SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Eurojust asutati nõukogu otsusega 2002/187/JSK,[1] millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Oma loomisest alates on Eurojust toetanud riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja nende vahelist koostööd eri liikmesriike hõlmavate juhtumite lahendamisel. See on aidanud suurendada vastastikust usaldust ja ühendada mitmeid erinevaid õigussüsteeme ja tavasid ELis. Õiguslike probleemide kiire lahendamise ja riikide pädevate asutuste kindlakstegemise kaudu on Eurojust aidanud kaasa koosöötaotluste täitmisele ja õigusaktide vastastikusele tunnustamisele. Aastate jooksul on Eurojustist saanud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö keskne osapool.

Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja kuritegelike organisatsioonide lõhkumine jääb siiski ülesandeks, millega tuleb igapäevaselt tegeleda. Kahjuks toimus eelmisel kümnendil piiriülese kuritegevuse plahvatuslik suurenemine. Ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, terrorism ja küberkuritegevus, sealhulgas lapsporno, on vaid mõned näited. Ühise joonena iseloomustab kõiki neid kuritegusid asjaolu, et piiriüleselt sooritavad neid ülimobiilsed ja paindlikud kuritegelikud rühmad, mis tegutsevad mitmete jurisdiktsioonide piires ja paljudes kuritegelikes valdkondades. Tõhusaks võitluseks selliste organisatsioonide vastu tuleb neile kogu Euroopas kooskõlastatult reageerida.

Kuritegevuse piiriülene mõõde, samuti selle jagunemine paljudeks kuritegevuse liikideks, muudab piiriülese kuritegevuse, eriti organiseeritud kuritegevuse avastamise ja selle vastu võitlemise üksikute liikmesriikide jaoks eriti keeruliseks. Sellest tulenevalt on Eurojustil endiselt ülioluline roll liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelise õigusalase koostöö ja kooskõlastamise tõhustamisel ja kolmandate riikidega seotud uurimistele kaasaaitamisel.

Lissaboni leping pakub uusi võimalusi Eurojusti tegevuse tõhustamiseks kõnealuste kuritegevuse liikide vastu võiltemisel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 85 tunnustatakse selgesõnaliselt Eurojusti missiooni, mis seisneb riiklike uurimiseasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelise õigusalase koostöö ja kooskõlastamise toetamises ja tugevdamises seoses raskete kuritegudega, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist ühistel alustel. Seetõttu on oluline tagada, et Eurojusti kasutataks võimalikult otstarbekalt ning et kõik tema tõhusat toimimist piiravad takistused kõrvaldataks[2].

2008. aastal alustati Eurojusti tugevdamiseks Eurojusti otsuse laialdast reformimist[3]. Ülevõtmise tähtaeg oli 4. juuni 2011. Muudetud otsuse õige rakendamine on küll oluline, kuid see ei tohiks takistada edasiminekut uute ülesannete täitmisel ja Eurojusti toimimise parandamisel, säilitades samas tema tegevuse tõhusust varem tugevdanud elemendid.

ELi toimimise lepingu artiklis 85 nähakse ette ka Eurojusti struktuur, toimimismehhanism, tegevusvaldkond ja ülesanded, mis tuleb kindlaks määrata seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud määrustega. Nimetatud artiklis nähakse ette, et asjaomaste määrustega tuleb kindlaks määrata ka kord Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse.

Tuginedes komisjoni teatisele „Euroopa ametid – edasised sammud”,[4] leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lisaks sellele kokku institutsioonidevahelise dialoogi algatamises, et suurendada sidusust ja tõhusust ning parandada detsentraliseeritud ametite tööd, mille tulemusena loodi märtsis 2009 institutsioonidevaheline töörühm. See töörühm käsitles mitmeid olulisi probleeme, sealhulgas asutuste rolli ja positsiooni ELi institutsioonilises raamistikus, samuti nende loomist, struktuuri ja tegevust ning nende rahastamise, eelarvete, järelevalve ja juhtimisega seotud küsimusi.

Selle töö tulemusena koostati ELi detsentraliseeritud ameteid käsitlev ühine lähenemisviis, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitasid juulis 2012 ja millega nad peavad edaspidi arvestama kõikide otsuste vastuvõtmisel, mis on seotud ELi detsentraliseeritud ametitega, analüüsides igat juhtumit eraldi.

Käesolevas määruse ettepanekus on arvestatud kõikide eespool nimetatud asjaoludega ja pakutud välja ühtne ja uuendatud õigusraamistik uuele Euroopa Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile (Eurojust), mis on nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Euorjusti õigusjärglane.

Säilitades Eurojusti juhtimises ja tegevuses tõhusaks osutunud elemendid, ajakohastatakse määruses ameti õigusraamistikku ja viiakse selle toimimine ja struktuur kooskõlla Lissaboni lepingu ja ühise lähenemisviisi nõuetega nii palju kui ameti iseloom seda lubab.

Kuna käesoleva määruse ettepanek võetakse vastu üheaegselt määruse ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri asutamist, on sellesse lisatud sätted, millega tagatakse, et nimetatud amet moodustatakse Eurojusti põhjal, nagu nähakse ette ELi lepingu artiklis 86 ja et Eurojust saab seda toetada.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Käesoleva määruse ettevalmistamiseks on komisjon konsulteerinud mitmel korral asjatundlike sidusrühmadega. Käesoleva ettepaneku eesmärk on eelkõige kasutada ära Lissaboni lepinguga pakutud võimalust Eurojust ajakohastamiseks, täiustades ameti juhtimisstruktuuri, mis vähendab praegu kolleegiumil lasuvat halduskoormust ja võimaldab sellel keskenduda oma põhitegevusele.

Komisjon korraldas 18. oktoobril 2012 konsulteerimiseks kohtumise liikmesriikide ekspertide, nõukogu sekretariaadi esindajate, Euroopa Parlamendi ja Eurojustiga, et arutada ELi lepingu artiklist 85 tuleneva võimaliku reformiga seotud küsimusi. Arutati selliseid küsimusi nagu tugevdatud juhtimine, parlamendi kaasamine nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ning võimalikud lisavolitused, samuti seosed Euroopa Prokuratuuri (EPPO) arenguga. Kohtumisel toetati üldiselt seisukohta, et Eurojusti juhtimisstruktuuri ja tõhusust tuleb parandada.

Eurojust on konsultatsiooniprotsessis ka otseselt osalenud ning andnud oma panuse kaastööde ja kohtumiste kaudu komisjoniga. Lisaks sellele on reformialaseid arutelusid peetud mitmesuguste seminaride raames, näiteks strateegiline seminar „Eurojust ja Lissaboni leping. Tõhusama tegevuse suunas” (Eurojust and the Lisbon Treaty. Towards more effective action) (Brugge, 20.–22. september 2010) ja Eurojusti ja ERA konverents „10 aastat Eurojusti: saavutused ja eesmärgid” (10 Years of Eurojust: Operational Achievements and Future Challenges), mis toimus Haagis 12. ja 13. novembril 2012. Lisaks sellele arutati Eurojusti tulevikku nõukogu mitteametlikul erikohtumisel, mis toimus Eurojusti 10. aastapäeval 2012. aasta veebruaris.

Sidusrühmade seisukohti koguti ka Eurojusti tugevdamist käsitlenud uurimus „Study on the strengthening of Eurojust”[5] kaudu, mille tellis komisjon ja mis andis hea ülevaate olemasolevatest probleemidest ja pakkus mitmesuguseid poliitikavalikuid nende lahendamiseks.

3.           ETTEPANEK

3.1.        Õiguslik alus

ELi lepingu artikkel 85 annab ettepanekule õigusliku aluse. Selles nähakse ette määruse kasutamine.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

ELi tasandi meede on vajalik kavandatud meetmetele omase ELi mõõtme tõttu, sest nendega kaasneb üksuse loomine, mille üleanne on toetada ja tugevdada riiklike õigusasutuste koostööd ja nende tegevuse koordineerimist raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist ühistel alustel. Seda eesmärki on võimalik täita üksnes liidu tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

3.3.        Ettepaneku kirjeldus peatükkide kaupa

Ettepaneku põhieesmärgid on järgmised:

· suurendada Eurojusti tulemuslikkust, uuendades selle juhtimisstruktuuri;

· tõhustada Eurojusti tegevust, määratledes ühetaoliselt liikmesriikide staatuse ja volitused;

· kaasata Euroopa Parlament ja riikide parlamendid Eurojusti tegevuse hindamisse kooskõlas Lissaboni lepinguga;

· viia Eurojusti õigusraamistik kooskõlla ühise lähenemisviisiga, võttes samas igati arvesse Eurojusti erilist rolli käimasolevate kriminaaluurimiste koordineerimisel;

· tagada tõhus koostöö Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel pärast viimase loomist.

3.3.1.     I peatükk: Eesmärgid ja ülesanded

Selles peatükis luuakse Euroopa Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) kui nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Euorjusti õigusjärglane. Ühtlasi määratletakse Eurojusti ülesanded ja pädevus. Viimane on eraldi määratletud määruse eelnõu lisas.

3.3.2.     II peatükk: Eurojusti struktuur ja töökorraldus

Selles peatükis käsitletakse mõningaid olulisemaid reformi elemente.

II jagu on pühendatud Eurojusti liikmesriikide liikmetele. Reformi tulemusena säilitatakse nende side päritoluliikmesriikidega, kuid samas loetletakse selgesõnaliselt operatiivvolitused, mis antakse neile kõigile. See võimaldab neil omavahel ja riiklike asutustega tõhusamat koostööd teha.

III, IV ja V jaos kehtestatakse Eurojusti uus struktuur koos kolleegiumi, juhatuse ja haldusdirektori ülesannetega. Eurojusti juhtimist tõhustatakse, tehes selgelt vahet kolleegiumi kahe koosseisu vahel vastavalt sellele, kas kolleegium tegeleb operatiiv- või juhtimisülesannetega. Esimene viitab Eurojusti põhitegevusele, milleks on riikides algatatud uurimise toetamine ja koordineerimine. Viimane on aga seotud näiteks ameti tööprogrammi, aastaeelarve või aastaaruande vastuvõtmisega. Uue organina luuakse juhatus, mille ülesandeks on valmistada ette kolleegiumi juhtimisotsuseid ja tegeleda otseselt mõningate haldusküsimustega. Komisjon on kolleegiumis esindatud juhul, kui see teostab juhtimistoiminguid, samuti on komisjon esindatud juhatuses. Lõpuks on üksikasjalikult kirjeldatud haldusdirektori ametisse nimetamise menetlust, vastutusvaldkondi ja ülesandeid.

Sellega võetakse kasutusele ühises lähenemisviisis ette nähtud kahetasandiline juhtimine, säilitades samas Eurojusti eripära ja kaitstes tema sõltumatust. Ühtlasi on see ka kulutõhus lahendus, mis aitab kaasa Eurojusti efektiivsemaks muutmisele, sest liikmesriikide liikmeid abistatakse eelarvevaldkonnas ja haldusküsimustes, mis laseb neil keskenduda operatiivülesannetele.

3.3.3.     III peatükk: Operatiivküsimused

Selles peatükis säilitatakse Eurojusti tegevust tõhustavad olemasolevad mehhanismid, sealhulgas erakorraline koordinatsiooniüksus, Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem, teabevahetus ja Eurojusti taotluste täitmise järelevalve. Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi struktuur jääb samaks.

