52008DC0763

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.11.2008

KOM(2008) 763 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EUROOPA LIIT JA ARKTIKA PIIRKOND

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EUROOPA LIIT JA ARKTIKA PIIRKOND

1. Sissejuhatus

Euroopa Liit on Arktika piirkonnaga[1] lahutamatult seotud ainukordsete ajalooliste, geograafiliste ja majanduslike tegurite ning teadussaavutuste kaudu. Kolmel liikmesriigil (Taani (Gröönimaa), Soome ja Rootsi) on Arktika piirkonda kuuluvaid alasid. Veel kaks Arktika piirkonna riiki (Island ja Norra) kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda[2]. Kanada, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on ELi strateegilised partnerid. Euroopa arktilised piirkonnad kuuluvad põhjamõõtme poliitika prioriteetide hulka[3]. Väljaspoole riiklikke jurisdiktsioone jäävates piirkondades on Arktika ookeanis osi, mis kuuluvad Rahvusvahelise Merepõhjaorganisatsiooni hallatava avamere ja merepõhja hulka.

Arktika piirkonna suured mere- ja maa-alad on Maa keskkonna ja kliimasüsteemi olulised ja haavatavad koostisosad. Arktika õhutemperatuur on tõusnud kaks korda enam kui maailmas keskmiselt[4]. Merejää, lumikate ja igikelts vähenevad kiiresti, käivitades võimsad reaktsioonid, mis kiirendavad globaalset soojenemist. Gröönimaa jääkatte kiirenenud kadumine tõstab kiiresti ja märkimisväärselt merepinda.

Hoolimata karmidest tingimustest suurendavad sulav jää ja uued tehnoloogiad järk-järgult võimalusi kasutada Arktika elusaid ja eluta loodusvarasid ning uusi liiklusteid. Kuigi Arktika jääb Maa üheks puutumatumaks piirkonnaks, on ta jätkuvalt ohustatud kliimamuutuste ja suurenenud inimtegevuse koostoime tõttu.

Arktikat mõjutab otseselt ELi poliitika, mis on seotud keskkonna, kliimamuutuste, energeetika, teadutegevuse, transpordi ja kalandusega. ELi integreeritud merenduspoliitika oluline eeldus on, et iga merepiirkond on ainukordne ja vajab kasutamise järjepidevaks tasakaalustamiseks individuaalset tähelepanu.

Arvestades kliimamuutuste mõju ohtude suurendajana, on komisjon ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osutanud sellele, et keskkonnamuutused mõjutavad Arktika geostrateegilist dünaamikat, millel võib olla tagajärgi rahvusvahelisele stabiilsusele ja Euroopa julgeolekule ning mistõttu tuleks töötada välja ELi Arktika-poliitika[5]. Kokkuvõttes on arktilistel väljakutsetel ja võimalustel oluline mõju Euroopa kodanikele ka tulevaste põlvkondade vältel. On tähtis, et Euroopa Liit tegeleks nende küsimustega kooskõlastatult ja süstemaatiliselt, koostöös Arktika piirkonna riikide, territooriumide ja muude sidusrühmadega. Käesolevas teatises tutvustatakse ELi huvisid ning tehakse ELi liikmesriikidele ja institutsioonidele ettepanek meetmeteks seoses kolme peamise poliitikaeesmärgiga:

- Arktika kaitsmine ja säilitamine koos tema elanikkonnaga;

- loodusvarade säästva kasutuse edendamine;

- panuse andmine Arktika tõhustatud mitmepoolsesse valitsemisse.

2. Arktika kaitsmine ja säilitamine koos tema elanikkonnaga

2.1. Keskkond ja kliimamuutused

ELi liikmesriikide, nagu ka enamiku muude riikide tegevus jätab Arktikale ökoloogilise jalajälje. Arktikas toimuvate muutuste peamiste põhjustega tegelemiseks on vaja tegutseda üleilmsel tasandil. Kliimamuutustest lähtuvad mõjud kujutavad endast piirkonnas väga olulist väljakutset nii praegu kui ka tulevikus. EL juhib võitlust kliimamuutustega ja edendab säästvat arengut. ELi liikmesriigid ja Euroopa Ühendus on osalised Arktika jaoks äärmiselt tähtsates mitmepoolsetes keskkonnakokkulepetes. Euroopa tööstus on karmides ilmastikutingimustes tehtavate tööde (maismaal, rannikualadel ja merel) jaoks vajaliku ohutu ja säästva tehnoloogia väljatöötajate esirinnas.

