14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/1

1.1

Piirkonnad on olnud paljude arutelude teemaks kõigil tasemeil ning kõigis tööstusriikides, eriti viimase 15 aasta jooksul. Arengumaad ning Vahemere partnerriigid on samuti püüdnud matkida piirkondade süsteemi, mis on kehtestatud paljudes Euroopa riikides, edendamaks nende ettevõtlussektori arengut.

1.2

Lisaks on analüüsid näidanud piirkondade positiivset mõju tööhõivepoliitikale ning loonud mitmeid häid tavasid (1) ettevõtete sotsiaalse vastutuse osas juba aastaid enne seda, kui komisjon esitles asjaomast rohelist raamatut. (2)

1.3

Samal ajal on uued majanduslikud ja sotsiaalsed nähtused ning uued teadmistepõhised võrgustikud muutnud traditsioonilist piirkondade jaotust, juhtides tootmissüsteeme metapiirkondade (3) suunas ning vajaduse suunas luua võrgustikke üksikute majanduspiirkondade vahel.

1.4

Püüdes kõnealust laia teemat kokku võtta, käsitleb käesolev omaalgatuslik arvamus järgmisi punkte:

1.5

Euroopa uute intelligentsete piirkondade võrgustikke (4) käsitleva käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgid on:

1.6

Nagu Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud, märkis Euroopa Ülemkogu otsus kinnitada Lissaboni strateegia eesmärgiks Euroopa muutmine “kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks koos rohkemate ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega”.

1.6.1

Kasvustrateegiad peavad nüüd rohkem kui kunagi varem põhinema võimel:

1.7

Rohkem kui neli aastat pärast Lissaboni strateegia väljatöötamist tekitab paratamatult pettumust selle eesmärkide saavutamise tagasihoidlik areng ning põhjalik vastamine kõnealusele protsessile. Isegi kõrgetasemelise rühma, mida juhatas Wim Kok, koostatud raport Lissaboni strateegia kohta võtab kokku, et “strateegia pettumust tekitava tulemuse peamiseks põhjuseks on kindlasuunalise poliitilise tegevuse puudumine” , lisades, et “programm oli ülekoormatud, koordineerimine oli nõrk ja prioriteedid vastuolulised”. (6)

1.8

Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis 4. ja 5. novembril 2004 rõhutas Euroopa Komisjoni ametisse nimetatud president, et Kok'i raport “annab progressile realistliku, kuid murettekitava hinnangu. Raport näitab, et me peame tegutsema nüüd, et kaotatud aega tasa teha” (7). Täpsemalt rõhutas ta vajadust “prioriteedid ümber kohandada, hinnata programme ja tagada suurem vastutusvõime nende elluviimisel” (8). Komitee väljendas ühtlasi seisukohti kõnealuse teema kohta oma hiljuti vastuvõetud arvamuses (9).

1.9

Lissaboni strateegia prioriteetide uuendamine peaks Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee hinnangul käsitlema tööstuspiirkondi ja nende arengut võtmeelemendina uute teadmiste ja eelkõige suurema hulga ja paremate töökohtade loomise tähenduses. See eeldab võrgustike pakutud parimate võimaluste kasutamist, mis võib anda arvukaid ristviljastamisi teadustöö kirjapandud teadmiste ja tootmis- ning jaotussüsteemides levivate ja juurduvate kirjutamata teadmiste (10) vahel.

1.10

Kohalike algatuste soodustamine ja võime ühendada neid Lissaboni strateegia edendamiseks on esmatähtis: esiteks selleks, et julgustada uuenduslike ettevõtete loomist ja arendamist kogu liidus, eriti uutes liikmesriikides; ja teiseks selleks, et suurendada nende ettevõtete võimalusi kohtuda ja koostööd teha suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vaimus. ja teiseks selleks, et suurendada nende ettevõtete võimalusi kohtuda ja koostööd teha uue majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vaimus.

1.11

Uued “avatud tehnoloogilised piirkonnad” võivad olla näidiseks kõigi antud alal tegutsevate osapoolte integreerimisest ja ühendamisest teiste piirkondade osapooltega.

1.12

Euroopa avatud tehnologiliste piirkondade võrgustikud on esmatähtsad järgmiste eesmärkide saavutamisel:

1.13

Tänases üha enam globaliseeruvas maailmamajanduses on teadmistepõhise Euroopa arendamisel suur tähendus riikliku, piirkondliku ja kohaliku elu ning rahvusvahelise tasakaalu seisukohast. Kõnealune tähendus seondub uute tehnoloogiate kiire ülevõtmise ja rakendamisega, väljaõppinud inimressursi värbamisega rahvusvahelisel tasandil ja viimaks võimalusega detsentraliseerida tootmis- ja turustusprotsessi korraldus, kindlustades samas selle seostatuks ja paindlikuks jäämise ning säilitades kõrged kvaliteedistandardid.

1.14

Globaliseerumise fenomen ja peaaegu samaaegne võrgutehnoloogiate ilmumine ja areng on toonud kaasa lühi- kesk- ja pikaajalised muutused tootmismajanduses ja eriti just piirkondade majanduses.

1.15

Olemasolevad piirkonnad on juba arendanud avatust uutele turgudele ja toetanud viimaseid muutusi, kaasa arvatud näiteks järjest sagenev tootmistegevuse ümberpaigutamine, mida teatud riikides soodustavad keskkonnatingimused ning mida toetab arvutistamise taseme tõus.

1.16

25-liikmelises Euroopa Liidus on välisturule suunatud keskeltläbi 50 % piirkonna toodangust. Seega on piirkondadel juba olemas rahvusvaheline tööstusstruktuur ja müügialased eesmärgid on üha enam suunatud rahvusvahelisele turule.

