EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42016X1829

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 67 – ühtsed sätted, mis käsitlevad I. kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnitust; II. kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega [2016/1829]

OJ L 285, 20.10.2016, p. 1–128 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1829/oj

20.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/1


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 67 – ühtsed sätted, mis käsitlevad I. kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnitust; II. kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega [2016/1829]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 14. täiendus – jõustumiskuupäev: 9. oktoober 2014

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted ja osade klassifikatsioon

I osa.   Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnitus

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgised

5.

Tüübikinnitus

6.

LPG seadmete eri osi käsitlevad spetsifikatsioonid

7.

LPG seadmete tüübi muudatused ja tüübikinnituse laiendamine

8.

(Puudub)

9.

Toodangu nõuetele vastavus

10.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

11.

LPG seadmete eri osi käsitlevad üleminekusätted

12.

Tootmise lõpetamine

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

II osa.   Kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite tüübikinnitus seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega

14.

Mõisted

15.

Tüübikinnituse taotlemine

16.

Tüübikinnitus

17.

Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate sõidukite eriseadmete paigaldamise nõuded

18.

Toodangu nõuetele vastavus

19.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

20.

Sõiduki tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

21.

Tootmise lõpetamine

22.

Üleminekusätted LPG seadmete eri osade paigaldamise kohta ja kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud sõiduki tüübikinnituse kohta seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega

23.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1.

Sõiduki, mootori ja LPG seadmestiku põhiomadused

2A

LPG seadmete tüübikinnitusmärgi kujundus

2B

Teatis LPG seadmete tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 67

2C

Tüübikinnitusmärkide kujundus

2D

Teatis, milles käsitletakse tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist, tootmise lõpetamist seoses LPG seadmestiku paigaldamisega eeskirja nr 67 tähenduses

3.

LPG mahuti lisaseadmete tüübikinnitust reguleerivad sätted

4.

Kütusepumba tüübikinnitust reguleerivad sätted

5.

LPG filtri tüübikinnitust reguleerivad sätted

6.

Rõhuregulaatori ja aurusti tüübikinnitust reguleerivad sätted

7.

Sulgklapi, tagasilöögiklapi, gaasitoru kaitseklapi ja hooldusliitmiku tüübikinnitust reguleerivad sätted

8.

Ühendustega varustatud painduvate voolikute tüübikinnitust reguleerivad sätted

9.

Täiteseadme tüübikinnitust reguleerivad sätted

10.

LPG mahutite tüübikinnitust reguleerivad sätted

11.

Gaasi sissepritseseadmete või gaasisegistite või -pihustite ja kütusejuhiku tüübikinnitust reguleerivad sätted

12.

Gaasi sissepritseseadme(te)ga ühendamata gaasidosaatori tüübikinnitust käsitlevad sätted

13.

Rõhu- ja/või temperatuurianduri tüübikinnitust reguleerivad sätted

14.

Elektroonilise kontrollploki tüübikinnitust reguleerivad sätted

15.

Katsemenetlused

16.

M2- ja M3-kategooria sõidukite LPG märgistust reguleerivad sätted

17.

Hooldusliitmiku märgistust reguleerivad sätted

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldamisalasse kuuluvad

1.1.

I osa.

Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite (1) eriseadmete tüübikinnitus;

1.2.

II osa.

Kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite (1) tüübikinnitus seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega.

2.   MÕISTED JA OSADE KLASSIFIKATSIOON

Sõidukites kasutatavad LPG osad klassifitseeritakse maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi, nagu näidatud joonisel 1.

Klass 0.

Kõrge rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad vedelat LPGd rõhul > 3 000 kPa.

Klass 1.

Kõrge rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad vedelat LPGd aururõhul või kõrgendatud aururõhul kuni 3 000 kPa.

Klass 2.

Madala rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad aurustatud LPGd atmosfäärirõhust vähem kui 450 kPa ja rohkem kui 20 kPa kõrgemal maksimaalsel töörõhul.

Klass 2A.

Madala rõhuga osad piiratud rõhuvahemikus – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad aurustatud LPGd atmosfäärirõhust vähem kui 120 kPa ja rohkem kui 20 kPa kõrgemal maksimaalsel töörõhul.

Klass 3.

Sulgklapid ja kaitseklapid vedelfaasis töötades.

Käesolev eeskiri ei käsitle LPG osi, mis on projekteeritud atmosfäärirõhust vähem kui 20 kPa kõrgema maksimaalse töörõhu jaoks.

Osa võib koosneda mitmest koostisosast, mis kuuluvad vastavalt maksimaalsele töörõhule ja funktsioonile eri klassidesse.

Joonis 1

Klassifitseerimine maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi

Image

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Rõhk“– atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, kui ei ole teisiti nimetatud.

2.1.1.   „Tarnerõhk“– väljareguleeritud rõhk ühtlase gaasitemperatuuri 15 °C juures.

2.1.2.   „Katserõhk“– rõhk, milleni asjaomane osa viiakse tüübikinnituskatse käigus.

2.1.3.   „Lubatud rõhk (WP)“– maksimaalne rõhk, mille jaoks asjaomane osa on projekteeritud ja mille alusel määratakse kindlaks osa tugevus.

2.1.4.   „Töörõhk“– rõhk normaalsetel töötingimustel.

2.1.5.   „Maksimaalne töörõhk“– töö käigus osale avalduv maksimaalne rõhk.

2.1.6.   „Klassifikatsioonirõhk“– maksimaalne lubatud töörõhk vastavalt osa klassifikatsioonile.

2.2.   „Eriseadmed“– järgmised seadmed:

a)

mahuti;

b)

mahutile kinnitatud lisaseadmed;

c)

aurusti/rõhuregulaator;

d)

sulgklapp;

e)

gaasi sissepritseseade või pihusti või gaasisegisti;

f)

gaasidosaator eraldi või gaasi sissepritseseadmega ühendatult;

g)

painduvad voolikud;

h)

täiteseade;

i)

tagasilöögiklapp;

j)

gaasitoru kaitseklapp,

k)

filter;

l)

rõhu- või temperatuuriandur;

m)

kütusepump;

n)

hooldusliitmik;

o)

elektrooniline kontrollplokk;

p)

kütusejuhik;

q)

rõhuvabastusseade;

r)

multiosa.

2.3.   „Mahuti“– veeldatud naftagaasi hoidmiseks mõeldud mis tahes anum.

Mahuti võib olla:

a)

silinderkere, kahe ovaloidse või elliptilise kumerpõhjalise otsa ning vajalike avadega standardballoon;

b)

erimahuti: muud kui standardballoonid. Mõõtmed on esitatud 10. lisa 5. liites.

„Täiskomposiitmahuti“ – üksnes komposiitmaterjalidest valmistatud ning mittemetalse vooderdisega mahuti.

„Mahutite partii“ – maksimaalselt 200 sama tüüpi mahutit, mis on järjestikku toodetud samal tootmisliinil.

2.4.   „Mahuti tüüp“– mahutid, mis ei erine üksteisest järgmiste 10. lisas nimetatud omaduste poolest:

a)

kaubanimi (-nimed) või kaubamärk (-märgid);

b)

kuju (silinder, erikuju);

c)

avad (lisaseadmete plaat/metallvõru);

d)

materjal;

e)

keevitusprotsess (metallmahutite puhul);

f)

termotöötlus (metallmahutite puhul);

g)

tootmisliin;

h)

seina nimipaksus;

i)

läbimõõt;

j)

kõrgus (erimahutite puhul).

2.5.   „Mahutile kinnitatud lisaseadmed“– järgmised seadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud:

a)

mahuti täitumise kontrollventiil (80 %);

b)

tasemeindikaator;

c)

kaitseklapp;

d)

kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga;

e)

kütusepump;

f)

multiklapp;

g)

gaasikindel kaitsekest;

h)

elektrijuhtmete läbiviik;

i)

tagasilöögiklapp;

j)

rõhuvabastusseade.

„Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)“ – seade, mis piirab mahuti täitumist 80 %-ni mahutavusest.

„Tasemeindikaator“ – mahutis oleva vedeliku taseme kontrollimise seade.

„Kaitseklapp (suruklapp)“ – seade, mis piirab rõhu suurenemist mahutis.

2.5.3.1.   „Rõhuvabastusseade“– seade, mille eesmärk on kaitsta mahutit tulekahju korral lõhkemise eest, lastes mahutis olevat LPGd välja.

„Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga“ – seade, mis võimaldab alustada ja peatada LPG etteandmist aurustile/rõhuregulaatorile; kaugjuhitav tähendab, et hooldusklappi juhitakse elektroonilise juhtseadme abil; kui sõiduki mootor ei tööta, on klapp suletud; ülevooluklapp on seade, mis piirab LPG voolu.

„Kütusepump“ – seade, mis alustab vedela LPG etteandmist mootorile, suurendades kütusepumba etteanderõhuga mahuti rõhku.

„Multiklapp“ – punktides 2.5.1–2.5.3 ja 2.5.8 nimetatud kõikidest või mõnedest lisaseadmetest koosnev seade.

„Gaasikindel kaitsekest“ – seade, mis kaitseb lisaseadmeid ja suunab mis tahes lekke sõidukist välja.

Elektrijuhtmete läbiviik (kütusepump/ajamid/kütusetasemeandur).

„Tagasilöögiklapp“ – seade, mis võimaldab vedela LPG voolu ühes suunas ja takistab selle voolu vastassuunas.

2.6.   „Aurusti“– seade, mis aurustab LPG vedelast gaasilisse olekusse.

2.7.   „Rõhuregulaator“– seade, mis alandab ja reguleerib veeldatud naftagaasi rõhku.

2.8.   „Sulgklapp“– LPG voolu peatav seade.

2.9.   „Gaasitoru kaitseklapp“– seade, mis takistab rõhu suurenemist torudes üle eelnevalt kindlaksmääratud taseme.

2.10.   „Gaasi sissepritseseade või pihusti või gaasisegisti“– seade, mis võimaldab vedela või aurustatud LPG sisestamist mootorisse.

2.11.   „Gaasidosaator“– seade, mis mõõdab ja/või jaotab gaasi voolu mootorisse ning mis võib olla ühendatud gaasi sissepritseseadmega või eraldi.

2.12.   „Elektrooniline kontrollplokk“– seade, mis kontrollib mootori LPG tarvet ja avariist või mootori seiskumisest tingitud kütusetoru purunemise korral sulgeb automaatselt LPG seadmestiku sulgklappide toite.

2.13.   „Rõhu- või temperatuuriandur“– seade, mis mõõdab rõhku või temperatuuri.

2.14.   „LPG filter“– LPGd filtreeriv seade; filtrit saab teiste osadega integreerida.

2.15.   „Painduvad voolikud“– voolikud, mis edastavad LPGd kas vedelas või aurustatud olekus erinevatel rõhkudel ühest punktist teise.

2.16.   „Täiteseade“– seade, mis võimaldab mahutit täita; täiteseade võib olla integreeritud mahuti täitumise kontrollventiiliga (80 %) või olla sõidukist väljaspool asuv kaugtäiteseade.

2.17.   „Hooldusliitmik“– kütusemahuti ja mootori vahelise kütusetorustiku liitmik. Kui ainuküttega sõidukil lõpeb kütus, võib mootorit käitada hooldusliitmikuga ühendatava kütusemahuti abil.

2.18.   „Kütusejuhik“– kütuse sissepritseseadet ühendav toru või torustik.

2.19.   „Veeldatud naftafaas (LPG)“– toode, mis põhiliselt koosneb järgmistest süsivesinikest:

propaan, propeen (propüleen), tavaline butaan, isobutaan, isobutüleen, buteen (butüleen) ja etaan.

Euroopa standardis EN 589:1993 on sätestatud nõuded ja katsemeetodid Euroopa Standardikomitee (CEN) liikmesriikides turustatava ja tarnitava, mootorsõidukites kasutatava LPG kohta.

2.20.   „Voolikukoost“– painduva vooliku ja ühenduste koost.

I OSA

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE M- JA N-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKITE ERISEADMETE TÜÜBIKINNITUS

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Eriseadmete tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või -märgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.2.1.

eriseadmete tüübi üksikasjalik kirjeldus (nagu sätestatud 1. lisas),

3.2.2.

eriseadmete piisavalt üksikasjalik ja sobivas mõõtkavas joonis,

3.2.3.

käesoleva eeskirja punktis 6 sätestatud nõuetele vastavuse kinnitus.

3.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel tuleb esitada eriseadmete näidised.

Nõudmise korral tuleb esitada täiendavad näidised.

4.   MÄRGISTUSED

4.1.   Kõikidel tüübikinnituse saamiseks esitatud osadel peab olema tootja kaubanimi või -märk ja tüüp, mittemetallist osade puhul ka tootmiskuu ja -aasta; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.2.   Kõikidel seadmetel peab olema piisavalt ruumi tüübikinnitusmärgi, sealhulgas osa klassifikatsiooni (vt lisa 2A) ja klassi 0 osade puhul ka lubatud rõhu (WP) jaoks; see koht on näidatud punktis 3.2.2 osutatud joonistel.

4.3.   Iga mahuti külge peab olema keevitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega:

a)

seerianumber;

b)

mahutavus liitrites;

c)

märge „LPG“;

d)

katserõhk [kPa];

e)

kiri „Maksimaalne lubatud täituvus: 80 %“;

f)

tüübikinnituse aasta ja kuu (nt 99/01);

g)

punkti 5.4 kohane tüübikinnitusmärk;

h)

märge „SISALDAB PUMPA“ ja pumpa identifitseeriv märgistus, kui mahutile on paigaldatud pump.

4.4.   Lisaks punktide 4.1 ja 4.2 sätetele kasutatakse kaugjuhitava hooldusklapi ja kaugjuhitava sulgklapi puhul järgmisi lisatähiseid, mis vastavad vastavalt 3. lisa punktile 4.7 või 7. lisa punktile 1.7.

a)

H1

b)

H2

c)

H3

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmete näidised vastavad käesoleva eeskirja punktide 6.1–6.13 nõuetele, antakse asjaomastele seadmetele tüübikinnitus.

5.2.   Igale kinnituse saanud seadmetüübile antakse tüübikinnitusnumber. Esimesed kaks numbrit (praegu 01 vastavalt 13. novembril 1999 jõustunud muudatuste seeriale 01) tähistavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige hilisemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele seadmetüübile.

5.3.   Teade LPG seadmete tüübile või osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud vormi. Kui teade käsitleb mahutit, lisatakse lisa 2B 1. liide.

5.4.   Igale seadmele, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadmetüübile, tuleb lisaks eespool punktides 4.1 ja 4.3 kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

5.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 5.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber. Osa tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad käesoleva eeskirja viimaste muudatuste seeriat ning järgnevad numbrikombinatsiooni kohad näitavad asjaomasele tüübikinnitustunnistusele kantud numbrit (vt punkti 5.2 ja lisa 2B).

5.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

5.6.   Käesoleva eeskirja lisas 2A on esitatud näidis tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

5.7.   Klassi 0 osa puhul tuleb eespool punktis 5.4 nimetatud tüübikinnitusmärgi lähedal esitada ka töörõhk.

6.   LPG SEADMETE ERI OSI KÄSITLEVAD SPETSIFIKATSIOONID

6.1.   Üldsätted

Kütusena LPGd kasutavate sõidukite eriseadmed peavad toimima nõuetekohaselt ja ohutult.

Seadmete materjalid, mis puutuvad kokku LPGga, peavad sobima LPGga kasutamiseks.

Seadmete koostisosi, mille nõuetekohast ja ohutut toimimist võivad mõjutada LPG, kõrge rõhk või vibratsioon, tuleb katsetada käesoleva eeskirja lisades kirjeldatud viisidel. Eelkõige tuleb täita punktide 6.2–6.13 nõudeid.

Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saavate LPG seadmete paigaldus peab vastama elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 10 muudatuste seerias 02, või samaväärsetele nõuetele.

6.2.   Nõuded mahutitele

LPG mahutitele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja 10. lisa sätetele.

6.3.   Mahutile kinnitatud lisaseadmeid käsitlevad sätted

6.3.1.   Mahutil peavad olema järgmised lisaseadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud (multiklapp või -klapid):

6.3.1.1.

mahuti täitumise kontrollventiil (80 %);

6.3.1.2.

tasemeindikaator;

6.3.1.3.

kaitseklapp (rõhuklapp);

6.3.1.4.

kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga.

6.3.2.   Vajadusel võib mahutil olla gaasikindel kaitsekest.

6.3.3.   Mahuti võib ajamite/LPG kütusepumba tarbeks olla varustatud elektrijuhtmete läbiviiguga.

6.3.4.   Mahuti sisse võib olla paigaldatud LPG kütusepump.

6.3.5.   Mahutil võib olla tagasilöögiklapp.

6.3.6.   Mahutil peab olema rõhuvabastusseade. Rõhuvabastusseadmena võib kinnitada järgmised seadmed või funktsioonid:

a)

(temperatuuritundlik) sulav kork (kaitse) või

b)

allolevale punktile 6.15.8.3 vastav kaitseklapp või

c)

nimetatud kaks seadet omavahel ühendatult või

d)

muu samaväärne tehniline lahendus, mis tagab sama tulemuse.

6.3.7.   Punktides 6.3.1–6.3.6 nimetatud lisaseadmetele antakse tüübikinnitus vastavalt järgmistele sätetele:

a)

eespool punktides 6.3.1, 6.3.2, 6.3.3 ja 6.3.6 nimetatud lisaseadmete puhul käesoleva eeskirja 3. lisa;

b)

eespool punktis 6.3.4 nimetatud lisaseadmete puhul käesoleva eeskirja 4. lisa;

c)

eespool punktis 6.3.5 nimetatud lisaseadmete puhul käesoleva eeskirja 7. lisa.

6.4. – 6.14.   Teiste osadega seotud sätted

Tabelis 1 nimetatud muudele osadele antakse tüübikinnitus vastavalt tabelis märgitud lisade sätetele.

Tabel 1

Punkt

Osa

Lisa

6.4.

Kütusepump

4

6.5.

Aurusti (3)

Rõhuregulaator (3)

6

6.6.

Sulgklapid

Tagasilöögiklapid

Gaasitoru kaitseklapid

Hooldusliitmikud

7

6.7.

Painduvad voolikud

8

6.8.

Täiteseade

9

6.9.

Gaasi sissepritseseadmed/gaasisegisti (5)

või

pihustid

11

6.10.

Gaasidosaatorid (4)

12

6.11.

Rõhuandurid

Temperatuuriandurid

13

6.12.

Elektrooniline kontrollplokk

14

6.13.

LPG filtrid

5

6.14.

Rõhuvabastusseade

3

6.15.   Osade üldised projekteerimiseeskirjad

6.15.1.   Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) käsitlevad sätted

6.15.1.1.   Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) sulguri ja ujuki vaheline ühendus ei tohi tavalistes kasutustingimustes deformeeruda.

6.15.1.2.   Kui mahuti täitumise kontrollventiilil (80 %) on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 4 500 kPa.

6.15.1.3.   Sulgur, millega on varustatud seade, mis piirab 80 %-ni (+ 0/– 5 %) sellise mahuti täitumist, mille jaoks mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) on projekteeritud, peab vastu pidama rõhule 6 750 kPa. Suletud asendis ei tohi täitmiskiirus 700 kPa rõhuvahe juures ületada 500 cm3 minutis. Ventiili tuleb testida kõikidel mahutitel, millele see paigaldatakse, või tootja peab arvutuste abil tõendama, mis tüüpi mahutitele ventiil sobib.

6.15.1.4.   Kui mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) ujukit ei sisalda, peab täitmise jätkamine pärast ventiili sulgemist muutuma võimatuks, kui täitmiskiirus ületab 500 cm3 minutis.

6.15.1.5.   Seadmel peab olema püsimärgistus, mis näitab mahuti tüüpi, mille jaoks ventiil on projekteeritud, läbimõõtu ja nurka ning, kui see on asjakohane, paigalduskohta.

6.15.2.   Et vältida osa purunemisel elektrisädemeid purunemispinnal, peavad LPGga kokkupuutuvad elektriseadmed vastama järgmistele tingimustele:

a)

seadmed peavad olema isoleeritud nii, et vool ei läbiks LPGga kokkupuutuvaid osi;

b)

seadme elektrisüsteem peab olema isoleeritud:

i)

kerest,

ii)

kütusepumba mahutist.

Isolatsioonitakistus peab olema > 10 ΜΩ.

6.15.2.1.   Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40.

6.15.2.2.   Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 54.

6.15.2.3.   Isoleeritud ja kindla elektriühenduse tagamiseks peavad elektrijuhtmete läbiviigud (kütusepump/ajamid/kütusetasemeandur) olema õhutiheda liitega.

6.15.3.   Elektritoitel/välisel (hüdraulilise, pneumaatilise energia) toitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad erisätted

6.15.3.1.   Elektri-/välistoitel aktiveeritavad klapid (nt mahuti täitumise kontrollventiil (80 %), hooldusklapp, sulgklapid, tagasilöögiklapid, gaasitoru kaitseklapp, hooldusliitmik) peavad toite väljalülitamisel olema suletud asendis.

6.15.3.2.   Elektroonilise kontrollploki rikke või toitekatkestuse korral peab kütusepumba toide välja lülituma.

6.15.4.   Soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded)

6.15.4.1.   Seadme materjalid, mis puutuvad töötamise ajal kokku seadme soojuskandjaga, peavad kõnealuse vedelikuga sobima ning olema projekteeritud nii, et need peavad vastu soojuskandja rõhule 200 kPa. Materjal peab vastama 15. lisa punktis 17 sätestatud nõuetele.

6.15.4.2.   Aurusti/rõhuregulaatori soojuskandjat sisaldav kamber peab olema lekkekindel rõhul 200 kPa.

6.15.5.   Kõrge ja madala rõhuga koostisosast koosnev osa peab olema projekteeritud nii, et takistada rõhu tõusu madala rõhuga koostisosas üle 2,25-kordse maksimaalse lubatud rõhu, mille juures seda on katsetatud. Paagi survega otse ühendatud osad peavad olema projekteeritud klassifikatsioonirõhule 3 000 kPa. Tuulutamine mootoriruumi ega sõidukist välja ei ole lubatud.

6.15.6.   Gaasivoolu takistamist käsitlevad erisätted

6.15.6.1.   1. klassi pump peab olema projekteeritud nii, et väljundsurve ei ületa mitte kunagi 3 000 kPa, nt kui torustik ummistub või sulgklapp ei avane. See võib toimuda pumba väljalülitamise või mahutisse ümbersuunamise teel.

Klassi 0 pump peab olema projekteeritud nii, et väljundsurve ei ületa mitte kunagi voolusuunda arvestades pumba taha jäävate osade töörõhku, nt kui torustik ummistub või sulgklapp ei avane. See võib toimuda pumba väljalülitamise või mahutisse ümbersuunamise teel.

6.15.6.2.   Rõhuregulaator/aurusti peab olema projekteeritud nii, et kui LPGd suunatakse regulaatorisse/aurustisse rõhu all ≤ 4 500 kPa ja regulaator ei tööta, on gaasivool takistatud.

6.15.7.   Gaasitoru kaitseklappi käsitlevad sätted

6.15.7.1.   Gaasitoru klassi 1 kaitseklapid peavad olema projekteeritud nii, et need avanevad rõhul 3 200 ± 100 kPa.

Gaasitoru klassi 0 kaitseklapid peavad olema projekteeritud nii, et need avanevad vajaduse korral toru töörõhul1,07 ± 100 kPa.

6.15.7.2.   Gaasitoru klassi 1 kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 3 000 kPa.

Gaasitoru klassi 0 kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket kuni toru töörõhuni.