Arktiline keskkond on eriliselt haavatav ning hõre asustus ja infrastruktuur muudavad hädaolukordadele reageerimise äärmiselt raskeks.

Poliitikaeesmärgid

Peamine eesmärk peab olema kliimamuutuste kahjuliku mõju ennetamine ja leevendamine, samas tuleb toetada vältimatutest muutustest lähtuvat kohandamist. Ennetus- ja leevendusmeetmed peaksid hõlmama ka muid üleilmseid ja piiriüleseid protsesse, mis Arktikat kahjustavad, näiteks saasteainete kauglevi. Nimetatud meetmeid tuleks täiendada inimtegevuse ühtse, ökosüsteemil põhineva juhtimisega, mis tagaks tegevuse haldamise säästval viisil, ühendades kõikide tasandite keskkonnaaspektid. Samuti tuleb parandada võimet reageerida hädaolukordadele.

Ettepanekud meetmeteks:

- Hinnata ELi poliitika ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tõhusust Arktika keskkonnaalastele väljakutsetele vastamisel.

- Tugevdada rahvusvahelisi jõupingutusi kliimamuutuste vähendamiseks ja määrata kindlaks valdkonnad, milles tuleks anda toetust kliimamuutuste mõjude kohandamiseks, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse kohandatud juhtimine.

- Edendada pidevat arutelu valitsusväliste organisatsioonidega Arktika piirkonna keskkonnaseisundi üle.

- Kooskõlastada Arktika piirkonna riikide, territooriumide ja muude kõrgeid keskkonnastandardeid edendavate sidusrühmade jõupingutused. Tõhustada ökosüsteemil põhinevat merehaldust Arktika ookeanis, jagades ELi kogemust muude Arktika piirkonna riikidega.

- Kui ELi strateegia ja projektid mõjutavad Arktikat, tuleb enne nende suhtes otsuse tegemist võtta arvesse keskkonnamõju. Edendada mõju hindamise kasutamist selliste projektide, kavade ja programmide puhul, millel on mõju arktilisele keskkonnale, sealhulgas keskkonda käsitlevate hindamiste kasutamist, samuti tuleb jagada kogemusi Arktika piirkonna riikidega.

- Toetada Arktikas leiduvate kemikaalide kontrollimist ja järelevalvet. Teha jõupingutusi püsivate orgaaniliste saasteainete, raskemetallide ja muud saasteainete põhjustatud reostuse, sealhulgas maismaalt lähtuva reostuse vähendamiseks Arktikas. Teha jätkuvalt jõupingutusi kahjulike kemikaalide hävitamiseks ja radioaktiivse pihkumise ohu vähendamiseks Arktikas.

- Jätkata koostööd suurõnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas. Komisjoni järelevalve- ja teabekeskus saab aidata kaasa ELi suurõnnetustele reageerimise võime tugevdamisele Arktikas. Komisjon toetab hädaolukordade ennetamist ja neile reageerimist käsitleva kokkuleppe sõlmimist Barentsi Euroarktilise Nõukoguga[6].

- Tugevdada koostööd primaarenergia säästmisel, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamisel Arktikas.

- Aidata kaasa inimtegevuse tõttu suurenenud akustilise müra mõju hindamisele mereimetajatele.

2.2. Toetus põlisrahvale ja kohalikule elanikkonnale

Umbes kolmandik 4 miljonist Arktikas elavast inimesest kuulub põlisrahavaste sekka. Need inimrühmad on eriti mõjutatud kliimamuutuste ja üleilmastumise suurenevast survest.

Poliitikaeesmärgid

Arktika põlisrahvaid kaitstakse ELis Euroopa Ühenduse õiguse erisätete[7] abil. ELi arengupoliitikat käsitleva ühisavalduse[8] peamine põhimõte on põlisrahvaste täielik kaasatus ja vaba, teadev nõusolek. ELi regionaalpoliitikast ja piiriülestest programmidest saavad kasu ka põlisrahvad, kelle organisatsioonid on põhjamõõtme poliitikas esindatud. Põlisrahvaste õigused on üks Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse temaatilisi prioriteete.

Mereimetajate jaht on Arktika elanikele olnud oluliseks elatusallikaks alates eelajaloolistest aegadest ja õigust säilitada oma tavapärane elatis on selgelt tunnustatud. Siiski on inimtegevuse tagajärjel teatavad liigid ohustatud ja ELis kasvab mure loomade heaolu pärast. ELi poliitika puhul tuleks jätkuvalt võtta arvesse kõiki asjaolusid ja pidada arutelusid asjaomaste kogukondadega.

Ettepanekud meetmeteks :

- Kaasata Arktika põlisrahvad korrapärasesse dialoogi.

