52013DC0085

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liikmesriikide 2011. aasta jõupingutuste kohta püsiva tasakaalu saavutamiseks püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel

1.           Sissejuhatus ja peamised järeldused

Liikmesriigid vastutavad oma kalalaevastike püügivõimsuse ja nendele eraldatud püügivõimaluste püsiva ja kestva tasakaalu eest[1]. Püügipiirkondade säästva majandamise eeldus on majanduslikult elujõuline laevastik, mille loodusvarade kasutus ei ületa maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset. See on Euroopa Komisjoni kavandatud ühise kalanduspoliitika reformi üks peamisi põhimõtteid.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade ELi kalalaevastikest. Kasutatud teave pärineb liikmesriikide 2011. aastal esitatud aastaaruannetest,[2] ELi laevastikuregistrist[3] või kalandusandmete kogumise raamistiku alusel kogutud andmetest[4], vt 1. lisa. Kõnealuseid andmeid hindas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF)[5].

Peamine järeldus on, et lähiaastatel peavad liikmesriigid oluliselt parandama tasakaalu hindamist ja oma laevastike haldamist. Kalavarude majandamine hõlmab tulevikus ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki ja seepärast ei saa edaspidi lähtuda staatiliste parameetrite kaudu väljendatud ülemmääradest. Majanduslik elujõulisus ja laiahaardelisemad säästlikkuse näitajad on vajalikud selleks, et hallata ELi laevastikke viisil, mis tagab nende majandusliku elujõulisuse ja kalavarude bioloogiliste võimaluste täieliku kasutamise. Väga oluline on parandada kalavarude hindamist, andmete kogumist, esitamist, analüüsimist ja analüüsi meetodeid.

2.           PÜÜGIVÕIMSUSE ÜLEMMÄÄRAD …

Iga liikmesriik peab tagama, et riigi laevastiku tonnaaži (GT) ja võimsusena (kW) väljendatud püügivõimsus on alati võrdne määruse 1013/2010[6] kohase nominaaltasemega või sellest väiksem. Laevastikuregistri jooksvad kanded näitavad, et kõnealust nominaaltaset järgisid kõik liikmesriigid, välja arvatud Rumeenia (vt 2. lisa). ELi kalalaevastiku püügivõimsus jäi 14,1 % alla tonnaaži ülemmäära ja 9,9 % alla mootorivõimsuse ülemmäära, kusjuures nimetatud erinevused jäid 2 ja 62 % vahele[7]. 2011. aastal vähendati laevade arvu 2 %, samas vähenesid tonnaaž ja võimsus vastavalt 3,7 % ja 3,1 %. Liikmesriigiti oli tonnaaži ja võimsuse vähenemine sarnane, kuigi esines teatavaid variatsioone (vt 3. lisa).

Laevastikuregistri mõõtmisandmete täpsuse tagamiseks, on liikmesriigid kohustatud süstemaatiliselt sertifitseerima uusi mootoreid ja asendusmootoreid ning tehniliselt muudetud mootoreid, mille võimsus ületab 120 kW, alates 2012. aasta jaanuarist kalalaevade puhul, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga, ja alates 2013. aasta jaanuarist kõigi laevade puhul. Lisaks peavad liikmesriigid proovivõtukavade põhjal andmeid kontrollima. Kui liikmesriigil on teavet, et laeva mootori võimsus on kalalaevatunnistusel märgitust suurem, peab ta teostama füüsilise kontrolli.

Mitu liikmesriiki ei ole järginud mõõtmise ja järelevalve tähtaegu. Mõni liikmesriik ei täida kõnealuseid järelevalvekohustusi üldse. Üksnes vähesed liikmesriigid on vajalikud andmekontrolli proovivõtukavad heaks kiitnud. 2012. aasta novembri lõpuks olid 11 liikmesriiki heaks kiitnud mootorivõimsuse kontrollimise proovivõtukava ning üheksa liikmesriiki teatasid, et kavatsevad selle peatselt heaks kiita. Kaks liikmesriiki ei ole seda veel teinud.

Komisjon peab kontrollimääruse järgimist äärmiselt oluliseks. See on hädavajalik võrdsete tingimuste tagamiseks kõigis ELi püügipiirkondades.

Euroopa Kontrollikoda avaldas 2011. aastal eriaruande püügivõimsuse juhtimise kohta ELis. Praegusi püügivõimsuse määratlusi ei peetud laevade püügivõime näitajatena usaldusväärseteks[8]. Komisjon on teadlik, et sellised näitajad nagu tonnaaž ja võimsus on tehnilise arengu arvestamisel ebapiisavad ja et mootorivõimsuse mõõtmisel esineb praktilisi raskusi.

Püügivõimsuse vähendamiseks kõige sagedamini kasutatud haldusvahend on kalalaevade kasutusest kõrvaldamine. Komisjoni hinnangul kasutatakse ajavahemikul 2000–2015 kalalaevade kasutusest kõrvaldamiseks ligi 1,3 miljardit eurot ELi vahendeid, vt 4. lisa.

