SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on asendada nõukogu otsus kodanikukaitsemehhanismi kohta,[1] millega soodustatakse tugevdatud koostööd liikmesriikide ja liidu vahel kodanikukaitse valdkonnas, ning nõukogu otsus kodanikukaitse rahastamisvahendi kohta,[2] mille abil rahastatakse mehhanismi raames võetavaid meetmeid, et tagada kaitse loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu.

Pärast 2007.–2009. aastal kohaldatud kodanikukaitset käsitlevate õigusaktide põhjalikku hindamist[3] ning võttes arvesse varasemates hädaolukordades omandatud kogemusi, ühendatakse käesolevas ettepanekus kõnealused kaks nõukogu otsust üheks õigusaktiks. Finantssätteid tuleks vaadelda 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi ettepanekute raames, nagu on märgitud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[4].

Põhinedes uue aluslepingu artiklil 196, mis käsitleb kodanikukaitsepoliitikat, on mehhanismi eesmärk toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid kodanikukaitse vallas mis tahes liiki loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tõhususe parandamiseks nii liidu piires kui ka väljaspool seda. Erieesmärkide hulgas on a) saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste vastu, ennetades või vähendades nende mõju ning edendades ennetuskultuuri; b) tõsta liidu valmisolekut õnnetustele reageerimiseks; c) kiirendada ja tõhustada hädaolukordadele reageerimise võimet suurõnnetuste korral.

Ettepanek põhineb komisjoni 2010. aasta teatisel „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll”[5] ning 2009. aasta teatisel „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele”[6].

Ettepanekuga toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmist, ELi kodanike turvalisuse tõstmist ning vastupanuvõime tugevdamist loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste suhtes, mis on Stockholmi programmi[7] ja ELi sisejulgeoleku strateegia[8] oluline osa. Pealegi, toetades ja edendades õnnetuste ennetamise meetmeid, vähendatakse ELi kodanikukaitsepoliitika abil õnnetustega kaasnevaid kulusid ELi majandusele ning seega majanduskasvu takistavaid tegureid. Kodanike, materiaalse vara ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse vähendaks kahjulikku mõju ühiskonnale, majandusele ja keskkonnale õnnetuste korral, mis võivad tõenäoliselt mõjutada kõige haavatavamaid piirkondi ja inimesi, ning aitaks sellega kaasa jätkusuutlikumale ja kaasavamale majanduskasvule.

Ettepanekuga antakse suur panus ka lihtsustamisse. Uue otsusega koondatakse ühte dokumenti mehhanismi toimimise ja mehhanismi meetmete rahastamisega seotud sätted, mis varem kuulusid erinevatesse otsustesse. Samuti lihtsustab see olemasolevat vahendite reservi moodustamise korda ja abi transpordi kaasrahastamist (nt vältides praeguste eeskirjade alusel toimuvat süsteemset 50 %list hüvitamist ning nimetades mitut liikmesriiki hõlmavate transpordioperatsioonide puhul juhtriigi), tänu millele väheneb komisjoni ja liikmesriikide halduskoormus. Samuti kehtestatakse otsusega mehhanismi aktiveerimise lihtsustatud eeskirjad kolmandates riikides aset leidvate hädaolukordade puhul.

Tugevam mehhanism aitab kaasa solidaarsusklausli rakendamisele, millekohase ettepaneku esitavad Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja 2012. aastal.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

ELi tasandil reguleerib kodanikukaitsealast koostööd kaks õigusakti: 1) nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsus 2007/779/EÜ (Euratom), millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud),[9] ning 2) nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsus 2007/162/EÜ kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta,[10] mis mõlemad tunnistatakse käesoleva otsusega kehtetuks.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Erilist tähelepanu on pööratud kodanikukaitsemeetmete koordineerimisele humanitaarabiga ning nende kooskõla tagamisele muude ELi tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahendite raames rakendatavate meetmetega eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisuspoliitika valdkonnas, mille hulka kuuluvad konsulaarabi ja elutähtsate infrastruktuuride kaitse ning keskkond (eelkõige üleujutusriski maandamine ja ootamatute suurohtude ohjamine), kliimamuutustega kohanemine, tervisekaitse, merereostus, välissuhted ja arenguabi.

Kooskõla ELi muude rahastamisvahenditega tagatakse mitme sättega, milles määratletakse selgesti rahastamisvahendi piirid ning välistatakse topeltrahastamine.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Mõju hindamise aruanne koostati selleks, et uurida poliitikavalikuid ja nende mõju, sealhulgas kõiki eelhindamise asjaomaseid tahke[11]. Mõju hindamisel osales mõju hindamise juhtrühm, mis hõlmas komisjoni 21 talitust, ning abi saadi ka välisuuringust.

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Korraldati kolm sihipärast konsultatsiooni[12] sidusrühmadega lisaks mitmele sidusrühmade üritusele, mis toimusid enne komisjoni 2010. aasta katastroofidele reageerimise teatist[13].

Teised huvitatud sidusrühmad tegutsevad hädaolukordade ohjamise, humanitaarabi, uurimistegevuse, sisejulgeoleku, keskkonnakaitse ja välispoliitika vallas, ÜRO asutustes või muudes asjaomastes poliitikavaldkondades.

Mõju hindamise aruandes on kõiki sidusrühmade märkusi täiel määral arvesse võetud ja kajastatud.

Mõju hindamine

Peamised ilmnenud probleemid on järgmised: 1) ELi kodanikukaitsealane koostöö keskendub tagajärgede likvideerimisele ja läheneb igale juhtumile eraldi, piirates seega õnnetustele reageerimise tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust Euroopas; 2) puudu on kriitilise tähtsusega reageerimisvahendeid (suutlikkuse puudujäägid); 3) piiratud transpordivõimalused ja keerulised menetlused takistavad optimaalset reageerimist; 4) valmisoleku tagamiseks vajaliku koolituse ja õppuste puudulikkus ning 5) ennetustegevuse põhimõtete omavahelise sidususe puudumine.

Mõju hindamise raames võrreldi mitut poliitikavalikut:

abi kättesaadavus: 1) vabatahtlikkuse alusel toimiv reserv ilma ELi rahastuseta; 2) vabatahtlikkuse alusel toimiv reserv ELi piiratud kaasrahastusega; 3) vabatahtlikkuse alusel toimiv reserv ELi suurema kaasrahastuse määraga; samuti laiemad poliitikavalikud (alates mehhanismi kaotamisest kuni ELi kodanikukaitseüksuse loomiseni);

suutlikkuspuudujääkide käsitlemine: 1) ELi meetmed puuduvad; 2) liikmesriikide toetamine suutlikkuse puudujääkide vähendamisel; 3) puudujääkide lahendamine ELi tasandi vahendite abil;

transpordiks vajalike piiratud logistika- ja rahaliste vahendite probleemi käsitlemine: 1) süsteemi toimimine lõpetatakse; 2) poliitikat ei muudeta; 3) maksimaalse kaasrahastamise suurendamine kõige prioriteetsemate vajaduste jaoks; 4) maksimaalse kaasrahastamise suurendamine kogu valdkonnas;

transpordiabi käsitlevate sätete lihtsustamine: 1) poliitikat ei muudeta; 2) praeguste transpordiabi käsitlevate sätete lihtsustamine;

valmisolek: 1) uusi ELi õigusakte ei koostata, ELi rahastamine ei suurene; 2) ELi üldine poliitikaraamistik valmisolekuks ilma siduvate säteteta, kuid koos ELi täiendava rahastamisega; 3) ELi rahastamine teatavatele miinimumnõuetele vastavates koolituskeskustes läbiviidavaks riiklikuks koolituseks;

ennetamine: 1) uusi ELi õigusakte ei koostata, ELi rahastamine ei suurene; 2) ELi üldine poliitikaraamistik ennetustegevuseks ilma siduvate säteteta, kuid koos ELi täiendava rahastamisega; 3) riiklike kriisijuhtimiskavade koostamine teatavaks tähtajaks.

Mõju hindamine esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Teksti struktuur põhineb neljal kodanikukaitsepoliitika alustalal: ennetamine, valmisolek, reageerimine ja väline mõõde, millele on lisatud finantssätete peatükk.

(a) Eesmärgid, reguleerimisese ja -ala

Üks muudatuste eesmärk on viia mehhanismi reguleerimisese kooskõlla uue aluslepingu artikliga 196, kus toetatakse õnnetuste ohjamist käsitlevat integreeritud lähenemisviisi. Peaeesmärki käsitletakse artiklis 1 ja täpsustatakse üksikasjalikumalt erieesmärkide all ning selle saavutamist toetatakse edusamme mõõtvate näitajatega (artikkel 3).

Õnnetustele reageerimist toetavate meetmete kohaldamisala (artikkel 2) hõlmab nii liitu kui ka ülejäänud maailma. Ennetus- ja valmisolekumeetmed hõlmavad kogu liitu ning teatavaid artiklis 28 nimetatud kolmandaid riike.

(b) Ennetamine

Ettepanekusse on lisatud uus peatükk ennetamise kohta, mille eesmärk on tõsta ELi ennetusalase poliitikaraamistiku olulisust ning siduda see tulemuslikult valmisoleku- ja reageerimismeetmetega.

Artiklis 5 sätestatakse komisjonile ülesanded, mis põhinevad 2009. aasta ennetust käsitleval teatisel ning nõukogu järeldustel.

Tuginedes käimasolevale tööle riskihindamise vallas ning selleks, et tagada mehhanismi raames tulemuslik koosöö, palutakse liikmesriikidel esitada oma riskijuhtimiskavad 2016. aasta lõpuks (artikkel 6). Tegemist on olulise kavandamisabinõuga ning sellega toetatakse ühtset riskijuhtimispoliitikat, nagu on esitatud ELi sisejulgeoleku strateegias[14].

(c) Valmisolek

Põhirõhk suunatakse valmisolekumeetmetele, et parandada reageerimise kavandamist ning tõhustada ELi reageerimissuutlikkust ja üldist valmisolekut suurõnnetusteks. Sätted põhinevad 2010. aasta katastroofidele reageerimist käsitlevas teatises ning suurõnnetustele reageerimise Euroopa koolituse korda käsitlevates nõukogu järeldustes[15] esitatud ettepanekutel. Peamised muudatused hõlmavad järgmisi artikleid:

· hädaolukordadele reageerimise keskuse loomine ja haldamine: praeguse järelevalve- ja teabekeskuse asemele luuakse hädaolukordadele reageerimise keskus, mis peaks suutma tegutseda ööpäevaringselt (artikli 7 punkt a);

· ühtse kavandamisraamistiku koostamine reageerimisoperatsioonideks, valmistades ette näidisstsenaariumid, kaardistades olemasolevad vahendid ning koostades hädaolukorra lahendamise plaanid selle kasutamiseks; samuti püüeldakse mitterahalise abi ja humanitaarabi vahelise koosmõju poole (artikkel 10);

· Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomine eelnevalt kindlaks määratud vabatahtlikkuse alusel toimiva vahendite reservi kujul, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks mehhanismi raames toimuvate operatsioonide jaoks; rõhutatakse ka vajadust parema teabe järele vahendite kohta (artikkel 11);

· reageerimissuutlikkuse kindlakstegemine ja puudujääkide parandamine, toetades ELi rahastatava täiendava suutlikkuse väljakujundamist olukordade jaoks, kus seda on peetud liikmesriikide üksikutest investeeringutest kulutasuvamaks; kavandamisel on eriseiremenetlus ning komisjonil tuleb iga kahe aasta järel nõukogule ja Euroopa Parlamendile selle saavutustest aru anda (artikkel 12);

· ELi praeguste valmisolekumeetmete ulatuse avardamine koolituse vallas, sealhulgas koolitusvõrgustiku loomise ja koolitusprogrammi mitmekesistamise kaudu; komisjon võib samuti pakkuda juhiseid ELi ja rahvusvahelise kodanikukaitse koolituste alal (artikkel 13);

· eksperdirühmade lähetamine ennetus- ja valmisolekumeetmeid käsitlevaks nõustamiseks kannatanud riigi või ÜRO ja selle asutuste taotlusel (artikli 13 lõige 2);

· võimaluse loomine selleks, et aidata liikmesriike hädaolukorrale reageerimiseks vajalike vahendite eelpaigutamisel liidus asuvatesse logistikakeskustesse (artikli 7 punkt f).

(d) Reageerimine

Kavandatavate muudatuste eesmärk on tagada tulemuslikum ja kiirem reageerimine järgmiste meetmete abil:

· vahendite ajutine eelpaigutamine suurema ohu olukordades (artikli 15 lõige 2);

· ettepanek hädaolukordadele reageerimise kava kohta ja taotlus vahendite kasutamiseks (artikli 15 lõike 3 punkt c);

· kehtestades liikmesriikidele kohustuse tagada vastuvõtva riigi toetus abi osutajale, nagu nõukogu on kutsunud üles oma järeldustes vastuvõtva riigi toetuse kohta[16] (artikli 15 lõige 6).

