15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/26

Raportöör:

Carlos TRIAS PINTÓ

Kaasraportöör:

Stefano PALMIERI

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ühisele heaolule suunatud majanduse mudel (1) on kavandatud selliselt, et see tuleks üle võtta nii Euroopa kui ka liikmesriikide õigusraamistikku, et liikuda Euroopa ühtse turu suunas eetilisema majanduse kaudu, mille aluseks on Euroopa väärtused ja sotsiaalse vastutuse poliitika saavutused, luues sünergiaid ja neid tugevdades.

1.2.

Majandus ühise heaolu nimel on terviklik lähenemisviis, mille väärtused on lähedased sotsiaalmajanduse, ringmajanduse, jagamismajanduse, toimimispõhise majanduse, ressursipõhise majanduse ja meremajanduse põhiväärtusi ja ettepanekuid.

1.3.

Majandust ühise heaolu nimel toetavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtted ja teadlaskond ning seda peetakse teostatavaks mudeliks, mis tugevdab Euroopa väärtusi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning soodustab vastutustundliku majandussüsteemi arengut. Õigupoolest on majandust ühise heaolu nimel toetanud rohkem kui sada kohalikku rühmitust, ligi 2 000 ettevõtet (2) ja ühiskondlikku organisatsiooni.

1.4.

Kooskõlas Euroopa 2020. aasta raamistikuga pakub see üleminekut „Euroopa eetilise turu” suunas, mis soodustab sotsiaalset innovatsiooni, suurendab tööhõive määra ja loob soodsa keskkonna. „Euroopa eetilise turu” saab üles ehitada mitme strateegia rakendamise kaudu:

1.4.1.

heaolu ja sotsiaalse arengu näitajate mõõtmine, mis hõlmab lisaks SKP-le ka selliseid näitajaid (3) nagu ühise heaolu koguprodukt ja ühise heaolu bilanss;

1.4.2.

poliitikakujundamine, mille eesmärk on tunnustada selliseid ettevõtteid, mis annavad kõrgeima panuse ühisesse heaolusse, näiteks eetiliste avalike hangete ja eetilise sisekaubanduse soodustamise kaudu;

1.4.3.

eetilise väliskaubanduse soodustamine „Euroopa kaubamärgina”. Sellisel viisil sillutab Euroopa teed selleks, et teda tuntaks eetilise turuna ja Euroopa ettevõtted oleksid ülemaailmsel eetilisel turul juhtival positsioonil ning aitaksid kaasa inimõiguste, tööstandardite ja keskkonnakaitse parandamisele kogu maailmas;

1.4.4.

igasuguse ettevõtlikkuse innustamine, kes asutavad organisatsioone, mille eesmärk on anda panus ühisesse heaolusse;

1.4.5.

eetilise tarbimise ja teadlikkuse soodustamine Euroopa tarbijate hulgas;

1.4.6.

rahastamise ökosüsteemi mitmekesisuse suurendamine, edendades kogu ELis eetiliste pankade ja aktsiaturgude võrgustikke.

1.5.

Komitee soovib, et uuendatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia raames astuks Euroopa Komisjon kvalitatiivse sammu selleks, et premeerida (riigihangete, välisturgudele juurdepääsu, maksusoodustuste jne kaudu) neid ettevõtteid, kes suudavad ilmutada kõrgemaid eetilisi standardeid.

2.1.

Majandusel ja sellest tulenevalt ka majanduspoliitikal on tänapäeva ühiskonnas väga oluline roll; sellest oleneb kodanike heaolu jaoks oluliste teiste põhiliste poliitikavaldkondade – haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, kultuur, keskkond, tehnoloogia ja innovatsioon – edukus või läbikukkumine. Need valdkonnad sõltuvad suuresti konkreetseid kohalikke ja piirkondlikke tasandeid mõjutavast majanduslikust olukorrast.

2.2.

Kriis, mis avaldab jätkuvalt negatiivset mõju liikmesriikide majandusele ja Euroopa elanike elukvaliteedile, on toonud esile ELi sotsiaalse ja majandussüsteemi kehva vastupanuvõime.

2.3.

