52004PC0471

Brüssel 14.07.2004

KOM(2004) 471 lõplik

2004/0152 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis rajab programmi 'AKTIIVSED NOORED' perioodiks 2007-2013

(komisjoni esitatud)[SEC(2004)960]

PÕHJUSTE LOETELU PROGRAMMI 'AKTIIVSED NOORED'[1] OTSUSE ETTEPANEKU KOHTA

1. ETTEPANEKU KONTEKST

10. veebruari teatises pealkirjaga "Meie ühise tuleviku loomine: Poliitilised väljakutsed ja laienenud Euroopa Liidu eelarvelised vahendid perioodiks 2007(2013", pakub Komisjon välja teha Euroopa kodakondsuse arendamisest Euroopa Liidu prioriteetne tegevus.

Komisjon esitas 9. märtsil teatise[2] pealkirjaga "aktiivne kodakondsus: Euroopa kultuuri ja paljususe soodustamine läbi noorte, kultuuri, audiovisuaalsete ja kodanikuosaluse programmide", milles on esitatud uue noorte tegevust puudutava programmi põhijooned.

Selles kontekstis on iseäranis vajalik muuta kodakondsus tegelikkuseks, soodustades Euroopa kultuuri ja paljusust valdkondades, mis haaravad Euroopa kodanikud otseselt integratsiooni protsessi ja eriti peetakse silmas noori.

Programm NOORED lõpeb aastal 2006, ning eelnevalt mainitud teatiste ja avalikkuse konsulteerimise, hinnangu vaheraporti ning tulevasele töövahendile eelnenud hinnangu tulemuste valgusel esitab komisjon kõnealuse seadusandliku ettepaneku, et võimaldada uue generatsiooni programmi vastuvõtmist perioodiks 2007(2013.

1.1. Lähtesituatsioon

Otsusega nr 1031/2000/EÜ rajatud programmi NOORED eesmärgid põhinevad EÜ asutamislepingu artikli 149 teisel lõigul, mis sätestab, et ühenduse tegevuse eesmärk on "soodustada noorsootöötajate mobiilsuse arengut".

Programmi NOORED vahehinnang näitab, et see töövahend on hinnatud ja tal on suur mõju. Samuti toob hinnang välja hulga soovitusi, mida oleks tarvis rakendada, et paremini arvesse võtta noorte arngut, sarnase programmiga loodud ootusi ja lihtsustamise vajadust.

Et täita asutamislepingu kohustusi, teeb Komisjon, programmi vahehinnangu[3] positiivseid järeldusi arvesse võttes, ettepaneku kindlustada noortele suunatud tegevuste jätkamist.

1.2. Uue etapi vajadus

Pärast seda, kui Komisjon võttis 2001. aasta novembris vastu Valge Raamatu "uus start Euroopa noortele", on koostöö areng noorte tegevuste valdkonnas märgatavalt kiirenenud.

Valge Raamat teeb ettepaneku välja töötada kooskõlastamise avatud meetod, et soodustada liikemsriikide koostööarengut neljas prioriteetses valdkonnas, mis on järgmised: osalemine, teave, vabatahtlik teenistus ja noorte parem tundmaõppimine. Euroopa Parlement toetas oma 2002. aasta mai seisukohas Komisjoni ettepanekuid.

Nõukogu seisuhkoht Valge Raamatu ettepanekute suhtes on positiivne ning ta rajas juunis 2002 Euroopa noorte valdkonna koostööraamistiku. 2003. aasta nobembris pani Nõukogu paika ühised eesmärgid noorte osalemiseks ja informeerimiseks, programmi esitamisel võeti ka arvesse noori.

Ühenduse poliitika teised arengusuunad inspireeivad ja seaduspärastavad seadusliku baasiga ettepaneku sisu:

- Ministrite Nõukogu järeldustes 2003. aasta mais, mis saavad kinnitust 2004. aasta mai järeldustes, nõutakse käimasoleva programmi jätkamist säilitades selle eripära ning võttes samal ajal arvesse poliitilise koostöö arenguid.

- Euroopa Nõukogu Laekenis kutsub noori üles lähenema Euroopa projektile ja Euroopa institutsioonidele.

- Uus Põhiseaduse Leping toob noori puudutavasse valdkonda sisse uusi dimensioone, milleks on iseäranis noorte osalemine demokraatlikus elus ja vabatahtlike noorte üksuse loomine, et välja töötada raamistik Euroopa noorte ühisele panusele Euroopa Liidu solitaarsustegevsute vallas.

- Euroopa Parlamendi raport 2004. aasta veebruaris kutsub komisjoni üles välja selgitama sobivat programmi, mis jätkaks praegust programmi ja millel oleks vajalik rahaline dotatsioon, et rahuldada noorsoopoliitika kasvavaid vajadusi.

- Nõukogu järeldustes 2003. aasta juunis, reaktsioonina Komisjoni teatisele laienenud Euroopa naaberriikide kohta, mainitakse, et kultuurialase koostöö tõhustamine, vastastikune üksteisemõistmine ja koostöö haridus- ja koolitusvallas võiksid olla Euroopa Liidu tegevuse põhisuunad.

Eelnevalt välja toodud elemendid näitavad seda, et programm peab kaasa aitama noorte aktiivsele kodakondsusele ühiskonnas ja tundele, et kuulutakse Euroopasse. Programm peab samuti kaasa aitama noorte haridusele laias mõttes ja seega järgima Lissaboni protsessi eesmärke. Samuti peab programm võimaldama arendada nende solidaarsustunnet ja vastastikkust üksteisemõistmist, mis aitab samal ajal ka kaasa Euroopa Liidu sotsiaalsele ühtsusele ja rahule.

1.3. Uue programmi eesmärgid

Välja pakutud eesmärgid on järgmised:

- Edendada noorte aktiivset kodakondsust üldises plaanis ja eriti nende Euroopa kodakondsust

- Arendada noortes solidaarsustunnet, et iseäranis tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtsustunne

- Rahvaste vastastikust üksteisemõistmist läbi noorte

- Nende süsteemide kvaliteeedi arengule kaasa aitamine, mis toetavad noorte tegevusi ja noorsoo valdkonna tsiviilühiskonna organisatsioonide võimekuse tõstmine

- Euroopa koostöö soodustamine noorsoopoliitika valdkonnas

Kõnealused eesmärgid ühtivad noorsoo valdkonna koostöö prioriteetidega ja hiljutiste arengutega kodakondsuse vallas.

2. ASJAKOHASTE OSAPOOLTE AVALIKKUSEGA LÄBIVIIDUD KONSULTATSIOONI TULEMUSED JA VASTUKAJA HINNANGU TULEMUSED

Komisjoni ettepanek töötati välja kooskõlas juhtimispõhimõttega. Peamistel noortemaailma tegijatel oli võimalus anda oma panus tulevase programmi väljatöötamisse (Euroopa noortefoorum, mitteriikilkud organisatsioonid ja noorte huvijuhid, prgrammi NOORED riiklikud agentuurid...).

2.1. Avalikkusega konsulteerimine

Detsembris 2002 Komisjoni initsiatiivil läbi viidud avalikkusega konsulteerimine samaaegselt hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas ning programmis NOORED osalejatelt otse saadud kaasabi näitas, et noorsoo valdkonna tegijate ja riigivalitsuste arvamused ühtivad:

1. Noorsoo valdkonnas spetsiaalne programmi säilitamine, millel oleksid ühenduskohad teiste valdkondadega, mis noori puudutavad

2. Kindlustada programmi NOORED jätkumine tegevuste ja programmile ligipääsetavuse koha pealt

3. Noorte Euroopa identiteedi ja ühiskonnas aktiivse kodakondsuse arendamine

4. Komisjoni noorsugu puudutavas Valges Raamatus paika pandud poliitiliste prioriteetidega arvestamine

5. Poliitilise koostöö raames algatatud initsiatiivide toetamine, mis on ellu viidud avatud kooskõlastamismeetodit kasutades

6. Noorteorganisatsioonide arengule kaasa aitamine ja noorsootöö toetamine

7. Programmi ulatuslikum avamine kolmandatele riikidele ja kõnealustele tegevustele suurema nähtavuse andmine

8. Programmi tegevuste ja laiemas plaanis noorsootöö tunnustamisele kaasaaitamine, sest need tegevused ja töö aitavad kaasa noorte mitteametlikule ja koolivälisele haridusele ning õppetööle

9. Lihtsate ja paindlike mehhanismide väljapakkumine, võttes arvesse sihtgrupi eripärasid

2.2. Programmi vahepealne hindamine

Komisjon võttis ka arvesse praeguse programmi NOORED vahepealset hinnangut.

Hinnanguraporti töötasid välja Komisjoni teenistused toetudes programmis osalevate riikide esitatud vastukaja puudutavatele uurimustele ja Komisjoni korraldatud seminarile, kus osalesid riiklikud agentuurid, programmis osalejad ja erapooletud eksperdid.

Hinnangust järelduvad sõnumid on rikkalikud ja üksmeelsed. Ühelt poolt on programm NOORED väga kõrgesti hinnatud. Teiselt poolt, võttes arvesse noorsooarengut, poliitilist koostööd noorsoo valdkonnas ja sellise programmiga kaasnevaid raskusi, tuuakse hinnangus välja hulk soovitusi ellurakendamiseks:

1. Suunata programm veelgi paremini sihtgrupile, nimelt noortele kõikides tingimustes ja iseäranis neile noortele, kellel on vähem võimalusi

2. Parandada abiandmist programmisosalejatele ja projektidele kõikides faasides, kasutades selleks läheduse ja kvaliteedi meetmeid

3. Lihtsustada protsesse ja muuta need nii paindlikuks kui võimalik arvestades sihtgrupi eripära

4. Tugevdada programmi ellurakendamise läbipaistvust ja koherentsust, eriti selle detsentaliseeritud tasandil

5. Suurendada töökvaliteeti projektide hindamise kaudu osalejatelt saadud tagasisideme põhjal ja elluviidud projektide tunnustamise kaudu

6. Arendada vabatahtlikku tegevust nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses plaanis

7. Muuta programm avatumaks kolmandatele riikidele

8. Ennetada arenguid uuenduslike projektide ellurakendamise näol ja vajalike uurimuste läbiviimise näol

9. Muuta programm ja kõik selle tegevused nähtavaks ning väärtustada saavutatud tuelmusi

2.3. Eelnev hinnang

Eelneva hinnangu raport toob välja kaalutluste järeldused, mis õigustavad käesolevat ettepanekut.

Ta näitab vajadust vastata Euroopa tasandil noorte vajadustele alates murdeeast kuni täiskasvanueani ja samuti vajadust vastata poliitilistele nõudmistele, mida on väljendanud erinevad Euroopa institutsioonid, eriti Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Ta näitab, mil viisil programmi ettepanek peegeldab hiljutisi poiitilise koostöö arenguid noorte valdkonnas Euroopa mastaabis ja kooskõlastamise avatud meetodi raames defineeritud prioriteetise ellurakendamist.

3. ETTEPANEKU SEADUSLIKUD ELEMENDID

3.1. Seaduslik baas

Programmi ettepanek baseerub asutamislepingu artiklile 149, mis käsitleb haridust, kasvatust ja noorsugu ja täpsemalt selle lõigule 2, mis sätestab, et Ühenduse tegevuse eesmärk on "soodustada noorsootöötajate mobiilsuse arengut".

3.2. Programmi tegevused

Programmi ettepanekus on esitatud viis järgmist tegevust;

Tegevuse "Euroopa noored" peamine eesmärk on tugevdada noorte aktiivset teenistust toetades vahetusi, mobiilsust, noorte algatusi ja nende projekte osalemise kohta demokraatlikus elus.

Tegevuse "Euroopa vabatahtlik teenistus" eesmärk on arendada noorte solidaarsustunnet, aktiivset teenistust ja vastastikust üksteisemõistmist noorte vahel. Euroopa vabatahtlik teenistus toimub individuaalse või kollektiivse projekti raames, et anda noortele võimalus olla tegev neile huvipakkuvas valdkonnas, samal ajal liites neid Eurroopa Liidu solidaarsustegevustega. Lisaks annab see tegevus võimaluse edendada koostööd vabatahtlike tsiviilteenistuste vahel.

Tegevus "Maailma noored" aitab kaasa vastastikuse üksteisemõistmise arengule ja noorte aktiivsele teenistusele, olles avatud maailmale. See tegevus võimaldab programmi avada ühisprojektidele laienenud Euroopa naaberriikidega ja noorsooalast koostööd kolmandate riikidega.

Tegevuse "Sotsiaal- ja haridusfääri huvijuhid ning tugisüsteemid" eesmärgiks on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti. Kõnealune tegevus võimaldab toetada Euroopa tasandil noorte valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja eriti Euroopa noortefoorumit. Tegevus võimaldab arendada noorsootöötajate vahetus-, koolitus- ja informeerimismeetmeid, projekte, mis innustavad uuendusi ja kvaliteeti, partnerlussuhteid regionaalsete või kohalike üksustega ja vahendeid, mis väärtustavad ning toetavad programmi struktuure.

Tegevuse "Poliitilise koostöö toetamine" eesmärgiks on soodustada noorsoopoliitika alast koostööd toetades struktureeritud dialoogi noorte ja noorsoo poliitiliste vastutajate vahel ning soodustades koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ja meetmeid, mis võimaldavad paremini tunda noorte temaatikat.

3.3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Programm tegeleb oma olemuselt nende valdkondadega, kus liikmesriikide tegevus ei saa olla piisavalt efektiivne.

Programm täiendab riiklikke ja regionaalseid ettevõtmisi. Seadusliku baasiga ettepanek pakub välja viisid, kuidas sellele kaasa aidata.

Euroopa lisaväärtus on seotud tegevuse olemusega. Liikmesriigid ei ole individuaalselt suutelised korraldama noorte mobiilsusega seotud üleeuroopalisi või partneritevahelisi tegevusi, mitmepoolseid vahetusi, Euroopa vabatahtlikku teenistust, projektide võrgustiku loomist, noorsootöötajate koolitamist Euroopas või toetama Euroopa noorte mitteriiklike organisatsioone.