- Pakkuda võimalust iseseisvaks arenguks ja põlisrahvaste elustiili kaitseks.

- Toetada eriti saamide ja muude Arktika Euroopa osasse kuuluvate rahvaste organisatsioone ja tegevust, muu hulgas piirkondlikke ja piiriüleseid programme. Edendada Põhja-Euroopa oskusteavet põhjapõdrakasvatuse valdkonnas.

- Jätkata jõupingutusi, et tagada vaalade tõhus kaitse ka Arktikas, eelkõige Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjoni tegevuse raames. Toetada ettepanekuid põlisrahvastele elatist andva vaalapüügi haldamiseks tingimusel, et vaalade säilimine ei satu ohtu, et vaalapüük on nõuetekohaselt reguleeritud ning et püügikogused jäävad dokumenteeritud ja tunnustatud elatisvajaduse piiresse.

- Pidada arutelusid põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondadega, kes traditsiooniliselt hülgepüügiga tegelevad.

- Ühendus kavandab praegu hülgetoodete turustamise, impordi, transiidi ja ekspordi keelustamist. Siiski ei peaks see kahjustama traditsiooniliselt hülgepüügiga tegelevate põliskogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Hülgetoodetega kauplemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus[9] sätestatud tingimustel tehakse erand hülgetoodetele, mis on saadud inuittide kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuseks kütitud hüljestest. Ettepanekuga nähakse ka ette, et kauplemine on lubatud muudelgi juhtudel, kui teatavad hüljeste tapmise ja nülgimise viisi ja meetodiga seotud tingimused on täidetud. Asjaomaste põliskogukondadega peetava komisjoni arutelu eesmärk on nende sätete praktilise rakendamise hõlbustamine.

2.3. Teadustöö, järelevalve ja hinnangud

Poliitikavastused peaksid põhinema hinnangutel, mille puhul on kasutatud parimaid olemasolevaid teadmisi ja arusaamist Arktikat mõjutavatest protsessidest. Arktika nõukogul[10] on laiahaardelised teadusprogrammid ja ta avaldab väärtuslikke hinnanguid.

ELi liikmesriigid ja Euroopa Ühendus on Arktikaga seotud teadusuuringute suurimad rahastajad[11]. Praegune seitsmes ühenduse raamprogramm on mõeldud Arktikaga seotud teadustööga tegelevatele uutele projektidele ja suurtele institutsioonidele. Euroopa Polaarnõukogu püüab ühtlustada ja maksimeerida Euroopa polaarvaldkonna teadustegevuse mõju. Euroopa Keskkonnaagentuur on koostanud mitu hinnangut, mis põhinevad Arktika Nõukogu tööl.

Siiski on puudusi Arktikaga seotud teadustegevuse pikaajalises järelevalves, kooskõlastatuses ja andmete kättesaadavuses.

Poliitikaeesmärgid

Euroopa Ühendus peaks teadustegevuse puhul säilitama Arktika prioriteetsuse, et likvideerida lüngad teadmistes ja hinnata inimtegevuse mõjusid tulevikus, eelkõige kliimamuutuste valdkonnas. Lisaks tuleks tugevdada rahvusvahelist koostööd ja koostalitusvõimet ning aidata kaasa konkreetsete meetmete kavandamisele seoses kliimamuutuste ennetamise, vähendamise ja kohandamisega.

Ettepanekud meetmeteks :

- Arendada täiendavaid teadusprogramme, mis tegeleksid merepinna tõusu, merejää kadumise ja sulava igikeltsaga, samuti nendega seotud mehhanismidega, mis viivad kiirenenud soojenemiseni ja millel on inimtegevusest lähtuv mõju Arktika ökosüsteemile.

- Hinnata Arktika keskkonna praegust seisundit ja arengut, et aidata kaasa asjakohase ELi poliitika sõnastamisele.

- Luua uus teadusinfrastruktuur ning tõhustada järelevalve- ja jälgimisvahendeid. Aidata kaasa uurimislaev-jäälõhkuja Aurora Borealise projekti lõpuleviimisele.

- Kooskõlastada jõupingutusi Arktika jaoks olulistes erinevates uurimisvaldkondades, nagu keskkond, transport, tervishoid ja energeetika, samuti tuleks arendada Arktikas kasutatavat tehnoloogiat.

- Tagada üleilmse keskkonna- ja turvaseire kaudu kosmosest toimuvate mõõtmiste jätkusuutlikkus[12]. Toetada pikaajalisi mõõtmisi ja edastada andmeid mere kohta Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu. Aidata kaasa maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemi Arktikat käsitleva osa loomisele.