(e) Kodanikukaitseoperatsioonide välismõõde

Ettepanekuga edendatakse väljaspool liitu toimuvate operatsioonide sidusust rahvusvahelise kodanikukaitsega järgmiste meetmete kaudu:

· abi osutamine mehhanismi raames ÜRO või tema asutuste või mõne muu asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel (artikli 16 lõige 1);

· komisjonipoolne teabe saatmine Euroopa välisteenistusele, et kodanikukaitse operatsioon ja ELi üldised suhted kannatanud riigiga oleksid omavahel sidusad (artikli 16 lõige 3);

· selliste juhtumite selgitamine, mil konsulaarabi saab anda, võttes arvesse tulevast ettepanekut nõukogu direktiiviks kooskõlastus- ja koostöömeetmete kohta seoses esindamata ELi kodanike konsulaarkaitsega (artikli 16 lõige 7).

(f) Rahalise toetuse sätted

Finantssätted ühendatakse uude peatükki. Abikõlblikud meetmed (artiklid 20–23) rühmitatakse üldisteks meetmeteks, ennetus- ja valmisolekumeetmeteks, reageerimis- ja transpordimeetmeteks ning nendega pakutakse muu hulgas toetust eespool kavandatud uutele meetmetele. Praeguse rahastamisvahendi raames transpordile suunatud toetuse sätteid muudetakse, neid lihtsustatakse ning vaadatakse läbi neis esitatud rahastamistingimused, mille puhul kaasrahastamine kasvab kuni 85 %-ni abikõlblikust kogukulust ning teatavate kriteeriumide täitmise puhul piiratud juhtudel kuni 100 %-ni.

Uued sätted võimaldavad ühel liikmesriigil võtta juhtroll ELi rahalise abi taotlemisel mitut liikmesriiki kaasavateks operatsioonideks ning lubada kannatanud abi taotleval liikmesriigil taotleda samuti transpordikulude kaasrahastamist.

Muudatusi viiakse sisse ka finantssekkumise vormidesse, et saaks hüvitada kulusid ja luua sihtfonde. Toetuste ja riigihangete puhul ei ole hädaolukorrale reageerimisega seotud operatsioone vaja kanda komisjoni aasta tööprogrammi (artikkel 25). Käesoleva otsuse finantssätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, kuna need on seotud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga,

(g) Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 196.

(h) Subsidiaarsuse põhimõte

Liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes käesoleva ettepaneku eesmärke täiel määral saavutada.

Mehhanism loodi sellepärast, et suurõnnetused võivad ületada ühe liikmesriigi suutlikkuse piirid ning sel juhul ei suuda riik enam üksi toime tulla. ELi mehhanism aitab hallata olukorda, kui kasutatakse ulatuslikult riikide- ja rahvusvahelise toetust, mis vajab tingimata üldist kooskõlastatust ja koordineeritud tegevust riigi tasandist kõrgemal. Ühistöö ennetamise ja riskijuhtimise vallas edeneb kiiremini tänu kogemuste vahetamisele ja suuremale sidususele ELi tasandil.

Kui arvestada saadavat kasu väiksemate inimkaotuste ning keskkonna-, majandus- ja materiaalse kahju vähenemise näol, siis kaasneb ettepanekuga selge ELi lisaväärtus. See aitab liikmesriikidel anda kõnealuse mehhanismi raames tulemuslikuma panuse ELi abisse ning saada kasu paremast koordineerimisest ja koostööst. Ettepaneku abil aidatakse parandada valmisolekut ulatuslikeks õnnetusteks ning luua sidusam õnnetuste riskijuhtimise poliitika. Sidus ja tulemuslik reageerimine tagatakse kiirreageerimissuutlikkuse kaudu, mida rakendatakse igas abi vajavas kohas.

Lisaks taotletakse ettepanekuga mastaabisäästu, nagu kulutasuvat logistikat ja transporti, sidusat ja tulemuslikku reageerimist vabatahtlikkuse alusel toimiva vahendite reservi kaudu ning piiratud vahendite paremat kasutamist ELi rahastatavate vahendite ühise kasutamise kaudu.

(i) Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks. Selles kõrvaldatakse varasemate sekkumiste käigus kindlaks tehtud puudused ning tuginetakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi antud volitustele.

Liidule ja liikmesriikidele langev halduskoormus on piiratud ega ületata läbivaatamise eesmärkide saavutamiseks vajalikke piire. Vahendite sertifitseerimise ja registreerimise menetlus on lihtne ning see korraldatakse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu (Common Emergency Communication and Information System, CECIS)[17]. Liikmesriigid on vaid kohustatud teavitama komisjoni oma riskijuhtimiskavadest, et tagada nende sidusus eelplaneerimise ja stsenaariumide väljatöötamise raames tehtud tööga.

Rahastamistaotluste esitamiseks ei ole vaja mingit erivormi peale selle, mis on finantsmääruses sätestatud. Erilist tähelepanu on pööratud selle tagamisele, et suurõnnetuste puhul järgitavad menetlused oleksid piisavalt paindlikud ja võimaldaksid võtta kiireloomulisi meetmeid.

(j) Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[18] ELi kodanikukaitsepoliitika jaoks kavandatud eelarvelised kulukohustused moodustavad 513 miljonit eurot jooksevhindades ja jagunevad järgmiselt: 276 miljonit eurot liidus ja 237 miljonit eurot väljaspool liitu toimuvate operatsioonide jaoks.

2011/0461 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanismi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Et viimastel aastatel on loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused märkimisväärselt sagenenud ja raskenenud ning et tulevikus võivad eelkõige kliimamuutuste ning mitme loodusliku ja tehnoloogilise ohu võimaliku vastasmõju tõttu toimuvad õnnetused oma kaugeleulatuvate ja pikaajaliste tagajärgedega olla tõenäoliselt veelgi äärmuslikumad ja keerulisemad, muutub järjest olulisemaks integreeritud lähenemisviis õnnetuste ohjamisele. Liit peaks toetama, koordineerima ja täiendama liikmesriikide kodanikukaitsealaseid meetmeid, et parandada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tulemuslikkust.

(2) Kodanikukaitsemehhanism loodi nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel[19]; kõnealune otsus sõnastati uuesti nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism[20]. Selle mehhanismi rahastamine tagati nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsusega 2007/162/EÜ, Euratom kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta,[21] milles sätestati, et rahalist abi saab anda selleks, et aidata tõsta suurõnnetustele reageerimise tõhusust, ning selleks, et aidata tõhustada iga liiki hädaolukordade ennetuseks ja nendeks valmisolekuks võetavaid meetmeid, ning samuti jätkata varem nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsuse 1999/847/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm)[22] alusel võetud meetmeid. Rahastamisvahend kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(3) ELi kodanikukaitsemehhanismiga tuleks eelkõige kaitsta inimesi, aga ka keskkonda ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, ELis või väljaspool seda toimuvate loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste, sealhulgas terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse ja ägedate rahvatervisega seotud kriisiolukordade vastu. Kodanikukaitset ja muud hädaolukordadele suunatud abi võib taotleda kõigi kõnealuste õnnetuste puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimet.

(4) Kodanikukaitsemehhanism kujutab endast Euroopa solidaarsuse nähtavat väljendust, tagades praktilise ja õigeaegse panuse õnnetuste ennetamisesse ja nendeks valmisolekusse ning suurõnnetustele ja nende ohule reageerimisse. Seepärast ei mõjuta käesolev otsus liikmesriikide vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad otsuses hõlmatud teemadega seotud kahe- või mitmepoolsetest lepingutest, ega ka liikmesriikide vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara.

(5) Mehhanismi rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta asjakohaseid liidu õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi ning ära kasutada koostoimet asjaomaste liidu algatustega, nagu Maa seire Euroopa programmi, elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmi ning ühise teabejagamiskeskkonna algatused.

(6) Mehhanism peaks hõlmama liidu õnnetuseriski ennetamise meetmete üldist poliitikaraamistikku, mille eesmärk on saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste vastu ja vastupanuvõime neile, ennetades või vähendades nende mõju ning parandades ennetuskultuuri. Riskijuhtimiskavad on olulised, et tagada integreeritud lähenemisviis õnnetuste ohjamisele, mis ühendab riskiennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeid. Seepärast peaks mehhanism hõlmama üldist raamistikku nendest kavadest teavitamiseks ja nende rakendamiseks.

(7) Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid, nagu on sätestatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldustes ning Euroopa Parlamendi 21. septembri 2010. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele”[23] kohta.

(8) Riiklikel riskihindamistel põhinev ja ELi tasandil koostatud ohuülevaade võimaldab pakkuda täiendatud stsenaariumide ja hädaolukorra lahendamise plaanide kaudu lisaväärtust, pidades silmas Euroopa reageerimis-, valmisoleku- ja ennetusmeetmete optimaalset koordineerimist.

(9) Toetades tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemide edasiarendamist, peaks liit abistama liikmesriike õnnetustele reageerimiseks ja liidu kodanike hoiatamiseks vajaliku aja minimeerimisel. Kõnealused süsteemid peaksid arvesse võtma olemasolevaid ja tulevasi teabeallikaid ja -süsteeme.

(10) Mehhanism peaks hõlmama üldist poliitikaraamistikku, mille eesmärk on pidevalt parandada kodanikukaitsesüsteemide, spetsialistide ja kodanike valmisolekut liidus. See hõlmab õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alaseid koolitusprogramme ja -võrgustikku liidu ja liikmesriikide tasandil, nagu on sätestatud nõukogu 14. novembri 2008. aasta järeldustes suurõnnetustele reageerimise Euroopa koolituse korra kohta.

(11) Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluvad vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine. Vastavalt aluslepingu artiklile 346 ei tohiks ühtki liikmesriiki kohustada andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

(12) Kodanikukaitsealase kiirreageerimisvõime parandamiseks jätkatakse liidu tasandil kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate sekkumismoodulite väljatöötamist, mis koosneksid ühe või rohkema liikmesriigi ressurssidest ning mille eesmärk oleks täielik koostalitusvõime. Kõnealused moodulid tuleks organiseerida liikmesriikide tasandil ning kuuluksid nende juhtimise ja käsutamisõiguse alla.

(13) Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist. Tugevdatud koostöö peaks põhinema liidu struktuuril, mis koosneb hädaolukordadele reageerimise keskusest, Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusest liikmesriikide varem vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite näol, koolitatud spetsialistidest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist, mida haldavad komisjon ja liikmesriikide kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada kõnealune teave liikmesriikidele ning jagada missioonidel saadud kogemusi.

(14) Selleks et tõhustada õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist ning tagada põhivahendite olemasolu, on vaja välja töötada peamiste õnnetusliikide näidisstsenaariumid, kaardistada liikmesriikides olemasolevad põhivahendid, töötada vahendite kasutamiseks välja hädaolukorra lahendamise plaanid ning tõhustada Euroopa hädaolukordadele reageerimise suulikkust liikmesriikide eelnevalt vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite näol. Samuti võib kasutada hädaolukorra lahendamise planeerimise õppusi, et teha kindlaks, kas liikmesriikides on hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses puudujääke, mida võib kompenseerida liidu toetuse abil saadud vahenditega, mida saaks omavahel jagada kogu liidu piires.

(15) Selleks et suurendada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö sidusust, peaks mehhanism hõlbustama ja toetama meetmeid, mida liikmesriigid ning liit kui tervik sel eesmärgil rakendavad. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon osaleb kolmandates riikides toimuvatel abimissioonidel, siis täidab üldkoordinaatori ülesandeid tema. Mehhanismi alusel pakutavat abi tuleks koordineerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muude asjaomaste rahvusvaheliste osalistega, et kasutada võimalikult hästi ära kättesaadavaid ressursse ning vältida mittevajalikku topelttööd. Kodanikukaitseabi tõhusam koordineerimine mehhanismi kaudu on eeltingimus üldise koordineerimise toetamiseks ning liidu tervikliku panuse tagamiseks üldisesse abiprojekti. Suurõnnetuste puhul, kui abi antakse nii mehhanismi kaudu kui ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta)[24] alusel, peaks komisjon tagama liidu üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse vastavalt Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas[25].

(16) Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust tuleks parandada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist liidu tasandil. Liit peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust nende transpordiressursside ühendamisel ning vajaduse korral ja teatavatel tingimustel osalema täiendavate transpordivõimaluste rahastamisel.

