28.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/1

1.1.

EKP peab seoses maksebilansi aruandluse sätetega ettepandud määruses oluliseks, et leitaks lahendus, mis ei seaks ohtu kasutajate põhivajadusi saada euroala ja riikide maksebilansi statistikat, ega SEPA õigeaegset käivitamist.

1.2.

SEPA loomine tähendab, et maksebilansi aruandlussüsteeme, mis põhinevad peamiselt andmetel maksete kohta, ei saa ELi raames tehtavate euromaksete osas sellistena säilitada. Nende süsteemide reform võib tähendada mitte ainult märkimisväärselt väiksemat aruandluskohustust pankadele (3), vaid ka mittepankade aruandluskoormuse suurenemist, mida tuleks võimalikult suures ulatuses vältida (nt kasutades kohaseid küsitlus- ja valikuuringumeetodeid). Samal ajal tuleb tagada, et maksebilansi statistikat oleks võimalik endiselt koostada suure usaldusväärsuse ja sagedusega ning tähtaegselt, mis on vajalik EKP-le rahapoliitika teostamiseks.

1.3.

EKP toetab artikli 5 lõikes 1 sisalduvat ettepanekut suurendada maksebilansi aruandluse vabastuskünnist 50 000 EUR ning märgib, et see kehtib juba praegu enamikus liikmesriikides, kes on maksesüsteemidest andmete kogumise asemel juba kas täielikult üle läinud või hakanud üle minema alternatiivsetele allikatele (haldusandmed või küsitlused/otsene aruandlus) või võtnud kasutusele makseid käsitlevate andmete täiendavad allikad.

1.4.

Suurtel äriühingutel on võtmeroll maksebilansi statistika koostamises. Samas koondavad nad oma maksed tihti eriotstarbelistesse üksustesse nii, et nende maksed on järjest rohkem eraldatud vastavatest majandustehingutest. Seetõttu peavad need suured äriühingud olema uuringupõhise meetodi korral täielikult hõlmatud. Väiksemate üksuste puhul võib kasutada valimit.

1.5.

Selleks et võrrelda ja fokuseerida maksebilansi aruandlusega seotud uuringuid, teeb EKP ettepaneku vajadusel ja võimalusel kasutada uuritavate üksuste määratlemiseks või välismaksete alase teabe kogumiseks tõhusamalt ära teisi haldus- ja statistiliste andmete allikaid, nagu käibemaksuandmete failid, INTRASTAT, äriregistrid ja struktuuriline ettevõtlusstatistika. Juba praegu võivad maksebilansi koostajad vahetada omavahel selliste andmete kasutamise häid tavasid. Ilma et see mõjutaks vastajate koormust, peaksid nende allikatega seotud õigusaktid võimaldama välismaksete paremat tuvastamist, eelkõige teenuste valdkonnas.

1.6.

EKP toetab selgitava artikli 5 lõike 3 sissetoomist, mille kohaselt ei tohiks kehtestada vabastuskünniseid statistikanõuete suhtes, mis ei mõjuta makseteenuse pakkuja poolset SEPA andmete otsetöötlemist ning mille makseteenuse pakkuja saab täielikult automatiseerida.

1.7.

EKP peab andmeid maksete kohta potentsiaalselt kasulikuks vahendiks, eelkõige selleks, et määratleda uuritav aruandeid esitav üldkogum, st et luua ja pidada registrit rahvusvaheliselt aktiivsete ettevõtete kohta (4). See puudutab teavet, mis on pankadele lihtsalt kättesaadav ning mida on võimalik mõistliku sagedusega täielikult automatiseeritult maksebilansi koostajatele edastada kasutades seejuures ühelt poolt SEPA sõnumi kohustuslikke välju (sh maksja ja makse saaja rahvusvahelised pangakontonumbrid (IBANid)) ja teiselt poolt kõiki muid viiteandmeid, mida pangad peavad kasutama ja/või säilitama (nt rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemise eesmärgil), nagu näiteks kontoomanike aadressid. Need andmed võivad omakorda olla ühendatud riikide ettevõtlusstatistika andmebaasiga. Sellise meetodi kasutamine võiks olla iga riigi maksebilansi koostaja pädevuses. Kuna selline teave vastab artikli 5 lõikes 3 loetletud tingimustele, ei tohiks selle suhtes kehtida aruandluse vabastuskünnised.

1.8.

SEPA raames võib mittefinantsüksustel tulevikus soovi korral olla pangakonto pangas, mis on teise ELi riigi resident. Sellisel juhul ei pruugi ettepandud määruse artikli 5 lõikes 3 praegusel kujul määratletud teave, mis lähtub eeldusest, et pangad ja nende kontoomanikud asuvad üldiselt samas riigis, enam võimaldada aruandeid esitava üldkogumi rahuldavat hindamist. Sellises kontekstis ning komisjoni abistamiseks on EKP valmis täpsemalt hindama, millise ulatuse see nähtus on omandanud. Kui see on muutunud oluliseks, tuleks uuesti kaaluda pankade poolt SEPA sõnumis maksja asukohariigi märkimist (5). See võimaldaks makse saaja pangal kõikidel juhtudel välismaksed automaatselt ja üheselt tuvastada. Seda menetlust tuleks kohaldada ilma künniseta.