1.17

Peab liikuma rahvusvaheliselt tasandilt globaalsele tasandile:

1.18

Majanduslikust kasust ajendatud ja tänu tehnoloogilisele toetusele võimalikuks saanud geograafiliste piiride avardumine on nõrgendanud territoriaalset lähedust, mille kaudu varem tööstuspiirkondi määratleti ja mis oli nende tugevuse aluseks. See on esile toonud liiderettevõtted, mille taustsüsteem turu mõistes nii müügi kui hankimise osas on liikunud territoriaalselt tasandilt virtuaalsele, põhinedes peamiselt majandusliku kasu strateegiatel.

1.19

Käesoleval ajal on Euroopa tööstuspiirkonnad delikaatse faasi läbimisest tingituna tähelepanu keskpunktis. Lahendamist vajavaid probleeme on neil kahte tüüpi:

1.20

Uus konkurentsimudelite vorm maailmaturul toob kaasa suuri muutusi. Uued integreeritud platvormid ja võrgustikud peavad tähelepanu pöörama uuringutele ja uuendustele, uute toodete väljatöötamisele ja tootmisprotsessidele, uue, oskuslikuma inimressursi ja uute materjalide haldamisele, reklaamile ja turundusele, finantsidele ja krediidile, logistikale ja turu ning klienditeeninduse korraldamisele.

1.21

Rahvusvahelisel tasandil on kõige tugevamad tööstuspiirkonna ja rühmadesse kogunemise ilmingud Põhja-Ameerikas, kus nende arv on Vaikse ookeani kaldalt Atlandini mitmekordistunud; näiteks Silicon Valley, San Diego tööstusklastrid ja Route 128. Sarnased, kuigi erineva tööstusliku tasemega, piirkonnad on ka Ladina-Ameerikas: Mehhikos (Guadalajara klaster), Brasiilias (Sinos Valley) ja Uruguais (Meat'i klaster). Mis puutub Aasiasse, siis märkimisväärseid näited võib leida Indiast (Agra klaster, Tiruppur'i klaster ja Ludhiana klaster), Pakistanist (Sialkot klaster), Lõuna-Koreast (Consumer Microelectronics Assembly klaster) ja Indoneesiast (Kesk-Java klaster). Piirkonna fenomen on jõudnud isegi Aafrikasse: mõnes Aafrika Lõuna-Sahaara riigis on neid isegi mitu.

1.22

Euroopas, väljaarvatud tosin näidet Itaalias, võib märkimisväärseimaid piirkondi leida Prantsusmaal, kus on 1998. aastal asutatud Prantsuse Tööstuspiirkondade Klubi ja Saksamaal, kus on üle 50 “Raumordnungsregionen'i” ja eriti tähtis algatus Baden-Württembergis. Ka Briti näited on olulised (eriti Cambridge' High-Tech klaster, Motor Sport'i klaster Birminghamis või Šotimaal ja muudes piirkondades olevad klastrid). Rea positiivseid näiteid saab tuua Skandinaaviast, kus on omistatud suurt tähtsust õppimisele kui arengu nurgakivile, mida toetab ka lähedus. Uutest liikmesriikidest võib märkimisväärseid näiteid leida mitmetes piirkondades Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas, Sloveenias ja Balti riikides.

2.1

Piirkondade fenomenile, mis on maailma tasandil sedavõrd varieeruv, dünaamiline ja mitmepalgeline, ei ole lihtne anda ühest definitsiooni.

2.2

Üldiselt saab tööstuspiirkonda määratleda kui kohalikku, homogeenset tootmissüsteemi, mida iseloomustab tugev, enamasti väikese ja keskmise suurusega ning väga spetsialiseeritud tootmisega tööstusettevõtete kontsentratsioon.

2.3

Euroopa Komisjoni Ettevõtluse peadirektoraadi ettevõtluse, klastrite ja võrgustike ekspertgrupi (12) lõppraportis defineeritakse piirkondi järgmiselt:

“Sõltumatute äri- ja sidusühingute grupid, mis:

2.3.1

Viimaste kümnendite jooksul tekkinud piirkonnad, mis on tagant tõuganud tootmistegevuse alustamist ja arendamist tööstus- ja teenindussektoris eriliste majanduslike tunnusjoontega aladel, on arenenud suuresti sõltumatult, suunates oma tegevuse konkreetsesse valdkonda, milles nad on saavutanud ja arendanud märkimisväärseid konkurentsieeliseid. Vajadus jõuda veel kõrgema kvaliteedi ja turvalisusstandarditeni sundis seejärel piirkonna ettevõtteid keskenduma üha enam konkreetsetele turuniššidele, mille tõestuseks oli nende toodete kõrge kvaliteet.

2.4

Piirkonnad ei kujuta endast üksnes ettevõtjate gruppe, mis võivad olla spetsialiseerunud ja asuda teatud paikkonnas: need on ettevõtjate grupid, mis juhinduvad meeskonnareeglitest. Iga grupp töötab projekti kallal ühiselt ja konkureerib üheskoos, samal ajal kui ka kohalik piirkond ei ole üksnes dekoratsioon, mille taustal ettevõtted tegutsevad ja toodavad, vaid loob tõelise eelise sotsiaalseks, majanduslikuks ja tootmistsüklil põhinevaks integratsiooniks. Kohalik piirkond kujutab oma põhiolemuselt tootmistraditsioonide ja praktilise teabe varamut.

