EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.1.2016

COM(2016) 7 final

2016/0002(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

{SWD(2016) 4 final}
{SWD(2016) 5 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Tõhus koostöö liikmesriikide vahel ja süüdimõistetud isikute karistusregistri andmete vahetamine on nõuetekohaselt toimiva ühise õigusel ja turvalisusel rajaneva ala oluline nurgakivi.

Euroopa Ülemkogu ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu on mitmel korral rõhutanud olemasoleva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) täiustamise olulisust. Justiits- ja siseministrite 29. jaanuaril 2015 Riias tehtud avalduses rõhutati, et teabe vahetamine kriminaalkaristuste kohta on oluline kõigi kuritegevuse vastu võitlemise ja terrorismivastaste strateegiate seisukohast 1 . 20. novembril 2015 järeldas justiits- ja siseküsimuste nõukogu, et terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele saaks paremini reageerida kriminaalõiguslike vahenditega, kui liikmesriigid kasutaksid ECRISt täies ulatuses ja kui komisjon esitaks ettepaneku ECRISe laiendamiseks, et hõlmata kolmandate riikide kodanikud 2 . Sama päeva järeldustes terrorismivastase võitluse kohta kohustusid liikmesriigid nõukogus ECRISt täiel määral kasutama ja avaldasid heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2016. aasta jaanuaris põhjalik ettepanek ECRISe laiendamiseks, et hõlmata kolmandate riikide kodanikud 3 . Euroopa Ülemkogu kinnitas 2015. aasta 17.–18. detsembril, et eriti hiljutised terrorirünnakud osutasid kiireloomulisele vajadusele jagada rohkem teavet terroristliku tegevuse kohta, seda eelkõige seoses Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamisega kolmandate riikide kodanike hõlmamiseks 4 .

ECRISe täiustamine on ka osa Euroopa julgeoleku tegevuskavast 5 . Komisjon rõhutas ELi meetmete lisandväärtust teabevahetuse, operatiivkoostöö ja muu toetuse seisukohast ja kohustus kiirendama juba käimasolevat tööd ECRISe täiustamiseks, et hõlmata kolmandate riikide kodanikud ja tagada süsteemi tõhus rakendamine.

ECRIS on elektrooniline süsteem teabe vahetamiseks varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mille on teinud ELi kriminaalkohtud kriminaalmenetluses konkreetse isiku vastu. Kui liikmesriigi õigus seda võimaldab, võib süsteemid kasutada ka muudel eesmärkidel. Süsteem põhineb nõukogu raamotsusel 2009/315/JSK ja nõukogu otsusel 2009/316/JSK 6 .

Elektrooniline tüüpvorm 8 võimaldab lühikese tähtaja jooksul 9 tõhusat ja koheselt mõistetavat sidepidamist kõigis ELi keeltes. ECRISe võrgu kontaktpunktideks kõigis liikmesriikides on selleks määratud keskasutused, kes tegelevad kõigi ülesannetega, nagu näiteks karistusregistri andmete edastamine, säilitamine, päringute tegemine ja teabe andmine.

Kuna kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel puudub kodakondsusjärgne liikmesriik, tuleb konkreetse isiku varasemate karistusregistri kannete kohta täieliku ülevaate saamiseks saata päringud kõigisse kohtuotsuse teinud liikmesriikidesse. Üldiselt ei tea päringut teostav liikmesriik, missuguses liikmesriigis (-riikides) konkreetne kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on varem süüdi mõistetud.

Kui liikmesriik soovib sellist teavet saada, peab ta saatma päringud kõigile liikmesriikidele (nn üldpäring). See tekitab halduskoormust kõigis liikmesriikides, kusjuures suuremas osas riikides nõutavat teavet ei ole. Üldpäringutega kaasnev halduskoormus oleks hinnanguliselt 78 miljonit eurot aastas, kui liikmesriigid esitaksid päringu iga kord, kui kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule esitatakse süüdimõistev kohtuotsus. Üldpäringutele vastamise kulusid ei kompenseeri neist saadav kasu ja tegelikult on need kulutused asjatud, kuna suurem osa vastustest ei anna tulemusi. See mõjutab negatiivselt eriti väiksemaid liikmesriike, kellelt nõutakse kõigile päringutele vastamist, ehkki neil ei pruugi olla selleks piisavalt vahendeid. Lisaks õõnestab ebavajalike päringute tulv kogu ECRISe võrgu usaldusväärsust ja usaldust tema toimimise vastu, kuna kasutajad võivad järeldada, et ECRISe ebatõhusus kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikutega seonduvate päringute puhul osutab kogu ECRISe ebatõhususele.