Samuti väljendub see mõjuna riiklikele poliitikatele näidates teed, mida järgida (väiksemate võimalustega noorte eelistamine, algatusprojektid, osalusdemokraatia projektid...) ja toetades poliitilist koostööd (struktureeritud dialoog noortega, riiklike tsiviilteenistuste vaheline koostöö, teadusuuringud...).

Programmi suurendav tagajärg on väga oluline, sest programmist kasusaajad omandavad läbi projektide Euroopa dimensiooni, mida nad võivad oma kaasmaalatega jagada.

Noori puudutava programmi ellurakendamine näeb lisaks veel ette väärtustamismeetmed, et suurendada märgatavalt Euroopa Liidu tegevuse poliitilist nähtavus noorte jaoks.

3.4. Töövahendi valik

Komisjon soovib lihtsustada Ühenduse töövahendite kontseptsiooni ja ellerakendamist. Selles kontekstis on uue programmi väljatöötamise käigus ette nähtud mitmeid valikuvõimalusi.

Kodakondsust puudutavate programmide liitmine ühte ainsasse raamprogrammi lükati kõrvale, sest kõnealuse lähenemise näol pole tegemist lihtsutamisega. Tõepoolest, kodakondsuse alla kuuluvaid erinevaid valdkondi, eriti kultuur ja noorsugu, katavad asutamislepingu erinevad artiklid, neid hallatakse otsustetegemise ja haldamise spetsiifiliste reeglitega ja nad on sageli suunatud erinevatele sihtgruppidele.

Samuti kavandati haridusprogrammide liitmist. See võimalus jäeti kõrvale, sest hariduse ja koolituse valdkonda puudutavad tegevused on peamiselt suunatud haridussüsteemidele, samas kui noortega seotud tegevused on suunatud kõikidele noortele ja neid rakendatakse kasutades tunduvalt lihtsamaid struktuure. Lisaks arenevad hariduse ja noorsoo valdkond erinevates seadusandlikes ja administratiivsetes keskkondades.

Võimalus, mis vastab kõige paremini lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise kriteeriumile on noorsugu puudutava eraldiseisva programmi loomine, mis võimaldab ühenduskohtade loomist teiste Ühenduse programmidega.

3.5. Lihtsustamine

Tulevasel programmil on suurem lihtsustumise aste võrreldes praeguse programmiga. Uus seaduslik baas katab kõik tegevused, mida hetkel rakendatakse kahe seadusliku baasi raames (programm NOORED ja Ühenduse tegevusprogramm, et edendada Euroopa tasandil noorte valdkonnas tegutsevaid ühendusi). Neli praegu koos eksisteerivat eelarveliini asendatakse ühe ainsaga.

Võttes arvesse, et uus programm peab olema noorte valdkonda puudutava koostöö teenistuses, on seadusliku baasi põhistruktuur avatud ja ette on nähtud paindlikkuse klausel, et kohandada programmi uute prioriteetidega, mis võivad esile kerkida.

Tulevast programmi hakatakse peamiselt juhtima detsentraliseeritud viisil, tsentraliseeritud projekte hakkab haldama täidesaatev agentuur. Kõnealuseid haldamisviise on arendatud finantsosas.

Et lihtsustada programmi administratiivset haldamist, hõlmab seadusliku baasiga ettepanek Nõukogu Finantseeskirjas (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 lubatud seaduserikkumised ja elluviimise meetmed.

4. EELARVELISED EELDUSED

Programmi maksumus ajavahemikuks 2007(2013 on 915 miljonit eurot, (880,6 miljonit eurot programmi tegevuste tarbeks ja 34,4 miljonit eurot tehnilise abi tarbeks).

5. KOKKUVÕTE

Uus seaduslik baas võtab üle suurema osa elementidest, mis on olemas programmis NOORED 20002006, kohandades neid vastavalt soovitustele, mis pärinevad vahepealsest hinnangust, avalikkusega konsulteerimisest ja Valge Raamatu uuendustest.

Kõnealune seaduslik baas on loodud viisil, mis võimaldab programmil kohaneda tuleviku poliitiliste orientiiridega noorte valdkonnas.

2004/0152 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis rajab programmi 'AKTIIVSED NOORED' perioodiks 2007(2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiku 4,

võttes arvesse Komisjoni ettepanekut[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohta[5],

võttes arvesse Regioonide komitee seisukohta[6],

otsustades kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 säteststud protseduurile[7],

arvestades järgmist:

(1) Asutamisleping seab sisse Euroopa Liidu kodakondsuse ja sätestab, et Ühenduse tegevuse eesmärk hariduse, ametialase koolituse ja noorte vallas on soodustada iseäranis noorsootöötajate vahetuse ja kvaliteethariduse arengut.

(2) Euroopa Liidu asutamisleping on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste respekteerimise ja põhivabaduste põhimõtetele ning noorte aktiivse kodakodsuse edendamine peab aitama kaasa nende väärtuste arengule.

(3) 13. aprilli 2000. aasta otsusega nr 1031/2000/EÜ rajasid Euroopa Parlament ja Nõukogu Ühenduse tegevusprogrammi "Noored"[8]. Tänu sellele programmile omandatud kogemuste baasil on vajalik jätkata Euroopa Liidu koostöö ja tegevuse tugevdamist kõnealuses valdkonnas.

(4) 21.aprilli 2004. aasta otsusega nr 790/2004/EÜ rajasid Euroopa Parlament ja Nõukogu Ühenduse tegevusprogrammi, et edendada Euroopa tasandil noorte valdkonnaga tegelevaid organisatsioone[9].

(5) Erakorralisel Euroopa Nõukogu kohtumisel, mis toimus 23.24. märts 2000 Lissabonis, pandi paika Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, mis sisaldab muuhulgas aktiivset tööhõive poliitikat, milles pööratakse rohkem tähelepanu kogu elu kestvale haridusele ja koolitusele; seda strateegiat täiendab kestva arengu strateegia, mis pandi paika Euroopa Nõukogu kohtumisel Göteborgis 15.16. juuni 2001.

(6) Laekeni deklaratsioon, mis on lisatud 14.15. detsember 2001 aset leidnud Euroopa Nõukogu kohtumise järeldustele, kinnitab, et üks Euroopa Liidu peamistest väljakutsetest on lähendada kodanikke, ja kõige pealt just noori, Euroopa projektile ja Euroopa institutsioonidele.

(7) Komisjon kiitis 21. novembril 2001. aastal heaks Valge Raamatu "Uus algus Euroopa noortele", mis pakub välja noorte valdkonda puudutava koostöö raamistiku, mille prioriteetsteks eesmärkideks on osaluse, informeerimise, noorte vabatahtliku tegevuse ja noorte valdkonna parema tundmaõppimise tugevdamine; 14. mai 2002. aasta seisukohas võttis Euroopa Parlament need ettepanekud omaks.

(8) Resolutsioon, millele kirjutasid alla Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajad, kes kohtusid 27. juunil 2002[10]. aastal Nõukogu kohtumise raames, rajab kooskõlastamise avatud meetodi, mis katab prioriteedid, osaluse, informeerimise, noorte vabatahtliku tegevuse ja noorte valdkonna paremini tundmaõppimise; kõnealuse programmi ellurakendamisel tuleb võtta arvesse neid töid.

(9) 5. mai 2003[11]. aasta järeldustes rõhutab Nõukogu, et on vajalik säilitada ja arendada olemasolevaid Ühenduse töövahendid, mis on just suunatud noortele, sest nad on vajalikud liikmesriikide noorsooalase koostöö tugevdamisele ja lisaks peaksid käesoleva programmi prioriteedid ja eesmärgid olema reastatud Euroopa noorteteemalise koostää kõrvale.

(10) Ühenduse tegevuse alla kuulub ka kvaliteetharidusele ja kvaliteetkoolitusele panuse andmine ning ta peab olema suunatud ebavõrdsuste kõrvaldamisele ja edendama võrdsust meeste ning naiste vahel, kooskõlas asutamislepingu artikliga 3.

(11) Samuti tuleb vastata puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.

(12) On vajalik edendada aktiivset kodakondsust ja esile tõsta võitlust kõikide kõrvalejätmise vormide vastu, seal hulgas ka rassism ja ksenofoobia.

(13) Euroopa Liidu kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes on Euroopa Ühtse Majandusruumi liikmed, võivad osaleda Ühenduse programmides vastavalt lepingutele, mis nende riikidega sõlmitud on.

(14) Euroopa Nõukogu kohtumisel Salonikis 19.20. juuni 2003 kiideti heaks "Saloniki Agenda Lääne-Balkani riikidele: edendada Euroopasse integreerimise protsessi", mis näeb ette, et Ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja ühinemisprotsessis olevatele riikidele Ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate baaslepingute alusel.

(15) On vaja ette näha sätted, mis võimaldava programmi avada Helveetsia Konföderatsioonile.

(16) Euroopa Vahemere regiooni konverentsil 1995. aastal võeti vastu Barcelona deklaratsioon, mis sätestab, et noorte vahetusprogrammid peaksid olema vahendiks, mis valmistavad tulevasi generatsioone ette tihedamaks koostööks Vahemere regiooni partnerite vahel.

(17) Nõukogu nimetab oma 16. juuni 2003. aasta järeldustes, toetudes Komisjoni teatisele pealkirjaga "Laienenud Euroopa - naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõuna- naabritega", Euroopa Liidu tegevuse põhisuundadena kultuurialase koostöö ja vastastikuse üksteisemõistmise tõhustamist ja koostööd naaberriikidega hariduse ja koolituse valdkonnas.

(18) Hetkel käimasoleva programmi NOORED vahehinnangu raport ja avalikkusega konsulteerimine Ühenduse haridus-, koolitus- ja noorte tegevuse tuleviku küsimustes toovad välja tungiva vajaduse, mõnes mõttes koguni kasvava vajaduse, jätkata Euroopa ulatuses koostöö tegevust ja mobiilsust noori puudutavas valdkonnas ning väljendavad soovi, et programm oleks lihtsamini, paindlikumalt ja mõistetavamalt ellurakendatav.

(19) Programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö raamistikus viisil, mis võimaldaks programmi sisse viia kohandusi, iseäranis just meetmete ellurakendamise prioriteetides.

(20) Programmi seadusliku baasi sõnastus peaks olema piisavalt paindlik, mis võimaldaks tegevustesse sisse viia võimalikke kohandusi, et minna kaasa vajaduste arenguga ajavahemikus 20072013 ja vältida eelnevate programmide asjatult detailseid sätteid. Sellest hetkest alates on vajalik piirduda otsuses tegevuste ja nendega kaasnevate administratiivsete sätete ja finantssätete üldise defineerimisega.

(21) On vajalik ette näha eraldi üksikasjad Nõukogu Eeskirja (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[12] ja selle rakendamismeetmete rakendamiseks ning nendest tekstidest üleastumiseks, mis on vajalik arvestades programmis osalejate eripära ja tegevuste iseloomu.

(22) Tuleb välja töötada sobivad meetmed, et ära hoida ebakorrapärasusi ja pettusi ning uuesti katta kaotatud rahasummad, mida on väljastatud või kasutatud seadusevastaselt.

(23) Otsus näeb ette kogu programmi kestvuse ajaks rahalise katte, mis on eelarve eest vastutavale instantsile privilegeeritud viiteallikaks Euroopa Parlemendi, Komisjoni ja Nõukogu poolt 6. mail 1999. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 33 mõistes, mis käsitleb eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist[13].

(24) Võttes arvesse, et liikmesriigid eraldi pole suutelised piisavalt hästi realiseeerima käesoleva programmi eesmärke, sest viimased eeldavad iseäranis mitmepoolseid partnerlussuhteid ning riikideülese mobiilsuse ja Euroopa ulatuses informatsiooni vahetamise meetmeid ja seega tänu käesoleva programmi tegevuste ja meetmete riikideülesele ja mitmepoolsete suhete dimensioonile suudetakse teda paremini realiseerida Ühenduse tasandil; sellepärast võib Ühendus heaks kiita meetmeid kooskõlas subsidiaarsus põhimõttega, nagu see on kirjas EÜ asutamislepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsus põhimõttega, mis on kirjas eelnvalt mianitud artiklis, ei ületata otsuses seda, mis on otseselt vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(25) On vaja vastu võtta vajalikud meetmed käesoleva otsuse ellurakendamiseks kooskõlas Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega, mis määratleb Komisjonile usaldatud täidesaatavate ülesannete elluviimise üksikasjad.

(26) On vaja vastu võtta üleminekumeetmed, et jälgida tegevusi, mida alustati enne 31. detsembrit 2006 toetudes otsusele nr 1031/2000/EÜ ja 21. aprilli 2004. aasta otsusele nr 790/2004/EÜ.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

[Programmi rajamine]

1. Käesolev otsus rajab Ühenduse tegevusprogrammi 'AKTIIVSED NOORED', edaspidi "programm", mille eesmärgiks on arendada koostööpoliitikat noorte valdkonnas Euroopa Liidus.

2. Programmi rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuar 2007(31. detsember 2013.

Artikkel 2

[Programmi põhieesmärgid]

1. Programmi põhieesmärgid on järgmised:

a) Noorte aktiivse kodakondsuse edendamine üldiselt ja iseäranis nende Euroopa kodakondsuse edendamine;

b) Noorte solidaarsustunde arendamine, et tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust;

c) Rahvaste vastastikuse üksteisemõistmise soodustamine läbi noorte;

d) Noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi arengule kaasaaitamine ja noorte valdkonnas tegutsevate tsiviilühiskonna organisatsioonide võimekuse parandamisele kaasaaitamine;

e) Euroopa koostöö soodustamine noorsoopoliitika küsimustes;

2. Programmi põhieesmärgid täiendavad Euroopa Liidu teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eriti hariduse ja ametialase koolituse vallas teadmiste Euroopa ja kogu elu kestva õppe kontekstis, samuti on eesmärgid komplementaarsed kultuuri ja spordi valdkonnas.

3. Programmi põhieesmärgid aitavad kaasa Euroopa Liidu poliitikate arengule, iseäranis, mis puudutab kultuuride paljususe ja mitmekultuurilise Euroopa tunnustamist, võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu, mis põhineb sool, rassil või etnilisel kuuluvusel, usul või uskumustel, puudel, vanusel ja seksuaalsel orientatsioonil, ja kestvat arengut.