- Töötada välja tõhustatud laiapõhjaline rahvusvaheline teabevahetus teadusprojektide kohta ja hõlbustada riiklike programmide kooskõlastamist. Seega peaks EL andma panuse püsiva Arktika vaatlusvõrgu loomisse.

- Tagada avatud juurdepääs Arktikaga seotud järelevalve- ja teadustegevuse põhjal saadud teabele ühise keskkonnateabe süsteemiga sarnasel põhimõttel. Hõlbustada ja toetada laiema avalikkuse teavitamist.

3. loodusvarade säästva kasutamise edendamine

3.1. Süsivesinikud

Arktikas paiknevad suured kasutamata süsivesinikuvarud[13]. Teadaolevad arktilised meres asuvad varud asuvad Arktika piirkonna riikide majandusvööndis. Arktilised süsivesinikuvarud annavad panuse ELi energia ja toorainega varustatuse kindlusse[14]. Siiski on nende varude kaevandamine tulevikus aeglane, kuna sellega kaasnevad karmide tingimuste ja mitmete keskkonnaohtude tõttu suured probleemid ja tootmiskulud.

Poliitikaeesmärgid

Toetust Arktika süsivesinikuvarude kaevandamiseks tuleks anda kooskõlas rangete keskkonnanõuetega ja arvestades Arktika erilist haavatavust. ELi juhtpositsiooni tuleks loodusvarade säästlikuks kaevandamiseks polaartingimustes vajaliku tehnoloogia valdkonnas säilitada.

Ettepanekud meetmeteks :

- Tugevdada eelkõige Norra ja Vene Föderatsiooniga tehtava pikaajalise koostöö aluseid, hõlbustades Arktika süsivesinikuvarude säästvat ja keskkonnasõbralikku uurimist, kaevandamist ja transporti. Nagu mujalgi, on juhtpõhimõte aus konkurents ja vastastikune juurdepääs turule.

- Julgustada võimalikult rangetest keskkonnaalastest nõuetest kinnipidamist. Taotleda siduvate rahvusvaheliste nõuete kasutuselevõttu, tuginedes muu hulgas Arktika nõukogu suunistele ja asjaomastele rahvusvahelistele konventsioonidele.

- Edendada täiendavat teadustegevust ja arengut süsivesinikega seotud avameretehnoloogia ja infrastruktuuride valdkonnas. Toetuda kogemusele, mida Euroopa tööstus on kogunud nafta ja maagaasi tootmise käigus avamerel. Hõlbustada täiendavat teadustegevust ja innovatsiooni, sest töö hakkab toimuma veel karmimates ilmastikutingimustes ja suuremates veesügavustes.

- Julgustada looma merendusklastreid seal, kus ülikoolid ja teaduskeskused saavad väiksematele ettevõtjatele pakkuda koolitatud personali ja teadusrajatisi. Suur osa innovatsioonist toimub piirkondlikes klastrites väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate initsiatiivil.

- Hinnata võimalusi heaks kiita Arktika nõukogu koostatud suunised nafta ja maagaasi tootmiseks.

3.2. Kalandus

Märkimisväärsest kalandusest saab Arktikas rääkida ainult Barentsi meres ning Norra mere ida- ja lõunaosas. Ometi võivad kliimamuutused kaasa tuua suurema tootlikkuse teatavate kalavarude puhul ja muutusi teiste kalavarude paiknemises. Vähenev merejää võib anda juurdepääsu uutele kalastuspiirkondadele. Osa Arktika avamerest ei ole veel hõlmatud rahvusvahelise kaitse- ja halduskorraga. Selle tulemuseks võib olla reguleerimata kalandus.

EL on Arktikast püütud kala suurimate tarbijate seas, vaid väikese osa sellest kalast on püüdnud ühenduse alused. Euroopa Ühendus on Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni liige. Ühendus teeb täielikku koostööd riikidega, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla arktilised veed kuuluvad, püüdes mitte ainult tagada kalapüügivõimalusi, vaid kindlustada kalavarude pikaajaline säilimine ja nende optimaalne kasutamine.

Poliitikaeesmärk

ELi peamine eesmärk on Arktika kalavarude kasutamise säästva taseme tagamine, pidades samas kinni kohalike rannikukogukondade õigustest.