Praktikas väldivad liikmesriigid üldpäringute saatmist ja tuginevad sageli vaid nende endi riiklikus karistusregistris talletatavatele andmetele. See tähendab, et täielik teave kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku varasemate karistusregistri kannete kohta ei ole liikmesriikide vastutavatele asutustele sageli kättesaadav. Ehkki 2014. aastal mõisteti 19 liikmesriigis süüdi 558 000 kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, esitati ECRISe kaudu seoses kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute üle langetatud süüdimõistvate kohtuotsustega vaid 23 000 päringut (praegu ECRISes osalevast 25 liikmesriigist).

Ettepaneku eesmärk on täielikult kooskõlas komisjoni esmatähtsa eesmärgiga teha piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal Euroopa ühiseks kohustuseks. Ettepanek kuulub Euroopa julgeoleku tegevuskava algatuste hulka. Sellega tagatakse, et ECRIS hõlmab nii ELi kodanike kui ka kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusregistri andmeid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatav õigusakt on direktiiv, mille aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkt d. Artikli 82 lõike 1 punkt d on õiguslik alus liidu õigusele tegutseda kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. Kavandatud meede kuulub otseselt sellesse valdkonda. Ettepanekuga muudetakse kõnealuses valdkonnas olemasolevaid ELi õigusakte.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistes 11 esitatud komisjoni konsulteerimise miinimumnõuetega sidusrühmade osaluse ja nende seisukohtade arvessevõtmise kohta on välja töötatud ulatuslik konsultatsioonistrateegia, et tagada laialdane osalus käesoleva algatuse kogu poliitikatsükli jooksul. Kõnealune strateegia põhines erinevatel sihipärastel konsultatsioonidel (kahepoolsed kontaktid, sidusrühmade ja ekspertide kohtumised, kirjalikud konsultatsioonid), mis võimaldasid komisjonil teha teadliku ja sidusrühmade huve esindava valiku. Komisjon on püüdnud koguda selle küsimuse kohta arvamusi väga laiaulatuslikult ja tasakaalustatult, andes võimaluse arvamust avaldada kõigile asjaomastele osapooltele (liikmesriigid, riikide ametiasutused, juristid ja teadlased, põhiõiguste ja andmekaitse sidusrühmad), eriti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (FRA), Euroopa Andmekaitseinspektorile ja artikli 29 alusel asutatud töörühmale, mis koosneb liikmesriikide andmekaitse järelevalveasutustest.

Kõik liikmesriigid toetasid regulatiivset valikut ja indeksifiltril ning päringutabamusel / selle puudumisel põhinevat mehhanismi. Olulist toetust avaldati detsentraliseeritud lähenemisviisile, tingimusel et selle rakendamiseks vajalikku tarkvara saab liikmesriigi tasandil sujuvalt paigaldada, integreerida ja hooldada ning et kättesaadav on rahaline abi (toetused). Mõni liikmesriik eelistas tsentraliseeritud lahendust, kuna nende arvates nõuaks see vähem rakendustegevust liikmesriigi tasandil, oleks liikmesriikide jaoks vähem kulukas ja tagaks paremini liikmesriikide ühise lähenemisviisi. Paar liikmesriiki olid kõhkleval seisukohal.

Paljud liikmesriigid tunnustasid sõrmejälgede praktilisi eeliseid isiku turvalisel tuvastamisel. See on tõepoolest ainus viis isikusamasuse tuvastamiseks. Kuna õigusasutused vastutavad karistusregistris hoitavate andmete õigsuse eest, on isiku tuvastamine äärmiselt oluline. Mõni liikmesriik väljendas muret seoses põhiseadusega ja juhtis tähelepanu probleemidele, mis seonduvad ECRISesse sõrmejälgede lisamise kohustuse praktilise rakendamisega. Paljude liikmesriikide keskasutused ei talleta praegu oma riiklikes karistusregistrites sõrmejälgi ega ole ühendatud riikliku automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemiga. Mõni liikmesriik tunneb muret, et ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes võidakse kehtestada erinevad nõuded. Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul on olukord erinev, kuna mõned neist on pärit riikidest, kus ei ole kas nõuetekohast või kehtivat rahvastikuregistrit. Seda asjaolu silmas pidades muutub sõrmejälgede lisamine esmatähtsaks.

Põhiõiguste sidusrühm tunnistas, et ECRISe kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul kavandatav ECRISe süsteem mõjub üldise õigusemõistmise seisukohast põhijoontes positiivselt, kuna see aitab kaasa nõuetekohasele süüdimõistmisele ja kaitseb lapsi kuritarvitamise eest. Samuti tunnistati süsteemi positiivset mõju kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kuna see võimaldab neil tõendada, et nende kohta ei ole kogu liidus karistusregistrisse kandeid tehtud 12 . Põhiõiguste sidusrühm eelistab detsentraliseeritud süsteemi, mida täiendavad piisavad anonüümimistehnikad.