Samas ei ole Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) 2014. aasta ülemaailmse küsitluse (4) kohaselt maailmas ühtegi riiki, kus enamik inimesi oleks seisukohal, et praegune majandussüsteem on õiglane. Neli inimest viiest (78 %) on seisukohal, et majandussüsteem kaitseb rikaste huve. Sarnaselt soovib „uut majanduskorda” 88 % sakslastest ja 90 % austerlastest (sihtasutuse Bertelsmann uuring) (5) ning sama kehtib kahtlemata majanduskriisi tõttu enim kannatanud riikide, näiteks Kreeka, Portugali, Iirimaa, Hispaania ja Itaalia puhul.

2.4.

Võttes arvesse komisjoni sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas tehtud edusamme ning komitee arvamust SC/39 strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammude kohta, strateegia „Euroopa 2020” vahearuannet ja strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee algatust „Räägime õnnest – SKP täiendamine”, on ilmne, et majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tõhusaks toetamiseks on vaja paradigma muutust, et muuta majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid tõeliselt üksteisest sõltuvaks, et saavutada tervikliku lähenemisviisi abil suuremat tasakaalu arengu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide vahel.

2.5.

Ühisele heaolule suunatud majanduse mudel pakub asjakohast täiendust, mida toetab Euroopa ühiskond. Selle mudeli eesmärgid ja väärtused ulatuvad kaugemale sellest, mida pakub tavapärane ettevõtja sotsiaalne vastutus, ning terviklik nägemus sellest kätkeb endas võimet tuua ühiskonna väga erinevad liikmed kokku.

2.6.

Kõigest nelja aastaga on majandus ühise heaolu nimel muutunud sotsiaalseks liikumiseks, mida toetavad rohkem kui sada kohalikku rühmitust, ligikaudu 2 000 ettevõtet ja sotsiaalset organisatsiooni ning järjest suurem hulk ülikoole sellistes riikides nagu Austria, Saksamaa, Šveits, Itaalia ja Hispaania. Lisaks on Lõuna-Tirooli piirkond Itaalias ja mitmed kohalikud omavalitsused Euroopa eri riikides võtnud ühisele heaolule suunatud majandusmudeli oma territooriumil kasutusele.

3.1.

Ühiskonna eesmärk peab olema iga ühiskonnaliikme heaolu kooskõlas põhiseadusest tulenevate sätetega.

3.2.

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 (6) sätestatud suunistega seisneb ühisele heaolule suunatud majandusmudeli peamine ettepanek selles, et majandus peab teenima inimesi ehk teiste sõnadega ühist heaolu. Nimetatud eesmärgi saavutamisel tuleb lähtuda sellest, et raha ja kapital on olulised vahendid – kauplemiseks ja investeerimiseks –, kuid ei tohi kunagi olla eesmärk omaette.

3.3.

Üldisele heaolule suunatud majandusmudel peaks põhinema universaalselt tunnustatud väärtustel: inimväärikus, solidaarsus, ökoloogiline jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus, läbipaistvus ja demokraatlik osalus.

3.4.

Ühise heaolu tunnustamine majanduse keskse eesmärgina nõuab konkreetset meetodit majanduse edu mõõtmiseks vastavalt lõpptulemusele ja mitte üksnes vahendina: ühise heaolu koguprodukt, millele lisandub ühise heaolu bilanss ja ühise heaolu krediidivõimelisuse hinnang, mis täiendavad vastavalt SKPd, rahalist bilanssi ja rahalist krediidivõimelisust.

3.5.

Majandus ühise heaolu nimel on terviklik mudel, mille eesmärk on integreerida majandus Euroopa ühiskonna sotsiaalsesse, kultuurilisse ja ökoloogilisse keskkonda. Lisatud tabelist võib näha, et ühisele heaolule suunatud majandusmudel peegeldab erinevate majanduslike lähenemisviiside põhiväärtusi:

Allikas: originaal.

3.6.

Majandus ühise heaolu nimel on majandusmudel, mis võib edukalt aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, eelkõige alljärgneva kaudu:

3.6.1.