3.3.4.     IV peatükk: Andmete töötlemine

See peatükk sisaldab viidet määrusele 45/2001,[6] mida kohaldatakse kõikide isikuandmete töötlemise suhtes Eurojustis. Lisaks sellele täpsustatakse ja täiendatakse määruses 45/2001 sätestatut selles osas, mis puudutab operatiivtegevuses kasutatavaid isikuandmeid, lähtudes õigusalase koostööga seotud tegevuse spetsiifikast, kuid võttes samas arvesse vajadust säilitada kooskõla ja kokkusobivus asjaomaste andmekaitse põhimõtetega. Isikuandmete töötlemisele on ka edaspidi võimalik rakendada piiranguid.

Ühtlasi viiakse selles peatükis andmesubjektide õigusi käsitlevad sätted kooskõlla määrusega 45/2001 ja võetakse arvesse isikuandmete kaitse reformi paketis ettenähtud kaitsestandardeid, mille komisjon võttis vastu jaanuaris 2012. Lisaks sellele nähakse selles peatükis ette oluline järelevalvemehhanismi muudatus. Selle muudatusega kehtestatakse Euroopa andmekaitseinspektori ülesanded seoses järelevalvega Eurojustis toimuva isikuandmete töötlemise üle. Euroopa andmekaitseinspektor võtab üle Eurojusti nõukogu otsusega moodustatud ühise järelevalveasutuse ülesanded.

3.3.5.     V peatükk: Suhted partneritega

See peatükk näitab, kuivõrd oluline on Eurojusti ja muude ELi institutsioonide ja asutuste vaheline partnerlus ja koostöö kuritegevusevastases võitluses. Peatükis käsitletakse eelkõige suhteid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaatidega, ühiste uurimisrühmade ekspertide võrgustiku ja genotsiidi võrgustikuga, mis tegutsevad Eurojusti ruumides. Samuti sisaldab see peatükk erisätet suhete kohta Euroopa Prokuratuuriga.

Teiseks on eriti oluline koostöö Europoliga, eelkõige seoses tema osaga Eurojusti varustamisel teabega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 85. Lisatud on erisäte, millega täpsustatakse kahe ameti vahelisi erisuhteid, millega suurendatakse nende võimet võidelda nende pädevusesse jäävate raskete rahvusvaheliste kuritegudega. See hõlmab teineteise infosüsteemides sisalduvate andmete ristkontrollimehhanismi ja andmevahetuse tagamist. Praktilised üksikasjad määratakse kindlaks lepinguga.

Raskete ja organiseeritud kuritegude puhul avastatakse väga sageli sidemeid kolmandate riikidega, mis muudab koostöö selliste riikidega ülioluliseks. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu välissuhtlemise viise ja need muudatused mõjutavad ka ameteid. Selle tulemusena ei saa ametid enam ise pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks – sellised lepingud tuleb sõlmida vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218. Eurojust saab siiski sõlmida tööalaseid kokkuleppeid koostöö tõhustamiseks kolmandate riikide pädevate asutustega, sealhulgas teabevahetuse kaudu. Varem sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima.

3.3.6.     VI peatükk: Finantssätted

Nende sätetega püütakse ajakohastada Eurojusti eelarvet, selle kehtestamist ja rakendamist, raamatupidamisaruannete esitamist ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevaid sätteid.

3.3.7.     VII peatükk: Personali käsitlevad sätted

Neis sätetes kajastuvad ühise lähenemisviisi põhimõtted, samas arvestatakse Eurojusti eripäraga. Eurojusti kombineeritud olemus ning riiklike büroode ja nende päritoluliikmesriikide vaheliste operatiivsidemete olulisusega on seletatav, et liikmesriigid maksavad sellisele personalile töötasu ja muid hüvitisi. Eurojusti haldusdirektori määrab endiselt ametisse Eurojusti kolleegium, kuid edaspidi teeb ta seda komisjoni koostatud kandidaatide nimekirja põhjal, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Niimoodi võetakse arvesse ameti autonoomsust, kuid samal ajal tagatakse kandidaatide range hindamine. Samasugust menetlust kasutatakse haldusdirektori ametist vabastamisel.

3.3.8.     VIII peatükk: Hindamine ja aruandlus

Selles peatükis viiakse Eurojusti õigusraamistik kooskõlla Lissaboni lepingus nõutud Eurojusti suurenenud demokraatliku legitiimsusega. Lepingus nähakse ette Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamine Eurojusti tegevuse hindamisse. Seda tehakse kulutasuvust silmas pidades, lähtudes Eurojusti aastaaruandest ning säilitades samas Eurojusti tegevuse sõltumatuse. Ühtlasi nähakse ette Eurojusti regulaarne üldine hindamine kooskõlas ühise lähenemisviisiga.

3.3.9.     IX peatükk: Üld- ja lõppsätted

See peatükk sisaldab sätteid, millega viiakse Eurojusti määrus kooskõlla ühise lähenemisviisiga, samuti määruse jõustumisega seotud sätteid.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei too kaasa juhtimisreformiga (haldusnõukogu külg külje kõrval kolleegiumiga) seotud kulutusi ning Eurosjusti jaoks ei nähta selles ette uusi ülesandeid peale Euroopa Prokuratuuri toetamise, millega kulusid ei kaasne.

2013/0256 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Eurojust moodustati nõukogu otsusega 2002/187/JSK[7] kui juriidilisest isikust Euroopa Liidu asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, eriti seoses raske organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu otsusega 2003/659/JSK[8] ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK[9] Eurojusti tugevdamise kohta muudeti Eurojusti õigusraamistikku.

(2)       Aluslepingu artiklis 85 nähakse ette, et Eurojusti tegevust tuleb reguleerida seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud määrusega. Samas artiklis nõutakse ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide Eurojusti tegevuse hindamisse kaasamise korra kindlaksmääramist.

(3)       Aluslepingu artiklis 85 nähakse samuti ette, et Eurojusti ülesanne on liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal toetada ja tõhustada riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist ühistel alustel.

(4)       Kuna Euroopa Prokuratuur tuleks asutada Eurojusti põhjal, siis sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on vajalikud Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vaheliste suhete reguleerimiseks.

(5)       Kui Euroopa Prokuratuur omab ainupädevust liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude eest süüdistuse esitamiseks, siis peaks Eurojust suutma toetada riiklikke asutusi, kui need uurivad sellist liiki kuritegusid või valmistavad ette nendega seotud süüdistusi vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusele.

(6)       Selleks et Eurojust saaks täita oma ülesannet ja arendada välja kogu oma suutlikkuse raske piiriülese kuritegevusega võitlemiseks, tuleks tema operatiivtegevust tugevdada liikmesriikide liikmete halduskoormuse vähendamise ja Euroopa mõõtme täiustamise kaudu, võimaldades komisjonil osaleda ameti juhtimises ja suurendada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide osalust ameti tegevuse hindamises.

(7)       Seetõttu tuleks nõukogu otsus 2002/187/JSK kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega, millega määratakse kindlaks parlamentide kaasamine, ameti struktuuri ajakohastamine ja Eurojusti kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine, säilitades samas ameti tegevuse puhul tõhusaks osutunud elemendid.

(8)       Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(9)       Määratleda tuleks Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised juhtumid peaksid hõlmama uurimist ja süüdituse esitamist, mis on seotud ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, samuti juhtumeid, mis on seotud vaid ühe liikmesriigi ja liiduga.

(10)     Kui Eurojust täidab konkreetsete kriminaalasjadega seotud operatiivülesandeid kas liikmesriikide pädevate asutuste taotluse alusel või omal algatusel, peaks ta tegutsema kas ühe või enama riikliku liikme kaudu või kolleegiumina.

(11)     Selleks et tagada, et Eurojust saab piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleks ühesugused operatiivvolitused, mis võimaldaks neil teha tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites, vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel.

(12)     Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

(13)     Kehtestada tuleks sätted, millega tehakse selget vahet kolleegiumi operatiiv- ja juhtimistegevusel, vähendades liikmesriikide liikmete halduskoormust miinimumini, nii et nad saaksid keskenduda Eurojusti operatiivtööle. Kolleegiumi juhtimisalased ülesanded peaksid hõlmama eelkõige Eurojusti tööprogrammide, eelarve, aasta tegevusaruannete ja asjakohaste finantseeskirjade vastuvõtmist ja koostöö korraldamist partneritega. Kolleegium peaks kasutama personali, sealhulgas haldusdirektori ametisse määramise volitusi.

(14)     Eurojusti juhtimise parandamiseks ja menetluste tõhustamiseks tuleks luua juhatus, kes abistaks kolleegiumit juhtimistegevuses ja muudaks optatiivtegevusega mitteseotud ja strateegiliste otsuste langetamise sujuvamaks.

(15)     Kui kolleegium täidab oma juhtimisülesandeid, peaks komisjon olema seal esindatud, samuti peaks komisjon olema esindatud juhatuses, et tagada Eurojusti operatiivtegevust mittehõlmav järelevalve ja strateegiline juhendamine.

(16)     Eurojusti igapäevase tõhusa juhtimise tagamiseks peaks haldusdirektor olema ameti seaduslik esindaja ja juht, kellel on aruandekohustus kolleegiumi ja juhatuse ees. Haldusdirektor peaks kolleegiumi ja juhatuse otsuseid ette valmistama ja neid ellu viima.

(17)     Erakorralise koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et nende esindajad erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt tegutsemisvõimelised.

(18)     Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku esindajad, samuti selliste võrgustike esindajad, mis loodi nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega,[10] nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas[11] ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta.[12]

(19)     Selleks et ergutada ja parandada riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, on ülioluline, et Eurojust saaks riiklikelt asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selleks peaksid riikide pädevad asutused teavitama oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest, Eurojusti pädevusse jäävatest juhtumitest, mis hõlmavad otseselt vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on õigusalase koostöö taotlused või otsused edastatud vähemalt kahele liikmesriigile, ning teatud asjaoludel edastama teabe ka kohtualluvuse konfliktide, kontrollialuste saadetiste ja õigusalases koostöös ette tulnud korduvate probleemide kohta.

(20)     Kui isikuandmete töötlemine Eurojustis jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)[13] reguleerimisalasse, on isikuandmete töötlemine liikmesriikide asutustes ja selliste andmete edastamine Eurojustile reguleeritud Euroopa Nõukogu konventsiooniga 108 [kuulub asendamisele asjakohase vastuvõtmise hetkel jõustuva direktiiviga].

(21)     Kui Eurojust edastab isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile rahvusvahelise lepingu põhjal, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepingu artikliga 218, siis tuleb eraisikute eraelu puutumatust ning inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate piisavate kaitsemeetmetega tagada, et see toimuks kooskõlas käesoleva määruse andmekaitset käsitlevate sätetega.

(22)     Eurojustil peaks olema lubatud töödelda teatavaid isikuandmeid isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud. Samas ei ole eesmärgiks, et Eurojust hakkaks teostama DNA-profiilide või sõrmejälgede automaatset võrdlevat analüüsi.

