbetult koormav.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Ühtse teenusteturu väljakujundamise tähtsus ja kiireloomulisus

1.

rõhutab ühtse turu tähtsust majanduskasvu edendamisele, investeeringute suurendamisele, elatustaseme tõstmisele ja töökohtade loomisele ELi piirkondades ja linnades;

2.

rõhutab ühtse turu strateegias sätestatud kaupade ja teenuste ühtse turu väljakujundamise kiireloomulisust ning märgib, et paljud suurimad allesjäänud majanduslikud takistused kuuluvad teenuste valdkonda;

3.

toonitab, et teenused on Euroopa majanduse üks suurim komponent, mis moodustab ligikaudu 70 % nii SKPst kui ka töökohtadest, ent juhib tähelepanu asjaolule, et ELi teenustesektorit iseloomustavad tootlikkuse aeglane kasv ja nõrk konkurents, mis pärsivad selle potentsiaali. Komitee rõhutab, et nende teenuste piiriülest osutamist takistavate tegurite kõrvaldamine, mis tulenevad lahknevatest riiklikest eeskirjadest ja korrast, suurendaks teenuseosutajate ja klientide võimalust kasutada täiel määral ära siseturu potentsiaali. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meetmete võtmist, et kiirendada teenustesektori konkurentsivõimet, suurendada konkurentsi ettevõtete vahel ning kõrvaldada õiguslikud ja menetluslikud takistused, mis raskendavad teenuste piiriülest osutamist;

4.

rõhutab, et teenused on tähtis vahesisend majanduses ning et konkurentsivõimelised teenused, eelkõige äriteenused, on esmatähtsad teiste piirkondliku ja kohaliku majanduse seisukohast oluliste sektorite, näiteks tootmise tootlikkuse ja kulude konkurentsivõime jaoks;

5.

märgib, et kümme aastat pärast vastuvõtmist ei ole teenuste direktiivi potentsiaali teenuste vaba liikumise edendamisel veel täielikult ära kasutatud ja et eri teenusevaldkondade teenuseosutajad seisavad jätkuvalt silmitsi paljude takistustega, kui nad soovivad rajada tegevuskoha teises liikmesriigis või osutada ajutiselt teenuseid piiriüleselt. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meetmete võtmist nende taksituste kõrvaldamiseks ning nendib, et hinnangute kohaselt võib piiriülest kaubandust ja teenustesse investeerimist takistavate tegurite vähendamine teenuste direktiiviga juba loodud raamistikus suurendada ELi SKPd 1,7 %;

6.

väljendab heameelt komisjoni soovi üle kaotada põhjendamatud bürokraatlikud takistused teenuste osutamisel ja leiab, et ettepanekud võivad aidata kaasa tõelise ühtse teenusteturu loomisele, mis omakorda hoogustaks Euroopa piirkondade ja linnade majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet. Sellegipoolest rõhutab komitee vajadust järgida proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet teenuste paketi rakendamisel;

7.

rõhutab paketi eri osade vahelisi seoseid ning vajadust käsitada neid osana ühtsest tervikust ja hinnata selles kontekstis üksikute ettepanekute põhjendatust;

8.

leiab, et teatamise korra ettepanekut tuleks vägagi tõenäoliselt muuta, silmas pidades Euroopa Kohtu kohtuasja C-320/16 Uber France SAS, mille kohta kohtujurist esitas esialgse arvamuse 4. juulil 2017, märkides, et „liikmesriigid võivad ebaseadusliku transporditegevuse, näiteks Uberpop, keeleta või selle eest karistada, ilma et neil oleks kohustus komisjoni seaduseelnõust eelnevalt teavitada“;

Teenuste e-kaart

9.

märgib, et teenuste direktiivis kohustatakse liikmesriike vähendama haldustõkkeid, mis takistavad teenuseosutajatel piiriüleselt tegutsemast, kuid selles ei ole oldud täielikult tulemuslik;

10.

tunneb heameelt uue teenuste e-kaardi kui kasuliku panuse üle teenuseosutajate liikuvuse edendamisel, ent palub selgitada, mil määral on uus teenuste e-kaart seotud juba olemasolevate süsteemidega, nagu siseturu infosüsteem ja Euroopa kutsekaart. Komitee on seisukohal, et teenuste e-kaart võib aidata vähendada halduskeerukust ja kulusid, mis tekivad piiriüleste teenuste osutajatel haldusformaalsuste täitmisel. Eriti puudutab see VKEsid, kes on piirkondliku ja kohaliku majanduse selgroog, sest neid mõjutab piiriüleselt tegutsemisel halduskeerukus kõige rohkem;