Majandus ühise heaolu nimel on „sotsiaalse innovatsiooni” ja positiivse ettevõtluse protsess, mis on kasulik selliste uute ideede edendamiseks ja toetamiseks, mis samaaegselt leiavad lahenduse sotsiaalsetele vajadustele, loovad uusi sotsiaalseid suhteid ja tugevdavad majanduslikku väärtuste loomist. Sellega seoses osutab „innovatsioon” võimele luua ja viia ellu ideid, mis demonstreerivad väärtuse loomise võimet; „sotsiaalne” on rohkem seotud selliste teemadega nagu elukvaliteet, solidaarsus ja heaolu.

3.7.

Majandus ühise heaolu nimel on vahend sellise vastupidava sotsiaalse ja majandussüsteemi ülesehitamiseks, mis võib pakkuda Euroopa kodanikuühiskonnale „kaitset ja arengut”, aidates kaasa lahenduste leidmisele ja võimaluse korral kriiside ennetamisele ning lisaks aidates kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele muutusele. Majandus ühise heaolu nimel on vahend vastupanuvõime kesksele kohale seadmiseks protsessis, et toetada kriisist väljumist ning majanduse taastumist ja arengut.

3.7.1.

Vastupanuvõime on tegur, mis mõjutab kodanikuühiskonna suutlikkust reageerida olulistele pööretele ning lahendada ootamatuid pingeid ja kriise. Vahendid kodanikuühiskonna ettevalmistamiseks, et vältida kriise ja nendega toime tulla, on olemas, kuid need vajavad tõhusamat juhtimist ja tihedamat koostööd kõigil institutsioonilistel, majanduslikel ja sotsiaalseid huve esindavatel tasanditel.

3.8.

Majandus- ja sotsiaalpartnerite võime suurendamine tulla toime kriisi mõjude ja struktuuriliste muutustega ning neid juhtida ja ennetada on peamine element kodanikuühiskonna jaoks seoses inimeste vajadustele vastavate elustandardite saavutamise toetamisega. See toetab ka ELi majanduse konkurentsivõimet seoses sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkusega, et mitte piirata tulevaste põlvkondade võimalusi.

3.9.

Nende ideede ellurakendamiseks põhineb ühisele heaolule suunatud majandusmudel inimeste vahetul osalemisel ettevõtluse ja poliitika valdkondades. Sellised vahendid nagu ühise heaolu aruanne, ühise heaolu bilanss ja eelkõige omavalitsuste ühise heaolu indeks põhinevad kõikide sidusrühmade aktiivsel osalemisel.

4.1.

Tulenevalt hiljutise majandus- ja finantskriisi kahjulikest mõjudest ei ole Euroopas elavad inimesed eriti sallivad sellistes küsimustes nagu sissetulekute vähenemine, sotsiaalsete hüvede ja teenuste vähenemine, keskkonnakahjustused, majanduslik ja tööalane ebakindlus ning nende sotsiaalsete õiguste olulisuse vähenemine koos nende õiguste vähenemisega tarbijate ja kasutajatena.

4.2.

Samal ajal vajavad vabatahtliku ja ebapiisava ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika meetmed, mis ei anna piisavalt asjakohast teavet, uut tõuget, kuna palgalõhed suurenevad paljudes suurtes ettevõtetes, naised on otsustusprotsessis vähemuses ja pühendumine noorte töötajate karjääri edendamisele nõrgeneb.

4.3.

Ettevõtjad ja VKEd omalt poolt puutuvad pidevalt kokku ebaõiglase konkurentsi ja ebaeetiliste tavadega, mistõttu on ohus paljude selliste ettevõtete ellujäämine. Üldiselt soovivad inimesed sellist majandust, mis põhineb väärtustel, mis on teoreetiliselt sätestatud nende riikide põhiseadustes.

4.4.

Sotsiaalse vastutuse vähenemise kliima peegeldub avalikkuse usalduse kaotuses institutsioonide ja neid esindavate isikute vastu. Selle vajaliku usalduse tagasivõitmiseks ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks peab Euroopa Liit oma poliitika ümber kujundama ja koostama uue strateegia, mis on kooskõlas inimeste nõudmiste ja väärtustega.

4.5.