Nimetatud sidusrühmad osutasid tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute jaoks spetsiaalse süsteemi kasutuselevõtmine ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus, tingimusel et süsteem on vajalik ja proportsionaalne. Euroopa Andmekaitseinspektor leidis, et eri korra loomine ühelt poolt kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ja teiselt poolt liikmesriikide kodanike kohta talletatava ja vahetatava teabe jaoks peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Sidusrühmad juhtisid tähelepanu kaitsemeetmetele, mis on vajalikud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute eriolukorraga tegelemiseks rände kontekstis, samuti indeksifiltri loomise ja sõrmejälgede kasutamisega seotud asjaoludele, lapse õigustele ning andmesubjektide õigustele ja tõhusate õiguskaitsevahendite vajadusele.

Selles kontekstis tuleks märkida, et käesolev ettepanek ei ole mõeldud rände reguleerimise vahendiks. See ei muuda kõnealuses valdkonnas olemas olevaid sätteid ja tagatisi. Kavandatava õigusakti põhjendustes tunnustatakse sõnaselgelt vajadust austada ELi ja liikmesriikide varjupaiga- ja rändealases õiguses sisalduvaid tagatisi. Tulevases süsteemis tuleb need säilitada.

Teatavad kuriteod, nagu näiteks ebaseaduslik riiki sisenemine või riigis viibimine või reisimine võltsitud viisa või reisidokumendiga, on iseloomulikud kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ning tulevane ECRISe kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid käsitlev süsteem ei tohiks ebaproportsionaalselt mõjutada selliste kuritegude eest süüdi mõistetud isikute õigusi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) soovitas selles kontekstis, et ebaseadusliku riiki sisenemise või riigis viibimisega seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid ei tuleks ECRISe kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid käsitleva süsteemi raames töödelda muudel eesmärkidel kui kriminaalmenetlustes. Komisjon leiab siiski, et see, millises ulatuses karistusregistri andmeid töödeldakse muudel eesmärkidel kui kriminaalmenetlustes, kuulub liikmesriikide õiguse valdkonda, nagu see on praegu ELi kodanike puhul.

Põhiõiguste sidusrühm tunnistas, et kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kindel tuvastamine võib olla keerukam kui ELi kodanike tuvastamine. FRA arvates tuleb indeksifiltri puhul siiski arvesse võtta sõrmejälgede kasutamise vajadust ja proportsionaalsust, samuti passi ja/või elamisloa kasutamist selle alternatiivina ja olemasolevate ELi ja liikmesriikide andmebaaside pakutavaid võimalusi. Kõnealuseid variante tuleb kaaluda võrreldes kõigi kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute või nende teatavate kategooriate sõrmejälgede lisamisega.

Ettepanekuga nähakse siiski ette kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sõrmejälgede kohustuslik säilitamine, et lahendada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamisega seotud probleemid. Need probleemid erinevad ELi kodanike tuvastamisel esinevatest probleemidest, mil teave on kodakondsusjärgsest liikmesriigist kergemini kättesaadav.

Sidusrühmad tegid ka kindlaks, et kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed võivad olla eriti tundlikud ohtudele, mis tulenevad teabe vahetamisest nende kohta tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste üle. FRA tegi ettepaneku, et laste haavatavust arvesse võttes tuleks kaaluda kas laste täielikku väljajätmist ECRISe kohaldamisalast või indeksifiltrist, või teabevahetuse piiramist ainult laste poolt toime pandud väga raskete kuritegudega. Samal ajal tahavad sidusrühmad tagada, et ettepanek võimaldaks tööandjatel tõhusalt kontrollida, kas konkreetsel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on varasema kriminaalkaristuse tulemusena keelatud töötada tegevusalal, mis hõlmab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega.

Selles kontekstis tuleks märkida, et ECRIS on detsentraliseeritud vahend liikmesriikide karistusregistrites sisalduvate andmete vahetamiseks. Liikmesriigil peavad oma õiguse alusel ise otsustama, kas laste kohta tehtud süüdimõistvad kohtuotsused kantakse riiklikku karistusregistrisse või mitte ja sellest tulenevalt ka, kas sellekohast teavet saab liikmesriikidega vahetada. Mis puutub ECRISe kasutamist, et tutvuda karistusregistri andmetega kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute töölevõtmisel ametikohtadele, mis hõlmavad otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, siis direktiivi rakendamine hõlbustab nende isikute varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kontrollimist selles valdkonnas.