2.5

Infovahetuse kiirenemine ja võimalus uurida kogu pakkumist lühikese ajaga on teinud ettevõtjate töö lihtsamaks ja sundinud neid kohanduma. Tasakaal piirkondade sees on muutunud. Uute tehnoloogiliste mudelite esiletulek ja ühinemine on hõlmanud terve tootmisahela, mõjudes ametiprofiilidele, töökorraldusele ja kasvupiirkondadele.

2.6

Üha enam on piirkonnad seotud ja integreeritud kohaliku piirkonna spetsialiseerunud teeninduskeskuste, ametikoolide, ülikoolide, tehnoparkide ja uurimiskeskustega. Pakutava toote kvaliteet, piirkonnaettevõtjate elujõulisuse ülioluline tegur, põhineb peamiselt piirkondade võimel ühitada olemasolevad tootmistavad uuendamisvajaduse ja turu väljendatud või märgatava spetsialiseerumisega.

2.7

Üha enam ja enam nõuab tootmise rahvusvaheliseks muutumine, et ettevõtted investeeriksid riigiülesesse võrgustikku. Juhtudel, mil võrgustik, milles nad oma konkurentsieelise rajada soovivad, ulatub väljapoole kohalikku sfääri, peab VKE-del ja suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel olema samamoodi võimalik loota teadmisi koguvatele ja arendavatele piisavatele tehnoloogilistele vahenditele.

2.8

Suurenenud turuintegratsioon, mis kaldub karistama ettevõtteid, mis on harjunud tegutsema piiratud turul, pakub teistele suuri võimalusi uuteks turustamisvõimalusteks, iseäranis dünaamilisematele VKE-dele. Olulised tehnoloogilised muudatused ei ole alati suurte ettevõtete huvides. Tihti neutraliseerib võrgumajandus sellised tegurid nagu geograafiline ulatus või iseseisva jaotusvõrgu olemasolu ehk siis eemaldades mõned VKE-de tavapäraselt nõrgad kohad. Siiski peavad nad olema võimelised abi- ja teeninduskeskuste toetusel kasutama ära kõiki võimalusi, mida tehnoloogiline areng suudab pakkuda.

2.9

Internet on osaliselt ületanud geograafilised piirid. Olulised tegurid, nagu kiire teabevahetus või võimaluste jälgimine, mis varem sõltusid reisiaja pikkusest, kindlustatakse nüüd IT ühendusega.

2.10

Olgugi, et lisaks eelöeldule on veel palju muid võimalusi ja võimalikke tegevusi, ei suuda internet siiski võistelda inimestevaheliste kontaktidega. Näost-näkku teadmistel ja kogemustel põhinevad kohtumised on siiani asendamatud. Olgugi, et internet on osaliselt kaotanud geograafilised vahemaad ja muutnud piirkondade struktuure, soodustades ettevõtetel üha enam tehingute tegemist osapooltega väljaspool kohalikke (ja sageli riigi-) piire, on esmatähtsad siiski usalduslikud suhted turulosalejate vahel.

3.1

Üha rohkem traditsioonilisi tööstuspiirkondi on ühendatud ja mõnel juhul muudetud metapiirkondadeks. Erinevalt klassikalistest piirkondadest võib neid määratleda kui integreeritud tööstusplatvorme, kus tehnoloogiasektori ettevõtted laienevad, et kaasata uusi infotehnoloogia ja rakendusteaduse keskuseid ja vaadata kaugemale oma lähinaabrusest arendamaks tootmis- ja jaotussüsteeme, mis keskenduvad jagatud väärtustele ja strateegiatele.

3.2

Tänu metapiirkondadele võivad paljud faasid toimuda geograafiliselt kaugetes paikades, mis on valitud majandustegurite ja kohalike võimaluste alusel, hoides samas tootmise taset ja tagades iseäranis töötlemise osas kvaliteedi läbi protsessi “õppimine interaktsiooni abil (learning by interaction)” , mis võimaldab ümber lülituda reaktiivsuselt proaktiivsusele.

3.3

Kuna toimub üleminek metapiirkonnale, peab piirkond üha enam toimima teadmiste laborina. Avalik-õiguslikud asutused (iseäranis kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused), kuid eelkõige ettevõtted peavad juhtima vajalikke strateegiaid toetamaks piirkonna seisundi muutmist üleilmses plaanis; kõnealused strateegiad peavad puudutama inimressursse ja uuenduste taset protsessis, mis kaasaks täielikult avaliku ja erasektori juhtivtöötajad.

3.4

Metapiirkonnad kiirendavad võrgustike teket väikeste, keskmiste ja suurettevõtete vahel, mis mõjutavad üksteist ja tihendavad koostööd ning sidemeid kõige arenenumate teadus- ja tehnoloogiliste uurimiskeskustega. Liikumapanevateks jõududeks on siinkohal:

3.5

Üldreeglina on olemas neli elementi, mis võimaldavad metapiirkonda tuvastada:

3.6

Piirkonna fenomeni mõistmise protsess toetuse kavandamiseks metapiirkondadele on kahtlemata palju keerukam ja mitmepalgelisem, nagu juba mainitud seoses metapiirkondade määratlemisega eesmärgiga valida katsemeetodil pädevaid tootmisalasid, millel on tugevad olemasolevad või potentsiaalsed seosed teaduse, tootmise ja uuenduse valdkonnaga. Kõnealuste fenomenide mõistmine on siiski keerukas, kuna sellel alal on tehtud vähe empiirilisi uurimusi ja leidub vähe statistilist materjali.

