31.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/44

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele „Sotsiaalettevõtluse algatus – Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” ”

KOM(2011) 682 (lõplik)

2012/C 229/08

Raportöör: Giuseppe GUERINI

Komisjon otsustas 25. oktoobril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele „Sotsiaalettevõtluse algatus – Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” ”

COM(2011) 682 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.–34. mail 2012 (23. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 193, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 8.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (komitee) pooldab komisjoni algatust esitada õigel ajal teatis, milles on välja kuulutatud 11 võtmetegevust. Komitee märgib ühtlasi rahuloluga, et komisjon on sellesse hõlmanud mitu ideed, mille komitee oli esitanud ettevalmistavas arvamuses (1) sotsiaalse ettevõtluse kohta.

1.2   Komitee on seisukohal, et sotsiaalettevõtteid tuleb toetada, sest neil võib olla väga tähtis osa sotsiaalse innovatsiooni käimapaneva jõuna, nii sellepärast, et nad võtavad kasutusele uusi teenuste osutamise ja meetmete rakendamise meetodeid inimeste elukvaliteedi parandamiseks, kui ka sellepärast, et nad soodustavad uute toodete loomist ühiskonna uute vajaduste rahuldamiseks. Komitee soovib eriti rõhutada seda, kuivõrd suur on sotsiaalettevõtete potentsiaal parandada eelkõige naiste ja noorte, aga ka erinevate ebakindlas olukorras olevate töötajate rühmade ligipääsu tööhõivele ja töötingimusi.

1.3   Kõnealune komisjoni algatus on tähtis võimalus selliste algatuste toetamiseks, mis aitavad muuta mõisted üha selgemaks (vältides kattuvust selliste sotsiaalmajanduse mõistete vahel nagu sotsiaalmajandus, sotsiaalne äritegevus, sotsiaalettevõte ja sotsiaalettevõtlus). See aitaks konsolideerida algatuse eesmärke ja sihte ning suurendaks tõhusust. Seepärast soovitab komitee ELi institutsioonidel kasutada nii poliitilistes ettepanekutes kui teatistes järjepidevalt väljendit „sotsiaalettevõte”.

1.4   Komitee pooldab komisjoni kavandatud meedet töötada välja vahendid sektori paremaks tutvustamiseks ja sotsiaalettevõte nähtavamaks muutmiseks, ning toetab eesmärki arendada algatusi, mis aitaksid sotsiaalettevõtetel tugevdada ettevõtlusvõimet, suurendada professionaalsust ja ühendada pädevusi. Seda ka selleks, et stimuleerida nende vahendite panust arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu.

1.5   Komitee tervitab ja pooldab rõhutatult komisjoni eesmärke parandada juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja õiguslikku keskkonda. Seoses nende kahe eesmärgiga rõhutab komitee, et sotsiaalettevõtete edendamiseks on tingimata vajalik soodne majandus- ja õiguskeskkond.

1.6   Komitee hindab kõrgelt teatises esitatud üleskutset teha algatusi, et ergutada ja soodustada meetmeid selleks, et parandada sotsiaalettevõtete juurdepääsu riigihangetele.

1.7   Komitee kutsub ise liikmesriike üles arendama välja riiklikud raamistikud sotsiaalettevõtete kasvuks ja arendamiseks, võttes arvesse asjaomaseid põhivaldkondi selleks, et tagada toetus ja areng. Eelkõige soovitab komitee algatusi, mis võimaldavad üksikutel liikmesriikidel jagamata kasumit maksust vabastada, et soodustada sotsiaalettevõtete varalist kindlustamist.

1.8   Selleks et komisjoni ettepanekus kavandatud meetmeid paremini toetada, oleks tarvilik edendada sotsiaalsete ettevõtete saavutatud tulemuste ja loodud kasu hindamist.