(23)     Eurojustile tuleks anda võimalus oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu pikendada, järgides Eurojusti kõikide tegevuste raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavat eesmärgist tulenevate piirangute põhimõtet. Sellised otsused tuleks võtta vastu pärast kõikide huvide, sealhulgas andmesubjektide omade, hoolikat kaalumist. Kõik isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamist käsitlevad otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva määruse alusel on tekkinud konkreetne vajadus abi andmiseks.

(24)     Eurojust peaks säilitama Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel. Käesolev määrus peaks aitama selgitada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rolle ning vastastikkuseid suhteid, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eripära.

(25)     Eurojust peaks säilitama koostöösuhted liidu muude asutuste ja ametitega, Euroopa Prokuratuuri, kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(26)     Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti käsutuses olevate andemete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile juurdepääsu ja otsingute tegemise võimaluse Eurojustile kättesaadavate andmete hulgas.

(27)     Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(28)     Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks)[14] alusel liikmesriikide lähetatud sidekohtunikele antud ülesannetele.

(29)     Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik koordineerida kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö taotluste täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis.

(30)     Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(31)     Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle tuleb luua mehhanism Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse. See ei tohiks seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele.

(32)     Käesoleva määruse kohaldamist on asjakohane regulaarselt hinnata.

(33)     Eurojusti suhtes tuleks kohaldada määrust (EL, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1605/2002[15].

(34)     Eurojusti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[16].

(35)     Peakorterilepingus tuleks kehtestada vajalikud sätted, mis on seotud Eurojusti majutamisega liikmesriigis, nimelt Madalmaades, samuti erieeskirjad, mida kohaldatakse Eurojusti kõikide töötajate ja nende pereliikmete suhtes. Lisaks sellele, peaks vastuvõttev liikmesriik tagama võimalikult head tingimused Eurojusti nõuteekohaseks toimimiseks, sealhulgas koolid lastele ja transpordi, nii et see tõmbaks ligi kõrgelt kvalifitseeritud personali võimalikult laialdaselt geograafiliselt alalt.

(36)     Kuna käesoleva määrusega moodustatud Eurojust asendab otsuse 2002/187/JSK alusel loodud Eurojusti ja järgneb sellele, siis peaks see olema ka selle õigusjärglane kõiges, mis on seotud Eurojusti lepinguliste kohustustega, sealhulgas töölepingud, võetud kohustused ja omandatud varad. Nimetatud otsuse alusel sõlmitud Eurojusti rahvusvahelised lepingud peaksid jääma kehtima.

(37)     Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on üksuse loomine, mille üleanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide õigusasutuste tegevuse koordineerimist ja nende koostööd seoses raskete kuritegudega, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt hästi saavutada ning seetõttu on seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)     [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] VÕI [Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

(39)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

1.           Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust).

2.           Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti õigusjärglane.

3.           Eurojustil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis antakse juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi seadustele. Eelkõige võib Eurojust omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 2 Ülesanded

1.           Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

2.           Oma ülesannete täitmisel Eurojust:

a)      võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud mis tahes taotlusi või mis tahes teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud asutus või mida Eurojust on ise kogunud;

b)      aitab kaasa õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotluste või otsuste täitmisele.

3.           Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel või omal algatusel.

Artikkel 3 Eurojusti pädevus

1.           Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas loetletud kuriteoliike. Samas ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod.

2.           Eurojusti pädevus hõlmab seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised:

a)      kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid 1. lisas loetletud kuritegude sooritamiseks;

b)      kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada 1. lisas loetletud kuritegude sooritamist või neid toime panna;

c)      kuriteod, mis on toime pandud, et tagada karistamatus 1. lisas loetletud kuritegude eest.

3.           Liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja kolmanda riigiga, millega on sõlmitud koostööleping või –kokkulepe vastavalt artiklile 43, või erijuhtudel, kui abistamisest ollakse eriliselt huvitatud.

4.           Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja liiduga.

Artikkel 4 Eurojusti operatiivülesanded

1.           Eurojust:

a)      teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

b)      abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse koostamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;

c)      pakub abi koostöö parandamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

d)      teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku dokumentide andmebaasi kasutades ning osaledes selle täiustamises;

e)      pakub liikmesriikidele piiriüleste operatsioonide ja uurimiste käigus operatiiv-, tehnilist ja rahalist abi, sealhulgas ühiste uurimisrühmade näol.

2.           Oma ülesannete täitmisel võib Eurojust koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutustel:

a)      konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse koostamise alustamist;

b)      nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse alustamisel;

c)      koordineerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

d)      ühise uurimisrühma loomist kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

e)      mis tahes teabe esitamist, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks;

f)       teostada uurimise eritoiminguid;

g)      võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse seisukohalt õigustatud.

3.           Eurojust võib ka:

a)      koostada Europolile arvamusi, mis põhinevad Europoli koostatud analüüsil;

b)      pakkuda logistilist tuge, sealhulgas abi tõlkimisel, tõlke korraldamisel ja koordineerimiskoosolekute korraldamisel.

4.           Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse koostamise pärast lõike 2 punktile b vastava taotluse esitamist, annab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

5.           Pädeva asutuse palvel esitab Eurojust kirjaliku arvamuse korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

Artikkel 5 Operatiivülesannete täitmine

1.           Eurojust tegutseb ühe või enama asjaomase liikmeriigi liikme kaudu, võttes meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõigetes 1 või 2.

2.           Eurojust tegutseb kolleegiumina:

a)      võttes mis tahes meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõigetes 1 või 2:

i)        kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud;

ii)       kui juhtum hõlmab uurimist või süüdistuse esitamist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

b)      võttes mis tahes meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõigetes 3, 4 või 5;

c)      kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega;

d)      kui käesoleva määrusega on ette nähtud teisiti.

3.           Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu või kolleegiumina.

II PEATÜKK EUROJUSTI STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

I jagu Struktuur

Artikkel 6 Eurojusti struktuur

Eurojusti struktuuri moodustavad:

a)           liikmesriikide liikmed;

b)           kolleegium;

c)           juhatus;

d)           haldusdirektor.

II jagu Liikmesriikide liikmed

Artikkel 7 Liikmesriikide liikmete staatus

1.           Iga liikmesriik lähetab vastavalt oma õigussüsteemile Eurojusti ühe liikmesriigi liikme, kelle alaline töökoht on Eurojusti asukohas.

2.           Iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ja üks assistent. Asetäitja ja assistendi alaline töökoht on Eurojustis. Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võib liikmesriigi liiget abistada rohkem asetäitjaid või assistente ning nende alaline töökoht võib olla Eurojustis.

3.           Liikmesriikide liikmetel ja nende asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või võrdväärse pädevusega politseiametniku staatus. Liikmesriigi pädev asutus annab neile käesolevas määruses osutatud volitused, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

4.           Asetäitjal on õigus tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada. Ka assistent võib tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui tal on lõikes 3 osutatus staatus.

5.           Eurojusti ja liikmesriikide vaheline operatiivteabe vahetamine toimub liikmesriikide liikmete kaudu.

6.           Liikmesriigi liige võtab otse ühendust oma riigi pädevate asutustega.

7.           Liikmesriigi liikme, tema asetäitja ja assistendi töötasud ja hüvitised maksab neid lähetanud liikmesriik.

8.           Kui liikmesriigi liige, tema asetäitja ja assistent tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, loetakse selle tegevusega seotud asjaomaseid kulutusi operatiivkuludeks.

Artikkel 8 Liikmesriikide liikmete volitused

1.           Liikmesriigi liikmel on õigus:

a)      hõlbustada ja aidata muul viisil kaasa vastastikuste õigusabitaotluste ja vastastikuste tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele või neid ise välja anda või täita;

b)      võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega;

c)      võtta otse ühendust ja vahetada teavet mis tahes pädeva rahvusvahelise asutusega kooskõlas oma liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega;

d)      osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises.

2.           Kokkuleppel riikliku pädeva asutusega on liikmesriigi liikmel õigus:

a)      anda korraldusi uurimismeetmete võtmiseks;

b)      lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi liikmesriigis kooskõlas riigi õigusega.

3.           Kiireloomulisel juhtudel, kui ei ole võimalik õigeaegselt kokkulepet sõlmida, on liikmesriigi liige pädev võtma lõikes 2 osutatud meetmeid, teavitades riigi pädevat asutust nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 9 Ligipääs riiklikele registritele

Kooskõlas siseriikliku õigusega on liikmesriigi liikmel ligipääs teabele või vähemalt võimalus saada teavet, mida hoitakse liikmesriigi järgmist liiki registrites:

a)           karistusregister;

b)           vahistatud isikute register;

c)           uurimisregister;

d)           DNA register;

e)           muud liikmesriigi riigisasutuste registrid, kus hoitakse tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

III jagu Kolleegium

Artikkel 10 Kolleegiumi koosseis

1.           Kolleegiumi moodustavad:

a)      kõik liikmesriikide liikmed, kui kolleegium täidab artiklis 4 loetletud operatiivülesandeid;

b)      kõik liikmesriikide liikmed ja kaks komisjoni esindajat, kui kolleegium täidab artiklis 14 loetletud juhtimisülesandeid.

2.           Liikmete ja nende asetäitjate ametiaeg on vähemalt neli aastat, mida saab üks kord pikendada. Ametiaja lõppemisel või tagasiastumisel jääb liige ametisse, kuni tema ametiaega on pikendatud või talle on leitud asendaja.

3.           Haldusdirektor osaleb kolleegiumi juhtimisalastel koosolekutel hääleõiguseta.

4.           Kolleegium võib oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi pakkuda.

5.           Kolleegiumi liikmeid võivad vastavalt töökorra sätetele abistada nõunikud või eksperdid.

Artikkel 11 Eurojusti president ja asepresident

1.           Kolleegium valib liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi ja kaks asepresidenti.

2.           Asepresidendid asendavad presidenti, kui ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma.

3.           Presidendi ja asepresidentide ametiaeg on neli aastat. Neid võib ühe korra tagasi valida. Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks või asepresidendiks, pikendatakse tema ametiaega liikmesriigi liikmena tagamaks, et ta saaks täita oma ametiülesandeid presidendi või asepresidendina.

Artikkel 12 Kolleegiumi koosolekud

1.           Kolleegiumi koosoleku kutsub kokku president.

2.           Kolleegium peab kuus vähemalt ühe töökoosoleku. Oma juhtimisülesannete täitmiseks peab kolleegium aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel, komisjoni taotlusel või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik liikmetest.

3.           Euroopa prokurör saab kõigi kolleegiumi koosolekute päevakorrad ja tal on õigus neil koosolekutel hääleõiguseta osaleda, kui arutatakse küsimusi, mis on tema arvates Euroopa Prokuratuuri töö jaoks olulised.

Artikkel 13 Kolleegiumi hääletamisreeglid

1.           Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.           Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumisel on asetäitja volitatud kasutama hääleõigust.