Ettepanekud meetmeteks :

- Määrata enne uute kalapüügivõimaluste tekkimist kindlaks õigusraamistik, mis hõlmaks seda osa Arktika avamerest, mis ei ole veel hõlmatud rahvusvahelise kaitse- ja halduskorraga. See ennetaks kalanduses tekkida võivat õiguslikku vaakumit ja tagaks kalanduse ausa ja läbipaistva haldamise vastavalt rahvusvahelisele säästva kalastamise toimimisjuhendile. Põhimõtteliselt eelistatakse uute haldusüksuste loomise asemel olemasoleva haldusorganisatsiooni, näiteks Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni kasutamist. Kuni kaitse- ja halduskorra kehtima hakkamiseni nendes piirkondades, mis sellega veel hõlmatud ei ole, ei tohiks kalandust uuendada.

3.3. Transport

ELi liikmesriikidele kuulub maailma suurim kaubalaevastik ja paljud neist laevadest kasutavad ookeane läbivaid kaubateid. Merejää sulamine avab järk-järgult uusi võimalusi kasutada liiklusteid läbi Arktika vete. See lühendaks oluliselt teekonda Euroopast Vaiksesse ookeani, säästaks energiat, vähendaks heitkoguseid, edendaks kaubandust ja vähendaks survet peamistele kontinentidevahelistele liikluskanalitele. Siiski on olulisi takistusi, sealhulgas ajujää, puudulik infrastruktuur, oht keskkonnale ja ebakindlus tuleviku kaubandusstruktuuri suhtes. Seega on kaubalaevanduseks Arktikas vaja aega ja tööd.

Poliitikaeesmärgid

ELi huvides on uurida ja parandada tingimusi, mis lubavad järk-järgult kasutada Arktikat kaubalaevanduses, edendades samal ajal rangemaid ohutus- ja keskkonnaalaseid nõudeid ning vältides kahjulikku mõju.

Samal eesmärgil peaksid liikmesriigid ja ühendus kaitsma meresõiduvabaduse põhimõtet ja rahumeelse läbisõidu õigust vastavatud liiklusteedel ja piirkondades.

Ettepanekud meetmeteks :

- Edendada täielikku kinnipidamist olemaolevatest Arktika laevasõidueeskirjade, mereohutuse, liiklusteedesüsteemide ja keskkonnanõuetega seotud kohustustest, eelkõige nendest, mille on sätestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

- Rõhutada Arktika rannikuriikidele vajadust vältida diskrimineerivate tavade (eelkõige seoses maksete, kohustuslike teenuste, eeskirjadega) kohaldamist kolmandate riikide kaubalaevade suhtes.

- Parandada merejärelevalvevõimalusi kaugpõhjas. Komisjon uurib koos Euroopa Kosmoseagentuuriga polaarpiirkonna orbiidil asuvaid satelliidisüsteeme, mis on suutelised vastu võtma signaale Maa kõigist punktidest. Kui selles valdkonnas saavutatakse edu, toob see kaasa paremad teadmised laevaliikluse kohta ja võimaluse kiiremini reageerida hädaolukordadele. Ka satelliitnavigatsioonisüsteemil Galileo on Arktikas tähtis roll parema ja ohutuma navigeerimise, mereseire ja hädaolukordadele reageerimise saavutamisel.

- Kooskõlas konkurentsieeskirjadega tuleks säilitada Euroopa laevaehitajate konkurentsieelis arktilistes tingimustes vajaliku tehnoloogia väljatöötamisel[15]. Potentsiaal pakkuda eriprojektiga keskkonnasõbralikke laevu, sealhulgas jäälõhkujaid, on tuleviku seisukohast oluline väärtus.

- Uurida, kas ettepanek, kui selle teeb mõni Arktika rannikuriikidest, leiaks toetajaid teatavate Arktika liiklusteede määratlemiseks eriti tundlike merepiirkondadena vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eeskirjadele.

- Toetada täiendavaid meetmeid Arktika vete suhtes kohaldatavate Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni keskkonna- ja ohutusnõuete tõhustamiseks.

Maismaa- ja õhutranspordi valdkonnas Euroopa riikide arktilistes piirkondades peaks peamiseks eesmärgiks olema ida-lääne suunal toimuvaks maismaa- ja õhutranspordiks vajaliku infrastruktuuri väljatöötamine. Transpordi- ja logistikaalase põhjamõõtme partnerluse loomine parandab täiendavalt maismaaühendust ELi ja Venemaa loodeosa vahel, mis on oluline piirkonna edasise arengu seisukohast.

3.4. Turism

Turism Arktikas, eelkõige kruiisilaevadega seotud turism areneb kiiresti, kuid mõned juhtunud õnnetused on näidanud kaasnevaid ohtusid.

