Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 67 – ühtsed sätted, mis käsitlevad I. kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnitust; II. kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega [2016/1829]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 14. täiendus – jõustumiskuupäev: 9. oktoober 2014

SISUKORD

EESKIRI

I osa.   Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate M- ja N-kategooria mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnitus

II osa.   Kütusena veeldatud naftagaasi kasutamiseks eriseadmetega varustatud M- ja N-kategooria sõidukite tüübikinnitus seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega

LISAD

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldamisalasse kuuluvad

2.   MÕISTED JA OSADE KLASSIFIKATSIOON

Sõidukites kasutatavad LPG osad klassifitseeritakse maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi, nagu näidatud joonisel 1.

Käesolev eeskiri ei käsitle LPG osi, mis on projekteeritud atmosfäärirõhust vähem kui 20 kPa kõrgema maksimaalse töörõhu jaoks.

Osa võib koosneda mitmest koostisosast, mis kuuluvad vastavalt maksimaalsele töörõhule ja funktsioonile eri klassidesse.

Joonis 1

Klassifitseerimine maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Rõhk“– atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, kui ei ole teisiti nimetatud.

2.1.1.   „Tarnerõhk“– väljareguleeritud rõhk ühtlase gaasitemperatuuri 15 °C juures.

2.1.2.   „Katserõhk“– rõhk, milleni asjaomane osa viiakse tüübikinnituskatse käigus.

2.1.3.   „Lubatud rõhk (WP)“– maksimaalne rõhk, mille jaoks asjaomane osa on projekteeritud ja mille alusel määratakse kindlaks osa tugevus.

2.1.4.   „Töörõhk“– rõhk normaalsetel töötingimustel.

2.1.5.   „Maksimaalne töörõhk“– töö käigus osale avalduv maksimaalne rõhk.

2.1.6.   „Klassifikatsioonirõhk“– maksimaalne lubatud töörõhk vastavalt osa klassifikatsioonile.

2.2.   „Eriseadmed“– järgmised seadmed:

2.3.   „Mahuti“– veeldatud naftagaasi hoidmiseks mõeldud mis tahes anum.

Mahuti võib olla:

„Täiskomposiitmahuti“ – üksnes komposiitmaterjalidest valmistatud ning mittemetalse vooderdisega mahuti.

„Mahutite partii“ – maksimaalselt 200 sama tüüpi mahutit, mis on järjestikku toodetud samal tootmisliinil.

2.4.   „Mahuti tüüp“– mahutid, mis ei erine üksteisest järgmiste 10. lisas nimetatud omaduste poolest:

2.5.   „Mahutile kinnitatud lisaseadmed“– järgmised seadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud:

„Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)“ – seade, mis piirab mahuti täitumist 80 %-ni mahutavusest.

„Tasemeindikaator“ – mahutis oleva vedeliku taseme kontrollimise seade.

„Kaitseklapp (suruklapp)“ – seade, mis piirab rõhu suurenemist mahutis.

2.5.3.1.   „Rõhuvabastusseade“– seade, mille eesmärk on kaitsta mahutit tulekahju korral lõhkemise eest, lastes mahutis olevat LPGd välja.

„Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga“ – seade, mis võimaldab alustada ja peatada LPG etteandmist aurustile/rõhuregulaatorile; kaugjuhitav tähendab, et hooldusklappi juhitakse elektroonilise juhtseadme abil; kui sõiduki mootor ei tööta, on klapp suletud; ülevooluklapp on seade, mis piirab LPG voolu.

„Kütusepump“ – seade, mis alustab vedela LPG etteandmist mootorile, suurendades kütusepumba etteanderõhuga mahuti rõhku.

„Multiklapp“ – punktides 2.5.1–2.5.3 ja 2.5.8 nimetatud kõikidest või mõnedest lisaseadmetest koosnev seade.

„Gaasikindel kaitsekest“ – seade, mis kaitseb lisaseadmeid ja suunab mis tahes lekke sõidukist välja.

Elektrijuhtmete läbiviik (kütusepump/ajamid/kütusetasemeandur).

„Tagasilöögiklapp“ – seade, mis võimaldab vedela LPG voolu ühes suunas ja takistab selle voolu vastassuunas.