Artikkel 3

[Programmi spetsiifilised eesmärgid]

Programmi spetsiifilised eesmärgid on järgmised:

1. Üldeesmärgi "Noorte aktiivse kodakondsuse edendamine üldiselt ja iseäranis nende Euroopa kodakondsuse edendamine" raames:

a) Noortele ja neid esindavatele organisatsioonidele võimaluse andmine osalemiseks ühiskonna arengus üldiselt ja iseäranis Euroopa Liidu ühsikonna arengus;

b) Noortes Euroopa Liitu kuulumise tunde väljaarendamine;

c) Noorte mobiilsuse arendamine Euroopas;

d) Interkulturaalse õppe arendamine noorte seas;

e) Euroopa Liidu põhiväärtuste edendamise kindlustamine noorete seas;

f) Algatusvõimelise, ettevõtliku ja loova vaimu julgustamine;

g) Väiksemate võimalustega noorte programmis osalemise jälgimine;

h) Meeste ja naiste võrdse programmisosalemise põhimõtte jälgimine ja tegevustes žanrite võrdsuse kindlustamise jälgimine.

2. Põhieesmärgi "Noorte solidaarsustunde arendamine, et tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust" raames:

a) Noortele võimaluse andmine isiklike huvide rakendamiseks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil vabatahtliku tegevuse läbi;

b) Noorte kaasamine Euroopa Liidu solidaarsustegevustesse;

c) Tsiviil ja vabatahtlike teenistuste, kus rakendatakse noori riiklikul tasandil, koostööle kaasaaitamine;

3. Põhieesmärgi "Rahvaste vastastikuse üksteisemõistmise soodustamine läbi noorte" raames:

a) Euroopa noorte ja naaberriikide noorte vahel vahetusprogrammide ja interkulturaalse dialoogi arendamine;

b) Kõnealustes riikides noorte tugistruktuuride kvaliteedi arengule kaasaaitamine ja sotsiaal- ning haridussfääri huvijuhtide töö tugistruktuuride kvaliteedi tõstmine;

c) Teiste riikidega temaatilise koostöö arendamine valdkonnas, kus on tegevad noorsootöötajad;

4. Põhieesmärgi "Noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi arengule kaasaaitamine ja noorte valdkonnas tegutsevate tsiviilühiskonna organisatsioonide võimekuse parandamisele kaasa aitamine" raames:

a) Organisatsioonide võrgustiku väljatöötamisele kaasa aitamine;

b) Sotsiaal- ja haridussfääri huvijuhtide koolituse ja koostöö arendamine;

c) Noorte tegevuste vallas uuenduste innustamine;

d) Noorte informeerimise parandamisele kaasa aitamine;

e) Noorte mitteametliku hariduse tunnustamise nimel töötamine.

5. Põhieesmärgi "Euroopa noorsoopoliitika alase koostöö soodustamine" raames:

a) Edukate ettevõtmiste vahetamise ja valitsuste ning poliitiliste vastutajate vahelise koostöö julgustamine;

b) Poliitiliste vastutajate ja noorte vahel struktureeritud dialoogi julgustamine;

c) Noorte valdkonna tundmise parandamine.

Artikkel 4

[Programmi tegevused]

Programmi üldisi ja spetsiifilisi eesmärke rakendatakse ellu läbi järgmiste tegevuste, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas.

1) Euroopa noored

Selle tegevuse eesmärk on toetada noorte vahetusprogramme, et suurendada noorte mobiilsust, algatusi ja demokraatlikus elus osalemise tegevusi ja projekte, mis võimaldavad arendada nende kodanikuks olemist ja vastastikust üksteisemõistmist.

2) Euroopa Vabatahtlik Teenistus

Selle tegevuse eesmärk on julgustda noori osalema erinevat liiki vabatahtlikes tegevustes Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopat.

3) Maailma noored

Selle tegevuse eesmärgiks on toetada ühisprojekte programmi partnerlusriikidega artikli 5 kohaselt, iseäranis noorsootöötajate vahetusi, noorte vastastikust üksteisemõistmist ja solidaarsustunnet tugevdavate algatuste toetamist ja koostöö arengu toetamist noorsoo ja nende riikide tsiviilühiskonna vallas.

4) Sotsiaal- ja haridussfääri huvijuhid ning tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärgiks on noorte valdkonnas tegutsevate ühenduste toetamine Euroopa tasandil, täpsemalt noorte mitteriiklike organisatsioonide tegevuse toetamine, nende võrgustiku loomine, vahetused, noorsootöötajate koolitamine ja võrgustiku loomine, innovatsiooni ja tegevuste kvaliteeditõstmise innustamine, noorte informeerimine ja vajalike struktuuride ning tegevuste loomine, et saavutada neid eesmärke.

5) Poliitilise koostöö toetamine

Selle tegevuse eesmärgiks on noorte maailma erinevate tegijate, täpsemalt noored, noorsootöötajad ning poliitilised vastutajad, vahel dialoogi korraldamine, noori puudutava poliitilise koostöö arengule kaasaaitamine ja uuringute läbiviimine ning vajalike võrgustike moodustamine, et noorte valdkonda paremini tundma õppida.

Artikkel 5

[Programmis osalemine]

1. Programm on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, keda edaspidi nimetatakse programmiriigid

a) Liikmesriigid ;

b) EFTA riigid, kes on EMP riigid, kooskõlas EMP kokkuleppe tingimustega ;

c) Türgi ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes on abisaajateks liitumiseelsest strateegiast, vastavalt nende riikide ühenduse raamprogrammides osalemise üldistele põhimõtetele ja tingimustele, mis on loodud kooskõlas raamkokkuleppe ja assotsiatsiooninõukogude otsustega ;

d) Lääne-Balkani riigid, vastavalt tingimustele, mis tuleb nende riikidega sõlmitavate raamkokkulepetega kindlaks määrata, mis käsitlevad nende osalemist ühenduse programmides ;

e) Šveitsi Konföderatsioon selle riigiga kahepoolse kokkuleppe sõlmimise tingimusel.

2. Tegevused, mis on kavandatud lisa punktides 2.1, 2.2 ja 3, on koostööks nende riikidega avatud Euroopa Liiduga/Ühendustega liitumis- või koostöölepingute sõlmimisel, edaspidi nimetatud programmi partnerriigid .

Esimeses lõikes nimetatud koostöö toimub, vajadusel täiendavate rahaliste vahendite muretsemisega, programmi partnerriikidega kokkulepitavate protseduuride järgi.

Artikkel 6

[Programmiga liitumine]

1. Programm on suunatud noortele, noorte gruppidele, noorsootöötajatele, noorsoo organisatsioonidele ja teistele noorsoovaldkonnaga tegelevatele aktiivsetele partneritele.

2. Eelarvamustevabana tingimuste suhtes, mis on määratletud lisas tegevuste rakendamiseks, on programm suunatud noortele vanuses 1330 aastat.

3. Abisaajad peavad olema programmiriigi alalised elanikud või, vastavalt tegevuse iseloomule, programmi partnerriigis.

4. Kõik noored, diskrimineerimiseta, võivad omada juurdepääsu programmi tegevustele lisas toodud tingimustel. Komisjon ja programmiriigid tagavad, et erilisi jõupingutusi tehakse nende noorte huvides, kellel haridusliku, sotsiaalse, füüsilise, vaimse, majandusliku seisundi tõttu või kultuurilistel või geograafilistel põhjustel on keerulisem programmist osa võtta.

5. Programmiriigid võtavad tarvitusele kohaseid abinõusid, et kõrvaldada selles osalejate liikumistakistused, ja selleks, et need osalejad võiksid pääseda ligi tervishoiule, ja selleks, et säilitada nende sotsiaalsed õigused reisida ja omada alalist elukohta asukohariigis. Eelnimetatud õigus puudutab eelkõige sisenemistasu, õigust elada vastava riigi territooriumil ning liikumisvabadust. Programmiriigid võtavad vajadusel tarvitusele kohaseid abinõusid, et tagada kolmandatest riikidest pärinevate abisaajate vastuvõtmine oma riigi territooriumile.

Artikkel 7

[Rahvusvaheline koostöö]

Programm on avatud ka koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes on noorsoovaldkonnas pädevad/kompetentsed, eriti koostööks Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 8

[Programmi rakendamine]

1. Komisjon tagab programmi eesmärgiks olevate tegevuste elluviimise vastavalt programmi lisale.

2. Komisjon ja programmiriigid võtavad tarvitusele kohaseid abinõusid, et arendada Euroopa, riigi ja vajadusel, regionaal- või kohalikul tasandil struktuure, mis rakendavad programmi eesmärke ning samas ka täiendavad programmi tegevusi.

3. Komisjon ja programmiriigid võtavad tarvitusele kohaseid abinõusid, et edendada noorte kasuks vabahariduse tunnustamist, eriti Euroopa või siseriikliku tunnistuse või sertifikaadi väljaandmisega, mis tunnustab eelkõige kogemust, mille abisaajad on omandanud ja kinnitab noorte ja noorsootöötajate otsest osalemist programmi tegevustes.

4. Komisjon ja programmiriigid tagavad Euroopa Liidu finantshuvide kaitse rakendades efektiivseid, proportsionaalseid ja ennetavaid abinõusid.

5. Komisjon ja programmiriigid tagavad, et programmi kaudu toetust saavate tegevuste kohta antakse adekvaatset informatsiooni ja nende kohta tehakse adekvaatset reklaami.

6. Programmiriigid peavad :

a) võtma tarvitusele abinõusid, mis tagavad nende tasandil programmi hea funktsioneerimise, kaasates noorsoovaldkondadega seotud osapooli kooskõlas siseriikliku praktikaga.

b) looma või nimetama riiklikud bürood tegevuste rakendamise juhtimiseks ja tagama nende järelevalve siseriiklikul tasandil kooskõlas Nõukogu määruse nr 1605/2002 (EÜ, Euratom) artikliga 54 (2) c), võttes arvesse järgmisi kriteeriume :

i) asutus, mis luuakse või määratakse riiklikuks bürooks, peab olema juriidiline isik (ja programmiriigi seaduse alusel juhitud). Ministeeriumi ei saa määrata riiklikuks esinduseks ;

ii) bürool peab olema piisav personal, kellel vastav on erialane haridus ja keelteoskus, mis on kohandatud tööks rahvusvahelise koostöö keskkonnas ;

iii) bürool peab olema infrastruktuur, mis on vastavalt kohandatud, eriti selles osas, mis puudutab informatsiooni saamise vahendeid ning sideseadmeid ;

iv) büroo peab tegutsema administratiivvaldkonnas, mis võimaldab lahendada oma ülesandeid nõuetekohaselt ja vältida igasugust huvide konflikti ;

v) büroo peab olema valmis kohaldama fondide juhtimise reegleid ja ühenduse tasandil kindlaks määratud lepingu tingimusi ;

vi) büroo peab kinnitama piisavate rahaliste vahendite olemasolu (omades avaliku võimu eelisõigusi) ja majandamisvõimet, mis on vastavuses ühenduse fondide mahuga, mida ta on kutsutud haldama.

c) võtma endale vastutuse, et riiklikud bürood on vastavalt alapunktile b) võttes arvesse neile projektide toetuseks üle antud rahalisi vahendeid, nende sobilikud haldajad, eelkõige, et riiklikud bürood austavad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtet ja ühenduse teiste fondidega kattuvuse vältimist, kohustust tagastada vahendid, mis kuuluvad abisaajate poolt maksmisele ;

d) võtma tarvitusele abinõud, et tagada nõuetekohane auditeerimine ja alapunktis b) nimetatud riiklike ametkondade finantsjärelevalve, eelkõige :

i) esitama Komisjonile enne riikliku büroo tegevuse alustamist kinnituse, mis puutub olemasolusse, et riiklik büroo on asjakohane ja tööks valmis, kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise reeglite, rakendatavate menetlusreeglite, kontrollisüsteemide, raamatupidamissüsteemi ja tegevusreeglite ning toetuste andmise reeglitega ;

ii) andma Komisjonile iga eelarveaasta lõpus kinnituse riiklike büroode aruandesüsteemi ja toimimisviiside usaldusväärsuse ning nende arvelduste/arvepidamise aususe kohta.

e) eeskirjade eiramise, hooletuse või tõendatud pettuse korral riikliku büroo poolt, mis on nimetatud alapunktis b), mis sunnib Komisjoni tagasi nõudma vahendid, tagama vastutuse vahendite eest, mida ei ole veel tagasi nõutud.

7. Artikli 9 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt võib Komisjon määrata iga lisas kavandatud tegevuse jaoks suunised, mis põhinevad Euroopa noorsoo alase koostöö prioriteetide arengul selleks, et kohandada programmi tegevusi selle arenguga.

Artikkel 9

[Täitemeetmed]

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud abinõud, mis käsitlevad järgmisi valdkondi, on vastu võetud artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlusreegleid järgides.

a) Programmi elluviimise tingimused, kaasa arvatud iga-aastane tööplaan ;

b) Üldine tasakaal programmi erinevate tegevuste vahel ;

c) Finantsvaldkonnas kriteeriumid (eelkõige noor elanikkond, RKP ja riikidevaheline geograafiline kaugus), mida kohaldada, et luua liikmesriikide vahel fondide suunav jaotus ja juhtida tegevusi detsentraliseeritult ;

d) Programmi hindamise tingimused ;

e) Noorte tegevustest osavõtu tõendamise tingimused ;

f) Artikli 8 lõikes 7 sätestatud programmi tegevuste ajakohastamise tingimused.

2. Teisi küsimusi puudutavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse rakendamiseks, on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 10

[Komisjon]

Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning selle eesistujaks on Komisjoni esindaja.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral tuleb kohaldada otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse nr 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud perioodi kestuseks on määratud kaks kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamise korral tuleb kohaldada otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid.

4. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 11

[Vastastikune täiendavus ühenduse teiste tegevusinstrumentidega]

1. Komisjon tagab sidemed programmi tegevuste ja ühenduse teiste tegevusvaldkondade vahel, eriti hariduse, kutseõppe, kultuuri, spordi, keelte, sotsiaalse hõlvamise, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise vastase võitluse, teaduse ja ettevõtluse ning Euroopa Liidu välise tegevuse vahel.

2. Programm võib ühineda teiste ühenduse instrumentidega, et viia ellu tegevusi, mis vastavad programmi ja selle instrumentide ühistele eesmärkidele.

3. Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid tagavad nende programmi tegevuste esile tõstmise, mis aitavad kaasa ühenduse teiste tegevusvaldkondade eemärkide, eriti hariduse, koolituse, kultuuri ja spordi arengule.

Artikkel 12

[Vastastikune täiendavus siseriikliku poliitika ja vahenditega]

1. Programmiriigid võivad saada euroopa märgistuse siseriiklike või regionaalsete tegevuste jaoks, mis on sarnased artiklis 4 sätestatud tegevustega.

2. Programmiriik võib panna programmist abisaajad siseriiklike fondide, mis luuakse programmi reeglite alusel, teenistusse ja kasutada sel eesmärgil programmi detsentraliseeritud struktuure samavõrd, kui ta tagab proportsionaalselt/võrdeliselt nende täiendava rahastamise.

Artikkel 13

[Üldised finantssätted]

1. Rahaline kate käesoleva programmi elluviimiseks artiklis 1 er sätestatud ajavahemikul on 915 miljonit eurot.

2. Aastaeelarved kinnitatakse eelarvepädevate institutsioonide poolt finantsperspektiivide piires.

Artikkel 14

[Finantsätted, mis puudutavad abisaajaid]

1. Nõukogu määruse nr 1605/2002 (EÜ, Euratom)[14], artikli 114 lõike 1 kohaselt võivad programmist abisaajad olla füüsilised isikud.

2. Komisjoni määruse nr 2342/2002 (EÜ, Euratom) artikli 176 lõikes 2[15] sätestatakse, et Komisjon võib abisaajate omaduste ja tegevuste iseloomu alusel otsustada, kas on põhjust vabastada neid oskuste ja kutsealase pädevuse tõendamisest, mis on vajalikud tegevuse või tööprogrammi edukaks juhtimiseks.

3. Vastavalt tegevuse iseloomule, võib finantsabi olla subsiidiumi või stipendiumi vormis. Komisjon võib samamoodi määrata programmi raames teostatavate tegevuste ja projektide jaoks toetusi. Vastavalt Komisjoni määruse nr 2342/2002 (EÜ, Euratom) artiklile 181 ning tegevuse iseloomule võib heaks kiita paušaalsummad ja/või ühiku hinna arvestusskaala kohaldamise.

4. Tegevustoetused, mis määratakse selle programmi raames aktiivsetele organitele Euroopa tasandil nii nagu on sätestatud Komisjoni määruse nr 2342/2002 artiklis 162, ei ole kooskõlas Nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 113 lõikega 2 uuendamise/ümbervahetamise korral kohustuslikus korras kahaneva iseloomuga.

5. Vastavalt määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c) võib Komisjon usaldada avaliku võimu ülesandeid, eelkõige eelarveülesandeid artikli 8 lõikes 2 sätestatud struktuuridele.

6. Vastavalt määruse nr 2342/2002 artikli 38 lõikele 1 kehtib lõikes 5 kirjeldatud võimalus ka nende programmiriikide asutustele, kelle suhtes ei kehti liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide seadused, või Euroopa Liiduga liituvatele kandidaatriikidele.

Artikkel 15

[Järelevalve ja hindamine]

1. Komisjon tagab käesoleva programmi regulaarse järelevalve. Järelevalve sisaldab lõikes 3 loetletud aruandeid ning spetsiifilisi tegevusi.

2. Komisjon tagab programmi järjepideva, sõltumatu ja välise hindamise.

3. Programmiriigid esitavad Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010 programmi rakendamise aruande ning hiljemalt 30. juuniks 2015 aruande programmi mõjude/toime kohta.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, Nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele :

a) hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ja käesoleva programmi elluviimise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt 31. märtsiks 2011 ;

b) teabevahetuse/kommunikatsiooni käesoleva programmi jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011 ;

c) järelhinnangu aruande hiljemalt 31. märtsiks 2016.

Artikkel 16

[Üleminekusätted]

Tegevused, mida on alustatud enne 31. detsembrit 2006 otsuse nr 1031/2000/EÜ ja 21. aprilli 2004. aasta otsuse nr 790/2004/EÜ alusel jätkuvad, kuni nende lõpetamiseni vastavalt nende otsuste sätetele. Komitee, mis on sätestatud otsusega nr 1031/2000/EÜ, asendatakse komiteega, mis on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 10.

Artikkel 17

[Jõustumine]

Käesolev otsus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas ja on rakendatav alates 1. jaanuarist 2007.

Brüsselis,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

Eesistuja Eesistuja

LISA

Üldiste ja spetsiifiliste eesmärkide realiseerimiseks rakendatavad tegevused toetavad piiratud ulatusega projekte, mis soodustavad noorte aktiivset osalust.

Programmi tegevustes osalemiseks ei pea noortel olema eelnevaid kogemusi ega spetsiaalset kvalifikatsiooni, välja arvatud mõnel erijuhul, mida on tegevustes täpsemalt kirjeldatud.

Viimaseid vähendatakse järgmiste abinõudega:

TEGEVUS 1 - Euroopa noored

Selle tegevuse eesmärgiks on tugevdada noorte aktiivset kodakondsust ja noorte vastastikust üksteisemõistmist, selleks kasutatakse järgmisi abinõusid:

1.1. Noorte vahetusprogrammid

Noorte vahetusprogrammid võimaldavad vastu võtta ühte või mitut noortegruppi teise riigi noortegrupi poolt, et koos läbi viia ühine tegevusprogramm. Need programmid on enamasti mõeldud noortele vanuses 1325 aastat.

Need tegevused, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele projekti erinevate osalejate vahel, eeldavad noorte aktiivset osalust ja nende eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi reaalsusi üksteise tundamõppimise läbi, millega ühtlasi tugevdatakse nende teadlikkust Euroopa kodanikuks olemisest. Toetus keskendub peamiselt grupi mobiilsuse soodustamise mitmepoolsetele tegevustele.

Gruppide kahepoolsed vahetused õigustavad ennast iseäranis juhul, kui on tegemist esimese sarnase tegevusega Euroopas või kui on tegemist väiksemõõdulise või kohaliku ühise tegevusega, millel puuduvad eelnevad kogemused Euroopa tasandil. Vahetusprogramme kasutatakse ka väiksemate võimalustega noorte puhul, et suurendada nende osalust programmis.

Kõnealune vahend toetab ka ettevalmistustegevusi, mille eesmärgiks on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides, eriti nendes projektides, mis puudutavad keeli, interkulturaalseid suhteid ja nende noorte riikideüleseid kohtumisi, kes soovivad arutleda Euroopa tuleviku jaoks olulistel teemadel.

1.2. Noorte algatuste toetamine

See vahend toetab projekte, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt nendes tegevustes, mille nad ise on välja mõelnud ja kus nad on põhilised osalised, et arendada nende algatusvõimelist, ettevõtlikku ja loovat vaimu. See vahend on peamiselt mõeldud noortele vanuses 1830 aastat, mõningaid initsiatiive võivad noored sobivas raamistikus läbi viia alates 16. eluaastast.

See tegevusvahend võimaldab toetada gruppide algatatud projekte, mis on välja töötatud kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil ning erinevates riikides läbiviidud sarnastest projektidest võrgustiku loomist, et tugevdada nende Euroopa iseloomu ja suurendada noorte vahel koostööd ja kogemuste vahetamist.

Erilist tähelepanu pööratakse väiksmate võimalustega noortele.

1.3. Osalusdemoktaatia projektid

See tegevusvahend toetab neid projekte ja tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada noorte osalemist demokraatlikus elus. Need projektid ja tegevused eeldavad noorte aktiivset osalemist kohalikus omavalitsuses või regionaalsel ja riiklikul tasandil.

See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 1330 aastat.

Need tegevused ja projektid, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele ja võimaldavad Euroopa tasandil vahetada ideid, kogemusi ja kohalikul või regionaalsel tasandil korraldatud projektide edukat praktikat, on mõeldud noorte osaluse tõstmiseseks ühiskonna erinevatel tasanditel. Need tegevused võivad hõlmata ka noorte arvamusküsitluste korraldamise eesmärgiga välja selgitada nende vajadused ja soovid, et seejärel välja töötada uus lähenemine noorte aktiivse osalemise kohta demokraatlikus Euroopas.

TEGEVUS 2 - Euroopa vabatahtlik teenistus

Vabatahtliku tegevuse eesmärgiks on arendada noorte solidaarsustunnet, edendada nende aktiivset kodakondsust ja soodustada noorte vahel vastastikust üksteisemõistmist; selleks rakendatakse järgmisi abinõusid:

2.1. Euroopa vabatahtlik teenistus individuaalsel tasandil

Noor vabatahtlik osaleb mõnes teises riigis tegevuses, mille eesmärk ei ole kasu teenida ning mille eest ei tasuta asutuse kulul. Euroopa vabatahtliku teenistuse tagajärjeks ei tohiks olla palgaliste, potensiaalsete ega olemasolevate töökohtade piiramine ja asendamine.

Euroopa vabatahtlik teenistus võib kesta ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Õigustatud juhtudel, eriti väiksemate võimalustega noorte osalemise soodustamiseks, võib Euroopa vabatahtlikku teenistust rakendada ka lühiajaliselt.

See vahend on peamiselt mõeldud noortele vanuses 1830 aastat, mõningaid vabatahtlikke tegevusi võib sobivas raamistikus läbi viia ka alates 16. eluaastast.

See vahend katab kas täielikult või osaliselt vabatahtliku noore hüvitise, kindlustuse, elamis- ja reisikulud ning vajadus korral ka täiendavad kulud väiksemate võimalustega noortele.

See vahend toetab ka tegevusi, mille eesmärgiks on noorte vabatahtlike koolitamine, eriti just enne ärasõitu, ja erinevate partnerite kooskõlastus. Vajaduse korral tagab see vahend nende algatuste järelvalve, mis baseeruvad Euroopa vabatahtliku teenistuse käigus omandatud kogemustele.

Liikmesriigid ja Komisjon jälgivad kvaliteedistandardite respekteerimist: vabatahtlik tegevus eeldab mitteametliku hariduse dimensiooni, mis avaldub läbi pedagoogiliste tegevuste, mille eesmärgiks on noorte isiklik, interkulturaalne ja tehniline ettevalmistamine ning läbi pideva personaalse toe. Väga oluline on projektis osalevate erinevate tegijate vaheline partnerlus ja riskide ennetamine.

2.2. Euroopa vabatahtlik teenistus kollektiivsel tasandil

See vahend toetab samade omadustega vabatahtliku tegevuse projekte, mida on kirjeldatud punktis 2.1 ja mis võimaldavad noorte gruppidel kollektiivselt osaleda Euroopa või rahvusvahelise kaaluga tegevustes, eriti kultuuri, spordi, tsiviilkaitse, keskonna ja arengutoetuse valdkondades.

See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 1830 aastat.

Vastavalt määratud ülesannetele ja olukordadele, kus vabatahtlikke rakendatakse, võivad mõned Euroopa kollektiivse vabatahtliku teenistuse projektid õigustada nende kandidaatide valimist, kellel on olemas vajalikud oskused.

2.3. Koostöö tsiviilteenistuste või vabatahtlike vahel

See vahend toetab koostööd noorte vabatahtlike riiklike ja rahvusvaheliste teenistuste vahel. Et suurendada Euroopa dimensiooni võib programm toetada koostöö tugevdamist ja Euroopa tasandil ning riiklikul tasandil erinevate vabatahtlike tsiviilteenistuse vormide vastavuse loomist.

TEGEVUS 3 -Maailma noored

Selle tegevuse eesmärk on arendada rahvaste vahel üksteisemõistmist maailmale avatuse vaimus, samal ajal aidates kaasa kvaliteetsete süsteemide väljaarendamisele, mis toetavad noorte tegevust asukohariikides. Tegevus on avatud programmi partnerriikidele.

3.1. Koostöö laienenud Euroopa Liidu naaberriikidega

See vahend toetab projekte nende programmi partnerriikidega, kes on laienenud Euroopa Liidu naaberriigid[16] .

See vahend toetab noorte vahetusprogramme, mis on enamasti mitmepoolsed ning võimaldab programmiriikidest ja Euroopa naaberriikidest pärit mitmetel noortegruppidel kohtuda, et ühiselt läbi viia tegevusprogramm. See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 1325 aastat. Need tegevused, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele projekti erinevate osalejate vahel, eeldavad raampersonali eelnevat koolitamist ja noorte aktiivset osalust ning nende eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi reaalsusi Tegevustele, mille eesmärgiks on tugevdada noorte aktiivset osalust projektides, antakse rahalist toetust, eriti keelelise ja interkulturaalse ettevalmistuse tarbeks.

Kui adekvaatsed riiklikud juhimisstruktuurid on naaberriigis olemas, võidakse toetada asukoha riikide noorte initsiatiive, mis on välja töötatud kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil, kui need on programmiriikide sarnaste initsiatiividega ühenduses. Siin mõeldakse tegevusi, mille noored on ise välja töötanud ja kus nad ise on põhilised osalised. See vahend on peamiselt mõeldud noortele vanuses 1830 aastat, mõningaid initsiatiive võivad noored sobivas raamistikus läbi viia alates näiteks 16. eluaastast.

See vahend toetab tegevusi, mille eesmärgiks on mitteriiklike organisatsioonide võimekuse tõhustamine noorsoovaldkonnas ja nende vahel võrgustiku loomine, tunnustades nende olulist rolli, mida nad võivad mängida kõnealuste naaberriikide tsiviilühiskonna arendamisel. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöötajate koolitamine ja kogemuste, ekspertiisi ja eduka tegvuse vahetamine noorsootöötajate vahel. See vahend toetab tegevusi, mis lihtsutavad kvaliteetsete ja kestavte projektide ja partnerlussuhete rakendamist.