Kasutusest kõrvaldamiseks antava abi analüüsi põhjal tõdes Euroopa Kontrollikoda, et riiklikult rahastatavad kasutusest kõrvaldamise kavad ei olnud hästi määratletud ning neil puudusid selged abikõlblikkus- ja valikukriteeriumid[9]. Kontrollikoda leidis, et kalalaevade lammutamise mõju asjaomastele kalavarudele oli väike või puudus.

3.           … ja püügivõimsuse näitajad

Aja jooksul on selgunud, et laevastike püügivõimsuse kirjeldamisel mootorivõimsuse ja tonnaaži kaudu on puudusi. Kõnealuste parameetrite hoidmine ülemmäära piires ei tähenda iseenesest, et kalalaevastikud ja nende kasutatavad kalavarud oleksid tasakaalus.

Pigem nõuab tasakaalustamatuse hindamine laevastike tegevuse analüüsi, lähtudes nende kasutatavate kalavarude olukorrast, laevastike majandustulemustest ja laevade kasutamisest. Mitme liikmesriigi laevastiku aruandes on selline analüüs täielikult või osaliselt tegemata.

Kas kalalaevastik jääb kalavarude kasutamisel jätkusuutlikkuse piiridesse? Kas laevastikku kuuluvad laevad teenivad keskmiselt piisavalt, et katta vähemalt oma lühiajalised kulud? Kas laevade kasumlikkus on piisav, et vahetada vajaduse korral välja laevu ja mootoreid? Kas laevad on täielikult kasutuses või on paljud neist sageli kasutamata? Nende näitajate kaudu võib avalduda tasakaalustamatus laevastiku tasandil.

Käesolevas aruandes esitatakse kokkuvõte jõupingutustest, mida liikmesriigid probleemide heastamiseks teevad, ja ülevaade muust praegu kättesaadavast teabest, lisaks liikmesriikide esitatud aruannetele.

Jätkusuutlikult tegutsev ja majanduslikult elujõuline laevastik:

· kasutab kalavarusid lühikeses perspektiivis säästvalt ja ei ületa neid kasutades maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset,

· on kasumlik nii lühiajaliselt kui ka

· pikaajaliselt; ning

· on täielikult kasutuses, võttes arvesse mitme püügipiirkonna kasutamise hooajalisust ning asjaolu, et laevu tuleks üldjuhul aktiivselt kasutada.

Komisjon on palunud STECFil kontrollida ELi laevastikke, kasutades eespool esitatud aspekte kirjeldavaid näitajaid. Kuigi seni on STECF aja ja vahendite piiratuse tõttu kontrollinud üksnes 14 suurima püügipiirkonnaga liikmesriigi 92 tähtsaimat laevastikku, annavad need 72 % ELis lossimisest saadavast sissetulekust ja võimaldavad seega hinnata Euroopa peamisi püügitegevusi. STECF kasutas näitajate väärtusi, mis arvutati asjaomaste liikmesriikide aruannete, kalandusandmete kogumise raamistiku kaudu saadud andmete ja kalavarude hindamiste põhjal.

Kasutatud näitajad on järgmised (vt täielik kirjeldus 5. lisas).

Sõltumine kalapüügist, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset tähendab, et keskmiselt ületas laevastiku kalapüük pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku taseme. Ühise kalanduspoliitika reformi eesmärke arvestades on normiks loetud püügimäärade hoidmist allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset.

Tasuvusläve ületamine tähendab, et laevastiku teenistus on piisav lühiajaliste kulude katmiseks.

Majanduslik alajõudlus tähendab, et laevastik ei teeni pikas perspektiivis piisavalt, et asendada kapitalimahukat varustust (laevad, mootorid), kui need kasutuses kuluvad. Pikemat aega kestev järjepidev põhivara ja materiaalse põhivara negatiivne tootlus võib viidata ülekapitaliseerimisele.

Alakasutatud laevad tegelesid küll kalapüügiga, kuid olid kasutuses vaid 70 % või vähem kogu ajast, mille jooksul nad oleksid võinud kalapüügiga hõivatud olla, võttes arvesse kalapüügi hooajalisust.

Passiivsed laevad ei tegelenud kõnealuse aasta jooksul üldse kalapüügiga.

Näitajad põhinevad iga hindamise läbinud kalalaevastiku osa keskmistel väärtustel. Näiteks varieeruvad ühte kalalaevastiku osasse kuuluvate laevade majandustulemused; leidub keskmistest väärtustest paremaid ja halvemaid tulemusi saavutavaid laevu.

4.           Kalalaevastike püügivõimsus liikmesriikide kaupa

Käesolev ülevaade liikmesriikide kalalaevastike olukorrast põhineb liikmesriikide aruannetel ja ajavahemikku 2008–2011 käsitleva STECFi ülevaate järeldustel.