3.           Presidendil ja asepresidendil on hääleõigus.    

Artikkel 14 Kolleegiumi juhtimisülesanded

1.           Juhtimisülesandeid täites kolleegium:

a)      võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 15 vastu Eurojusti programmitöö dokumendi;

b)      võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Eurojusti aastaeelarve ja täidab seoses Eurojusti eelarvega muid VI peatükis sätestatud ülesandeid;

c)      võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande Eurojusti tegevuse kohta ja saadab selle järgmise aasta [finantsraamistikus ettenähtud kuupäevaks] Euroopa Parlamendile, riikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning esitab avalikkusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

d)      võtab vastu programmitöö dokumendi osana personalile kavandatud vahendid;

e)      võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 52 kohaldatavad finantsreeglid;

f)       võtab vastu oma liikmete huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise reeglid;

g)      teostab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse nimetavale asutusele antud personalieeskirjaga[17] ja talle kui teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud muude teenistujate teenistustingimustega[18] („ametisse nimetava asutuse volitused”);

h)      nimetab ametisse haldusdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kõrvaldab ta ametist kooskõlas artikliga 17;

i)       nimetab ametisse peaarvepidaja ja andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud;

j)       võtab vastu vastavalt artiklile 43 kokkulepitud töökorra;

k)      valib presidendi ja asepresidendid kooskõlas artikliga 11;

l)       võtab vastu oma töökorra.

2.           Kooskõlas personalieeskirja artikliga 110 võtab kolleegium vastu personalieeskirja artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.           Kui kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule ameti töötajatele kui haldusdirektor.

4.           Kolleegium teeb otsuse haldusdirektori ametisse nimetamise, tema ametiaja pikendamise ja ametist kõrvaldamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel.

Artikkel 15 Aastane ja mitmeaastane programm

1.           [Iga aasta 30. novembriks] kinnitab kolleegium, võttes arvesse komisjoni arvamuse, haldusdirektori esitatud projektil põhinevat mitmeaastast ja aastast programmi sisaldava programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.           Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud, muudetud või tühistatud.

3.           Kolleegium muudab kinnitatud aasta tööprogrammi, kui ametile antakse uus tööülesanne. Aasta tööprogrammi iga oluline muudatus kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne aasta tööprogramm. Kolleegium võib delegeerida haldusdirektorile volituse teha aasta tööprogrammis mitteolulisi muudatusi.

4.           Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 56 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

IV jagu Juhatus

Artikkel 16 Juhatuse tegevus

1.           Juhatus abistab kolleegiumi. Juhatus ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete täitmises.

2.           Lisaks sellele juhatus:

a)      valmistab ette artikli 14 kohaselt vastu võetavad kolleegiumi otsused;

b)      võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvust;

c)      võtab vastu personalieeskirja ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakendamiseeskirjad kooskõlas personalieeskirja artikliga 110;

d)      tagab sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järelduste ja soovituste asjakohase järgimise;

e)      võtab vastu kõik otsused Eurojusti sisemiste haldusstruktuuride loomise ja vajaduse korral muutmise kohta;

f)       ilma, et see piiraks artiklis 18 loetletud haldusdirektori kohustusi, abistab ja nõustab haldusdirektorit kolleegiumi otsuste rakendamisel, eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalvet;

g)      võtab vastu kõik muud otsused, mille vastuvõtmine ei ole artiklites 5 ja 14 selgesõnaliselt määratud kolleegiumi ülesandeks ega kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas artikliga 18;

h)      võtab vastu oma töökorra.

3.           Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha kolleegiumi nimel teatavaid esialgseid otsuseid haldus- ja eelarveküsimuste kohta, mille kolleegium peab kinnitama.

4.           Juhatus koosneb kolleegiumi presidendist ja asepresidentidest, ühest komisjoni esindajast ja ühest kolleegiumi liikmest. Kolleegiumi president on juhatuse esimees. Juhatus võtab vastu otsuseid liikmete enamuse poolthäältega, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Haldusdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ilma hääleõiguseta.

5.           Juhatuse liikme ametiaeg on neli aastat, välja arvatud kolleegiumi liikme puhul, kes nimetatakse ametisse kaheks aastaks rotatsiooni alusel. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb, kui tema ametiaeg liikmesriigi liikmena lõpeb.

6.           Juhatus peab kvartalis vähemalt ühe korralise koosoleku. Lisaks sellele tuleb ta kokku esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotlusel.

7.           Euroopa prokurör saab kõikide juhatuse koosolekute päevakorrad ja tal on õigus hääleõiguseta osaleda koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis tema arvates on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.

8.           Euroopa prokurör võib esitada juhatusele kirjalikke arvamusi, millele juhatus peab liigse viivituseta kirjalikult vastama.

V jagu Haldusdirektor

Artikkel 17 Haldusdirektori staatus

1.           Haldusdirektor võetakse tööle Eurojusti ajutise esindajana Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

2.           Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Eurojusti kolleegiumi president.

3.           Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib komisjon läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

4.           Kolleegium, tegutsedes vastavalt komisjoni ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem kui viieks aastaks.

5.           Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi kogu ametiaja lõppemisel osaleda uutel valimistel samale ametikohale.

6.           Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ja juhatuse ees.

7.           Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega komisjoni ettepanekul.

Artikkel 18 Haldusdirektori kohustused

1.           Halduslikel eesmärkidel juhib Eurojusti haldusdirektor.

2.           Ilma et see mõjutaks komisjoni, kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt.

3.           Haldusdirektor on Eurojusti seaduslik esindaja.

4.           Haldusdirektor vastutab Eurojustile määratud haldusülesannete täitmise eest. Haldusdirektori vastutusalasse kuuluvad eelkõige:

a)      Eurojusti igapäevane juhtimine;

b)      kolleegiumi ja juhatuse vastu võetud otsuste rakendamine;

c)      programmtöö dokumendi koostamine ning selle esitamine juhatusele ja kolleegiumile pärast konsulteerimist komisjoniga;

d)      programmtöö dokumendi rakendamine ning aruandmine juhatusele ja kolleegiumile selle rakendamise kohta;

e)      iga-aastase aruande koostamine Eurojusti tegevuse kohta ning selle esitamine juhatusele täiendamiseks ja kolleegiumile heakskiitmiseks;

f)       sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamine ning kaks korda aastas juhatusele, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine;

g)      liidu finantshuvide kaitsmine pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaste meetmete kohaldamise, tõhusa kontrolli ja rikkumiste avastamisel valestimakstud summade tagasinõudmise ning asjakohastel juhtudel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistuste rakendamise teel;

h)      Eurojusti pettusevastase strateegia koostamine ja esitamine juhatusele heakskiitmiseks;

i)       Eurojusti suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti koostamine;

j)       Eurojusti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ning eelarve täitmise aruande projekti koostamine.

III PEATÜKK OPERATIIVKÜSIMUSED

Artikkel 19 Erakorraline koordinatsiooniüksus

1.           Selleks, et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsiooniüksuse, mis on alati võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsiooniüksusega saab ühendust võtta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel, kasutades selleks ühtset erakorralise koordinatsiooniüksuse kontaktpunkti Eurojustis.

2.           Erakorralisse koordinatsiooniüksusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja (erakorralise koordinatsiooniüksuse esindaja), kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada. Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindaja peab olema võimeline tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.

3.           Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindajad tegutsevad viivitamata seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis.

Artikkel 20 Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem

1.           Iga liikmesriik nimetab Eurojusti siseriikliku kontaktisiku või siseriiklikud kontaktisikud.

2.           Iga liikmesriik asutab Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:

a)      Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud;

b)      Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes;

c)      Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;

d)      ühtsete uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK, otsusega 2007/845/JSK ja otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustike siseriiklikud liikmed või kontaktasutused.

3.           Lõikes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse.

4.           Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud vastutavad Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti siseriiklikku kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.

5.           Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist, eelkõige:

a)      tagades, et artiklis 24 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab asjaomase liikmesriigiga seotud teavet tõhusal ja usaldusväärsel viisil;

b)      aidates kindlaks teha, kas kohtuasja peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;

c)      aidates liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomaseid asutusi õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks;

d)      hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega.

6.           Lõikes 5 osutatud eesmärkide täitmiseks tuleb lõikes 1 ja lõike 2 punktidas a, b ja c nimetatud isikud ning võib lõike 2 punktis d nimetatud isikud ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 24, 25, 26 ja 30. Sellist ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

7.           Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi moodustamine ja siseriiklike kontaktisikute määramine ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21 Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel

1.           Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning käesolevas määruses kehtestatud andmekaitse eeskirjadele. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teavet.

2.           Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse asjaomase juhtumi puhul Eurojusti abitaotlusena üksnes juhul, kui pädev asutus on nii ette näinud.

3.           Liikmesriikide liikmed vahetavad omavahel või oma liikmesriigi pädevate asutustega eelnevalt luba küsimata mis tahes teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitavad riikide pädevad asutused viivitamata oma liikmesriigi liiget juhtumist, mis neid puudutab.

4.           Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja kõnealuste rühmade töö tulemustest.

5.           Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast Eurojusti pädevusse kuuluvast juhtumist, mis on seotud kuriteoga, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused.

6.           Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget:

a)      juhtumitest, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;

b)      kontrollialustest saadetistest, mis on seotud vähemalt kolme riigiga, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;

c)      õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja esitatud keeldumistest.

7.           Riiklikud asutused ei ole konkreetse juhtumi puhul kohustatud teavet andma, kui see:

a)      kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huve või

b)      ohustaks üksikisiku turvalisust.

8.           Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud tingimusi, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.

9.           Käesolevas artiklis käsitletud teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil.

Artikkel 22 Teave, mida Eurojust edastab riikide pädevatele asutustele

1.           Eurojust edastab riikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

2.           Kui riigi pädev asutus esitab Eurojustile teabetaotluse, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse määratud aja jooksul.

Artikkel 23 Taotluste järelmeetmed ja Eurojusti arvamused

Riikide pädevad asutused vastavad Eurojusti artikli 4 alusel esitatud taotlustele ja arvamustele põhjendamatu viivituseta. Kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab mitte täita artikli 4 lõikes 2 osutatud taotlust või mitte järgida artikli 4 lõigetes 4 või 5 osutatud kirjalikku arvamust, teavitab ta Eurojusti põhjendamatu viivituseta oma otsusest ja põhjendab seda. Kui taotluse mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada, kuna see kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võib liikmesriigi pädev asutus viidata operatiivpõhjustele.

Artikkel 24 Kohtuasjade haldamise süsteem, register ja ajutised tööfailid

1.           Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning registrist, mis sisaldab isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisas, ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.

2.           Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on:

a)      toetada Eurojusti abil läbi viidavate uurimiste ja koostatavate süüdistuste juhtimist ja koordineerimist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;

b)      hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud teabele;

c)      hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täitmise järelevalvet.

3.           Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada otsuse 2008/976/JSK artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga.

4.           Register sisaldab viiteid Eurojusti raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisa lõike 1 punktides a–i, k ja m ning lõikes 2.

5.           Oma tööülesannete täitmisel võib liikmesriigi liige töödelda üksikute juhtumite andmeid, mille kallal nad töötavad ajutises tööfailis. Liikmesriigi liige tagab andmekaitseametnikule juurdepääsu ajutisele tööfailile. Asjaomane liikmesriigi liige teavitab andmekaitseametnikku iga isikuandmeid sisaldava uue ajutise tööfaili loomisest.

6.           Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem ja ajutised tööfailid.

7.           Euroopa Prokuratuurile luuakse võimalus kasutada kohtuasjade haldamise süsteemi ja selle ajutisi tööfaile.

8.           Kohtuasjade haldamise süsteemile ja ajutistele tööfailidele ligipääsu käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Prokuratuuri suhtes. Samas ei ole Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi, ajutistesse tööfailidesse ja registrisse sisestatud teave kättesaadav riiklikul tasandil.