See vahend toetab samuti projekte, mis innustavad innovatsiooni ja kvaliteeti ning tema eesmärgiks on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisi noorsoovaldkonnale.

Noortele ja noorsootöötajatele suunatud teabetegevuste rakendamiseks võidakse eraldada rahalist toetust.

See vahend toetab samuti tegevusi, mis võimaldavad noorsooalast koostööd naaberriikidega. Nende tegevuste eesmärgiks on iseäranis edendada koostööd, ideede ja eduka praktika vahetusi noorsoovaldkonnas, samuti rakendatakse teisi abinõusid, et väärtustada ja levitada noorsoo projektide ning tegevuste tulemusi kõnealustes riikides.

3.2. Koostöö teiste riikidega

See vahend toetab koostöötegevusi noortevaldkonnas, eriti eduka praktika vahetusi teiste programmi partnerriikidega.

Ta julgustab noorsootöötajate vahetusi ja nende koolitamist ning partnerluse ja võrgustikeloomise arengut noorteorganisatsioonide vahel.

Kõnealuste riikide ja programmiriikide vahel võib temaatilisel baasil rakendada mitmepoolseid noorte vahetuspogramme.

Toetust antakse nendele tegevustele, millel on suur potentsiaal.

Kui koostööd tehakse tööstusriigiga, siis rahastab see vahend vaid Euroopapoolseid projektis osalejaid.

TEGEVUS 4- Noorsootöötajad ja tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärgiks on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti, toetada noorsootöötajate tegevust, arendada programmi kvaliteeti ja soodustada Euroopa tasandil noorte kodanikutegevusi toetades Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas tegutsevaid oraganeid.

4.1. Noorsoovaldkonnas tegutsevate organite toetamine Euroopa tasandil

See vahend toetab Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas tegutsevate mitteriiklike organisatsioonide tegevust ning kelle eesmärgiks on Euroopa ühishuvi taotlemine. Nende tegevused peavad kaasa aitama noorte kodanike aktiivsele osalemisele demokraatlikus elus ja ühsikonnas, samuti Euroopa koostöötegevuste arengule ja rakendamisele noorsoovaldkonnas.

Et saada toimimistoetust, peab antud organ respekteerima järgmisi sätteid:

- ta peab juriidilistel alustel olema eksisteerinud vähemalt ühe aasta

- tegemist peab olema mittetulundusorganiga

- ta peab olema loodud programmiriigis vastavalt artikli 5 lõikele 1 või mõnes Ida-Euroopa riigis[17].

- ta peab tegutsema Euroopa tasandil, kas üksinda või erinevate kooskõlastatud ühenduste vormis, ning tema struktuur ja tegevused peavad katma vähemalt kaheksat programmis osalevat riiki; tegemist võib olla üleeuroopalise võrgustikuga, mis esindab erinevaid organeid, kes tegutsevad noorte heaks

- tema tegevused peavad olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks ühenduse tegevusele noorsoopoliitika valdkonnas

- tegemist võib olla organiga, mille tegevused on suunatud eranditult noortele või ultuslikuma sihiga organiga, mis suunab osa oma tegevustest noortele

- organ peab rakendama noori nende tegevuste juhtimises, mis on nende heaks välja töötatud

Tegevustoetusi saavad organid selektsioneeritakse avaliku konkursi baasil. Selektsioneeritud organitega võib sõlmida mitmeaastaseid partnerluse raamkonventsioone. Sellegi poolest ei välista raamkonventsioonid igaaastaste avalike konkursside läbiviimist, et valida täiendavaid abisaajaid.

Noorteorganisatsioonide tegevused, mis aitavad tugevdada ja efektiivsemaks muuta Ühenduse tegevust, on järgmised:

- erinevate noorte huvide ja nägemuste esindamise funktsioon Euroopa tasandil

- noorte vahetusprogrammid ja vabatahtlik teenistus

- vabaharidus ja mitteametlik õpe ning noorte tegevusprogrammid

- kultuuridevahelise üksteisemõistmise ja tundmaõppimise edendamine

- arutluste korraldamine Euroopa küsimustes ning Euroopa Liidu poliitika ja noorsoopoliitika valdkonnas

- informatsiooni levitamine Ühenduse tegevuste kohta

- tegevused, mis soodustavad noorte osalust ja initsiatiivi

Käesoleva vahendi kohaselt arvestatakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel vaid neid tegevuskulusid, mis on vajalikud selekteeritud organi normaalseks toimimiseks, eriti personalikulud, üldised kulud (rent, kinnisvara kulud, töövahendid, büroomööbel, telekommunikatsiooni vahendid, postikulud...), sisekoosolekute kulud ja trükiväljaannete ning infolevitamise kulud.

Toetuse eraldamisel respekteeritakse organi iseseisvust oma liikmete selekteerimisel ja tema autonoomiat määratleda detailselt oma tegevusi.

Asjaosalised organid peavad vähemalt 20% oma eelarvest rahastama muudest allikatest lisaks Ühenduse toetusele.

4.2. Euroopa Noortefoorumi toetamine

Selle vahendi raamistikus võib eraldada toetusi Euroopa Noortefoorumi pidevatele tegevustele; see on organ, mis taotleb Euroopa ühishuvi respekteerides järgmisi põhimõtteid:

- Euroopa Noortefoorumi sõltumatus oma liikemete valimisel, kindlustades erinevat tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult suure esindatuse

- Euroopa Nooretfoorumi autonoomia oma tegevuste detailse määratlemise osas

- võimalikult paljude mitteliikmetest noorteorganisatsioonide liitumine Euroopa Noortefoorumi tegevustega ja samuti nende noorte liitumine foorumi tegevustega, kes ei kuula organisatsioonidesse

- Euroopa Noortefoorumi aktiivne panus poliitilistesse protsessidesse, mis puudutavad noori Euroopa tasandil, vastates iseäranis Euroopa institutsioonide palvele, kui nad küsivad tsiviilühiskonna arvamust ja seletavad oma liikmetele institutsioonide seisukohti

Euroopa Noortefoorumi kulutused on seotud tema tegevuskulutustega ja tegevuste realiseerimiseks vajaminevate kulutustega. Võttes arvesse vajadust kindlustada Euroopa Noortefoorumi püsivust, võetakse programmi ressursside määramisel arvesse järgmist juhtliini: Euroopa Noortefoorumile määratud aastased ressursid ei ole väiksemad kui kaks miljonit eurot.

Toetused Euroopa Noortefoorumile võib eraldada tööplaani ja sobiva eelarve vastuvõtmisel. Toetusi võib eraldada igaaastaselt või uuesti määramise baasil Komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepingu kohaselt.

Foorumit kaasfinantseeritakse vähemalt 20% ulatuses teistest allikatest lisaks Ühenduse rahastamisele.

Euroopa Noortefoorumi korraldatud tegevused on järgmised:

- noorte esindamise funktsioon Euroopa Liidu juures

- oma liikemete seisukohtade kooskõlastamise funktsioon Euroopa Liidu kohta

- noorte infopunktid Euroopa institutsioonide kohta

- Euroopa Liidu infopunktid mitteriiklike organisatsioonide ja riiklike büroode kohta

- noorte osaluse edendamine ja ettevalmistamine demokraatlikuks eluks

- kaasabi Euroopa Liidu tasandil otsustatud uue koostööraamistiku väljatöötamiseks noortevaldkonnas

- noorsoopoliitika arengule, sotsiaalharidustööle, haridusvõimalustele ja noori puudutava teabe edasiandmisele kaasaaitamine ja noori esindavate struktuuride arendamine terves Euroopas

- debattide ning kaalutluste läbiviimine Euroopa ja teiste maailma regioonide noorte kohta ning Euroopa Liidu noori puudutava tegevuse kohta

4.3. Noorsootöötajate koolitamine ja nende võrgustiku loomine

See vahend toetab tegevusi, mille eesmärgiks on noorsootöötajate koolitamine, eriti noorsoo huvijuhtide, projektijuhtide, noorte nõustajate ja projektide pedagoogiliste nõuandjate koolitamine. Samuti toetab tegevus kogemuste, ekspertiisi ja eduka praktika vahetamist huvijuhtide vahel. Samuti toetab kõnealune vahend tegevusi, mis lihtsustavad programmi raames pikaajaliste ja kvaliteetsete projektide ning partnerlussuhete rajamist. Eraldi tähelepanu on suunatud tegevustele, mis soodustavad nende noorte osalemist, kellel kõige rohkem raskusi Ühenduse tegevustes osalemisel.

4.4. Innovatsiooni ja kvaliteeti innustavad projektid

See vahend toetab projekte, mille eesmärgiks on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisi noorte valdkonnas. Need uuenduslikud lähenemised võivad puudutada järgmiste valdkondade sisu ja eesmärke: Euroopa koostööraamistiku areng noorsoovaldkonnas, erineva päritoluga partnerite osalemine tegevustes ja teabe levitamine.

4.5. Noortele ja noorsootöötajatele suunatud teabetegevused

See vahend toetab noortele suunatud teavet ja sidepidamist, parandades noorte juurdepääsu olulisele informatsioonile ja sidepidamisvahenditele ja suurendades sellega nende osalemist avalikus elus ja lihtsustades nende potensiaali väljendamist vastutustundlike ja aktiivsete kodanikena. Sellel eesmärgil toetatakse riiklikul ja Euroopa tasandil tegevusi, mis parandavad noorte juurdepääsu teabele ja sidepidamisvahenditele, mis suurendavad kvaliteetse teabe levitamist ja mis suurendavad noorte osalemist teabe ettevalmistamisel ja levitamisel. See vahend aitab iseäranis kaasa luua Euroopa, riiklike, regionaalseid ja kohalikke internetiportaale, mille eesmärgiks on spetsiifilise informatsiooni levitamine kõikide vahenditega, iseäranis kasutades neid vahendeid, mida noored kõige sagedamini kasutavad. See tegevus võib samuti toetada vahendeid, mis edendavad noorte rakendamist nõuannete ja arusaadavate, kasutamissõbralike ja sihtotstarbeliste teabetoodete ettevalmistamisel ja levitamisel, eesmärgiga parandada teabe kvaliteeti ja kindlustada kõikide noorte juurdepääs teabele.

4.6. Parnerlussuhted

See vahend võimaldab rahastada partnelussuhteid regionaalsete või kohalike üksuste vahel, eesmärgiga arendada ajajooksul projekte, milles kombineeruksid programmi erinevad vahendid. Rahastatakse kooskõlastatud projekte ja tegevusi.

4.7. Programmi struktuuride toetamine

See vahend võimaldab rahastada artikli 8 lõikes 2 ette nähtud struktuure, iseäranis riiklikke büroosid. See abi võidakse eraldada tegevustoetuse vormis, mis ei ületa 50% büroo tööplaanis heaks kiidetud kogusummast. Samuti võimaldab see vahend rahastada sarnaseid organeid nagu riiklikud koordineerijad, EURODESK võrgustik, noorte Eurpoopa vahemereregiooni platform, vabatahtlike Euroopa noorte ühendused, mille täitesaatev organ toimib riiklikul tasandil, vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile c) ja eeskirja (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 lõikele 3.

4.8. Väärtustamine

Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume ja koosolekuid eesmärgiga lihtsustada programmi ellurakendamist. Samuti võib Komisjon korralada teabetegevusi, anda välja trükiseid ja neid levitada ning läbi viia programmi hindamist ja kontrolli. Neid tegevusi rahastatakse toetuste näol, kas turutingimusi rakendades või Komisjoni otsese korraldamise ja rahastamise läbi.

TEGEVUS 5 - Poliitilise koostöö toetamine

Selle tegevuse eesmärgiks on Euroopa koostöö soodustamine noorsoopoliitika valdkonnas.

5.1. Noorte ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute kohtumised

See vahend toetab tegevusi, mis võimaldavad poliitilist koostööd ja struktureeritud dialoogi noorte, nende organisatsioonide ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute vahel. Nende tegevuste eesmärgiks on edendada koostööd ja ideede ning eduka praktika vahetusi noorsoovaldkonnas, Euroopa Liidu juhatuse korraldatud konverentse, ja teisi tegevusi, mis väärtustavad ja levitavad Euroopa Liidu noorsooalaste tegevuste ja projektide tulemusi.

5.2. Tegevuste toetamine, mille eesmärgiks on noorsoovaldkonna parem tundma õppimine ja mõistmine

See vahend toetab spetsiifilisi projekte, mille eesmärgiks on identifitseerida olemasolevad noorsoovaldkonna prioriteetseid teemavaldkondi puudutavad teadmised, mis on määratletud koordineerimise avatud meetodi raamistikus ja projekte, mis võimaldavad neid teadmisi täiendada, kaasajastada ja lihtsustada neile juurdepääsu.

Samuti on tema eesmärgiks toetada meetodi arengut, mis võimaldab uuringute tulemusi analüüsida ja võrrelda ning garanteerida nende kvaliteeti.

Programm võib samuti toetada tegevusi, mis loovad noorsoovaldkonna erinevate tegijate vahel võrgtustiku.

5.3. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

See tegevus võib toetada Euroopa Liidu koostööd noorsoovaldkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukogu ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni või selle spetsiaalsete institutsioonide vahel.

6. PROGRAMMI JUHTIMINE

Programmi rahaline kate võib samuti hõlmata kulud, mis on seotud ettevalmistuse, järelvalve, kontrolli, auditi ja hindamistegevustega, ja kulud, mis on otseselt vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide realiseerimiseks, eriti uuringute läbiviimine, koosolekud, teabetegevused ja trükiste väljaandmine, infovõrgustikega seotud kulutused ja kõik muud administratiivse ja tehnilise abi kulutused, mida Komisjon võib programmi juhtimiseks kasutada.

7. KONTROLL JA AUDIT

Projektidele, mis on välja valitud vastavalt käesoleva otsuse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud protseduurile, on välja töötatud võrdlev auditisüsteem.

Toetusesaaja peab hoidma Komisjoni käsutuses kõiki tõendeid sooritatud kulutuste kohta viieaastase perioodi jookusl alates viimasest raha väljamaksmisesst. Toetusesaaja peab jälgima seda, et tõendid, mida säilitavad tema partnerid või liikmed, antakse vajaduse korral Komisjoni käsutusse.