Belgia kalalaevastikke on 2003. aastast alates märkimisväärselt kahandatud kehtivate litsentside arvu vähendamise ja püügivõimaluste allesjäänud laevade vahel ümberjaotamise teel. Üksikasjalikku teavet laevastiku tasandil ei olnud esitatud. Belgia järeldas, et tema kalalaevastike suurus ja püügivõimalused on tasakaalus.

STECFi ülevaate tulemused näitavad, et 18–24 m pikkustest piimtraallaevadest koosneva laevastiku teenistus ei olnud piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks. Nii kõnealune laevastik kui ka 24–40 m pikkused piimtraallaevad sõltusid jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist.

Bulgaaria hinnangul on riigi kalavarud ja laevastiku suurus peaaegu tasakaalus. Bulgaaria kavatseb võtta meetmeid passiivsete laevade arvu vähendamiseks ja tegeleb praegu õigusliku raamistiku muutmisega.

2011. aastal ei tegutsenud enam kui 57 % kõikidest laevadest, millest enamik olid lühemad kui 12 m. Kuigi kõigi enam kui 12 m pikkustest laevadest koosnevate kalalaevastike majandustulemused olid vaadeldud perioodi jooksul suure kütusekulu ja kõrgete kütusehindade tõttu nõrgad, majandavad nad kahjumita. Vähem kui 18 m pikkused laevad olid alakasutatud ja püüdsid kala vaid 70 % vältel võimalikust püügiajast.

Küpros kavatseb vähendada ülekapitaliseeritust ja lammutada umbes 100 väikest rannapüügilaeva, mille püügikoormus on jätkuvalt piiramata. Varem on riik kümne aasta jooksul suurendanud selliste väiksemate laevade arvu, millele kohaldatakse püügikoormuse piiranguid, vähendades samal ajal tonnaaži ja mootorivõimsusena väljendatud püügivõimsust.

Alakasutusest on teatatud kõigi kalalaevastike puhul, välja arvatud mitmeotstarbeliste seisevpüünistega 12–24 m pikkused laevad. Kõigi kalalaevastike investeeringutasuvus on madal või negatiivne.

Taani laevastiku püügivõimsus (laevade arv, tonnaaž, mootorivõimsus) on märkimisväärselt vähenenud pärast 2003. aastat, kui võeti kasutusele individuaalsete ülekantavate kvootide süsteem. Taani hinnangul on olukord küllaltki stabiilne ja märkimisväärset pikaajalist liigset püügivõimsust ei ole. Taani on aga teatanud liigsest püügivõimsusest 0–12 m ja 12–24 pikkuste mitmeotstarbeliste seisevpüünistega laevade ning samuti väiksemate traalerite (0–12 m pikkused põhjatraalerid ja seinerid) ja 12–24 pikkuste tragilaevade puhul.

STECFi ülevaatest nähtub, et kõik hindamise läbinud Taani kalalaevastikud sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist. Kolme laevastiku (10–12 m ja 12–18 m pikkused mitmeotstarbeliste seisevpüünistega laevad, 12–18 m pikkused ujuv- ja seisevpüünistega laevad) teenistus ei olnud piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks. Samuti tuvastati kahe laevastiku (18–24 m pikkused ujuv- ja seisevpüünistega laevad ning 18–24 m pikkused põhjatraalerid ja seinerid) alakasutus.

Saksamaa aruanne ei põhine kehtivatel suunistel ja näitajatel. Tasakaalu uuriti üksnes kvalitatiivselt laevastike kaupa. Saksamaa eesmärk on säilitada piisav üldine püügivõimsus, et kasutada oma kvoote. 2011. aastal vähenes laevade arv 5,6 %, tonnaaž 4,4 % ja mootorivõimsus 6,4 %. Laevastiku koosseisust väljaarvamisi ei rahastatud riiklikult.

STECFi ülevaates tuvastati, et vähem kui 10 m pikkused seisevpüünistega laevad, 12–18 m, 18–24 m ja 24–40 m pikkused põhjatraalerid ning 24–40 m pikkused piimtraallaevad sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist (kuid olid majanduslikult jätkusuutlikud). Laevad olid alakasutatud ja paljud väiksematest laevad (sh 458 vähem kui 10 m pikkust laeva) olid passiivsed.

Eesti teatas liigsest püügivõimsusest, eelkõige 12 meetrist pikemate traalerite puhul. Kalalaevastikku vähendati 2011. aastal 7 laeva võrra (kõrvaldati 371 GT ja 1056 kW).

STECFi ülevaatest nähtub, et 24–40 m pikkused pelaagilise püügi traalerid sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist ja olid alakasutatud, kuid majanduslikult jätkusuutlikud.