2.   Sissejuhatus

2.1   Sotsiaalettevõtted on viimastel aastatel omandanud üha suurema tähtsuse majanduspoliitikas ja ühtekuuluvuspoliitikas. Järjest on tehtud palju ja erinevaid algatusi eri organite eestvedamisel. Komitee ise on koostanud mõned omaalgatuslikud arvamused, millega käesolev dokument on täielikult kooskõlas ja sisult järjepidev; siinkohal nimetame konkreetselt 2009. aasta arvamust teemal „Ettevõtluse vormide mitmekesisus” (2) ning hiljutist ja olulist ettevalmistavat arvamust „Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõte” (3), mis koostati komisjoni taotlusel panusena sotsiaalset ettevõtlust käsitleva algatuse koostamisse ning hõlmab mitmesuguseid sotsiaalettevõtte arengu ja kasvu jaoks prioriteetseid põhivaldkondi.

2.2   Juba mitu aastat on Euroopas ja mujalgi koondatud sotsiaalettevõtluse valdkonnas usaldusväärset akadeemilist ja teaduslikku kogemust, mis on ergutanud tegutsema ka ELi institutsioone.

2.3   Siinkohal on oluline meenutada Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (2008/2250(INI)), nagu ka Euroopa ülikoolide 400 dotsendi üleskutset „From Words to Action: European Scholars in Support of Social Economy Enterprises” (sõnadelt tegudele: Euroopa teadlased sotsiaalmajanduse ettevõtete toetuseks), mis kulmineerus Euroopa Parlamendis 13. oktoobril 2010 volinike Barnier' ja Tajani osalusel toimunud üritusega.

2.4   Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on omandanud aja jooksul erinevaid tähendusi, laiendades järk-järgult oma tähendusala vastavalt autoritele, kes on seda mõistet kasutanud; alguses tähistati sellega mittetulundusorganisatsioonide äritegevust kasumi tootmiseks eesmärgiga reinvesteerida kasum nende samade organisatsioonide tegevusse; oluline on säilitada sotsiaalettevõtte mõiste, vältides selle segiajamist mõistega ettevõtte sotsiaalne vastutus (Corporate Social Responsibility). Seda tuleb rõhutada ELi institutsioonide järgmistes algatustes selles sektoris.

3.   Sotsiaalettevõtte mõiste

3.1   Sotsiaalset ettevõtlust käsitlevas teatises antud sotsiaalettevõtte määratlus on positiivne samm seda tüüpi organisatsiooni eripära tunnustamise poole ja see määratlus tulebki ELi institutsioonides aluseks võtta. Selles on nimelt sobivalt arvesse võetud sotsiaalettevõtet eristavat kolme põhimõõdet: sotsiaalne eesmärk / otstarve, ettevõtlustegevus ja kaasav juhtimine. Komitee toonitab vajadust kasutada sama määratlust ettepanekus võtta vastu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta.

3.2   Ühtlasi on oluline meeles pidada, et komisjon ise sätestas ettepanekus võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta rea sotsiaalettevõtet eristavaid nõudeid, mida komitee kindlalt toetab.

3.3   Komitee jagab komisjoni otsust mitte kehtestada sotsiaalettevõtte normatiivset määratlust, kuna sellega arvestatakse riikides kehtivaid eri õigusnorme, millest tuleb kinni pidada tagamaks, et sotsiaalettevõtte mõistet ei hakata kuritarvitama.

3.4   Komitee kasutab võimalust juhtida tähelepanu hiljuti vastuvõetud ettevalmistavale arvamusele sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse ettevõtte kohta, milles on sotsiaalettevõtte omadusi kirjeldatud järgmiselt:

—	vastandina kasumlikele eesmärkidele peamiselt sotsiaalsete eesmärkide omamine, millega luuakse üldsusele või selle liikmetele sotsiaalseid eeliseid;

—	tegutsemine peaasjalikult mittetulundusühinguna, mille kasum põhimõtteliselt reinvesteeritakse, mitte ei jagata seda eraaktsionäridele ega omanikele;

—	mitmekesiste õiguslike vormide ja mudelite olemasolu: nt ühistud, vastastikused ühingud, vabatahtlikud ühingud, sihtasutused, tulundus- või mittetulundusühingud; sageli on eri õiguslikud vormid kombineeritud ning mõnikord need muutuvad vastavalt vajadusele;

—	(tihti üldist huvi pakkuvaid) kaupu ja teenuseid pakkuva ettevõtjana tegutsemine, millega sageli seondub tugev sotsiaalse kaasatuse element;

—	tegutsemine sõltumatu(te) üksus(te)na, kus olulisel kohal on osalemise ja kaasotsustamise (töötajad, kasutajad, liikmed), valitsemise ja demokraatia (esindus- või avatud demokraatia) aspekt;

—	tihti pärinetakse mõnest kodanikuühiskonna organisatsioonist või ollakse sellega seotud.