1.9.

Selleks et veelgi leevendada nii finants- kui ka mittefinantsüksuste aruandluskoormust, toetab EKP kõiki algatusi, mis hõlbustavad maksebilansi koostajate vahelist ainult statistilistel eesmärkidel toimuvat teabevahetust. Selleks võib olla vaja kõrvaldada ELi statistikaasutuste teabevahetuse õiguslikke piiranguid, säilitades nõutava konfidentsiaalsuse garantiid. Komisjoni abistamiseks on EKP valmis kaaluma, kuidas selles valdkonnas oleks võimalik edasi liikuda.

1.10.

Seoses ettepandud määruse artikli 5 lõikes 2 sisalduva ettepanekuga vabastada hiljemalt 1. jaanuarist 2012 makseteenuste pakkujad riigisisestel arveldustel põhinevast maksebilansi aruandluse kohustusest, rõhutab EKP ajutise lahenduse vajadust nende liikmesriikide jaoks, kes endiselt kasutavad arveldusel põhinevat aruandlust, kuni on loodud täielikult ühtlustatud üleeuroopaline lahendus. Eurosüsteemis on sellist ajutist lahendust arutatud ning selle tulemuseks on EKP järgmine ettepanek:

Lisaks soovitab EKP lähiaastatel tähelepanelikult jälgida ning arvesse võtta arenguid SEPAs ja statistika kogumise meetodites.

2.1.

Vastavalt ettepandud määruse artikli 12 lõikele 1 esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande IBAN-numbri ja BIC-koodi kasutamise kohta seoses maksete automatiseerimisega ning lisab aruandele asjakohased ettepanekud. Eeldades, et selle sätte eesmärgiks on hõlbustada ning muuta tõhusamaks maksete algatamist, toetab EKP jaeklientide puhul BICi kasutamise vajaduse võimalikku kaotamist, kui IBANi kasutamine ainsa tunnusena on tehniliselt võimalik, kuna see vähendaks koormust esitada kaks eraldi tunnust.

2.2.

IBAN võeti ühesuuruste tasude kehtestamiseks kohustusliku nõudena kasutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2560/2001 ning on EKP hinnangul ennast tõestanud SEPA kontekstis maksete standardiseerimise nurgakivina, kuna tõhustab automaatset töötlemist ja hõlbustab kontonumbrite kontrolli. Seetõttu soovitab EKP tungivalt säilitada IBANi kohustuslik kasutamine. Lisaks märgib EKP, et IBANi kasutamise korraga võrreldava sarnase standardformaadi kasutuselevõtmine väärtpaberikontode osas tõhustaks kollisiooninormide korda vahendatud väärtpaberite puhul.

5.1.

EKP toetab ettepandud määruse eesmärki vastata heale õigusloome standardile ja nõustub mõistete raamistiku lihtsustamisega. Samas esineb teatav kattuvus mõistete „välismaksed” ja „maksetehing” vahel, mis on ettepandud määruse artikli 2 lõikes 1 ning artikli 2 lõikes 7.

5.2.

EKP on seisukohal, et kui mõiste on määratletud rohkem kui ühes ühenduse teiseses õigusaktis, peab see määratlus kõikides nendes õigusaktides olema õiguskindluse tagamiseks võimaluse korral identne, eelkõige juhul kui õigusaktid on lähedalt seotud. Samas ilmnevad mõningad erinevused makseteenuste direktiivi artikli 4 punktis 23 määratletud mõiste „makseviis” ja tema vaste vahel, mis on määratletud ettepandud määruse artikli 2 lõikes 2. Kui maksteenuste direktiivis viidatakse maksekäsundile, siis ettepandud määrus viitab maksetehingule. See ei ole soovitatav ja võib põhjustada segadust, eriti kuna nii maksekäsund kui ka maksetehing on mõlemad määratletud nii ettepandud määruses kui ka makseteenuste direktiivis. Seetõttu soovitab EKP kõnealuste määratluste osas need kaks õigusakti ühtlustada.

5.3.

Kuna ettepandud määrus ei sisalda ühtegi määruse (EÜ) nr 2560/2001 artiklile 4 vastavat sätet tasude läbipaistvuse kohta, soovitab EKP kaaluda, kas ettepandud määruses ei tuleks viidata makseteenuste direktiivi vastavatele sätetele, mis puudutavad makseteenuste läbipaistvuse tingimusi ja nõudeid makseteenustega seotud teabe kohta.