3.7

Planeerimisprotsess peab hõlmama kõiki vajalikke elemente metapiirkondade omaduste paremaks analüüsimiseks:

3.8

Üleminek teadmistel põhinevale süsteemile toob esile olulised haldusega seotud probleemid:

3.9

Uued teenusestruktuurid, mis toimivad tunnetusliku liidesena kohaliku konteksti ja üleilmsete võrgustike vahel, näivad lõpuks tähtsust omandavat. Tekkivad uued agentuurid, mis on kujundatud vastavalt kohalike ettevõtete vajadustele ja konkurentsivõime ja koostöö algsetele mehhanismidele, ning mille eesmärgiks on lihtsustada tootmiskonteksti arengut.

4.1

Mõningate hinnangute kohaselt oli USAs juba 1990-ndate keskpaigas 380 piirkonda/ettevõtete kobarat e klastrit, mis tegutsesid paljudes tootmis- ja teenuste sektorites .ja moodustasid 67 % töötavast elanikkonnast ja 61 % USA tootmismahust (14). Paljud sellistest sektoritest tekkisid regionaalse tootmise kriisidest, näiteks California San Diego klaster, mis kerkis esile kaitsesektori ümberkorraldamise tagajärjel. Klastrid on kasu saanud riigi ja kohalike omavalitsuste olulisest rollist protsessi algatamisel, mille võttis edaspidi üleerasektor. Arizonas näiteks on valitsuskomisjon algatanud kohalikes ülikoolides programmi kohalike piirkondade kindlaksmääramiseks, peamiste erasektori ettevõtjate koondamiseks, edendades sellega piirkondlike organisatsioonide loomist hindamaks raskusi ja võimalusi individuaalsetele piirkondadele. Sarnaseid algatusi on tehtud teistes Ameerika osariikides, nagu New York, Minnesota, Oklahoma ja Oregon.

4.2

Kanadas on föderaalvalitsus asetanud teadmistepõhise, rahvusvaheliselt tunnustatud töötuspiirkondade loomise oma “uuendusstrateegia” keskmesse. See hõlmas peamisi föderaalseid toetusameteid, mis tegid kindlaks riigi 27 regioonis ja linnas teadustöösse tehtud investeeringud. Osana Kanada uuendusstrateegiast on föderaalse uuenduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks arendada aastaks 2010 välja vähemalt kümme rahvusvaheliselt tunnustatud “tehnoloogiaklastrit”. Kanadas on üsna tavaline, et tööstuspiirkonna keskuses asub suur uurimisinstituut, sageli ülikool (15).

4.3

Aasias ja Ladina-Ameerikas leidub väga erinevaid näiteid. Piirkondi on Indias ja samuti Hiinas. Pakistanis on turu liberaliseerimise ja globaliseerumisega kaasnevast konkurentsi suurenemisest tekkinud surve rõhutanud tendentsi töötada koos tööstusassotsiatsioonidega ja teenustega, mida nad pakuvad, et saavutada rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi tagamise standardeid. Brasiilias ja Mehhikos on piirkonnad pidanud olema vastamisi rahvusvahelise konkurentsiga hindade osas Hiina tugeva tungimise tulemusena Põhja-Ameerika turule. Kõnealune konkurents on viinud suurema vertikaalse integratsioonini ühelt poolt ja piirkondade eristumiseni teiselt poolt.

4.4

Uus-Meremaal on kohalikud omavalitsused võtnud ette mitmesuguseid algatusi tööstuspiirkondade edendamiseks. Samas on Austraalias olnud arvukalt altpoolt tulevaid algatusi, nagu on ette võtnud kohalikud omavalitsused Adelaide'is, Cairns'is ja Hunter Valley's, kus tuvastati ettevõtete rühmad, arendati omavahelist dünaamikat seoses asjaomaste vajadustega ning mõnel juhul tagati valitsuse stipendiumid uurimusteks, konsulteerimiseks ja sekretäriteenusteks.

5.1

Paljudes Euroopa osades on tööstuspoliitika, mida kuni praeguse ajani on üldiselt suunatud sektorikeskselt, hakanud samuti suunama pilku kohalikule piirkonnale, et säilitada tingimused, mis tõid üle maailma edu märgistusele “Made in …”. Sageli kohtab kohalik tootmissüsteem siiski raskusi küllaldaste vastuste leidmisel korralduslikes ja juhtimisalastes küsimustes. See on avanud ukse uut sorti toetusele, mis ei ole enam suunatud üksikutele ettevõtetele, vaid keskendub pigem kohalikule süsteemile tervikuna.

5.2

Kohalikud ametivõimud koos ülikoolide, uurimisinstituutide, äriliitude ja krediidiasutustega panustavad toetusmeetmetesse, mille siht on levitada uuendusi, edendada kvaliteeti, tagant tõugata kohalike toodete turundust ja viimaks luua süsteemiprojekte ärisuhetele suunatud algatusvahendite kaudu.

5.3

Tööstuspiirkondi on nüüdseks õiguslikult tunnustatud mitmes Euroopa riigis (sh näiteks Itaalias seadusega 317/1991) ning neid peetakse üksmeelselt tõeliseks eduks rahvamajanduses. Iseäranis kehtib see Itaalia kohta. Vaatamata sellele ei ole tööstuspiirkondi võimalik täpselt kaardistada ja ei ole olemas ametlikke näitajaid kõnealuste piirkondade arvu või spetsialiseerumisharude kohta.