2.6.   „Aurusti“– seade, mis aurustab LPG vedelast gaasilisse olekusse.

2.7.   „Rõhuregulaator“– seade, mis alandab ja reguleerib veeldatud naftagaasi rõhku.

2.8.   „Sulgklapp“– LPG voolu peatav seade.

2.9.   „Gaasitoru kaitseklapp“– seade, mis takistab rõhu suurenemist torudes üle eelnevalt kindlaksmääratud taseme.

2.10.   „Gaasi sissepritseseade või pihusti või gaasisegisti“– seade, mis võimaldab vedela või aurustatud LPG sisestamist mootorisse.

2.11.   „Gaasidosaator“– seade, mis mõõdab ja/või jaotab gaasi voolu mootorisse ning mis võib olla ühendatud gaasi sissepritseseadmega või eraldi.

2.12.   „Elektrooniline kontrollplokk“– seade, mis kontrollib mootori LPG tarvet ja avariist või mootori seiskumisest tingitud kütusetoru purunemise korral sulgeb automaatselt LPG seadmestiku sulgklappide toite.

2.13.   „Rõhu- või temperatuuriandur“– seade, mis mõõdab rõhku või temperatuuri.

2.14.   „LPG filter“– LPGd filtreeriv seade; filtrit saab teiste osadega integreerida.

2.15.   „Painduvad voolikud“– voolikud, mis edastavad LPGd kas vedelas või aurustatud olekus erinevatel rõhkudel ühest punktist teise.

2.16.   „Täiteseade“– seade, mis võimaldab mahutit täita; täiteseade võib olla integreeritud mahuti täitumise kontrollventiiliga (80 %) või olla sõidukist väljaspool asuv kaugtäiteseade.

2.17.   „Hooldusliitmik“– kütusemahuti ja mootori vahelise kütusetorustiku liitmik. Kui ainuküttega sõidukil lõpeb kütus, võib mootorit käitada hooldusliitmikuga ühendatava kütusemahuti abil.

2.18.   „Kütusejuhik“– kütuse sissepritseseadet ühendav toru või torustik.

2.19.   „Veeldatud naftafaas (LPG)“– toode, mis põhiliselt koosneb järgmistest süsivesinikest:

propaan, propeen (propüleen), tavaline butaan, isobutaan, isobutüleen, buteen (butüleen) ja etaan.

Euroopa standardis EN 589:1993 on sätestatud nõuded ja katsemeetodid Euroopa Standardikomitee (CEN) liikmesriikides turustatava ja tarnitava, mootorsõidukites kasutatava LPG kohta.

2.20.   „Voolikukoost“– painduva vooliku ja ühenduste koost.

I OSA

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE M- JA N-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKITE ERISEADMETE TÜÜBIKINNITUS

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Eriseadmete tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või -märgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel tuleb esitada eriseadmete näidised.

Nõudmise korral tuleb esitada täiendavad näidised.

4.   MÄRGISTUSED

4.1.   Kõikidel tüübikinnituse saamiseks esitatud osadel peab olema tootja kaubanimi või -märk ja tüüp, mittemetallist osade puhul ka tootmiskuu ja -aasta; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.2.   Kõikidel seadmetel peab olema piisavalt ruumi tüübikinnitusmärgi, sealhulgas osa klassifikatsiooni (vt lisa 2A) ja klassi 0 osade puhul ka lubatud rõhu (WP) jaoks; see koht on näidatud punktis 3.2.2 osutatud joonistel.

4.3.   Iga mahuti külge peab olema keevitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega:

4.4.   Lisaks punktide 4.1 ja 4.2 sätetele kasutatakse kaugjuhitava hooldusklapi ja kaugjuhitava sulgklapi puhul järgmisi lisatähiseid, mis vastavad vastavalt 3. lisa punktile 4.7 või 7. lisa punktile 1.7.

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmete näidised vastavad käesoleva eeskirja punktide 6.1–6.13 nõuetele, antakse asjaomastele seadmetele tüübikinnitus.