Mõni sidusrühm osutas vajadusele tagada kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele õigus pääseda juurde enda andmetele ja nõuda nende parandamist, kuna ebatäpsed karistusregistri andmed võivad kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikutega puhul olla rohkem levinud. ECRISe õigusakt hõlmab siiski ainult karistusregistri andmete vahetamist ja ei käsitle isikute õigust pääseda juurde enda andmetele, mida talletatakse liikmesriigi tasandil. Seda valdkonda reguleerivad nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil andmekaitsealased õigusaktid.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Teostatavusuuring süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike Euroopa registri loomise kohta aitas paremini mõista tulevast süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid käsitleva teabe vahetamise mehhanismi ning selles hinnati registri mõju tehnilisest, õiguslikust ja korralduslikust seisukohast 13 . ECRISe kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid käsitleva süsteemi seadusandliku ettepaneku IKT-alase mõju hindamiseks korraldatud uuring andis ülevaate kuludest, mis ELile ja liikmesriikidele erinevate võimaluste rakendamisega kaasneksid 14 . Eurostati rände- ja rahvastikustatistika kinnitas probleemi ulatust. Põhjalikud küsitlused viidi läbi FIU.net 15 esindajatega, eriti tarkvara Match kohta, mis on FIU.net poolt välja arendatud, anonüümsel indeksifiltril põhinev aruka teabe ja teadmiste vahetamise programm.

•Mõju hindamine

Praegu kasutavad liikmesriigid ECRISt kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute kohta päringute tegemiseks ainult 5 % juhtudest. Kavandatud lahenduse eelised suurendavad eeldatavasti oluliselt ECRISe kasutamist. On kindlaks tehtud, et kui liikmesriigid saadaksid süstemaatiliselt üldisi päringuid, oleks neile vastamisega seonduv halduskoormus ECRISe töövoo kõige kulukam (hinnanguliselt kuni 78 miljonit eurot) element; kavandatud lahendus hoiab need kulud ära.

•    Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Direktiivi rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett ajavahemikuks jaanuar 2017 kuni detsember 2020 on 10 760 000 eurot 18 . Kavandatud rahastamispakett on kooskõlas praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga ja kulud kaetakse õigusprogrammist. Kulukohustuste ajakava tuleneb ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikest eeldatavatest kohandustest kolmel esimesel aastal. Alates rakendamise kolmandast aastast hoolduskulud stabiliseeruvad ja on 1 602 000 eurot aastas. Täiendavad üksikasjad esitatakse käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Kaks aastat pärast õigusakti vastuvõtmist hindab komisjon, millises ulatuses liikmesriigid on seda rakendanud ning liikmesriikide poolt eespool sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetud meemete tõhusust. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta.

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Need artiklid hõlmavad direktiivi jõustumist ja selle adressaate (liikmesriigid).

2016/0002 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liit on seadnud endale eesmärgiks luua oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

(2)Kõnealune eesmärk eeldab, et andmeid liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta võetakse arvesse süüdimõistva kohtuotsuse langetanud liikmesriigist väljaspool nii uute kriminaalmenetluste käigus nõukogu raamotsuse 2008/675/JSK 19 kohaselt kui ka uute kuritegude ärahoidmiseks.

(3)See eesmärk eeldab karistusregistris sisalduvate andmete vahetamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Selline teabevahetus on korraldatud nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK 20 sätestatud eeskirjade ja nõukogu otsusega 2009/316/JSK 21 loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) abil, mis seda hõlbustavad.

(4)ECRISt reguleerivas õigusraamistikus ei ole aga võetud piisavalt arvesse kolmandate riikide kodanikke käsitlevate päringute eripära. Ehkki ECRISe kaudu on ka praegu võimalik vahetada teavet kolmandate riikide kodanike kohta, puudub menetlus või mehhanism, et tagada teabevahetuse tõhusus.

(5)Kui liikmesriikide kodanike puhul kogutakse liidus andmeid kodakondsusjärgses liikmesriigis, siis kolmandate riikide kodanike puhul talletatakse need üksnes neis liikmesriikides, kus süüdimõistvad otsused on langetatud. Seega on võimalik saada täielik ülevaaade teatava isiku eelnevatest kriminaalkaristustest ainult siis, kui teavet taotletakse kõigist liikmesriikidest.

(6)Sellised üldpäringud põhjustavad halduskoormuse kõigile liikmesriikidele, sealhulgas neile, kellel ei ole teavet kõnealuse kolmanda riigi isiku kohta. Tegelikkuses vähendab see negatiivne mõju liikmesriikide valmidust taotleda teavet kolmandate riikide kodanike kohta ja viib selleni, et liikmesriigid kasutavad vaid oma riiklikus registris talletatud karistusregistri andmeid.

(7)Kriminaalkaristusi käsitlev teabevahetus on oluline kõigis kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse strateegiates. Kui liikmesriigid kasutaksid ära kõiki ECRISega pakutavaid võimalusi, edendaks see terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimist.

(8)Hiljutised terrorirünnakud näitasid eelkõige kiireloomulist vajadust tõhustada asjaomast teabevahetust, eriti seoses ECRISe laiendamisega kolmandate riikide kodanikele.

(9)Sellest tulenevalt tuleks luua süsteem, mis võimaldab liikmesriigi keskasutusel kiiresti ja tõhusalt teha kindlaks, millises teises liikmesriigis on talletatud karistusregistri andmed kolmanda riigi kodaniku kohta, et seejärel kasutada olemasolevat ECRISe raamistikku.