5.4

Algatusi piirkondade edendamiseks on kohalikul tasandil rakendatud Itaalias (Piemonte, Lombardia, Veneto, Emilia Romagna ja Toscana), Hispaanias (Kataloonia ja Valencia), Ühendkuningriigis (Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) ja Saksamaal (nt. BioRegio, Exist ja InnoRegio algatused). Prantsusmaal on peaministri vastutusalas tegutsev ministeeriumitevaheline üksus DATAR (16) sõnastanud konkreetse strateegia toetamaks kohaliku tootmise süsteemi (SPL) arengut, mis on osa Prantsuse Tööstuspiirkondade Klubist. Piirkondadest leidub palju näiteid Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal.

5.5

Põhjamaad on samuti välja arendanud omaenda lähenemise piirkondade strateegiale. Taanis on piirkondade meetodil olnud riigi majanduspoliitikale suur mõju ja Soomes on piirkondade edendamine mõjutanud mitte ainult majanduspoliitikat, vaid samuti teadusuuringuid, tehnoloogiat ja haridust.

5.6

Uutes liikmesriikides on ajavahemikul 2000-2001 käivitatud erinevaid piirkondlikke arendusprogramme, kaasaarvatud koostööprogramm Tšehhi Vabariigis ja NFT GVOP programm, mis hõlmab tööstusparkide (17) arengut, lähtudes Ungari MTÜ-st (18) nimega Tööstusparkide Ühendus. Ungaris on praegu 165 tööstusparki, mis moodustab 18 % tööstuse tööhõivest ja 28 % tööstuse ekspordist. Ajavahemikul 1997–2003 investeeris Ungari tööstusparkidesse 46 182 000 eurot (19). PGK (20)programm käivitati teisel pool Doonau läänekalda piirkonnas ja Poolas käivitati VKE-de klastrite/võrgustike programm. Aastal 2000 algatas Sloveenia piirkondade arendamise kolmeaastase programmi, mis hõlmas 500 ettevõtjat ja 50 institutsiooni. Enam kui 130 pilootprojekti ja katset on käsil Balti riikides. Maltal on kohalikud võimud rakendanud strateegiat toetamaks võtmepiirkondi sellistes majandusharudes nagu tervishoid, okeanograafia, infotehnoloogia, lennundus ja teenindus. Märkimisväärseid näiteid on ka kandidaatriikides, nagu näiteks Timisoara piirkond Rumeenias. 2001. aastal määrati Bulgaarias Phare programmi Suutlikkuse suurendamine VKE-de sektori kiirendatud kasvuks Bulgaarias osana kindlaks viis potentsiaalset piirkonda. Piirkondade edasiseks arendamiseks otsustas majandusministeerium luua riigiorgani, mille konkreetseks ülesandeks ongi mainitud arengu juhtimine.

5.7

Hollandis on piirkondade meetod otseselt lülitatud valitsuse tegevuskavadesse ja programmidesse. Austrias aga viiakse ellu konkreetseid tegevusi tugevdamaks sidemeid teadusasutuste ja erasektori vahel, vähendades regulatiivseid ja administratiivseid takistusi uuendustele, edendades konkreetseid piirkondi ja asutades kompetentsikeskusi.

5.8

Tegevused piirkondade edendamiseks nõuavad süstemaatilist ja integreeritud lähenemist, võttes arvesse sidemeid ettevõtete, tööstusharude ja lõpuks ka ettevõtete, institutsioonide ja kohalike ametivõimude vahel. Kõnealuse lähenemise kohaselt peaks erasektor olema algatuste vedavaks jõuks, sellal kui avalik sektor peaks tegutsema abivahendi ja katalüsaatorina.

5.9

“Piirkondade süsteem” on ettevõtetevahelise horisontaalse integratsiooni erinevate vormide algpõhjuseks, ulatudes seostest esmaste ja abiettevõtete vahel ning sektori sees allhangeteni. Selline integratsioon sillutab teed kõrge paindlikkuse taseme säilitamisele, ning samuti suurettevõtetele iseloomuliku majandusliku mastaabisäästu tagamisele integreeritud tootmise abil. Mitmesuguste töötlusfaaside murdmisega on piirkond võimeline sõltumatult pakkuma kõiki tootmisahela faase sektoris, milles ta tegutseb. Tootmiskulusid saab seega majandada paindlikult ja turunõudmistega kohandumine on palju lihtsam.

5.10

Edu, mille piirkondade tooted on rahvusvahelistel turgudel saavutanud, on samuti nende suure uuendusvõime ja jätkuvate toote parendamisele suunatud uuringute tulemus. Edu soodustavad konkurents iga piirkonna ettevõtete vahel ning koostöö kohalike ülikoolide ja/või teadusasutustega. Kõnealuste sünergiate tulemusena on rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeliseks saanud isegi sellised majandusharud, mida üldiselt peetakse tehnoloogiliselt vähemarenenuks, nagu tekstiili- ja rõivatööstus.

5.11

Kuni tänaseni arvati tegurite hulka, mida arvestati piiritlemaks näitajaid piirkonna võimaliku olemasolu kohta, ka sellised tegurid nagu äritegevuse tihedus, harupõhine spetsialiseerumine ja töötajate suhtarv tootmissektoris. Seepärast on see alati olnud kvantitatiivsete väärtuste küsimus kooskõlas eesmärgiga langetada otsus objektiivsetel alustel. Igal juhul tuleb aga arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu majanduslik profiil, tooteuuendus, ettevõtete koondstrateegia ja mis eriti oluline, võrgustiku olemasolu. Viimane tegur on esmatähtis piiritlemaks nii piirkonna struktuuri alget kui ka täpselt määramaks metapiirkonna tulevast tugevust, pidades silmas tihedat sidet äri ja uuringute vahel.