6.15.8.   Kaitseklappi (suruklappi) käsitlevad sätted

6.15.8.1.   Kaitseklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse või mahuti peale piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.2.   Kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see avaneb rõhul 2 700 ± 100 kPa.

6.15.8.3.   Kaitseklapi vooluhulk, mis määratakse kindlaks suruõhu abil tavalisest töörõhust 20 % kõrgemal rõhul, peab olema vähemalt

Q ≥ 10,66 × A0,82

kus:

Q

=

õhuvool m3/min standardtingimustel (absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C)

A

=

mahuti välispind, m2.

Voolukatse tulemused tuleb korrigeerida standardtingimustele:

 

absoluutsele õhurõhule 100 kPa ja temperatuurile 15 °C.

 

Kui kaitseklappi käsitletakse rõhuvabastusseadmena, peab vooluhulk standardtingimustel olema vähemalt 17,7 m3/min.

6.15.8.4.   Kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 2 600 kPa.

6.15.8.5.   Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et see avaneb temperatuuril 120 ± 10 °C.

6.15.8.6.   Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et avatuna on tema vooluhulk:

Q ≥ 2,73 × A

kus:

Q

=

õhuvool m3/min standardtingimustel (absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C)

A

=

mahuti välispind, m2.

Voolukatse tuleb teha sissevoolu absoluutsel õhurõhul 200 kPa ja temperatuuril 15 °C.

Voolukatse tulemused tuleb korrigeerida standardtingimustele:

absoluutsele õhurõhule 100 kPa ja temperatuurile 15 °C.

6.15.8.7.   Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahuti piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.8.   Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahutile nii, et see võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud.

6.15.8.9.   Rõhuvabastusseadet (kaitset) katsetatakse vastavalt 3. lisa punkti 7 sätetele.

6.15.9.   Kütusepumba energia hajumine

Minimaalse kütusetaseme juures, mil mootor veel töötab, ei tohi kütusepumba (-pumpade) tekitatud soojus põhjustada kaitseklapi avanemist.

6.15.10.   Täiteseadet käsitlevad sätted

6.15.10.1.   Täiteseadmel peab olema vähemalt üks pehme pesaga tagasilöögiklapp ning täiteseade peab olema projekteeritud nii, et seda ei ole võimalik demonteerida.

6.15.10.2.   Täiteseade peab olema kaitstud saastumise eest.

6.15.10.3.   Täiteseadme ühenduskoha ehitus ja mõõtmed peavad vastama 9. lisas esitatud joonistele.

Joonisel 5 näidatud täiteseadet kasutatakse üksnes M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg.

6.15.10.4.   Joonisel 4 näidatud täiteseadet võidakse kasutada ka M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg (6).

6.15.10.5.   Väline täiteseade ühendatakse mahutiga vooliku või toru abil.

6.15.10.6.   Kergesõidukite Euro-täiteseadet (9. lisa joonis 3) käsitlevad erisätted

6.15.10.6.1.

Eesmise tihenduspinna ja tagasilöögiklapi esikülje vaheline tühimaht ei tohi ületada 0,1 cm3.

6.15.10.6.2.

Ühendust läbiv vool 30 kPa suuruse rõhuerinevuse puhul peab veega katsetamisel olema vähemalt 60 liitrit minutis.

6.15.10.7.   Raskeveokite Euro-täiteseadet (9. lisa joonis 5) käsitlevad erisätted

6.15.10.7.1.

Eesmise tihenduspinna ja tagasilöögiklapi esikülje vaheline tühimaht ei tohi ületada 0,5 cm3.

6.15.10.7.2.

Täiteseadet läbiv vool 50 kPa suuruse rõhuerinevuse puhul, kui tagasilöögiklapp on mehaaniliselt avatud, peab veega katsetamisel olema vähemalt 200 liitrit minutis.

6.15.10.7.3.

Euro-täiteseade peab vastama 9. lisa punktis 7.4 kirjeldatud löökpaindeteimi nõuetele.

6.15.11.   Tasemeindikaatorit käsitlevad sätted

6.15.11.1.   Mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade peab olema kaudset tüüpi (näiteks magnetiline), paiknedes mahuti sise- ja väliskülje vahel. Kui mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade on otsest tüüpi, peaksid elektriühendused standardi IEC EN 60529:1997–06 kohaselt vastama IP 54 spetsifikatsioonile.

6.15.11.2.   Kui mahuti tasemeindikaatoril on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 3 000 kPa.

6.15.12.   Mahuti gaasikindlat kaitsekesta käsitlevad sätted

6.15.12.1.   Gaasikindla kaitsekesta väljalaskeava vaba koguläbimõõt peab olema vähemalt 450 mm2.

6.15.12.2.   Gaasikindel kaitsekest peab olema lekkekindel rõhul 10 kPa, kui ava(d) on suletud ja maksimaalne lubatud auruleke on 100 m3 tunnis, ning ilma püsiva deformatsioonita.

6.15.12.3.   Gaasikindel kaitsekest peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu rõhule 50 kPa.

6.15.13.   Kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga käsitlevad sätted

6.15.13.1.   Hooldusklappi käsitlevad sätted

6.15.13.1.1.   Kui hooldusklapp on ühendatud LPG kütusepumbaga, peab LPG mahuti andmesilt või multiklapp, kui see on olemas, kandma märget „SISALDAB PUMPA“ ja pumpa identifitseerivat tähist. LPG mahuti sees paiknevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40.

6.15.13.1.2.   Klassi 1 hooldusklapid peavad avatud ja suletud asendis vastu pidama rõhule 6 750 kPa. Klassi 0 hooldusklapid peavad avatud ja suletud asendis vastu pidama rõhule 2,25 WP.

6.15.13.1.3.   Hooldusklapp ei tohi suletud asendis võimaldada voolusuunalist siseleket. Tagasivoolu suunas on leke lubatud.

6.15.13.2.   Ülevooluklappi käsitlevad sätted

6.15.13.2.1.   Ülevooluklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse.

6.15.13.2.2.   Ülevooluklapp peab olema projekteeritud möödavooluklapiga, et võimaldada rõhkude võrdsustumist.

6.15.13.2.3.   Ülevooluklapp peab 90 kPA suuruse rõhuerinevuse korral voolu katkestama. Selle rõhuerinevuse juures ei tohi vool ületada 8 000 cm3/min.

6.15.13.2.4.   Kui ülevooluklapp on suletud asendis, ei tohi möödavooluklappi läbiv vool 700 kPa rõhuerinevuse juures ületada 500 cm3/min.

7.   LPG SEADMETE TÜÜBI MUUDATUSED JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast muudatusest LPG seadmete tüübis tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes andis tüübikinnituse. Seejärel võib kõnealune tüübikinnitusasutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et seadmed vastavad endiselt nõuetele, või

7.1.2.

kaaluda osalise või täieliku uue katsetamise vajadust.

7.2.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele eespool toodud punktis 5.3 määratletud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   (PUUDUB)

9.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust nõuetele tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

9.1.

Kõik käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud seadmed peavad olema valmistatud nii, et need vastaksid punktis 6 sätestatud nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

9.2.

Punkti 9.1 nõuete täitmise tõendamiseks viiakse läbi asjakohane toodangu kontroll.

9.3.

Täita tuleb käesoleva eeskirja 8., 10. ja 15. lisas sätestatud toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded.

9.4.

Tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Selliseid kontrolle tuleks tavapäraselt teha üks kord aastas.

9.5.

Lisaks sellele katsetatakse iga mahutit vastavalt käesoleva eeskirja 10. lisa punkti 2.3 nõuetele vähemalt 3 000 kPa suuruse rõhu juures.

9.6.

Iga voolikukoostu, millele käesoleva eeskirja punktiga 2 ettenähtud klassifikatsiooni järgi avaldatakse kõrget rõhku (klass 1), peab tüübikinnituse omanik poole minuti jooksul gaasiga katsetama 3 000 kPa suuruse rõhu juures.

9.6.1.   Iga voolikukoostu, millele käesoleva eeskirja punktiga 2 ettenähtud klassifikatsiooni järgi avaldatakse kõrget rõhku (klass 0), peab tüübikinnituse omanik poole minuti jooksul gaasiga katsetama avaldatud lubatud rõhu juures.

9.7.

Keevitatud mahutite puhul tuleb igast kahesajast mahutist üht ja ülejäänutest üht mahutit katsetada radiograafiliselt vastavalt 10. lisa punktile 2.4.1.

9.8.

Tootmise ajal tuleb igast kahesajast mahutist üht ning ülejäänutest üht mahutit katsetada mehaaniliselt vastavalt 10. lisa punktile 2.1.2.

10.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt seadmetele antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 9 nõudeid ei täideta.

10.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkulepppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisale 2B vastavat teatisvormi.

11.   LPG SEADMETE ERI OSI KÄSITLEVAD ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

11.2.   Kolm kuud pärast 01-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid juhul, kui kinnitatav osa tüüp vastab käesolevale 01-seeria muudatusi sisaldavale eeskirjale.

11.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei või keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud kinnituse käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste alusel.

11.4.   Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja algversiooni alusel.

11.5.   Kaheteistkümne kuu möödumisel 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sellise osa tüübi müügist, mis ei vasta eeskirja 01-seeria muudatuste nõuetele, välja arvatud juhul, kui osa on ette nähtud asendusena paigaldamiseks kasutuses olevatele sõidukitele.

12.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud seadmetüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud teatise vormi.

13.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

II OSA

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD M- JA N-KATEGOORIA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUS SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

14.   MÕISTED

14.1.   Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

14.1.1.   „Sõiduki tüübikinnitus“– sõidukitüübi kinnitus seoses eriseadmete paigaldamisega veeldatud naftagaasi kasutamiseks sõiduki kütusena.

14.1.2.   „Sõidukitüüp“– sõiduk või sõidukitüüpkond, millele on paigaldatud eriseadmed LPG kasutamiseks kütusena ning mis ei erine üksteisest järgmiste omaduste poolest:

14.1.2.1.

tootja;

14.1.2.2.

tootja määratud tüübimärgistus;

14.1.2.3.

disainilahenduse ja konstruktsiooni põhiomadused;

14.1.2.3.1.   šassii/põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused).

14.1.2.3.2.   LPG seadmete paigaldus (ilmselged ja põhimõttelised erinevused).

14.1.3.   „Automaatne seiskumisfaas“– ajavahemik, mille vältel sisepõlemismootor on kütuse säästmiseks automaatselt välja lülitunud ja see saab automaatselt jälle sisse lülituda.

15.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

15.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses eriseadmete paigaldamisega LPG kasutamiseks kütusena esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

15.2.   Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris: sõiduki kirjeldus, mis sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lisas 1 nimetatud asjakohaseid üksikasju.

15.3.   Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava tüübi näidissõiduk.

16.   TÜÜBIKINNITUS

16.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk on varustatud kõigi kütusena LPG kasutamiseks vajalike eriseadmetega ning vastab punkti 17 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

16.2.   Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis on eeskirja tehtud tüübikinnituse väljastamise ajaks.

16.3.   Teade LPGd kasutavale sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud vormi.

16.4.   Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb punktis 16.3 nimetatud tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavale ja kergesti juurdepääsetavale kohale kinnitada rahvusvaheline tüübikinnituse märk, mis koosneb järgmistest osadest:

16.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (7);

16.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 16.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

16.5.   Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 16.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid, tähised ja nende alusel selles riigis, mis tüübikinnituse annab, varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 16.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa.

16.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

16.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

16.8.   Käesoleva eeskirja lisas 2C on esitatud näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

17.   KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE SÕIDUKITE ERISEADMETE PAIGALDAMISE NÕUDED

17.1.   Üldine teave

17.1.1.   Sõidukile paigaldatud LPG seadmed peavad töötama nii, et ei oleks ületatud töörõhk, mille jaoks seadmed on projekteeritud ja kinnitatud.

17.1.2.   Kõik seadmestiku koostisosad eraldi peavad olema saanud käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinnituse.

17.1.2.1.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.2 sätete kohaldamist, ei nõuta LPG elektroonilise kontrollploki jaoks eraldi tüübikinnitust juhul, kui LPG elektrooniline kontrollplokk on sisse ehitatud mootori elektroonilisse kontrollplokki ning selle suhtes kehtib käesoleva eeskirja II osa ja eeskirja nr 10 kohane sõidukisse paigaldamise tüübikinnitus. Sõiduki tüübikinnitus peab samuti vastama käesoleva eeskirja 14. lisas esitatud kohaldatavatele sätetele.

17.1.3.   Seadmestikus kasutatavad materjalid peavad sobima LPGga kasutamiseks.

17.1.4.   Kõik seadmestiku koostisosad peavad olema korralikult kinnitatud.

17.1.5.   LPG seadmestikus ei tohi esineda lekkeid.

17.1.6.   LPG seadmestik tuleb paigaldada selliselt, et see oleks parimal võimalikul moel kaitstud vigastuste, nagu liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, kruusast, peale- või mahalaadimisest või koorma paigalt liikumisest tulenevate vigastuste eest.

17.1.7.   LPG seadmestikuga ei tohi olla ühenduses muid seadmeid peale nende, mida on sõiduki mootori nõuetekohaseks toimimiseks tingimata vaja.

17.1.7.1.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 kohaldamist, võib M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitele, mille maksimaalne registrimass on > 3 500 kg või keretüüp on SA1, (8)  (9) sõitjateruumi kütmiseks paigaldada LPG seadmestikuga ühendatud küttesüsteemi.

17.1.7.2.   Punktis 17.1.7.1 nimetatud küttesüsteemi lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on küttesüsteem piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist.

17.1.7.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 sätete kohaldamist, võib tagavarasüsteemita ainukütusega sõiduki LPG seadmestikule paigaldada hooldusliitmiku.

17.1.7.4.   Eespool punktis 17.1.7.3 nimetatud hooldusliitmikku lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on hooldusliitmik piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist. Hooldusliitmik tuleb ühendada eraldi gaasikindla tagasilöögiklapiga nii, et käitada on võimalik üksnes mootorit.

17.1.7.5.   Ainukütusega sõidukitel, mis on varustatud hooldusliitmikuga, peab hooldusliitmiku läheduses olema käesoleva eeskirja 17. lisas kirjeldatud kleebis.

17.1.8.   LPG küttel töötavate M2- ja M3-kategooria sõidukite tähistamine

17.1.8.1.   M2- ja M3-kategooria sõidukitel peab olema käesoleva eeskirja 16. lisas kirjeldatud andmesilt.

17.1.8.2.   Andmesilt paigaldatakse M2- või M3-kategooria sõiduki ette ja taha ning parempoolse rooliga sõidukite vasakpoolsete uste ja vasakpoolse rooliga sõidukite parempoolsete uste välisküljele.

17.2.   Täiendavad nõuded

17.2.1.   Ükski LPG seadmestiku osa, sh nende osade kaitsematerjal, ei tohi sõidukist välja ulatuda, v.a täiteseade, juhul kui see ei ulatu kerepaneeli tingjoonest välja üle 10 mm.

17.2.2.   Kui LPG mahuti välja arvata, ei tohi ükski LPG seadmestiku osa, sealhulgas nende osade kaitsematerjal, ulatuda allapoole sõiduki alumist serva, välja arvatud juhul, kui sõiduki mõni muu osa paikneb 150 mm raadiuses allpool.

17.2.3.   Ükski LPG seadmestiku osa ei tohi asuda summutile või sarnasele soojaallikale lähemal kui 100 mm, v.a juhul, kui sellised osad on kuumuse vastu piisavalt kaitstud.

17.3.   LPG seadmestik

17.3.1.   LPG seadmestikku kuuluvad vähemalt järgmised osad:

17.3.1.1.

kütusemahuti;

17.3.1.2.

mahuti täitumise kontrollventiil (80 %);

17.3.1.3.

tasemeindikaator;

17.3.1.4.

kaitseklapp;

17.3.1.5.

kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga;

17.3.1.6.

rõhuregulaator ja aurusti, mis võivad olla ühendatud (10);

17.3.1.7.

kaugjuhitav sulgklapp;

17.3.1.8.

täiteseade;

17.3.1.9.

gaasitorud ja -voolikud;

17.3.1.10.

LPG seadmestiku osade vahelised gaasiühendused;

17.3.1.11.

pihusti või gaasi sissepritseseade või gaasisegisti;

17.3.1.12.

elektrooniline kontrollplokk;

17.3.1.13.

rõhuvabastusseade (kaitse).

17.3.2.   Seadmestikku võib kuuluda ka järgmisi osi:

17.3.2.1.

gaasikindel kaitsekest, mis katab kütusemahutile kinnitatud lisaseadmeid;

17.3.2.2.

tagasilöögiklapp;

17.3.2.3.

gaasitoru kaitseklapp;

17.3.2.4.

gaasidosaator;

17.3.2.5.

LPG filter;

17.3.2.6.

rõhu- või temperatuuriandur;

17.3.2.7.

LPG kütusepump;

17.3.2.8.

mahutiga seotud elektrijuhtmete läbiviik (ajamid/kütusepump/kütusetasemeandur);

17.3.2.9.

hooldusliitmik (üksnes tagavarasüsteemita ainukütusega sõidukid);

17.3.2.10.

kütusevalikusüsteem ja elektrisüsteem;

17.3.2.11.

kütusejuhik.

17.3.3.   Eespool punktides 17.3.1.2–17.3.1.5 osutatud mahuti lisaseadmed võivad olla omavahel ühendatud.

17.3.4.   Eespool punktis 17.3.1.7 osutatud kaugjuhitav sulgklapp võib olla ühendatud rõhuregulaatori/aurustiga.

17.3.5.   LPG seadmestiku sellesse ossa, kus rõhk on alla 20 kPa, võib paigaldada mootori tõhusaks tööks vajalikke täiendavaid osi.

17.4.   Kütusemahuti paigaldus

17.4.1.   Kütusemahuti peab olema püsivalt sõidukile paigaldatud ega tohi asuda mootoriruumis.

17.4.2.   Kütusemahuti tuleb paigaldada õigesse asendisse, järgides mahuti tootja juhiseid.

17.4.3.   Kütusemahuti peab olema paigaldatud nii, et ei oleks kahe metallosa kontakti, välja arvatud mahuti alalistes kinnituskohtades.

17.4.4.   Kütusemahutil peavad sõiduki külge kinnitamiseks olema alalised kinnituskohad või see tuleb sõidukile kinnitada mahutiraami ja mahutirihmade abil.

17.4.5.   Sõiduki kasutusvalmis asendis peab mahuti olema vähemalt 200 mm teepinnast kõrgemal.

17.4.5.1.   Eespool oleva punkti 17.4.5 nõue ei ole siduv, kui mahuti on eest ja külgedelt piisavalt kaitstud ning ükski mahuti osa ei asu sellest kaitsest madalamal.

17.4.6.   Kütusemahuti(d) peab (peavad) olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et täis mahuti(te)ga oleks võimalik (ilma vigastuste tekkimiseta) taluda järgmisi kiirendusi:

 

M1- ja N1-kategooria sõidukid

a)

20 g sõidusuunas;

b)

8 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

 

M2- ja N2-kategooria sõidukid

a)

10 g sõidusuunas;

b)

5 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

 

M3- ja N3-kategooria sõidukid

a)

6,6 g sõidusuunas;

b)

5 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

Praktilise katsetamise asemel võib kasutada arvutusmeetodit, juhul kui tüübikinnituse taotleja suudab tehnilisele teenistusele selle samaväärsust rahuldavalt tõestada.

17.5.   Täiendavad nõuded kütusemahutile

17.5.1.   Kui ühe sissevoolutoruga on ühendatud rohkem kui üks LPG mahuti, tuleb igale mahutile paigaldada tagasilöögiklapp, mis paikneb kaugjuhitavast hooldusklapist allavoolu, ning sissevoolutorusse tagasilöögiklapist allavoolu tuleb paigaldada toru kaitseklapp. Tagasilöögiklapist (-klappidest) ülesvoolu tuleb paigaldada piisav filtrisüsteem, mis takistab tagasilöögiklapi (-klappide) saastumist.

17.5.2.   Tagasilöögiklappi ja toru kaitseklappi ei nõuta, kui kaugjuhitava hooldusklapi tagasivoolurõhk on suletud asendis suurem kui 500 kPa.

Sel juhul peab kaugjuhitava hooldusklapi juhtimine olema konstrueeritud nii, et korraga ei oleks avatud rohkem kui üks kaugjuhitav klapp. Lülitust võimaldav kattuvusaeg ei tohi olla pikem kui kaks minutit.

17.6.   Kütusemahuti lisaseadmed

17.6.1.   Mahutil paiknev kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga

17.6.1.1.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga paigaldatakse otse ilma vaheliitmiketa kütusemahutile.

17.6.1.2.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga on juhitav nii, et kui mootor ei tööta, sulgub see olenemata süüteluku asendist automaatselt ning jääb suletuks seni, kuni mootor ei ole tööle hakanud.

17.6.1.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.6.1.2 sätte kohaldamist, on vedeliku sissepritsega süsteemide puhul, kui süsteemi puhastamiseks gaasimullidest (aurulukk) on vajalik kütuse retsirkuleerimine, lubatud hoida kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga avatud asendis kuni 10 sekundit enne mootori käivitamist LPG töörežiimis.

17.6.1.4.   Ilma, et see piiraks punkti 17.6.1.2 sätete kohaldamist, võib kaugjuhitav hooldusklapp jääda automaatsete seiskumisfaaside kestel avatud asendisse.

17.6.1.5.   Kui kaugjuhitav hooldusklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, peab klapp vastama lisa 3 punktile 4.7.

17.6.2.   Mahutis paiknev vedruga kaitseklapp

17.6.2.1.   Vedruga kaitseklapp paigaldatakse kütusemahutisse nii, et see on ühendatud aururuumiga ja võimaldab väljalaset ümbritsevasse atmosfääri. Vedruga kaitseklapp võib võimaldada väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta, kui gaasikindel kaitsekest vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

17.6.3.   Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)

17.6.3.1.   Automaatne täitumistaseme piiraja peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis, mis tagab, et mahutit ei oleks võimalik täita rohkem kui 80 % ulatuses.

17.6.4.   Tasemeindikaator

17.6.4.1.   Tasemeindikaator peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis.

17.6.5.   Mahuti gaasikindel kaitsekest

17.6.5.1.   Kütusemahutile peab olema paigaldatud punktide 17.6.5.2–17.6.5.5 nõuetele vastav gaasikindel kaitsekest üle mahuti lisaseadmete, välja arvatud juhul, kui mahuti on paigaldatud sõidukist väljapoole ja mahuti lisaseadmed on prahi ja vee eest kaitstud.

17.6.5.2.   Gaasikindel kaitsekest peab olema ühenduses atmosfääriga, vajadusel ühendusvooliku ja ühendustoru kaudu.

17.6.5.3.   Gaasikindla kaitsekesta tuulutusava peab mootorsõidukist väljumise punktis olema suunatud allapoole. See ei tohi suubuda rattakoopasse ega olla suunatud kuumuseallikale, näiteks summutile.

17.6.5.4.   Igal mootorsõiduki kere põhjas asuval gaasikindla kaitsekesta ventileerimiseks kasutataval ühendusvoolikul või ühendustorul peab olema vähemalt 450 mm2 suurune sulgemata ava. Kui ühendusvoolikusse ja ühendustorusse on paigaldatud gaasitoru, muu toru või elektrijuhe, peab sulgemata ava suurus samuti olema vähemalt 450 mm2.