(10)Liikmesriikide kohustused, mis on seotud kolmandate riikide kodanike suhtes langetatud süüdimõistvate kohtuotsustega, peaksid tuvastamise tagamiseks hõlmama ka sõrmejälgede andmeid. See kohustus hõlmab andmete, sealhulgas sõrmejälgede talletamist, teiste keskasutuste esitatud teabepäringutele vastamist, selle tagamist, et kolmanda riigi kodaniku taotletav karistusregistri väljavõte sisaldab vajaduse korral ka teistest liikmesriikidest saadud teavet, ning tehniliste muudatuste tegemist, et tagada teabevahetussüsteemi toimimine uusimate tehnoloogiate kasutamise kaudu.

(11)Kuna andmeid konkreetse kolmanda riigi kodaniku kohta ei talletata ühes liikmesriigis, peaks detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem võimaldama liikmesriikide keskasutustel teha kindlaks, millises muus liikmesriigis on karistusregistri andmed talletatud. Selleks peaks iga keskasutus edastama teistele liikmesriikidele indeksifiltri, mis sisaldab kõnealuses liikmesriigis süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanike tuvastamisandmeid anonüümsel kujul. Isikuandmed tuleks anonüümseks muuta nii, et andmesubjekt ei ole tuvastatav. Andmeid saav liikmesriik võib neid andmeid seejärel oma andmetega võrrelda päringutabamuse / selle puudumise põhimõtte alusel, et teha kindlaks, kas karistusregistri andmed on teistes liikmesriikides kättesaadavad, ja kui päringu tulemus on positiivne, siis millistes liikmesriikides andmed on. Andmeid saav liikmesriik peaks seejärel päringuga jätkama ECRISe raames. Selliste kolmandate riikide kodanike puhul, kellel on ka mõne liikmesriigi kodakondsus, peaks indeksis sisalduv teave piirduma liikmesriikide kodanike puhul esitatuga.

(12)Liikmesriikide karistusregistrite andmete elektroonilise vahetuse suhtes tuleks kohaldada nõukogu raamotsust 2008/977/JSK, 22 milles tagatakse andmekaitse piisav tase, kui teavet vahetatakse liikmesriikide vahel, võimaldades samal ajal liikmesriikidel nõuda rangemate andmekaitsemeetmete kohaldamist siseriiklikul andmetöötlusel.

(13)Karistusregistri andmete vahetamiseks tuleks kasutada ühise sideinfrastruktuurina turvalist üleeuroopalist valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (sTESTA), muud selle edasiarendamisel põhinevat süsteemi või muud turvalist võrku.

(14)Olenemata liidu rahastamisprogrammide kasutamise võimalusest vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, peaks iga liikmesriik kandma kulud, mis tekivad tema karistusregistri andmebaasi rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega ning ECRISe kasutamiseks vajalike tehniliste kohanduste rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

(15)Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, põhimõtet, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, ja üldist diskrimineerimiskeeldu. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(16)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, s.o karistusregistris leiduva teabe kiiret ja tõhusat vahetamist kolmandate riikide kodanike kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nõutava sünergia ja koostalitusvõime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)Selleks et tagada raamotsuse 2009/315/JSK ühtsed rakendamistingimused, tuleks raamotsusesse lisada nõukogu otsuse 2009/316/JSK põhimõtted ning anda komisjonile rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 23 .

(18)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

[või]

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on nimetatud liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(20)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 24 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse [...] 25 .

(21)Raamotsust 2009/315/JSK tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Raamotsust 2009/315/JSK muudetakse järgmiselt.

(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva raamotsusega

(a)    määratakse kindlaks kord, mille alusel süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik jagab selle kohta teavet teistele liikmesriikidele;

(b)    määratakse kindlaks süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustus talletada asjaomased andmed, ja täpsustatakse karistusregistris sisalduvate andmete kohta esitatud päringutele vastamise tingimused;

(c)    luuakse süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem – Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) –, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel.”;

(2)artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:

„d)„süüdimõistva kohtuotsuse langetanud liikmesriik” – liikmesriik, kus süüdimõistev kohtuotsus tehakse;

e)„kolmanda riigi kodanik” – muu riigi kui liikmesriigi kodanik või kodakondsuseta isik või isik, kelle kodakondsus on teadmata liikmesriigile, kus on isiku suhtes langetatud süüdimõistev otsus.”;

(3)artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada, et iga tema territooriumil langetatud süüdimõistvale kohtuotsusele lisatakse selle kandmisel riigi karistusregistrisse andmed süüdimõistetud isiku kodakondsuse või kodakondsuste kohta, kui tegemist on teise liikmesriigi või kolmanda riigi kodanikuga.”;

(4)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustused seoses kolmandate riikide kodanike suhtes langetatud süüdimõistvate otsustega