3.5   Seoses nende omadustega on oluline rõhutada järgmisi eristavaid nõudeid:

—

mittetulunduslikkus, mis peab olema ette nähtud põhikirjas, kohustusega kasutada kasumit ja tegevustulemit põhikirjajärgse tegevuse arendamiseks või vara suurendamiseks selle eraldamise kaudu fondi, mis ei kuulu omanike vahel jagamisele ei ettevõtte tegutsemise ajal ega ka selle tegevuse lõpetamise korral. Sotsiaalettevõttes on keelatud kasumi ja tegevustulemi, samuti fondide ja reservide otsene jagamine juhtidele, partneritele, osalejatele, töötajatele või kaastöötajatele; see piirang laieneb mõistagi ka kaudsetele vormidele, näiteks juhtidele ja töötajatele suuremate tasude maksmine, võrreldes teiste samades või analoogsetes sektorites ja tingimustes tegutsevate ettevõtetega. Samamoodi peab ka finantsinstrumentide eest makstav tasu olema piiratud ega või ületada kindlaksmääratud protsendimäära, et tagada sotsiaalettevõtete piisav kapitaliga varustatus;

—

ühise hüve nimel ja kogukonna ühistes huvides tegutsemine. Sotsiaalettevõtet määratletakse sageli järgmisest kahest eri seisukohast lähtudes: kohaliku kogukonna või eri moel „ebasoodsas” olukorras olevate kindlate ühiskonnarühmade ühisele huvile laienev sotsiaalne eesmärk; iseäranis aga kooskõlas selle eesmärgiga toodetavate kaupade või pakutavate teenuste tüüp;

—	sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise funktsioon suurema majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse eesmärgil toodetavate kaupade ja pakutavate teenuste kaudu.

4.   Märkused komisjoni ettepaneku kohta

4.1   Teatises rõhutatakse erinevaid aspekte seoses parema juurdepääsuga rahastamisvõimalustele (3.1), sotsiaalettevõtete nähtavusega (3.2) ja õigusliku keskkonna parandamisega (3.3).

4.2   Rahastamisvõimalustele juurdepääsu parandamise suhtes on komitee nõus komisjoni hinnanguga sotsiaalettevõtete rahastamisvajaduste kohta. Täheldatakse siiski, et nii krediidiasutuste kui ka avalike institutsioonide rakendatud krediiditoetusmeetmete haldajate hulgas puuduvad sobivad vahendid sotsiaalettevõtete krediidivõimelisuse hindamiseks. Nimelt ei olda paljudel juhtudel valmis sotsiaalettevõtete ärilist väärtust ja majanduslikku elujõulisust tunnustama.

4.3   Sotsiaalettevõtete eeliste nähtavuse parandamiseks on oluline alustada puhtmajanduslikust tulemusest erinevate sotsiaalsete tulemuste mõõtmisest. Komitee rõhutab, et vaja on vahendeid, millega saaks hinnata ja suurendada sotsiaalettevõtete tegevuse sotsiaalset mõju ja tõhusust.

4.4   Sotsiaalse aruandekohustuse tavadel on sotsiaalmajanduse organisatsioonide jaoks põhiroll. Ettevõtte sotsiaalsete tulemuste mõõtmiseks on mitmesuguseid vahendeid, mille on välja arendanud peamiselt struktureeritumad organisatsioonid. Siiski tuleks uurida ja modelleerida spetsiaalselt ka väikestele sotsiaalettevõtetele kasutamiseks mõeldud vahendid. Komisjon peaks algatama uuringu, milles võrreldaks olemasolevaid mudeleid, julgustama nende süsteemide kasutamist ja asuma aktiivselt välja töötama Euroopa ühist süsteemi või tegevusjuhendit, mida saaksid kasutada laiad sotsiaalettevõtete kategooriad.