(17) Selleks et saavutada parim tulemus ja tagada juurdepääs kannatavale elanikkonnale, tuleks abimissioonid kohapeal täielikult koordineerida. Komisjon peaks tagama lähetatud eksperdirühmadele asjakohase logistilise toe.

(18) Mehhanismi tuleks kasutada ka kolmandates riikides suurõnnetuste korral liidu kodanikele antava konsulaarabi toetamiseks, kui seda taotlevad liikmesriikide konsulaarasutused oma kodanike jaoks või juhtriik või kõigi liidu kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik. Juhtriigi mõistet tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu suunistega konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta[26].

(19) Kui kodanikukaitseoperatsioonide toetuseks peetakse asjakohaseks sõjaliste vahendite kasutamist, siis peaks järgima sõjaväega tehtavas koostöös korda, menetlusi ja kriteeriume, mille nõukogu või selle pädevad organid on kehtestanud, et teha mehhanismile kättesaadavaks kodanikuühiskonna kaitsega seonduvad sõjalised vahendid.

(20) Võimalik peaks olema Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA) osalevate Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osavõtt.

(21) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva otsuse rakendamiseks, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Kõnealuseid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, eelkõige kooskõlas kontrollimenetlusega[27].

(22) Liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärki üksi saavutada ning kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, arvestades mehhanismi toimimisest saadavat kasu inimkaotuste ning kahju vähenemise näol. Kui suurõnnetuses kannatanud liikmesriigi reageerimisvõime ei ole piisav, siis peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus taotleda mehhanismilt oma kodanikukaitseressursside ja muude hädaolukordadele reageerimise ressursside täiendamist. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23) Käesolev otsus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend)[28] [ajakohastatakse 2014.–2020. aastaks, kui uus õigusakt on vastu võetud] reguleerimisalasse jäävaid meetmeid, liidu tervishoiu valdkonna tegevusprogramme käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid rahvatervisega seotud meetmeid ega tarbijakaitsega seotud meetmeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusest nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013[29] [ajakohastatakse 2014.–2020. aastaks, kui uus õigusakt on vastu võetud].

(24) Järjepidevuse huvides ei tohiks käesolev otsus hõlmata meetmeid, mis kuuluvad nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsuse 2007/124/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”)[30] [ajakohastatakse, kui uus õigusakt on 2014.–2020. aastaks vastu võetud] reguleerimisalasse või mis on seotud avaliku korra säilitamise ning sisejulgeoleku kaitsmisega. Käesolevat otsust ei kohaldata nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta)[31] hõlmatud meetmete suhtes.

(25) Käesoleva otsuse sätted ei tohiks piirata Euratomi lepingu kohaste õiguslikult siduvate õigusaktide vastuvõtmist, milles sätestatakse meetmed eriolukordadeks tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul.

(26) Terrorismiaktide ning tuuma- või kiirgusõnnetuste puhul peaks mehhanism hõlmama valmisoleku- ja reageerimismeetmeid üksnes kodanikukaitse vallas.

(27) Käesoleva otsusega hõlmatakse merereostuse ennetamise, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise meetmeid, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) [ajakohastatakse, kui uus akt on vastu võetud] reguleerimisalasse kuuluvad meetmed.

(28) Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamine, võib komisjon rahastada selliseid ettevalmistuse, järelevalve, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega seotud meetmeid, mida on vaja programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks.

(29) Kodanikukaitse rahastamisvahendiga seotud kulude hüvitamine, riigihankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine peaks toimuma vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[32] (edaspidi „finantsmäärus”). Kodanikukaitsealase tegevuse eripära tõttu tuleks sätestada, et toetusi võib anda ka eraõiguslikele isikutele. Samuti on oluline, et nimetatud määruse eeskirjad oleksid täidetud, eelkõige seoses selles sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega.

(30) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. Võtta tuleks asjakohaseid meetmeid, et hoida ära rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendid kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[33] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[34] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[35].

(31) Käesoleva otsusega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 lähtesumma, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX. YY 2012. aasta eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [17] tähenduses. Kõnealust lähtesummat rahastatakse osaliselt 2014.–2020. aasta finantsraamistiku rubriigist 3 („Julgeolek ja kodakondsus”) ning osaliselt rubriigist 4 („EL kui ülemaailmne partner”).

(32) Käesoleva otsuse finantssätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, kuna need on seotud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Eesmärk, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Üldeesmärk ja reguleerimisese

1. Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanismi (edaspidi „mehhanism”) eesmärk on toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid kodanikukaitse vallas, parandades loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tõhusust.

2. Mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda.

3. Liidu sekkumine tõstab liikmesriikide ennetus-, valmisoleku- ja reageerimisvõimet, et vastu seista suurõnnetustele, minimeerides inimkaotusi ja materiaalset kahju. Käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid üksinda tegutsedes täiel määral saavutada ning kavandatava meetmete ulatuse või mõju tõttu saab selle paremini saavutada liidu tasandil.

4. Käesolevas otsuses kehtestatakse üldeeskirjad ja eeskirjad rahalise abi andmiseks mehhanismi raames.

5. Mehhanism ei mõjuta liikmesriikide vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara õnnetuste eest ning tagada hädaolukordade ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt toime tulla sellise ulatuse ja olemusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik ette valmistuda.

6. Mehhanism ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjaomastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.

7. Käesolevat otsust ei kohaldata [määruse (EÜ) nr 1717/2006, määruse (EÜ) nr 1257/96, määruse (EÜ) nr 1406/2002 ning liidu nende õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis käsitlevad tegevusprogramme tervishoiu, siseasjade ja õigusküsimuste valdkonnas].

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat otsust kohaldatakse meetmete suhtes, mis võetakse Euroopa Liidus ja artiklis 28 osutatud riikides igat liiki õnnetuste ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse meetmete suhtes, millega aidatakse reageerida mis tahes liiki suurõnnetuse otsestele kahjulikele tagajärgedele liidus või väljaspool liitu, kui abitaotlus on esitatud kooskõlas kõnealuse otsusega.

3. Käesoleva otsusega võetakse arvesse eraldatud, äärepoolseimate ja muude liidu piirkondade või saarte erivajadusi õnnetuse korral.

Artikkel 3

Erieesmärgid

1. Mehhanism toetab, koordineerib või täiendab koostöö tugevdamist liidu ja liikmesriikide vahel järgmiste erieesmärkide nimel:

(a) saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste vastu, ennetades või vähendades nende mõju ning edendades ennetuskultuuri;

(b) suurendada liidu valmisolekut õnnetustele reageerimiseks;

(c) kiirendada ja tõhustada hädaolukordadele reageerimise missioone suurõnnetuste või nende ohu korral.

2. Edusamme lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks hinnatakse muu hulgas järgmiste näitajate abil:

(a) edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kellel on õnnetuse ohjamise kava, nagu on sätestatud artiklis 4;

(b) edusammud õnnetusteks valmisoleku taseme tõstmisel, mõõdetuna mehhanismi raames hädaolukorrale reageerimiseks kättesaadavate vahendite hulga ning koostalitusvõimega;

(c) edusammud õnnetustele reageerimise parandamisel, mõõdetuna mehhanismi raames toimuvate missioonide kiiruse ja koordineeritusega ning osutatava abi vastavusega kohapealsetele vajadustele.

Näitajaid kasutatakse vastavalt vajadusele tulemuste jälgimiseks, hindamiseks ja läbivaatamiseks.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „õnnetus” – olukord, millel on või võib olla kahjulik mõju inimestele, keskkonnale või varale;

2. „suurõnnetus” – olukord, millel on või võib olla kahjulik mõju inimestele, keskkonnale või varale ning mis võib tingida abipalve esitamise käesoleva mehhanismi raames;

3. „reageerimine” – suurõnnetuse ajal või pärast suurõnnetust selle otsestele kahjulikele tagajärgedele suunatud tegevus mehhanismi raames;

4. „valmisolek” – inimeste ja materiaalsete vahendite valmisolek ja võime, mis tuleneb varasemast tegevusest ning mis võimaldab neil tagada tõhusalt kiire reageerimise hädaolukorrale;

5. „ennetamine” – tegevus, mille eesmärk on vähendada riske või ennetada inimestele, keskkonnale või varale õnnetustest tulenevat kahju;

6. „varajane hoiatamine” – õigeaegse ja tõhusa teabe andmine, mis võimaldab võtta meetmeid riskide vältimiseks või vähendamiseks ja tõhusaks reageerimiseks valmisoleku tagamiseks;

7. „moodul” – eelnevalt kindlaksmääratud ülesandest ja vajadustest lähtuv liikmesriikide vahendite iseseisev ja sõltumatu üksus või liikmesriikide liikuv operatiivne reageerimisrühm, millel on vajalikud inim- ja materiaalsed ressursid ning mida saab kirjeldada lähtuvalt selle tegevusvõimest või selle täidetava(te)st ülesandest/ülesannetest;

8. „riskihindamine” – üldine valdkondadevaheline riskide kindlakstegemise, analüüsi ja hindamise protsess riiklikul tasandil hindamiseks;

9. „riskijuhtimiskava” – liikmesriigi koostatud kavandamisvahend, et näha ette riske, prognoosida nende mõju ning töötada välja, valida ja rakendada meetmed, millega vähendada, kohandada ja leevendada riske ja nende mõju kulutasuvalt ning samuti luua raamistik eri valdkonnale või ohule omaste riskijuhtimisvahendite integreerimiseks ühtsesse üldplaani;

10. „vastuvõtva riigi toetus” – abi saava riigi ja transiidiriikide tegevus valmisoleku- ja reageerimisetapil eesmärgiga eemaldada võimalikud takistused rahvusvahelise abi jagamisel ja kasutamisel;

11. „reageerimissuutlikkus” – abi, mida võidakse anda taotluse korral mehhanismi kaudu, sealhulgas moodulid, varustus, abisaadetised, eksperdiarvamused ja teenused.

PEATÜKK II

Ennetamine

Artikkel 5

Ennetusmeetmed

Ennetuseesmärkide ja -meetmete elluviimiseks teeb komisjon järgmist:

(a) võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, hea tava ja teabe jagamist;

(b) toetab ja soodustab liikmesriikide riskihindamist ja riskide kaardistamist;

(c) koostab ülevaate liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest, võttes arvesse ka kliimamuutuste edaspidist mõju, ning ajakohastab seda ülevaadet korrapäraselt;

(d) soodustab ja toetab liikmesriikide riskijuhtimiskavade, sealhulgas nende sisu käsitlevate suuniste koostamist ja rakendamist ning näeb vajaduse korral ette asjakohased stiimulid;

(e) suurendab teadlikkust riskiennetuse tähtsusest ja toetab liikmesriike üldsuse teavitamisel, harimisel ja teadlikkuse suurendamisel;

(f) toetab liikmesriike ja artiklis 28 osutatud kolmandaid riike suurõnnestuste ennetamisel;

(g) võtab ennetustegevuses täiendavaid ülesandeid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 6

Riskijuhtimiskavad

1. Selleks et tagada mehhanismi raames tulemuslik koostöö, edastavad liikmesriigid komisjonile oma riskijuhtimiskavad.

2. Riskijuhtimiskavades võetakse arvesse riiklikku riskihindamist ja muude asjaomaste riskide hindamist ning see on kooskõlas teiste selles liikmesriigis kehtivate asjaomaste kavadega.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende riskijuhtimiskavad valmivad ja edastatakse komisjonile kõige värskemal kujul hiljemalt 2016. aasta lõpuks.

PEATÜKK III

Valmisolek

Artikkel 7

Komisjoni üldised valmisolekumeetmed

Komisjon võtab järgmised valmisolekumeetmed:

(a) loob hädaolukordadele reageerimise keskuse, mis tagab ööpäevaringse operatiivse suutlikkuse ning teenindab liikmesriike ja komisjoni mehhanismi raames, ning haldab nimetatud keskust;

(b) haldab ühist hädaolukordade side- ja infosüsteemi, võimaldades teabe edastamist ja vahetamist hädaolukordadele reageerimise keskuse ning liikmesriikide kontaktpunktide vahel;

(c) aitab kaasa õnnetuste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada nimetatud süsteemide omavahelist sidusust ja sidusust hädaolukordadele reageerimise keskuse ja hädaolukordade side- ja infosüsteemiga. Kõnealustes süsteemides tuleb arvesse võtta olemasolevaid ja tulevasi teabe-, seire- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning neile tugineda;

(d) tagab ja säilitab võime mobiliseerida ja võimalikult kiiresti sündmuskohale saata eksperdirühmi, kes:

– hindavad abi taotleva riigi vajadusi;

– lihtsustavad vajaduse korral hädaolukorra abioperatsioonide koordineerimist kohapeal ja teevad vajaduse korral koostööd abi taotleva riigi pädevate asutustega;

– varustavad abi taotlevat riiki eksperdiarvamustega ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta;

(e) tagab ja säilitab suutlikkuse pakkuda eksperdirühmadele, moodulitele ja muule mehhanismi raames kasutatavale reageerimisvahenditele, aga samuti teistele osalejatele kohapeal, logistilist tuge ja abi;

(f) aitab liikmesriikidel eelpaigutada hädaolukorrale reageerimiseks vajalikud vahendid liidus asuvatesse logistikakeskustesse;

(g) võtab artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärkide saavutamiseks muid, mehhanismi raamistikus vajalikke toetavaid ja täiendavaid meetmeid.