1. Liikmesriik, kus tehti kolmanda riigi kodaniku suhtes süüdimõistev kohtuotsus, talletab järgmised andmed, välja arvatud siis, kui see ei ole erandlikel juhtudel võimalik:

(a)teave süüdimõistetud isiku kohta (täielik nimi, sünniaeg, sünnikoht (linn ja riik), sugu, kodakondsus ning olemasolu korral varasem nimi või varasemad nimed;

(b)süüdimõistva kohtuotsuse laad (süüdimõistva kohtuotsuse kuupäev, kohtu nimi, kuupäev, mil otsus muutus lõplikuks);

(c)teave kuriteo kohta, millest tulenevalt süüdimõistev kohtuotsus langetati (süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo kuupäev ja nimetus või õiguslik kvalifikatsioon ning viide kohaldatavatele õigusnormidele);

(d)teave süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta (eelkõige põhikaristus ja võimalikud lisakaristused, julgeolekumeetmed ja karistuse täitmist muutvad hilisemad otsused);

(e)süüdimõistetud isiku vanemate nimed;

(f)süüdimõistva kohtuotsuse viitenumber;

(g)kuriteo koht;

(h)vajaduse korral süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate õiguste äravõtmise kohta;

(i)süüdimõistetud isiku isikukood või isikut tõendava dokumendi liik ja number;

(j)isiku sõrmejäljed;

(k)olemasolu korral varjunimi ja/või teine nimi või teised nimed.

2. Keskasutus loob indeksifiltri, mis sisaldab lõike 1 punktides a, e, i, j ja k osutatud anonüümseks muudetud teavet oma liikmesriigis süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike kohta. Keskasutus edastab indeksifiltri ja selle ajakohastused kõigile liikmesriikidele.

3.Kui lõikes 1 osutatud andmeid muudetakse või need kustutatakse, muudab või kustutab süüdimõistva otsuse langetanud liikmesriigi keskasutus samad lõike 1 kohaselt talletatud ja lõike 2 kohaselt loodud indeksifiltris sisalduvad andmed.

4.Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse indeksifiltri osas ka selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on liikmesriigi kodakondsus, kui keskasutus talletab lõike 1 punktides a, e, i, j ja k osutatud andmeid liikmesriikide kodanike kohta.

5.Lõiget 1 kohaldatakse süüdimõistvate otsuste suhtes, mis on tehtud pärast [12 kuud pärast vastuvõtmist].

Lõiget 2 kohaldatakse [12 kuud pärast vastuvõtmist] seisuga karistusregistrisse kantud andmete suhtes ja süüdimõistvate kohtuotsuste suhtes, mis on tehtud pärast [12 kuud pärast vastuvõtmist].”;

(5)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4b

Indeksifiltrite kasutamine

1.Selleks et selgitada välja, millistel liikmesriikidel on karistusregistri andmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, võivad liikmesriigi keskasutused teha päringu artikli 4a kohaselt edastatud indeksifiltrites, et võrrelda nendes olevaid andmeid oma artikli 4a lõikes 2 kohaste andmetega. Indeksifiltreid ei kasutata muudel kui artiklis 6 osutatud eesmärkidel.

2.Käesolevat artiklit kohaldatakse ka selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on liikmesriigi kodakondsus.”;

(6)artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 jäetakse välja;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Kui liikmesriigi kodanik küsib karistusregistrist andmeid enda kohta muu liikmesriigi kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutuselt, esitab keskasutus, eeldusel, et asjaomane isik on või oli päringu teinud või päringu saanud liikmesriigi elanik või kodanik, päringu isiku kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate ja nendega seotud andmete saamiseks, et oleks võimalik lisada need andmed asjaomasele isikule väljastatavatele andmetele.

Kui kolmanda riigi kodanik, kellel ei ole liikmesriigi kodakondsust, küsib karistusregistrist andmeid enda kohta liikmesriigi keskasutuselt, esitab see keskasutus päringu ainult nende liikmesriikide keskasutustele, kellel on kõnealuse isiku kohta karistusregistri andmeid, karistusregistris sisalduvate ja nendega seotud andmete saamiseks, et oleks võimalik lisada need andmed asjaomasele isikule väljastatavatele andmetele.”;

(7)artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Kui päring karistusregistri andmete saamiseks liikmesriigi kodaniku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta esitatakse artikli 6 kohaselt muu liikmesriigi kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele, edastab päringu saanud liikmesriik andmed tema riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta sellises ulatuses, nagu on sätestatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artiklis 13.

4a.Kui päring karistusregistri andmete saamiseks kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta esitatakse artikli 6 kohaselt kriminaalmenetluse eesmärgil, edastab päringu saanud liikmesriik andmed päringu teinud liikmesriigi keskasutusele nii oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kui ka kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on talle edastatud ja kantud karistusregistrisse.