Kreeka ei ole esitanud tasakaaluhinnangut ning ei ole hinnanud oma laevastikupoliitikat ega esitanud kalandusandmete kogumise raamistiku jaoks nõutud andmeid. Kreeka teatas heigi ja kreveti ülepüügi tunnustest Egeuse mere puhul, kuid ei esitanud täpsemat teavet. 2011. aastal kahanes riigi kalalaevastik 488 laeva võrra (GT vähenes 3,6 % ja kW 4,0 %). Põhjatraalerite ja seinnoodaga kalapüügi (anšoovise- ja sardiinipüügi) jaoks on koostatud majandamiskavad, sealhulgas erilubade süsteem.

Bioloogiliste, majanduslike ja tehniliste andmete puudumise tõttu on Kreeka kalalaevastike ja kalavarude tasakaalu võimatu hinnata.

Hispaania teatas, et tema laevastiku püügivõimsus ületas endiselt mõnevõrra püügivõimalusi ja et laevastik oleks võimeline püüdma eraldatud kvoodist rohkem. Hispaania jätkab pingutusi laevastiku püügivõimsuse vähendamiseks nii riigi toel kui ka ilma ning 2011. aastal kahanes see tonnaažina väljendatult 4,6 % ja mootorivõimsusena – 3,7 %. Tehnilise näitaja puhul teatas Hispaania, et osa laevastikust on nii riiklikes kalapüügipiirkondades kui rahvusvahelistes vetes alakasutatud, kuid viitas samas, et ajavahemikul 2008–2011 on alakasutus vähenenud. Teavet esitati üksnes laevastike tegeliku tulu ja tasuvusläve kohta. See tuleneb osalt asjaolust, et andmed eraldi saakide kohta ei olnud kättesaadavad. Hispaania aruandes kinnitatakse, et kõik kalalaevastikud teenivad kasumit. Sissetuleku arvutamisel arvestati ka laevaomanikele makstud toetusi.

Andmete puudumise tõttu ei ole võimalik ülepüüki ja majanduslikku jätkusuutlikkust võrreldavalt ja objektiivselt hinnata. STECFi tuluarvutustest (mis ei hõlma makstud toetusi) nähtub, et ujuv- ja seisevpüünistega vähem kui 10 m pikkustest laevadest, 18–24 m ja 24-40m pikkustest põhjatraaleritest ja seineritest ning 24–40 m ja enam kui 40 m pikkustest konkse kasutavatest laevadest koosnevad laevastikud jäid allapoole tasuvusläve.

Prantsusmaa esitas emamaa kalalaevade kohta ühise aruande ja järeldas, et enamikus püügipiirkondadest on tegemist tasakaaluga. Aruandes ei esitatud bioloogilisi, majanduslikke ega tehnilisi andmeid. 2011. aastal kõrvaldas Prantsusmaa riigi toel kasutusest 133 laeva (7653 GT ja 20408 kW). Spetsiaalsete väljaarvamisplaanide raames arvati laevastikust välja peaaegu 60 laeva, mis tegutsesid mitmesugustes tundlikes püügipiirkondades.

STECFi ülevaatest selgub, et laevastike olukord oli erinev. Vähem kui 10 m, 10–12 m, 12–18 m, 18–24 m ja 24–40 m pikkustest triivvõrkude ja seisevpüünistega laevadest koosnevate laevastike püügimaht ületas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset, kuid samas olid kõnealused laevastikud majanduslikult jätkusuutlikud ja ületasid vaadeldud ajavahemikul tasuvusläve. Ka 24–40 m pikkused konkse kasutavad laevad ja 24–40 m pikkused mitmeotstarbeliste ujuvpüünistega laevad sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist. Näitajatest võib järeldada, et majandustulemused olid vaadeldud aastatel nõrgad.

Ka 12–18 m pikkustest tragilaevadest, 18–24 m ja enam kui 40 m pikkustest pelaagilise püügi traaleritest, 18–24 m, 24–40 m ja enam kui 40 m pikkustest põhjatraaleritest ja seineritest ning enam kui 40 m pikkustest seinnoodaga laevadest koosnevad laevastikud näitasid hinnatud ajavahemikul halbu majandustulemusi. Samas olid alla 10 m pikkustest lõkspüüniseid ja mõrdasid kasutavatest laevadest, alla 10 m pikkustest konkse kasutavatest laevadest ning 10–12 m pikkustest ja 12–18 m pikkustest põhjatraaleritest ja seineritest koosnevad laevastikud majanduslikult jätkusuutlikud, kuid teave nende jaoks vajalike kalavarude kohta oli puudulik.

Iirimaa teatas, et mõnes kalalaevastikus võib jätkuvalt olla tasakaalustamatust, kuid ei täpsustanud, millises. Andmete saamiseks tuleb veel tööd teha.