17.6.5.5.   Gaasikindel kaitsekest ja ühendusvoolikud peavad suletud avade korral olema gaasikindlad ning ilma püsiva deformatsioonita rõhul 10 kPa; maksimaalne lubatud lekkehulk on 100 cm3 tunnis.

17.6.5.6.   Ühendusvoolik peab olema nõuetekohaselt kinnitatud gaasikindla kaitsekesta ja ühendustoru külge, et tagada gaasikindel liide.

17.7.   Gaasitorud ja -voolikud

17.7.1.   Gaasitorud peavad olema valmistatud õmbluseta torudest: kas vasest, roostevabast terasest või korrosioonikindla kattega terasest.

17.7.2.   Õmbluseta vasest toru peab olema kaitstud kummi- või plastümbrisega.

17.7.3.   Vasest gaasitorude välisläbimõõt ei tohi ületada 12 mm ja seinte paksus peab olema vähemalt 0,8 mm; terasest ja roostevabast terasest gaasitorude läbimõõt ei tohi ületada 25 mm ning nende seinad peavad olema gaasitorule sobiva paksusega.

17.7.4.   Gaasitoru võib olla valmistatud mittemetalsest materjalist, kui toru vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.5.   Gaasitoru võib asendada gaasivoolikuga, mis vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.6.   Gaasitorud, välja arvatud mittemetallist gaasitorud, peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks vibratsioon ega pinged.

17.7.7.   Gaasivoolikud ja mittemetallist gaasitorud peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks pinged.

17.7.8.   Kinnituskohas peab gaasitoru või -voolik olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.7.9.   Gaasitorud või -voolikud ei tohi asuda tungraua toendite kohtades.

17.7.10.   Läbiviikudes peavad nii kaitseümbrisega kui ka ilma kaitseümbriseta gaasitorud ja voolikud olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.8.   LPG seadmestiku osade vahelised gaasiühendused

17.8.1.   Joote- või keevisliited ega mutter-surveliitmikud ei ole lubatud. Jootmine või keevitamine võib olla lubatud lahtivõetavate ühendushaakide osade ühendamiseks gaasitoru või selle osaga.

17.8.2.   Gaasitorusid tohib ühendada ainult korrosioonikindluse seisukohast sobivate liitmikega.

17.8.3.   Roostevabast terasest torusid tohib ühendada ainult roostevabast terasest liitmikega.

17.8.4.   Jaotusblokid peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist.

17.8.5.   Gaasitorud tuleb ühendada sobivate liidetega, näiteks terastorude puhul kaheosaliste surveliitmikega ja vasktorude puhul liitmikega, millel on mõlemas otsas rõngastihendid. Gaasitorud ühendatakse sobivate ühenduste abil. Mitte ühelgi juhul ei tohi kasutada liitmikke, mis kahjustavad toru. Paigaldatud liitmike lõhkemisrõhk peab olema toru jaoks ettenähtuga sama või sellest suurem.

17.8.6.   Liitmike arv peab olema võimalikult väike.

17.8.7.   Liitmikud peavad asuma kohtades, millele on võimalik kontrollimiseks ligi pääseda.

17.8.8.   Sõitjateruumis või sisemises pagasiruumis ei tohi gaasitoru või -voolik olla pikem kui mõistlikult vaja; käesolev nõue on täidetud, kui gaasitoru või -voolik ei ulatu kaugemale kui kütusemahutist sõiduki küljeni.

17.8.8.1.   Sõitjateruumis ega sisemises pagasiruumis ei tohi olla gaasiühendusi, välja arvatud:

a)

gaasikindla kaitsekesta ühendused ning

b)

gaasitoru või -vooliku ja täiteseadme vaheline ühendus, kui see on kaetud LPG-kindla ümbrisega ning gaasilekke korral väljub gaas otse atmosfääri.

17.8.8.2.   Punktide 17.8.8 ja 17.8.8.1 nõudeid ei kohaldata M2- ja M3-kategooria sõidukite suhtes, mille kütusetorud või -voolikud ja ühendused on kaetud atmosfääriga avatud ühenduses oleva, LPG-kindla ümbrisega. Ümbrise või kanali avatud ots peab asuma selle madalaimas punktis.

17.9.   Kaugjuhitav sulgklapp

17.9.1.   LPG mahutist rõhuregulaatori/aurustini viivasse gaasitorusse, võimalikult rõhuregulaatori/aurusti lähedale tuleb paigaldada kaugjuhitav sulgklapp.

17.9.2.   Kaugjuhitav sulgklapp võib olla rõhuregulaatorisse/aurustisse sisse ehitatud.

17.9.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.1 sätete kohaldamist, võib kaugjuhitav sulgklapp olla paigaldatud LPG seadmestiku tootja määratud asukohta mootoriruumis, kui rõhuregulaatori ja LPG mahuti vahele on paigaldatud kütuse tagastussüsteem.

17.9.4.   Kaugjuhitav sulgklapp paigaldatakse nii, et kütuse etteanne lõpeb, kui mootor ei tööta või kui teise kütusesüsteemiga varustatud sõiduki puhul valitakse teine kütus. Diagnostika jaoks on lubatud kahesekundiline viivitus.

17.9.5.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.4 sätete kohaldamist, on vedeliku sissepritsega süsteemide puhul, kui süsteemi puhastamiseks gaasimullidest (aurulukk) on vajalik kütuse retsirkuleerimine, lubatud hoida kaugjuhitavat sulgklappi avatud asendis kuni 10 sekundit enne mootori käivitamist LPG töörežiimis ja kütuse ümberlülitamise ajal.

17.9.6.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.4 nõuete kohaldamist, võib kaugjuhitav sulgklapp jääda avatud asendisse automaatsete seiskumisfaaside vältel.

17.9.7.   Kui kaugjuhitav sulgklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, peab klapp vastama lisa 7. punktile 1.7.

17.10.   Täiteseade

17.10.1.   Täiteseadme pöörlemine peab olema välistatud ja täiteseade peab olema kaitstud prahi ja vee eest.

17.10.2.   Kui LPG mahuti on paigaldatud sõitjateruumi või sisemisse (pagasi)ruumi, peab täiteseade asuma sõidukist väljaspool.

17.11.   Kütusevalikusüsteem ja elektriseadmed

17.11.1.   LPG seadmestiku elektrilised osad peavad olema ülekoormuse eest kaitstud ning toitekaablil peab olema vähemalt üks eraldi kaitse.

17.11.1.1.   Kaitse peab olema paigaldatud teadaolevasse asukohta, kus sellele on võimalik ilma tööriistade abita juurde pääseda.

17.11.2.   LPG seadmestiku gaasijuhtivate osade elektritoide ei tohi kulgeda gaasitoru kaudu.

17.11.3.   Kõik LPG seadmestiku sellisele koostisosale paigaldatud elektrilised osad, kus rõhk ületab 20 kPa, peavad olema ühendatud ja isoleeritud nii, et vool ei läbiks LPGd sisaldavaid koostisosi.

17.11.4.   Elektrijuhtmed peavad olema vigastuste eest piisavalt kaitstud. Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40. Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 54.

17.11.5.   Rohkem kui ühe kütusesüsteemiga sõidukitel peab olema kütusevalikusüsteem.

17.11.6.   Gaasikindlas kaitsekestas asuvad elektriühendused ja elektrilised osad peavad olema konstrueeritud nii, et ei tekiks sädemeid.

17.12.   Rõhuvabastusseade

17.12.1.   Rõhuvabastusseade peab olema kinnitatud kütusemahuti(te)le viisil, mis võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud ja vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

18.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust nõuetele tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

18.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks eespool punktis 17 sätestatud nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

18.2.

Punktis 18.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks viiakse läbi asjakohane toodangu kontroll.

18.3.

Tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Selliseid kontrolle tuleb tavapäraselt teha üks kord aastas.

19.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

19.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt sõidukile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 18 nõudeid ei täideta.

19.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

20.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

20.1.   Igast eriseadmete paigalduse muutmisest kütusena LPGd kasutatavates sõidukites tuleb teatada sõidukitüübi kinnitanud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib kõnealune tüübikinnitusasutus kas:

20.1.1.

võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele; või

20.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

20.2.   Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 16.3 kindlaksmääratud korras.

20.3.   Tüübikinnitusasutus, mis väljastab tüübikinnituse laienduse, määrab laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

21.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitusasutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

22.   ÜLEMINEKUSÄTTED LPG SEADMETE ERI OSADE PAIGALDAMISE KOHTA JA KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

22.1.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

22.2.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja alusel tüübikinnituse saanud osa paigaldamist sõidukile ega esmase seadmena kasutamist.

22.3.   Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubada käesoleva eeskirja algversiooni alusel tüübikinnituse saanud osa kasutamist esmase seadmena, kui see on paigaldatud LPG kütusele üleviidud sõidukile.

22.4.   Kaheteistkümne kuu möödumisel käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelama niisuguse osa esmase seadmena kasutamise, mis LPG kütusele üleviidud sõidukile paigaldatuna ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

22.5.   Kaheteistkümne kuu möödumisel pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda niisuguse sõiduki esmakordsest riiklikust registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

23.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.


(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 3 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3)  Ühendatud või eraldi.

(4)  Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasidosaatori ajam ei ole gaasi sissepritseseadmega integreeritud.

(5)  Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasisegisti töörõhk ületab 20 kPa (klass 2).

(6)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2)

(7)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.3).

(8)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(9)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2)

(10)  Need osad ei pruugi vedela LPG sissepritse puhul vajalikud olla.


1. LISA

SÕIDUKI, MOOTORI JA LPG SEADMESTIKU PÕHIOMADUSED

Sõiduki(te) kirjeldus

Mark:

Tüüp (tüübid): …

Tootja nimi ja aadress: …

1.   Mootori(te) kirjeldus

1.1.   Tootja: …

1.1.1.   Valmistajatehase mootoritähis(ed) (märgitud mootorile või muud identifitseerimisandmed): …

1.2.   Sisepõlemismootor

1.2.1.–1.2.4.4.   Ei kasutata

1.2.4.5.   LPG seadmete kirjeldus:

1.2.4.5.1.   Seadmestiku kirjeldus: …

1.2.4.5.1.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.1.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.1.3.   Sõiduki(te)le paigaldamise joonised/voodiagrammid: …

1.2.4.5.2.   Aurusti/rõhuregulaator(id):

1.2.4.5.2.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.2.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.2.3.   Sertifitseerimisnumber: …

1.2.4.5.2.4.   Ei kasutata

1.2.4.5.2.5.   Joonised: …

1.2.4.5.2.6.   Põhireguleerimispunktide arv: …

1.2.4.5.2.7.   Põhireguleerimispunktide kaudu reguleerimise põhimõtte kirjeldus: …

1.2.4.5.2.8.   Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …

1.2.4.5.2.9.   Tühikäigu reguleerimispunktide kaudu reguleerimise põhimõtte kirjeldus: …

1.2.4.5.2.10.   Muud reguleerimisvõimalused: kas ja millised on olemas (kirjeldus ja joonised):

1.2.4.5.2.11.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.3.   Segisti: jah/ei (2)

1.2.4.5.3.1.   Arv: …

1.2.4.5.3.2.   Mark (margid): …

1.2.4.5.3.3.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.3.4.   Joonised: …

1.2.4.5.3.5.   Paigalduskoht (lisada joonis(ed)): …

1.2.4.5.3.6.   Reguleerimisvõimalused: …

1.2.4.5.3.7.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.4.   Gaasidosaator: jah/ei (2)

1.2.4.5.4.1.   Arv: …

1.2.4.5.4.2.   Mark (margid): …

1.2.4.5.4.3.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.4.4.   Joonised: …

1.2.4.5.4.5.   Paigalduskoht (lisada joonis(ed)): …

1.2.4.5.4.6.   Reguleerimisvõimalused (kirjeldus)

1.2.4.5.4.7.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.5.   Gaasi sissepritseseade (-seadmed) või -pihusti(d): jah/ei (2)

1.2.4.5.5.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.5.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.5.3.   (Ei kasutata)

1.2.4.5.5.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.5.5.   Paigaldusjoonised: …kPa

1.2.4.5.6.   Elektrooniline LPG seadme kontrollplokk:

1.2.4.5.6.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.6.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.6.3.   Paigalduskoht: …

1.2.4.5.6.4.   Reguleerimisvõimalused: …

1.2.4.5.7.   LPG mahuti:

1.2.4.5.7.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.7.2.   Tüüp (tüübid) (lisada joonised): …

1.2.4.5.7.3.   Mahutite arv: …

1.2.4.5.7.4.   Mahutavus: …liitrit

1.2.4.5.7.5.   LPG kütusepump mahutis: jah/ei (2)

1.2.4.5.7.6.   (Ei kasutata)

1.2.4.5.7.7.   Mahuti paigaldusjoonised: …

1.2.4.5.8.   LPG mahuti lisaseadmed:

1.2.4.5.8.1.   Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %):

1.2.4.5.8.1.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.1.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.1.3.   Tööpõhimõte: hõljuv/muu (2) (lisada kirjeldus või joonised): …

1.2.4.5.8.2.   Tasemeindikaator:

1.2.4.5.8.2.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.2.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.2.3.   Tööpõhimõte: hõljuv/muu (2) (lisada kirjeldus või joonised): …

1.2.4.5.8.3.   kaitseklapp (rõhuklapp);

1.2.4.5.8.3.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.3.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.3.3.   Voolukiirus standardtingimustes: …

1.2.4.5.8.4.   Rõhuvabastusseade

1.2.4.5.8.4.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.4.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.4.3.   Kirjeldus ja joonised: …

1.2.4.5.8.4.4.   Töötemperatuur: …

1.2.4.5.8.4.5.   Materjal: …

1.2.4.5.8.4.6.   Voolukiirus standardtingimustes: …

1.2.4.5.8.5.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga:

1.2.4.5.8.5.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.5.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.6.   Multiklapp: jah/ei (2)

1.2.4.5.8.6.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.6.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.6.3.   Multiklapi kirjeldus (lisada joonised): …

1.2.4.5.8.7.   Gaasikindel kaitsekest:

1.2.4.5.8.7.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.7.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.8.   Elektrijuhtmete läbiviik (kütusepump/ajamid):

1.2.4.5.8.8.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.8.8.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.8.8.3.   Joonised: …

1.2.4.5.9.   Kütusepump (LPG): jah/ei (2)

1.2.4.5.9.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.9.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.9.3.   Pump on paigaldatud LPG mahutisse: jah/ei (2)

1.2.4.5.9.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.10.   Sulgklapp/tagasilöögiklapp/gaasitoru kaitseklapp:

jah/ei (2)

1.2.4.5.10.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.10.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.10.3.   Kirjeldus ja joonised: …

1.2.4.5.10.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.11.   Kaugtäiteseade (2):

1.2.4.5.11.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.11.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.11.3.   Kirjeldus ja joonised: …

1.2.4.5.12.   Painduvad kütusevoolik(ud) (-torud):

1.2.4.5.12.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.12.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.12.3.   Kirjeldus: …

1.2.4.5.12.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.13.   Rõhu- ja temperatuuriandur(id) (2):

1.2.4.5.13.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.13.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.13.3.   Kirjeldus: …

1.2.4.5.13.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.14.   LPG filter (filtrid) (2):

1.2.4.5.14.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.14.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.14.3.   Kirjeldus: …

1.2.4.5.14.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.15.   Hooldusliitmik(ud) (tagavarasüsteemita ainukütusega sõiduk) (2):

1.2.4.5.15.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.15.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.15.3.   Kirjeldus ja paigaldusjoonised: …

1.2.4.5.16.   Ühendus LPG seadmestikuga küttesüsteemi tarbeks: jah/ei (2)

1.2.4.5.16.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.16.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.16.3.   Kirjeldus ja paigaldusjoonised: …

1.2.4.5.17.   Kütusejuhik (2):

1.2.4.5.17.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.17.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.17.3.   Kirjeldus ja paigaldusjoonised: …

1.2.4.5.17.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.18.   Multiosa (2):

1.2.4.5.18.1.   Mark (margid): …

1.2.4.5.18.2.   Tüüp (tüübid): …

1.2.4.5.18.3.   Kirjeldus ja joonised: …

1.2.4.5.18.4.   Töörõhk (-rõhud) (1): …kPa

1.2.4.5.19.   Lisadokumentatsioon:

1.2.4.5.19.1.   LPG seadmete ja katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt LPG-le või vastupidi

1.2.4.5.19.2.   Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne)

1.2.4.5.19.3.   Tähise joonis: …

1.2.4.5.19.4.   Reguleerimisandmed: …

1.2.4.5.19.5.   Bensiinisõiduki tüübikinnitustunnistus, kui selline on juba antud: …

1.2.5.   Jahutussüsteem: (vedelik-/õhkjahutus) (2)

1.2.5.1.   Süsteemi kirjeldus/joonised, pidades silmas LPG seadmeid.


(1)  Märkida lubatud hälve.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.


LISA 2A

LPG SEADMETE TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 5.4)

Image

Eespool kujutatud ja LPG seadmele kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et seadmele on antud tüübikinnitus Madalmaades (E 4) eeskirja nr 67 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirja nr 67 nõuetega, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.


LISA 2B

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Liide

AINULT MAHUTID

1.   Mahuti omadused algmahutilt (konfiguratsioon 00):

a)

Kaubanimi või kaubamärk: …

b)

Kuju: …

c)

Materjal: …

d)

Avad: …vt joonis

e)

Seina paksus: …mm

f)

Läbimõõt (ballooni puhul): …mm

g)

Kõrgus (erikujulise mahuti puhul): …mm

h)

Välispind: …cm2

i)

Mahutile paigaldatud lisaseadmete konfiguratsioon: vt tabel 1

Tabel 1

Nr

Osa

Tüüp

Tüübikinnituse nr:

Laienduse nr

a

Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)

 

 

 

b

Tasemeindikaator

 

 

 

c

Kaitseklapp

 

 

 

d

Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga

 

 

 

e

Kütusepump

 

 

 

f

Multiklapp

 

 

 

g

Gaasikindel kaitsekest

 

 

 

h

Elektrijuhtmete läbiviik

 

 

 

i

Tagasilöögiklapp

 

 

 

j

Rõhuvabastusseade

 

 

 

2.   Mahuti tüüpkondade loendid

Mahuti tüüpkondade loendites on kirjas mahutile paigaldatud lisaseadmete läbimõõt, maht, välispind ja võimalik(ud) konfiguratsioon(id).

Tabel 2

Nr

Tüüp

Läbimõõt/kõrgus [mm]

Maht [l]

Välispind [cm2]

Lisaseadmete konfiguratsioon [koodid] (1)

01

 

 

 

 

 

02

 

 

 

 

 

3.   Mahutile paigaldatud lisaseadmete võimalike konfiguratsioonide loendid.

Koostada selliste võimalike lisaseadmete loend, mis erinevad lisaseadmete katsetatud konfiguratsioonist (kood 00) ja mis võidakse kõnealust tüüpi mahutile paigaldada. Esitada kõikide lisaseadmete tüüp, tüübikinnituse number ja laienduse number, kus on näidatud selle konfiguratsiooni kood.

Tabel 3

Nr

Lisaseadmed

Tüüp

Tüübikinnituse nr

Laienduse nr

Lisaseadmete konfiguratsioon [kood]

a

 

 

 

 

 

b

 

 

 

 

 

c

 

 

 

 

 

d

 

 

 

 

 


(1)  Kood 00 ja vajaduse korral sama(d) kood(id) tabelist 3.


LISA 2C

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Näidis A

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.4)

Image

Eespool kujutatud ja sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et sõidukile on seoses kütusena LPG kasutamiseks paigaldatud eriseadmetega antud tüübikinnitus Madalmaades (E 4) eeskirja nr 67 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirja nr 67 nõuetega, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Näidis B

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.4)

Image

Eespool kujutatud ja sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et sõidukile on seoses kütusena LPG kasutamiseks paigaldatud eriseadmetega antud tüübikinnitus Madalmaades (E 4) eeskirja nr 67 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 67 nõuetele, mis sisaldavad 01-seeria muudatusi, ja et eeskiri nr 83 sisaldab 04-seeria muudatusi.


LISA 2D

Image

Tekst pildi

3. LISA

LPG MAHUTI LISASEADMETE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)

1.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.1.

1.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

1.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

1.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

1.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.1, mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

1.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine

15. lisa, punkt 9

Töökatsed

15. lisa, punkt 10

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

2.   Tasemeindikaator

2.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.2.

2.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1.

2.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

2.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

2.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.11, tasemeindikaatorit käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

2.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

3.   Kaitseklapp (rõhuklapp)

3.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.3.

3.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

3.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

3.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

3.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.8, kaitseklappi (suruklappi) käsitlevad sätted.

3.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine (200 töötsükliga)

15. lisa, punkt 9

Töökatse

15. lisa, punkt 10

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

4.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga

4.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.4.

4.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): Klass 3 või 0, kui töörõhk on avaldatud.

4.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa või avaldatud töörõhk, kui ≥ 3 000 kPa.

4.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

4.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektri-/välistoitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.13, kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga käsitlevad sätted.

4.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine

15. lisa, punkt 9

Töökatse

15. lisa, punkt 10

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

4.7.   Kui kaugjuhitav hooldusklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, tehakse 15. lisa punkti 9 kohase kulumiskatse ajal klapiga järgmine arv toiminguid:

a)

200 000 tsüklit (tähis „H1“), kui mootor seiskub sõiduki seiskudes automaatselt;

b)

500 000 tsüklit (tähis „H2“), kui lisaks punktis a nimetatule seiskub mootor samuti automaatselt, kui sõiduk sõidab ainult elektrimootoriga;

c)

1 000 000 tsüklit (tähis „H3“), kui lisaks punktis a või b nimetatule seiskub mootor gaasipedaali lahtilaskmise korral samuti automaatselt.

Ilma et see piiraks eespool nimetatud nõuete kohaldamist, peetakse punktile b vastavat ventiili punktile a vastavaks ja punktile c vastavat ventiili punktidele a ja b vastavaks.

5.   Elektrijuhtmete läbiviik

5.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.8.

5.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

 

klass 0 osa puhul, mis on vedela LPGga kokkupuutes rõhul > 3 000 kPa;

 

klass 1 osa puhul, mis on vedela LPGga kokkupuutes rõhul ≤ 3 000 kPa;

5.3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

:

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

:

3 000 kPa

5.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2.3, elektrijuhtmete läbiviiku käsitlevad sätted.

5.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

6.   Gaasikindel kaitsekest

6.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.7.

6.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

ei kohaldata.

6.3.   Klassifikatsioonirõhk: ei kohaldata.

6.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

6.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.12, gaasikindlat kaitsekesta käsitlevad sätted.

6.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4 (rõhul 50 kPa)

Välisleke

15. lisa, punkt 5 (rõhul 10 kPa)

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

7.   Rõhuvabastusseadme (kaitsme) tüübikinnitust reguleerivad sätted

7.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkti 2.5.3.1.

7.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

7.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

7.4.   Arvutuslik temperatuur:

kaitse peab olema projekteeritud avanema temperatuuril 120 ± 10 °C.

7.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted;

punkt 6.15.7, gaasitoru kaitseklappi käsitlevad sätted.

7.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke (pesa olemasolul)

15. lisa, punkt 8

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsüklid

15. lisa, punkt 16 (*)

7.7.   Nõuded rõhuvabastusseadmele (kaitsmele)

Tootja ettenähtud rõhuvabastusseadme (kaitsme) sobivust kasutustingimuste jaoks tõendatakse järgmiste katsetega.

a)

Üht näidist tuleb 24 h hoida kontrollitaval temperatuuril vähemalt 90 °C ja rõhul, mis ei ole väiksem katserõhust (3 000 kPa). Selle katse lõpus ei tohi esineda leket ega olla nähtavaid disainilahenduses kasutatud kergsulamite väljapressimise märke.

b)

Ühe näidisega tehakse survetsüklisagedusega kuni 4 tsüklit minutis järgmine väsimuskatse:

i)

hoitakse temperatuuril 82 °C ja samal ajal tehakse 10 000 survetsüklit vahemikus 300 – 3 000 kPa;

ii)

hoitakse temperatuuril – 20 °C ja samal ajal tehakse 10 000 survetsüklit vahemikus 300 – 3 000 kPa.