11.

väljendab vastuseisu lähenemisele nihutada põhivastutus menetluse eest päritoluliikmesriigi ametiasutustele, kuna see on vastuolus teenuste direktiivis sätestatud vastuvõtva liikmesriigi põhimõttega. Teenuste e-kaart ei tohiks ennetada ega takistada kontrolle, mida vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad oma territooriumil ellu viidava majandustegevuse üle teostama. Komisjoni kavandatud teenuste e-kaart lubaks teenuseosutajatel tegeleda eranditult päritoluriigiga kui vahendajaga ning ühtlustada andmevahetust päritoluriigi põhimõtte alusel;

12.

soovib teada, millist mõju avaldab teenuste e-kaardi ettepanek olemasolevatele valdkondlikele sotsiaalsetele ID-kaartidele, mis on liikmesriikide pädevate ametiasutuste või sotsiaalpartnerite algatusel kasutusele võetud;

13.

märgib, et ettepanekus ei täpsustata, milliste kriteeriumide alusel peaks päritoluriik määratlema selle, et teenuseosutaja on tema territooriumil seaduslikult asutatud, kuigi direktiivis 2014/67/EL esitatakse loetelu faktilistest asjaoludest, et teha kindlaks, kas ettevõtjal on liikmesriigis tegelikult sisulist tegevust;

14.

meenutab siinkohal, et töötajate lähetamisega seotud porditavate A1 vormide väljastamise menetlus on juba esile toonud võimalikud kitsaskohad, kuna sisenevaid teenuseosutajaid puudutavate andmete valideerimisel toetutakse üksnes päritoluliikmesriigile, seda eriti näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral. Sellega seoses märgitakse direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) muutmise ettepanekule lisatud mõjuhinnangus: „Porditavates A1 dokumentides sisalduva teabe täpsust ei saa tagada, kuna muu hulgas puudub saatvates riikides ametlik kontroll“ (1);

15.

märgib, et teenuste e-kaardi mõned omadused, nagu teabe ühekordse esitamise põhimõte, selle tähtajatu kehtivusaeg, liikmesriigi kohustus kasutada teenuste e-kaardil sisalduvat teavet ilma võimaluseta nõuda hilisemas etapis esitatud teabe kehtivuse tõendamist ning piiravad kehtetuks tunnistamise menetlused, mis võivad vajada lõplikku kohtuotsust, võivad kahjustada riiklike õigusaktide järgimise kontrolli ning töötajate ja tarbijate õiguste jõustamist;

16.

täheldab, et Euroopa teenuste e-kaart peaks hõlmama teavet kindlustuskatte kohta. Ent kaardi tähtajatu kehtivusaeg viitab sellele, et kõnealune teave on vaja esitada vaid ühe korra, millega kaasneb oht, et kontrollid vastuvõtvas liikmesriigis muutuvad vähem tõhusaks;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste e-kaart oleks tulevikus kättesaadav nii ajutiselt piiriüleselt teenuseid osutavatele teenuseosutajatele kui ka neile, kes osutavad teenuseid teises liikmesriigis asutatud filiaali, esinduse või kontori kaudu;

18.

peab tähtsaks asjaolu, et kuigi liikmesriikidel on kohustus e-kaart kättesaadavaks teha, on see teenuseosutajatele vabatahtlik, olgu nad füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud;

19.

märgib, et teenuste e-kaardi kui vabatahtliku vahendi kasutuselevõtt sõltub sellest, kui silmanähtav on selle lisaväärtus teenuseosutajatele, ning ka äriringkondade ja liikmesriikide, sh piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevate ametiasutuste jõupingutustest edendada teadlikkust e-kaardist ja selle kasulikkusest võimalikult suurel määral;

20.

on kriitiline vaikimisi heakskiitmise põhimõtte kohaldamise suhtes juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi ametiasutus ei vasta sätestatud tähtajaks teenuseosutaja e-kaardi saamise taotlusele. Selline automaatne heakskiitmine tuleks kas täielikult kaotada või valida vähemalt asjakohased kontrollimis- ja menetlemistähtajad;