Kui selliseid andmeid taotletakse muul kui kriminaalmenetluse eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõiget 2.”;

(8)artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikes 1 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 1 ja 4” tekstiga „artikli 7 lõigete 1, 4 ja 4a”;

(b)lõikes 2 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 2 ja 4” tekstiga „artikli 7 lõigete 2, 4 ja 4a”;

(c)lõikes 3 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4” tekstiga „artikli 7 lõigete 1, 2, 4 ja 4a”;

(9)artikli 11 lõiked 3–7 asendatakse järgmisega:

„3.Liikmesriikide keskasutused edastavad artiklis 4 osutatud teabe, artiklis 4a osutatud indeksifiltri, artiklis 6 osutatud päringud, artiklis 7 osutatud vastused ja muu asjakohase teabe elektrooniliselt ECRISe kaudu ja kasutavad selleks tüüpvormi vastavalt rakendusaktides sätestatud nõuetele.

4.Kui lõikes 3 osutatud andmete edastusviis ei ole kättesaadav, edastavad liikmesriikide keskasutused kõik lõikes 3 osutatud andmed, välja arvatud artiklis 4a osutatud indeksifilter, mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg ning mis võimaldab andmeid saaval liikmesriigi keskasutusel kontrollida nende autentsust.

5. Iga liikmesriik teeb tehnilised kohandused, mis on vajalikud lõikes 3 osutatud tüüpvormi ja artiklites 4a ja 4b osutatud indeksifiltri kasutuselevõtuks ja kõikide lõikes 3 osutatud andmete elektrooniliseks edastamiseks teistele liikmesriikidele ECRISe kaudu. Liikmesriik teatab komisjonile kuupäeva, millest alates ta saab andmeid sel viisil edastada ja kasutada artiklites 4a ja 4b osutatud indeksifiltrit.”;

(10)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)

1.Selleks et vahetada vastavalt käesolevale raamotsusele karistusregistrite andmeid elektrooniliselt, on loodud detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem – Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) –, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel. See koosneb järgmistest osadest:

(a)ühistele protokollidele vastav sidumistarkvara, mis võimaldab liikmesriikide karistusregistrite andmebaaside vahel andmeid vahetada;

(b)ühistele protokollidele vastav indeksifiltri tarkvara, mis võimaldab keskasutustel võrrelda oma artiklites 4a ja 4b osutatud andmeid teiste keskasutuste andmetega, tagades samal ajal isikuandmete täieliku kaitse;

(c)keskasutuste ühine sideinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada krüpteeritud võrku.

ECRIS tagab teistele liikmesriikidele edastatud karistusregistri andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse.

2.Kõik karistusregistrite andmed talletatakse üksnes liikmesriikide hallatavates andmebaasides.

3.Liikmesriikide keskasutustel ei ole otsest elektroonilist juurdepääsu teiste liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidele.

4.Asjaomane liikmesriik vastutab tarkvara ning andmebaaside eest, kus talletatakse karistusregistri andmeid ning mis saadavad ja võtavad vastu selliseid andmeid.

5.Ühise sideinfrastruktuuri haldamise eest vastutab komisjon. See peab täitma vajalikke turvanõudeid ja täielikult vastama ECRISe vajadustele.

6.Komisjon pakub lõikes 1 osutatud tarkvara, üldist tuge ja tehnilist abi, sealhulgas statistika kogumine ja koostamine.

7.Iga liikmesriik kannab oma kulud, mis tekivad tema lõikes 1 osutatud karistusregistri andmebaasi ja tarkvara rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

Komisjon kannab ECRISe ühise sideinfrastruktuuri rakendamisel, haldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja edasiarendamisel ning samuti sidumistarkvara ja lõikes 1 osutatud tarkvara rakendamisel ja edasiarendamisel tekkivad kulud.”;

(11)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11b

Rakendusaktid

1.Komisjon sätestab rakendusaktidega järgmised küsimused:

(a)artikli 11 lõikes 3 osutatud tüüpvorm, ka seoses teabega kuriteo kohta, millest tulenevalt süüdimõistev kohtuotsus langetati, ja teabega süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta;

(b)eeskirjad, mis käsitlevad ECRISe, artiklites 4a ja 4b osutatud indeksifiltri ja sõrmejälgede vahetamise tehnilist rakendamist;

(c)muud liikmesriikide keskasutuste vahel süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamise ja lihtsustamise viisid, sealhulgas:

i)vahendid, mis hõlbustavad edastatavate andmete mõistmist ja masintõlget;

ii)elektroonilise teabevahetuse tingimuste, eelkõige kasutatavate tehniliste näitajate ning vajaduse korral kohaldatavate vahetusmenetluste kindlaksmääramine;

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

(12)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses 26 .

2.Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”;

(13)lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Komisjoni aruanne ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva raamotsuse kohaldamise kohta [24 kuud pärast rakendamist]. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas selle tehniline rakendamine.

2.Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele asjaomased seadusandlikud ettepanekud.