5.2.   Igale kinnituse saanud seadmetüübile antakse tüübikinnitusnumber. Esimesed kaks numbrit (praegu 01 vastavalt 13. novembril 1999 jõustunud muudatuste seeriale 01) tähistavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige hilisemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele seadmetüübile.

5.3.   Teade LPG seadmete tüübile või osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud vormi. Kui teade käsitleb mahutit, lisatakse lisa 2B 1. liide.

5.4.   Igale seadmele, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadmetüübile, tuleb lisaks eespool punktides 4.1 ja 4.3 kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

5.6.   Käesoleva eeskirja lisas 2A on esitatud näidis tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

5.7.   Klassi 0 osa puhul tuleb eespool punktis 5.4 nimetatud tüübikinnitusmärgi lähedal esitada ka töörõhk.

6.   LPG SEADMETE ERI OSI KÄSITLEVAD SPETSIFIKATSIOONID

6.1.   Üldsätted

Kütusena LPGd kasutavate sõidukite eriseadmed peavad toimima nõuetekohaselt ja ohutult.

Seadmete materjalid, mis puutuvad kokku LPGga, peavad sobima LPGga kasutamiseks.

Seadmete koostisosi, mille nõuetekohast ja ohutut toimimist võivad mõjutada LPG, kõrge rõhk või vibratsioon, tuleb katsetada käesoleva eeskirja lisades kirjeldatud viisidel. Eelkõige tuleb täita punktide 6.2–6.13 nõudeid.

Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saavate LPG seadmete paigaldus peab vastama elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 10 muudatuste seerias 02, või samaväärsetele nõuetele.

6.2.   Nõuded mahutitele

LPG mahutitele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja 10. lisa sätetele.

6.3.   Mahutile kinnitatud lisaseadmeid käsitlevad sätted

6.3.1.   Mahutil peavad olema järgmised lisaseadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud (multiklapp või -klapid):

6.3.2.   Vajadusel võib mahutil olla gaasikindel kaitsekest.

6.3.3.   Mahuti võib ajamite/LPG kütusepumba tarbeks olla varustatud elektrijuhtmete läbiviiguga.

6.3.4.   Mahuti sisse võib olla paigaldatud LPG kütusepump.

6.3.5.   Mahutil võib olla tagasilöögiklapp.

6.3.6.   Mahutil peab olema rõhuvabastusseade. Rõhuvabastusseadmena võib kinnitada järgmised seadmed või funktsioonid:

6.3.7.   Punktides 6.3.1–6.3.6 nimetatud lisaseadmetele antakse tüübikinnitus vastavalt järgmistele sätetele:

6.4. – 6.14.   Teiste osadega seotud sätted

Tabelis 1 nimetatud muudele osadele antakse tüübikinnitus vastavalt tabelis märgitud lisade sätetele.

Tabel 1

6.15.   Osade üldised projekteerimiseeskirjad

6.15.1.   Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) käsitlevad sätted

6.15.1.1.   Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) sulguri ja ujuki vaheline ühendus ei tohi tavalistes kasutustingimustes deformeeruda.

6.15.1.2.   Kui mahuti täitumise kontrollventiilil (80 %) on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 4 500 kPa.

6.15.1.3.   Sulgur, millega on varustatud seade, mis piirab 80 %-ni (+ 0/– 5 %) sellise mahuti täitumist, mille jaoks mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) on projekteeritud, peab vastu pidama rõhule 6 750 kPa. Suletud asendis ei tohi täitmiskiirus 700 kPa rõhuvahe juures ületada 500 cm3 minutis. Ventiili tuleb testida kõikidel mahutitel, millele see paigaldatakse, või tootja peab arvutuste abil tõendama, mis tüüpi mahutitele ventiil sobib.

6.15.1.4.   Kui mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) ujukit ei sisalda, peab täitmise jätkamine pärast ventiili sulgemist muutuma võimatuks, kui täitmiskiirus ületab 500 cm3 minutis.

6.15.1.5.   Seadmel peab olema püsimärgistus, mis näitab mahuti tüüpi, mille jaoks ventiil on projekteeritud, läbimõõtu ja nurka ning, kui see on asjakohane, paigalduskohta.