21.

peab kahetsusväärseks, et teenuste e-kaardi tähtsaid aspekte, sealhulgas taotluse standardvormis sisalduva teabe üksikasjad ja taotlusele toetavate tõenditena lisatavad kohustuslikud dokumendid, ei nimetata eelnõus, vaid komisjon kavatseb neid täpsustada delegeeritud õigusaktides. Komitee märgib, et seetõttu võib juhtuda, et piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ei ole kõnealustes tähtsates küsimustes mingit sõnaõigust, ning nõuab, et Euroopa Regioonide Komiteele esitataks kõik nende delegeeritud õigusaktidega seotud dokumendid samal ajal kui liikmesriikide ekspertidele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning et komiteel oleks juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus käsitletakse asjakohaste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, et komitee saaks õigeaegselt esitada vajalikud märkused;

22.

märgib, et esimeses etapis kehtib e-kaart ainult äri- ja ehitusteenuste valdkonnas, mis on majanduslikult eriti tähtsad, kuid kus piiriülene kaubandus ja investeeringud on piiratud ja tootlikkuse kasv on väike ning millele oleks seetõttu kasulik piiriülese konkurentsi suurendamine;

23.

rõhutab, et teenuste e-kaardi süsteemi nõuetekohane toimimine sõltub liikmesriikide koostööst, mida tehakse siseturu infosüsteemi kaudu ning mis hõlmab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, ning märgib, et see eeldab, et riigiasutused hakkavad platvormi rohkem kasutama ja tehakse rohkem investeeringuid selle arendamisse. Arvestades, et teenuste paketi teiste tähtsate elementide, eelkõige teatamiskorra rakendamine sõltub platvormi tõhususest, palub komitee komisjonil esitada tegevuskava, milles käsitletakse platvormi kohandamist vajalike menetluste toetamise eesmärgil;

24.

palub komisjonil tagada, et teenuste e-kaardi menetlemise süsteem oleks kooskõlas liikmesriikides juba kasutusel olevate elektrooniliste töötlemissüsteemidega ja et hõlbustataks nende vastastikust toimimist;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles laiendama veelgi teenuste e-kaardi kohaldamisala, nii et tulevikus saaksid seda kasutada võimalikult paljud sektorid, sh väikesed ja mikroettevõtjad ning uuenduslikud ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjad;

26.

toetab käsitust, mille kohaselt teenuseosutajad peavad maksma tasu teenuste e-kaardi väljastamise eest, kui tasumäär ei ole ebaproportsionaalselt kõrge. Komitee soovitab komisjonil hoolikalt jälgida liikmesriikide kehtestatud tasumäärasid ja neist teada anda, sest need määrad võivad olla otsustavad e-kaardi kui vabatahtliku vahendi kasutuselevõtu jaoks;

27.

peab teenuseosutajate seisukohast teenuste e-kaardi tugevaks küljeks sätet, mille alusel liikmesriikide ametiasutused ei tohi nõuda e-kaardi omanikelt sellise teabe esitamist, mida e-kaart juba sisaldab, sealhulgas riigihanke lepingu, ideekonkursi lepingu või kontsessiooni sõlmimiseks, tütarettevõtjate asutamiseks või filiaalide registreerimiseks vastavalt äriühinguõigusele või registreerimiseks kohustuslikus sotsiaalkindlustusskeemis, sest see vähendab üldiselt teenuseosutajate nõuetele vastavuse halduskulusid, muudab seega kaardi nende jaoks atraktiivsemaks ja suurendab selle kasutuselevõttu;

28.

rõhutab, et sellel võivad olla praktilised tagajärjed piirkondlike ja kohalike ametiasutuste organisatsioonilistele ja elektroonilistele menetlustele, näiteks riigihangetega seotud menetlustele, ning vajalikuks võivad osutuda üleminekuperioodid, et uutele nõuetele vastamise eesmärgil võimaldada süsteeme sujuvalt kohandada;

29.

pooldab sätteid, millega lihtsustatakse haldusformaalsuste täitmist seoses töötajate lähetamisega, ja sätteid piiriüleselt osutatavatele teenustele kindlustuskatte saamise hõlbustamise kohta, sest ka need suurendavad e-kaardi atraktiivsust teenuseosutajate silmis ja suurendavad selle kasutuselevõttu;

30.