Sellega seoses kutsutakse komitee arvamuses 2014. aasta majanduskasvu analüüsi kohta üles lisama Euroopa poolaastasse ennetavalt sotsiaalsete näitajate tulemustabel, millel oleks võrdne kaal makromajanduslike ja eelarvenäitajatega. Lisaks peaksid Euroopa poolaasta eesmärgid, meetodid ja vahendid jätkuvalt hõlmama eri sektorites kasutatavate tööstusprotsesside ja kogu majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmist, et väljuda kriisist jätkusuutlikuma arengu mudeli abil.

4.6.

Seetõttu tehakse ühisele heaolule suunatud majandusmudeliga ettepanek minna üle „Euroopa eetilisele majandusele”, milles majandus- ja kaubanduspoliitika on joondatud sellise kultuuri ja selliste väärtushinnangutega, mida inimesed peavad universaalseteks. Selle strateegia abil saaksid Euroopa majandus ja ettevõtted taastada oma rahvusvahelise „kaubamärgi kuvandi” eeskujuks olevate organisatsioonidena seoses inimõiguste kaitse ja edendamise, töö kvaliteedi ja tähenduse ning keskkonnakaitsega.

4.7.

Seega tuleks tunnustada organisatsioone, mis turustavad tooteid ja teenuseid, mis vastavad eetilistele kriteeriumitele ja aitavad kaasa ühise heaolu saavutamisele. Konkreetsemalt öeldes tuleks tooted ja teenused, mis ei taga väärtusahela kaudu minimaalset eetilisust, kõrvaldada kasumlikkuse tsoonist.

4.8.

Kokkuvõtlikult öeldes kattub ühisele heaolule suunatud majandusmudel traditsioonilise ettevõtja sotsiaalse vastutuse ettepanekutega väärtuste osas, kuid ulatub kaugemale eesmärkide ja meetodite osas. Euroopas on ettevõtja sotsiaalne vastutus põhinenud peamiselt põhimõttel, et kõigepealt „antakse ühiskonnale tagasi osa selle kaudu saadud kasumist” ning alles seejärel keskendutakse eesmärgile „ühisväärtuse loomise maksimeerimine omanike/aktsionäride ning muude huvirühmade ja ühiskonna kui terviku jaoks” (7). Seetõttu on kahjuks paljud ettevõtted taandanud ettevõtja sotsiaalse vastutuse üksnes filantroopilise tegevuse või avalike suhete žestide tasemele.

5.1.

Euroopa eetilise turu ülesehitamiseks on kavandatud mitmeid strateegiaid. Tegevuskava raames hakatakse mõõtma ettevõtete panust ühisesse heaolusse ning lähenemist Euroopa mittefinantsaruandlusele. Seejärel teavitatakse Euroopa kodanikuühiskonda ettevõtete tulemuslikkusest eetilise märgise väljatöötamise kaudu. Poliitikakujundamisel tunnustatakse neid ettevõtteid, kes annavad ühisesse heaolusse suurema panuse eetiliste avalike hangete ja põhimõtete kaudu, mille eesmärk on eetilise siseturu ja rahvusvahelise turu ülesehitamine. Lõpetuseks viiakse ka ettevõtlus-, tarbimis- ja panganduspoliitika kooskõlla ühise heaolu põhimõtetega. Kõik see toimub liigset halduskoormust vältides ning turumehhanisme kasutades.

5.2.

Ühise heaolu bilanss mõõdab ettevõtte edu mittefinantsilist osa, st selle eetilist edu ja panust ühisesse heaolusse. Ühise heaolu bilansiga mõõdetakse ettevõtte mittefinantsalast edukust: selle eetilist edu ja panust ühisesse heaolusse. Ühise heaolu bilansi praeguses versioonis mõõdetakse kõige olulisemaid põhiseadusest tulenevaid väärtusi: inimväärikus, solidaarsus, jätkusuutlikkus, õiglus ja demokraatlik osalus, st „eetilist tulemuslikkust” kõikide kontaktrühmade suhtes

5.3.

Traditsioonilisest ettevõtja sotsiaalsest vastutusest kaugemale minnes tehakse ühisele heaolule suunatud majanduse liikumises ettepanek, et ettevõtte bilanss peaks vastama kaheksale „metakriteeriumile”. See peaks olema 1. universaalne, 2. neutraalsetes punktides mõõdetav, 3. ettevõtete vahel võrreldav, 4. sidusrühmadele arusaadav, 5. avalik, 6. ettevõtteväliselt auditeeritud, 7. kohustuslik, 8. õiguslikult siduv; mida parem on tulemus, seda madalamad on maksud, tollitariifid, intressid jne, mis oleks kooskõlas loosungiga „eetikaga eduni” (with ethics to success).