Artikkel 8

Moodulid

1. Liikmesriigid teevad tööd moodulite arendamise suunas, eelkõige selleks, et need vastaksid esmatähtsatele sekkumis- või toetusvajadustele mehhanismi raames.

2. Moodulid koosnevad ühe või mitme mehhanismis osaleva riigi ressurssidest.

Moodulid suudavad täita eelnevalt määratud ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega on neid võimalik lähetada väga lühikese ajaga ja nad suudavad töötada teatava aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult.

Moodulid on koostalitusvõimelised teiste moodulitega. Nad läbivad väljaõppe ja õppused koostalitusnõuetele vastamiseks ning nad määratakse nende tegevuse eest vastutava isiku alluvusse.

Moodulid suudavad pakkuda abi muudele liidu organitele ja/või rahvusvahelistele institutsioonidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

3. Komisjon toetab jõupingutusi moodulite koostalitusvõime parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi head tava.

Artikkel 9

Liikmesriikide üldised valmisolekumeetmed

1. Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitse- või muus päästeteenistuses, kindlaks need moodulid või muud vahendid, mida saaks kasutada missiooni korraldamiseks või mida oleks võimalik luua ja lähetada väga lühikese ajaga, üldiselt 12 tunni jooksul alates abitaotluse esitamisest. Nad võtavad arvesse asjaolu, et mooduli või muu vahendi koosseis võib sõltuda suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest.

2. Liikmesriigid määravad eelnevalt kindlaks eksperdid, keda võib eksperdirühma koosseisus õnnetuskohale lähetada, nagu on täpsustatud artikli 7 punktis d.

3. Liikmesriigid kaaluvad võimalust anda vajaduse korral ka muud päästeabi, mida pädevad teenistused pakkuda suudavad, nagu konkreetse õnnetuse korral kasutatavad spetsialistid ja erivarustus, sealhulgas artikli 16 lõike 7 tähenduses, ja küsida valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja muudelt asjaomastelt üksustelt võimalikke ressursse.

4. Liikmesriigid võivad nõuetekohaseid julgeolekupiiranguid järgides anda teavet asjaomaste sõjaliste vahendite, näiteks transpordi ja logistilise või meditsiinilise toe kohta, mida võiks viimase abinõuna kasutada mehhanismi raames antava abi osana.

5. Liikmesriigid annavad komisjonile ekspertide, moodulite ja muu lõigetes 1–4 osutatud päästeabi kohta asjakohast teavet ja vajaduse korral ajakohastavad teavet viivitamata.

6. Liikmesriigid määravad kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastuvõtva riigi toetus teistelt liikmesriikidelt saadavale abile.

8. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende pakutava abi õigeaegne transport, saades taotluse korral selleks toetust komisjonilt.

Artikkel 10

Operatsioonide kavandamine

1. Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada hädaolukordadele reageerimise operatsioonide kavandamist mehhanismi raames. Selleks:

(a) töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja näidisstsenaariumid nii liidus kui ka väljaspool seda aset leidvate õnnetuste jaoks, võttes arvesse artiklis 6 osutatud riskijuhtimiskavasid;

(b) määravad liikmesriigid kindlaks ja kaardistavad peamised olemasolevad vahendid, mida nad saaksid nende stsenaariumide korral mehhanismi raames kättesaadavaks teha, ja teavitavad sellest komisjoni;

(c) töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja hädaolukorra lahendamise plaanid kõnealuste vahendite kasutuselevõtuks, sealhulgas transpordiks, ning vaatab need hädaolukordadest ja õppustest saadud kogemusi arvesse võttes läbi.

2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks ja tagavad koostoime mitterahalise abi ning ELi ja liikmesriikide humanitaarabi vahendite vahel hädaolukordadele reageerimise operatsioonide kavandamisel väljaspool liitu.

Artikkel 11

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus

1. Luuakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus liikmesriikide eelnevalt kindlaks määratud reageerimisvahendite vabatahtliku reservi näol.

2. Näidisstsenaariumide põhjal määrab komisjon koostöös liikmesriikidega kindlaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks vajatavate vahendite liigi ja arvu (edaspidi „suutlikkuse eesmärgid”).

3. Komisjon määrab kindlaks kvaliteedinõuded Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse suunatavatele vahenditele. Liikmesriigid vastutavad nende kvaliteedi tagamise eest.

4. Komisjon loob sertifitseerimise ja registreerimise protsessi vahendite jaoks, mille liikmesriigid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele kättesaadavaks teevad, ja haldab seda.

5. Vabatahtlikkuse alusel määravad liikmesriigid kindlaks ja registreerivad vahendid, mida nad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse suunavad. Kahe või mitme liikmesriigi pakutavad rahvusvahelised moodulid registreerivad ühiselt kõik mooduliga seotud liikmesriigid.

6. Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames registreeritud vahendid on komisjoni palvel hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu kättesaadavad mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni võimalikult kiiresti kõikidest mõjuvatest põhjustest, mis takistavad neil konkreetses hädaolukorras neid vahendeid kättesaadavaks teha.

7. Kasutuselevõtu korral jäävad vahendid liikmesriikide juhtimise ja kontrolli alla. Eri vahendite koordineerimise tagab komisjon hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu. Kui vahendeid mehhanismi raames operatsioonides ei kasutata, saavad liikmesriigid kasutada vahendeid oma riiklike vajaduste kohaselt.

8. Liikmesriigid ja komisjon tagavad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust kasutavate operatsioonide piisava nähtavuse.

Artikkel 12

Suutlikkuspuudujääkide käsitlemine

1. Komisjon jälgib edusamme suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ja teeb koostöös liikmesriikidega kindlaks puudujäägid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses.

2. Komisjon toetab liikmesriike suutlikkuspuudujääkide käsitlemisel ja nende kõrvaldamisel kõige asjakohasemal ja kulutasuvamal viisil, sealhulgas

a)      aidates huvitatud liikmesriikidel välja töötada reageerimisvahendeid, mida Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus ei taga või ei taga piisavas mahus, või

b)      töötades liidu tasandil välja reageerimisvahendeid, mis toimiksid ühise puhvrina ühiste riskide vastu, kui see on kulutasuvam.

3. Kõiki käesoleva artikli alusel välja töötatud vahendeid juhivad ja haldavad huvitatud liikmesriigid. Komisjon töötab välja vormid komisjoni ja kaasatud liikmesriikide vaheliste lepingute jaoks. Vahendeid haldavad liikmesriigid vastutavad vahendite registreerimise eest vastavalt riiklikule korrale.

4. Need vahendid on osa Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusest. Need tehakse kättesaadavaks hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks mehhanismi raames, kui seda taotleb komisjon hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu. Kui vahendeid mehhanismi raames ei kasutata, saavad neid haldavad liikmesriigid vahendeid kasutada oma riiklike vajaduste kohaselt.

5. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva artikli alusel välja töötatud vahendite piisava nähtavuse.

6. Iga kahe aasta tagant teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu suutlikkuse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja jätkuvatest puudujääkidest Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses.

7. Komisjon võib rakendusaktide abil kindlaks määrata kõnealuste vahendite väljatöötamise, haldamise, hooldamise ja mehhanismi raames liikmesriikidele kättesaadavaks tegemise korra, mis hõlmab järgmist:

(a) liikmesriikide toetamise kord selliste reageerimisvahendite väljatöötamisel, mida Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus muidu ei taga või ei taga piisavas mahus;

(b) liidu tasandil reageerimisvahendite väljatöötamise kord, et luua ühine puhver ühiste riskide vastu;

(c) punktides a ja b nimetatud vahendite haldamise ja hooldamise kord;

(d) punktides a ja b nimetatud vahendite liikmesriikidele mehhanismi raames kättesaadavaks tegemise kord.

8. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 13

Koolitus, saadud kogemused ja teadmiste levitamine

1. Koolituse, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas täidab komisjon järgmisi ülesandeid:

(a) loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate koolitusprogrammi ja -võrgustiku, mis hõlmaks õnnetuste ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, eesmärgiga parandada koordineeritust, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust moodulite ja artiklites 8, 9 ja 11 osutatud muude vahendite vahel ning parandades artikli 7 punktis d osutatud ekspertide pädevust. Programmi kuuluvad ühiskursused, õppused ja ekspertide vahetuskava, mis võimaldaks lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse;

(b) töötab välja juhiseid liidu ja rahvusvahelise kodanikukaitse koolituse kohta, sealhulgas koolitus ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kohta;

(c) korraldab ja toetab ennetuse, valmisoleku ja reageerimise peamisi külgi käsitlevaid õpikodasid, seminare ja katseprojekte;

(d) töötab välja mehhanismi raames korraldatud missioonidel, õppustel ja koolitustel saadud kogemuste, sealhulgas asjakohaste ennetuse, valmisoleku ja reageerimise aspektide programmi, levitab ja vajaduse korral rakendab neid kogemusi;

(e) soodustab ja julgustab mehhanismi tarvis uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist.

2. Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste palvel võib komisjon toetada nõu andmist ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta, lähetades kohale eksperdirühma.

IV PEATÜKK

Reageerimine

Artikkel 14

Liidus toimunud suurõnnetustest teatamine

1. Kui liidu territooriumil toimub suurõnnetus või tekib selle oht ja suurõnnetuse mõju on või võib olla piiriülene, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või tõenäoliselt toimub, sellest viivitamata komisjonile ja nendele liikmesriikidele, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui teatamiskohustus on juba käsitletud liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastes õigusaktides või kehtivates rahvusvahelistes lepingutes.

2. Kui liidu territooriumil toimub suurõnnetus või tekib selle oht ja üks või mitu liikmesriiki võivad taotleda sellega seoses abi, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või võib toimuda, viivitamata komisjonile, millal võib hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu esitatavat abitaotlust oodata, et võimaldada komisjonil vajaduse korral teavitada sellest muid liikmesriike ning oma pädevad asutused tööle rakendada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamine toimub vajaduse korral CECISe kaudu.

Artikkel 15

Liidus toimunud suurõnnetustele reageerimine

1. Liidu territooriumil toimunud suurõnnetuse või selle ohu korral võib liikmesriik taotleda abi hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne.

2. Kõrgendatud ohu olukorras võib liikmesriik taotleda abi ka hädaolukorrale reageerimise vahendite ajutise eelpaigutuse näol.

3. Abitaotluse saamisel võtab komisjon nõuetekohaselt ja viivitamata järgmised meetmed:

(a) edastab taotluse muude liikmesriikide kontaktpunktidele;

(b) kogub õnnetuse kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele;

(c) teeb viivitamata ettepaneku hädaolukorrale reageerimise kava kohta, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja eelnevalt välja töötatud hädaolukorra lahendamise plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendeid vastavalt nimetatud kavale;

(d) hõlbustab meeskondade, ekspertide, moodulite ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse välise päästeabi mobiliseerimist;

(e) võtab täiendavaid ülesandeid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

4. Iga liikmesriik, kellele abitaotlus suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama sellest ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu abi taotlevat riiki, teatades võimaliku pakutava abi ulatuse ja tingimused. Hädaolukordadele reageerimise keskus teavitab liikmesriike.

5. Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral päästemoodulitele või muudele vahenditele usaldatud ülesannete ulatuse. Kõnealuste ülesannete läbiviimise üksikasjad kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse. Abi taotlev liikmesriik võib taotleda ka eksperdirühma kasutamist, et toetada hindamist, hõlbustada kohapealset koordineerimist (liikmesriikide meeskondade vahel), anda tehnilist nõu või toetada muude ülesannete täitmist vastavalt vajadusele.

6. Abi taotlev liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada vastuvõtva riigi toetus saadavale abile.

Artikkel 16

Sidususe edendamine reageerimisel suurõnnetustele väljaspool liitu

1. Väljaspool liitu toimunud suurõnnetuse või selle ohu korral võib kannatanud riik, ÜRO ja selle asutused või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon taotleda abi hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu.