STECFi andmeil sõltusid 24–40 m pikkused pelaagilise püügi traalerid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist ja nende teenistus ei olnud piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks. Ka enam kui 40 m pikkused pelaagilise püügi traalerid sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist ja olid alakasutatud, kuid ületasid tasuvusläve ja näisid olevat majanduslikult jätkusuutlikud. 10–12 m pikkustest tragilaevadest ning 18–24 m pikkustest põhjatraaleritest ja seineritest koosnevate laevastike puhul näis ilmnevat ülekapitaliseerimine. Alla 10 m pikkustest lõkspüüniseid ja mõrdasid kasutavatest laevadest koosnev laevastik näis olevat majanduslikult jätkusuutlik, kuid teave kalavarude kohta on puudulik.

Itaalia teatas liigsest püügivõimsusest enam kui 24 m pikkuste seinnoodalaevade ja põhjatraalerite puhul ja koostab laiaulatuslikku kasutusest kõrvaldamise kava.

STECFi ülevaate andmetel ei olnud 24–40 m pikkustest põhjatraaleritest ja seineritest ning 24–40 m pikkustest piimtraallaevadest koosnevate kalalaevastike teenistus piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks ja piimtraallaevad olid alakasutatud. Mitmeotstarbeliste seisevpüünistega 6–12 m pikkuseid laevu ning 12–18 m ja 18–24 m pikkuseid põhjatraalereid ja seinereid peeti majanduslikult jätkusuutlikuks.

Enamiku laevastike puhul on teadlikkus bioloogilisest olukorrast halb, mis ei luba teha kokkuvõtet sõltuvuse kohta jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist.

Läti teatas liigsest püügivõimsusest 12–24 m ja 24–40 m pikkuste traalerite ning 24–40 m pikkuste võrgulaevade puhul. Läti laevastiku tonnaaž vähenes 14,9 % ja mootorivõimsus 14,3 %. Lätis viidi ajavahemikul 2011–2012 ellu kalapüügi püsiva lõpetamise kava.

STECFi ülevaate andmetel olid 24–40 m pikkused pelaagilise püügi traalerid jätkusuutlikud, kuid sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist.

Leedu eesmärk on säilitada piisav üldine püügivõimsus, et oleks võimalik kasutada riigile eraldatud kvoote. 2011. aastal vähendati laevade arvu märkimisväärselt (12 %), kuid tonnaaži poolest vähenes laevastiku püügivõimsus vähe (1.6 % GT) ja mootorivõimsuse poolest peaaegu üldse mitte. Leedu ei kasutanud oma aruandes näitajaid.

STECFi ülevaate andmetel ei kasutanud 24–40 m pikkused põhjatraalerid ja seinerid ülepüütud kalavarusid ja olid majanduslikult jätkusuutlikud. Samas olid paljud laevad alakasutatud.

Kuigi Malta teatas 2009. ja 2010. aastal kogu kalalaevastiku liigsest püügivõimsusest, ei anna see majanduslike ja sotsiaalsete andmete puudumise tõttu alust järelduste tegemiseks 2011. aasta kohta. Malta laevastiku püügivõimsus vähenes märkimisväärselt (tonnaaž vähenes 32,8 % ja mootorivõimsus 9,2 %).

Laevade kasutamise määr jäi alla 50 %.

Holland teatas, et mõned põhjalähedase püügi laevad olid harva kasutuses ja eraldatud püügikvoodi saaks täita vähesemate laevadega. Põhjalähedase püügi valdkonnas on bioloogiline näitaja endiselt mõnevõrra sihttasemest kõrgem, kuid ajavahemikul 2008–2011 on liigutud õiges suunas. Pelaagilise püügi laevastike puhul oli bioloogiline näitaja Kirde-Atlandi piirkonnas mõõdukalt hea, kuid Lääne-Aafrika piirkonnas ja muudes kaugpüügipiirkondades oli kalavarude püügikoormus liiga suur.

STECFi ülevaate andmetel sõltusid kõik viis hindamise läbinud kalalaevastikku (välja arvatud 18–24 m pikkused piimtraallaevad) maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist. Lisaks oli põhjatraalerite ja seinerite laevastik alakasutatud. Pelaagilise püügi laevastike puhul ilmnes ülekapitaliseerimise märke.

Poola teatas oma aruandes, et riigi kalalaevastikku pole vaja rohkem kahandada. Läänemere keskosas oli peamiselt 24–40 m pikkuste pelaagilise püügi traalerite puhul räime kalastussuremus liiga suur. 2009. aastal paranesid märkimisväärselt Läänemere laevastiku majandusnäitajad, välja arvatud 12–18 m pikkuste õngejadalaevade ja 18–24 m pikkuste põhjatraalerite puhul. 2011. aastal sai 2/3 Läänemere tursapüügilaevastikust abi kalapüügi ajutiseks lõpetamiseks. Need laevad asuvad peagi taas kala püüdma. 13,8 % laevadest ehk 16 % tonnaažist ,oli passiivne.

Portugal järeldas, et tema kalalaevastike suurus ja püügivõimalused on tasakaalus. 2011. aastal Portugali emamaa kalalaevastiku suurus peaaegu ei muutunud (vähenes 1 %).