5.4.

Ühisele heaolule suunatud majanduse liikumise osana on rohkem kui 200 VKEd viinud läbi ühise heaolu bilansi kuni viimase etapini, st vastastikuse hindamise või ettevõttevälise auditini. Üleminek kohustuslikule bilansile võiks olla järkjärguline. EL astus hiljaaegu esimese sammu, võttes vastu direktiivi mittefinantsaruandluse kohta. Teine samm peaks olema see, et nimetatud direktiiv hõlmaks üksnes standardeid, mis vastavad kõikidele eespool nimetatud metakriteeriumitele, ning seadusest tulenevaid eeliseid vastavalt tulemusele. Seejärel võiks ülejäänud standardid kombineerida üheks standardiks, mis oleks ettevõtte kohustusliku bilansi mittefinantsiline osa. Nn universaalne (finants- ja mittefinantsalane) bilanss võib muutuda passiks, mis võimaldab sisenemist tulevasele ühtsele eetilisele turule.

5.5.

Eetiline märgis. Ühisele heaolule suunatud majandusmudelis väidetakse, et teavet eetilise käitumise kohta tuleks anda kõikidel Euroopa ühisturul müüdavatel toodetel, kasutades selleks ühist eetilist märgist, millel tuuakse välja ettevõtte panus ühisesse heaolusse. Nimetatud märgis võiks visuaalselt reastada ühise heaolu bilansi tulemused, näiteks viit erinevat värvi kasutades. QR-koodi kaudu võivad tarbijad vaadata bilansi üksikasju.

5.6.

Eetiline avalik hange. Avalike hangete korral tuleks eelkõige eelistada organisatsioone, mis demonstreerivad oma ühise heaolu bilansi kohaselt kõige suuremat panust ühisesse heaolusse. Avalikke hankeid Euroopas võib kasutada juhthoovana „Euroopa eetilise turu” elluviimiseks, võttes vastu kriteeriumid, mis on seotud ühisesse heaolusse antava panuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (8) sätestatud sotsiaalse ja ökoloogilise jalajälje kvaliteedi ja vastava sotsiaalklausli rakendamisega.

5.7.

Eetiline sisekaubandus. Vaba sisekaubandust tuleks edendada nendes organisatsioonides, mis võivad demonstreerida oma ühise heaolu bilansi kohaselt kõige suuremat panust ühisesse heaolusse. Kõigepealt tuleks lihtsustada kaupade ja teenuste vaba turustamist ja liikumist nende ettevõtete puhul, kes näitavad, et nad täidavad minimaalseid eetikastandardeid „Euroopa eetilise turu” kohaselt. Teiseks tuleks lihtsustada toodete importi, investeerimist ja teenuste osutamist nendest ELi mittekuuluvate riikide ettevõtetest, mis näitavad samuti, et nad täidavad minimaalseid eetikastandardeid „Euroopa eetilise turu” kohaselt. Sellisel viisil piiritletakse imporditariifid ning sisekaubanduse ja impordiga seotud maksupoliitika vastavalt ettevõtete poolt näidatud eetilisele käitumisele.

5.8.

Eetiline rahvusvaheline kaubandus. Eetiline käitumine ja panus ühisesse heaolusse peab olema Euroopa majanduse visiitkaart ehk „Euroopa kaubamärk”. Euroopa ettevõtted peavad Euroopa ühiskonna, kultuuri ja väärtuste saadikutena tagama, et nad käituvad eetiliselt, ning tõestama seda bilansi abil. Euroopa Liidu väliskaubandust soodustav poliitika (väliskaubanduse abiprogrammid, kaubanduseeskirjade eetilised standardid jne) peaks seega kõigepealt toetama neid ettevõtteid, kes demonstreerivad suurimat panust ühisesse heaolusse.

5.9.