3.Komisjoni talitused avaldavad korrapäraselt aruande ECRISe kaudu toimuva karistusregistri andmete vahetamise kohta, mis põhineb artikli 11a lõikes 6 osutatud statistikal. Aruanne avaldatakse esimest korda üks aasta pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist.”.

Artikkel 2

Nõukogu otsuse 2009/316/JSK asendamine

Otsus 2009/316/JSK asendatakse nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev direktiiv siduv, ilma et see piiraks nende liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuse otsuse siseriiklikku õigusesse rakendamise tähtpäevaga.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast vastuvõtmise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.Liikmesriigid teevad artikli 11 lõikes 5 nimetatud tehnilised kohandused [12 kuu jooksul selle vastuvõtmisest].

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 hakatakse kohaldama [alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast]

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3,3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 27  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet. 

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 28 . 

✓Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist. 

◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet. 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    ◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

✓Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2017–2018,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 29  

✓Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–✓oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻avalik-õiguslikele asutustele;

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–✓    ✓Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–✓    ✓Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–✓    ✓Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–✓    ✓Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–✓Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–✓    ✓Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    ◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    ◻omavahenditele

–◻    ◻mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) Justiits- ja siseministrite Riia avaldus, 29. jaanuar 2015, dokument 5855/15.

(2) Euroopa Liidu Nõukogu järeldused terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise tugevdamise kohta, 20. november 2015, dokument 14419/15.

(3) Euroopa Liidu Nõukogu järeldused terrorismivastase võitluse kohta, 20. november 2015, dokument 14406/15.

(4) Euroopa Ülemkogu 17.–18. detsembri 2015. aasta kohtumise järeldused., dokument EUCO 28/15.

(5) Euroopa julgeoleku tegevuskava – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 28. aprill 2015, COM (2015) 185 (final).

(6) Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (raamotsus), ELT L 93, 7.4.2009, lk 23, ja nõukogu otsus 2009/316/JSK, 6. aprill 2009, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks, ELT L 93, 7.4.2009, lk 33.

(7) Sisaldab teavet kuriteo laadi, süüdimõistva kohtuotsuse ja sellega seotud karistuste või muude meetmete kohta.

(8) Karistusregistri andmete vahetamisel ECRISe kaudu viitab liikmesriik kuritegude ja karistuste tabelites kehtestatud koodidele, kaasa arvatud süüteo toimepaneku ja selles osalemise määraga seotud näitajatele ja vajaduse korral täieliku või osalise kriminaalvastutusest vabastuse olemasolule.

(9) Raamotsuse 2009/315/JSK kohaselt vastatakse kriminaalmenetluse eesmärgil esitatud päringutele viivitamata ja mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul. Üksikasjad on esitatud raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 8.

(10) Nõukogu raamotsus 2008/675/JSK, 24. juuli 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes, ELT L 220, 15.8.2008, lk 32.

(11) Komisjoni talituste töödokument (2015) 111.

(12) Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) arvamus seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi täiendava võimaliku tulevase süsteemi raames, 4.12.2015, FRA – 2015/1 – ECRIS.

(13) Projekti lõpparuanne „Teostatavusuuring: süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike Euroopa registri loomine”, 11 juuni 2010 (nn Unisysi uuring).

(14) Uuring ECRISe seadusandliku ettepaneku IKT-alase mõju hindamiseks seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute üle langetatud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, 4. detsember 2015 (nn Kurt Salmoni uuring, seni avaldamata).

(15) Madalmaades paiknev FIU.net on platvorm, mis ühendab liikmesriikide rahapesu andmebüroosid. Rahapesu andmebüroode ülesandeks on tuvastada ja takistada terrorismi rahastamist ja rahapesu.

(16) Euroopa Kohtu otsus, 8.4.2014, Digital Rights Ireland Ltd., C-293/12, ECLI:EU:C:2014:238.

(17) Euroopa Kohtu otsus, 6.10.2015, Maximilian Schrems vs. andmekaitsevolinik, C-362/14, ECLI:EU:C:2015:650.

(18) Üksikasjad on esitatud finantsselgituse osas 3.2.1 tegevusassigneeringute kogusummat käsitlevas tabelis.

(19) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsus 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (ELT L 220, 15.8.2008, lk 32).

(20) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).

(21) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).

(22) Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk.13).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(25) ELT C...

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). 

(27) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(28) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(29) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(30) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(31) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(32) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(33) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(34) Kulud, mis tekivad liikmesriikidele identifitseerimisandmete väljasõelumisel, saab kompenseerida ELi-poolse kaasrahastamise vormis. Kuna kõik liikmesriigid ei vaheta veel ECRISe kaudu teavet, võib osa ELi vahenditest ette näha ka nende riiklike süsteemide ajakohastamiseks. Alates 2019. aastast peaksid hoolduskulud stabiliseeruma (0,602 miljonit aastas).

(35) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(36) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(37) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(38) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(39) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(40) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(41) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(42) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.