5.12

Euroopa Liidu tasandil saavad mitmed algatused panustada Euroopa tehnoloogiapiirkondade arengusse. Igal juhul on, tulenevalt Euroopa Ülemkogu poolt 4. ja 5. novembril 2004 nõutud Lissaboni strateegia taaskäivitamisest ning kohustusest põimida VKE-de struktuur vanades ja uutes liikmesriikides uue laienenud ühtse turuga nii kiiresti kui võimalik, rakendumas tõeliselt integreeritud tegevused edendamaks uuenduslike piirkondade võrgustiku arengut.

5.13

15-liikmelisel Euroopa Liidul oli rida ühenduse instrumente, mida sai kasutada, edendamaks teadmistepõhiste piirkondade võrgustiku arendamist ja loomist. Kõnealused instrumendid puudutasid suures osas regionaalpoliitika, teadus- ja arenduspoliitika, äri- ja innovatsioonipoliitika, infoühiskonna poliitika ja koolituspoliitika valdkondi.

5.13.1

Regionaalpoliitika — olulised eraldatud rahasummad käivitasid struktuurifondide teadus- ja innovatsioonipoliitika, et anda läbi ERDF-i artiklis 10 sätestatud uuenduslike tegevuste, RIS programmi (Regional Innovation Strategies — regionaalse uuenduslikkuse strateegiad) ja ühenduse algatuste nagu Interreg III-C, tõsine tõuge regionaalarengule. Vahepeal pakuvad Euroopa Investeerimisfond ja Euroopa Investeerimispank VKE-dele “kasvu algatust” uuenduslike võrgustike loomise vahendina.

5.13.2

Euroopa RTD poliitika — Kuues teaduse- ja arenduse raamprogramm aastateks 2002-2006 on oluline allikas teadmistepõhiste piirkondade toetamiseks, iseäranis järgmistes valdkondades:

5.13.3

“Euroopale enam uuringuid: kuni 3 % SKT-st” tegevuskava rea uute tegevustega riiklikul/Euroopa tasandil. Enamgi veel, Euroopa teadmistepõhiste piirkondade toetamisalgatusi on tulevikus võimalik arendada Galileo raadionavigatsiooni- ja satelliitpositsioneerimise programmist tulenevate teenuste abil.

Siiski, nagu on rõhutatud viimastes aruannetes, eriti aruandes, mis käsitleb väikeettevõtete kaasamist programmi, võib kõnealustel ettevõtetel olla raske osaleda, seda iseäranis uutes liikmesriikides (21)

5.13.4

Ettevõtluspoliitika — Ettevõtlus ja innovatsioonipoliitika puhul tuleks silmas pidada järgmist:

5.13.5

Huvitavad Ettevõtluse peadirektoraadi algatused, mis hõlmavad algatusi piirkonnavõrgustike arendamiseks ja IDABC programmis tehtud tööd ettevõtjate ja ettevõtjate võrgustike toetamiseks. Kohalikul tasandil rahastatud tööstuspiirkondade vahelised EMS-EMAS (Ökojuhtimine ja Auditiskeem) sertifitseerimist puudutavad koostööalgatused on eriti märkimisväärsed ühiste Keskkonna peadirektoraadi juhitavate säästva arengu meetmete kontekstis.

5.13.6

Infoühiskonna poliitika — Suur potentsiaal on piirkonnavõrgustike toetamise projektidel e-Euroopa 2005 programmi ja täpsemalt e-valitsuse, e-äri, e-kaubanduse ja e-hanke ja lairibade võrgustiku, e-kaasamise ja Go digital algatuste raames.

5.13.7

Haridus- ja koolituspoliitika — Teadmistepõhise võrgustiku alase koolituse edendamiseks saab kasutada mitmeid Socratese ja Leonardo programmide raames pakutavaid meetmeid, samuti saab algatusi planeerida e-õppe ja e-Euroopa 2005 programmide raames.

6.1

2004. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul rõhutati: “Euroopa tasandil võetud meetmed on vaid osa vahenditest Lissaboni strateegia õigele rajale juhtimiseks; veel vajavad teostamist paljud reformid ja investeeringud (22), mis kuuluvad liikmesriikide vastutuse alla.” Kõnealust seisukohta kinnitati Euroopa Ülemkogul 4. ja 5. novembril 2004, mille kohta Wim Kok esitas oma aruande (23).

6.2

Kõige olulisemad väljakutsed on seotud kasvu jaoks kolme peamise tähtsusega strateegilise alaga:

6.2.1

Riikidevaheliste intelligentsete võrgustike arendamine: see tuleb saavutada, kasutades näiteks ühenduse kasvu algatust, ja pidades esmatähtsaks investeeringuid teadustöösse, uuendusse ja elukestvasse õppesse. Teine oluline element on uute erialaprofiilide määratlemine ja arendamine, võrgustiku koostöövahendite kasutamise edendamine kuuenda raamprogrammi raames.

6.2.2

Ettevõtete konkurentsivõime toetamine maailmaturul ja keskkonnaalane jätksuutlikkus: osaliselt hõlmab see lairiba- ja kiiredastusvõrkude arendamist, mis on vajalik teadustöö ja uuenduste jaoks (GEANT), Galileo programmi rakenduste katseline kasutamine ja algatuste arendamine programmi e-Euroopa 2005 raames.

6.2.3

“Naaberriikide poliitika” (24) ehitamine laienenud Euroopas: eesmärk peaks olema luua paremini juurdunud ja teadlikumaid sünergiaid Euroopa uute naabritega, et rajada heaolul ja turvalisusel põhinev ala, kehtestada koostöömehhanismid tundlikel teemadel, nagu ühiste piiride haldamine, migratsioonivoogude kontroll ja võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu.