rõhutab, et kooskõlas teenuste direktiivi sätetega ei mõjuta õigusnormid üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlust ega korraldust ning neid ei kohaldata majandushuvi mittepakkuvatele üldhuviteenustele, mida osutatakse sageli kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning need ei mõjuta tööõigust ega teenistustingimusi;

31.

kutsub komisjoni üles kehtestama tõhusaid teenuste e-kaardi kontrollimise süsteeme, et vältida konkurentsimoonutusi ja pettusi. Selliste, mitte üksnes elektrooniliste andmete kontrollimisel põhinevate kontrollide range rakendamine võimaldaks vähendada võimalikku sotsiaalset dumpingut ja deklareerimata töö kasutamist;

32.

juhib tähelepanu sellele, et on kaheldav, kas teenuste e-kaardi kasutuselevõtuga kaasnev kasu teenuste osutajate jaoks ning sellest liikmesriikide, sh piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevatele asutustele tulenev halduskoormus on tasakaalus. See on nii ka seepärast, et juba praegu on kõigis liikmesriikides olemas ühtsed kontaktpunktid võimalike küsimuste ja probleemide puhuks seoses teenuste piiriülese osutamisega liikmesriikide ametiasutustele ning liikmesriikide ametiasustused võivad vahetada andmeid siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Komitee väljendab lisaks pettumust, et ettepanekus ei sätestata selgelt, millised teenuseosutajate halduskohustused muutuvad e-kaardi omanike jaoks üleliigseks. Sellest tulenevalt peab komitee teenuste e-kaarti proportsionaalsuse seisukohast problemaatiliseks;

Teatamiskord paremaks teavitamiseks teenuseid käsitlevate siseriiklike õigusaktide eelnõudest

33.

pooldab põhimõtteid, et siseriiklikud eeskirjad, mis piiravad asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, ei tohiks olla kodakondsuse ega elukoha alusel diskrimineerivad ning peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud olulise avaliku huviga;

34.

toetab teenustega seotud teatamiskorra täiustamiseks tehtud samme, sest teenuste direktiivi rakendamise kogemus näitab, et praegune kord ei ole tõhus, kuna teatamiskohustuse ulatus on ebaselge, mistõttu liikmesriigid käsitlevad seda erinevalt, ja teated ei ole sidusrühmadele kättesaadavad;

35.

leiab, et iga reform peab austama liikmesriikide õigust reguleerida oma territooriumil osutatavaid teenuseid, kui järgitakse teenuste direktiivis sätestatud põhimõtteid;

36.

juhib tähelepanu sellele, et komisjoni osutatud probleeme, nagu ebatäielik teatamine kõigist reguleerivatest meetmetest, saab vältida muu hulgas praeguse teenuste direktiivi kohase teatamissüsteemi täiustamise abil. Uue, rakendamisel kulukama ja liikmesriigi, k.a kohaliku ja piirkondliku tasandi seadusandjat senisest piiravama teatamissüsteemi lisaväärtust tuleks hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtudes;

37.

väljendab heameelt selle üle, et on täpsustatud, millistest konkreetsetest meetmetest on liikmesriigid kohustatud teatama ja millist teavet nad peavad sellega seoses esitama;

38.

pooldab läbipaistvuse suurendamist, kuid leiab, et sõnaselgemalt tuleks nimetada, millised konkreetsed võimalused on sidusrühmadel konsultatsiooniperioodil märkuste esitamiseks;

39.

nõuab, et üksnes kohaliku tähtsusega õigusaktid jäetaks direktiivi kohaldamisalast välja;

40.

on seisukohal, et konsulteerimine ei tohiks takistada liikmesriiki asjaomast meedet võtmast;

41.

on seisukohal, et artikli 6 lõike 1 kohases komisjoni hoiatuses tuleks üksikasjalikult esitada põhjused, miks komisjon leiab, et kõnealune meetme eelnõu on vastuolus teenuste direktiiviga, ja võimalikud ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks, mis probleemi lahendaks. Komitee soovitab selle tagamiseks direktiivi ettepanekut muuta;

42.

peab vajalikuks kohustada komisjoni pärast hoiatuse esitamist pidama dialoogi asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

43.