Komisjonil on õigus, kas otseselt oma ametnike vahendusel või mõne teise Komisjoni poolt valitud välise organi vahendusel, läbi viia auditeerimine toetusrahade kasutamise kohta. Auditeerimist võib läbi viia kogu lepingu kehtivuse aja vältel ja viieaastase perioodi vältel alates toetuse jäägi maksmise kuupäevast. Vajaduse korral võib Komisjon auditi tulemuste tagajärjel vastu võtta raha tagasinõudmise otsuse.

Komisjoni personalil ja Komisjoni volitatud välistel isikutel on juurdepääsu õigus abisaaja büroole ja kogu vajalikule informatsioonile, kaasaarvatud elektroonilises vormis, et läbi viia auditeerimist.

Maksukohtul ja Euroopa Pettusevastase Võitluse Bürool (OLAF) on samd õigused, mis Komisjonil, eriti just juurdepääsuõigus.

Komisjoni otsused, mis on vastu võetud artiklit 10 rakendades, konventsioonid riiklike büroodega, kokkulepped kolmandate programmisosalevate riikidega ning nedndest lähtuvad konventsioonid ja lepped näevad ette Komisjoni (või Komisjoni volitatud esindaja) järelvalve ja finantskontrolli, nende seas OLAF ja Maksukohtu audit, läbiviimise vajaduse korral koha peal. Kontrolle võib läbi viia riiklike büroode juures ja toetusesaajate juures.

Samuti võib Komisjon läbi viia kontrolle koha peal vastavalt Nõukogu eeskirjale (Euratom, EÜ) nr 2185/96.

Käesoleva otsusega sätestatud Ühenduste tegevuste suhtes, tuleb eeskirja (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 mainitud ebakorrapärasuse mõistet võtta kui igasugust Ühenduse õiguse sätte rikkumist või igasugust lepingulise kohustuse täitmata jätmist juriidilise üksuse tegevuse või eksimuse tagajärjel, mille tulemusel kahjustati või oleks võidud kahjustada ebasobiva kulutuse näol Euroopa Liidu üldeelarvet või eelarveid.

FICHE FINANCIRE LÉGISLATIVEPROGRAMME "JEUNESSE EN ACTION"

+++++ TABLE +++++

1. LIGNE(S) BUDGÉTAIRE(S) + INTITULÉ(S)

Ligne 15.07.02 JEUNESSE

Ligne 15.01.04.04 JEUNESSE dépenses d'appui

Ligne 15.01.04.30 Agence exécutive Education et Culture

2. DONNÉES CHIFFRÉES GLOBALES

2.1 Enveloppe totale de l'action : 915.000.000 euros

2.2 Période d'application: 2007-2013

2.3 Estimation globale pluriannuelle des dépenses:

a) Echéancier des crédits d'engagement / crédits de paiement (intervention financire) (cf. point 6.1.1)

Millions d'euros ( la 3e décimale)

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

c) Incidence financire globale des ressources humaines et autres dépenses de fonctionnement (cf. points 7.2 et 7.3)

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

2.4 Compatibilité avec la programmation financire et les perspectives financires

[X] Proposition compatible avec la communication de la Commission du 10 février 2004 construire notre avenir commun - Défis politiques et moyens budgétaires de l'Union élargie - 2007-2013 .

Cette proposition nécessite une reprogrammation de la rubrique concernée des perspectives financires,

y compris, le cas échéant, un recours aux dispositions de l'accord interinstitutionnel.

2.5 Incidence financire sur les recettes[18]

[X] Aucune implication financire (concerne des aspects techniques relatifs la mise en uvre d'une mesure).

OU

Incidence financire - L'effet sur les recettes est le suivant: NEANT

3. CARACTÉRISTIQUES BUDGÉTAIRES

+++++ TABLE +++++

4. BASE LÉGALE

Article 149 du traité

5. DESCRIPTION ET JUSTIFICATION

5.1 Nécessité d'une intervention communautaire

5.1.1 Description des besoins

- Evolution de la jeunesse en Europe

Il y a 50 millions de jeunes entre 15 et 25 ans dans les 15 Etats membres, 60 millions si l'on compte les dix pays qui vont rejoindre l'Union en 2004 et 75 millions avec tous les pays candidats.

Le Livre Blanc a montré que, dans ses contours sociologiques, économiques et culturels, la jeunesse a fortement évolué sous l'effet des changements démographiques, mais aussi des modifications de l'environnement social, des comportements individuels et collectifs, des rapports familiaux et des conditions du marché du travail.

Les démographes observent que sous la pression des facteurs économiques et des facteurs socioculturels, les jeunes sont plus âgés quand ils franchissent certaines étapes de la vie: fin des études, accs l'emploi, constitution d'une famille, etc. De plus les itinéraires de vie ne sont pas linéaires, les jeunes peuvent la fois tre étudiant, chargé de famille, travailleur, ou la recherche d'un emploi, vivre chez les parents. Les allers et retours entre les différents statuts sont devenus de plus en plus fréquents.

En ce qui concerne l'implication des jeunes dans la vie publique, on constate que les jeunes s'investissent moins que par le passé dans les structures traditionnelles de l'action politique et sociale (partis, syndicats), leur participation aux consultations démocratiques est faible, ainsi que leur engagement dans des organisations de jeunesse. Cela ne signifie nullement que les jeunes se désintéressent de la vie publique. La plupart démontrent une volonté de participer et d'influencer les choix de société, mais selon des formes d'engagement plus individuel et plus ponctuel notamment en dehors du cadre participatif classique.

Il incombe aux autorités publiques de combler le fossé existant entre la volonté d'expression des jeunes et les modalités et structures offertes cet effet par nos sociétés, sous peine d'alimenter le déficit citoyen. L'Europe a un rôle jouer la fois parce que certaines de ces modalités se situent d'emblée au niveau européen, comme les échanges de jeunes ou d'animateurs socio-éducatifs, mais également parce que le cadre européen peut s'avérer optimum pour l'expérimentation et l'échange de bonnes pratiques dans ce domaine.

Les jeunes expriment également des doutes sur les institutions internationales qui leur semblent difficilement accessibles et peu l'écoute de leurs préoccupations. Ce rapport pour le moins contrasté entre les jeunes et la mondialisation est un signe de malaise et ne peut tre ignoré.

En ce qui concerne plus précisément l'intégration européenne, l'Europe constitue pour les jeunes un espace de liberté o ils peuvent vivre, travailler, étudier ou voyager. Cependant les institutions qui grent l'Union européenne sont pour nombre de jeunes considérées comme lointaines. Dans la poursuite du projet communautaire et notamment dans la perspective de l'élargissement et du rapprochement avec les pays voisins, beaucoup dépend de l'adhésion des jeunes générations au projet européen.

Finalement, les jeunes européens vivent dans des sociétés ouvertes aux influences culturelles et économiques extérieures. La lutte contre les discriminations, en particulier contre le racisme et la xénophobie, l'attachement au caractre multiculturel de nos sociétés, les questions liées l'immigration et au dialogue interculturel trouvent au sein de la jeunesse un terrain particulirement propice, capable de la mobiliser.

- Enjeu politique

L'ensemble des défis décrits ci-dessus représentent un enjeu trs vaste et s'inscrivent dans les priorités actuelles de la Commission : la citoyenneté, la croissance et la paix.

En matire de citoyenneté, il convient de créer les conditions pour que les jeunes européens puissent davantage s'affirmer comme citoyens solidaires, responsables, actifs et tolérants dans une société plurielle. L'implication accrue des jeunes la vie de la communauté locale, régionale, nationale et européenne et l'émergence d'une citoyenneté active constituent des enjeux majeurs, pour le présent, mais également pour le futur de nos sociétés. Ces défis sont des défis qui sont communs aux Etats membres. A ceci s'ajoute la nécessité de développer auprs des jeunes leur conscience d'appartenir l'Europe, leur adhésion aux valeurs prônées par l'Union et leur citoyenneté européenne.

Mais il convient également de répondre aux aspirations des jeunes en leur donnant la possibilité de renforcer leur éducation et leur formation, sur un plan moins formel que ce qui est réalisé dans les systmes éducatifs académiques ou dans le cadre de la formation professionnelle. Ces activités d'éducation non formelle méritent d'tre soutenues et reconnues au niveau européen car elles contribuent, pour leur part, au processus de Lisbonne et, leur manire, la croissance en Europe.

Enfin la volonté des jeunes de construire de nouvelles relations entre jeunes Européens et jeunes du monde entier, leur souci de compréhension mutuelle, d'esprit de tolérance et d'ouverture est le meilleur atout pour la paix dans le monde. Pour ne prendre que l'exemple des relations euro-méditerranéennes, le rapport des sages[19] remis la Commission établit que la jeunesse a une importance fondamentale pour le succs du dialogue entre les Peuples et les Cultures dans cette région d'autant plus que 50% de la population dans les pays arabes a moins de 20 ans. Le dialogue rénové dont parle ce rapport est en ligne avec les priorités du domaine de la jeunesse qui sont développées dans le cadre du partenariat euro-méditerranéen. En outre le rapport des sages préconise un renforcement du volontariat en incitant la jeunesse des deux rives un "engagement civil commun au service de la région euro-méditerranéenne".

- Réponse aux défis

La méthode ouverte de coordination dans le domaine de la jeunesse est la procédure politique qui a été adoptée pour trouver en commun des réponses ces défis et le nouveau programme européen pour la jeunesse doit accompagner et soutenir cette démarche politique.

Dans ce contexte, il y a lieu d'intervenir deux niveaux:

- Les jeunes

Les jeunes sont les premiers acteurs du programme. Celui-ci doit permettre aux jeunes, aux groupes de jeunes ou aux organisations de jeunes de mettre en uvre notamment, leur initiative, des projets d'échanges, de mobilité, de solidarité, ou de participation. Ces activités favorisent la prise de conscience européenne chez les jeunes ainsi que leur inclusion sociale dans le monde adulte.

L'aspect le plus marquant du programme est son universalité en ce sens qu'il est le seul programme européen a tre accessible tous les jeunes et notamment les jeunes avec le moins d'opportunités, car ce programme est mis en uvre en dehors du cadre scolaire.

Le programme est ouvert aux jeunes de 13 30 ans. L'élargissement de la tranche d'âge par rapport au programme actuel (15-25 ans) se justifie par le fait que, d'une part les jeunes adolescents atteignent plus tôt la maturité que leurs aînés et d'autre part, les jeunes sont plus âgés quand ils franchissent les étapes de la vie qui les conduisent l'autonomie.

La participation active des jeunes, leurs expériences, leur éducation informelle et non-formelle ainsi que leur employabilité sont des éléments qui ont un impact positif et contribuent aux objectifs des politiques de la famille, de l'éducation et de l'emploi, de l'égalité des genres et de l'inclusion sociale.

Afin de répondre la demande des jeunes qui veulent se rendre utiles dans un souci de solidarité et afin d'accroître leur sentiment d'appartenance une communauté de valeurs qu'est l'Europe, le Service Volontaire Européen sera étendu afin de mettre disposition de l'Union une force d'intervention en soutien des actions de solidarité de l'Union, internes ou externes.

- Les systmes qui soutiennent les activités des jeunes

Il ne serait pas réaliste de couvrir l'ensemble des besoins de tous les jeunes Européens, ce qui ne serait d'ailleurs pas conforme l'esprit de subsidiarité de ce programme et la nécessité de se concentrer sur les actions avec une valeur ajoutée européenne.

C'est pourquoi, par souci d'efficience, le programme propose également de soutenir les activités d'autres acteurs du domaine de la jeunesse et en premier lieu les animateurs socio-éducatifs, le Forum européen de la Jeunesse[20], les organisations non gouvernementales de jeunesse actives au niveau européen et les Agences Nationales du programme. Ceux-ci forment les bases sur lesquelles s'appuient les jeunes pour établir leurs projets et par lesquelles les projets sont mis en uvre. Le programme prévoit donc les moyens pour permettre le développement de ces éléments structurants qui ont un important effet multiplicateur.

Une autre proposition qui vise l'efficience par un effet structurant et multiplicateur est le soutien la coopération des politiques nationales de jeunesse. Le programme peut ainsi tre utilisé comme levier vis--vis de ces politiques, dans le respect de la subsidiarité.

Le programme est ouvert aux Etats membres de l'UE, aux pays candidats, aux pays de l'AELE membres de l'EEE, ainsi qu' la Confédération Helvétique, et aux pays des Balkans occidentaux. Des projets peuvent également tre réalisés en partenariat avec d'autres pays, en premier lieu avec les pays concernés par la Communication de la Commission "l'Europe élargie - voisinage: un nouveau cadre pour les relations avec nos voisins de l'Est et du Sud"[21].

5.1.2 Objectifs du programme

Dans ce contexte, les objectifs généraux du programme sont:

a) Promouvoir la citoyenneté active des jeunes, en général, et leur citoyenneté européenne en particulier;

b) Développer la solidarité des jeunes, notamment afin de renforcer la cohésion sociale de l'Union européenne;

c) Favoriser la compréhension mutuelle des peuples travers les jeunes;

d) Contribuer au développement de systmes de qualité en soutien aux activités des jeunes et celui de la capacité des organisations de la société civile dans le domaine de la jeunesse;

e) Favoriser la coopération européenne en matire de politiques de jeunesse.

Les objectifs proposés dans le programme sont cohérents, d'une part avec les priorités en matire de coopération dans le domaine de la jeunesse, d'autre part avec les développements récents en matire de citoyenneté. Ceux-ci assurent également la continuité du programme "JEUNESSE" actuel, ainsi que du programme d'action communautaire pour la promotion des organismes actifs au niveau européen dans le domaine de la jeunesse (ONG de jeunesse) qui vient d'tre adopté prochainement par le Conseil et le Parlement européen.

5.1.3 Valeur ajoutée européenne

Bien que le programme ne soit pas le seul instrument qui touche les jeunes et que celui-ci soit complémentaire d'instruments au niveau national et européen, sa valeur ajoutée est néanmoins importante, compte tenu de la spécificité de ses objectifs.