6.3

Kõigis EL-i riikides ja eriti uutes liikmesriikides on kasvamas teadlikkus piirkondade võrgustike ja ettevõtete klastrite tähtsusest konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamise vahendina, tugevdades tööhõivepoliitikat, parandades töö kvaliteeti ja aidates kaasa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengule.

6.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et vaja on Euroopa Liidu tasandil integreeritud strateegiat, töötamaks välja Euroopa platvormi uute Euroopa teadmistepõhiste metapiirkondade võrgustiku loomise toetamiseks.

6.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on veendunud, et metapiirkonnad on maailmaturul edu saavutamisevõtmeks, kuna need suudavad kindlustada VKE-de parema juurdepääsu kõrgtaseme oskustele, moodsatele jagatud teenustele ja uutele teadmistepõhistele vahenditele, samaaegselt parandades ettevõtte juhtimist ja aidates kaasa teadlikuma ja kogenuma tööjõu tekkele.

6.6

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et Euroopa piirkondade platvormi loomine tekitaks äärmiselt vajaliku, sidusa, läbipaistva ja kergesti juurdepääsetava raamistiku VKE-dele ning vanadele ja uutele liikmesriikidele, kandidaatriikidele ja Euroopa Liidu Euroopa naabritele.

6.7

Euroopa piirkondade platvorm peaks suutma koordineerida erinevate peadirektoraatide juhitavaid strateegiaid, olemasolevaid ja kasutatavaid instrumente ja ühenduse tegevusi.

6.8

Platvormile eraldatavad vahendid peavad olema piisavad, võimaldamaks sellel toetada Euroopa Liidu tegevusi. Platvormi abil kooskõlastatud ja Lissaboni strateegia kohaselt rakendatud meetmed võivad kahtlemata aidata kaasa selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule, kus leidub iseäranis rohkesti sügavale juurdunud kirjutamata teadmisi. Ühenduse algatustega saaks kõnealused teadmised kodifitseerida, muuta need ühiseks rikkuseks ning kanda üle Euroopa võrgustikesse.

6.9

Euroopa piirkondade programm peaks looma programmilise raamistiku:

7.1

Kõikides arenenumates riikides on käimas deindustrialiseerimine. ELis on tertsiaarsektori lisandväärtus tõusnud 70 %-ni tervest sisemajanduse kogutoodangust (sellest 22 % moodustab tööstus, 5 % ehitus ja 3 % põllumajandus) (26). Kõnealust protsessi ei tohiks siiski tagant õhutada, kuna suur osa lisandväärtusest on suunatud ettevõtetele (27) või pärineb neist: kaubanduse ja transpordi osas 21,6 %, finants- ja äriteenuste osas 27,2 %, avaliku halduse osas (28)

7.1.1

Piirkondlikku kogemust toetav poliitika ja vastava kultuuri levitamine võivad kahtlemata aidata suures osas kaasa sellele, et võimaldada piirkondadel terves laienenud Euroopa Liidus konkureerida riikidega, kus tööjõukuludega kaasnevad lahutamatult sotsiaalpartnerite vahelise dialoogi puudumine ja tervishoiu- ning ohutusstandardite eiramine töökohas.

7.1.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates peaks uue poliitika eesmärgiks olema kasutada rohkem ära konkurentsieelist, mis tuleneb positiivsete sotsiaalselt vastutustundlike kogemuste rakendamisest ettevõtetes (29). See võib panna kõiki töötajaid teadlikult ja vastutustundlikult investeerima toodangusse, pidama kinni tarnetähtaegadest, kehtestama “õiglast hinda” (30) ja tagama kompetentse, täpse ja põhjaliku müügijärgse teeninduse.

7.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee nõuab lähenemisviisi, mis täiustaks uusi piirkondlikke võrgustikke, seda iseäranis uutes liikmeriikides, et stimuleerida teadlikku, turu juhitavat nõudlust.

7.3

Vähenev abi tuleks välja maksta kolme- või nelja-aastase perioodi jooksul, et katta teostatavus- ja algusjärgu analüüse, võrgustiku vahenduse ja jätkusuutliku arengu kulusid ning sertifitseerimisega seotud laboratooriumikulusid.

7.4

Tehnoloogiline keskkond ja ühiskondlikud suhted muutuvad kiiresti ja nõuavad uute erialaprofiilide kiiret loomist. Seega on jätkuõppe vahendid (31) vajalikud

7.5

Oma kogemustele toetudes loodab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et riiklikele ja erasektori huvigruppidele, tööstussektorile ja muudele töötajatele, ülikoolidele ja pankadele on võimalik organiseerida metapiirkondi puudutavaid kursuseid, mis põhinevad tehnoloogilisel innovatsioonil. Siia võivad lisanduda õppestipendiumid, mis hõlmavad vahetusi riikliku ja erasektori ning ettevõtete ja teadusasutuste vahel.

7.6

Innovatsiooni peadirektoraat, mis toetab Euroopa kogemusi ülemaailmses kontekstis, peaks suurendama oma toetust korraldustele, mis seostuvad piirkondade- ja riikidevahelise tehnoloogilise ettenägelikkuse juhtimise käivitamise, järelvalve ja hindamise ning võrdlusuuringuga eesmärgiga laiendada järjekindlalt praeguste muutuste kultuurilist ja informatiivset andmebaasi ja nende mõõtmiseks kasutatud vahendeid.