Poliitikaeesmärgid

EL peaks jätkama säästva turismi toetamist Arktikas, tervitades jõupingutusi, mida on võetud keskkonnamõjude vähendamiseks. Peamist tähelepanu tuleks pöörata keskkonnakaitsele ja kohalike rannikukogukondade saadavale kasule.

Ettepanek meetmeteks:

- Toetada kruiisilaevade ohutuse suurendamist, paremat reisijuhtimist ja juurdepääsu piiramist eriti haavatavatele piirkondadele.

- Julgustada kohalikke kogukondi, kaasates keskkonnasõbralikku turismi.

4. PANUSE ANDMINE ARKTIKA TÕHUSTATUD MITMEPOOLSESSE VALITSEMISSE

Arktikaga ei seondu konkreetset lepingusüsteemi. Põhjapoolus või seda ümbritsev Arktika ookean ei kuulu ühegi riigi ega riikide rühma suveräänsete õiguste alla. On mitu merepiiri, mille puhul Arktika rannikuriigid on leppinud kokku majandusvööndi piiritlemises[16]. ÜRO mandrilava piiride komiteele esitatud seisukohad võivad viia kattuvate taotlusteni[17]. Lisaks tõlgendatakse erinevalt laevade läbipääsutingimusi teatavates Arktika vetes, eelkõige Loodeväilas[18].

Olemas on ka Arktika suhtes kehtiv laiaulatuslik rahvusvaheline õigusraamistik. ÜRO mereõiguse konventsiooni[19] sätted on vaidluste, sealhulgas piiritlemisega seotud vaidluste lahendamise aluseks. ÜRO mereõiguse konventsioon sisaldab ka elusate ja elutute loodusvarade kasutamist ja keskkonnakaitset käsitlevaid eeskirju. Lisaks on palju mitmepoolseid keskkonnaalaseid kokkuleppeid, mida kohaldatakse Arktika suhtes, kuigi neis sageli konkreetselt Arktikale ei osutata.

2008. aasta mais võtsid viis Arktika ookeani rannikuriiki vastu deklaratsiooni,[20] milles väitsid, et nad peavad kinni olemasolevast õigusraamistikust ja leiavad nõuetekohase lahenduse kattuvate taotluste puhul. Sellest alates on teatavad riigid teatanud meetmetest, mida on võetud riikliku jurisdiktsiooni laiendamiseks või kinnitamiseks ning oma kohaloleku tugevdamisest Arktikas.

Arktika nõukogu on edukalt koostanud hinnanguid, kujundanud piirkonna olemust ja koostanud Arktika tegevuskava. Koos Barentsi Euroarktilise Nõukoguga ja Põhjamaade Ministrite Nõukoguga[21] osaleb ta põhjamõõtme poliitikas.

Euroopa Parlament on hiljuti rõhutanud Arktika valitsemise olulisust ja kutsus üles iseseisva ELi Arktika-poliitika kujundamisele, ärgitades komisjoni Arktikaga seotud küsimustes proaktiivset rolli võtma[22]. Arktikaga seotud koostöö parlamentaarne mõõde on oluline teadlikkuse tõstmise ja poliitika parema kaasamise seisukohast. Euroopa Parlamendil on selles tähtis roll olnud.

Euroopa Investeerimispank saab vastavalt oma volitustele toetada investeerimist teatavatesse Arktika piirkondadesse, eelkõige keskkonna, transpordi, energeetika ja teadustegevuseks vajaliku infrastruktuuri valdkonnas.

Peamised probleemid, mis Arktika valitsemisega seonduvad, hõlmavad õigusraamistiku killustatust, tõhusate vahendite vähesust, üldise poliitikakujundusprotsessi puudumist ja vajakajäämisi õigusaktides osalemises, nende rakendamises ja geograafilises ulatuses.

Poliitikaeesmärgid

- EL peaks tegema tööd, et säilitada ÜRO mereõiguse konventsioonil põhineva koostööd hõlmava Arktika valitsemise süsteemi edasine areng, et tagada:

- turvalisus ja stabiilsus

- range keskkonnahaldus, sealhulgas ettevaatusprintsiibist kinni pidamine

- loodusvarade säästev kasutamine, samuti avatud ja võrdne juurdepääs nendele.

- Juba olemasolevate kohustuste täielikku rakendamist tuleks eelistada uute õiguslike vahendite kavandamisele. See ei tohiks aga välistada teatavate õigusraamistike edasiarendamist, et need kohanduksid uute tingimustega või Arktika eripäradega.

- EL peaks edendama laiapõhjalist dialoogi ja pidama läbirääkimisi lahenduste üle, EL ei tohiks toetada kokkuleppeid, millest jäetakse välja Arktika aladel esindatud ELi liikmesriigid või EMP EFTA riigid.