L'évaluation intermédiaire du programme JEUNESSE 2000-2006 a mis en évidence que la plupart des projets financés n'auraient jamais eu une dimension européenne sans un appui européen. Le programme est dans certains Etats membres complémentaire d'actions nationales ou régionales, lorsqu'il n'est pas tout simplement la seule activité structurée en faveur de la jeunesse en attendant que des actions se mettent en place au niveau des autorités nationales.

L'évaluation intermédiaire met également en valeur l'impact du programme sur les politiques des administrations publiques nationales qui tendent s'orienter vers les priorités du programme.

En ce qui concerne les projets qui visent les jeunes et les animateurs socio-éducatifs directement, la valeur ajoutée européenne est souvent directement liée la nature de l'action : mobilité des jeunes travers l'Europe ou avec des pays partenaires, service volontaire européen, mise en réseau de projets, formation européenne d'animateurs socio-éducatifs, soutien aux ONG de jeunesse qui poursuivent des objectifs d'intért général européen. Les Etats membres ne seraient tout simplement pas en mesure d'organiser individuellement de telles actions.

La valeur ajoutée européenne se traduit également par un effet de levier vis--vis des politiques nationales, soit en montrant la voie suivre (priorité aux jeunes avec moins d'opportunités, projets d'initiative locale, projets de démocratie participative), soit en stimulant l'innovation, la recherche et la coopération.

L'effet multiplicateur du programme peut tre considéré comme important car aujourd'hui les activités liées la jeunesse cherchent de faon plus systématique acquérir une dimension transnationale.

Afin de favoriser les synergies avec d'autres interventions, le programme prévoit la mise en uvre de systmes de labelisation avec des actions similaires réalisés dans les pays participants au programme, ainsi qui la mise en valeur des actions du programme qui contribuent au développement d'autres politiques dans les domaines notamment de l'éducation, de la formation, de la culture et du sport.

La mise en uvre d'un programme européen dans le domaine de la jeunesse est un élément essentiel pour contribuer l'émergence chez les tous les jeunes d'une citoyenneté européenne.

5.1.4 Dispositions prises relevant de l'évaluation ex ante

a) Evaluation ex-ante

Un rapport d'évaluation ex-ante accompagne le projet de base légal pour le programme. Ce rapport a été préparé par les services de la Commission. Le rapport d'évaluation ex-ante prend en compte les contributions résultant de la consultation de la société civile:

- Le rapport de la consultation publique

- La position du Forum européen de la Jeunesse

- L'avis des agences nationales du programme actuel

- Les travaux du groupe de travail sur les nouveaux instruments

- Les résultants d'un séminaire des chercheurs sur les nouveaux instruments

Le rapport d'évaluation ex-ante prend également en compte les enseignements apportés par l'évaluation intermédiaire du programme JEUNESSE qui s'est basée notamment sur:

- les études d'impacts des actions 1, 2, 3 et 5, élaborées sous la responsabilité des autorités nationales par des experts externes ou avec le support des Agences nationales ont suivi le guide méthodologique proposé par la Commission (v. 5.1.3).

- Une série de séminaires qui ont permis notamment "l'évaluation des procédures" du programme JEUNESSE et l'évaluation des actions 3 et 5, et des actions des pays tiers

- Une évaluation externe du partenariat entre le Conseil de l'Europe et la Commission en matire de formation dans le domaine de la jeunesse

- Une évaluation externe des actions avec les pays tiers

Finalement ce rapport prend également en compte les derniers développements politiques dans le domaine de la jeunesse, en particulier:

- les conclusions du Conseil du mai 2003 concernant la nouvelle génération de programme pour la jeunesse, confirmées par le Conseil de mai 2004

- Les conclusions de la Conférence européenne sur le service civique et la jeunesse qui s'est tenue Rome sous présidence italienne en novembre 2003

- Le rapport des sages sur les relations euro-méditerranéennes de novembre 2003

b) constatations et enseignements tirés de l'évaluation ex ante

Les principaux éléments avancés par l'évaluation ex-ante sont:

1. Préserver un programme spécifique au domaine de la jeunesse avec des passerelles avec les autres domaines qui concernent les jeunes.

2. Garantir la continuité avec le programme JEUNESSE en termes d'actions (échanges de jeunes, Service volontaire Européen, projets d'initiatives et mesures de soutien) et d'accs au programme (ouverture tous les jeunes, en particulier ceux avec le moins d'opportunités, soutient des projets organisés par des ONG et les organisations locales qui s'occupent des jeunes sur le terrain, dans une approche décentralisée)

3. Développer l'identité européenne des jeunes et leur citoyenneté active dans la société.

4. Prendre en compte les priorités politiques définies dans le Livre Blanc de la Commission sur la jeunesse, en développant les projets de participation démocratique, en améliorant l'information des jeunes, en étendant les possibilités de volontariat en en soutenant les actions nécessaires une meilleure connaissance du domaine de la jeunesse.

5. Soutenir les initiatives prises dans le cadre de la coopération politique mise en uvre par la méthode ouverte de coordination (échanges de bonnes pratiques, complémentarités...).

6. Contribuer au développement des organisations de jeunesse et soutenir le travail des animateurs de jeunesse.

7. Ouvrir davantage le programme vers les pays tiers et donner ces activités plus de visibilité.

8. Contribuer la reconnaissance des activités du programme et plus généralement du travail des animateurs de jeunesse qui contribuent l'éducation et l'apprentissage informels et non formels des jeunes.

9. Proposer des mécanismes qui soient simples et flexibles compte tenu du public cible visé.

5.1.5 Dispositions prises la suite de l'évaluation intermédiaire du programme actuel

L'évaluation intermédiaire du programme JEUNESSE permet de dégager les recommandations suivantes:

1. Cibler encore mieux le programme sur son public cible, savoir les jeunes de toutes conditions, en particulier ceux avec moins d'opportunités.

2. Améliorer l'assistance aux bénéficiaires et aux projets, dans toutes les phases, par des mesures de proximité et de qualité.

3. Simplifier les procédures et les rendre aussi flexibles que possible compte tenu du public visé.

4. Renforcer la transparence et la cohérence dans la mise en uvre du programme, notamment au niveau décentralisé.

5. Augmenter la qualité du travail par une évaluation des projets avec un retour d'information auprs des bénéficiaires et une reconnaissance des activités réalisées.

6. Développer les activités de volontariat tant sur le plan qualitatif que sur le plan quantitatif.

7. Ouvrir davantage le programme sur les pays tiers.

8. Anticiper les évolutions par la mise en uvre de projets innovants et la réalisation des études nécessaires.

9. Donner une visibilité au programme et chacune de ses actions et valoriser les résultats obtenus.

5.2 Actions envisagées et modalités de l'intervention budgétaire

5.2.1 Actions du programme

Les objectifs du programme sont soutenus par cinq actions opérationnelles

- Jeunesse pour l'Europe

Cette action vise soutenir les échanges de jeunes, leurs initiatives, leur participation la vie démocratique et toute activité permettant de développer leur citoyenneté et la compréhension mutuelle entre les jeunes. La population type est représentée par les jeunes de 13 30 ans.

- Le Service Volontaire Européen

Cette action vise renforcer la participation des jeunes différentes formes d'activités de volontariat, l'intérieur et en dehors de l'Union européenne. Cette action concerne les jeunes de 18 30 ans.

- Jeunesse pour le monde

Cette action vise soutenir des projets avec les pays partenaires du programme, notamment l'échange de jeunes et d'animateurs socio-éducatifs, le soutien aux initiatives qui renforcent la compréhension mutuelle des jeunes et leur sens de la solidarité ainsi que le développement de la coopération dans le domaine de la jeunesse et de la société civile dans ces pays. Cette action concerne les jeunes de 13 30 ans et les animateurs socio-éducatifs.

- Animateurs socio-éducatifs et systmes d'appui

Cette action a pour objet d'assurer le soutien aux organismes actifs au niveau européen dans le domaine de la jeunesse, notamment les organisations non gouvernementales de jeunesse, leur mise en réseau, l'échange, la formation et la mise en réseau des animateurs socio-éducatifs, la stimulation de l'innovation et de la qualité des actions menées dans le domaine de la jeunesse, l'information des jeunes et la mise en place des structures et activités nécessaires au programme pour atteindre ses objectifs. Cette action concerne des milliers d'organisations de jeunes et d'animateurs socio-éducatifs.

- Soutien la coopération politique

Cette action permet d'organiser le dialogue entre les différents acteurs du monde de la jeunesse, en particulier les jeunes, les animateurs socio-éducatifs et les responsables politiques, de contribuer au développement de la coopération politique dans le domaine de la jeunesse et d'effectuer les travaux et les mises en réseau nécessaires une meilleure connaissance du domaine de la jeunesse.

5.2.2 Caractéristiques des actions

- Le programme est ouvert aux jeunes entre 13 et 30 ans

Cette proposition est la conséquence de l'analyse du Livre Blanc et de l'évaluation du programme actuel par les Etats membres. Les jeunes sont prts participer des projets plus tôt que précédemment et ils accdent l'autonomie plus tard. Il est néanmoins proposé que l'âge de participation au programme soit modulé en fonction de la nature des activités.

- Le programme intgre le soutien aux ONG européennes de jeunesse

La Commission a proposé une base légale pour ce soutien aux ONG pour la période 2004 - 2006. Au del, ce soutien fait partie intégrante de l'objectif visant promouvoir la citoyenneté active des jeunes en général, et leur citoyenneté européenne en particulier. Il doit donc tre intégré au nouveau programme proposé.

- Le programme est ouvert aux pays qui ont vocation rejoindre un jour ou l'autre l'Union européenne ainsi qu'aux pays membre de l'AELE.

Cette proposition est dans le droit fil du programme actuel. Elle est appliquée aux pays actuellement candidats l'adhésion, aux Balkans occidentaux, aux Etats de l'AELE membres de l'EEE et la Suisse.

- Une action particulire est créée pour les actions avec les pays tiers, appelés pays partenaires du programme

Le programme actuel autorise des actions avec les pays tiers, mais leur offre peu de visibilité du fait de leur éparpillement. La création de l'action Jeunesse pour le monde permettra d'augmenter cette visibilité.

- Cette action prévoit deux niveaux de coopération, l'un avec les pays voisins de l'Europe, l'autre avec le reste du monde

Avec les pays voisins de l'Europe, le programme propose de pouvoir faire le mme type d'activités que celles réalisées au sein de l'Union, quelques exceptions prs liées leur faisabilité dans ces pays. Pour le reste du monde, les mesures sont beaucoup plus ciblées (échanges de bonnes pratiques, d'animateurs socio-éducatifs, de jeunes mais dans des conditions limitées) sous peine de transformer le programme en un programme mondial difficile gérer.

- La base légale ouvre la possibilité au soutien des structures régionales et locales pour aider les jeunes dans leur projet

La gestion centralisée indirecte via des agences nationales dans chaque pays participant au programme est confirmée. Dans certains pays, il convient cependant de prévoir des relais locaux ou régionaux pour l'information et le support des jeunes dans la mise en uvre de leurs projets.

- La Commission pourra, aprs avis du comité et donc du Parlement européen, adapter les mesures prévues au sein de chaque action.

La base légale proposée couvre jusqu'en 2013. Le programme doit tre au service du processus politique initié suite au Livre Blanc. Le programme doit donc pouvoir s'adapter de manire flexible aux priorités qui résulteront, durant la prochaine décennie, de ce processus politique.

- Le programme pourra établir des passerelles avec d'autres instruments communautaires

Le domaine de la jeunesse est complémentaire avec d'autres domaines, en particulier l'éducation, la formation professionnelle, la culture, le sport, l'inclusion sociale, la lutte contre les discriminations, la recherche, l'action extérieure de l'Union. Le programme pourra, établir des actions avec d'autres programmes pour établir des passerelles avec ces domaines. La mise en commun éventuelle de moyens financiers ne pourra se faire qu'en accord avec les bases légales respectives de chaque instrument et leurs autorités décisionnelles en matire de budget.

- Les pays participant au programme pourront financer eux-mmes des projets similaires ceux du programme qui recevront un label européen, et des partenariats pourront tre signés avec certaines entités comme les régions, avec un cofinancement de leur part

Ces mesures visent l'efficience du programme et son effet multiplicateur. Il s'agit de mobiliser les énergies et les fonds pour démultiplier l'action du programme, dans le respect des compétences et des rgles propres chaque partenaire.

- Le programme, dans le respect du Rglement financier doit tenir compte de l'environnement spécifique auquel il s'adresse

- il n'est pas basé sur un systme institutionnalisé

- les acteurs proviennent de la société civile, des ONG ou encore d'initiatives locales

- les jeunes eux-mmes créent leurs activités

- tous les jeunes peuvent participer

- les projets sont basés sur l'initiative individuelle et volontaire

- les projets sont réalisés dans les communautés locales mais en dehors du cadre scolaire

- moindre capacité financire et capacité de planification long terme de la part des bénéficiaires

En conséquence, la proposition de programme utilise chaque fois que possible et que nécessaire les flexibilités offertes par le nouveau rglement financier.

5.2.3 Objectifs spécifiques du programme

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

5.2.4 Mesures concrtes prendre pour la mise en uvre de l'action

+++++ TABLE +++++

Les modalités d'intervention budgétaire sont les subventions sous forme de forfaits, coûts réels, marché, transferts de fonds aux structures nationales, subventions de fonctionnement aux structures et ONG, accords et partenariats.

5.3 Modalités de mise en uvre

Pour la gestion de ce programme, la Commission envisage de recourir deux formes d'externalisation, en délégant la gestion de certains volets du programme, conformément l'article 54 du Rglement financier, soit des agences nationales, soit une agence exécutive. Une partie des actions restera toutefois gérée dans les services de la Commission.

5.3.1. Gestion centralisée indirecte par recours des agences nationales

Le recours des agences nationales se justifie tout d'abord par le volume des interventions que soutiendra le programme, notamment en ce qui concerne les volets liés la mobilité: la Commission ne dispose pas des ressources lui permettant de gérer ces actions au sein de ses services. Les trs grands nombres de bénéficiaires concernés ont, de fait, imposé le recours de telles agences ds l'adoption des premiers programmes dans le domaine de la jeunesse, selon un modle qui s'est progressivement consolidé et est présent pleinement reconnu par le Rglement financier.