Katse lõpus ei tohi esineda leket ega olla nähtavaid disainilahenduses kasutatud kergsulamite väljapressimise märke.

c)

Rõhuvabastusseadmete katmata valgevasest rõhkuhoidvad detailid peavad ilma pingekorrosioonimõradeta pidama vastu ASTM B154 (***) standardi kohasele elavhõbenitraadikatsele. Rõhuvabastusseade kastetakse 30 minutiks elavhõbenitraadi vesilahusesse, mis sisaldab liitri lahuse kohta 10 g elavhõbenitraati ja 10 ml lämmastikhapet. Sissekastmise järel tuleb rõhuvabastusseadet katsetada lekkimise suhtes, avaldades ühe minuti vältel 3 000 kPa suurust õhusurvet, mille jooksul kontrollitakse detaili välise lekke suhtes. Leke ei tohi ületada 200 cm3/h.

d)

Rõhuvabastusseadme katmata roostevabast terasest rõhkuhoidvad detailid peavad olema valmistatud sulamitüübist, mis peab vastu kloriidi tekitatud pingekorrosiooni pragudele.


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.

(***)  Seda või sellega samaväärset menetlust lubatakse kuni rahvusvahelise standardi vastuvõtmiseni.


4. LISA

KÜTUSEPUMBA TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.5.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

 

klass 0 osa puhul, mis on vedela LPGga kokkupuutes rõhul > 3 000 kPa;

 

klass 1 osa puhul, mis on vedela LPGga kokkupuutes rõhul ≤ 3 000 kPa.

3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

3 000 kPa

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

 

– 20 °C kuni 65 °C, kui pump on paigaldatud mahutisse;

 

– 20 °C kuni 120 °C, kui pump on paigaldatud mahutist väljapoole.

 

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2.1, isolatsiooniklassi käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.2, toite väljalülitumist käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.6.1, rõhu suurenemise vältimist käsitlevad sätted.

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

6.1.

Mahutisse paigaldatud kütusepump:

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

6.2.

Mahutist väljapoole paigaldatud kütusepump

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


5. LISA

LPG FILTRI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.14.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

filtrid võivad kuuluda klassi 0, 1, 2 või 2A.

3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

:

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

:

3 000 kPa

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad: (ei kasutata)

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

6.1.

Klassi 1 kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

6.2.

Klassi 2 ja/või 2A kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (*)


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


6. LISA

RÕHUREGULAATORI JA AURUSTI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mõiste:

 

aurusti: vt käesoleva eeskirja punkt 2.6.

 

rõhuregulaator: vt käesoleva eeskirja punkt 2.7.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

 

Klass 0: osa puhul, mis on LPGga kokkupuutes rõhul ≤ 3 000 kPa.

 

Klass 1: osa puhul, mis on kokkupuutes rõhuga ≤ 3 000 kPa.

 

Klass 2: reguleeritud rõhuga kokkupuutes olev osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 450 kPa.

 

Klass 2A: reguleeritud rõhuga kokkupuutes olev osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 120 kPa.

3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

:

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

:

3 000 kPa

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa.

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, välistoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted;

 

punkt 6.15.4, soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded);

 

punkt 6.15.5, ülerõhu möödavooluklapi ohutus;

 

punkt 6.15.6.2, gaasivoolu takistamine.

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

6.1.

Klassi 1 kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine (tsüklite arv peab olema 50 000 tsüklit)

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

6.2.

Klassi 2 ja/või 2A kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Märkused

Sulgklapp võib olla integreeritud aurustisse/regulaatorisse; sel juhul kohaldatakse ka 7. lisa.

Rõhuregulaatori/aurusti osad (klass 1, 2 või 2A) peavad olema lekkekindlad, kui osa väljalaskeava(d) on suletud.

Ülerõhukatsel peavad kõik väljalaskeavad, sealhulgas jahutusvedeliku kambri väljalaskeavad, olema suletud.


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


7. LISA

SULGKLAPI, TAGASILÖÖGIKLAPI, GAASITORU KAITSEKLAPI JA HOOLDUSLIITMIKU TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Sulgklapi tüübikinnitust reguleerivad sätted

1.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.8.

1.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

1.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa või avaldatud WP, kui ≥ 3 000 kPa.

1.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

1.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

1.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

1.7.   Kui kaugjuhitav sulgklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, tehakse 15. lisa punkti 9 kohase kulumiskatse ajal klapiga 3. lisa punktis 4.7 määratud arv toiminguid:

2.   Tagasilöögiklapi tüübikinnitust reguleerivad sätted

2.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.9.

2.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1.

2.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

2.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

2.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

2.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

3.   Gaasitoru kaitseklapi tüübikinnitust reguleerivad sätted

3.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.9.

3.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

3.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa või avaldatud töörõhk, kui ≥ 3 000 kPa.

3.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

3.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

 

punkt 6.15.7, gaasitoru kaitseklappi käsitlevad sätted.

3.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine (200 töötsükliga)

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

4.   Hooldusliitmiku tüübikinnitust reguleerivad sätted

4.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.17.

4.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1.

4.3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

4.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

4.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

4.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa leke

15. lisa, punkt 8

Kulumine (6 000 töötsükliga)

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


8. LISA

ÜHENDUSTEGA VARUSTATUD PAINDUVATE VOOLIKUTE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Kohaldamisala

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada LPGga kasutatavate, kuni 20 mm siseläbimõõduga painduvate voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

Käesolev lisa hõlmab nelja sorti painduvaid torusid:

a)

kummist kõrgrõhuvoolikud (klass 1, nt täitevoolik);

b)

kummist madalrõhuvoolikud (klass 2);

c)

sünteetilised kõrgrõhuvoolikud (klass 1);

d)

sünteetilised kõrgrõhuvoolikud (klass 0).

1.   Kummist kõrgrõhuvoolikud, klass 1, täitevoolik

1.1.   Üldsätted

1.1.1.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 000 kPa.

1.1.2.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile – 25 °C kuni + 80 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

1.1.3.   Siseläbimõõt peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

1.2.   Vooliku ehitus

1.2.1.   Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

1.2.2.   Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

1.2.3.   Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

1.2.4.   Mullide tekkimise vältimiseks peab kate olema sihipäraselt perforeeritud.

1.2.5.   Kui kattesse on tehtud torge ja sisekiht ei ole korrosioonikindlast materjalist, peab sisekiht olema korrosiooni vastu kaitstud.

1.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

1.3.1.   Tõmbetugevus ja venivus

1.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 20 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

1.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 70 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 168 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

1.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

1.4.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.4.1.1.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 30 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

1.4.1.2.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 70 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

1.4.2.   Osoonikindlus

1.4.2.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

1.4.2.2.   Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

1.4.2.3.   Katsekehad ei tohi praguneda.

1.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

1.5.1.   Gaasikindlus (imbuvus)

1.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga, mille temperatuur on 23 °C ± 2 °C.

1.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

1.5.2.   Vastupidavus madalale temperatuurile

1.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672:1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

1.5.2.2.   Katsetemperatuur vastavalt: – 25 °C ± 3 °C.

1.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

1.5.3.   (Ei kasutata)

1.5.4.   Paindekatse

1.5.4.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 1.5.5.2 nimetatud katserõhule.

 

Joonis 1 (ainult näiteks)

Image

Tekst pildi

Vooliku siseläbimõõt

[mm]

Painderaadius

[mm]

(joonis 1)

Keskpunktide vaheline kaugus [mm]

(joonis 1)

Vertikaalne

b

Horisontaalne

a

kuni 13

102

241

102

13 kuni 16

153

356

153

alates 16 kuni 20

178

419

178

1.5.4.3.   Katseseade (joonis 1) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste pind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 1.5.4.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 1.5.4.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

1.5.4.4.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 1).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

1.5.5.   Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

1.5.5.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.5.2.   Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 6 750 kPa ning leket ei tohi esineda.

1.5.5.3.   Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 10 000 kPa.

1.6.   Ühendushaagid

1.6.1.   Ühendushaagid peavad olema valmistatud terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

1.6.2.   Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

1.6.2.1.   Mutritel peavad olema UNF-keermed.

1.6.2.2.   Mutri sulgemiskoonus peab olema selline, et vertikaalne poolnurk on 45°.

1.6.2.3.   Ühendushaagid võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

1.6.2.4.   Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

1.7.   Vooliku ja ühenduste koost

1.7.1.   Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui vooliku tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

1.7.2.   Voolikukoostuga tuleb sooritada ISO 1436 standardi kohane löökpaindekatse.

1.7.2.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 3 000 kPa.

1.7.2.2.   Voolikule tuleb avaldada 150 000 lööki.

1.7.2.3.   Pärast löökpaindekatset peab voolik pidama vastu punktis 1.5.5.2 nimetatud katserõhule.

1.7.3.   Gaasikindlus

1.7.3.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 000 kPa.

1.8.   Märgistused

1.8.1.   Igale voolikule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

1.8.1.1.

Tootja kaubanimi või kaubamärk.

1.8.1.2.

Valmistamise aasta ja kuu.

1.8.1.3.

Suuruse ja tüübi märgistus.

1.8.1.4.

Tähis „LPG klass 1“.

1.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

2.   Kummist madalrõhuvoolikud, klass 2

2.1.   Üldsätted

2.1.1.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 450 kPa.

2.1.2.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile – 25 °C kuni + 125 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

2.2.   Vooliku ehitus

2.2.1.   Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

2.2.2.   Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

2.2.3.   Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

2.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

2.3.1.   Tõmbetugevus ja venivus

2.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 20 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

2.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 168 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

2.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

2.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 30 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

2.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

2.4.2.   Osoonikindlus

2.4.2.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

2.4.2.2.   Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

2.4.2.3.   Katsekehad ei tohi praguneda.

2.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

2.5.1.   Gaasikindlus (imbuvus)

2.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23 ± 2 °C.

2.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

2.5.2.   Vastupidavus madalale temperatuurile

2.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672–1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

2.5.2.2.   Katsetemperatuur vastavalt: – 25 °C ± 3 °C

2.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

2.5.3.   Paindekatse

2.5.3.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

 

Joonis 2 (ainult näiteks)

Image

Tekst pildi

Vooliku siseläbimõõt

[mm]

Painderaadius

[mm]

(joonis 2)

Keskpunktide vaheline kaugus [mm]

(joonis 2)

Vertikaalne

b

Horisontaalne

a

kuni 13

102

241

102

13 kuni 16

153

356

153

alates 16 kuni 20

178

419

178

2.5.3.3.   Katseseade (joonis 2) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste pind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

2.5.3.4.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 2).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

2.5.4.   Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

2.5.4.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.4.2.   Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 1 015 kPa ning leket ei tohi esineda.

2.5.4.3.   Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 1 800 kPa.

2.6.   Ühendushaagid

2.6.1.   Ühendused peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist.

2.6.2.   Paigaldatud ühenduse lõhkemisrõhk ei tohi ühelgi juhul olla väiksem toru või vooliku lõhkemisrõhust.

Paigaldatud ühenduse lekkerõhk ei tohi ühelgi juhul olla väiksem toru või vooliku lekkerõhust.

2.6.3.   Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

2.6.4.   Ühendushaagid võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

2.6.5.   Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

2.7.   Vooliku ja ühenduste koost

2.7.1.   Kui voolikut ja ühendushaake ei ole monteerinud tüübikinnituse omanik, hõlmab tüübikinnitus järgmisi osi:

a)

voolik;

b)

ühendushaagid; ning

c)

paigaldamisjuhend.

Paigaldamisjuhend peab olema selle riigi keeles, kuhu kõnealust tüüpi voolik ja ühendushaagid tarnitakse või vähemalt inglise keeles. Juhend peab hõlmama monteerimiseks kasutatavate seadmete üksikasjalikku kirjeldust.

2.7.2.   Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui vooliku tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

2.7.3.   Voolikukoostuga tuleb sooritada ISO 1436 standardi kohane löökpaindekatse.

2.7.3.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 1 015 kPa.

2.7.3.2.   Voolikule tuleb avaldada 150 000 lööki.

2.7.3.3.   Pärast löökpaindekatset peab voolik pidama vastu punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

2.7.4.   Gaasikindlus

2.7.4.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 1 015 kPa.

2.8.   Märgistused

2.8.1.   Igale voolikule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

2.8.1.1.

Tootja kaubanimi või kaubamärk.

2.8.1.2.

Valmistamise aasta ja kuu.

2.8.1.3.

Suuruse ja tüübi märgistus.

2.8.1.4.

Tähis „LPG klass 2“.

2.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

3.   Sünteetilised kõrgrõhuvoolikud, klass 1

3.1.   Üldsätted

3.1.1.   Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada LPGga kasutatavate, kuni 10 mm läbimõõduga painduvate voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

3.1.2.   Käesolev peatükk hõlmab lisaks sünteetiliste voolikute üldsätetele ja katsetele ka eri tüüpi materjalide või sünteetiliste voolikute suhtes kohaldatavaid nõudeid ja katseid.

3.1.3.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 000 kPa.

3.1.4.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile – 25 °C kuni + 125 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

3.1.5.   Siseläbimõõt peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

3.2.   Vooliku ehitus

3.2.1.   Voolik peab koosnema termoplasttorust ja sobivast termoplastsest materjalist õli- ja veekindlast kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sünteetilise sisekihiga. Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

3.2.2.   Vooderdis ja kate peavad olema poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

3.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

3.3.1.   Tõmbetugevus ja venivus

3.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 200 %.

3.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 20 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

3.3.2.   Polüamiid-6 materjalide tõmbetugevus ja katkevenivus

3.3.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistes tingimustes:

a)

näidise tüüp: tüüp 1 BA;

b)

venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

tõmbetugevus ei tohi olla alla 20 MPa;

b)

katkevenivus vähemalt 50 %.

3.3.2.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 2 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %.

c)

Maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.2.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse tegemist.

Nõuded:

a)

maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

b)

maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

3.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

3.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 30 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

3.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

3.4.2.   Osoonikindlus

3.4.2.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

3.4.2.2.   Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga, mille temperatuur on 40 °C, suhteline niiskus 50 % ± 10 % ja osoonisisaldus 50 osakest 100 miljoni kohta.

3.4.2.3.   Katsekehad ei tohi praguneda.

3.4.3.   Nõuded polüamiid-6 materjalist valmistatud kattele ja katsemeetodid

3.4.3.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistes tingimustes:

a)

näidise tüüp: tüüp 1 BA;

b)

venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

tõmbetugevus ei tohi olla alla 20 MPa;

b)

katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

3.4.3.2.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 2 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

3.4.3.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast vanandamist, enne eespool oleva punkti 3.3.1.1 kohase tõmbekatse tegemist tuleb näidiseid konditsioneerida vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %;

b)

maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

3.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

3.5.1.   Gaasikindlus (imbuvus)

3.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga, mille temperatuur on 23 °C ± 2 °C.

3.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

3.5.2.   Vastupidavus madalale temperatuurile

3.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

3.5.2.2.   Katsetemperatuur: – 25 °C ± 3 °C

3.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

3.5.3.   Vastupidavus kõrgele temperatuurile

3.5.3.1.   Vähemalt 0,5 m pikkune voolikutükk survel 3 000 kPa tuleb panna 24 tunniks ahju temperatuuril 125 °C ± 2 °C.

3.5.3.2.   Leke ei ole lubatud.

3.5.3.3.   Pärast katset peab voolik 10 minutit vastu pidama katserõhule 6 750 kPa. Leke ei ole lubatud.

3.5.4.   Paindekatse

3.5.4.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 3.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Joonis 3 (ainult näiteks)

Image

Tekst pildi

3.5.4.2.   Katseseade (joonis 3) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste pind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab olema 102 mm.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal. Rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vertikaalsuunas olema 241 mm ja horisontaalsuunas 102 mm.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

3.5.4.3.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 3).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

3.5.5.   Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

3.5.5.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.5.2.   Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 6 750 kPa ning leket ei tohi esineda.

3.5.5.3.   Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 10 000 kPa.

3.6.   Ühendushaagid

3.6.1.   Ühendushaagid peavad olema valmistatud terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

3.6.2.   Ühendushaagid peavad olema pressühendused ja koosnema voolikuühendus- või banjopoldist. Tihendus peab olema LPG-kindel ja vastama eespool olevale punktile 3.3.1.2.

3.6.3.   Banjopolt peab vastama standardile DIN 7643.

3.7.   Vooliku ja ühenduste koost

3.7.1.   Voolikukoostuga tuleb sooritada ISO 1436 standardi kohane löökpaindekatse.

3.7.1.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 3 000 kPa.

3.7.1.2.   Voolikule tuleb avaldada 150 000 lööki.

3.7.1.3.   Pärast löökpaindekatset peab voolik pidama vastu punktis 3.5.5.2 nimetatud katserõhule.

3.7.2.   Gaasikindlus

3.7.2.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 000 kPa.

3.8.   Märgistused

3.8.1.   Igale voolikule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

3.8.1.1.

Tootja kaubanimi või kaubamärk.

3.8.1.2.

Valmistamise aasta ja kuu.

3.8.1.3.

Suuruse ja tüübi märgistus.

3.8.1.4.

Tähis „LPG klass 1“.

3.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

4.   Sünteetilised kõrgrõhuvoolikud, klass 0

4.1.   Üldsätted

4.1.1.   Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada LPGga kasutatavate, kuni 10 mm läbimõõduga painduvate voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

4.1.2.   Käesolev peatükk hõlmab lisaks sünteetiliste voolikute üldsätetele ja katsetele ka eri tüüpi materjalide või sünteetiliste voolikute suhtes kohaldatavaid nõudeid ja katseid.

4.1.3.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu töörõhu maksimaalsele käitamisrõhule.

4.1.4.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile – 25 °C kuni + 125 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

4.1.5.   Siseläbimõõt peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

4.2.   Vooliku ehitus

4.2.1.   Voolik peab koosnema termoplasttorust ja sobivast termoplastsest materjalist õli- ja veekindlast kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sünteetilise sisekihiga. Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

4.2.2.   Vooderdis ja kate peavad olema poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

4.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

4.3.1.   Tõmbetugevus ja venivus

4.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 200 %.

4.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 20 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

4.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

4.3.2.   Polüamiid-6 materjalide tõmbetugevus ja katkevenivus

4.3.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistes tingimustes:

a)

näidise tüüp: tüüp 1 BA;

b)

venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

tõmbetugevus ei tohi olla alla 20 MPa;

b)

katkevenivus vähemalt 50 %.

4.3.2.2.   Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 2 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

4.3.2.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 4.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse tegemist.

Nõuded:

a)

maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

b)

maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

4.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

4.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

4.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 30 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

4.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

b)

maksimaalne katkevenivuse muutus: – 30 % ja + 10 %.

4.4.2.   Osoonikindlus

4.4.2.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1–1:2004/Amd 1:2009.

4.4.2.2.   Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga, mille temperatuur on 40 °C, suhteline niiskus 50 % ± 10 % ja osoonisisaldus 50 osakest 100 miljoni kohta.

4.4.2.3.   Katsekehad ei tohi praguneda.

4.4.3.   Nõuded polüamiid-6 materjalist valmistatud kattele ja katsemeetodid

4.4.3.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistes tingimustes:

a)

näidise tüüp: tüüp 1 BA;

b)

venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

tõmbetugevus ei tohi olla alla 20 MPa;

b)

katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

4.4.3.2.   Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-heksaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

a)

maksimaalne ruumala muutus 2 %;

b)

maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

c)

maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

4.4.3.3.   Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

a)

temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

b)

kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast vanandamist, enne eespool oleva punkti 4.3.1.1 kohase tõmbekatse tegemist tuleb näidiseid konditsioneerida vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

a)

maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %;

b)

maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

4.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

4.5.1.   Gaasikindlus (imbuvus)

4.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga, mille temperatuur on 23 °C ± 2 °C.

4.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

4.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul. Mõõta tuleb vedela LPG leket ja see peab olema gaasilekkest väiksem (95 cm3/h).

4.5.2.   Vastupidavus madalale temperatuurile

4.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

4.5.2.2.   Katsetemperatuur: – 25 °C ± 3 °C

4.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

4.5.3.   Vastupidavus kõrgele temperatuurile

4.5.3.1.   Vähemalt 0,5 m pikkune voolikutükk, mis on survestatud töörõhu juures, tuleb panna 24 tunniks ahju temperatuuril 125 °C ± 2 °C.

4.5.3.2.   Leke ei ole lubatud.

4.5.3.3.   Pärast katset peab voolik 10 minutit vastu pidama katserõhule 2,25 WP. Leke ei ole lubatud.

4.5.4.   Paindekatse

4.5.4.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele.

Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 4.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Joonis 4 (ainult näiteks)

Image

Tekst pildi

4.5.4.2.   Katseseade (joonis 4) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste pind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab olema 102 mm.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal. Rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vertikaalsuunas olema 241 mm ja horisontaalsuunas 102 mm.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

4.5.4.3.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 4).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

4.5.5.   Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

4.5.5.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

4.5.5.2.   Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku, mis vastab 2,25-kordsele töörõhule, ning leket ei tohi esineda.

4.5.5.3.   Lõhkemisrõhk ei tohi olla väiksem kui 10 000 kPa ja peab vastama vähemalt 2,25-kordsele töörõhule.

4.6.   Ühendushaagid

4.6.1.   Ühendushaagid peavad olema valmistatud terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

4.6.2.   Ühendushaagid peavad olema pressühendused ja koosnema voolikuühendus- või banjopoldist. Tihendus peab olema LPG-kindel ja vastama eespool olevale punktile 4.3.1.2.

4.6.3.   Banjopolt peab vastama standardile DIN 7643.

4.7.   Vooliku ja ühenduste koost

4.7.1.   Voolikukoostuga tuleb sooritada ISO 1436 standardi kohane löökpaindekatse.

4.7.1.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja vähemalt WP rõhuga.

4.7.1.2.   Voolikule tuleb avaldada 150 000 lööki.

4.7.1.3.   Pärast löökpaindekatset peab toru pidama vastu punktis 4.5.5.2 nimetatud katserõhule.

4.7.2.   Gaasikindlus

4.7.2.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule, mis vastab 1,5-kordsele töörõhule.

4.8.   Märgistused

4.8.1.   Igale voolikule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

4.8.1.1.

Tootja kaubanimi või kaubamärk.

4.8.1.2.

Valmistamise aasta ja kuu.

4.8.1.3.

Suuruse ja tüübi märgistus.

4.8.1.4.

Tähis „LPG klass 0“.

4.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.


9. LISA

TÄITESEADME TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.16.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt käesoleva eeskirja punkti 2 joonisele 1):

 

täiteseade: klass 3

 

tagasilöögiklapp: lass 3

3.   Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.10, täiteseadet käsitlevad sätted.

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

Pesa lekke katse

15. lisa, punkt 8

Kulumine (6 000 töötsükliga)

15. lisa, punkt 9

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

Löökpaindeteim

Käesoleva lisa punkt 7

7.   Euro-täiteseadme löökpaindeteimi nõuded

7.1.   Üldnõuded

Täiteseadmele tuleb teha 10 J löökpaindeteim.