2. Komisjon toetab abi andmise sidusust järgmiste meetmete kaudu:

(a) peab pidevat dialoogi liikmesriikide kontaktpunktidega, eesmärgiga tagada mehhanismi kaudu hädaolukorrale reageerimiseks tõhusa ja ühtse Euroopa panuse andmine üldisse abiprojekti, seda eelkõige järgmiste meetmete abil:

– teavitab liikmesriike viivitamata kõikidest täielikest abitaotlustest;

– toetab olukorra ja vajaduste ühist hindamist, tehnilise nõu andmist ja/või abi kohapealse koordineerimise hõlbustamist kohapeal viibiva eksperdirühma kaudu;

– jagab asjaomaseid hinnanguid ja analüüse kõigi asjaomaste osalistega;

– annab ülevaate liikmesriikide poolt ja muude osaliste antava abi kohta;

– nõustab taotletava abiliigi osas tagamaks, et osutatav abi on kooskõlas vajaduste hinnanguga;

– pakub mis tahes praktilistest raskustest ülesaamiseks abi andmisel abi sellistes valdkondades nagu transiit ja toll;

(b) teeb viivitamata ettepaneku hädaolukorrale reageerimise kava kohta, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja eelnevalt välja töötatud hädaolukorra lahendamise plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendeid vastavalt nimetatud kavale;

(c) suhtleb kannatanud kolmanda riigiga selliste tehniliste üksikasjade osas nagu täpsed abivajadused, pakkumiste vastuvõtmine ning abi saamise ja jaotamise kohalik praktiline kord;

(d) suhtleb ja teeb koostööd ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürooga (UNOCHA) ja teiste asjaomaste üldises abiprojektis osalejatega, et maksimeerida koostoimet, üksteist täiendada ning vältida tegevuse dubleerimist ja lünki;

(e) suhtleb kõigi asjaomaste osalejatega, eelkõige mehhanismi raames toimuvate abimissioonide lõppetapis, et hõlbustada sujuvat üleandmist.

3. Piiramata komisjoni lõikes 2 kirjeldatud rolli ja pidades kinni kohustusest viivitamata mehhanismi kaudu operatiivselt reageerida, teavitab komisjon tegevust alustades Euroopa välisteenistust, et kodanikukaitseoperatsioonid ja üldised liidu suhted kannatanud riigiga oleksid omavahel sidusad.

4. Kohapeal tagatakse asjakohane suhtlus selles riigis asuva liidu delegatsiooniga, et hõlbustada kontakte kannatanud riigi valitsusega. Vajaduse korral annab liidu delegatsioon logistilist tuge kodanikukaitse eksperdirühmadele, millele osutatakse lõike 2 punkti a teises taandes.

5. Iga liikmesriik, kellele abitaotlus suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama sellest ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu hädaolukordadele reageerimise keskust, teatades igasuguse võimaliku pakutava abi ulatuse ja tingimused. Hädaolukordadele reageerimise keskus teavitab liikmesriike.

6. Käesoleva artikli raames toimuvad missioonid võivad kujutada endast iseseisvaid abimissioone või toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse UNOCHA kohaloleku korral täielikult nende üldisesse koordineerimistegevusse ning UNOCHA juhtrolli austatakse.

7. Mehhanism võib toetada ka suurõnnetuste korral kolmandates riikides konsulaarabi andmist ELi kodanikele, kui seda on taotlenud:

(a) liikmesriigi konsulaarasutused oma liikmesriigi kodanikele;

(b) juhtriik või liikmesriik, kes koordineerib abi kõigi liidu kodanike jaoks.

Toetust võib vajaduse korral küsida eelkõige liidu esindamata kodanike jaoks vastavalt nõukogu direktiivile 2012/X/EL[36].

8. Vajaduse korral võib komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi võtta täiendavaid ülesandeid, et tagada abi andmise sidusus.

9. Mehhanismi kaudu koordineerimine ei mõjuta kahepoolseid suhteid liikmesriikide ja kannatanud riigi vahel ega koostööd liikmesriikide ja ÜRO vahel. Selliseid kahepoolseid kontakte võib kasutada ka mehhanismi kaudu koordineerimise toetamiseks.

10. Käesolevas artiklis osutatud komisjoni roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondade, moodulite ja muu toetuse, sealhulgas sõjaliste vahendite suhtes. Komisjoni tegevus sidususe toetamiseks ei hõlma eelkõige korralduste andmist liikmesriikide meeskondadele, moodulitele ja muule abile, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt koordineerimisele peakorteri tasandil ja kohapeal.

11. Taotletakse koostoimet muude liidu vahenditega, eelkõige määruse (EÜ) nr 1257/96 raames rahastatavate meetmetega.

12. Liikmesriigid, kes pakuvad lõikes 1 osutatud hädaabi, hoiavad hädaolukordadele reageerimise keskust täielikult oma tegevusega kursis.

13. Mehhanismi raames kohapeal missioonis osalevad liikmesriikide meeskonnad ja moodulid suhtlevad tihedalt hädaolukordadele reageerimise keskusega ja lõike 2 punkti a teises taandes osutatud kohapealsete eksperdirühmadega.

Artikkel 17

Kohapealne abi

1. Komisjon võib valida, määrata ja lähetada eksperdirühma, mis koosneb liikmesriikide, komisjoni ning muude liidu talituste ja liidu ametite, UNOCHA või muude rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertidest, sõltuvalt liidus toimunud suurõnnetuse korral korraldatava missiooni eripärast kooskõlas artikli 15 lõikega 5 või artikli 13 lõikes 2 osutatud ennetus- ja valmisolekualase oskusteabe saamise taotlusest.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui komisjon toetab olukorra ja vajaduste ühist hindamist ja/või kohapealse abi koordineerimise hõlbustamist, lähetades sündmuskohale eksperdirühma, nagu on viidatud artikli 16 lõike 2 punkti a teises taandes.

3. Ekspertide valiku ja nimetamise kord on järgmine:

(a) Liikmesriigid nimetavad oma vastutusalas eksperdid, keda saab eksperdirühmade koosseisus lähetada.

(b) Komisjon valib eksperdid ja nende rühmade juhid, lähtudes nende kvalifikatsioonist ja kogemustest, sealhulgas mehhanismi raames läbitud koolituse tasemest ning eelnevast mehhanismi missioonides ja muudes rahvusvahelistes päästetöödes osalemise kogemusest. Valikul võetakse arvesse ka muid kriteeriume, sealhulgas keeleoskust, et tagada, et meeskonnal tervikuna on olemas konkreetses olukorras vajatavad oskused.

4. Kui lähetatakse eksperdirühmi, hõlbustavad need koordineerimist liikmesriikide päästemeeskondade vahel ja suhtlevad abi taotleva riigi pädevate asutustega. Hädaolukordadele reageerimise keskus hoiab tihedat sidet eksperdirühmadega ning pakub neile abi ning logistilist ja muud tuge.

5. Vajaduse korral võib komisjon kasutada logistilist tuge ja abivahendeid, et toetada eksperdirühmi, liikmesriikide mooduleid ja muid reageerimisvahendeid, mida mehhanismi raames kasutatakse.

Artikkel 18

Transport

1. Komisjon võib liikmesriike toetada juurdepääsu saamisel varustusele ja transpordiressurssidele järgmiste meetmete abil:

(a) teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, eesmärgiga sellist varustust ja transpordiressursse koondada;

(b) liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele;

(c) liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel.

2. Komisjon võib täiendada liikmesriikide pakutavat transporti, andes täiendavaid transpordiressursse, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks suurõnnetuste korral.

V PEATÜKK

Rahastamissätted

Artikkel 19

Eelarvevahendid

1. Käesoleva otsuse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014–2020 on jooksevhindades 513 000 000 eurot.

Jooksevhindades 276 000 000 eurot saadakse finantsraamistiku rubriigist 3 „Turvalisus ja kodakondsus” ning jooksevhindades 237 000 000 eurot rubriigist 4 „EL kui ülemaailmne partner”.

2. Abisaajate hädaolukorrale reageerimise meetmete eest tehtud tagasimaksetest tulenevad assigneeringud moodustavad sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.

3. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.

Need võivad eelkõige hõlmata kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamis- ja teabevahetusmeetmetega, sealhulgas Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisega niivõrd, kui see on seotud käesoleva otsuse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud IT-võrkudega, mis keskenduvad teabe töötlemisele ja -vahetusele (sealhulgas nende ühendamine olemasolevate või tulevaste süsteemidega, mille eesmärk on edendada valdkonnaülest andmevahetust, ning seotud varustus), koos kõigi muude tehnilise ja haldusabi kulutustega, mida komisjon selle programmi juhtimiseks tegema peab.

Artikkel 20

Abikõlblikud üldmeetmed

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised üldmeetmed:

(a) uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga hõlbustada teadmiste, hea tava ja teabe jagamist ning parandada ennetamist, valmisolekut ning tõhusat reageerimist;

(b) koolitus, õppused, õpikojad, töötajate ja ekspertide vahetus, koostöövõrkude loomine, näidisprojektid ja tehnosiire ennetamise, valmisoleku ja tõhusa reageerimise parandamiseks;

(c) järelevalve- ja hindamismeetmed;

(d) üldsuse teavitamine, harimine ja teadlikkuse suurendamine ning sellega seotud teabe levitamine, et vähendada õnnetuste mõju liidu kodanikele ja aidata liidu kodanikel end paremini kaitsta;

(e) mehhanismi raames toimunud missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine, sealhulgas valdkondade kohta, mis on olulised ennetuse ja valmisoleku jaoks;

(f) teabevahetusmeetmed ja meetmed, et edendada ennetuse, valmisoleku ja reageerimise valdkonnas toimuva Euroopa kodanikukaitsealase töö nähtavust.

Artikkel 21

Abikõlblikud ennetus- ja valmisolekumeetmed

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised ennetus- ja valmisolekumeetmed:

(a) riskijuhtimiskavade ja kogu liitu hõlmava riskide ülevaate ettevalmistamine;

(b) hädaolukordadele reageerimise keskuse pakutavate funktsioonide säilitamine kooskõlas artikli 7 punktiga a, et hõlbustada kiiret reageerimist suurõnnetuse korral;

(c) suutlikkusvaru loomine ja säilitamine võrgustiku kaudu, mis ühendab liikmesriikide koolitatud eksperte, kes saaksid tulla hädaolukordadele reageerimise keskusele lühikese ajaga appi, et täita järelevalve-, teavitamis- ja koordineerimisülesandeid;

(d) ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi ning selle töövahendite loomine ja haldamine, mis võimaldab mehhanismi raames edastada ja vahetada teavet hädaolukordadele reageerimise keskuse ning liikmesriikide ja muude osalejate kontaktpunktide vahel;

(e) õnnetuste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele kaasa aitamine, et võimaldada kiiret reageerimist ning soodustada nimetatud süsteemide omavahelist sidusust ning sidusust hädaolukordadele reageerimise keskuse ja CECISega. Kõnealused süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid ja tulevasi teabe-, järelevalve- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning tuginevad nendele;

(f) hädaolukordadele reageerimise operatsioonide kavandamine mehhanismi raames, sealhulgas näidisstsenaariumite väljatöötamise, vahendite kaardistamise ja hädaolukorra lahendamise plaanide kaudu;

(g) artiklis 11 osutatud Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomine ja säilitamine.

Liit toetab selle punkti alla kuuluvaid meetmeid rahaliselt vahendi liigist lähtudes määratud ühikuhinna alusel, kusjuures toetus ei tohi ületada 25 % kõigist abikõlblikest kuludest;

(h) puudujääkide kindlakstegemine ja kõrvaldamine Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses vastavalt artiklile 12.

Selle punktiga kooskõlas võetud meetmed tuginevad põhjalikule vajaduste ja tulude-kulude analüüsile vahendi liigi kaupa, võttes arvesse asjaomaste riskide tõenäosust ja mõju. Liidu rahaline toetus selle punkti alla kuuluvatele meetmetele ei tohi ületada 85 % kõigist abikõlblikest kuludest;

(i) vajaliku logistilise suutlikkuse olemasolu tagamine, et pakkuda tehnilist abi ja tuge Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse rakendamisele, eksperdirühmadele, muudele moodulitele ning reageerimisvahenditele, mida mehhanismi raames kasutatakse, samuti teistele osalejatele kohapeal;

(j) liikmesriikide toetamine hädaabivahendite eelpaigutamisel liidus asuvatesse logistikakeskustesse.