Artikkel 25 Ajutiste tööfailide ja registri toimimine

1.           Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse, niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest.

2.           Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas ajutine tööfail on piiratud juurdepääsuga, või annab teistele liikmesriikide liikmetele või haldusdirektori volitatud Eurojusti töötajatele juurdepääsuõiguse sellele failile või selle osadele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.

3.           Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada registrisse.

Artikkel 26 Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile riiklikul tasandil

1.           Artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, võib olla juurdepääs üksnes:

a)      registrile, kui liikmesriigi liige, kes on otsustanud andmed registrisse lisada, ei ole juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud;

b)      ajutistele tööfailidele, mille on loonud nende liikmesriigi liige;

c)      ajutistele tööfailidele, mille on loonud teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, kui faili loonud liikmesriigi liige ei ole juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud.

2.           Liikmesriigi liige otsustab lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus ajutistele tööfailidele artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

3.           Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, milline on asjaomases liikmesriigis juurdepääsu ulatus registrile artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Liikmesriik teavitab Eurojusti ja komisjoni oma otsusest seoses käesoleva lõigu rakendamisega. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

4.           Isikud, kellele on antud juurdepääsuõigus vastavalt lõikele 2, omavad juurdepääsu registrile vähemalt ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuks ajutistele tööfailidele, millele neil on juurdepääsuõigus.

IV PEATÜKK TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 27 Isikuandmete töötlemine

1.           Niivõrd, kui see on vajalik tema selgesõnaliselt sätestatud ülesande täitmiseks, võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma operatiivülesannete teostamiseks kooskõlas käesoleva määrusega töödelda automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides üksnes 2. lisa punktis 1 loetletud isikuandmeid isikute kohta, keda asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

2.           Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse üht või mitut liiki kuriteo või artiklis 3 osutatud süüteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste isikute puhul töödelda üksnes 2. lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik Eurojusti sõnaselgelt sätestatud ülesande täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete teostamiseks.

3.           Eurojust võib erandjuhul ja piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete muid kuriteo asjaoludega seotud andmeid, kui need on otseselt seotud uurimisega, mida Eurojust koordineerib või aitab koordineerida ning kui nende töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik. Artiklis 31 osutatud andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult käesoleva lõike kohaldamisest ja konkreetsetest asjaoludest, mis põhjendavad kõnealuste isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu vähemalt kaks liikmesriigi liiget koos.

4.           Eurojust võib töödelda automatiseeritult või muul viisil töödeldavaid isikuandmeid, mis paljastavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist ja andmeid tervise või seksuaalse sättumuse kohta üksnes juhul, kui kõnealused andmed on rangelt vajalikud asjaomase siseriikliku uurimise jaoks ja töö koordineerimiseks Eurojusti sees ning kui need täiendavad muid juba töödeldud isikuandmeid. Andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult käesoleva lõike kohaldamisest. Selliseid andmeid ei tohi töödelda artikli 24 lõikes 4 osutatud registris. Kui sellised andmed osutavad ohvrile lõike 2 tähenduses, võtab otsuse nende kasutamise kohta vastu kolleegium.

5.           Eurojusti tegevuse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001 ulatuses, mis on vajalik isikuandmete töötlemiseks seoses Eurojusti operatiivülesannete täitmisega.

Artikkel 28 Isikuandmete säilitamise tähtajad

1.           Eurojusti töödeldavaid isikuandmeid ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani:

a)      kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;

b)      kuupäev, mil isik mõisteti õigeks ning otsus lõplikult jõustus;

c)      kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;

d)      kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 21 lõigetele 5 või 6 on kohustus edastada sellist teavet Eurojustile;

e)      kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui edastati andmed kooskõlas artikli 21 lõigetega 6 või 7 .

2.           Lõike 1 punktides a, b, c ja d osutatud tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga. Siiski vaadatakse andmete säilitamise vajadus läbi iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud isikuid käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

3.           Kui üks lõike 1 punktis a, b, c ja d osutatud tähtaegadest on möödunud, vaatab Eurojust läbi, kas andmeid on vaja tema ülesannete täitmiseks veel säilitada, ning võib erandina otsustada neid andmeid säilitada kuni järgmise läbivaatamiseni. Säilitamise jätkamise põhjused peavad olema põhjendatud ja registreeritud. Andmete edasisist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused üles märkida. Kui otsust isikuandmete jätkuva säilitamise kohta ei tehta, kustutatakse need andmed automaatselt kolme aasta pärast. Kuid kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides aegunud, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, võib andmeid säilitada üksnes juhul, kui Eurojustil on neid vaja, et osutada abi kooskõlas käesoleva määrusega.

4.           Kui kooskõlas lõikega 3 on andmeid säilitatud kauem kui lõikes 1 osutatud kuupäevadeni, vaatab Euroopa andmekaitseinspektor kõnealuste andmete säilitamise vajaduse iga kolme aasta tagant läbi.

5.           Kui tööfail sisaldab automatiseerimata ja korrastamata andmeid, saadetakse pärast seda, kui tööfaili viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, kõik failis olevad dokumendid need esitanud asutusele tagasi ja kõik koopiad hävitatakse.

6.           Kui Eurojust on koordineerinud uurimist või süüdistuste esitamisi, teavitavad asjaomased liikmesriikide liikmed Eurojusti ja teisi asjaomaseid liikmesriike kõikidest juhtumiga seotud jõustunud kohtuotsustest muu hulgas selleks, et saaks kohaldada lõike 1 punkti b.

Artikkel 29 Logisse registreerimine ja dokumenteerimine

1.           Eurojust peab andmetöötluse seaduslikkuse kontrolli, enesekontrolli ning andmete nõuetekohase terviklikkuse ja turvalisuse eesmärgil arvestust oma tegevuses kasutatud isikuandmete kogumise, muutmise, neile juurdepääsu ning nende avalikustamise, kombineerimise ja kustutamise kohta. Sellised logid ja dokumendid kustutatakse pärast 18 kuu möödumist, kui andmeid kontrolli eesmärgil enam ei vajata.

2.           Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid esitatakse taotluse korral Euroopa andmekaitseinspektorile. Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet üksnes andmekaitse järelevalve, nõuetekohase andmetöötluse ning andmete terviklikkuse ja turvalisuse tagamiseks.

Artikkel 30 Juurdepääsuluba isikuandmetele

Ainult liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel, artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete täitmise eesmärgil ning artiklites 24, 25 ja 26 sätestatud piirides juurdepääs isikuandmetele, mida Eurojusti töötleb seoses oma operatiivülesannetega.

Artikkel 31  Andmekaitseametniku ametissenimetamine

1.           Juhatus nimetab ametisse andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24.

2.           Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 24 ette nähtud kohustuste täitmiseks peab andmekaitseametnik:

a)      tagama isikuandmete edastamise kohta kirjaliku arvestuse pidamise;

b)      tegema koostööd Eurojusti töötajatega, kes vastutavad andmetöötlusmenetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

c)      koostama iga-aastase aruande ja edastama selle kolleegiumile ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

3.           Oma ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõikidele Eurojustis töödeldavatele andmetele ja kõikidele Eurojusti ruumidele.

4.           Andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Eurojusti töötajatel on juurdepääs Eurojusti töödeldavatele andmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

5.           Kui andmekaitseametniku arvates on rikutud määruse (EÜ) nr 45/2001 või käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid, teavitab ta sellest haldusdirektorit ja palub viimasel mittevastavus kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui haldusdirektor ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, teavitab andmekaitseametnik sellest kolleegiumi ja lepib kolleegiumiga kokku aja, mille jooksul tuleb probleemile reageerida. Kui kolleegium ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, suunab andmekaitseametnik küsimuse Euroopa andmekaitseinspektorile.

6.           Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõikes 8 ette nähtud rakenduseeskirjad.

Artikkel 32 Juurdepääsuõiguse kasutamise üksikasjad

1.           Iga andmesubjekt, kes soovib kasutada juurdepääsuõigust oma isikuandmetele, võib esitada tasuta sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigi selleks määratud ametiasutusele. Ametiasutus edastab taotluse Eurojustile viivitamatult ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

2.           Eurojust vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui Eurojust on taotluse kätte saanud.

3.           Eurojust konsulteerib asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega, milline otsus tuleks vastu võtta. Andmetele juurdepääsu otsus sõltub koostööst Eurojusti ja kõnealuste andmete teatavakstegemisega otseselt seotud liikmesriikide vahel. Igal juhtumi puhul, kui liikmesriik ei ole nõus Eurojusti kavandatava vastusega, teavitab ta Eurojusti oma vastuseisu põhjustest.

4.           Kui juurdepääsuõigus on piiratud vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõikele 1, teavitab Eurojust kooskõlas nimetatud määruse artikli 20 lõikega 3 andmesubjekti sellest kirjalikult. Piirangu kohaldamise peamised põhjused võib jätta esitamata, kui sellise teabe esitamisel kaotaks piirang oma mõju. Andmesubjekti teavitatakse vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud kogu vajaliku kontrolli.

5.           Eurojust dokumenteerib lõikes 4 osutatud piirangu kohaldamise peamiste põhjuste teatamatajätmise põhjused.

6.           Taotlusega seotud liikmesriikide liikmed tegelevad sellega ja teevad Eurojusti nimel otsuse. Taotlusega tegeletakse täies ulatuses kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad küsimuse kolleegiumile, kes teeb otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.           Kui Euroopa andmekaitseinspektor kontrollib määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 46 ja 47 kohaldamise käigus andmetöötluse seaduslikkust Eurojustis, teavitab ta andmesubjekti vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud kogu vajaliku kontrolli.

Artikkel 33 Andmete parandamise ja kustutamise õigus ning andmete töötlemise piirangud

1.           Kui isikuandmed, mida kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitega 14, 15 või 16 on vaja parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on Eurojustile laekunud kolmandatest riikidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, eraettevõtjatelt, eraisikutelt või saadud Eurojusti enda analüüside tulemusena, parandab või kustutab Eurojust kõnealused andmed või piirab nende töötlemist.

2.           Kui isikuandmed, mida kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 14, 15 või 16 on vaja parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on edastatud liikmesriikidest otse Eurojustile, parandab või kustutab Eurojust kõnealused andmed või piirab nende töötlemist koostöös liikmesriikidega.

3.           Kui ebaõiged andmed edastati muude asjakohaste vahenditega või kui vead liikmesriikide edastatud andmetes tulenevad häiretest edastamisel või edastati käesolevat määrust rikkudes või kui need on tingitud sellest, et Eurojust on andmed sisestanud, üle võtnud või neid säilitanud ebaõigel viisil või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Eurojust andmed koostöös asjaomase liikmesriigiga.

4.           Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 14, 15 või 16 osutatud juhtudel teavitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 17 viivitamatult kõiki kõnealuste andmete adressaate. Kooskõlas nende suhtes kehtivate eeskirjadega parandavad või kustutavad adressaadid seejärel kõnealused andmed või piiravad nende töötlemist oma süsteemides.

5.           Eurojust teavitab andmesubjekti kirjalikult põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul sellest, et on saanud taotluse tema andmeid muuta või parandada või nende töötlemist piirata.