Le recours des agences nationales découle également de considérations plus qualitatives: ces agences présentent l'avantage de connaître le contexte national et les besoins prioritaires ce niveau; elles sont mme de créer un environnement de plus grande convivialité avec les bénéficiaires finals; elles peuvent offrir les garanties adéquates dans le cadre d'un contrôle renforcé (incluant une définition précise des responsabilités respectives de la Commission et des autorités nationales en la matire). Par ailleurs, les agences nationales sont souvent mieux armées qu'une institution au niveau central européen pour assurer un suivi effectif des activités soutenues par le programme, compte tenu de leur proximité avec les bénéficiaires finals et de leur meilleure connaissance du contexte local. Elles constituent également un relais d'information efficace, au niveau national, sur le programme communautaire.

La Commission considre qu'il convient de décentraliser les actions lorsque l'une ou plusieurs parmi les conditions suivantes s'appliquent:

- Il est permis de croire qu'une méthode rationnelle de distribution des ressources budgétaires entre les Etats membres peut tre identifiée qui correspondra au taux de fréquence de l'activité dans les Etats membres;

- Les actions sont en tant que telles de petite envergure ou s'adressent des particuliers, de sorte que toute la panoplie des candidatures et sélections n'est pas garantie au niveau Européen;

- Les actions répondent des besoins spécifiques des Etats membres et devraient ds lors correspondre aux priorités établies dans ces Etats membres pour qu'elles aient un impact approprié sur la pratique et les politiques nationales.

Sur cette base, les principaux volets du programme concernés par cette approche sont une grande majorité des projets des actions 1, 2, 3, et 4 du programme.

Le recours ce mode de gestion est sans préjudice de la visibilité de l'action communautaire; les conventions passées avec les agences nationales précisent notamment les obligations de ces dernires quant la mention du soutien de l'Union en faveur des actions gérées par leur intermédiaire. Ces conventions fixent également les exigences en matire de non-discrimination dans l'octroi des soutiens communautaires ainsi que les exigences de nature éviter les conflits d'intérts. Conformément la communication de la Commission au Parlement européen et au Conseil relative la gestion des programmes communautaires par réseaux d'agences nationales[22], ces conventions s'inscriront dans le cadre d'une décision de la Commission adoptant les dispositions quant aux responsabilités de la Commission et des pays participants en ce qui concerne ces agences nationales dans le cadre des orientations générales de mise en oeuvre du programme.

L'article 8 du projet de décision reprend les critres qu'il est proposé de retenir pour la désignation des agences nationales par les autorités des pays participant au programme.

5.3.2. Gestion centralisée indirecte par recours une agence exécutive

Pour les projets traiter au niveau européen comme les projets et le soutien aux ONG européennes de jeunesse (actions 1, 2 et 4), certains projets avec les pays partenaires du programme qui ne disposent pas de structures de gestion appropriées (action 3), ou certains projets qui ont vocation tre décentralisés aprs une période probatoire de gestion centralisée, typiquement lorsqu'il s'agit de nouvelles actions mise en uvre par le programme, la Commission envisage de recourir la délégation une agence exécutive.

Une telle agence est envisagée dans le cadre de la gestion de la génération actuelle des programmes dans le domaine de l'éducation et de la culture (le plus souvent en remplacement de Bureaux d'assistance technique maintenus jusqu'alors de manire transitoire); il est proposé de prolonger cette agence, de faon lui déléguer également des tâches de gestion relatives la génération 2007-2013 des programmes, dont le programme Jeunesse.

Les ressources internes de la Commission sont insuffisantes pour couvrir les besoins liés la gestion des volets du programme qui doivent tre gérés centralement; de l le recours successif, pour les programmes antérieurs, des BAT puis une agence exécutive. Par ailleurs, une généralisation du recours aux agences nationales, au-del de ce qui est déj prévu, n'est pas envisageable; il reviendrait déléguer ces agences la gestion de volets qui ne répondraient pas aux critres repris ci-dessus.

Le recours une agence exécutive constitue aussi un gage de bonne gestion des volets gérés centralement, travers une utilisation optimale des ressources; cette approche repose sur la vision d'une administration recentrée sur ses activités et fonctions prioritaires, la mise en uvre technique des programmes étant effectuée par une entité spécialisée disposant des ressources nécessaires.

Pour des raisons d'homogénéité de traitement et de procédures travers les divers programmes du domaine de l'éducation et de la culture, ainsi que d'économie, il est proposé qu'une unique agence exécutive assiste la Commission dans la gestion de l'ensemble des programmes du domaine. Une étude coûts/bénéfice menée l'occasion de la création de l'agence pour les programmes de la génération actuelle conclut au caractre économique de cette approche.

5.3.3. Gestion directe dans les services de la Commission

Les volets gérés centralement ne présentent pas tous le mme enjeu stratégique. Certains sont plus sensibles que d'autres (nature expérimentale, proximité avec des questions politiques d'actualité, bénéficiaires concernés...); il convient de réserver la Commission la gestion directe de ces projets en nombre limité. Cet élément a été pris en compte pour partager entre la Commission et l'agence exécutive les volets gérer depuis Bruxelles. Que certains volets continuent d'tre gérés par la Commission contribuera conserver un niveau approprié de savoir-faire en matire de gestion, gage également de la qualité du contrôle sur l'agence exécutive et les agences nationales.

D'autre part, la gestion des volets du programme confiés des agences nationales, requiert d'importantes ressources au niveau centralisé (fixation des orientations de travail des agences nationales, conformément aux priorités décidées par la Commission; gestion des relations contractuelles Commission/agence nationale; suivi et contrôle de la gestion par ces agences nationales...). Toutefois, il ne paraît pas souhaitable de confier ces tâches l'agence exécutive, c--d d'externaliser le suivi d'une autre externalisation. L'option retenue consiste donc considérer qu'un volet de programme, si sa gestion est externalisée, implique soit un réseau d'agences nationales, soit l'agence exécutive, de manire exclusive. De mme, l'exploitation, au niveau centralisé, des actions gérées par les agences nationales, sera assumée par la Commission et non par l'agence exécutive.

Pour le nouveau programme jeunesse une telle gestion centralisée directe se fera typiquement pour une partie de l'action 4 (soutien aux structures du programme, valorisation, partenariats) et pour l'action 5 (soutien la coopération politique).

La gestion du programme sera ainsi caractérisée par la coexistence de trois modes: gestion par une agence exécutive; par des agences nationales; gestion directe par les services.

Le mode de gestion retenir pour un volet donné répond aux caractéristiques propres de ce volet, dans le respect des orientations générales en matire d'externalisation et en veillant éviter tout empitement sur les deux autres modes, pour que la coexistence de trois modes de gestion ne crée pas de confusion. Pour autant, il est prévu, lorsque c'est opportun, que des procédures et outils communs aux trois modes de gestion s'appliquent. Par ailleurs, la Commission reste garante de la consolidation des données relatives la gestion des programmes, quels que soient les modes de gestion utilisés.

6. INCIDENCE FINANCIRE

6.1 Incidence financire totale sur la partie B (pour toute la période de programmation)

6.1.1 Intervention financire

Crédits d'engagement en millions d'euros ( la 3e décimale)

+++++ TABLE +++++

7. INCIDENCE SUR LES EFFECTIFS ET LES DÉPENSES DE FONCTIONNEMENT

Le contenu et la portée géographique du nouveau programme conduisent un accroissement modéré des ressources humaines de 5 personnes. En ce qui concerne le contenu, le programme présente un nombre de nouveaux volets qui devront faire l'objet d'un suivi. En outre le développement de certaines mesures en termes quantitatif et qualitatif, tel que le service volontaire européen induit un suivi plus important. Le programme a également une portée géographique plus large, notamment avec l'ouverture la CEI.

Les besoins en ressources humaines et administratives seront couverts l'intérieur de la dotation allouée la Direction générale gestionnaire dans le cadre de la procédure d'allocation annuelle. L'allocation de postes dépendra d'une part de l'organisation interne de la prochaine Commission et d'autre part d'une éventuelle réallocation de postes entre services suite aux nouvelles perspectives financires.

7.1 Incidence sur les ressources humaines

+++++ TABLE +++++

7.2 Incidence financire globale des ressources humaines

+++++ TABLE +++++

Les montants correspondent aux dépenses totales pour 12 mois.

7.3 Autres dépenses de fonctionnement découlant de l'action

+++++ TABLE +++++

Les montants correspondent aux dépenses totales de l'action pour 12 mois.

(1) Préciser le type de comité ainsi que le groupe auquel il appartient.

+++++ TABLE +++++

8. SUIVI ET ÉVALUATION

8.1 Systme de suivi

L'évaluation ex-ante propose des indicateurs visant apprécier l'impact du programme via un suivi des résultats tangibles obtenus. Ils sont indicatifs et non exhaustifs. Ils feront l'objet d'études plus approfondies quant aux cibles visées et aux méthodes de mesures, d'ici la mise en uvre effective du programme.

Un systme de suivi sera mis en place notamment par les Agences Nationales afin d'assurer la collecte régulire de ces indicateurs. Ce systme devra tre validé par les pays participant au programme pour tre appliqué de faon homogne. Les contrats avec les Agences Nationales prévoiront explicitement une obligation de "reporting".

8.2 Modalités et périodicité de l'évaluation prévue

La base légale du programme prévoit le dispositif suivant :

1. La Commission assure un suivi régulier du présent programme. Le suivi comprend les rapports énumérés au paragraphe 3, ainsi que des activités spécifiques.

2. La Commission assure l'évaluation régulire, indépendante et externe du programme.

3. Les pays participant au programme transmettent la Commission, au plus tard le 30 juin 2010 un rapport de mise en uvre du programme, et au plus tard le 30 juin 2015 un rapport sur l'impact du programme.

4. La Commission présente au Parlement européen, au Conseil, au Comité économique et social européen et au Comité des régions:

a) un rapport intermédiaire d'évaluation sur les résultats obtenus et sur les aspects qualitatifs et quantitatifs de la mise en uvre du présent programme au plus tard le 31 mars 2011;

b) une Communication sur la continuation du présent programme au plus tard le 31 décembre 2011;

c) un rapport d'évaluation ex post au plus tard le 31 mars 2016.

9. MESURES ANTI-FRAUDE

Pour les projets sélectionnés conformément la procédure décrite l'article 11 paragraphe 2 de la présente décision, un systme d'audit par échantillonnage est mis en place.

Le bénéficiaire d'une subvention garde la disposition de la Commission tous les justificatifs des dépenses effectuées pendant une période de cinq ans compter du dernier paiement. Le bénéficiaire d'une subvention veille ce que, le cas échéant, les justificatifs qui seraient conservés par ses partenaires ou ses membres soient mis la disposition de la Commission.

La Commission, soit directement par l'intermédiaire de ses agents soit par l'intermédiaire de tout autre organisme externe qualifié de son choix, a le droit d'effectuer un audit sur l'utilisation qui est faite de la subvention. Ces audits peuvent se faire pendant toute la durée du contrat ainsi que pendant une période de cinq ans compter de la date de paiement du solde de la subvention. Le cas échéant, les résultats de ces audits pourront conduire des décisions de recouvrement de la part de la Commission.

Le personnel de la Commission ainsi que les personnes extérieures mandatées par la Commission ont un accs approprié, en particulier aux bureaux du bénéficiaire, ainsi qu' toutes les informations nécessaires, y compris sous format électronique, pour mener bien ces audits.

La Cour des Comptes ainsi que l'Office européen de Lutte antifraude (OLAF) disposent des mmes droits, notamment le droit d'accs, que la Commission.

Les décisions de la Commission prises en application de l'article 10, les conventions avec les Agences nationales, les accords avec les pays tiers participants, ainsi que les conventions et contrats qui en découlent prévoient notamment un suivi et un contrôle financier de la Commission (ou tout représentant autorisé par elle), dont l'OLAF, et des audits de la Cour des Comptes, le cas échéant sur place. Ces contrôles peuvent tre effectués auprs des Agences nationales, ainsi qu'au besoin auprs des bénéficiaires de subventions.

La Commission peut également procéder des contrôles et vérifications sur place en conformité avec le rglement (Euratom, CE) No 2185/96 du Conseil.

[1] Ajutine nimi

[2] KOM(2004) 154 lõplik, 09.03.2004

[3] KOM(2004) 158 lõplik, 08.03.2004

[4] EÜT C [...], [...], lk [...].

[5] EÜT C [...], [...], lk [...].

[6] EÜT C [...], [...], lk [...].

[7] EÜT C [...], [...], lk [...].

[8] EÜT L 117, 18.05.2000, lk 1.

[9] EÜT L 138, 30.04.2004, lk 29.

[10] EÜT C 168, 13.07.2002, lk 2.

[11] EÜT C 115, 13.05.2003, lk 1.

[12] EÜT L 248, 16.09.2002, lk 1.

[13] EÜT C 172, 18.06.1999, lk 1.

[14] EÜT L 248, 16.9.2002, lk1

[15] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1

[16] Arvestamata tulevikuarenguid loetakse naaberriikideks Valgevene, Moldaavia, Vene Föderatsioon, Ukraina, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina alad, Süüria, Tuneesia.

[17] Valgevene, Moldaavia, Vene Föderatsioon, Ukraina

[18] Pour plus de précisions, voir la note explicative séparée.

[19] Rapport du Groupe des Sages créé l'initiative du Président de la Commission Le Dialogue entre les Peuples et les Cultures dans l'Espace euro-méditerranéen http://europa.eu.int/comm/europeaid/index_fr.htm

[20] Le Forum européen de la Jeunesse est une organisation internationale composée de conseils nationaux de jeunesse et organisations internationales non-gouvernementales de jeunesse représentant les intérts des jeunes de l'ensemble de l'Europe. Il s'agit de la seule plate-forme en Europe qui représente les organisations de jeunesse auprs de l'Union européenne.

[21] COM (2003) 104 final du 11.3.2003.

[22] COM (2001) 648 final du 13.11.2001.

[23] Pour plus d'informations, voir la note explicative séparée.