7.2.   Katsemenetlus

Ühe kilogrammi raskune karastatud terasest viht lastakse kukkuda 1 m kõrguselt, et tekiks löögikiirus 4,4 m/s. Selle saavutamiseks paigaldatakse viht pendlisse.

Täiteseade paigaldatakse horisontaalses asendis jäigale pinnale. Viht peab tabama täiteseadme väljaulatuva osa keskkohta.

7.3.   Katse tõlgendamine

Täiteseade peab ümbritseval temperatuuril läbima välislekke katse ja pesa lekke katse.

7.4.   Korduvkatsetamine

Kui täiteseade ei läbi katset, tuleb teha löökpaindeteim sama osa kahele näidisele. Kui mõlemad näidised katse edukalt läbivad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse. Kui üks näidis või mõlemad näidised korduvkatset ei läbi, ei anta osale tüübikinnitust.

Märkused

a)

Ülerõhukatse tuleb teha iga tagasilöögiklapiga.

b)

Kulumiskatse tuleb teha otsakuga, mis on konkreetselt mõeldud katsetatava täiteseadme jaoks. 6 000 tsüklit tuleb sooritada järgmiselt:

i)

ühendada otsak ühendusega ja avada täiteseadme süsteem;

ii)

jätta see vähemalt 3 sekundiks avatud asendisse;

iii)

sulgeda täiteseade ja ühendada otsak lahti.

Joonis 1

Bajonettliitega täiteseadme ühenduskoht

Image

Joonis 2

Kaussliitega täiteseadme ühenduskoht

Image

Joonis 3

Kergsõidukite Euro-täiteseadme ühenduskoht

Image

Joonis 4

ACME täiteseadme ühenduskoht

Image

Joonis 5

Raskeveokite Euro-täiteseadme ühenduskoht

Mõõtmed millimeetrites

Image

Selgitus:

1

Otsaku tihenduspind

2

Klapi miinimumkäik

3

Üldine hälve


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


10. LISA

LPG MAHUTITE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi sümboleid ja mõisteid:

Ph

=

hüdraulilise katse rõhk (kPa);

Pr

=

mahuti lõhkemisrõhk mõõdetuna mahuti lõhkemiseni survestamisel (kPa);

Re

=

materjalistandardiga tagatud väikseim elastsuspiir (N/mm2);

Rm

=

materjalistandardiga tagatud väikseim tõmbetugevus (N/mm2);

Rmt

=

tegelik tõmbetugevus (N/mm2);

a

=

silinderkere seina arvutuslik väikseim paksus (mm);

b

=

kumerpõhjade arvutuslik väikseim paksus (mm);

D

=

mahuti nominaalne välisläbimõõt (mm);

R

=

standardballooni kumerpõhja siseraadius (mm);

r

=

standardballooni kumerpõhja üleminekukoha siseraadius (mm);

H

=

mahuti otsa kumera osa väliskõrgus (mm);

h

=

kumerpõhja silindrilise osa kõrgus (mm);

L

=

mahuti pingekindla kere pikkus (mm);

A

=

põhimaterjali pikenemisväärtus (%);

V0

=

mahuti algruumala hetkel, mil lõhkemiseni survestamisel rõhku tõstma hakatakse (dm3);

V

=

mahuti lõplik ruumala lõhkemisel (dm3);

g

=

raskusjõud (m/s2);

c

=

kujutegur;

Z

=

pingevähendustegur.

1.   Tehnilised nõuded

1.1.   Käesolev lisa hõlmab järgmisi balloone:

 

LPG-1 metallmahutid

 

LPG-4 täiskomposiitmahutid

1.2.   Mõõtmed

Kõikide mõõtmete suhtes, mille puhul lubatud hälvet ei ole märgitud, kohaldatakse standardiga EN 22768–1 üldiselt lubatud hälbeid.

1.3.   Materjalid

1.3.1.   Pingekindla mahuti kere tootmiseks kasutatud materjal peab olema euronormile EN 10120 vastav teras (muid materjale võib kasutada tingimusel, et mahuti ohutusnäitajad jäävad samaks ja tüübikinnitusasutused kinnitavad need).

1.3.2.   Põhimaterjal viitab materjali olekule enne selle transformeerimist tootmisprotsessi raames.

1.3.3.   Kõik mahuti kere komponendid ja kõik mahuti külge keevitatud osad peavad olema valmistatud vastastikku kokkusobivatest materjalidest.

1.3.4.   Täitematerjalid peavad põhimaterjaliga kokku sobima, moodustades keevisõmblused, mille omadused on samaväärsed põhimaterjali jaoks kindlaksmääratud omadustega (EN 288–39).

1.3.5.   Mahuti tootja peab hankima ja esitama:

a)

metallimahutite puhul: keemilise valuanalüüsi tunnistused;

b)

täiskomposiitmahutite puhul: keemilise vastupidavuse analüüsi tunnistused seoses 6. liite nõuetele vastavate katsetega;

c)

surve all olevate osade tootmiseks kasutatud terase või muude materjalide mehaanilised omadused.

1.3.6.   Inspekteerimisasutusel peab olema võimalus teha sõltumatuid analüüse. Nimetatud analüüsid tuleb teha kas mahuti tootjale tarnitud materjalide hulgast võetud näidistega või valmismahutitega.

1.3.7.   Tootja peab tegema inspekteerimisasutusele kättesaadavaks põhi- ja täitematerjali keevisõmbluste metallurgiliste ja mehaaniliste katsete ja analüüside tulemused ning esitama asutusele niisuguste rakendatud keevitusmeetodite ja protsesside kirjelduse, mida võib pidada tootmise ajal tehtud keevitustööde tüüpilisteks näideteks.

1.4.   Arvutuslikud temperatuurid ja rõhud

1.4.1.   Arvutuslik temperatuur

Mahuti projekteeritud töötemperatuur on – 20 °C kuni 65 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate äärmuslike töötemperatuuride puhul kohaldatakse katsetamisel pädeva asutusega kokkulepitud eritingimusi.

1.4.2.   Arvutuslik rõhk:

mahuti arvutuslik töörõhk on 3 000 kPa

1.5.   Metallmahutite termotöötlus peab vastama järgmistele nõuetele.

1.5.1.

Termotöötlus tehakse mahuti osadele või kogu mahutile.

1.5.2.

Mahuti rohkem kui 5 % deformeerunud osadele tuleb teha järgmine termotöötlus: normaliseerimine.

1.5.3.

Mahutitele seina paksusega ≥ 5 mm tuleb teha järgmine termotöötlus:

1.5.3.1.

kuumvaltsitud ja normaliseeritud materjal: pingetustamine või normaliseerimine;

1.5.3.2.

muud liiki materjal: normaliseerimine.

1.5.4.

Tootja peab esitama kasutatud termotöötluse protseduuri.

1.5.5.

Valmis mahuti kohalik termotöötlus ei ole lubatud.

1.6.   Surve all olevate osadega seotud arvutused

1.6.1.   Metallmahutite surve all olevate osadega seotud arvutused

1.6.1.1.   Mahuti silinderkere seina paksus ei tohi olla väiksem paksusest, mis arvutatakse valemiga:

1.6.1.1.1.

ilma pikiõmblusteta mahutite puhul:

Formula

1.6.1.1.2.

pikiõmblustega mahutite puhul:

Formula

a)

z = 0,85, kui tootja kontrollib iga keevisõmbluse lõikejoont radiograafiliselt ning pikiõmbluse puhul 100 mm ja ringõmbluse puhul 50 mm (25 mm kummaltki küljelt) ulatuses üle lõikejoone.

Kõnealune katse tuleb katkematu tootmise puhul teha iga masina kohta iga töövahetuse alguses;

b)

z = 1, kui tootja kontrollib juhuslikult valitud mahutite keevisõmbluse lõikejoont radiograafiliselt ning pikiõmbluse puhul 100 mm ja ringõmbluse puhul 50 mm (25 mm kummaltki küljelt) ulatuses üle lõikejoone.

Kõnealune katse tuleb teha 10 %-le toodetud mahutitest; katsetatavad mahutid valitakse juhuslikult. Kui kirjeldatud radiograafilised kontrollimised paljastavad käesoleva lisa punktiga 2.4.1.4 kindlaks määratud lubamatuid defekte, siis tuleb astuda kõik vajalikud sammud kõnealuse mahutite partii kontrollimiseks ja defektide kõrvaldamiseks.

1.6.1.2.   Põhjade mõõtmed ja arvutused (vt käesoleva lisa 4. liite joonised)

1.6.1.2.1.   Mahutite põhjad peavad olema valmistatud ühest tükist ning olema surve suhtes nõgusa, kas ovaloidse või elliptilise kujuga (näited on esitatud käesoleva lisa 5. liites).

1.6.1.2.2.   Mahutite põhjad peavad vastama järgmistele tingimustele.

 

Ovaloidpõhjad

Samaaegsed piirangud: 0,003 D ≤ b ≤ 0,08 D

r ≥ 0,1 D

R ≤ D

H ≥ 0,18 D

r ≥ 2 b

h ≥ 4 b

h ≤ 0,15 D (ei kohaldata käesoleva lisa 2. liite joonisel 2a osutatud mahutite suhtes)

 

Elliptilised põhjad

Samaaegsed piirangud: 0,003 D ≤ b ≤ 0,08 D

H ≥ 0,18 D

h ≥ 4 b

h ≤ 0,15 D (ei kohaldata käesoleva lisa 2. liite joonisel 2a osutatud mahutite suhtes)

1.6.1.2.3.   Niisuguste kumerpõhjade paksus ei tohi tervikuna olla väiksem arvust, mis leitakse järgmise valemi abil:

Formula

Täispõhjade puhul kasutatav kujutegur C on esitatud käesoleva lisa 4. liite tabelis ja joonistel.

Põhjade silindriliste servade seina paksus ei tohi olla väiksem kere väikseimast seina paksusest ega erineda sellest rohkem kui 15 %.

1.6.1.3.   Silindrilise osa ja kumerpõhja seina nimipaksus ei või mingil tingimusel olla väiksem kui:

Formula

minimaalselt peab see olema 1,5 mm.

1.6.1.4.   Mahuti kere võib olla valmistatud ühest, kahest või kolmest osast. Kui kere koosneb kahest või kolmest osast, peavad pikiõmblused olema nihutatud/pööratud vähemalt mahuti seina kümnekordse paksuse ulatuses (10 × a). Põhjad peavad olema valmistatud ühest tükist ning olema kumera pinnaga.

1.6.2.   Täiskomposiitmahutite surve all olevate osadega seotud arvutused

Iga mahuti tüübi puhul tuleb arvutada mahuti pinged. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada arvutuslikku rõhku ja lõhkemiseni survestamise rõhku. Arvutamisel tuleb kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, et teha kindlaks pinge jagunemine mahutis.

1.7.   Konstruktsioon ja töötlus

1.7.1.   Üldnõuded

1.7.1.1.   Tootja peab sobiva kvaliteedikontrollisüsteemi olemasolu kaudu näitama, et tal on vajalikud tootmisrajatised ja -protsessid toodetud mahutite käesoleva lisa nõuetele vastavuse tagamiseks.

1.7.1.2.   Tootja peab piisava järelevalve abil tagama, et mahutite tootmiseks kasutatud põhimaterjalid ja pressitud osad ei sisalda defekte, mis võivad halvendada mahuti kasutamise ohutust.

1.7.2.   Surve all olevad osad

1.7.2.1.   Tootja peab kirjeldama kasutatud keevitusmeetodeid ja -protsesse ning nimetama tootmise ajal toimunud kontrollid.

1.7.2.2.   Tehnilised keevitusnõuded

Põkk-keevised tuleb teha automaatse keevitusprotsessina.

Põkk-keevised ei või pingekindlal kerel asuda üheski profiili muutumise kohas.

Nurkõmblusi ei või teha põkk-keeviste peale, vaid need peavad paiknema põkk-keevistest vähemalt 10 mm kaugusel.

Mahuti kere erinevaid osi ühendavad keevisõmblused peavad vastama alltoodud tingimustele (vt käesoleva lisa 1. liites näidetena esitatud joonised):

 

pikiõmblus: see keevisõmblus tehakse põkk-keevisena seina materjali täislõikel;

 

ringõmblus: see keevisõmblus tehakse põkk-keevisena seina materjali täislõikel. Paindservkatteliite õmblust peetakse eritüüpi põkk-keeviseks;

klapi naastplaadi või -võru keevisõmblused tehakse vastavalt 1. liite joonisele 3.

Kraed või tugesid mahuti külge kinnitav keevisõmblus võib olla kas põkk-keevis või nurkõmblus.

Keevitatud paigaldustoed keevitatakse ringõmblusega. Keevisõmblused peavad olema piisavalt tugevad, et vastu pidada vibratsioonile, pidurdamismõjudele ja igast suunast avalduvatele vähemalt 30 g välisjõududele.

Põkk-keeviste korral ei või liitepindade eritelgsus ületada üht viiendikku seinte paksusest (1/5 a).

1.7.2.3.   Keeviste kontrollimine

Tootja peab tagama, et keevisõmbluste läbikeevituse sügavus on pidev, et keevisõmbluses ei ole kõrvalekaldeid ning et õmblustel ei ole defekte, mis võivad halvendada mahuti kasutamise ohutust.

Kahest tükist valmistatud mahutite puhul (välja arvatud käesoleva lisa 1. liite 1. leheküljel osutatud paindservkatteliite õmbluste puhul) tuleb ringjaid põkk-keeviseid radiograafiliselt 100 mm ulatuses kontrollida katkematu tootmise puhul iga töövahetuse alguses ühel ja iga töövahetuse lõpus valitud ühel mahutil, kui aga tootmine katkestatakse vahepeal enam kui 12 tunniks, siis esimesel keevitatud mahutil.

1.7.2.4.   Mitteümarus

Mahuti silinderkere mitteümarus peab olema piiratud selliselt, et sama ristlõike maksimaalse ja minimaalse välisläbimõõdu erinevus ei oleks suurem kui 1 % nimetatud läbimõõtude keskmisest.

1.7.3.   Abidetailid

1.7.3.1.   Toed tuleb toota ja mahuti kere külge kinnitada nii, et nimetatud tegevusega ei põhjustataks pingete ohtlikke kontsentratsioone või vee kogunemist.

1.7.3.2.   Mahuti alus peab olema piisavalt tugev ning valmistatud mahuti jaoks kasutatud terasetüübiga kokkusobivast metallist. Aluse vorm peab tagama mahutile piisava stabiilsuse.

Aluse ülemine serv tuleb keevitada mahuti külge nii, et nimetatud tegevusega ei põhjustataks vee kogunemist ning et keevis ei laseks veel aluse ja mahuti vahele tungida.

1.7.3.3.   Mahutitele kinnitatakse nende õige paigalduse tagamiseks kontrollmärk.

1.7.3.4.   Kui mahuti on tunnusplaatidega varustatud, siis peavad need olema kinnitatud pingekindlale kerele ning ei tohi olla eemaldatavad. Tuleb võtta kõik vajalikud korrosioonitõrjemeetmed.

1.7.3.5.   Mahutil peab olema võimalus mahuti lisaseadmeid katva gaasikindla kaitsekesta või kaitseseadme paigaldamiseks.

1.7.3.6.   Tugede valmistamiseks võib sellegipoolest kasutada ükskõik millist muud materjali tingimusel, et on tagatud selle tugevus ja kõrvaldatud mahuti põhja korrodeerumise oht.

1.7.4.   Tulekaitse

1.7.4.1.   Mahuti tüübi näidisega, millele on paigaldatud kõik lisaseadmed ja täiendav isolatsioon või kaitsematerjal, tuleb teha käesoleva lisa punktis 2.6 kirjeldatud lahtise tule katse.

2.   Katsed

Tabelid 1 ja 2 annavad ülevaate nii LPG mahuti prototüüpidega kui ka tootmisprotsessi ajal tehtavatest katsetest olenevalt mahutite liigist. Kõik katsed tuleb teha ümbritseva õhu temperatuuril 20 ± 5 °C, kui ei ole osutatud teisiti.

Tabel 1

Ülevaade metallmahutitele tehtavatest katsetest

Tehtav katse

Toodang

Partiikatsed

Tüübikinnituseks katsetatavate mahutite arv

Katse kirjeldus

Tõmbekatse

1 partii kohta

2 (1)

Vt punkt 2.1.2.2

Paindekatse

1 partii kohta

2 (1)

Vt punkt 2.1.2.3

Lõhkemiseni survestamine

 

2

Vt punkt 2.2

Hüdrauliline katse

Iga mahuti

100 %

Vt punkt 2.3

Lahtise tule katse

 

1

Vt punkt 2.6

Radiograafiline uurimine

1 partii kohta

100 %

Vt punkt 2.4.1

Makroskoopiline uurimine

1 partii kohta

2 (1)

Vt punkt 2.4.2

Keeviste kontrollimine

1 partii kohta

100 %

Vt punkt 1.7.2.3

Mahuti osade visuaalne kontroll

1 partii kohta

100 %

 


Tabel 2

Ülevaade täiskomposiitmahutitega tehtavatest katsetest

Tehtav katse

Toodang

Partiikatsed

Tüübikinnituseks katsetatavate mahutite arv

Katse kirjeldus

Lõhkemiseni survestamine

1 partii kohta

3

Vt punkt 2.2

Hüdrauliline katse

Iga mahuti

Kõik mahutid

Vt punkt 2.3

Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

1 viie partii kohta

3

Vt punkt 2.3.6.1

Survetsüklikatse kõrgel temperatuuril

 

1

Vt punkt 2.3.6.2

Välislekke katse

 

1

Vt punkt 2.3.6.3

Imbumiskatse

 

1

Vt punkt 2.3.6.4

LPG tsüklikatse

 

1

Vt punkt 2.3.6.5

Kõrge temperatuuri katse

 

1

Vt punkt 2.3.6.6

Lahtise tule katse

 

1

Vt punkt 2.6

Löökpaindeteim

 

1

Vt punkt 2.7

Kukkumiskatse

 

1

Vt punkt 2.8

Pöördkangi jõumomendikatse

 

1

Vt punkt 2.9

Happelise keskkonna katse

 

1

Vt punkt 2.10

Ultraviolettkiirguse katse

 

1

Vt punkt 2.11

2.1.   Mehaanilised katsed

2.1.1.   Üldnõuded

2.1.1.1.   Mehaaniliste katsete sagedus

2.1.1.1.1.   Metallmahuteid katsetatakse järgmise sagedusega: igast partiist üks mahuti tootmise ajal ja tüübikinnituskatsetel, vt tabel 1.

Katsekehad, mis ei ole lamedad, tuleb külmprotsessi teel lamestada.

Kõikide keevisõmblust sisaldavate katsekehade puhul tuleb õmblus töödelda ühetasaseks.

Metallmahutitega tuleb teha tabelis 1 kirjeldatud katsed.

Ainult üht ringõmblust sisaldavate mahutite puhul (kahest tükist valmistatud mahutid) võetakse katsekehad 2. liite joonisel 1 näidatud kohtadest.

Nii piki- kui ka ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kolmest või rohkemast tükist valmistatud mahutid) võetakse katsekehad 2. liite joonisel 2 näidatud kohtadest.

2.1.1.1.2.   Täiskomposiitmahuteid katsetatakse järgmise sagedusega:

a)

tootmise ajal: igast partiist üks mahuti;

b)

tüübikinnituskatse puhul vt tabel 2.

2.1.1.2.   Kõik mahuti pingekindlate kerede põhimetalli ja keeviste omaduste kontrollimiseks tehtavad mehaanilised katsed tuleb teha valmismahutitelt võetud katsekehadel.

2.1.2.   Katsete tüübid ja katsete tulemuste hindamine

2.1.2.1.   Iga näidismahutiga tehakse järgmised katsed:

2.1.2.1.1.

Nii piki- kui ka ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kolmest tükist valmistatud mahutid) tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite joonisel 1 näidatud kohtadest võetud katsekehadega:

a)

põhimaterjali üks tõmbekatse; katsekeha tuleb võtta pikisuunas (kui see ei ole võimalik, võib katsekeha võtta ristsuunas);

b)

põhja põhimaterjali üks tõmbekatse;

c)

üks pikiõmbluse suhtes ristsuunaline tõmbekatse;

d)

üks ringõmbluse suhtes ristsuunaline tõmbekatse;

e)

üks pikiõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud;

f)

üks pikiõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud;

g)

üks ringõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud;

h)

üks ringõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud; ning

i)

üks keevislõigu makroskoopiline katse.

(m1, m2) Punktis 2.4.2 osutatud, külgseinale paigaldatud klappide puhul vähemalt kaks klapi ümbrismuhvi/plaadi lõike makroskoopilist katset.

2.1.2.1.2.

Ainult ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kahest tükist valmistatud mahutid) tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite joonistel 2a ja 2b näidatud kohtadest võetud katsekehadega:

punktis 2.1.2.1.1, välja arvatud alapunktides c, e ja f loetletud katsed. Põhimaterjali tõmbekatse katsekeha võetakse, nagu on osutatud punkti 2.1.2.1.1 alapunktis a või b.

2.1.2.1.3.

Katsekehad, mis ei ole piisavalt lamedad, tuleb külmalt pressides lamestada.

2.1.2.1.4.

Kõikide keevisõmblust sisaldavate katsekehade puhul tuleb õmblus töödelda ühetasaseks.

2.1.2.2.   Tõmbekatse

2.1.2.2.1.   Põhimaterjali tõmbekatse

2.1.2.2.1.1.   Tõmbekatse tuleb teha vastavalt euronormidele EN 876, EN 895 ja EN 10002-1.

2.1.2.2.1.2.   Elastsuspiiri, tõmbetugevuse ja katkevenivuse jaoks kindlaksmääratud väärtused peavad vastama metalli omadustele esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud käesoleva lisa punktis 1.3.

2.1.2.2.2.   Keevisõmbluste tõmbekatse

2.1.2.2.2.1.   Keevisõmbluse suhtes risti tehtav tõmbekatse tuleb sooritada katsekehal, millel on vähendatud ristlõige 25 mm laiusega pikkuses, mis ulatub kuni 15 mm üle õmbluse servade, nagu seda on kujutatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 2.

Sellest keskkohast mõlemale poole peab katsekeha laius progressiivselt suurenema.

2.1.2.2.2.2.   Saadud tõmbetugevuse väärtus peab vastama EN 10120 nõutavale miinimumile.

2.1.2.3.   Paindekatse

2.1.2.3.1.   Keevitatud osade paindekatse tehakse vastavalt standarditele ISO 7438:2005, ISO 7799:1985 ja ISO 5173:2009 + Amd 1:2011. Paindekatsed tehakse pingestatud sisepinnale ja pingestatud välispinnale.

2.1.2.3.2.   Kui katsekeha painutatakse torni ümber seni, kuni siseservad on üksteisest eraldatud vahemaa võrra, mis ei ole suurem kui torni läbimõõt + 3a (vt käesoleva lisa 3. liite joonis 1), ei tohi katsekehal ilmneda pragusid.

2.1.2.3.3.   Torni läbimõõdu ja katsekeha paksuse suhe (n) ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi.

Tegelik tõmbetugevus Rt (N/mm2)

Väärtus n

kuni 440 (kaasa arvatud)

2

üle 440 kuni 520 (kaasa arvatud)

3

üle 520

4

2.1.2.4.   Tõmbe- ja paindekatse kordamine

2.1.2.4.1.   Tõmbe- ja paindekatset võib korrata. Teisel korral katsetatakse samalt mahutilt võetud kaht katsekeha.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.2.   Lõhkemiseni survestamine hüdraulilise surve all

2.2.1.   Katsetingimused

Mahutitel, millega seda katset tehakse, peavad olema pealdised; need on soovitav kanda mahuti selle osale, mis surve alla seatakse.