- Arktika-temaatika tuleks lisada laiemasse ELi poliitikasse ja erinevatesse läbirääkimistesse.

Ettepanekud meetmeteks:

- Hinnata Arktikat hõlmavate mitmepoolsete lepingute tõhusust ja määrata vajadusel kindlaks täiendavad algatused või meetmed. Jälgida tähelepanelikult merealade piiritlemise ja mandrilava välispiiride kindlaksmääramise protsessi, et hinnata nende mõju ELi huvidele.

- Uurida võimalust kehtestada uued mitut sektorit hõlmavad raamistikud ökosüsteemi integreeritud haldamiseks. See võiks hõlmata kaitstud merealade võrgustikku, meresõidumeetmeid ja eeskirju mineraalide säästva kaevandamise tagamiseks.

- Tõhustada panust Arktika nõukogu tegevusse lähtuvalt komisjoni rollist ja võimalustest. Esimese sammuna esitab komisjon taotluse alalise vaatleja staatuse saamiseks Arktika nõukogus.

- Teha ettepanek, et põhjamõõtme partnerluses osalejad peaksid korrapäraseid Arktika-küsimusi käsitlevaid arutelusid ja uuriksid võimalusi projektideks põhjamõõtme keskkonnapartnerluse raames, et hõlmata laiemaid Euroopa arktilisi alasid. Energiatõhususe valdkonnas ja uute põhjamõõtme partnerluste raames tehtavatel jõupingutustel on Arktika koostöös suur tähtsus.

- Käivitada arutelu võimaluste üle täiendavalt arendada Arktikaga seotud piiriülest koostööd ja piirkondlikke programme, et tõhustada koostööd Arktika piirkonna riikidega.

- Uurida kõiki võimalusi rahvusvahelisel tasandil, et edendada meetmeid mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks riiklikest jurisdiktsioonidest välja jäävates piirkondades, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni rakenduslepingu järgimise kaudu.

- Teha tööd avamere merekaitsealasid käsitlevate rahvusvaheliste läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks.

- Arutada Norra ja Islandiga, kuidas integreerida merestrateegia raamdirektiiv EMP lepingusse ja muuta see kehtivaks Arktika ookeani teatava osa suhtes.

- Kaasata Arktika-küsimused tulevastesse kõrgetasemelistesse merendusküsimusi käsitlevatesse aruteludesse.

- Anda ülevaade kõigist ELi asjaomastest Arktikaga seotud meetmetest merendusküsimusi käsitleval temaatilisel veebisaidil ja edendada neid meetmeid käsitlevat arutelu sidusrühmadega.

- Uurida koos põhjamaadega võimalusi Euroopa arktilise teabe keskuse loomiseks.

- Luua tihedamad sidemed Arktika piirkonna haridusvõrgustikuga.

Gröönimaa

Osana Taanist on Gröönimaa üks ühendusega seotud ülemeremaadest ja –territooriumidest. Gröönimaa saab ühenduselt iga-aastaste tegevusprogrammide[23] kaudu märkimisväärset toetust.

Ettepanek meetmeteks:

- Tõhustada Gröönimaaga tehtavat Arktika-alast koostööd. Lisajõupingutused tuleks ette näha selleks, et EList saaks Gröönimaa jaoks veelgi olulisem partner hapra keskkonna haldamisel ja elanikkonna ees seisvatele väljakutsetele vastamisel[24].

5. Kokkuvõte

Käesolevas teatises esitatud soovituste eesmärk on anda alust üksikasjalikumateks kaalutlusteks. Teatis on kasulik ELi poliitikaalgatuste, sealhulgas Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rakendamise seisukohast. Käesolev teatis peaks ka viima Arktika-temaatikat käsitleva struktureeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisini, olles esimene samm Euroopa Liidu Arktika-poliitika kujundamisel. Teatis avab uued koostöövõimalused Arktika piirkonna riikidega, aidates neil kõigil ja ELil suurendada stabiilsust ja luua tasakaal esmatähtsa keskkonna säilitamise ja loodusvarade säästva kasutamise vajaduse vahel.

[1] Mõiste „Arktika piirkond”, mida käesolevas teatises kasutatakse, tähendab põhjapolaarjoonest põhja poole jäävat piirkonda ümber põhjapooluse. Piirkond hõlmab Arktika ookeani ja kaheksa Arktika piirkonna riigi territooriume: Kanada, Taani (sealhulgas Gröönimaa), Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.