6.15.2.   Et vältida osa purunemisel elektrisädemeid purunemispinnal, peavad LPGga kokkupuutuvad elektriseadmed vastama järgmistele tingimustele:

Isolatsioonitakistus peab olema > 10 ΜΩ.

6.15.2.1.   Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40.

6.15.2.2.   Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 54.

6.15.2.3.   Isoleeritud ja kindla elektriühenduse tagamiseks peavad elektrijuhtmete läbiviigud (kütusepump/ajamid/kütusetasemeandur) olema õhutiheda liitega.

6.15.3.   Elektritoitel/välisel (hüdraulilise, pneumaatilise energia) toitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad erisätted

6.15.3.1.   Elektri-/välistoitel aktiveeritavad klapid (nt mahuti täitumise kontrollventiil (80 %), hooldusklapp, sulgklapid, tagasilöögiklapid, gaasitoru kaitseklapp, hooldusliitmik) peavad toite väljalülitamisel olema suletud asendis.

6.15.3.2.   Elektroonilise kontrollploki rikke või toitekatkestuse korral peab kütusepumba toide välja lülituma.

6.15.4.   Soojuskandja (sobivuse ja rõhuga seotud nõuded)

6.15.4.1.   Seadme materjalid, mis puutuvad töötamise ajal kokku seadme soojuskandjaga, peavad kõnealuse vedelikuga sobima ning olema projekteeritud nii, et need peavad vastu soojuskandja rõhule 200 kPa. Materjal peab vastama 15. lisa punktis 17 sätestatud nõuetele.

6.15.4.2.   Aurusti/rõhuregulaatori soojuskandjat sisaldav kamber peab olema lekkekindel rõhul 200 kPa.

6.15.5.   Kõrge ja madala rõhuga koostisosast koosnev osa peab olema projekteeritud nii, et takistada rõhu tõusu madala rõhuga koostisosas üle 2,25-kordse maksimaalse lubatud rõhu, mille juures seda on katsetatud. Paagi survega otse ühendatud osad peavad olema projekteeritud klassifikatsioonirõhule 3 000 kPa. Tuulutamine mootoriruumi ega sõidukist välja ei ole lubatud.

6.15.6.   Gaasivoolu takistamist käsitlevad erisätted

6.15.6.1.   1. klassi pump peab olema projekteeritud nii, et väljundsurve ei ületa mitte kunagi 3 000 kPa, nt kui torustik ummistub või sulgklapp ei avane. See võib toimuda pumba väljalülitamise või mahutisse ümbersuunamise teel.

Klassi 0 pump peab olema projekteeritud nii, et väljundsurve ei ületa mitte kunagi voolusuunda arvestades pumba taha jäävate osade töörõhku, nt kui torustik ummistub või sulgklapp ei avane. See võib toimuda pumba väljalülitamise või mahutisse ümbersuunamise teel.

6.15.6.2.   Rõhuregulaator/aurusti peab olema projekteeritud nii, et kui LPGd suunatakse regulaatorisse/aurustisse rõhu all ≤ 4 500 kPa ja regulaator ei tööta, on gaasivool takistatud.

6.15.7.   Gaasitoru kaitseklappi käsitlevad sätted

6.15.7.1.   Gaasitoru klassi 1 kaitseklapid peavad olema projekteeritud nii, et need avanevad rõhul 3 200 ± 100 kPa.

Gaasitoru klassi 0 kaitseklapid peavad olema projekteeritud nii, et need avanevad vajaduse korral toru töörõhul1,07 ± 100 kPa.

6.15.7.2.   Gaasitoru klassi 1 kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 3 000 kPa.

Gaasitoru klassi 0 kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket kuni toru töörõhuni.

6.15.8.   Kaitseklappi (suruklappi) käsitlevad sätted

6.15.8.1.   Kaitseklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse või mahuti peale piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.2.   Kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see avaneb rõhul 2 700 ± 100 kPa.

6.15.8.3.   Kaitseklapi vooluhulk, mis määratakse kindlaks suruõhu abil tavalisest töörõhust 20 % kõrgemal rõhul, peab olema vähemalt

Q ≥ 10,66 × A0,82

kus:

Voolukatse tulemused tuleb korrigeerida standardtingimustele:

6.15.8.4.   Kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 2 600 kPa.

6.15.8.5.   Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et see avaneb temperatuuril 120 ± 10 °C.