6.           Eurojust teavitab andmesubjekti kirjalikult mis tahes keeldumisest andmeid parandada või kustutada või nende töötlemist piirata ning võimalusest esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 34 Andmekaitsega seotud vastutus

1.           Eurojust töötleb isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline ametiasutus andmed esitas või kust on isikuandmed saadud.

2.           Isikuandmete kvaliteedi eest vastutavad isikuandmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning Eurojust vastutab selliste isikuandmete kvaliteedi eest, mille on edastanud ELi asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest.

3.           Eurojust vastutab määruse (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määruse järgimise eest. Isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest vastutavad andmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning selliste isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest, mille Eurojust on edastanud liikmesriikidele, ELi asutustele ja kolmandatele riikidele, vastutab Eurojust.

4.           Eurojust vastutab kõigi tema töödeldavate andmete eest vastavalt muudele käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 35 Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutuste koostöö

1.           Euroopa andmekaitseinspektor teeb andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevate riigi ametiasutustega tihedat koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul kui andmekaitseinspektor või andmekaitse järelevalve valdkonnas pädev riigi ametiasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või seoses ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega.

2.           Euroopa andmekaitseinspektor ja andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevad riigi ametiasutused võivad lõikes 1 osutatud juhtudel, tegutsedes oma pädevuse piires, vajaduse korral vahetada asjakohast teavet, abistada üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsida käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud küsimusi, uurida sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud probleeme, koostada ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja suurendada teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3.           Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad vajaduse korral käesolevas artiklis kirjeldatud eesmärkidel. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

Artikkel 36 Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigus

1.           Kui andmesubjekti määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 alusel esitatud kaebus on seotud artiklites 32 või 33 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor riiklike järelevalveorganite või andmete allikaks olnud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektori otsus, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, tehakse tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuga.

2.           Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas koostöös andmed edastanud liikmesriigi riikliku järelevalveasutusega.

3.           Kui kaebus on seotud ELi asutuste, kolmandate riikide või organisatsioonide või eraettevõtjate poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Eurojust on korraldanud vajaliku kontrolli.

Artikkel 37 Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1            Eurojust vastutab omavolilise või ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340.

2.           Eurojusti vastu lõikes 1 osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 268.

3.           Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis on tekkinud Eurojustile omavoliliselt esitatud andmete või nende ebaõige töötlemise tulemusena.

V PEATÜKK SUHTED PARTNERITEGA

I JAGU ÜHISSÄTTED

Artikkel 38 Ühissätted

1.           Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada koostöösuhteid liidu asutuste ja ametitega vastavalt nende eesmärkidele, kolmandate riikide pädevate asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol).

2.           Niivõrd, kui see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3.           Eurojust võib vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 4 võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja kooskõlas IV jaos kehtestatud sätetega.

4.           Eurojust edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja Interpolile üksnes juhul, kui see on vajalik Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nendega võitlemiseks ning on kooskõlas käesoleva määrusega. Kui edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, taotleb Eurojust asjaomase liikmesriigi luba, välja arvatud juhul, kui:

a)      võib eeldada, et luba on olemas, sest liikmesriik ei ole sõnaselgelt andmete edastamist piiranud;

b)      liikmesriik on andnud selliseks andmete edastamiseks eelneva loa kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

5.           Liikmesriikidel, liidu ametitel või asutustel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel või Interpolil on keelatud Eurojustilt saadud isikuandmete edastamine kolmandatele osapooltele, välja arvatud juhul, kui Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud selgesõnalise nõusoleku erijuhuks, mis ei ole vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga.

II JAGU SUHTED PARTNERITEGA

Artikkel 39 Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu muude võrgustikega, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades

1.           Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriigi kontaktisikute ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmised meetmed:

a)      liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;

b)      Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat on osa Eurojusti töötajatest. Sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena. Sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks.

c)      Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

2.           Ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaadid on osa Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama sekretariaaditeenused.

3.           Otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 40 Suhted Europoliga

1.           Ilma et see piiraks andmeid esitavate liikmesriikide, liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või Interpoli kehtestatud piiranguid, võtab Eurojust kõiki vajalikke meetmeid, et võimaldada Europolile tema volituste piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemile. Kokkulangevuse puhul algatab Eurojust menetluse, mille käigus võib kokkulangevuse tekitanud teavet jagada vastavalt teabe edastanud liikmeriigi, liidu asutuse või ameti, kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või Interpoli otsusele.

2.           Lõike 1 kohane teabeotsing on lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Eurojusti käsutuses olev teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

3.           Eurojust lubab lõike 1 kohast teabeotsingut üksnes pärast seda, kui Europol on teda teavitanud töötajatest, kellel on volitused selliste otsingute teostamiseks.

4.           Kui Eurojust või liikmesriik tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise, koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust neid asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt teabe esitanud liikmeriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

5.           Europol võtab arvesse kõiki liikmesriikide, liidu asutuste või ametite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või Interpoli poolt esitatud piiranguid seoses teabele juurdepääsu või selle kasutamisega.

Artikkel 41 Suhted Euroopa Prokuratuuriga

1.           Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud allpool. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühiste probleemide arutamiseks kohtuvad Euroopa prokurör ja Eurojusti president regulaarselt.

2.           Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi võimaluse korral nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt.

3.           Vajadusel kasutab Eurojust lõike 1 kohase koostöö toetamiseks vastavalt artiklile 20 loodud riiklikke koordineerimissüsteeme, samuti suhteid, mida ta on loonud kolmandate riikidega, sealhulgas sidekohtunikega.

4.           Vastavalt lõikele 1 loodud koostöö hõlmab teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamist. Selliselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks teave esitati. Andmeid lubatakse kasutada muul eesmärgil ainult siis, kui selline kasutus kuulub andmeid saava organi volituste hulka ja andmed esitanud organ annab selleks eelnevalt loa.

5.           Selleks et selgitada välja, kas Eurojusti käsutuses olev teave vastab Euroopa Prokuratuuris töödeldavale teabele, loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatava teabe automaatse ristkontrollimehhanismi. Iga kord kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamatult Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile andmed esitanud liikmesriiki. Kui andmed on esitanud kolmas osapool, teavitab Eurojust asjaomast kolmandat osapoolt kokkulangevusest üksnes Euroopa Prokuratuuri nõusolekul.

6.           Eurojust määrab töötajad, kellel on juurdepääs andmete ristkontrollimehhanismi tulemustele, ja teavitab neist Euroopa Prokuratuuri.

7.           Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri tegevust oma töötajate teenuste kaudu. Kõnealune toetus hõlmab igal juhul:

a)      tehnilist abi aastaeelarve ja ühe- ja mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi ja majandamiskava koostamiseks.

b)      tehnilist abi töötajate värbamiseks ja nende karjääri juhtimiseks;

c)      turvateenuseid;

d)      infotehnoloogiateenuseid;

e)      finantsjuhtimis-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenuseid;

f)       muid ühist huvi pakkuvaid teenuseid.

Pakutavate teenuste üksikasjad sätestatakse Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelises lepingus.

8.           Euroopa Prokuratuur võib pöörduda Eurojusti kolleegiumi poole kirjaliku arvamusega, millele kolleegium vastab kirjalikult ja liigse viivituseta. Sellised kirjalikud arvamused esitatakse iga kord, kui kolleegium võtab vastu aastaeelarve ja tööprogrammi.

Artikkel 42 Suhted muude liidu asutuste ja ametitega

1.           Eurojust loob ja säilitab koostöösuhteid Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.

2.           OLAF võib oma volituste piires panustada Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr …/2013 Euroopa Pettusevastaste Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999.

3.           Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999[19] tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele pädevatele asutustele.

III JAGU RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 43 Suhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.           Eurojust võib luua töösuhteid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega.

2.           Eurojust võib kokkuleppel pädevate ametiasutustega määrata kolmandates riikides koostöö hõlbustamiseks kontaktpunktid.

IV JAGU ISIKUANDMETE EDASTAMINE

Artikkel 44 Isikuandmete edastamine liidu organitele või asutustele

Eurojust võib artikli 21 lõikes 8 kehtestatud võimalikke piiranguid arvesse võttes edastada isikuandmeid otse liidu organitele ja asutustele, niivõrd kui see on tema Eurojusti või asjaomase organi või asutuse ülesannete täitmiseks vajalik.

Artikkel 45 Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.           Eurojust võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile, niivõrd kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, üksnes järgmiste dokumentide alusel:

a)      komisjoni otsuse, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[20] artiklitele 25 ja 31 ja mille kohaselt asjaomane riik või rahvusvaheline organisatsioon või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemisüksus tagab piisaval tasemel isikuandmete kaitse (piisava kaitse otsus) või

b)      rahvusvaheline kokkulepe, mille liit ja asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon sõlmivad ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt ja mis hõlmab asjakohaseid kaitsemeetmeid seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega või

c)      koostööleping, mille Eurojust ja asjaomase kolmas riik või rahvusvaheline organisatsiooni sõlmivad vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 27.

Selliseks andmete edastamiseks ei ole vaja täiendavat luba. Eurojust võib sõlmida selliste kokkulepete või piisava kaitse otsuste rakendamiseks koostöölepingud.

2.           Euroopa prokurör võib erandina lõikest 1 anda üksikjuhtumipõhiselt loa edastada isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või Interpolile, kui:

a)      andmete edastamine on hädavajalik ühe või mitme liikmesriigi esmaste huvide kaitsmiseks Eurojusti eesmärkide ulatuses;

b)      andmete edastamine on hädavajalik kuriteo või terroriaktiga seostatava otsese ohu vältimiseks;

c)      andmete edastamine on muul viisil vajalik või seaduste kohaselt nõutav liidu või tema liikmesriikide üldiste huvidega seotud olulistel põhjustel, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide õiguses, või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või

d)      andmete edastamine on vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitseks.

3.           Lisaks võib Eurojusti kolleegium võttes arvesse kaitsemeetmete olemasolu seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, anda kokkuleppel andmekaitseinspektoriga ja kooskõlas eeltoodud punktidega a–d loa andmete korduvaks edastamiseks kuni üheks aastaks, kusjuures seda luba saab pikendada.

4.           Euroopa andmekaitseinspektorit teavitatakse lõike 3 kohaldamise juhtudest.

5.           Eurojust võib edastada halduslikku laadi isikuandmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 9.

Artikkel 46 Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud

1.           Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 43 osutatud kokkulepe.

2.           Lõikes 1 nimetatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.

3.           Juhul kui Eurojusti lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast:

a)      asendab liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asetäitja või assistendiga;

b)      lõppeb tema õigus kasutada volitusi, mis on talle antud vastavalt artiklile 8.

4.           Ilma et see piiraks personalieeskirja artikli 110 kohaldamist, koostab Eurojusti kolleegium komisjoniga konsulteerides sidekohtunike lähetamise eeskirjad ning võtab vastu vajaliku rakendamiskorra.

5.           Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuste üle. Sidekohtunikud annavad aru Eurojusti kolleegiumile, kes teavitab aastaaruandes ja sobival viisil Euroopa Parlamenti ja nõukogu sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja riikide pädevaid asutusi kõikidest kohtuasjadest, mis on seotud nende liikmesriigiga.

6.           Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.

7.           Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

Artikkel 47 Kolmandatele riikidele esitatud ja kolmandatelt riikidelt saadud õigusalase koostöö taotlused

1.           Eurojust koordineerib kolmanda riigi õigusalase koostöö taotluse täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. Selliseid taotlusi võib Eurojustile esitada riigi pädev asutus.