Artikkel 22

Abikõlblikud reageerimismeetmed

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised hädaolukordadele reageerimise meetmed:

(a) eksperdirühmade lähetamine koos vajaliku varustusega kooskõlas artikliga 17;

(b) artikli 21 punktides g, h ja i osutatud vahendite kasutuselevõtt suurõnnetuste korral, kui komisjon seda hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu taotleb;

(c) liikmesriikide toetamine juurdepääsu saamisel varustusele, transpordiressurssidele ja nendega seotud logistikale, nagu täpsustatud artiklis 23;

(d) kõik muud toetavad ja täiendavad meetmed, mis on mehhanismi raames vajalikud artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 23

Abikõlblikud meetmed varustuse, transpordiressursside ja nendega seotud logistika valdkonnas

1. Rahalise abi saamiseks on mehhanismi raames kõlblikud järgmised varustusele, transpordiressurssidele ja nendega seotud logistikale juurdepääsu andmise meetmed:

(a) teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, eesmärgiga lihtsustada sellise varustuse ja transpordiressursside koondamist;

(b) liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele;

(c) liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel;

(d) selliste transpordiressursside ja nendega seotud logistika rahastamine, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks suurõnnetuste korral. Sellised meetmed on abikõlblikud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

· mehhanismi raames on esitatud abitaotlus kooskõlas artiklitega 15 ja 16;

· täiendavad transpordiressursid on vajalikud tõhusaks reageerimiseks hädaolukordadele mehhanismi raames;

· abi vastab hädaolukordadele reageerimise keskuse kindlaksmääratud vajadustele ning seda antakse kooskõlas hädaolukordadele reageerimise keskuse antud soovitustele tehniliste näitajate, kvaliteedi, ajastamise ja abi andmise korra kohta;

· taotlev riik, ÜRO või selle asutused või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon on mehhanismi raames antava abi vastu võtnud;

· abi täiendab kolmandates riikides tekkinud hädaolukorra puhul üldist liidu humanitaarabi, kui sellist abi antakse.

2. Transpordiressurssidele ja nendega seotud logistikale antava liidu rahalise toetuse summa ei tohi ületada 85 % kogu abikõlblikest kuludest. Transpordiressurssidele ja nendega seotud logistikale antava liidu rahalise toetuse summa võib katta maksimaalselt 100 % kogu abikõlblikest kuludest, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

(a) kulud on seotud logistiliste operatsioonidega transpordikeskustes (hõlmates muuhulgas lasti peale- ja mahalaadimist ja laopinna renti);

(b) kulud on seotud kohaliku transpordiga ja on vajalikud vahendite koondamise hõlbustamiseks või abi andmise koordineerimiseks;

(c) kulud on seotud artikli 21 punktides g, h ja i nimetatud vahendite transpordiga.

3. Kui transpordi- ja sellega seotud logistikaoperatsioonid hõlmavad mitut liikmesriiki, siis võib üks liikmesriik võtta juhtimise ja taotleda liidu rahalist abi kogu operatsioonile.

4. Kui liikmesriik taotleb mehhanismi kaudu rahalist abi, võib ta taotleda liidu rahalist abi ka väljaspool oma territooriumi asuvate vahendite transportimiseks.

5. Kui liikmesriik palub komisjonil tellida transpordi- ja sellega seotud logistikateenused, siis võib komisjon nõuda nende kulude osalist hüvitamist vastavalt eelmistes lõikudes kehtestatud rahastamismääradele.

Artikkel 24

Abisaajad

Käesoleva otsuse alusel võib toetusi anda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

Artikkel 25

Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1. Komisjon annab liidu rahalist abi kooskõlas finantsmäärusega.

2. Käesoleva otsuse alusel võidakse anda rahalist abi ükskõik millises vormis, mis on kehtestatud finantsmääruses, eelkõige toetusena, kulude hüvitamisena, riigihankelepingute vormis või maksetena sihtfondidesse.

3. Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid vastavalt artikli 31 lõikes 2 osutatud korrale, välja arvatud meetmete puhul, mis kuuluvad IV peatükis kirjeldatud ettenägematutele hädaolukordadele reageerimise alla. Tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Toetuste puhul sisaldavad need prioriteete, peamisi hindamiskriteeriume ja maksimaalset kaasrahastamise määra.

Artikkel 26

Liidu meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus

1. Käesoleva otsuse alusel rahalist abi saavad meetmed ei saa abi liidu muudest rahastamisvahenditest.

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahalise abi taotlejad ja sellise abi saajad annavad komisjonile teavet muudest allikatest, sealhulgas liidu üldeelarvest, saadud rahalise abi ning sellise abi saamiseks menetluses olevate taotluste kohta.

2. Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega. Kolmandates riikides osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe.

3. Kui mehhanismi alusel antav abi aitab liidul osutada laiemat abi humanitaarvaldkonnas, siis peavad käesoleva otsuse alusel rahalist abi saavad meetmed olema kooskõlas Euroopa humanitaarabi valdkonna konsensuses osutatud humanitaarpõhimõtetega.

Artikkel 27

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva otsuse alusel rahastatud liidu vahenditest.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva otsuse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

VI PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 28

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalus

1.         Mehhanismis võivad osaleda järgmised osalised:

(a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTAs) osalevad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus kehtestatud tingimustele ja teised Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad;

(b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele nende riikide osalemise kohta liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

2.         Artiklis 20 ja artikli 21 punktides a–f osutatud rahalist abi võib anda ka Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele ning samuti mehhanismis mitteosalevatele potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

3.         Rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid võivad teha koostööd mehhanismi raames toimuvates meetmetes, kui seda võimaldavad asjaomased kahe- või mitmepoolsed lepingud nende organisatsioonide ja liidu vahel.

Artikkel 29

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 30

Rakendusaktid

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid järgmistes küsimustes:

(a) artikli 7 punktiga a ette nähtud hädaolukordadele reageerimise keskuse toimimine;

(b) artikli 7 punktiga b ette nähtud ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi toimimine;

(c) artikliga 17 ette nähtud eksperdimeeskondade suhtes kohaldatav kord, sealhulgas ekspertide valiku tingimused;

(d) artikliga 8 ette nähtud moodulite kindlaksmääramise tingimused;

(e) artikliga 9 ette nähtud abimissioonideks kättesaadavate ressurssidega seotud tingimused;

(f) artikliga 11 ette nähtud hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimine vabatahtlikkuse alusel tegutseva reservi näol;

(g) artikliga 12 ette nähtud kord Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puudujääkide kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks;

(h) artikliga 13 ette nähtud koolitusprogrammi suhtes kohaldatav kord;

(i) artikliga 15 ette nähtud liidusiseste missioonide suhtes kohaldatav kord ja artikliga 16 ette nähtud liiduväliste missioonidele kohaldatav kord;

(j) artiklitega 18 ja 23 ette nähtud transpordi kord.

2. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, siis kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, siis ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 32

Hindamine

1. Rahalist abi saavate meetmete suhtes teostatakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.

2. Komisjon hindab käesoleva otsuse kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(a) hindamise vahearuande käesoleva otsuse rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kohta hiljemalt 30. juuniks 2017;

(b) teatise käesoleva otsuse rakendamise jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2018;

(c) järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2021.

Vajaduse korral lisatakse hindamistulemustele ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 33

Üleminekusäte

1. Otsuse 2007/162/EÜ, Euratom[37] põhjal enne 1. jaanuari 2014 algatatud meetmeid hallatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuse otsuse sätetele.

2. Liikmesriigid tagavad riiklikul tasandil sujuva ülemineku eelmise kodanikukaitse rahastamisvahendi raames ellu viidud meetmete ja käesoleva otsusega kehtestatud uute sätete alusel ellu viidavate meetmete vahel.

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/162/EÜ, Euratom ja otsus 2007/779/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks. Ilma et see piiraks artikli 33 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artikleid 1–14 kuni 31. detsembrini 2013 (kaasa arvatud).

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid tuleb lugeda lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 19–27 (finantssätted) kohaldatakse siiski alles 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 36

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

1. LISA

Vastavustabel

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom || Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom || Käesolev otsus

Artikli 1 lõige 1 || || _

Artikli 1 lõige 2 || || Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 3 || || _

Artikli 1 lõige 4 || || Artikli 2 lõige 3

|| Artikli 1 lõige 1 || _

|| Artikli 1 lõike 2 esimene lõik || Artikli 1 lõige 2

|| Artikli 1 lõike 2 teine lõik || Artikli 1 lõige 6

Artikli 2 lõige 1 || || Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2 || || Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 3 || || Artikli 1 lõige 7

|| Artikli 2 lõige 1 || _

|| Artikli 2 lõige 2 || Artikli 13 lõike 1 punkt a

|| Artikli 2 lõige 3 || Artikli 13 lõike 1 punkt c

|| Artikli 2 lõige 4 || Artikli 7 punkt d

|| Artikli 2 lõige 5 || Artikli 7 punkt a

|| Artikli 2 lõige 6 || Artikli 7 punkt b

|| Artikli 2 lõige 7 || Artikli 7 punkt c

|| Artikli 2 lõige 8 || Artikli 18 lõige 1

|| Artikli 2 lõige 9 || Artikli 18 lõige 2

|| Artikli 2 lõige 10 || Artikli 16 lõige 7

|| Artikli 2 lõige 11 || _

Artikkel 3 || Artikkel 3 || Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1 || || Artikkel 20

Artikli 4 lõike 2 punkt a || || Artikli 22 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt b || || Artikli 22 punkt c ja artikli 23 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 4 lõike 2 punkt c || || Artikli 23 lõike 1 punkt d

Artikli 4 lõige 3 || || Artikli 23 lõige 2

Artikli 4 lõige 4 || || Artikli 30 lõike 1 punkt j

|| Artikli 4 lõige 1 || Artikli 9 lõige 1

|| Artikli 4 lõige 2 || Artikli 9 lõige 2

|| Artikli 4 lõige 3 || Artikli 8 lõiked 1 ja 2

|| Artikli 4 lõige 4 || Artikli 9 lõige 3

|| Artikli 4 lõige 5 || Artikli 9 lõige 4

|| Artikli 4 lõige 6 || Artikli 9 lõige 5

|| Artikli 4 lõige 7 || Artikli 9 lõige 8

|| Artikli 4 lõige 8 || Artikli 9 lõige 6

Artikkel 5 || || Artikkel 24

|| Artikli 5 lõige 1 || Artikli 7 punkt a

|| Artikli 5 lõige 2 || Artikli 7 punkt b

|| Artikli 5 lõige 3 || Artikli 7 punkt c

|| Artikli 5 lõige 4 || Artikli 7 punkt d

|| Artikli 5 lõige 5 || Artikli 13 lõike 1 punkt a

|| Artikli 5 lõige 6 || _

|| Artikli 5 lõige 7 || Artikli 13 lõike 1 punkt d

|| Artikli 5 lõige 8 || Artikli 13 lõike 1 punkt e

|| Artikli 5 lõige 9 || Artikkel 18

|| Artikli 5 lõige 10 || Artikli 7 punkt e

|| Artikli 5 lõige 11 || Artikli 7 punkt g

Artikli 6 lõige 1 || || Artikli 25 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 || || Artikli 25 lõige 2

Artikli 6 lõige 3 || || Artikli 25 lõike 3 teine ja kolmas lause

Artikli 6 lõige 4 || || Artikli 25 lõike 3 teine ja kolmas lause

Artikli 6 lõige 5 || || Artikli 25 lõike 3 esimene lause

Artikli 6 lõige 6 || || _

|| Artikkel 6 || Artikkel 14

Artikkel 7 || || Artikli 28 lõige 1

|| Artikli 7 lõige 1 || Artikli 15 lõige 1

|| Artikli 7 lõige 2 || Artikli 15 lõige 3

|| Artikli 7 lõike 2 punkt a || Artikli 15 lõike 3 punkt a

|| Artikli 7 lõike 2 punkt c || Artikli 15 lõike 3 punkt b

|| Artikli 7 lõike 2 punkt b || Artikli 15 lõike 3 punkt d

|| Artikli 7 lõike 3 esimene ja kolmas lause || Artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 5