Suur osa saagist saadi hindamata kalavarudest. Samas selgub STECFi arvutatud näitajatest, et laevastikud sõltusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist.

STEFCi ülevaate andmetel olid ujuv- ja seisevpüünistega 0–10 m pikkuste laevade ja 24–40 m pikkuste konkse kasutavate laevade pikaajalised majandustulemused halvad. Mitmeotstarbeliste seisevpüünistega 0–10 m pikkused laevad, 12–18 m pikkused triivvõrkude ja seisevpüünistega laevad, 12–18 m pikkused lõkspüüniseid ja mõrdasid kasutavad laevad ning 18-24m ja 24–40 m pikkused seinnoodalaevad olid alakasutatud. Mitmeotstarbeliste ujuv- ja seisevpüünistega laevad, põhjatraalerid ja seinerid ning 24–40 m pikkused konkse kasutavad laevad olid majanduslikult jätkusuutlikud, kuid bioloogilise säästlikkuse kohta ei olnud hinnangut antud.

Rumeenia ei esitanud 2011. aasta kohta aruannet. Rumeenia kohta ei saadud ka kalandusandmete kogumise raamistiku jaoks nõutud andmeid.

Sloveenia teatas enamiku kalalaevastike puhul liigsest püügivõimsusest. Sloveenia kavatseb laevade lammutamist 2012. aasta esimesel poolel riiklikult toetada ning reguleerida laevastike püügikoormust.

Laevastikku iseloomustas märkimisväärne alakasutus ning 55% laevadest olid passiivsed, kusjuures arvesse on võetud ka siirdekalade osaajaga püük.

Teadmised kalavarude bioloogilise olukorra kohta on puudulikud ja hinnangud ei olnud kättesaadavad.

Soome ei lähtunud oma aruandes suunistest ega pakkunud muid näitajaid, mis oleksid võimaldanud hinnata püügivõimsuse ja püügivõimaluste suhet. Soome teatas, et tema kalalaevastik on kalavarudega vastuvõetavas tasakaalus. Võrreldes 2010. aastaga suurenes 2011. aastal püügikoormus 12,2 % võrra, enamasti suurenes pelaagiline kalapüük. Avamerelaevastiku 75 laevast oli 28 % 2011. aastal passiivne.

Rootsi teatas, et mitme kalalaevastiku püügivõimsus on endiselt liiga suur ning üritab seda probleemi lahendada laevade kasutusest kõrvaldamisega. Kaks kõrvaldamiskava on suunatud tursapüügitraaleritele. Rootsi kalalaevastiku tonnaaž kahanes kokku 26 % ja mootorivõimsus 19 %.

STECFi ülevaate andmetel sõltusid paljud hindamise läbinud laevastikud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist. Lisaks ei olnud seisevpüünistega 10–12 m pikkuste laevade ning 24–40 m pikkuste põhjatraalerite ja seinerite teenistus piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks. Mõnes laevastikuosas olid laevad alakasutatud.

Ühendkuningriik teatab, et paljud riigi kalalaevastikud tegutsevad jätkusuutlikult, sest nende kasutuses olevaid kalavarusid püütakse ennetusliku kalastussuremusmäära piires, kuigi teatud valdkonnad (nt kalavarud, mille puhul kehtib nende taastamise kord) ei ole tasakaalus. Alates 2010. aasta oktoobrist on samal kalalaeval mitme püügiloa kasutamise süsteem („license parking”) võimaldanud laevastikel ennast ümber korraldada. Ühendkuningriigi kinnitusel on püügivõimsust vähendatud, kuid edasise kohandamise kava ei ole esitatud.

STECFi ülevaate andmetel sõltusid paljud laevastikud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist. Alla 10 m pikkuste lõkspüüniseid ja mõrdasid kasutavate laevade ning 12–18 m, 18–24 m ja enam kui 40 m pikkuste põhjatraalerite ja seinerite puhul ei ole hinnangut kalavarude kasutamise kohta antud, kuid nimetatud laevastikud olid majanduslikult jätkusuutlikud.

5.           Järeldused

Käesolev ülevaade liikmesriikide pingutustest püsiva tasakaalu saavutamiseks püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel näitab, et Euroopa kalalaevastiku püügivõimsus on endiselt liiga suur. Kuigi viimase aastakümne jooksul on vähendatud mitme Euroopa kalalaevastiku suurust, ei ületanud mitme liikmesriigi paljud laevad tasuvusläve ja olid alakasutatud. Samuti ei olnud paljude laevade sissetulek piisav vajalike investeeringute tegemiseks näiteks laevade ja püüniste ajakohastamisse.

Vaadeldud perioodil sõltusid liiga paljud laevastikud ülepüütud kalavarudest ja ületasid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse püügitaset, mille piiresse jäämine on reformitud ühise kalanduspoliitika üks peamisi eesmärke.