Ettevõtjad ühise heaolu nimel. Ettevõtluse soodustamine on peamine tegur, mis tagab Euroopa Liidu majanduse jätkusuutlikkuse. Samast ideest lähtuvalt peab sotsiaalne innovatsioon määratluse kohaselt pakkuma tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa ühiskonna ühisele heaolule. Sellest tulenevalt peaks „Euroopa eetilisel turul” ettevõtluse edendamise poliitika toetama ettevõtete asutamist ja ettevõtjate koolitamist inimväärikuse, solidaarsuse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse, sotsiaalse õigluse ja demokraatliku osaluse väärtuste alusel. Ühise heaolu ettevõtlusinkubaatorid võib luua kõikidesse (ühise heaolu) linnadesse, asutades ettevõtteid, mis kasutavad nimetatud bilanssi algusest peale või on algselt asutatud „ühise heaolu ettevõtetena”.

5.10.

Tarbijad ja eetilise tarbimise soodustamine.„Euroopa eetilise turu” edu sõltub Euroopa tarbijate nõudlusest toodete ja teenuste järele, mis annavad panuse ühisesse heaolusse. Tuleb kavandada ja edendada strateegiaid ja programme, mis suurendavad eetilist tarbimist. Need programmid võivad anda teavet „Euroopa eetilise turu” olemuse kohta koolitus-, teadlikkuse tõstmise ja reklaamikampaaniate abil. Ühise heaolu bilansi ja märgise samaaegne kasutamine võib kujutada endast ideaalset vahendit selle eesmärgi saavutamiseks.

5.11.

Eetilised pangad ja Baseli lepingute reguleerimisala laiendamine ning eetiliste kvaliteedikriteeriumite lisamine pangandusõigusaktidesse. Alates 2008. aasta finantskriisist ning panganduses ja finantsvaldkonnas esinenud juhtumite tõttu on Euroopa avalikkus kaotanud järk-järgult usalduse mitte üksnes pangandussüsteemi, vaid ka riiklike ja Euroopa reguleerivate asutuste vastu. Praegune olukord kujutab tõsist ohtu euroala majanduslikule stabiilsusele.

5.11.1.

Sellest tulenevalt on vaja parandada finantstööstuse eetilisi standardeid ja samal ajal suurendada finantsökosüsteemi mitmekesisust, tugevdades eetiliste pankade võrgustikku kogu ELis (ühistud, hoiupangad, uued eetilised pangad), mis annavad panuse ühise heaolu saavutamisse. See aitaks edendada sellist Euroopa pangandust, mis: a) pakub üksnes põhiteenuseid (hoiused, maksed, laenud), b) ei maksa dividende või teeb seda piiratud ulatuses, c) viib läbi ühise heaolu auditeid iga laenutaotluse puhul. Sellist tüüpi eetilise krediidivõime hindamine tähendab Baseli lepingute laiendamist eetilistele kriteeriumitele. Sellega mõõdetakse tehtava investeeringu võimalikku eetilist lisaväärtust.

5.11.2.

Sellise ühise heaolu kontrollivahendi esialgset prototüüpi töötatakse praegu välja Austrias „ühise heaolu panga” projekti raames. Laenutingimused võib siduda kontrolli tulemusega. Sellisel viisil võib finantsturg muutuda vahendiks jätkusuutliku sotsiaalse ja ökoloogilise arengu tagamiseks.

5.12.

„(Piirkondlik) ühise heaolu aktsiaturg”. Kõik ühise heaolu nimel töötavad eetilised pangad võivad koos luua piirkondliku ühise heaolu aktsiaturu, mis võtab vastu laenutaotlused, mis läbivad eetilisuse testi, kuid mitte rahalise maksevõime testi. Need aktsiaturud ei oleks erinevalt nende tavapärastest vastetest foorumid läbirääkimiste pidamiseks ettevõtte aktsiate üle või rahalise kasumi saamiseks, kuna see ei tähista ettevõttesse investeerimise põhjust. Finantsinvestorite kasu seisneks milleski muus, nt tähenduses, kasulikkuses ja eetikas (nn triple skyline). Sellisel viisil oleks Euroopa elanikel ja ettevõtetel võimalus teha eetilisi investeeringuid, mis peegeldavad liikmesriikide põhiseadustes ja ELi aluslepingutes sisalduvaid väärtusi.