|| Artikli 7 lõige 4 || Artikli 15 lõige 5

|| Artikli 7 lõige 5 || _

|| Artikli 7 lõige 6 || Artikli 17 lõike 4 esimene lause

Artikkel 8 || || Artikkel 26

|| Artikli 8 lõike 1 esimene lõik || Artikli 16 lõige 1

|| Artikli 8 lõike 1 teine lõik || Artikli 16 lõike 6 esimene lause

|| Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik || _

|| Artikli 8 lõike 1 neljas lõik || _

|| Artikli 8 lõige 2 || Artikli 16 lõige 3

|| Artikli 8 lõige 3 || _

|| Artikli 8 lõike 4 punkt a || Artikli 16 lõike 2 punkt a

|| Artikli 8 lõike 4 punkt b || Artikli 16 lõike 2 punkt c

|| Artikli 8 lõike 4 punkt c || Artikli 16 lõike 2 punkt d

|| Artikli 8 lõike 4 punkt d || Artikli 16 lõike 2 punkt e

|| Artikli 8 lõige 5 || Artikli 16 lõige 8

|| Artikli 8 lõike 6 esimene lõik || Artikli 17 lõige 1 ja lõike 3 punkt b

|| Artikli 8 lõike 6 teine lõik || Artikli 17 lõike 4 teine lause

|| Artikli 8 lõike 7 esimene lõik || _

|| Artikli 8 lõike 7 teine lõik || Artikli 16 lõike 6 teine lause

|| Artikli 8 lõike 7 kolmas lõik || Artikli 16 lõige 9

|| Artikli 8 lõike 7 neljas lõik || Artikli 16 lõige 11

|| Artikli 8 lõike 7 viies lõik || _

|| Artikli 8 lõige 8 || Artikli 16 lõige 10

|| Artikli 8 lõike 9 punkt a || Artikli 16 lõige 12

|| Artikli 8 lõike 9 punkt b || Artikli 16 lõige 13

Artikkel 9 || || Artikli 16 lõige 6

|| Artikkel 9 || Artikkel 18

Artikkel 10 || || Artikli 19 lõige 3

|| Artikkel 10 || Artikkel 28

Artikkel 11 || || _

|| Artikkel 11 || Artikkel 29

Artikli 12 lõige 1 || || Artikli 27 lõige 1

Artikli 12 lõige 2 || || _

Artikli 12 lõige 3 || || _

Artikli 12 lõige 4 || || _

Artikli 12 lõige 5 || || _

|| Artikli 12 lõige 1 || Artikli 30 lõike 1 punkt e

|| Artikli 12 lõige 2 || Artikli 30 lõike 1 punkt a

|| Artikli 12 lõige 3 || Artikli 30 lõike 1 punkt b

|| Artikli 12 lõige 4 || Artikli 30 lõike 1 punkt c

|| Artikli 12 lõige 5 || Artikli 30 lõike 1 punkt h

|| Artikli 12 lõige 6 || Artikli 30 lõike 1 punkt d

|| Artikli 12 lõige 7 || _

|| Artikli 12 lõige 8 || _

|| Artikli 12 lõige 9 || Artikli 30 lõike 1 punkt i

Artikkel 13 || Artikkel 13 || Artikkel 31

Artikkel 14 || || Artikkel 19

Artikkel 15 || Artikkel 14 || Artikkel 32

|| Artikkel 15 || Artikkel 34

Artikkel 16 || || Artikli 35 lõige 2

Artikkel 17 || Artikkel 16 || Artikkel 36

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek:

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[38]) struktuurile

Asjaomane poliitikavaldkond ja asjaomased tegevusalad:

23 03 – Kodanikukaitse rahastamisvahend

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[39]

ü Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesoleva otsusega luuakse liidu kodanikukaitse mehhanism, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid kodanikukaitse vallas, parandades loodus- ja inimtegevuse tagajärjel toimuvate õnnetuste vältimise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise süsteemide tulemuslikkust.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

SAAVUTADA KÕRGETASEMELINE KAITSE ÕNNETUSTE VASTU, ENNETADES VÕI VÄHENDADES NENDE MÕJU NING EDENDADES ENNETUSKULTUURI;

Erieesmärk nr 2

SUURENDADA LIIDU VALMISOLEKUT ÕNNETUSTELE REAGEERIMISEKS;

Erieesmärk nr 3

KIIRENDADA JA TÕHUSTADA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE MISSIOONE SUURÕNNETUSTE VÕI NENDE OHU KORRAL.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

23 03 KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek:     

- võimaldab liidul toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid kodanikukaitse vallas liidu kodanikukaitsemehhanismi (edaspidi „mehhanism”) kaudu 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal, hõlmates eelkõige:

a) meetmeid, et ennetada või vähendada õnnetuse mõju;

b) meetmeid, mis on kavandatud selleks, et parandada ELi valmisolekut reageerida õnnetustele, sealhulgas meetmed ELi kodanike teadlikkuse suurendamiseks;

c) õnnetuste korral mehhanismi raames abimissioonideks võetavad meetmed.

Käesolev ettepanek võimaldab jätkata meetmeid õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise vallas, mis on hõlmatud nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom ja mida rahastatakse kodanikukaitse rahastamisvahendi kaudu (2007/162/EÜ, Euratom). Siia kuulub liikmesriikide eelnevalt kindlaks määratud vahenditel põhineva Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomine, Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskuse rajamine, transpordikorralduse tugevdamine ja ühtlustamine ning liikmesriikide toetamine riiklike riskijuhtimiskavade väljatöötamisel.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Erieesmärk: saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste vastu, ennetades või vähendades nende mõju ning edendades ennetuskultuuri.

1. Riikliku riskihindamis- ja kriisijuhtimiskavaga liikmesriikide arv.

2. Teadmusbaasi parandamiseks korraldatud uuringute ja projektide arv ja liik.

3. Uute tehnoloogiate kasutuselvõtt.

Erieesmärk: suurendada liidu valmisolekut õnnetustele reageerimiseks.

1. Nõutaval tasemel kvalifitseeritud ekspertide arv.

2. Koolituse õppekavas sisalduvate koolituste ja õppuste arv ja liik ning kursuste liigid.

3. Koolitajate/koolitatavate vahetuste arv ELi koolitusvõrgustiku raames.

4. Vabatahtlikkuse alusel tegutsevasse reservi (hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse) antud vahendite hulk ja liik.

5. Vabatahtlikkuse alusel tegutsevasse reservi varustust andnud liikmesriikide arv.

6. ELi kaasrahastamise summad vabatahtlikkuse alusel tegutseva reservi vahendite jaoks.

7. Kindlaks tehtud kriitilise tähtsusega suutlikkuspuudujääkide hulk ja liik.

8. ELi kaasrahastamisega ja kaasrahastamiseta kõrvaldatud suutlikkuspuudujääkide arv ja liik.

9. Komisjonis liikmesriikide abiga kõiki võimalikke suurõnnetuse liike hõlmavate hädaolukordadele reageerimise stsenaariumide koostamine ELi-siseseks ja -väliseks tegevuseks.

10. Komisjonis liikmesriikide abiga liikmesriikides olemasoleva vahendite täieliku nimistu koostamine ja puudujääkide analüüs.

Erieesmärk: kiirendada ja tõhustada hädaolukordadele reageerimise missioone suurõnnetuste või nende ohu korral.

1. Missioonide kiirus: aeg abitaotluse ja kohapeal abi kasutuselevõtu vahel, samuti hindamis-/koordineerimisrühmade täielik toimimine.

2. Reservist kasutusele võetud vahendite ja liikmesriikidelt sellele lisaks saadud ajutiste pakkumiste suhe.

3. Kõige prioriteetsemate vajaduste täitmise määr.

4. Transporditoetuste ja -teenuste arv ja maht.

5. Üksikute toetuse-/teenusetaotluste ning finantstehingute menetlemisele kulunud aeg.

6. ELi kaasrahastamise summad transpordialaseks tegevuseks (sealhulgas keskmine määr missiooni kohta).

7. Transpordialase tegevuse ELi-poolse kaasrahastamise ja transpordikulude kogusumma suhe.

8. Kannatanud liikmesriikidele määratud toetuste/teenuste hulk ja neile transpordialaseks tegevuseks antud ELi-poolse kaasrahastamise kogusumma.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ELi kodanikukaitsepoliitika põhineb nõukogu piiramatu kestusega otsusel 2007/779/EÜ, Euratom ning nõukogu otsusel 2007/162/EÜ, Euratom. Viimasena nimetatud otsuse abil, mis kaotab kehtivuse 2013. aasta lõpus, rahastatakse mehhanismi raames võetavaid meetmeid.

Lihtsustamise huvides on kaks eespool nimetatud seadusandlikku algatust ühendatud üheks seadusandlikuks ettepanekuks, mille eesmärk on parandada ja veelgi tugevdada liidu kodanikukaitse mehhanismi 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal.

Käesolev ettepanek tugineb kahele olemasolevale õigusaktile, mis reguleerivad kodanikukaitset koos 2010. aasta teatisega „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll”, ning selles võetakse arvesse 2007.–2009. aasta kodanikukaitsealaste õigusaktide üldisel hindamisel kindlaks tehtud puudujääke.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on toetada meetmeid hindamisel kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks. Peamised meetmed on järgmised:

1) hädaolukordadele reageerimise keskuse rajamine, millega tagatakse ööpäevaringne operatiivsuutlikkus ning mis aitab liikmesriikidel ja komisjonil mehhanismi eesmärke saavutada;

2) üleminek tagajärgedepõhiselt ja igale juhtumile eraldi lähenevalt koordineerimiselt ettekavandatud, -korraldatud ja -arvatavale ELi kodanikukaitse süsteemile;

3) reageerimissuutlikkuse vallas kriitilise tähtsusega puudujääkide kindlakstegemine ja lahendamine;

4) transpordialase toetuse rahaline ja logistiline parandamine ja kulutasuvamate transpordioperatsioonide saavutamine ning 5) riiklike riskijuhtimiskavade ja ELi hõlmava ohuülevaate koostamine.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi lisaväärtus väljendub järgmisel kujul:

- inimkaotuste ning keskkonna-, majandusliku ja materiaalse kahju vähendamine;

- kodanikukaitsealase tegevuse parem koordineerimine, kuna kõik abipakkumised kogutakse kokku järelevalve- ja teabekeskusesse kannatanud riigi ametiasutustele vastuvõtmiseks;

- kulutasuvus, kuna kannatanud riigi poolt vastu võetud abi saab ühendada teiste riikide abiga transpordikorra kaudu;

- suurem tõhusus, sest valmisoleku tase on kõrgem ja riskijuhtimispoliitika on sidusam;

- sidus ja tulemuslik reageerimine kiirreageerimisvõime loomise kaudu, et olla abiks kõikjal ELis ja vajadusel kolmandates riikides;

- ELi reageerimine õnnetustele on paremini nähtav;

- väheste vahendite parem kasutamine ELi rahastatud vahendite jagamise kaudu.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolevad ettepanekud tuginevad järgmistele õppetundidele:

- alates mehhanismi loomisest 2001. aastal selle raames hädaolukordade lahendamisel saadud kogemused;

- alates 2007. aastast valmisoleku- ja ennetamisalaste konkursside raames rahastatud projektide tulemusel saadud kogemused;

- 2008. aastal käivitatud konkursi „Konkursikutse – Katseprojekt liikmesriikidevahelise koostöö tihendamiseks metsatulekahjudega võitlemisel” raames rahastatud katseprojektist saadud kogemused;

- ELi kiirreageerimisvõime ettevalmistava tegevuse raames rahastatud 17 projektist ja kolmest lepingust saadud kogemused;

- Euroopa Parlamendi 4. septembri 2007. aasta resolutsioon nimetatud aasta suvel toimunud loodusõnnetuste kohta;

- teatis „Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta” (KOM (2008)130);

- Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta deklaratsioon kodanike varajase hoiatamise kohta suurõnnetuste puhul;

- Euroopa Parlamendi 19. juuni 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta;

- teatis „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” (KOM(2009) 82);

- komisjoni 26. oktoobri 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll” (KOM(2010) 600 (lõplik)) ning teatis „Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta” (KOM(2008) 130 (lõplik));

- kodanikukaitse mehhanismi ja kodanikukaitse rahastamisvahendi 2007.–2009. aasta tegevuse hindamine (komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule SEK(2011) 1311 (lõplik)), mis hõlmab ka ELi kiirreageerimisvõime ettevalmistavat tegevust, vastu võetud 10. novembril 2011 (KOM (2011) 696).   

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kooskõla järgmiste õigusaktidega:

- nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta;   

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet;

- nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

ü Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Piiratud kestusega finantssätted:

– ü eelarveeraldised hõlmavad ajavahemikku 1.1.2014.–31.12.2020;

– ü  finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014.–31.12.2020 (maksed kuni 31.12.2022).

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[40]

ü Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[41]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: ÜRO asutused

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

–

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Käesolevate otsuste alusel rahalist abi saavaid meetmeid kontrollitakse regulaarselt.