4.5   Kui tahetakse suurendada usaldust ja kindlustunnet sotsiaalettevõtete suhtes, on oluline rajada sellele alus sotsiaalse „märgistamise” võrdlemisega kogu ELis; komitee pooldab nende suhtes kohaldatavate märgiste ja sertifikaatide avaliku andmebaasi loomist – nagu pakkus välja komisjon võtmetegevuses nr 6.

4.6   Komitee peab asjakohaseks kavatsust parandada Euroopa sotsiaalettevõtluse õiguslikku keskkonda (võtmetegevus nr 9) nii Euroopa ühistu põhikirja käsitleva määruse lihtsustamise kui ka Euroopa sihtasutuse põhikirja võimaluse abil. Paremas õiguslikus keskkonnas sotsiaalettevõtte jaoks võiks ühtlasi ette näha põhikirja koostamise suunised ühiskondlike ja vabatahtlike ühistute jaoks, kelle baasil sageli sünnivad sotsiaalettevõtted. Seepärast kutsub komitee nõukogu ja parlamenti üles väljapakutud eeskirjade vastuvõtmisel edasi liikuma.

4.7   Seoses sellega tervitab komitee komisjoni teatises võetud lubadust käivitada uuring vastastikuste ühingute olukorra kohta kõikides liikmesriikides, et kontrollida eelkõige nende piiriülest tegevust. Vastastikuste ühingute süsteemi taasavastamine ja väärtustamine sotsiaalkaitsevahendina on kindlasti üks oluline väljavaade kaasava hoolekandesüsteemi säilitamiseks.

4.8   Sotsiaalettevõtete toetamine võib luua võimalusi sidusrühmade kaasamiseks ja soodustada kodanike osalemist eneseabiorganisatsioonides, mis soodustab nõudluse koondamise protsessi ja julgustab omandama vastastikuse abistamise kogemusi.

4.9   Tööellu integreerimiseks mõeldud sotsiaalettevõte võib õigesti korraldatult olla tulevikku suunatud aktiivse tööpoliitika vahend, ja soodustada ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivevõimalusi; praeguse tööhõivekriisi ajal võib see olla väga oluline tööturult välja jäänute jaoks.

4.10   Töötajate osalemine võib olla oluline tegur, mida kasutada selleks, et toime tulla ka mõne tööstusharu kriisiga, ja see võiks toimuda ettevõtte väljaostmisena (buy-out) sotsiaalettevõtte eri vormides ühinenud töötajate poolt.

4.11   Sotsiaalettevõtetel on oluline osa sotsiaalse innovatsiooni mootorina. Sotsiaalühistute kogemus inimeste tööturule kaasamisel on ilmne näide, aga – õiguslikust vormist olenemata – tekitavad sotsiaalset innovatsiooni ka uued teenuste pakkumise meetodid ning ühiskonna uute vajaduste rahuldamiseks uute innovaatiliste toodete ja teenuste loomine. Euroopa institutsioonid peavad seega tegutsema sidusalt, kooskõlastades sotsiaalettevõtete ning sotsiaalse innovatsiooni ja muutuse alased eeskirjad.

4.12   Väga otstarbekad innovatsiooni toetamisel on organisatsioonid, mis soodustavad sotsiaalettevõtete võrgustike asutamist ja arendamist, edendades nende osalemist partnerlustes ja sotsiaalettevõtete koondumist konsortsiumidesse. Seega on oluline komisjoni võtmetegevuse nr 5 all esitatud ettepanek meetmete kohta sotsiaalettevõtete koondumise ja võrgustike soodustamiseks, mis aitaksid jagada häid tavasid, saavutada mastaabisäästu ja pakkuda ühised teenuseid (koolitus, kavandamine, haldamine jne).