on mures, et artiklis 7 nimetatud otsus piiraks põhjendamatult seadusandjate vabadust üleriigilisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komitee arvates peaks see olema hoopis mittesiduv soovitus, mis ei takistaks üleriigilistel ja piirkondlikel seadusandjatel õigusloomeprotsessi lõpule viimast, võttes arvesse komisjoni soovitust. Komitee märgib, et komisjonil on õigus vaidlustada kehtestatud õigusaktide seaduslikkus Euroopa Kohtus ja see on tähtis võimalik sanktsioon, mida üleriigilised ja piirkondlikud seadusandjad, kes on saanud komisjonilt hoiatava teate/soovituse nõuetele mittevastavuse kohta, kindlasti arvesse võtaksid;

44.

leiab, et teatatavate meetmete ja esitatava teabe ulatusega seoses direktiivi ettepanekus esitatud täpsustused koos tugevdatud konsultatsioonide, hoiatusmehhanismi ja komisjoni soovitust nõuetele mittevastavuse kohta käsitleva sättega peaksid olema piisavad, et parandada teatamiskorda, nii et see oleks tulemuslik, kuid järgiks samas üleriigiliste ja piirkondlike seadusandjate eesõigusi;

45.

soovitab komisjonil hinnanguliselt välja arvutada, kui palju suureneb igal aastal teadete arv, mille ta peaks uue teatamiskorra tõttu saama, et komisjonil oleks vajaduse korral olemas suutlikkus tõhusalt reageerida oodatavale teadete hulgale eelnõus ettenähtud aja jooksul;

Proportsionaalsuse kontroll (kutsealasid reguleerivate siseriiklike eeskirjade proportsionaalsuse hindamine)

46.

rõhutab, et kutsealased teenused on majanduslikult väga tähtsad, andes tööd 22 %-le ELi töötajatest ehk pakkudes 47 miljonit töökohta;

47.

toonitab, et kutsealaste teenuste reguleerimine jääb liikmesriikide eesõiguseks ning et liikmesriikide pädevuses on üleriigilisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil otsustada, kas ja kuidas kutseala reguleerida, järgides diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

48.

märgib, et kutsealaseid teenuseid võib reguleerida riigi algatusel või kutsealaliitude eneseregulatsiooni korras ning et paljudel juhtudel toimub reguleerimine liikmesriikides piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mistõttu ELis on väga keerukas ja hajutatud õigusmaastik, kus liikmesriigid peavad proportsionaalsuse kontrolli edukaks läbimiseks täitma oma kohustusi, sealhulgas kohustust kaasata kõik otseselt mõjutatud sidusrühmad;

49.

möönab, et ELis kontrollitakse kutsealade reguleerimist ebaühtlaselt ning et sellel on kahjulik mõju teenuste osutamisele ja kutsealatöötajate liikuvusele. Komitee tunnistab, et soovitav on tagada ELi tasandil ühtsem õigusraamistik uute või muudetud nõuete proportsionaalsuse hindamiseks reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemise valdkonnas, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

50.

peab tähtsaks, et ettepanekus jäetaks liikmesriikide ning nende piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevate ametiasutuste otsustada, mida ja kuidas reguleerida, kuid leiab, et selles tuleks tagada, et need otsused põhinevad tõenditel ning neile eelneb läbipaistev ja objektiivne hindamine, mida kohaldatakse liikmesriikides ühtlaselt ja milles võetakse arvesse tuvastatud avaliku huvi eesmärke;

51.

leiab, et artiklis 6 sätestatud põhjalikku kriteeriumide kogumit tuleks käsitada soovituslikuna, sest iga üksikjuhtumi puhul ei ole tõenäoliselt kõik kriteeriumid kohaldatavad või sama tähtsad. Komitee arvab, et kuigi proportsionaalsuse hindamine peab olema põhjalik ja objektiivne ning põhinema tõenditel, peaks see ühtlasi olema asjakohane, sest kõigile kohaldatav universaalne käsitlus võib olla mitmel juhul tarbetult koormav. Lisaks on artiklis 6 sätestatud nõuded ülemäärased oma ulatuse ja keerukuse tõttu;

52.

pooldab sätteid, millega antakse sidusrühmadele võimalus esitada oma seisukohti uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete kohta, ning leiab, et nõuetekohaste eeskirjade tagamiseks on ülitähtis läbipaistvus ja kõigi huvitatud poolte kaasamine;

53.