6.15.8.6.   Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et avatuna on tema vooluhulk:

Q ≥ 2,73 × A

kus:

Voolukatse tuleb teha sissevoolu absoluutsel õhurõhul 200 kPa ja temperatuuril 15 °C.

Voolukatse tulemused tuleb korrigeerida standardtingimustele:

absoluutsele õhurõhule 100 kPa ja temperatuurile 15 °C.

6.15.8.7.   Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahuti piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.8.   Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahutile nii, et see võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud.

6.15.8.9.   Rõhuvabastusseadet (kaitset) katsetatakse vastavalt 3. lisa punkti 7 sätetele.

6.15.9.   Kütusepumba energia hajumine

Minimaalse kütusetaseme juures, mil mootor veel töötab, ei tohi kütusepumba (-pumpade) tekitatud soojus põhjustada kaitseklapi avanemist.

6.15.10.   Täiteseadet käsitlevad sätted

6.15.10.1.   Täiteseadmel peab olema vähemalt üks pehme pesaga tagasilöögiklapp ning täiteseade peab olema projekteeritud nii, et seda ei ole võimalik demonteerida.

6.15.10.2.   Täiteseade peab olema kaitstud saastumise eest.

6.15.10.3.   Täiteseadme ühenduskoha ehitus ja mõõtmed peavad vastama 9. lisas esitatud joonistele.

Joonisel 5 näidatud täiteseadet kasutatakse üksnes M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg.

6.15.10.4.   Joonisel 4 näidatud täiteseadet võidakse kasutada ka M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg (6).

6.15.10.5.   Väline täiteseade ühendatakse mahutiga vooliku või toru abil.

6.15.10.6.   Kergesõidukite Euro-täiteseadet (9. lisa joonis 3) käsitlevad erisätted

6.15.10.7.   Raskeveokite Euro-täiteseadet (9. lisa joonis 5) käsitlevad erisätted

6.15.11.   Tasemeindikaatorit käsitlevad sätted

6.15.11.1.   Mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade peab olema kaudset tüüpi (näiteks magnetiline), paiknedes mahuti sise- ja väliskülje vahel. Kui mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade on otsest tüüpi, peaksid elektriühendused standardi IEC EN 60529:1997–06 kohaselt vastama IP 54 spetsifikatsioonile.

6.15.11.2.   Kui mahuti tasemeindikaatoril on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 3 000 kPa.

6.15.12.   Mahuti gaasikindlat kaitsekesta käsitlevad sätted

6.15.12.1.   Gaasikindla kaitsekesta väljalaskeava vaba koguläbimõõt peab olema vähemalt 450 mm2.

6.15.12.2.   Gaasikindel kaitsekest peab olema lekkekindel rõhul 10 kPa, kui ava(d) on suletud ja maksimaalne lubatud auruleke on 100 m3 tunnis, ning ilma püsiva deformatsioonita.

6.15.12.3.   Gaasikindel kaitsekest peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu rõhule 50 kPa.

6.15.13.   Kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga käsitlevad sätted

6.15.13.1.   Hooldusklappi käsitlevad sätted

6.15.13.1.1.   Kui hooldusklapp on ühendatud LPG kütusepumbaga, peab LPG mahuti andmesilt või multiklapp, kui see on olemas, kandma märget „SISALDAB PUMPA“ ja pumpa identifitseerivat tähist. LPG mahuti sees paiknevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40.

6.15.13.1.2.   Klassi 1 hooldusklapid peavad avatud ja suletud asendis vastu pidama rõhule 6 750 kPa. Klassi 0 hooldusklapid peavad avatud ja suletud asendis vastu pidama rõhule 2,25 WP.

6.15.13.1.3.   Hooldusklapp ei tohi suletud asendis võimaldada voolusuunalist siseleket. Tagasivoolu suunas on leke lubatud.

6.15.13.2.   Ülevooluklappi käsitlevad sätted

6.15.13.2.1.   Ülevooluklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse.

6.15.13.2.2.   Ülevooluklapp peab olema projekteeritud möödavooluklapiga, et võimaldada rõhkude võrdsustumist.