2.2.1.1.   Hüdraulilise surve all lõhkemiseni survestamise katset tuleb teha seadmega, mis võimaldab survet kuni mahuti lõhkemiseni ühtlaselt suurendada ning andmed muutuva surve kohta registreerida. Maksimaalne voolukiirus ei tohiks katsetamise ajal ületada 3 % mahuti mahutavusest minutis.

2.2.2.   Katse tõlgendamine

2.2.2.1.   Lõhkemiseni survestamise tõlgendamiseks ettenähtud kriteeriumid on järgmised:

2.2.2.1.1.

metallmahuti mahtpaisumine, mis võrdub: vee mahuga, mida kasutatakse surve tõusma hakkamise hetke ning mahuti lõhkemise vahelisel ajal;

2.2.2.1.2.

rebendi ja selle servade kuju uurimine;

2.2.2.1.3.

lõhkemisrõhk.

2.2.3.   Katse nõuetekohasuse tingimused

2.2.3.1.   Mõõdetud lõhkemisrõhk (Pr) ei tohi mingil tingimusel olla väiksem kui 2,25 × 3 000 = 6 750 kPa.

2.2.3.2.   Metallmahuti mahu konkreetne muutus lõhkemise ajal ei tohi olla väiksem kui:

 

20 %, kui metallmahuti pikkus on selle läbimõõdust suurem;

 

17 %, kui metallmahuti pikkus on selle läbimõõduga võrdne või sellest väiksem;

 

8 %, kui on tegemist käesoleva lisa 5. liite 1. leheküljel joonistel A, B ja C näidatud erimetallmahutiga.

2.2.3.3.   Lõhkemiseni survestamine ei tohi põhjustada mahuti kildudeks purunemist.

2.2.3.3.1.   Peamisel murdepinnal ei tohi esineda rabedust, st murru servad ei tohi olla radiaalsed, vaid peavad olema diametraalpinna suhtes nurga all ja nende ristlõige peab olema kogu paksuses ahenenud.

2.2.3.3.2.   Metallmahutite murdepind ei tohi viidata metalli veale. Keevisõmblus peab olema vähemalt sama tugev, kuid eelistatavalt tugevam kui algmetall.

Täiskomposiitmahutite puhul ei tohi murdepind viidata konstruktsiooni vigadele.

2.2.3.4.   Lõhkemiseni survestamise kordamine

Lõhkemiseni survestamist tohib korrata. Teine lõhkemiseni survestamine tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.   Hüdrauliline katse

2.3.1.   Tüübikinnituseks esitatud mahuti tüübi näidised (ilma lisaseadmeteta, kuid suletud väljalaskeavadega) peavad ilma lekketa ja ilma jäävdeformatsioonideta vastu pidama rõhule 3 000 kPa vastavalt järgmistele nõuetele.

2.3.2.   Veerõhk peab mahutis kuni proovirõhu 3 000 kPa saavutamiseni ühtlaselt suurenema.

2.3.3.   Mahuti peab jääma proovirõhu alla piisavalt kauaks, et oleks võimalik kindlaks teha, ega rõhk ei kahane ning kas mahutit võib pidada lekkekindlaks.

2.3.4.   Mahutil ei tohi pärast katse tegemist olla jäävdeformatsiooni märke.

2.3.5.   Mahutid, mis katset ei läbi, tuleb lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.   Täiskomposiitmahutitel tehtavad täiendavad survekatsed

2.3.6.1.   Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

2.3.6.1.1.   Katsemenetlus

Valmismahutiga tehakse kuni 20 000 survetsüklit järgmiselt:

a)

katsetatav mahuti täidetakse mittekorrosiivse vedeliku, näiteks õli, inhibeeritud vee või glükooliga;

b)

rõhku mahutis muudetakse tsüklitena maksimaalselt 300 kPa-lt vähemalt 3 000 kPa-ni sagedusega, mis ei ületa 10 tsüklit minutis.

Seda korratakse vähemalt 10 000 korda ja kui ei esine leket, jätkatakse kuni 20 000 korrani;

c)

tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos koha kirjeldusega, kust see sai alguse.

2.3.6.1.2.   Katse tõlgendamine

Enne 10 000 tsükli läbimist ei tohi mahutil viga ega leket tekkida.

Pärast 10 000 tsükli läbimist võib mahuti enne purunemist lekkida.

2.3.6.1.3.   Korduvkatsetamine

Survetsüklikatset ümbritseva õhu temperatuuril võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.2.   Survetsüklikatse kõrgel temperatuuril

2.3.6.2.1.   Katsemenetlus

Valmismahutitega tehakse tsüklikatsed, milles asjaomastel mahutitel ei tohi olla märke rebenemisest, lekkest ega kiu hargnemisest, järgmistel tingimustel:

a)

katsetatav mahuti täidetakse mittekorrosiivse vedeliku, näiteks õli, inhibeeritud vee või glükooliga;

b)

hoitakse 48 tundi nullrõhu, 65 °C ning 95 % või kõrgema suhtelise niiskuse juures;

c)

tehakse 3 600 hüdraulilise surve tsüklit kiirusel kuni 10 tsüklit minutis kõige rohkem 300 kPa-st kuni vähemalt 3 000 kPa-ni temperatuuril 65 °C ja vähemalt 95 % niiskuse juures.

Pärast survetsüklikatset kõrgel temperatuuril tehakse mahutitele välislekke katse ning seejärel hüdraulilise surve katse kuni vea tekkeni vastavalt lõhkemiseni survestamise katse menetlusele.

2.3.6.2.2.   Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama allolevas punktis 2.3.6.3 kindlaks määratud välislekke katse nõuetele.

Mahuti peab saavutama minimaalse lõhkemisrõhu, mis on vähemalt 85 % lõhkemisrõhust.

2.3.6.2.3.   Korduvkatsetamine

Survetsüklikatset kõrgel temperatuuril võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.3.   Välislekke katse

2.3.6.3.1.   Katsemenetlus

Mahuti viiakse lekke tuvastamiseks seebivette rõhu all 3 000 kPa (mullikatse).

2.3.6.3.2.   Katse tõlgendamine

Mahutil ei tohi tekkida leket.

2.3.6.3.3.   Korduvkatsetamine

Välislekke katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse. Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.4.   Imbumiskatse

2.3.6.4.1.   Katsemenetlus

Kõik katsed tehakse temperatuuril 40 °C mahutiga, mis on 80 % ulatuses mahuti veemahutavusest täidetud kaubandusliku propaaniga.

Katse kestab vähemalt kaheksa nädalat, kuni imbumist läbi püsiolekus konstruktsiooni on vaadeldud vähemalt 500 tunni vältel.

Seejärel mõõdetakse mahuti massikao ulatus.

Massi muutus päevade arvu kohta registreeritakse graafiliselt.

2.3.6.4.2.   Katse tõlgendamine

Massikao väärtus peab olema väiksem kui 0,15 g tunnis.

2.3.6.4.3.   Korduvkatsetamine

Imbumiskatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse. Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.5.   LPG tsüklikatse

2.3.6.5.1.   Katsemenetlus

Imbumiskatse edukalt läbinud mahutiga tehakse survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt käesoleva lisa punkti 2.3.6.1 nõuetele.

Mahuti kuju mõõdetakse üle ja kontrollitakse vooderdise ja pöördkangi ühendust.

2.3.6.5.2.   Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama nõuetele, mis esitatakse survetsüklikatse puhul ümbritseva õhu temperatuuril.

Mahuti vooderdise ja pöördkangi ühenduse kontrollimisel ei tohi ilmneda kahjustusi, nagu väsimise või elektrostaatilise lahenduse märke.

2.3.6.5.3.   Korduvkatsetamine

LPG tsüklikatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3.6.6.   Kõrge temperatuuri katse

2.3.6.6.1.   Üldine teave

Kõnealune katse tehakse ainult täiskomposiitmahutitele, mille vaigu põhiaine klaasistumistemperatuur (Tg) on arvutuslikust temperatuurist + 50 °C madalam.

2.3.6.6.2.   Katsemenetlus

Ühte valmismahutit tuleb katsetada järgmiselt.

a)

Mahuti survestatakse rõhuni 3 000 kPa ja hoitakse katseperioodi kestuse alusel tabelis 3 kindlaksmääratud temperatuuril.

Tabel 3

Kõrge temperatuuri katse kestusega seotud katsetemperatuur

T (°C)

Kokkupuute kestus (h)

100

200

95

350

90

600

85

1 000

80

1 800

75

3 200

70

5 900

65

11 000

60

21 000

b)

Mahutiga tehakse välislekke katse.

2.3.6.6.3.   Katse tõlgendamine

Mahu maksimaalne lubatud suurenemine on 5 %. Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.4.3 kindlaksmääratud välislekke katse ja punktis 2.2 kindlaksmääratud lõhkemiseni survestamise nõuetele.

2.3.6.6.4.   Korduvkatsetamine

Kõrge temperatuuri katset võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.4.   Mittepurustav uurimine

2.4.1.   Radiograafiline uurimine

2.4.1.1.   Keevisõmblusi tuleb radiograafiliselt uurida vastavalt ISO spetsifikatsioonile R 1106, klass B.

2.4.1.2.   Traaditüüpi indikaatori kasutamisel ei või nähtava traadi väikseim läbimõõt olla üle 0,10 mm.

Samm- ja auktüüpi indikaatori kasutamisel ei või väikseima nähtava augu läbimõõt olla üle 0,25 mm.

2.4.1.3.   Keevisõmbluste radiograafiliste andmete hindamisel tuleb tugineda originaalfilmidele vastavalt praktikale, mida soovitatakse ISO standardi 2504 punktis 6.

2.4.1.4.   Järgmised defektid ei ole vastuvõetavad:

mõrad, ebapiisavad õmblused või läbikeevituse ebapiisav sügavus.

2.4.1.4.1.   Seina paksusega ≥ 4 mm mahutite puhul loetakse vastuvõetavaks järgmisi suletisi:

 

kuni a/4 mm suurused gaasisuletised;

 

üle a/4 mm, kuid mitte üle a/3 mm suurused gaasisuletised, mis on rohkem kui 25 mm kaugusel teistest üle a/4 mm, kuid mitte üle a/3 mm suurustest gaasisuletistest;

 

pikisuletised või ümarate suletiste grupp reas, mille pikkus (keevisõmbluse pikkusel 12a) ei ole suurem kui 6 mm;

 

õmbluse 100 mm pikkusel lõigul olevad gaasisuletised, mille kogupind ei ole suurem kui 2a mm2.

2.4.1.4.2.   Seina paksusega < 4 mm mahutite puhul loetakse vastuvõetavaks järgmisi suletisi:

 

kuni a/2 mm suurused gaasisuletised;

 

üle a/2 mm, kuid mitte üle a/1,5 mm suurused gaasisuletised, mis on rohkem kui 25 mm kaugusel teistest üle a/2 mm, kuid mitte üle a/1,5 mm suurustest gaasisuletistest;

 

pikisuletised või ümarate suletiste grupp reas, mille pikkus (keevisõmbluse pikkusel 12a) ei ole suurem kui 6 mm;

 

õmbluse 100 mm pikkusel lõigul olevad gaasisuletised, mille kogupind ei ole suurem kui 2a mm2.

2.4.2.   Makroskoopiline uurimine

Keevisõmbluse täieliku põiklõike makroskoopiline uurimine peab näitama täielikku sulatust ükskõik millise happega töödeldud pinnal ning koostedefektide, oluliste suletiste ega muude defektide esinemine ei ole lubatud.

Kahtluse korral tuleb kahtlast kohta mikroskoopiliselt uurida.

2.5.   Metallmahuti keevisõmbluse välispinna uurimine

2.5.1.   Nimetatud uuring tehakse pärast keevisõmbluse valmimist.

Uuritav keevitatud pind peab olema hästi valgustatud ning rasva- ja tolmuvaba, metalltagi jääkideta ja kaitsekatteta.

2.5.2.   Keevitatud metalli kokkusulamine põhimetalliga peab olema sile ning söövitusevaba. Keevitatud pinnal ja keevise lähedal ei või olla mõrasid, sooni või poorseid laike. Keevitatud pind peab olema korrapärane ja ühetasane. Kui on kasutatud põkk-keevist, siis ei tohi liigpaksus ületada 1/4 õmbluse laiusest.

2.6.   Lahtise tule katse

2.6.1.   Üldine teave

Lahtise tule katse eesmärk on näidata, et projektis ettenähtud tulekaitsesüsteemiga varustatud mahuti ei lõhke ettenähtud tuletingimuste juures katsetamisel. Tootja peab kirjeldama täieliku tulekaitsesüsteemi toimimist, sealhulgas ettenähtud langust atmosfäärirõhuni. Käesoleva katse nõuded loetakse täidetuks, kui mahutil on järgmised algmahutiga ühised omadused:

a)

sama tüübikinnituse omanik;

b)

sama kuju (silinder, erikuju);

c)

sama materjal;

d)

sama suur või suurem seina paksus;

e)

sama või väiksem läbimõõt (ballooni puhul);

f)

sama või väiksem kõrgus (erikujulise mahuti puhul);

g)

sama suur või väiksem välispind;

h)

sama lisaseadmete konfiguratsioon (2).

2.6.2.   Mahutite paigutamine

a)

Tootja paigutab mahuti projektis ettenähtud asendisse nii, et mahuti põhi jääb tuleallikast umbes 100 mm kaugusele.

b)

Sulava korgi (rõhuvabastusseadme) lahtise tulega kokkupuutumise vältimiseks kasutatakse kaitset. Kaitse ei tohi olla sulava korgiga (rõhuvabastusseadmega) otseses kokkupuutes.

c)

Ettenähtud tulekaitsesüsteemi osade hulka mittekuuluva klapi, liitmiku või toru mis tahes tõrge katse jooksul muudab tulemuse kehtetuks.

d)

Lühemad kui 1,65 m pikkused mahutid: mahuti keskkoht paigutatakse tuleallika keskkohaga kohakuti.

e)

1,65 m pikkused või pikemad mahutid: kui mahuti ühte otsa on paigaldatud rõhuvabastusseade, peab tuleallikas algama mahuti teisest otsast. Kui mahutil on rõhuvabastusseadmed mõlemas otsas või ühes või mitmes kohas mahuti küljel, tuleb tuleallika keskkoht paigutada kahe teineteisest suurimal horisontaalsel kaugusel asuva rõhuvabastusseadme vahelise lõigu keskpunkti kohale.

2.6.3.   Tuleallikas

1,65 m pikkune ühtlase tule allikas peab heitma leeki kogu mahuti pinnale.

Tuleallikas võib kasutada mis tahes kütust tingimusel, et see annab ühtlast kuumust, mis on piisav, et hoida ettenähtud katsetemperatuure kuni mahuti mahajahutamiseni. Tule paigutus tuleb registreerida piisavalt täpselt, et mahuti soojuskoormus oleks hiljem taastatav. Tuleallika mis tahes tõrge või väär toimimine muudab tulemuse kehtetuks.

2.6.4.   Temperatuuri ja rõhu mõõtmine

Lahtise tule katses tuleb mõõta järgmist:

a)

tule temperatuur vahetult mahuti all, piki mahuti põhja, vähemalt kahes kohas, mis ei paikne teineteisest kaugemal kui 0,75 m;

b)

seina temperatuur mahuti põhjas;

c)

seina temperatuur kuni 25 mm kaugusel rõhuvabastusseadmest;

d)

seina temperatuur mahuti peal, tuleallika keskkohas;

e)

rõhk mahutis.

Termoelementide lahtise tulega kokkupuutumise vältimiseks kasutatakse metallist kaitset. Teise variandina võib termoelemendid panna metallblokkidesse, mis on väiksemad kui 25 mm2. Termoelementide temperatuurid ja mahuti rõhk registreeritakse kahesekundiliste või lühemate intervallidega.

2.6.5.   Üldised katsenõuded

a)

Mahuti täidetakse 80 % ulatuses LPGga (kaubanduslik kütus) ja mahutit katsetatakse lubatud rõhul horisontaalasendis.

b)

Vahetult pärast süütamist peab tuli tekitama mahuti pinnale leegi tuleallika pikkuse 1,65 m ulatuses ja üle kogu mahuti.

c)

Viie minuti jooksul pärast süütamist peab vähemalt üks termoelement näitama vahetult mahuti all temperatuuri vähemalt 590 °C. Seda temperatuuri hoitakse kogu ülejäänud katse jooksul, kuni mahutis enam ülerõhku ei ole.

d)

Ümbritsevad tingimused (nt vihm, mõõdukas/tugev tuul vms) ei tohi katsetingimusi mõjutada.

2.6.6.   Katse tulemused

a)

Mahuti lõhkemine muudab katse tulemuse kehtetuks.

b)

Kui rõhk on katse ajal suurem kui 3 700 kPa, st 136 % kaitseklapi seaderõhust (2 700 kPa), muudab see katse tulemuse kehtetuks.

Rõhk vahemikus 3 000 kuni 3 700 kPa muudab katse tulemuse kehtetuks üksnes juhul, kui täheldatakse nähtavat plastilist deformatsiooni.

c)

Kui kaitsesüsteemi toimimine ei vasta tootja spetsifikatsioonile ja põhjustab katsetingimuste nõrgenemise, muudab see katse tulemuse kehtetuks.

d)

Komposiitmahuti puhul on LPG ohjatud eraldumine mahuti pinna kaudu lubatav. Gaasilise LPG eraldumine kahe minuti jooksul pärast katse algust või eraldumine mahus, mis ületab 30 liitrit minutis, muudab katse tulemuse kehtetuks.

e)

Tulemused esitatakse katse kokkuvõttes ja peavad iga mahuti puhul sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

i)

mahuti konfiguratsiooni kirjeldus;

ii)

mahuti ja rõhuvabastusseadme paigutuse foto;

iii)

kohaldatud meetod, sealhulgas mõõtmistevaheline ajavahemik;

iv)

tule süütamisest kuni LPG ja tegeliku rõhu väljalaskmiseni kulunud aeg;

v)

atmosfäärirõhu saavutamiseks kulunud aeg;

vi)

rõhu- ja temperatuurijoonised.

2.7.   Löökpaindeteim

2.7.1.   Üldine teave

Tootja valikul võib kõik löökpaindeteimid teha ühe ja sama mahutiga või iga katse erineva mahutiga.

2.7.2.   Katsemenetlus

Selles katses kasutatakse vedelikuna vee ja glükooli segu või muud madala külmumistemperatuuriga vedelikku, mis ei muuda mahuti materjali omadusi.

Mahutit, mis on täidetud vedelikuga, mille mass on võrdne LPG massiga mahuti 80 % täitmise korral ning tuletatud mass on 0,568 kg/l, tõugatakse paralleelselt selle sõiduki pikiteljega (x-telg joonisel 1), millesse mahuti kavatsetakse paigaldada, kiirusel V = 50 km/h jäiga kiilu vastu, mis on kinnitatud horisontaalselt, mahuti liikumisega ristisunnas.

Kiil paigaldatakse nii, et mahuti raskuskese tabab kiilu keskkohta.

Kiilu nurk α peab olema 90° ja kokkupõrkepunkt ümar, maksimaalse raadiusega 2,5 mm.

Kiilu pikkus L peab olema vähemalt võrdne mahuti laiusega seoses mahuti liikumisega katse ajal. Kiilu kõrgus H peab olema vähemalt 600 mm.

Joonis 1

Löökpaindeteimi menetluse kirjeldus

Image

Kui mahutit võib sõidukisse paigaldada rohkem kui ühes asendis, tuleb katsetada iga asendit.

Pärast seda katset tehakse mahutile välislekke katse vastavalt käesoleva lisa punktile 2.3.6.3.

2.7.3.   Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.3 sätestatud välislekke katse nõuetele.

2.7.4.   Korduvkatsetamine

Löökpaindeteimi tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.8.   Kukkumiskatse

2.8.1.   Katsemenetlus

Ühe valmismahutiga tehakse kukkumiskatse ümbritseva õhu temperatuuril ilma sisemise rõhu ja paigaldatud klappideta. Pind, millele mahutid kukutatakse, peab olema ühtlane horisontaalne betoonist platvorm või põrand.

Kukutamiskõrgus (Hd) on 2 m (mahuti madalaimast punktist mõõdetuna).

Üht ja sama tühja mahutit kukutatakse:

a)

horisontaalasendis;

b)

vertikaalasendis kummalegi otsale;

c)

45° nurga all.

Pärast kukkumiskatset tehakse mahutitele survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt käesoleva lisa punkti 2.3.6.1 nõuetele.

2.8.2.   Katse tõlgendamine

Mahutid peavad vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.1 sätestatud ümbritseva õhu temperatuuril tehtava survetsüklikatse nõuetele.

2.8.3.   Korduvkatsetamine

Kukkumiskatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.9.   Pöördkangi jõumomendikatse

2.9.1.   Katsemenetlus

Mahuti korpust pingestatakse pööramissuunale vastupidises suunas ja mõlemale pöördkangile avaldatakse jõumomenti, mis on kaks korda suurem tootja poolt klapile või rõhuvabastusseadmele ettenähtud jõumomendist, kõigepealt keermestatud ühenduse sulgemise suunas, siis avamise suunas ja lõpuks jälle sulgemise suunas.

Seejärel tehakse mahutile välislekke katse vastavalt käesoleva lisa punkti 2.3.6.3 nõuetele.

2.9.2.   Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.3 kindlaks määratud välislekke katse nõuetele.

2.9.3.   Korduvkatsetamine

Pöördkangi jõumomendikatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.10.   Happelise keskkonna katse

2.10.1.   Katsemenetlus

Valmismahutil, milles on rõhk 3 000 kPa, lastakse 100 tunni jooksul kokku puutuda 30 %-lise väävelhappelahusega (akuhape suhtelise tihedusega 1,219). Katse ajal peab vähemalt 20 % mahuti kogupinnast olema väävelhappelahusega kaetud.

Seejärel tehakse mahutile lõhkemiseni survestamine vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2.

2.10.2.   Katse tõlgendamine

Mõõdetud lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 85 % mahuti lõhkemisrõhust.

2.10.3.   Korduvkatsetamine

Happelise keskkonna katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.11.   Ultraviolettkiirguse katse

2.11.1.   Katsemenetlus

Kui mahuti on päikesevalguse käes (ka klaasi taga), võib ultraviolettkiirgus polümeermaterjale kahjustada. Sellepärast peab tootja tõendama, et väliskihi materjal suudab oma 20-aastase kasutusea jooksul ultraviolettkiirgusele vastu pidada.

a)

Kui väliskiht on mehaanilise (kande-)funktsiooniga, tuleb mahutile pärast ultraviolettkiirguse katset teha lõhkemiseni survestamine vastavalt käesoleva lisa punkti 2.2 nõuetele.

b)

Kui väliskihil on kaitsev toime, peab tootja tõendama, et kiht püsib 20 aastat terve, et kaitsta selle all paiknevaid struktuurikihte ultraviolettkiirguse eest.

2.11.2.   Katse tõlgendamine

Kui väliskihil on mehaaniline funktsioon, peab mahuti vastama käesoleva lisa punktis 2.2 sätestatud lõhkemiseni survestamise nõuetele.

2.11.3.   Korduvkatsetamine

Ultraviolettkiirguse katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.


(1)  Need katsekehad võib võtta ühelt mahutilt.

Märkus 1:

tüübikinnituseks esitatakse kuus mahutit.

Märkus 2:

ühel prototüübil määratakse kindlaks mahuti mahutavus ja mahuti iga osa seina paksus.