Praegune laevastiku haldamise poliitika ei ole taganud tasakaalu laevastike ja nende kasutatavate kalavarude vahel. Üksnes riiklike püügivõimsuse ülemmäärade (mida väljendatakse tonnaaži (GT) või võimsusena (kW)) järgimine ei ole piisav.

Tasakaalu saavutamine laevastike püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel on üks ühise kalanduspoliitika reformimise põhiküsimusi. Eeskätt vastutavad laevastike haldamise eest liikmesriigid. Jätkuv laevastike ülekapitaliseerimine ja sõltumine jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist näitavad, et reformitud ühise kalanduspoliitika raames on vaja paremaid laevastiku haldamise meetmeid. Sellest tulenevalt peavad liikmesriigid haldama oma laevastikke nii, et nende kalavarude kasutus ei ületaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ning neil oleks võimalik tagada enda majanduslik elujõulisus.

1. lisa: Teabe kvaliteet

1. Kvalitatiivne ja kirjeldav teave

Järgmises tabelis on märgiga X näidatud probleemsed valdkonnad, mille kohta riiklikes aruannetes teavet ei antud või see oli puudulik.

|| Seosed laevastike ja püügipiirkondade vahel || Laevastiku areng || Teave püügikoormuse vähendamise kavade kohta || Püügikoormuse vähendamise kavade mõju || Laevastiku haldamise süsteemi hindamine || Laevastiku haldamise süsteemi täiustamise kavad || Teave koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava järgimise kohta || Muudatused haldusmenetlustes || Tasakaalu hinnang

BE || || || X || X || || || || ||

BG || X || || || X || || X || || X ||

CY || || || || || || || || ||

DE || || || X || X || X || X || || || X

DK || || || || || || || || ||

EE || || || X || X || X || || || X || X

EL || || || || || X || X || || X || X

ES || || || || || || || || ||

FI || X || || || || || X || || X || X

FR || X || X || X || || X || || X || || X

IE || || || || || X || X || || ||

IT || || || || || || || || ||

LT || X || || || || X || X || X || || X

LV || || || || X || || X || || || X

MT || X || X || || || X || || || X ||

NL || || || X || || || X || || X || X

PO || || || || || X || || || ||

PT || || || || X || || || || ||

RO || X || X || X || X || X || X || X || X || X

SI || X || || || || || X || || || X

SE || || || || X || || X || X || ||

UK || X || X || || || X || X || || || X

Allikas: Aruande STECF-12-18 „Ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse [������� ���
�1] ja kalapüügivõimaluste tasakaalu saavutamiseks” tabel 5.3.

2. Kvantitatiivne teave

Laevastiku sõltuvust maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ületavast kalapüügist saab hinnata, kui on kättesaadavad kalavarude kvantitatiivsed hinnangud. Sellised hinnangud on koostatud enamiku kalavarude kohta Läänemeres ja Põhjameres, kuid andmed Keldi mere kohta on puudulikud. Vahemeres kasutavad paljud laevastikud kalavarusid, mille olukord on teadmata, kuid teavet selle piirkonna kohta lisandub kiiresti. Kuigi mõni liikmesriik esitas teavet püügimäärade kohta, ei saa selle põhjal teha järeldusi jätkusuutlikkuse kohta.

Enamikus liikmesriikide aruannetest ei käsitletud tasakaalustatust kalalaevastike tasandil kalandusandmete kogumise raamistikus määratletud vormis. See raskendab tasakaalu kvantitatiivset hindamist, sest olemasolevad andmed ei vasta hinnatavatele laevastikele.

Samuti on vaja liikmesriikidelt saada andmeid iga laevastiku kalasaagi ja selle väärtuse kohta. Kuigi kõnealune teave on kalandusandmete kogumise raamistikus nõutud, ei esitanud seda kõik liikmesriigid.

Mõne liikmesriigi aruandes ei olnud esitatud teavet või oli esitatud puudulik teave põhivara ja materiaalse põhivara tootluse (return on fixed tangible assets, ROFTA) kohta.

Kalandusandmete kogumise raamistikus on enamiku liikmesriikide passiivsete laevade kohta teave antud üldpikkusest lähtuvalt (sõltumata püügipiirkonnast või püügivarustuse liigist). Samas on selle andmeallika kvaliteet teatud juhtudel küsitav.

Enamik liikmesriike esitas aruannetes tehniliste näitajate väärtused (laeva keskmiselt merel viibitud päevade arv jagatuna maksimaalse merel viibitud päevade arvuga asjaomases laevastikus), kuid kõnealune teave ei olnud täielik. Seitse liikmesriiki ei esitanud oma aruannetes tehnilise näitaja väärtusi.