4.13   Komitee pooldab komisjoni kavandatud meedet töötada välja vahendid sektori tuntuse suurendamiseks ja sotsiaalse ettevõtluse nähtavamaks muutmiseks (võtmetegevused nr 5, 6 ja 8). Selle ettevõtlusmudeli potentsiaalsete võimaluste parem tundmine on tarvilik selleks, et soodustada tihedamat koostööd sotsiaalettevõtete ja tavaliste ettevõtete vahel.

4.14   Oluline on välja arendada algatused, mis aitaksid sotsiaalettevõtetel parandada ettevõtlusvõimet, suurendada professionaalsust ja ühendada oma pädevused. Selle saavutamisele võib kaasa aidata võimalus edendada heade tavade jagamise platvorme, ka sotsiaalettevõtete tegevuse rahvusvahelise mõõtme suurendamiseks.

4.15   Komitee on seisukohal, et komisjon peaks pidama esmatähtsaks sotsiaalettevõtte puhul kasutusele võetavate uute õigusvormide võrdlemist, algatades selleks uuringu. Juhtpõhimõtteks peaks siiski olema subsidiaarsus, arvestades, et mudelid võivad nõuda – või mitte – iga riigi oma oludele ja tavadele põhinevat õiguslikku keskkonda.

4.16   Oluline on soodustada, et avalikud asutused lähtuksid rohkem subsidiaarsuse põhimõttest, sihipärast ettevõtluse stimuleerimise poliitikat ja ettevõtete assotsieerumise algatuste arendamist, sest need on osutunud sotsiaalettevõtete kasvu aspektist määravaks.

4.17   Stimuleerivad meetmed ei tohi moonutada konkurentsipõhimõtteid, neis tuleb hoopis tunnustada sotsiaalettevõtete eripärasid, mida ei tohi oportunistlikult ära kasutada eeliste saamiseks.

4.18   Rahastamisvõimalustele juurdepääsu parandavate vahendite väljatöötamisel peaks komitee koguma ja levitama liikmesriikides rakendatavaid uuenduslikke lähenemisviise. Oleks otstarbekas soosida vahendeid, mis on mõeldud konkreetselt ettevõtlusalaste aspektide toetamiseks, ehk seega:

—	sotsiaalettevõtetele krediidi tagamise vahendeid (nt vastastikused tagatisvõrgustikud või avaliku sektori tagatisfondid);

—	keskpikkade ja pikaajaliste sotsiaalinvesteeringute kapitaliseerimise vahendid (nt eetilised fondid, sotsiaalse innovatsiooni fondid, sotsiaalsed riskikapitalifondid);

—	sotsiaalettevõtete kapitaliseerimisele orienteeritud regulatiivseid või maksumehhanisme, julgustades või hõlbustades eri sidusrühmade osalemist.

4.19   Erilist tähelepanu tuleks pöörata segainvesteeringuvormidele, mis on sotsiaalettevõttele sobivamad, sest nendes on ühendatud ühise hüve ja finantshindamise elemendid. Samuti on oluline, et sotsiaalettevõtete kõrval kasutataks ka tugevalt kogukondliku ja osaluspõhise olemusega pankade ja krediidiasutuste parimaid tavasid, nagu näiteks krediidipankade ühistuid või eetilistel ja sotsiaalsetel alustel tegutsevaid panku.

4.20   Otstarbekas on toetus mikrokrediidile (võtmetegevus nr 2), aga oluline on eristada mikrokrediidi väga tähtsat sotsiaalset ülesannet, mis on suurepärane vahend inimeste vaesusest pääsemise soodustamiseks, ettevõtte arendamise vahenditest, mis on paratamatult keerukama struktuuriga. Nimelt teevad mõned sotsiaalettevõtted sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, mida ei saa piisavalt toetada mikrokrediidiga.