2.           Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 19 võib erakorraline koordinatsiooniüksus vastu võtta ja menetleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu sõlminud kolmas riik.

3.           Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 kohaldamist ning juhul, kui esitada tuleks õigusalase koostöö taotlused, mis on sama uurimise osad ning vajavad täitmist kolmandas riigis, hõlbustab Eurojust õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga.

VI PEATÜKK FINANTSSÄTTED

Artikkel 48 Eelarve

1.           Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Eurojusti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurojusti eelarves.

2.           Eurojusti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.           Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurojusti tulud järgmisest:

a)      liidu osamaks, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse;

b)      mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;

c)      tasud väljaannete ja kõikide Eurojusti osutatavate teenuste eest;

d)      sihtotstarbelised toetused.

4.           Eurojusti kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 49 Eelarve koostamine

1.           Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle kolleegiumile.

2.           Kõnealuse projekti põhjal koostab kolleegium Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.           Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab kolleegium komisjonile 31. märtsiks.

4.           Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

5.           Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas aluslepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.           Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

7.           Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurojusti ametikohtade loetelu.

8.           Kolleegium võtab vastu Eurojusti eelarve. Eurojusti eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

9.           Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 203 sätetega teavitab Eurojust võimalikult kiiresti Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõikidest kinnisvaraprojektidest, mis eelarvet tõenäoliselt oluliselt mõjutavad.

10.         Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul alates hetkest, mil mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 203 viidatud vääramatu jõu korral.

Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse, võtab Eurojust oma ettepaneku tagasi ning võib esitada uue ettepaneku.

11.         Eurojust võib rahastada kinnisvara soetamise projekti laenuga, kui eelarvepädevad institutsioonid on selle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 203 eelnevalt heaks kiitnud.

Artikkel 50 Eelarve täitmine

Haldusdirektor tegutseb Eurojusti eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet omal vastutusel ja eelarvega lubatud piirides.

Artikkel 51 Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.           Eurojusti peaarvepidaja esitab igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

2.           Eurojust saadab eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

3.           Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks kontrollikojale.

4.           Kontrollikoda koostab kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõikega 1 hiljemalt järgmise aasta 1. juuniks oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta.

5.           Kui kontrollikoda on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle kolleegiumile arvamuse saamiseks.

6.           Kolleegium esitab arvamuse Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

7.           Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

8.           Eurojusti lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

9.           Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka kolleegiumile ja komisjonile.

10.         Taotluse korral esitab haldusdirektor Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda haldusdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

11.         Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

12.         Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 52 Finantseeskirjad

Kolleegium võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas [komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185]. Need ei tohi lahkneda [määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

VII PEATÜKK PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 53 Üldsätted

Eurojusti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

Artikkel 54 Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.           Eurojust võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.

2.           Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise kohta.

VIII PEATÜKK HINDAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 55 Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kaasamine

1.           Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile, kes võib esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

2.           Taotluse korral osaleb kolleegiumi president Euroopa Parlamendi aruteludel, et käsitleda Eurojustiga seotud küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

3.           Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile tema teavitamiseks:

a)      Eurojusti koostatud või tellitud uuringute ja strateegiliste projektide tulemused;

b)      kolmandate isikutega kokkulepitud töökorra;

c)      Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruande.

4.           Eurojust edastab oma aastaaruande liikmesriikide parlamentidele. Eurojust edastab liikmesriikide parlamentidele ka lõikes 3 viidatud dokumendid.

Artikkel 56 Hindamine ja läbivaatamine

1.           Hiljemalt [viie aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamise ja mõju, aga ka Eurojusti ja tema töökorralduse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hinnangu eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta Eurojusti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2.           Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, nõukogule ja kolleegiumile. Hindamise järeldused avalikustatakse.

3.           Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Eurojusti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

IX PEATÜKK ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 57 Privileegid ja immuniteedid

Eurojusti ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 58

Kasutatavad keeled

1.           Eurojusti suhtes kohaldatakse määrust nr 1[21].

2.           Eurojusti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 59 Konfidentsiaalsus

1.           Artiklis 7 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad ja siseriiklikud kontaktisikud ning andmekaitseametnik kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

2.           Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kõigi isikute ja organite suhtes, keda on kutsutud Eurojustiga töötama.

3.           Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast ametist või töölt lahkumist või pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ametiaja lõppemist.

4.           Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

5.           Euroopa andmekaitseinspektori büroo töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 60 Läbipaistvus

1.           Eurojusti haldusülesannetega seotud dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.           Kolleegium võtab kuue kuu jooksul pärast oma esimese koosoleku kuupäeva vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta.

3.           Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Eurojusti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse vastavalt ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 61 OLAF ja Euroopa Kontrollikoda

1.           Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.           Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

3.           OLAF võib vastavalt määruses (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[22] kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad töökord kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja Interpoliga ning Eurojusti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

Artikkel 62 Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Eurojust kohaldab komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[23] lisas sätestatud Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevates komisjoni turvaeeskirjades sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 63 Haldusuurimine

Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Prokuratuuri haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 64 Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1.           Eurojusti lepinguline vastutus on reguleeritud kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.           Eurojusti sõlmitud lepingutes sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub otsuste tegemine Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.           Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata artikli 37 kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on põhjustanud Eurojusti kolleegium või töötajad oma kohustuste täitmisel.

4.           Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta aga tegutseb talle artikli 8 kohaselt antud volituste alusel, hüvitab tema päritoluliikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.

5.           Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

6.           Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001[24] põhjal.

7.           Töötajate isiklik vastutus Eurojusti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimustega.

Artikkel 65 Peakorterileping ja tegutsemistingimused

Eurojusti asukoht on Madalmaades Haagis.

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Eurojustile Madalmaades antavaid ruume ja Madalmaade pakutavaid vahendeid ning Madalmaades haldusdirektori, kolleegiumi liikmete, Eurojusti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Eurojusti ja Madalmaade vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast kolleegiumi heakskiidu saamist.

Madalmaad tagavad Eurojustile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused.

Artikkel 66 Üleminekukord

1.           Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti üldine õigusjärglane kõikide viimase sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.

2.           Kõik otsuse 2002/187/JSK alusel lähetatud liikmesriikide liikmed täidavad Eurojusti liikmesriikide liikmete rolli käesoleva määruse II peatüki alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib nende ametiaega käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 alusel ühel korral pikendada, sõltumata varasemast pikendamisest.

3.           Käesoleva määruse jõustumise ajal Eurojusti presidendi ja asepresidentidena tegutsevad isikud täidavad Eurojusti presidendi ja asepresidentide rolli artikli 11 alusel kuni nende ametiaja lõppemiseni kooskõlas otsusega 2002/187/JSK. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib neid käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 alusel ühel korral tagasi valida, sõltumata varasemast tagasivalimisest.

4.           Otsuse 2002/187/JSK artikli 29 alusel viimati ametisse nimetatud haldusdirektor täidab haldusdirektori rolli artikli 17 alusel kuni otsuse 2002/187/JSK kohaselt kindlaks määratud ametiaja lõppemiseni. Haldusdirektori ametiaega võib pärast käesoleva määruse jõustumist ühel korral pikendada.

5.           Käesolev määrus ei mõjuta otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti sõlmitud lepingute õigusjõudu. Eelkõige on jätkuvalt õiguslikult kehtivad kõik Eurojusti sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis on jõustunud enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 67 Kehtetuks tunnistamine

1.           Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused 2002/187/JSK, 2003/659/JSK ja 2009/426/JSK.

2.           Viiteid lõikes 1 osutatud kehtetuks tunnistatud nõukogu otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 68 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

1. LISA

Vastavalt artikli 3 lõikele 1 Eurojusti pädevusse jäävate raskete kuritegude loend:

– organiseeritud kuritegevus;

– terrorism;

– ebaseaduslik uimastikaubandus;

– rahapesu;

– korruptsioon;

– liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

– mõrv, üliraske kehavigastuste tekitamine;

– inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

– naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

– rassism ja ksenofoobia;

– organiseeritud rööv;

– mootorsõidukitega seotud kuriteod;

– kelmus ja pettus;

– väljapressimine ja raha väljapressimine;

– võltsimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine;

– haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

– raha ja maksevahendite võltsimine;

– arvutikuriteod;

– siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;

– rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

– inimkaubandus;

– ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

– ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

– ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemed ja kunstiteosed;

– ebaseaduslik relva-, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine;

– ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

– ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;

– keskkonnakuriteod;

– laevade põhjustatud reostus;

– tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuriteod;

– genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod.

2. LISA

Artiklis 27 osutatud isikuandmete kategooriad

1.           a)       Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)      sünniaeg ja -koht;

c)      kodakondsus;

d)      sugu;

e)      asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)       sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;

g)      teave juriidiliste isikute kohta, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud süüdistus;

h)      panga- ja muude finantseerimisasutuste kontod;

i)       väidetavate kuritegude kirjeldus ja olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg;

j)       asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;

k)      üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava kuulumisega kuritegelikku organisatsiooni;

l)       telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;

m)     sõidukite registreerimisandmed;

n)      DNA mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed.

2.           a)       Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)      sünniaeg ja -koht;

c)      kodakondsus;

d)      sugu;

e)      asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)       väidetavate kuritegude kirjeldus ja olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju [asutuse] tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[25] struktuurile

Poliitikavaldkond: 33 – õigus

Meede: 33.03 – kriminaal- ja tsiviilõigus (alates 2014. aastast: 33.03 – õigus)

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[26]

þ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida täidetakse ettepaneku/algatuse kaudu

Eurojust loodi liikmesriikide algatusel otsusega 2002/187/JSK juriidilisest isikust liidu asutusena, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 85 on sätestatud, et Eurojust peab olema reguleeritud määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Käesolevas määruse ettepanekus on sätestatud ühine uuendatud õigusraamistik uue Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti jaoks, kes on Eurojusti õigusjärglane.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 2: tõhustada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja aidata seeläbi kaasa tõelise õigusel rajaneva ala loomisele Euroopas

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

33.03 – kriminaal- ja tsiviilõigus

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

ELi kõikide liikmesriikide vanemprokuröre ja kohtunikke ühendaval Eurojustil on keskne roll õigusel rajaneva ala loomisel Euroopas. Õigusalase koostöö tõhustajana, kelle poole liikmesriikide asjaomase valdkonnaga tegelevad isikud üha sagedamini abi saamiseks pöörduvad, on tal ühtlasi oluline osa piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ELis. Oodatav mõju hõlmab järgmist.

1. Eurojusti operatiivtegevus

Eurojust toetab ja tugevdab kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. Liikmesriikide liikmed sekkuvad kas eraldi või kolleegiumina konkreetsetesse kriminaalasjadesse juhul, kui riiklikud asutused vajavad tõhusamat koordineerimist või kui neil on vaja lahendada probleeme seoses õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise vahendite praktilise kasutamisega. Eurojust on aidanud ühendada ELi mitmekesiseid õigussüsteeme ja –tavasid ning toetada vastastikuse usalduse teket, mis on üks vastastikuse tunnustamise vahendite nurgakividest, lahendades kiiresti keelelisi ja õiguslikke probleeme või tehes kindlaks pädevad asutused teistes riikides.