2. lisa:

Tabel 2.1: Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise ülemmäära järgimine 31. detsembri 2011 seisuga (v.a äärepoolseimad piirkonnad)

NB! ELi laevastikuregistrist võetud andmed seisuga 1.9.2012 (Rumeenia: seisuga 1.3.2012)

3. lisa:

Tabel 3.1. Liikmesriikide laevastike areng (laevad, tonnaaž ja mootorivõimsus) 2011. aastal (v.a äärepoolseimad piirkonnad)

NB!ELi laevastikuregistrist võetud andmed seisuga 1.9.2012 (Rumeenia: seisuga 1.3.2012).

4. lisa

Tabel 4.1. Euroopa Kalandusfondi kalapüügi püsiva lõpetamisega seotud kohustused (ajavahemikul 2007–31.7.2012)

Allikas: Liikmesriikide andmed esitatud pärast seda, kui merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat esitas ametliku teabenõude (augustis 2012) EKF kumulatiivsete andmete esitamiseks ajavahemiku 01.01 2007 kuni 31.07.2012 kohta

%S: Kalalaevade lammutamisega seotud EKFi kohustuste protsendimäär siiani;

NS: Lammutatud kalalaevade arv;

R%: Kalalaevade sihtotstarbe muutmistega seotud EKFi kohustuste protsendimäär;

NR: Muudetud sihtotstarbega kalalaevade arv;

%S + %R: Lammutatud ja muudetud sihtotstarbega laevade protsendimäär kokku

5. lisa:

STECFi kasutatud näitajad

„Säästva püügimäära näitaja” on iga laevastiku kasutatavate kalavarude keskmine kalastussuremusmäär, mille tähtsus on kaalutud vastavalt saagi hulka kuuluvate kalavarude majanduslikule tähtsusele. Kui selle näitaja väärtus on 1, siis kasutatakse kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Kui väärtus on suurem kui 1, siis ületab laevastiku keskmine kalavarude kasutus maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taseme, ja vastupidi. Kõnealuse näitaja puhul ei arvesta, et mõned saakide hulka kuuluvad kalavarud võivad olla rohkem või vähem ülepüütud või ammendunud, samuti ei arvestata teiste laevastike mõju kalavarude kasutamisele.

Kasutatakse kahte „majandusliku jätkusuutlikkuse näitajat”. Põhivara ja materiaalse põhivara tootluse (investeeringutasuvuse lähend) abil mõõdetakse pikaajalist majanduslikku tasuvust. Näitaja arvutamisel jagatakse puhaskasum kapitalimahutustega. Kui see väärtus on kõrgem kui mujalt saadav riskivaba intressimäär (nominaalselt 2 %), siis on laevastiku majanduslik olukord hea ja ta suudab vajaduse korral asendada kapitalimahukat varustust. Kui ROFTA on väiksem kui 2 %, ei ole sellised investeeringud majanduslikus mõttes kasulikud, sest vahendeid mujale investeerides on võimalik rohkem tulu teenida.

„Tegeliku tulu ja tasuvusläve suhtarvu” (current revenue / break-even revenue, CR/BER) abil mõõdetakse lühiajalist elujõulisust. Kui selle väärtus on väiksem kui 1, ei suuda laevad oma tegevuskulusid katta ja peavad kalapüügi lõpetama, kui raha lõpeb; kui väärtus on suurem kui 1, siis suudavad laevad oma tegevuskulud katta, kuid see ei tähenda, et nende sissetulek on piisav kapitalimahuka varustuse asendamiseks.

Laevade „täielikku kasutust” hinnatakse kahe näitaja põhjal. „Tehniline näitaja” on keskmiselt merel viibitud päevade arv jagatuna maksimaalse võimaliku püügiajaga asjaomases valdkonnas. Näitaja võrdub 1-ga, kui kõik laevad tegelevad kalapüügiga kogu võimaliku aja, isegi kui kalapüügihooaeg on lühike. Väärtus, mis on väiksem kui 1, näitab, et osa laevastikust püüab kala lühemat aega, kui ta võiks. Märkimisväärse alakasutuse piirmääraks võetakse tavaliselt 70 %. Samas võivad mõned laevad terve aasta jooksul kalapüügiga mitte tegelda ja olla „passiivsed”. Kui kalalaevastikus on paljud laevad passiivsed, näitab see, et laevastik ja kalavarud ei ole tasakaalus.

[1]               Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 11.

[2]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 14 sätestatule.

[3]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 15 ja komisjoni määruse (EL) nr 1013/2010 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud Euroopa Liidu laevastikupoliitika rakenduseeskirjad) artiklile 11.

[4]               Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta.

[5]               Ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste tasakaalu saavutamiseks (STECF-12-18). Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded, 2012 (trükis).

[6]               Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määruse 1013/2010 artiklid 7 ja 8.

[7]               Ei hõlma Rumeeniat.

[8]               Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2011 „Kas Euroopa Liidu meetmed on aidanud kohandada kalalaevastike püügivõimsust olemasolevate püügivõimalustega?”, punkt 21.

[9]               Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2011 „Kas Euroopa Liidu meetmed on aidanud kohandada kalalaevastike püügivõimsust olemasolevate püügivõimalustega?”, punkt 76.