märgib, et uued proportsionaalsust käsitlevad eeskirjad, mis hõlmavad õigus-, regulatiiv- ja haldussätete korrapärast jälgimist ning proportsionaalsuse põhjalikku, objektiivset ja tõenditel põhinevat kontrolli, sealhulgas sõltumatute kontrollikomiteede osalemise ja sidusrühmade laiema kaasamise kaudu, suurendab liikmesriikide ametiasutuste töömahtu ja kulusid, kaasa arvatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil. See kehtib iseäranis artikli 4 suhtes, mille kohaselt ei tule hinnata mitte üksnes uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmise, vaid ka olemasolevate kutsealasid reguleerivate õigusnormide muutmise proportsionaalsust, mida tuleb pidada ülemääraseks;

Suunised reguleeritud kutsealade reformimiseks ja nende arvu vähendamiseks

54.

võtab teadmiseks komisjoni jõupingutused kutsealade reguleerimise asjakohasuse tagamiseks, ergutades liikmesriike läbi vaatama oma kutsenõuete vajalikkuse, et täita riigi avaliku poliitika eesmärke;

55.

tunneb heameelt kutsealade reguleerimise riiklikke reforme käsitlevate suuniste üle, mis võivad aidata liikmesriikidel suurel määral kohandada oma õigusraamistikku suure majanduskasvu ja töökohtade potentsiaaliga kutsealadega, sealhulgas arhitektid, juristid, raamatupidajad, patendivolinikud, kinnisvaraagendid ja giidid;

56.

märgib, et suunised on ette nähtud täiendama Euroopa poolaasta raames toimuvaid hindamisi, ja leiab, et suuniste lõimimine Euroopa poolaasta protsessi võib olla kasulik;

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimused

57.

leiab, et teenuste paketti kuuluvate ettepanekute teatavad aspektid tõstatavad tähtsaid küsimusi seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega (2). Komitee märgib, et mitu riiklikku ja piirkondlikku parlamenti on esitanud põhjendatud arvamused, milles juhitakse tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud probleemidele, kaasa arvatud võimalikule sekkumisele riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse;

Mõju halduskoormusele ja -suutlikkusele

58.

väljendab muret selle pärast, et teenuste e-kaarti, teatamiskorda ja proportsionaalsuse kontrolli käsitlevate ettepanekutega suurendatakse liikmesriikide pädevate ametiasutuste, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste halduskoormust ning et sellel on tagajärjed haldussuutlikkusele ja mõju eelarvele.

Brüssel, 11. oktoober 2017

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1)  SWD(2016) 52, lk 8.

(2)  Mitu riiklikku ja piirkondlikku parlamenti on märkinud, et teatamiskorda ja proportsionaalsuse kontrolli käsitlevates direktiivides esitatud meetmed lähevad kaugemale valitud õigusliku alusega lubatust. Mitu riiklikku ja piirkondlikku parlamenti on esitanud põhjendatud arvamused, milles juhitakse tähelepanu järgmistele subsidiaarsusega seotud probleemidele: teatamiskord: komisjon ja teised liikmesriigid võivad sekkuda riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse; proportsionaalsuse kontroll: esitatud meetmed lähevad kaugemale nimetatud õiguslikust alusest, sekkuvad liikmesriikide pädevusalasse ja on tarbetud; teenuste e-kaart: selle kasutuselevõtmine väljapakutud kujul ei loo piisavalt lisaväärtust. Proportsionaalsusega seoses leiab mitu riiklikku ja piirkondlikku parlamenti, et proportsionaalsuse kontrolli käsitlev direktiiv ei ole vajalik ja leebemad soovitused oleksid asjakohasemad, et kriteeriumide kogum on liigne ja et ettepanek ei jäta piisavalt ruumi riiklike otsuste tegemiseks, et saavutada kavandatud eesmärgid. Teenuste e-kaardiga seoses leiavad parlamendid, et on tõenäoline, et keeruka menetlusega vastavuse tagamiseks suureneb märkimisväärselt vajalik haldustöö maht ja et ranged tähtajad on ebaproportsionaalsed; et esitatud eeskirjad tooksid kaasa päritoluriigi põhimõtte kehtestamise; et teenuste e-kaarte võidakse väljastada ilma kontrolli läbiviimiseta, arvestades hindamiseks antud lühikest aega; ning et ettepanekud lähevad kaugemale kavandatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest meetmetest.

Top