Komisjon koostab ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised dokumendid:

- vahehindamise aruanne hiljemalt 30. juunil 2017;

- teatis käesoleva otsuse rakendamise jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2018;

- järelhindamise aruanne hiljemalt 31. detsembril 2021.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Kui täiendavaid töökohti ei luua, siis võib töötajate vähesus tekitada järgmisi ohte:

- seoses kodanikukaitsemissioonide arvu suurenemisega ei suudeta enam reageerida kõikidele väljakutsetele, pidades eelkõige silmas hädaolukordadele reageerimise keskusele antud uusi ja vastutusrikkamaid ülesandeid ja poliitilisi vajadusi;

- ei suudeta meetmeid luua või edasi arendada;

- ei suudeta saada kasu uutest, katkematut kättesaadavust tagavatest tehnoloogilistest süsteemidest ega neid arendada;

- ei suudeta õigesti reageerida ohustavatele hädaolukordadele kodanikukaitse valdkonnas.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Teave sisekontrollisüsteemi kehtestamise kohta Otsuse eelnõu puhul nähakse ette olemasoleva sisekontrollisüsteemi kasutamist, mille eesmärk on tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse uue rahastamisvahendi raames nõuetekohaselt ja kooskõlas asjaomaste õigusaktidega. Kehtiv süsteem hõlmab järgmist: 1. humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi sisekontrollisüsteem (kolm inimest), mis keskendub kodanikukaitse vallas kehtivatest haldusmenetlustest ja õigusaktidest kinnipidamise kontrollimisele. Selleks kasutatakse sisekontrollinõudeid; 2. rahastamisvahendi raames antud toetuste ja sõlmitud lepingute audit, mille viivad läbi humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi audiitorid (kuus audiitorit); 3. tegevuse hindamine välispartnerite poolt. Meetmeid võivad hinnata ka järgmised välisüksused: 1. Euroopa Pettustevastane Amet (pettused); 2. Euroopa Kontrollikoda. Kavas on kehtiv süsteem säilitada. Seoses rahastamisvahendilt saadavate toetuste suurenemisega tuleks kavandada rohkem tähelepanu kodanikukaitsele, et rahastamisvahendi kulutusi nõuetekohaselt kontrollida. Hinnangulised kulud ja tulud Siseauditi puhul on otsuse eelnõuga seotud hinnangulised tegevuskulud kokku 19 000 eurot (127 000 eurot x 3 x 0,05), kui 5 % olemasolevast tööajast pühendatakse kodanikukaitsele. Praegu on humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadis kuus välisaudiitorit. Kui nad pühendavad 5 % oma tööajast uuest kodanikukaitse rahastamisvahendist rahastatavatele või kaasrahastatavatele tehingutele, siis ulatuksid välisauditi kulud umbes 38 000 euroni. Varasemad kogemused näitavad, et kontrolli tulud peaksid üles kaaluma kulud ning tagama parema vastavuse olemasolevatele eeskirjadele. Varem korraldatud auditite tulemusel vähenes ELi kogutoetus, sest arvati maha kaasrahastamiseks mitteabikõlblikke kulusid. Mittevastavuse eeldatava riskitaseme hinnang Nagu kehtivast rahastamisvahendist kaasrahastatud projektide varasematest audititest selgub, on oht, et rahalisi vahendeid ei kasutata nõuetekohaselt. Sellepärast on mõistlik teha ettepanek, et olemasolevat süsteemi kasutatakse ka edasiste meetmete puhul. Kui võtta arvesse kättesaadavate rahaliste vahendite suuremat summat, siis võiks kavandada välisaudiitorite arvu suurendamist. Vastavus peaks hinnanguliselt olema 98 % (veamäär väiksem kui 2 %).

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat koostab edaspidi oma pettusevastase võitluse strateegia kooskõlas komisjoni uue, 24. juunil 2011 vastu võetud pettusevastase võitluse strateegiaga, et tagada muuhulgas järgmist:

humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmed on täielikult kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga;

humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi lähenemisviis pettuseriski juhtimisele on suunatud pettuseriski valdkondade ja kohaste meetmete väljaselgitamisele;

ELi rahaliste vahendite kasutamise süsteemid kolmandates riikides tagavad asjaomaste andmete kogumise, mida saab kasutada pettuseriski juhtimiseks (näiteks topeltrahastamise vältimiseks);

vajaduse korral luuakse kõnealuse valdkonnaga seotud pettusejuhtumite analüüsiks võrgustikud ja vajalikud IT-vahendid.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number ja nimetus || Liigendatud/liigendamata[42] || EFTA riigid[43] || Kandidaatriigid[44] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 23 03 01 Kodanikukaitse liidus || Liigendatud || JAH || JAH* || JAH* || EI

3 || 23 01 04 02 Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

4 || 23 03 06 Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides || Liigendatud || JAH || JAH* || JAH* || EI

*

Rahastamisvahendis võivad osaleda kandidaatriigid ning EMP riigid (Island, Liechtenstein ja Norra).

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr            [Nimetus……………………………………] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| || || || || ||

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || Rubriik 3 „Turvalisus ja kodakondsus”

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat || || || 2014[45] || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 ja järgmised aastad || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

23 03 01 Kodanikukaitse liidus || Kulukohustused || 36,4 || 37,4 || 38,4 || 38,4 || 39,4 || 40,4 || 41,4 || – || 271,8

Maksed || 30 || 34 || 34 || 34 || 35 || 35 || 35 || 34.8 || 271.8

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[46] || || || || || || || || ||

23 01 04 02 - Halduskorralduskulud || || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || – || 4,2

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 37 || 38 || 39 || 39 || 40 || 41 || 42 || – || 276

Maksed || 30,6 || 34,6 || 34,6 || 34,6 || 35,6 || 35,6 || 35,6 || 34,8 || 276

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || Rubriik 4 „EL kui ülemaailmne partner”

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat || || || 2014[47] || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 ja järgmised aastad || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

23 03 06 Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides || Kulukohustused || 32 || 33 || 33 || 34 || 34 || 35 || 36 || – || 237

Maksed || 25 || 30 || 30 || 31 || 31 || 32 || 33 || 25 || 237

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 32 || 33 || 33 || 34 || 34 || 35 || 36 || || 237

Maksed || 25 || 30 || 30 || 31 || 31 || 32 || 33 || 25 || 237

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 69 || 71 || 72 || 73 || 74 || 76 || 78 || – || 513

Maksed || 55 || 64 || 64 || 65 || 66 || 67 || 68 || 64 || 513

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || 69 || 71 || 72 || 73 || 74 || 76 || 78 || – || 513

Maksed || 55 || 64 || 64 || 65 || 66 || 67 || 68 || 64 || 513

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Haldus”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 48,314

Ÿ Muud halduskulud || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 4,2

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 52,514

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 7,502 || 52,514

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 ja järgmised aastad || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 76,502 || 78,502 || 79,502 || 80,502 || 81,502 || 83,502 || 85,502 || – || 565,514

Maksed || 62,502 || 71,502 || 71,502 || 72,502 || 73,502 || 74,502 || 75,502 || 64,000 || 565,514

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[48] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 – ennetamine[49] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Ennetusalaseks tegevuseks rahastatud projektide arv || Toetuslepingud || 0.3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 10 || 3 || 70 || 21

Uuringud || Lepingute arv || 0.1 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 5 || 0.5 || 35 || 3.5

Erieesmärk nr 1 kokku || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 15 || 3.5 || 105 || 24.5

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 – valmisolek || || || || || || || || || || || || || || || ||

Valmisoleku tõhustamiseks rahastatud projektide arv (sealhulgas koolitus ja õppused) || Toetuslepingud ja lepingud || 0.5 || 50 || 25 || 54 || 27 || 56 || 28 || 58 || 29 || 60 || 30 || 64 || 32 || 62 || 31 || 404 || 202

Varajase hoiatamise süsteemid || Halduskokkulepete arv || 0.4 || 5 || 2 || 5 || 2 || 5 || 2 || 5 || 2 || 5 || 2 || 5 || 2 || 5 || 2 || 35 || 14

Hädaolukordadele reageerimise suutlikkus || Toetuslepingute ja lepingute arv || 1 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 19 || 19 || 115 || 115

Erieesmärk nr 2 kokku || 71 || 43 || 75 || 45 || 77 || 46 || 79 || 47 || 81 || 48 || 85 || 50 || 86 || 52 || 554 || 331

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 3 – reageerimine[50] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Ekspertide kasutamine || Lepingute arv || 0.005 || 200[51] || 1 || 200 || 1 || 200 || 1 || 200 || 1 || 200 || 1 || 200 || 1 || 200 || 1 || 1400 || 7

 Transpordioperatsioonide arv ELis || Toetusleping/teenuste hankeleping || 0.250 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 2 || 0.5 || 14 || 3.5

 Transpordioperatsioonide arv väljaspool ELi || Toetusleping/teenuste hankeleping || 0.3 || 70[52] || 21 || 70 || 21 || 70 || 21 || 70 || 21 || 70 || 21 || 70 || 21 || 70 || 21 || 490 || 147

Erieesmärk nr 3 kokku || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 272 || 22.5 || 1904 || 157.5

KULUD KOKKU || 358 || 69 || 362 || 71 || 364 || 72 || 366 || 73 || 368 || 74 || 372 || 76 || 373 || 78 || 2563 || 513

||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 [53] || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 6,902 || 48,314

Muud halduskulud || 0,550 || 0,550 || 0,550 || 0,550 || 0,550 || 0,550 || 0,550 || 3.85

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 7,452 || 7,452 || 7,452 || 7,452 || 7,452 || 7,452 || 7,452 || 52,164

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[54] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 4,2

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 8,052 || 8,052 || 8,052 || 8,052 || 8,052 || 8,052 || 8,052 || 56,364

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus 3.2.3.3. ¨      Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

23 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 35 || 35 || 35 || 35 || 35 || 35 || 35

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[55]

23 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 36 || 36 || 36 || 36 || 36 || 36 || 36

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[56] || - peakorteris[57] || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 71 || 71 || 71 || 71 || 71 || 71 || 71

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus

Ametnikud ja ajutised töötajad || Toetuslepingute ja -kokkulepete haldamine; poliitikaalase tegevuse rakendamine ja jälgimine; haldustugi.

Koosseisuvälised töötajad || Hädaolukordadele reageerimise keskuse ööpäevaringse töö tagamine; vajalikud välitööd; haldustugi.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ü  Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

Uus mitmeaastane finantsraamistik 2014.–2020. aastaks vastavalt teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM (2011) 500 (lõplik)).

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[58]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

EFTA riikide rahaline osalus eelarveridadel 23 03 01 ja 23 03 06[59] || 0,650 || 0,650 || 0,650 || 0,650 || 0,650 || 0,650 || 0,650 || 4,550

Kolmandate riikide osamaksud kodanikukaitse mehhanismis osalemiseks[60] || 0,126 || 0,126 || 0,126 || 0,126 || 0,126 || 0,126 || 0,126 || 0,882

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,776 || 0,776 || 0,776 || 0,776 || 0,776 || 0,776 || 0,776 || 5,432

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ü  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[61]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv veerge, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

[2]               ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.

[3]               KOM(2011) 696 (lõplik).

[4]               KOM(2011) 500 (lõplik).

[5]               KOM(2010) 600 (lõplik).

[6]               KOM(2009) 82 (lõplik).

[7]               ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[8]               KOM(2010) 673 (lõplik).

[9]               ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

[10]             ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.

[11]             EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[12]             Sidusrühmade üldkoosolekud, kuhu oli kutsutud 600 huvitatud isikut, peeti 6. aprillil ja 17. juunil 2011, kummalgi neist oli umbes 120 osalejat. Kodanikukaitsega seotud peadirektorite kohtumine peeti Budapestis 23.–25. mail 2011.

[13]             KOM(2010) 600 (lõplik).

[14]             KOM(2010) 673 (lõplik).

[15]             15520/08.

[16]             15874/10.

[17]             CECIS hõlbustab teabevahetust järelevalve- ja teabekeskuse ning riiklike ametiasutuste vahel, muutes katastroofidele reageerimise kiiremaks ja tulemuslikumaks.

[18]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[19]             EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[20]             ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

[21]             ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.

[22]             EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53.

[23]             KOM (2009) 82 (lõplik).

[24]             EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

[25]             ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

[26]             ELT C 317, 12.12.2008, lk 6.

[27]             ELT L 55, 16.2.2003, lk 13.

[28]             ELT L 327, 24.11.2006, lk 1.

[29]             ELT L 404, 30.12.2006, lk 39.

[30]             ELT L 58, 24.2.2007, lk 1.

[31]             EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

[32]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[33]             EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[34]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[35]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[36]             ELT L

[37]             ELT L 71, 10.3.2007, lk 9–17.

[38]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[39]             Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktis a või b.

[40]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[41]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[42]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[43]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[44]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[45]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[46]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[47]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[48]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[49]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[50]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[51]             Põhineb hinnangulisel arvul 20 õnnetust aastas ja hinnangulisel keskmisel 10 eksperti õnnetuse kohta.

[52]             Põhineb hinnangulisel arvul 7 lendu õnnetuse kohta väljaspool ELi ja hinnangulisel keskmisel 10 õnnetust aastas.

[53]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[54]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[55]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[56]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[57]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[58]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[59]             Põhineb 2011. aastal makstud osamaksudel.

[60]             Põhineb 2011. aastal makstud osamaksudel (sel ajal üksnes Horvaatia).

[61]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.