7.7

Toetamaks krediidiandmist, mis on alati olnud iseäranis kriitiliseks probleemiks kõikides liikmesriikides ja liituvates riikides, peab looma kontaktpunkti Euroopa Investeerimisfondis (EIF) (32), mille vastutuse alla kuuluks tagatiste andmine pankade, finantsasutuste, konsortsiumite ja metapiirkondade ettevõtetele teenuseid pakkuvate ühistute poolt välja antud krediidilimiitidele.

7.8

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates on uus teadmistel põhinev piirkond samuti ideaalseks keskkonnaks, milles katsetada ettevõtete sotsiaalse vastutuse kõige arenenumaid vorme e-valitsuse, e-äri ja uute e-ettevõtete vaheliste suhete abil, millel on määrav tähtsus piirkondlike võrgustike riikidevaheliseks arenguks koos ühise IDABC (33) koostalitluslike võrgustike toetusega ja pöörates hoolega tähelepanu e-Euroopa programmile (34)

7.9

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee peab samuti oluliseks seda, et komisjon teeks kokkuvõtte ühisest terminoloogiast, mida kasutaksid kõik ühenduse programmidesse kaasatud piirkonnad ja koostaks Euroopa interaktiivse andmebaasi, mis hõlmaks kõiki piirkondi vastavalt nende sektorile ja tegevusvaldkonnale.

7.10

Samuti tuleks ettevõtete peadirektoraadi raames luua ühenduse keskus koordineerimiseks ja koostööks piirkondade süsteemide ja erinevate asjassepuutuvate institutsioonide vahel. Kõnealuses keskuses oleks muuhulgas võimalik luua ja ajakohastada heade tavade juhiseid regionaalsel tasandil levitamiseks.

7.11

Ettevõtete sotsiaalset vastutust toetavas kultuuris nähakse ettevõtet avalikkuse ressursina ja ei soosita bürokraatiat ja sellega kaasnevaid kulusid, mis muudavad tegevuse vähem meeldivaks. Algatus “Slid” pakuks vajalikke vahendeid SLIM programmist (35) omandatud kogemuste laiendamiseks piirkondadele.

7.12

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates oleks soovitav seada sisse kasutajatugi, et anda nõu ja abi intellektuaalse omandi ja muude piirkondlikele süsteemidele mõeldud teenuste osas, mis on kiiresti muutumas Euroopa võrgustike ja ülemaailmse turu osaks.

7.13

Samuti on vaja muuta kergemaks piirkondlike organite osalus prenormatiivsetes ja kaasnormatiivsetes projektides, mis viiakse läbi CEN, Cenelec, ETSI ja NORMAPME (36) poolt ning mis edendavad tehnoloogilist arengut.

7.14

5. mitmeaastase ettevõtluse ja konkurentsivõime programmi (37) kontekstis (2007-2013) usub Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et tähtis on tähelepanu pöörata tööstuspiirkondade olukorrale ja vajadustele.

7.15

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt, mis põhineb viimaste aastate jooksul omandatud kogemustel, iseäranis seoses Euroopa Nõukogu Lissaboni, Barcelona ja Sevilla kohtumistega, oleks kasulik luua Euroopa platvorm jätkuvaks dialoogiks, mis jaguneks sektorite ja tegevusvaldkondade järgi. Kõnealune platvorm tooks kokku piirkondade juhid, ametivõimud, sotsiaalpartnerid, finantsesindajad, uurimiskeskused ja valitsusvälised organisatsioonid.

7.15.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates tuleks kaaluda ühenduse tunnustuse andmist Euroopa teadmistel põhinevatele metapiirkondadele eesmärgiga:

7.15.2

Selles kontekstis arvab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et oleks kasulik korraldada avalik arutelu, kujundamaks käesolevat arvamust, kutsudes arutelule piirkondlikud organid ja asjahuvilised organisatsioonid erinevatest piirkondadest. Ürituse eesmärgiks peaks olema piiriülese koostöö õhutamine ja sellest tulenevate hüvede esiletõstmine järgmiselt:

7.15.3

Euroopa teadmistel põhinevate piirkondade konsortsium peaks toetama ettevõtlusvaimu, sotsiaalset vastutust, uute tegevuste loomist ja jätkuõppe arendamist ning õhutama piiriüleseid partnerlussuhteid. See peaks olema:

7.15.4

Olemus — Euroopa teadmistel põhinevate piirkondade konsortsium peaks olema eraettevõte ja ei tohiks seega taotleda riiklikku toetust.

7.15.5

Lähenemisviis — Euroopa teadmistel põhinevate piirkondade konsortsium peaks vastama samadele kriteeriumitele kui need, mis juhivad konsortsiumite loomist kuuendas RTD (teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise) raamprogrammis. Konsortsium peaks taotlema viieaastast (pikendatavat) tegutsemisperioodi (39) ja tuleks kanda spetsiaalsesse registrisse komisjoni koostatava Euroopa teadmistel põhinevate piirkondade platvormi raames.

7.15.6

Õiguslik seisund — ühenduse institutsioonidega suhtlemisega peaks tegelema üksainus tunnustatud Euroopa teadmistel põhinevate piirkondade koordinaator, nii nagu see toimub integreeritud projektide ja tippvõrgustike puhul RTD (teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise) raamprogrammis.

7.16

Kokkuvõttes arvab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et piirkondadest — mille areng liigub nüüd teadmistel põhinevate metapiirkondade suunas — saadud kogemused annavad suurepärase võimaluse järgnevaks:

7.17

Seega peaks kõiki ülaltoodud põhjendusi arvesse võttes toetama ja julgustama metapiirkondade arengut kõikidel tasanditel, olgu need siis kas kohalikud, riiklikud või Euroopa piirkonnad.