2. Eurojust kui õigusalaste eriteadmiste keskus tõhusate meetmete võtmiseks raskete piiriüleste kuritegude vastu

Eurojustil on keskne roll piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Eurojust korraldab koordineerimiskoosolekuid, millel osalevad liikmesriikide asutused, et leppida kokku ühises lähenemisviisis uurimistele, valmistada ette abitaotlusi, lahendada õigusküsimusi või leida neile esialgsed vastused või teha otsuseid samaaegselt toimuvate operatsioonide kohta. Eurojust on kaasatud ühiste uurimisrühmade moodustamisse ja osaleb nende tegevuses, pakkudes liikmesriikidele toetust.

3. Eurojusti koostöö partneritega

Eurojust teeb koostööd muude asutustega, eelkõige Europoli ja OLAFiga, samuti kolmandate riikidega, ning kooskõlas nõukogu otsusega töötavad Eurojusti juures Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, ühiste uurimisrühmade ekspertide võrgustiku ja genotsiidivõrgustiku sekretariaadid.

4. Eurojusti suhted Euroopa Prokuratuuriga

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 86 tuleb Euroopa Prokuratuur asutada „Eurojusti põhjal”. Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk reguleerida ka Eurojusti suhteid Euroopa Prokuratuuriga. Euroopa Prokuratuurile pakutava haldustoetusega ei kaasne mingeid kulusid.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kooskõlas detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi rakendamise tegevuskavaga koostab komisjon suunised asutuste peamiste tulemusnäitajate määratlemiseks. Prognooside kohaselt viiakse see lõpule 2013. aastal.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Eelduste kohaselt jätkab Eurojust lühikeses perspektiivis oma põhitegevust, eelkõige tegevust, mis on otseselt seotud liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostööga raskete piiriüleste kuritegude puhul. Teabevoogude liikumist ning liikmesriikide ametiasutuste ja Eurojusti vahelisi sidemeid tuleb tugevdada.

Keskpikas perspektiivis tugevdatakse käesoleva ettepaneku kaudu Eurojusti struktuuri, toimimist, ülesandeid ja parlamentaarset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 85. Teatavad nõuded tulenevad ka ELi toimimise lepingu artiklist 86 ja Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri asutamisest: Eurojust peab pakkuma Euroopa Prokuratuurile haldusalaseid tugiteenuseid.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Eurojusti kavandatud meetme lisaväärtus: liikmesriikide ametiasutuste vahelise õigusalase koostöö tugevdamise ning koordineerimise tõhustamisega, et võidelda paremini organiseeritud kuritegevuse vastu, kaasneb olemuslikult ELi mõõde ning seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes ELi tasandil.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eurojusti aastaaruanded kinnitavad, et raskete piiriüleste kuritegude valdkonnas on jätkuv vajadus ELi ja rahvusvahelise koordineerimise ja toetuse järele. Viimasel kümnendil on plahvatuslikult kasvanud selline organiseeritud kuritegevus nagu ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, terrorism ja küberkuritegevus, sealhulgas lapsporno. Kuritegevuses on välja kujunemas uus suundumus, mille puhul eri jurisdiktsioonides ja kuritegelikes valdkondades tegutseb üha enam liikuvaid ja paindlikke rühmitusi, kes kasutavad eelkõige laialdaselt internetti ja seda ebaseaduslikul otstarbel. Liikmesriigid ei suuda nende probleemide vastu riigi tasandil tõhusalt võidelda, seega on ülioluline nende tegevust koordineerida ja neid abistada. Eurojust on ainuke ELi asutus, mis toetab liikmesriikide õigusasutusi kõnealuste juhtumite nõuetekohasel uurimisel ja nendega seotud süüdistuste esitamisel.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö tugevdamine moodustab äärmiselt tähtsa osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisest. Eurojusti ülesandeid seoses koordineerimise ja koostöö hõlbustamisega arendatakse muude kõnealuse valdkonna õigusaktide, näiteks 2000. aasta vastastikuse õigusabi konventsiooni, Euroopa vahistamismäärust käsitleva nõukogu raamotsuse või kohtualluvuskonflikte käsitleva nõukogu raamotsuse kontekstis. Arvesse tuleb võtta koostoimet muude justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste, eelkõige Europoliga, ning vajadust vältida ülesannete dubleerimist ja tõhustada koostööd. Ilmne koostoime kaasneb ka Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelise koostööga.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[27]

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

– komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

– ¨  rakendusametite kaudu;

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

– ¨Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

– X finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on kaasajastada Eurojusti õigusraamistikku ja muuta ameti toimimine sujuvamaks.

Selle koostamisel on lähtutud eelarvemõju puudumisest. Selle tagajärjel kehtib käesoleva seadusandliku ettepaneku puhul Eurojusti ajavahemikuks 2014–2020 koostatud finantsplaneerimine, mille komisjon võttis vastu 2013. aasta juulis.

Käesoleva määrusega kaasneb uus element, mis käsitleb suhteid Euroopa Prokuratuuriga: nagu käesolevas määruses on määratletud, pakub Eurojust Euroopa Prokuratuurile halduslikke tugistruktuure, sealhulgas finants- ja inimressursside ning turvalisuse ja IT valdkonnas.

Samal ajal ei tegele Eurojust enam ELi finantshuve kahjustavate õigusrikkumistega, mis moodustavad 5–10 % praegustest juhtumitest. Sellest tulenevalt saab töökohti Euroopa Prokuratuuri toetamiseks ameti piires ümber paigutada.

Seepärast ei avalda käesolev ettepanek eelarvele finantsmõju ega muuda ajavahemiku 2014–2020 finantsplaneerimises märgitud ametikohtade koguarvu.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Igal aastal edastab Eurojusti president kolleegiumi nimel Euroopa Parlamendile aastaaruande Eurojusti töö kohta, aga ka teabe kolmandate riikidega kokkulepitud töökorra kohta ning Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruande.

Komisjon tellib viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist ning edaspidi iga viie aasta järel sõltumatu välishinnangu määruse rakendamise ja Eurojusti tegevuse kohta.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Praeguses etapis ei tehtud kindlaks mingeid konkreetseid haldus- ja kontrollisüsteemidega seotud ohte.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetodid

Eurojusti suhtes kohaldatakse halduskontrolli, mis hõlmab eelarvekontrolli, siseauditit, Euroopa Kontrollikoja aastaaruandeid ja ELi eelarve täitmise iga-aastast kinnitamist.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata[28] || EFTA riigid[29] || Kandidaatriigid[30] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 33.0304 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) || Liigendatud || EI || Jah Pärast kokkulepet || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 3 || Julgeolek ja kodakondsus

Eurojust || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Jaotis 1 || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Jaotis 2 || Kulukohustused || (1a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || (2a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Jaotis 3 || Kulukohustused || (3a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| Maksed || (3b) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Eurojusti assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3a || || || || || || || ||

Maksed || =2+2a +3b || || || || || || || ||

Õigusprogramm || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

33 03 02 – Kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö parandamine || Kulukohustused || (1) || || || || || || 0,400 || || 0,400

Maksed || (2) || || || || || || 0,400 || || 0,400

Õigusprogramm KOKKU[31] || Kulukohustused || (1) || || || || || || 0,400 || || 0,400

Maksed || (2) || || || || || || 0,400 || || 0,400

Praegune arvutuskäik põhineb eeldusel, et halduslikud tugistruktuurid, sealhulgas finants- ja inimressursside ning turvalisuse ja IT valdkonnas, mida Eurojust Euroopa Prokuratuurile pakub, ei mõjuta eelarvet ega nõua Eurojusti ametikohtade loetelust lisatöötajaid, sest pärast Euroopa Prokuratuuri loomist lõpetatakse teatav tegevus ning selle tagajärjel paigutatakse töötajad Eurojusti siseselt ümber.

Praktilisest küljest kaetakse Eurojusti haldusstruktuuriga nii Eurojusti kui ka Euroopa Prokuratuuri vajadused. Selline haldusstruktuur tagab eelarve kooskõlastatud planeerimise ja täitmise, mitmesugused personalijuhtimisega seotud probleemide lahendamise ja kõikide muude tugiteenuste osutamise.

Eelduste kohaselt tegutseb Eurojusti raamatupidaja ka Euroopa Prokuratuuri raamatupidajana.

Eelkõige käesoleva määruse rakendamise ja mõju, aga ka Eurojusti tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud kaetakse uuest õigusprogrammist.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Õigusküsimuste peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Õigusküsimuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || 0,400 || || 0,400

Maksed || || || || || || 0,400 || || 0,400

3.2.2.     Hinnanguline mõju [asutuse] tegevusassigneeringutele

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist     Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[32] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[33] ... || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 … || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 3 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || . || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.  Ülevaade

– þ  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– o  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

täistööajale taandatud töötajad

Inimressursid || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (töötajate arv) || || || || || || || ||

- AD palgaastmed || || || || || || || ||

- AST palgaastmed || || || || || || || ||

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) || || || || || || || ||

- lepingulised töötajad || || || || || || || ||

- riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || ||

Töötajad kokku || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulud || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad || || || || || || || ||

- AD palgaastmed || || || || || || || ||

- AST palgaastmed || || || || || || || ||

Koosseisuväline personal || || || || || || || ||

- lepingulised töötajad || || || || || || || ||

- riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || ||

Personalikulud kokku || || || || || || || ||

3.2.3.2.  Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma täiendava personali kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[34] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 aa[35] || - peakorteris[36] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika jälgimine ning ameti nõustamine, ameti eelarvealane ja finantsnõustamine ning tegelikud maksed, eelarve täitmise heakskiitmine, eelarveprojekti menetlused

Koosseisuvälised töötajad ||

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada lisa jaos 3.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[37]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[38]

Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               Nõukogu otsus, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, mida on muudetud nõukogu otsusega 2003/659/JSK ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, Eurojusti tugevdamise kohta. EÜT L 063, 6.3.2002, lk 1.

[2]               Politseikoostöö tõhustamist ning raskete kuritegude ennetamist ja nende vastast võitlust käsitletakse ettepaneku projektis Europoli uue määruse kohta.

[3]               Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, ELT L 138, 4.6.2009, lk 14.

[4]               Vt KOM(2008) 135

[5]               GHK uurimus „Study on the Strengthening of Eurojust”.

[6]               EÜT, L 8, 12.1.2001, lk 1.

[7]               EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

[8]               ELT L 245, 29.9.2003, lk 44.

[9]               ELT L 138, 4.6.2009, lk 14.

[10]             EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1

[11]             ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.

[12]             ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.

[13]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1

[14]             EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

[15]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[16]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[17]             Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud.

[18]             Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud.

[19]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk. 8.

[20]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[21]             EÜT L 17, 6.10.1958, lk 385.

[22]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[23]             EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[24]             EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Alates 10. jaanuarist 2015 asendatakse määrus (EÜ) nr 44/2001 määrusega (EL) nr 1215/2012.

[25]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[26]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[27]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[28]             Liigendatud assigneeringud/liigendamata assigneeringud.

[29]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[30]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[31]             Määruse artikliga 56 pannakse komisjonile kohustus esitada aruanne määruse rakendamise kohta. Kõnealune aruanne põhineb välisuuringul.

[32]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[33]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[34]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[35]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[36]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[38]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.