[2] EMP lepingu sätted tagavad EMP EFTA riikide täieliku osalemise siseturul ja võimaldavad koostööd sellistes valdkondades nagu keskkond, teadustegevus, turism ja kodanikukaitse – kõigis Arktika piirkonna seisukohast olulistes valdkondades.

[3] Põhjamõõtmepoliitikas osalevad neli stabiilsust, jõukust ja säästvat arengut edendavat partnerit: Euroopa Liit, Island, Norra ja Venemaa.

[4] Arktika nõukogu leid (2005), kinnitatud viimaste mõõtmiste abil.

[5] Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek, Euroopa Ülemkogule esitatud 14. märtsi 2008. aasta ühine poliitikadokument.

[6] Barentsi piirkonna valitsustevahelise koostöö foorum.

[7] Soome ja Rootsi ühinemisakti protokoll nr 3.

[8] Nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon võtsid selle vastu aastal 2005.

[9] KOM(2008) 469, 23.7.2008.

[10] Arktika nõukogu on valitsustevaheline foorum, mis edendab koostööd nende Arktika piirkonna riikide vahel, kus elab põlisrahvaid.

[11] Eelmiste ühenduse raamprogrammidega (FP5 ka FP6) toetati enam kui 50 polaarvaldkonna projekti. Sealhulgas projekti „Damocles”, mis on suurim panus rahvusvahelisse polaaraastasse. 6. raamprojekti Arktikaga seotud eelarve ulatus 86 miljoni euroni.

[12] GMES (üleilmne keskkonna- ja turvaseire) on ELi algatus, mille eesmärk on anda jätkusuutlikku ja täiesti usaldusväärset teabeteenust, mille aluseks on erinevad maavaatluse võimalused.

[13] Vrd Wood Mackenzie ja Fugro Robertson: „Future of the Arctic, A new dawn for exploration” ja Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse hinnangud. On oluline märkida, et hinnangud põhinevad vaatlusandmetel, suurema täpsuse saavutamiseks on vaja põhjalikumat uurimust.

[14] 4. novembril 2008 võttis komisjon vastu teatise „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (KOM(2008) 699).

[15] Laevaehituse, laevaremondi, laevade konserveerimise, laevavarustuse ja tööstusdisaini (nt ainulaadne kahefunktsioonilise laev, mille vöör on optimaalne sõiduks avamerel ja ahter täidab jäälõhkuja ülesandeid) valdkonnas. Arktika sadamate süvendamine nende valdkondade hulka ei kuulu.

[16] Läbirääkimisi on peetud viie kahepoolse vööndite piiritlemise üle. Lahenduseta on järgmiste piiride staatus: Venemaa ja Norra vaheline piir Barentsi meres, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline piir Beringi väinas ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheline piir Beauforti meres. Kanada ja Taani vaidlevad Hansu saare üle. Lisaks tõlgendavad Norra ja veel mõned riigid, sealhulgas ELi liikmesriigid Svalbardi saarestikku ümbritsevat 200 meremiili pikkust piirkonda käsitlevat Svalbardi lepingut erinevalt.

[17] 2001. aastal esitas Venemaa taotluse suure osa suhtes Arktikast, sealhulgas põhjapooluse suhtes. Taotluse on esitanud ka Norra. Taani ja Kanada kavatsevad taotlused esitada.

[18] Vaidlus hõlmab nende Kanada sisevete piiritlemist, kus tal on täielik õigus reguleerida piiride ületamist, ja Kanada õigust võtta ja jõustada seadusi jääga kaetud vetes laevareostuse vältimiseks.

[19] Kõik Arktika piirkonna riigid (v.a Ameerika Ühendriigid), kõik ELi liikmesriigid ja ühendus on ÜRO mereõiguse konventsiooni osalised.

[20] Ilulissati deklaratsioon, mis võeti vastu 28. mail 2008 Arktika ookeani konverentsil.

[21] Põhjamaade Ministrite Nõukogu teeb tänl.

[22] Põhjamaade Ministrite Nõukogu teeb tänuväärset tööd koostöö edendamiseks Arktikas.

[23] 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Arktika valitsemise kohta.

[24] Ajavahemikus 2007−2013 paigutatakse iga-aastastesse tegevusprogrammidesse hariduse ja kutsehariduse valdkonna toetuseks kuni 25 miljonit eurot aastas. Lisaks antakse aastas 15,8 miljonit eurot kalanduse toetamiseks.

[25] Võttes arvesse dokumenti „Roheline raamat - ELi ning ülemeremaade ja –territooriumide vaheliste suhete tulevik” (KOM(2008) 383).