(2)  Lisaseadmete lisamine ning nende muutmine ja laiendamine on võimalik ilma uue katsetamiseta tingimusel, et need ei avalda tõenäoliselt olulist ebasoodsat mõju ja nendest teatatakse mahutile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus võib nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli. Mahuti ja selle lisaseadmete konfiguratsiooni kirjeldus sätestatakse lisa 2B liites 1.

Liide 1

Joonis 1

Pikisuunaliste põkk-keeviste põhitüübid

Image

Joonis 2

Ringsuunaline põkk-keevis

Image

Joonis 3

Keevisnaastplaatide näidised

Image

Joonis 4

Äärikuga keevisvõrude näidised

Image

Liide 2

Joonis 1

Piki- ja ringõmblustega mahutid, katsekehade asukoht

Image

a)

Põhimaterjali tõmbekatse

b)

Põhja põhimaterjali tõmbekatse

c)

Pikiõmbluse tõmbekatse

d)

Ringõmbluse tõmbekatse

e)

Pikiõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud

f)

Pikiõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud

g)

Ringõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud

h)

Ringõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud

(m1, m2)

Makroskoopilised osad läbi klapi ümbrismuhvi/plaadi keevisõmbluse (küljele paigaldatud ventiiliplokk)

Joonis 2a

Ainult ringõmblustega ja küljele paigaldatud ventiiliplokkidega mahutid; katsekehade asukoht

Image

a) või b)

Põhimaterjali tõmbekatse

d)

Ringõmbluse tõmbekatse

g)

Ringõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud

h)

Ringõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud

(m1, m2)

Makroskoopilised osad läbi klapi ümbrismuhvi/plaadi keevisõmbluse (küljele paigaldatud ventiiliplokk)

Joonis 2b

Üksnes ringõmblustega ning mahuti otsa paigaldatud ümbrismuhvi/plaadiga mahutid

Image

(m1, m2)

Makroskoopilised osad läbi klapi ümbrismuhvi/plaadi keevisõmbluse

(Vaadake katsekehade teisi asukohti jooniselt 2a)

Liide 3

Joonis 1

Paindekatse illustratsioon

Image

Joonis 2

Keevise suhtes ristsuunalise tõmbekatse katsekeha

Image

Liide 4

Image

Märkus:

ovaloidpõhjade puhul

Formula

H/D ja kujuteguri C vaheline seos

Image

Kujuteguri C väärtused, kui H/D on vahemikus 0,20–0,25

H/D ja kujuteguri C vaheline seos

Image

Kujuteguri C väärtused, kui H/D on vahemikus 0,25–0,50

H/D

C

 

H/D

C

0,25

1,000

0,38

0,612

0,26

0,931

0,39

0,604

0,27

0,885

0,40

0,596

0,28

0,845

0,41

0,588

0,29

0,809

0,42

0,581

0,30

0,775

0,43

0,576

0,31

0,743

0,44

0,572

0,32

0,714

0,45

0,570

0,33

0,687

0,46

0,568

0,34

0,667

0,47

0,566

0,35

0,649

0,48

0,565

0,36

0,633

0,49

0,564

0,37

0,621

0,50

0,564

Märkus: vaheväärtuste leidmiseks võib kasutada lineaarset interpoleerimist.

Liide 5

ERIANUMATE NÄIDISED

Image

Elliptiline anum

Toroidaalne anum

Image

Ühendatud kaksikanum

Image

Eraldatud kaksikanum

Image

Liide 6

MATERJALIDE KATSEMEETODID

1.   Kemikaalikindlus

Täiskomposiitmahuti valmistamiseks kasutatavaid materjale tuleb katsetada toatemperatuuril 72 tunni jooksul vastavalt standardile ISO 175.

Keemilist vastupidavust on lubatud tõendada ka kirjanduse andmetele tuginedes.

Kontrollida tuleb kokkusobivust järgmiste keskkondadega:

a)

pidurivedelik;

b)

aknapesuvedelik;

c)

jahutusvedelik;

d)

pliivaba bensiin;

e)

deioniseeritud vee, naatriumkloriidi (massiprotsent 2,5 % ± 0,1 %), kaltsiumkloriidi (massiprotsent 2,5 % ± 0,1 %) ja pH taseme 4,0 ± 0,2 saavutamiseks piisava koguse väävelhappe lahus.

Katse nõuetekohasuse tingimused

a)

Venivus:

termoplastse materjali venivus peab pärast katsetamist olema vähemalt 85 % algsest venivusest. Elastomeeri venivus peab pärast katsetamist olema suurem kui 100 %.

b)

Struktuurikomponendid (nt kiud):

Struktuurikomponentide jääktugevus peab pärast katsetamist olema vähemalt 80 % algsest tõmbetugevusest.

c)

Mittestruktuurikomponendid (nt kattekiht):

nähtavad mõrad ei ole lubatud.

2.   Komposiidi struktuur

a)   Põhiainesse lisatud kiud

Tõmbeomadused:

ASTM 3039

kiu ja vaigu komposiidid

ASTM D2343

klaas, aramiidkiud (klaaskiu tõmbeomadused)

ASTM D4018.81

süsinik (filamentaarniidi tõmbeomadused) erimärkusega põhiaine kohta

Nihkeomadused:

ASTM D2344

(paralleelkiudkomposiidi kihtidevaheline nihketugevus lühikese kangi meetodil)

b)   Kuivad kiud isotensoidse kujuga anumal

Tõmbeomadused:

ASTM D4018.81

süsinik (filamentaarniit), muud kiud

3.   Kaitsekiht

Ultraviolettkiirgus kahjustab polümeermaterjali, mis on otseselt päikesevalguse käes. Olenevalt paigaldusest peab tootja tõendama kaitsekihi vastupidavust.

4.   Termoplastosad

Termoplastosa Vicat' pehmenemistemperatuur peab olema kõrgem kui 70 °C. Struktuurikomponentide puhul peab Vicat' pehmenemistemperatuur olema vähemalt 75 °C.

5.   Termokõvastuvad osad

Termokõvastuva osa Vicat' pehmenemistemperatuur peab olema kõrgem kui 70 °C.

6.   Elastomeerosad

Elastomeerosa klaasistumistemperatuur (Tg) peab olema madalam kui – 40 °C. Klaasistumistemperatuuri katsetatakse vastavalt standardile ISO 6721 „Plastid – dünaamiliste mehaaniliste omaduste määramine“. Tg algus tuletatakse elastsusmooduli ja temperatuuri diagrammist, määrates kindlaks temperatuuri, mille puhul lõikuvad kaks puutujat, mis tähistavad diagrammi kallakuid enne ja pärast olulist jäikusekadu.


11. LISA

GAASI SISSEPRITSESEADMETE VÕI GAASISEGISTITE VÕI -PIHUSTITE JA KÜTUSEJUHIKU TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Gaasi sissepritseseade või -pihusti

1.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.

1.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1 ja klass 0

1.3.   Klassifikatsioonirõhk:

Klass 0

:

avaldatud töörõhk

Klass 1

:

3 000 kPa

1.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

1.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2.1, isolatsiooniklassi käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, toite väljalülitumist käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.4.1, soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded).

1.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

2.   Gaasi sissepritseseade või gaasisegisti

2.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.

2.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

 

Klass 2: osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 450 kPa;

 

Klass 2A: osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 120 kPa;

2.3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa

2.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C, kui pump on paigaldatud mahutist väljapoole.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

2.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.2.1, isolatsiooniklassi käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, toite väljalülitumist käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.4.1, soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded).

2.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

3.   Kütusejuhik

3.1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.18.

3.2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

kütusejuhikud võivad kuuluda klassi 0, 1, 2 või 2A.

3.3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

:

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

:

3 000 kPa

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa

3.4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

3.5.   Üldised projekteerimiseeskirjad: (ei kasutata)

3.6.   Kohaldatavad katsemenetlused

3.6.1.

Klassi 0 ja 1 kuuluvad kütusejuhikud

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

3.6.2.

Klassi 2 ja/või 2A kuuluvad kütusejuhikud

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


12. LISA

GAASI SISSEPRITSESEADME(TE)GA ÜHENDAMATA GAASIDOSAATORI TÜÜBIKINNITUST KÄSITLEVAD SÄTTED

1.   Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

 

Klass 2: osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 450 kPa;

 

Klass 2A: osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 120 kPa;

3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted.

 

punkt 6.15.4, soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded);

 

punkt 6.15.5, ülerõhu möödavooluklapi ohutus.

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Märkused

Gaasidosaatori osad (klass 2 või 2A) peavad olema lekkekindlad ning asjaomase osa väljalaskeava(d) suletud.

Ülerõhukatsel peavad kõik väljalaskeavad, sealhulgas jahutusvedeliku kambri väljalaskeavad, olema suletud.


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


13. LISA

RÕHU- JA/VÕI TEMPERATUURIANDURI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Mõiste:

 

rõhuandur: vt käesoleva eeskirja punkt 2.13.

 

temperatuuriandur: vt käesoleva eeskirja punkt 2.13.

2.   Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

rõhu- ja temperatuuriandurid võivad kuuluda klassi 0, 1, 2 või 2A.

3.   Klassifikatsioonirõhk:

klassi 0 kuuluvad osad

:

avaldatud töörõhk

klassi 1 kuuluvad osad

:

3 000 kPa

klassi 2 kuuluvad osad

:

450 kPa

klassi 2A kuuluvad osad

:

120 kPa

4.   Arvutuslikud temperatuurid:

– 20 °C kuni 120 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.   Üldised projekteerimiseeskirjad:

 

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

 

punkt 6.15.4.1, soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded).

 

punkt 6.15.6.2, gaasivoolu takistamine.

6.   Kohaldatavad katsemenetlused

6.1.

Klassi 0 ja 1 kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)

Vastupidavus kuivale kuumusele

15. lisa, punkt 13 (*)

Osooniga vanandamine

15. lisa, punkt 14 (*)

Roomavus

15. lisa, punkt 15 (*)

Temperatuuritsükkel

15. lisa, punkt 16 (*)

6.2.

Klassi 2 või 2A kuuluvad osad

Ülerõhukatse

15. lisa, punkt 4

Välisleke

15. lisa, punkt 5

Kõrge temperatuur

15. lisa, punkt 6

Madal temperatuur

15. lisa, punkt 7

LPGga kokkusobivus

15. lisa, punkt 11 (*)

Korrosioonikindlus

15. lisa, punkt 12 (**)


(*)  Üksnes mittemetallosade puhul.

(**)  Üksnes metallosade puhul.


14. LISA

ELEKTROONILISE KONTROLLPLOKI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Elektrooniline kontrollplokk võib olla mis tahes seade, mis kontrollib mootori LPG vajadust ning sulgeb kütusetoru purunemise ja/või mootori seiskumise korral LPG seadmestiku kaugjuhitava(d) hooldusklapi(d), sulgklapid ja kütusepumba.

2.   Mootori seiskumise järgne sulgklappide sulgemise viivitus ei tohi olla pikem kui viis sekundit.

2.1.   Ilma et see piiraks eespool olevate punktide 1 ja 2 nõuete kohaldamist, võivad kaugjuhitavad hooldusklapid ja sulgklapid jääda avatud asendisse automaatsete seiskumisfaaside vältel.

3.   Elektrooniline kontrollplokk peab vastama elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 10 02-seeria muudatustes, või samaväärsetele nõuetele.

4.   Sõiduki seadmestiku elektririke ei tohi põhjustada ühegi klapi juhitamatut avanemist.

5.   Elektroonilise kontrollploki väljund peab elektritoite väljalülitamisel või eemaldamisel olema passiivne.


15. LISA

KATSEMENETLUSED

1.   Klassifikatsioon

1.1.   Sõidukites kasutatavad LPG osad klassifitseeritakse maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.

1.2.   Osa klass määrab, millised katsed tuleb osa või selle koostisosa tüübikinnituseks teha.

2.   Kohaldatavad katsemenetlused

Tabelis 1 on näidatud vastavalt klassifikatsioonile kohaldatavad katsemenetlused.

Tabel 1

Katse

Klass 0

Klass 1

Klass 2(A)

Klass 3

Punkt

Ülerõhk

x

x

x

x

4.

Välisleke

x

x

x

x

5.

Kõrge temperatuur

x

x

x

x

6.

Madal temperatuur

x

x

x

x

7.

Pesa leke

x

x

 

x

8.

Kulumise/funktsionaalne katse

x

x

 

x

9.

Töökatse

x

 

 

x

10.

LPGga kokkusobivus

x

x

x

x

11.

Korrosioonikindlus

x

x

x

x

12.

Vastupidavus kuivale kuumusele

x

x

 

x

13.

Osooniga vanandamine

x

x

 

x

14.

Roomavus

x

x

 

x

15.

Temperatuuritsükkel

x

x

 

x

16.

Soojuskandjaga kokkusobivus

x

 

x

 

17.

3.   Üldnõuded

3.1.   Lekkekatsed tuleb teha rõhu all oleva gaasiga, nagu õhk või lämmastik.

3.2.   Hüdraulilise surve katseks nõutava rõhu saamiseks võib kasutada vett või muud vedelikku.

3.3.   Kõik katseväärtused peavad asjakohasel juhul viitama kasutatavale katsekeskkonnale.

3.4.   Lekkekatse ja hüdraulilise surve katse kestus ei tohi olla lühem kui üks minut.

3.5.   Kõik katsed tuleb teha toatemperatuuril 20 ± 5 °C, kui ei ole osutatud teisiti.

4.   Ülerõhukatse hüdraulilistes tingimustes

LPGd sisaldav osa peab vähemalt ühe minuti jooksul kõrgrõhuosa väljalaske suletud asendis vastu pidama tabelis 1 sätestatud (klassifikatsioonirõhust 2,25 korda kõrgemale) hüdraulilisele katserõhule ilma nähtavate rebenemise või püsiva moonutuse märkideta.

Näidised, millega on eelnevalt sooritatud käesoleva lisa punkti 9 vastupidavuskatse, tuleb ühendada hüdraulilise surve allikaga. Hüdraulilise surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega.

Tabelis 2 on näidatud klassifikatsioonirõhk ja ülerõhukatses vastavalt klassifikatsioonile kasutatav rõhk.

Tabel 2

Osa klassifikatsioon

Klassifikatsioonirõhk [kPa]

Hüdraulilise katse rõhk ülerõhukatse puhul [kPa]

Klass 0

WP

2,25-kordne töörõhk

Klass 1

3 000

6 750

Klass 3

3 000 või töörõhk

6 750 või 2,25-kordne töörõhk

Klass 2A

120

270

Klass 2

450

1 015

5.   Välislekke katse

5.1.   Osa peab punktis 5.3 kirjeldatud viisil, nullrõhu ja tabelis 3 näidatud rõhu vahemikku jääva õhusurvega katsetamisel olema vaba leketest toru- ja korpusetihendite ning muude ühenduste kaudu, samuti ei tohi ilmneda valumi poorsust. Eespool kirjeldatud tingimused on täidetud, kui on täidetud punkti 5.4 nõuded.

5.2.   Katse tuleb teha järgmistes tingimustes:

a)

toatemperatuuril;

b)

minimaalsel töötemperatuuril;

c)

maksimaalsel töötemperatuuril.

Maksimaalne ja minimaalne töötemperatuur on esitatud lisades.

5.3.   Kõnealuse katse jooksul on katsetatav seade ühendatud (maksimaalsest rõhust 1,5 korda kõrgema ning klassi 3 kuuluva osa puhul maksimaalsest klassifikatsioonirõhust 2,25 korda kõrgema) aerostaatilise rõhu allikaga. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhkudest vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada automaatventiili ja katsetatava näidise vahele. Kasutatava katserõhu all tuleb näidis viia lekke tuvastamiseks vee alla või kasutada muud samaväärset katsemeetodit (voolu mõõtmine või rõhu langetamine).

Tabel 3

Klassifikatsioonirõhk ja klassifikatsioonile vastav lekkekatse rõhk

Osa klassifikatsioon

Klassifikatsioonirõhk

[kPa]

Katserõhk välislekke katse puhul

[kPa]

Klass 0

Töörõhk

1,5 WP

Klass 1

3 000

4 500

Klass 2A

120

180

Klass 2

450

675

Klass 3

3 000

6 750

5.4.   Välisleke peab olema väiksem kui lisades kirjeldatud nõuetes ette nähtud; kui lekkepiiranguid ei ole sätestatud, peab see olema väiksem kui 15 cm3/h, kui väljalase on suletud ja gaasirõhk on võrdne lekkekatse rõhuga.

6.   Kõrge temperatuuri katse

LPGd sisaldav osa ei tohi lisas nimetatud maksimaalsel töötemperatuuril lekkekatse rõhuga (eespool olev punkt 5.3, tabel 3) võrdsel gaasirõhul väljalaske suletud asendis lekkida rohkem kui 15 cm3/h. Osa hoitakse sel temperatuuril vähemalt kaheksa tundi.

7.   Madala temperatuuri katse

LPGd sisaldav osa ei tohi minimaalsel töötemperatuuril (– 20 °C) lekkekatse rõhuga (eespool olev punkt 5.3, tabel 3) võrdsel gaasirõhul väljalaske suletud asendis lekkida rohkem kui 15 cm3/h. Osa hoitakse sel temperatuuril vähemalt kaheksa tundi.

8.   Pesa lekke katse

8.1.   Järgmised pesa lekke katsed tuleb sooritada hooldusklappide või täiteseadmega, millega on eelnevalt tehtud punktis 5 kirjeldatud välislekke katse.

8.1.1.   Pesa lekke katsed tehakse nii, et näidisklapi sisselase on ühendatud aerostaatilise rõhu allikaga, klapp on suletud ja väljalase avatud. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhkudest vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada automaatventiili ja katsetatava näidise vahele. Kui ei ole teisiti märgitud, tuleb kasutatava katserõhu avaldamisel teha tähelepanekuid lekke kohta, mis võib ilmneda vee alla kastetud avatud väljalaskeava puhul.

8.1.2.   Vastavus punktide 8.2–8.8 nõuetele määratakse kindlaks toru ühendamisega klapi väljalaskeavasse. Selle väljalasketoru lahtine ots asetatakse tagurpidi keeratud mõõtesilindrisse, mis on kalibreeritud kuupsentimeetrites. Tagurpidi silinder tuleb sulgeda veekindla tihendiga. Aparatuur tuleb reguleerida nii, et:

a)

väljalasketoru ots asub mõõtesilindris umbes 13 mm üle veetaseme ja

b)

vesi mõõtesilindri sees ja sellest väljas on samal tasemel. Kui aparatuur on nii seatud, tuleb registreerida veetase mõõtesilindris. Kui klapp on suletud asendis, nagu tavapärase kasutuse puhul eeldatav, juhitakse klapi sisselaskesse vähemalt kaheminutilise katseperioodi jooksul ettenähtud katserõhul õhku või lämmastikku. Selle aja jooksul tuleb vajadusel mõõtesilindri vertikaalasendit kohandada, et hoida selle sees ja sellest väljas sama veetaset.

Katseajavahemiku lõpus ja olukorras, kus veetase mõõtesilindri sees ja sellest väljas on samal tasemel, registreeritakse veetase uuesti. Ruumala muutusest mõõtesilindri sees arvutatakse lekkemäär järgmise valemi abil:

Formula

kus:

V1

=

lekkemäär, õhu või lämmastiku leke kuupsentimeetrites tunnis;

Vt

=

ruumala suurenemine mõõtesilindris katse ajal;

t

=

katse kestus minutites;

P

=

õhurõhk katse ajal (kPa);

T

=

ümbritseva õhu temperatuur katse ajal (K).

8.1.3.   Eespool kirjeldatud meetodi asemel võib lekke mõõtmiseks kasutada ka katsetatava klapi sisselaskele paigaldatud vooluhulgamõõturit. Vooluhulgamõõtur peab suutma täpselt näidata kasutatava katsevedeliku puhul maksimaalseid lubatud lekkemäärasid.

8.2.   Suletud asendis peab sulgklapi pesa olema lekkevaba rõhuvahemikus 0 – 3 000 kPa või 0 kuni WP vastavalt klapi klassifikatsioonirõhule.

8.3.   Vormi säilitava pesaga tagasilöögiklapp ei tohi suletud asendis lekkida aerostaatilise rõhu vahemikus 50 – 3 000 kPa.

8.4.   Metall-metall-tüüpi pesaga tagasilöögiklapp ei tohi suletud asendis katserõhuni (eespool olev punkt 5.3, tabel 3) ulatuva sisselaskerõhu juures lekkida rohkem kui 0,50 dm3/h.

8.5.   Täiteseadme koostus kasutatava ülemise tagasilöögiklapi pesa peab suletud asendis olema lekkevaba aerostaatilise rõhu vahemikus 50 – 3 000 kPa.

8.6.   Suletud asendis peab hooldusliitmiku pesa olema lekkevaba rõhuvahemikus 0 – 3 000 kPa.

8.7.   Gaasitoru kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 3 000 kPa või kuni WP vastavalt klapi klassifikatsioonirõhule.

8.8.   Kaitseklapil (suruklapil) ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 2 600 kPa.

9.   Kulumiskatse

9.1.   Täiteseade või hooldusklapp peab pärast käesoleva eeskirja lisades ettenähtud korduva avamise ja sulgemise tsükleid vastama punktides 5 ja 8 sätestatud lekkekatse nõuetele.

9.2.   Sulgklappi katsetatakse väljalaske suletud asendis. Klapi kere täidetakse n-heksaaniga ja klapi sisselaskele avaldatakse survet 3 000 kPa või WP vastavalt klapi klassifikatsioonirõhule.

9.3.   Kulumiskatset sooritatakse kiirusega kuni kümme korda minutis. Sulgklapi puhul peab sulgemise jõumoment vastama klapi käitamiseks kasutatava käsiratta, mutrivõtme või muu vahendi suurusele.

9.4.   Eespool punktis 5 kirjeldatud välislekke katse ja punktis 8 kirjeldatud pesa lekke katse tuleb teha kohe pärast kulumiskatset.

9.5.   Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) kulumiskatse

9.5.1.   Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) peab vastu pidama 6 000 täieliku täitmise tsüklile.

9.6.   Rõhuregulaatori ja aurusti kulumiskatse

Alljärgneva menetluse kohasel katsetamisel peab regulaator riketeta vastu pidama 50 000 tsüklit.

a)

Regulaatoriga tehakse 95 % tsüklite koguarvust toatemperatuuril ja klassifikatsiooniõhul. Iga tsükkel koosneb gaasivoolust kuni stabiilse väljundrõhu saavutamiseni, mille järel gaasivool keeratakse rõhuregulaatori järel paikneva sulgeklapi abil 1 sekundi jooksul kinni kuni stabiilse sulgemisrõhu saavutamiseni. Stabiilset väljundrõhku määratletakse kui seaderõhku ± 15 % vähemalt 5 s jooksul.

b)

Regulaatori sisselaskerõhk reguleeritakse 1 protsendil tsüklite koguarvust toatemperatuuril 100 protsendilt klassifikatsioonirõhult 50 protsendile. Iga tsükkel peab kestma vähemalt 10 s.

c)

Alapunktis a kirjeldatud menetlust korratakse 120 °C juures klassifikatsioonirõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

d)

Alapunktis b kirjeldatud menetlust korratakse 120 °C juures klassifikatsioonirõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

e)

Alapunktis a kirjeldatud menetlust korratakse – 20 °C juures ja 50 protsendil klassifikatsioonirõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

f)

Alapunktis b kirjeldatud menetlust korratakse – 20 °C juures ja 50 protsendil klassifikatsioonirõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

g)

Pärast kõikide alapunktides a, b, c, d, e ja f kirjeldatud katsete lõpuleviimist peab regulaator olema lekkekindel (nagu on eespool punktis 5 kirjeldatud välislekke katse puhul) temperatuuril – 20 °C ja toatemperatuuril ning temperatuuril + 120 °C.