4.21   Komitee väljendab heameelt sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse ning sotsiaalsete ettevõtete toetamise võimaluste üle, mida pakuvad uued struktuurifondide programmid võtmetegevuste nr 3 ja 4 all esitatud ettepanekutes või sotsiaalse ettevõtluse algatustes. Komitee tahab rõhutada, et liikmesriigid peavad neid valdkondi riiklikes reformikavades esmatähtsana käsitlema, et need valdkonnad saaks lisada Euroopa Sotsiaalfondi järgmisesse programmitöö perioodi. Ettepanek sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kohta võiks ühtlasi võimaldada lisatoetust sotsiaalettevõtete võimekuse arendamiseks ja nende rahastamiseks, mida komitee pooldab.

4.22   Võtmetegevuse nr 1 (sotsiaalse ettevõtluse fondid) puhul komitee küll pooldab seda algatust, aga juhib tähelepanu sellele, et vaja on kasutada sama määratlust, mis on antud sotsiaalse ettevõtluse algatuses. Vaja on, et seda fondi käsitataks ühena sotsiaalettevõtetele mõeldud eri tüüpi investeerimisvahenditest.

4.23   Komitee peab tarvilikuks vaadata läbi vähese tähtsusega abi korra sotsiaalettevõtete puhul, et muuta seda vähem piiranguliseks (võtmetegevus 11), eriti tööhõivet edendavate ettevõtete puhul, ka siis, kui riiklikku toetust antakse otse ettevõttele, mitte ei eraldata töötajatele; selle seisukoha põhjendust võib otsida hiljutisest „Big Society Fund” juhtumist Ühendkuningriigis, kus seda fondi rahastati suures osas riigi rahaga, mida komisjon ei pidanud riigiabiks, arvestades selle algatuse selget sotsiaalset mõõdet.

4.24   Väga positiivne on kavatsus soodustada sotsiaalettevõtete juurdepääsu riigihankesüsteemile (võtmetegevus nr 10). Komisjonil on viimastel aastatel olnud otsustav osa riigihangetes sotsiaalklauslite kasutamise edendamises. Juba enam kui kümme aastat täheldatakse, et ühenduse institutsioonid teadvustavad rohkem sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu teemasid, olles teadlikud, et paremal järjel ja õiglasema ühiskonna eesmärkide saavutamiseks on vaja, et majanduskasv edendaks keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

4.25   Komisjon peaks otsustavalt jätkama riigihankelepingute sõlmimise kriteeriumide hulgas sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide väljatöötamist, ning peaks liikmesriikides koguma ja levitama parimaid tegevusmudeleid, mis võtaksid riigihankelepingute sõlmimise kriteeriumides arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. Pealegi on Euroopa Liidu Kohus ise oma kohtupraktikas hakanud tunnistama selliste nõuete tähtsust.

4.26   Komitee pooldab komisjoni võtmetegevust nr 6 luua sertifikaatide andmebaas, et muuta süsteemid võrreldavamaks. Ühtlasi peaks komisjon läbi viima selliste süsteemide uuringu, et leida sünergia ja jagada kogemustest õpitut. Ettevalmistavas arvamuses juhtis komitee tähelepanu sellele, et sotsiaalettevõtete valdkonnas on vaja võrreldavat ja konsolideeritud statistikat, uurimistegevust ja andmeid. Komisjonil ja Eurostatil peaks olema keskne roll, et hõlbustada vastastikust õppimist ELis.

4.27   Komitee tervitab kavandatud ühte ühtset andmetele juurdepääsu punkti (võtmetegevus nr 8). Seda tuleks täiendada samalaadsete algatustega liikmesriikides, et tagada kokkusobivus ja sünergia.

4.28   Komisjonil on keskne roll tagamaks, et toetus sotsiaalettevõtetele püsiks poliitilises tegevuskavas ja et seda tüüpi ettevõtetega järjepidevalt arvestataks; selleks on oluline ettepanek luua sotsiaalettevõtete alane nõuanderühm, kes kontrollib teatises kavandatud meetmete edenemist. Samalaadseid struktuure tuleks edendada ka liikmesriikides.

---

(1)  ELT C 24, 28.1.2012, lk 1.

(2)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 22.

(3)  ELT C 24, 28.1.2012, lk 1.

---