10.   Töökatsed

10.1.   (Gaasitoru) kaitseklapi töökatse

10.1.1.   Kaitseklappide puhul tuleb väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu katse teha iga suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapi kolme näidisega. Sama kolme klapi komplekti kasutatakse ka vooluhulga katsetes järgmistes punktides osutatud muude vaatluste tegemiseks.

Punktides 10.1.2 ja 10.1.4 kirjeldatud 1. ja 3. katse käigus tehakse kõigile kolmele katsetatavale klapile vähemalt kaks järjestikust väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu vaatlust.

10.1.2.   Kaitseklappide väljalaske alguse rõhk ja taassulgumisrõhk – 1. katse

10.1.2.1.   Enne vooluhulga katset peab kõigi kolme sama suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapinäidise väljalaske alguse rõhk olema + 3 % piires rõhkude keskmisest, kuid mitte ühegi klapi väljalaske alguse rõhk ei tohi olla madalam kui 95 % ega kõrgem kui 105 % klapile märgitud seaderõhust.

10.1.2.2.   Kaitseklapi taassulgumisrõhk peab enne vooluhulga katset olema vähemalt 50 % eelnevalt vaadeldud väljalaske alguse rõhust.

10.1.2.3.   Kaitseklapp tuleb ühendada õhu- või muu aerostaatilise rõhu allikaga, mis suudab hoida tegelikku rõhku vähemalt 500 kPa üle katsetatavale klapile märgitud seaderõhu. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada katsetatava klapi ja automaatventiili vahele. Väljalaske alguse rõhku ja taassulgumisrõhku tuleb vaadelda läbi maksimaalselt 100 mm sügavuse vesiluku.

10.1.2.4.   Pärast klapi väljalaske alguse rõhu registreerimist tuleb rõhku suurendada väljalaske alguse rõhuga võrreldes piisavalt palju, et tagada klapi pesast väljumine. Seejärel tuleb sulgklapp tihedalt sulgeda ja hoolikalt jälgida vesilukku ja rõhumõõturit. Rõhk, mille juures mullid vees lakkavad, registreeritakse klapi taassulgumisrõhuna.

10.1.3.   Kaitseklappide vooluhulk – 2. katse

10.1.3.1.   Kõigi kolme sama suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapinäidise vooluhulk peab jääma 10 % piiresse suurimast registreeritud hulgast.

10.1.3.2.   Ühegi klapi vooluhulga katse ajal ei tohi esineda märke värinast ega muudest ebanormaalsetest töötingimustest.

10.1.3.3.   Iga klapi läbipuhkerõhk peab olema vähemalt 65 % algselt registreeritud väljalaske alguse rõhust.

10.1.3.4.   Kaitseklapi vooluhulga katse tuleb teha vooluhulga kindlaksmääramise rõhul, mis on 120 % maksimaalsest seaderõhust.

10.1.3.5.   Kaitseklapi vooluhulga katsetamisel kasutatakse mõõtediafragmaga ääriktüüpi vooluhulgamõõturit, mis on nõuetekohaselt projekteeritud ja kalibreeritud ning ühendatud piisava mahu ja rõhuga õhu etteandeallikaga. Kasutatav vooluhulgamõõtur võib erineda käesolevas eeskirjas kirjeldatust ning muud aerostaatilise voolu keskkonda kui õhk tohib kasutada tingimusel, et lõpptulemus on sama.

10.1.3.6.   Vooluhulgamõõtur tuleb paigutada nii, et mõõtediafragma ees ja taga on piisavalt pikk torulõik, või muul moel, sh suunurite abil, et vältida mõõtediafragma juures häireid seoses mõõtediafragma ja kasutatavate torude läbimõõtude suhtega.

Äärikud, mille vahele mõõtediafragma on kinnitatud, peavad olema varustatud manomeetriga ühendatud harutorudega. Kõnealune mõõteriist näitab rõhkude vahet kahel pool mõõtediafragmat ning seda näitu kasutatakse vooluhulga arvutamisel. Sellele mõõtediafragmast allavoolu paiknevale mõõtetoru lõigule paigaldatakse kalibreeritud rõhumõõtur. Nimetatud mõõtur näitab voolurõhku ja ka seda näitu kasutatakse vooluhulga arvutamisel.

10.1.3.7.   Mõõtetoruga ühendatakse mõõtediafragmast allavoolu temperatuurinäitur, mis näitab kaitseklappi voolava õhu temperatuuri. Selle mõõteriista näitu kasutatakse arvutuses õhuvoolu temperatuuri korrigeerimiseks baastemperatuurile 15 °C. Valitsev atmosfäärirõhk määratakse baromeetri abil.

Baromeetri näit liidetakse õhuvoolu manomeetrilisele rõhule. Saadud absoluutrõhk lisatakse samamoodi vooluarvutusse. Vooluhulgamõõturile avalduvat õhurõhku reguleeritakse sobiva ventiiliga, mis paigaldatakse vooluhulgamõõturist eespool asuvasse õhu etteande torustikku. Katsetatav kaitseklapp tuleb ühendada vooluhulgamõõturi väljalaskeotsaga.

10.1.3.8.   Kui kõik ettevalmistused vooluhulga katseks on tehtud, tuleb õhu etteande toru ventiil aeglaselt avada ning katsetatavale klapile avalduvat rõhku suurendada sobiva vooluhulga kindlaksmääramise rõhuni. Selle aja jooksul tuleb rõhk, mille juures klapp avaneb, registreerida avanemisrõhuna.

10.1.3.9.   Eelnevalt määratud vooluhulga kindlaksmääramise rõhku tuleb hoida lühiajaliselt konstantsena seni, kuni mõõteriistade näidud stabiliseeruvad. Voolurõhu mõõturi, rõhkude vahe manomeetri ja voolava õhu temperatuurinäituri näidud registreeritakse samaaegselt. Seejärel alandatakse rõhku seni, kuni väljalase klapist lõpeb.

Rõhk, millel väljalase lõpeb, registreeritakse klapi läbipuhkerõhuna.

10.1.3.10.   Katsetatava kaitseklapi õhuvooluhulk arvutatakse registreeritud andmete ja vooluhulgamõõturi mõõtediafragma teadaoleva koefitsiendi põhjal järgmise valemi abil:

Formula

kus:

Q

=

kaitseklapi vooluhulk (m3/min) absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C;

Fb

=

vooluhulgamõõturi mõõtediafragma alustegur absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C;

HUF

=

voolava õhu temperatuuri tegur, mille abil registreeritud temperatuur korrigeeritakse baastemperatuurile 15 °C;

h

=

mõõturi mõõtediafragma rõhkude vahe (kPa);

p

=

kaitseklapile avalduv õhuvoolurõhk (kPa) (registreeritud manomeetriline rõhk, millele on liidetud baromeetrirõhk);

60

=

nimetaja, millega võrrand konverteeritakse ühikust m3/h ühikuks m3/min.

10.1.3.11.   Kolme kaitseklapi keskmine vooluhulk lähima viie ühikuni ümardatuna loetakse vastava suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapi vooluhulgaks.

10.1.4.   Kaitseklappide väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu ülekontrollimine – 3. katse

10.1.4.1.   Pärast vooluhulga katseid peab kaitseklapi väljalaske alguse rõhk olema vähemalt 85 % ja taassulgumisrõhk vähemalt 80 % eespool punktis 10.1.2 kirjeldatud 1. katses registreeritud väljalaske alguse rõhust.

10.1.4.2.   Need katsed tuleb teha umbes üks tund pärast vooluhulga katset, lähtudes eespool punktis 10.1.2 kirjeldatud 1. katse menetlusest.

10.2.   Ülevooluklapi töökatse

10.2.1.   Ülevooluklapp peab töötama vahemikus kuni 10 % üle ja kuni 20 % alla tootja ettenähtud sulgemisvooluhulga ning automaatselt sulguma, kui rõhkude vahe kahel pool klappi on allpool kirjeldatud töökatsetes väiksem kui 100 kPa.

10.2.2.   Katsed tehakse klapi iga suuruse ja mudeli kolme näidisega. Üksnes vedelikuga kasutamiseks ettenähtud klappi katsetatakse veega, muul juhul tehakse katsed nii õhu kui ka veega. Iga vertikaalses, horisontaalses ja pöördasendis paigaldatud näidisega tuleb teha eraldi katse, välja arvatud punktis 10.2.3 osutatud juhul. Õhuga katsed tuleb teha ilma, et katsenäidise väljalaskega oleks ühendatud toru või muu takistus.

10.2.3.   Ühes asendis paigaldamiseks ettenähtud klappi võib katsetada ainult ettenähtud asendis.

10.2.4.   Õhuga katsetamisel kasutatakse mõõtediafragmaga ääriktüüpi vooluhulgamõõturit, mis on nõuetekohaselt projekteeritud ja kalibreeritud ning ühendatud piisava mahu ja rõhuga õhu etteandeallikaga.

10.2.5.   Katsenäidis tuleb ühendada vooluhulgamõõturi väljalaskega. Katsenäidise sissevoolule tuleb sulgumisrõhu mõõtmiseks paigaldada manomeeter või kalibreeritud rõhumõõtur, mis fikseerib näidud sammuga kuni 3 kPa.

10.2.6.   Katse tehakse, suurendades vooluhulgamõõturit läbivat õhuvoolu väga aeglaselt seni, kuni tagasilöögiklapp sulgub. Sulgumise hetkel tuleb registreerida rõhkude vahe kahel pool vooluhulgamõõturi mõõtediafragmat ja rõhumõõturi sulgumisrõhu näit. Seejärel arvutatakse voolukiirus sulgumisel.

10.2.7.   Kasutada võib muud tüüpi vooluhulgamõõtureid ja muud gaasi kui õhk.

10.2.8.   Veega katse puhul kasutatakse vedeliku vooluhulgamõõturit (või sellega samaväärset mõõteriista), mis paigaldatakse vajaliku voolu tekitamiseks piisava rõhuga torustikule. Seadmestikku peab kuuluma sisselaske piesomeeter või toru, mis on katsetatavast klapist vähemalt ühe suuruse võrra suurem, ning vooluhulgamõõturi ja piesomeetri vahele tuleb paigaldada voolu reguleerimise ventiil. Ülevooluklapi sulgumisel tekkiva rõhulöögi mõju vähendamiseks võib kasutada voolikut või hüdrostaatilist kaitseklappi või mõlemat.

10.2.9.   Katsenäidis tuleb ühendada piesomeetri väljalaskeotsaga. Sulgumisrõhu mõõtmiseks tuleb katsenäidise sissevoolu harutorule ühendada manomeeter või aeglustustüüpi kalibreeritud rõhumõõtur, mis võimaldavad näite vahemikus 0–1 440 kPa. Ühendamiseks kasutatakse rõhumõõturi ja harutoru vahelist kummivoolikut; rõhumõõturi sisselaskele paigaldatakse klapp, mis võimaldab õhku seadmestikust välja lasta.

10.2.10.   Enne katset tuleb voolu reguleerimise ventiil vähesel määral avada, hoides rõhumõõturi väljalaskeklappi avatuna, et eemaldada õhk seadmestikust. Seejärel väljalaskeklapp suletakse ja sooritatakse katse, suurendades voolu aeglaselt seni, kuni tagasilöögiklapp sulgub. Katse ajal peab rõhumõõtur olema paigutatud katsenäidisega samale tasandile. Sulgemise hetkel tuleb registreerida voolukiirus ja sulgumisrõhk. Ajal, mil ülevooluklapp on suletud asendis, tuleb registreerida voolu lekke- või möödavoolumäär.

10.2.11.   Täiteseadme koostus kasutatav ülevooluklapp peab allpool kirjeldatud katses automaatselt sulguma, kui rõhkude vahe ei ületa 138 kPa.

10.2.12.   Need katsed tehakse klapi iga suuruse kolme näidisega. Katsed tehakse õhuga ning iga näidisega tehakse eraldi katse vertikaalses ja horisontaalses asendis. Katsed tehakse eespool punktides 10.2.4–10.2.7 kirjeldatud viisil, ühendades katsenäidisega täiteseadme voolikuliitmiku ja hoides ülemist tagasilöögiklappi avatud asendis.

10.3.   Täitmiskiiruse katse

10.3.1.   Mahuti täitumist piirava seadme tööd katsetatakse täitmiskiirustel 20, 50 ja 80 l/min või kuni maksimaalse voolukiiruseni sissevoolu absoluutrõhul 700 kPa.

10.4.   Täitumispiiraja kulumiskatse

Mahuti täitumist piirav seade peab vastu pidama 6 000 täielikule maksimaalse täitmise tsüklile.

10.4.1.   Kohaldamisala

Kõikide seadmete suhtes, mis piiravad mahuti täitumist ja töötavad ujuki põhimõttel ning millele tehtud katsed tõendavad, et:

 

seade piirab mahuti täitumist kuni 80 %-ni mahuti mahutavusest;

 

seade ei võimalda suletud asendis mahutit täita suurema kiirusega kui 0,5 l/min;

 

kohaldatakse punktis 10.5.5 või 10.5.6 sätestatud üht katsemenetlust, tagamaks, et seadme ehitus talub eeldatavaid dünaamilisi vibratsioonipingeid ning et kasutamisel vibratsioonikeskkonnas ei halvene seadme töö ega teki talitlushäireid.

10.5.   Vibratsioonikatse menetlus

10.5.1.   Seadmed ja paigaldusmeetodid

Katsetatav objekt kinnitatakse vibratsiooniseadme külge – kas otse vibratsioonierguti või üleminekuplaadi külge – tavapäraste kinnitusvahenditega või jäiga kinnitusega, mis suudab edasi anda ettenähtud vibratsioonitingimused. Kiirendus- või amplituuditaseme ja sageduse mõõtmiseks ja/või registreerimiseks kasutatava seadme mõõtetäpsus peab olema vähemalt 10 % mõõdetavast väärtusest.

10.5.2.   Menetluse valik

Tüübikinnitusasutuse valikul tehakse katsed kas punktis 10.5.5 kirjeldatud A menetluse või allolevas punktis 10.5.6 kirjeldatud B menetluse kohaselt.

10.5.3.   Üldine teave

Järgmised katsed tehakse piki katsetatava objekti kõiki kolme ortogonaalset telge.

10.5.4.   Menetlus A

10.5.4.1.   Resonantsiotsing

Täitumispiiraja resonantssagedused määratakse kindlaks, muutes ettenähtud piirides aeglaselt tekitatava vibratsiooni sagedust vähendatud katsenivool, kuid piisava amplituudiga, et objekti ergutada. Sinusoidaalse resonantsi otsingu võib teha, kasutades tsüklikatse jaoks ettenähtud katsenivood ja tsükliaega, tingimusel et resonantsiotsingu aeg arvatakse allolevas punktis 10.5.4.3 nõutavasse tsüklikatse aja hulka.

10.5.4.2.   Resonantsi viivituskatse

Katsetatavat objekti vibreeritakse piki iga telge 30 minutit kõige suurematel punkti 10.5.5.1 kohaselt kindlaksmääratud resonantssagedustel. Katsenivoo on 1,5 g (14,7 m/s2). Kui mis tahes teljel leitakse rohkem kui neli olulist resonantssagedust, valitakse selle katse jaoks neli kõige suuremat resonantssagedust. Kui resonantssagedus katse ajal muutub, registreeritakse muutumise aeg ning sagedust korrigeeritakse viivitamatult, et säilitada tippresonantsiseisund. Registreeritakse lõplik resonantssagedus. Viivituskatse koguaeg arvatakse punktis 10.5.4.3 nõutud tsüklikatse aja hulka.

10.5.4.3.   Sinusoidaalne tsüklikatse

Katsetatavale objektile rakendatakse kolme tunni jooksul harmoonilist võnkumist piki iga ortogonaalset telge järgmistel tingimustel:

 

kiirendusnivoo 1,5 g (14,7 m/s2);

 

sagedusala 5–200 Hz;

 

sagedusala läbimise aeg 12 minutit.

Tekitatava vibratsiooni sagedust muudetakse ettenähtud sagedusala piires logaritmiliselt.

Sagedusala läbimiseks ettenähtud aeg hõlmab liikumist madalaimast kõrgeima sageduseni ja tagasi.

10.5.5.   Menetlus B

10.5.5.1.   Katse tehakse harmoonilise võnkumise stendil püsival kiirendusel 1,5 g ja vahemikus 5–200 Hz vahelduval sagedusel. Katse kestus on iga punktis 10.5.4 osutatud telje puhul viis tundi. Sagedusala 5–200 Hz kaetakse kummaski suunas 15 minuti jooksul.

10.5.5.2.   Kui katset ei tehta püsiva kiirenduse stendi abil, võib sagedusala 5–200 Hz jagada 11 pooloktavribaks, millest igaüks kaetakse püsiamplituudiga, nii et teoreetiline kiirendus on vahemikus 1–2 g (g = 9,8 m/s2).

Iga riba võnkeamplituud on järgmine.

Amplituud (mm)

(harjaväärtus)

Sagedus (Hz)

(kiirendus = 1 g)

Sagedus (Hz)

(kiirendus = 2 g)

10

5

7

5

7

10

2,50

10

14

1,25

14

20

0,60

20

29

0,30

29

41

0,15

41

57

0,08

57

79

0,04

79

111

0,02

111

157

0,01

157

222

Iga riba kaetakse mõlemas suunas kahe minuti jooksul, kokku iga riba kohta 30 minutit.

10.5.6.   Spetsifikatsioon

Pärast üht eespool kirjeldatud vibratsioonikatse menetlust ei tohi seadmel esineda mehaanilisi rikkeid ning seade loetakse vibratsioonikatse nõuetele vastavaks üksnes juhul, kui tema parameetrite väärtused:

 

täitumistase suletud asendis;

 

suletud asendis lubatud täituvus

 

ei ületa ettenähtud piire ega vibratsioonikatse menetluse eelnevaid väärtusi rohkem kui 10 %.

11.   Sünteetiliste materjalide LPGga kokkusobivuse katse

11.1.   Vedela LPGga kokkupuutuv sünteetiline osa ei tohi ülemääraselt muuta ruumala ega väheneda massis.

Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

a)

keskkond: n-pentaan;

b)

temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

c)

sissekastmisaeg: 72 tundi.

11.2.   Nõuded:

 

maksimaalne ruumala muutus 20 %.

 

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

12.   Korrosioonikindlus

12.1.   LPGd sisaldav metallosa peab kõigi ühenduste suletud asendis vastama puntides 4, 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast 144-tunnist standardi ISO CD 9227 kohast soolveekatset

või valikulist katset:

12.1.1.   LPGd sisaldav metallosa peab kõigi ühenduste suletud asendis vastama punktides 4, 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast IEC 68-2-52 Kb standardi kohast soolveekatset: soolveeudu katse.

Katsemenetlus

 

Enne katset tuleb asjaomane osa tootja juhiste järgi puhastada. Kõik ühendused tuleb sulgeda. Katse jooksul asjaomast osa ei käitata.

 

Seejärel piserdatakse asjaomast osa kahe tunni vältel soolalahusega, mis sisaldab 5 massiprotsenti NaCl, milles on alla 0,3 % lisandeid, ja 95 % destilleeritud või demineraliseeritud vett, mille temperatuur on 20 °C. Pärast piserdamist hoitakse osa 168 tundi temperatuuril 40 °C suhtelisel niiskusel 90–95 %. Seda tegevust korratakse neli korda.

 

Pärast katset puhastatakse osa ja kuivatatakse ühe tunni vältel temperatuuril 55 °C. Seejärel hoitakse osa enne edasist katsetamist nelja tunni vältel võrdlustingimustes.

12.2.   LPGd sisaldav vasest või valgevasest osa peab vastama punktide 4, 5, 6 ja 7 lekkekatsete nõuetele pärast standardi ISO CD 6957 kohaselt kõigi ühenduste suletud asendis 24 tundi ammoniaagis hoidmist.

13.   Vastupidavus kuivale kuumusele

Katse tuleb teha vastavalt standardile ISO 188. Katsekeha hoitakse 168 tundi õhus, mille temperatuur võrdub maksimaalse töötemperatuuriga.

Lubatud tõmbetugevuse muutus ei tohi ületada + 25 %.

Lubatud katkevenivuse muutus ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

 

maksimaalne suurenemine 10 %;

 

maksimaalne vähenemine 30 %.

14.   Osooniga vanandamine

14.1.   Katse tuleb teha vastavalt standardile ISO 1431/1.

Katsekeha, mida pingestatakse 20 % venimiseni, hoitakse 72 tundi õhus temperatuuriga 40 °C ning osoonikontsentratsiooniga 50 osakest 100 miljoni kohta.

14.2.   Katsekeha ei tohi praguneda.

15.   Roomavus

Vedelat LPGd sisaldav mittemetallosa peab vastama punktide 5, 6 ja 7 lekkekatsete nõuetele pärast seda, kui osale on vähemalt 96 tunni vältel temperatuuril 120 °C avaldatud hüdraulilist survet, mis on 2,25 korda kõrgem maksimaalsest töörõhust. Katses võib kasutada vett või mis tahes muud hüdraulilist vedelikku.

16.   Temperatuuritsüklikatse

LPGd sisaldav mittemetallosa peab vastama punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast 96-tunnist temperatuuritsüklikatset maksimaalsel lubatud rõhul minimaalselt töötemperatuurilt maksimaalse töötemperatuurini, nii et ühe tsükli kestus on 120 minutit.

17.   Mittemetallosade kokkusobivus soojuskandjaga

17.1.   Katsenäidised asetatakse 168 tunniks temperatuuril 90 °C soojuskandjasse ja kuivatatakse seejärel 48 tunni vältel temperatuuril 40 °C. Katses kasutatav soojuskandja koosneb 50 % veest ja 50 % etüleenglükoolist.

17.2.   Katse tulemust loetakse rahuldavaks, kui ruumala muutus on väiksem kui 20 %, massi muutus väiksem kui 5 %, tõmbetugevuse muutus väiksem kui – 25 % ja katkevenivuse muutus vahemikus – 30 % ja + 10 %.


16. LISA

M2- JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITE LPG MÄRGISTUST REGULEERIVAD SÄTTED

Image

Märgis paigaldatakse kleebisena, mis peab olema ilmastikukindel.

Kleebise värv ja mõõtmed peavad vastama järgmistele nõuetele.

Värvid

Taust

:

roheline

Äär

:

valge või peegeldav valge

Tähed

:

valge või peegeldav valge

Mõõtmed

Raami laius

:

4–6 mm

Tähtede kõrgus

:

≥ 25 mm

Tähtede paksus

:

≥ 4 mm

Kleebise laius

:

110–150 mm

Kleebise kõrgus

:

80–110 mm

Kleebise keskel peavad olema tähed „LPG“.


17. LISA

HOOLDUSLIITMIKU MÄRGISTUST REGULEERIVAD SÄTTED AINULT HOOLDETÖÖDEKS

Image

Märgis paigaldatakse kleebisena, mis peab olema ilmastikukindel.

Kleebise värv ja mõõtmed peavad vastama järgmistele nõuetele.

Värvid:

Taust

:

punane

Tähed

:

valge või peegeldav valge

Mõõtmed

Tähtede kõrgus

:

≥ 5 mm

Tähtede paksus

:

≥ 1 mm

Kleebise laius

:

70–90 mm

Kleebise kõrgus

:

20–30 mm

Kleebise keskel peab olema tekst „AINULT HOOLDETÖÖDEKS“.


Top