6.15.13.2.3.   Ülevooluklapp peab 90 kPA suuruse rõhuerinevuse korral voolu katkestama. Selle rõhuerinevuse juures ei tohi vool ületada 8 000 cm3/min.

6.15.13.2.4.   Kui ülevooluklapp on suletud asendis, ei tohi möödavooluklappi läbiv vool 700 kPa rõhuerinevuse juures ületada 500 cm3/min.

7.   LPG SEADMETE TÜÜBI MUUDATUSED JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast muudatusest LPG seadmete tüübis tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes andis tüübikinnituse. Seejärel võib kõnealune tüübikinnitusasutus kas:

7.2.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele eespool toodud punktis 5.3 määratletud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   (PUUDUB)

9.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust nõuetele tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

10.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt seadmetele antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 9 nõudeid ei täideta.

10.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkulepppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisale 2B vastavat teatisvormi.

11.   LPG SEADMETE ERI OSI KÄSITLEVAD ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

11.2.   Kolm kuud pärast 01-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid juhul, kui kinnitatav osa tüüp vastab käesolevale 01-seeria muudatusi sisaldavale eeskirjale.

11.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei või keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud kinnituse käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste alusel.

11.4.   Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja algversiooni alusel.

11.5.   Kaheteistkümne kuu möödumisel 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sellise osa tüübi müügist, mis ei vasta eeskirja 01-seeria muudatuste nõuetele, välja arvatud juhul, kui osa on ette nähtud asendusena paigaldamiseks kasutuses olevatele sõidukitele.

12.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud seadmetüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud teatise vormi.

13.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

II OSA

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD M- JA N-KATEGOORIA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUS SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

14.   MÕISTED

14.1.   Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

14.1.1.   „Sõiduki tüübikinnitus“– sõidukitüübi kinnitus seoses eriseadmete paigaldamisega veeldatud naftagaasi kasutamiseks sõiduki kütusena.

14.1.2.   „Sõidukitüüp“– sõiduk või sõidukitüüpkond, millele on paigaldatud eriseadmed LPG kasutamiseks kütusena ning mis ei erine üksteisest järgmiste omaduste poolest:

14.1.3.   „Automaatne seiskumisfaas“– ajavahemik, mille vältel sisepõlemismootor on kütuse säästmiseks automaatselt välja lülitunud ja see saab automaatselt jälle sisse lülituda.

15.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

15.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses eriseadmete paigaldamisega LPG kasutamiseks kütusena esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

15.2.   Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris: sõiduki kirjeldus, mis sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lisas 1 nimetatud asjakohaseid üksikasju.

15.3.   Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava tüübi näidissõiduk.

16.   TÜÜBIKINNITUS

16.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk on varustatud kõigi kütusena LPG kasutamiseks vajalike eriseadmetega ning vastab punkti 17 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

16.2.   Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis on eeskirja tehtud tüübikinnituse väljastamise ajaks.

16.3.   Teade LPGd kasutavale sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud vormi.

16.4.   Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb punktis 16.3 nimetatud tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavale ja kergesti juurdepääsetavale kohale kinnitada rahvusvaheline tüübikinnituse märk, mis koosneb järgmistest osadest:

16.5.   Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 16.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid, tähised ja nende alusel selles riigis, mis tüübikinnituse annab, varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 16.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa.

16.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

16.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

16.8.   Käesoleva eeskirja lisas 2C on esitatud näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

17.   KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE SÕIDUKITE ERISEADMETE PAIGALDAMISE NÕUDED

17.1.   Üldine teave

17.1.1.   Sõidukile paigaldatud LPG seadmed peavad töötama nii, et ei oleks ületatud töörõhk, mille jaoks seadmed on projekteeritud ja kinnitatud.

17.1.2.   Kõik seadmestiku koostisosad eraldi peavad olema saanud käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinnituse.

17.1.2.1.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.2 sätete kohaldamist, ei nõuta LPG elektroonilise kontrollploki jaoks eraldi tüübikinnitust juhul, kui LPG elektrooniline kontrollplokk on sisse ehitatud mootori elektroonilisse kontrollplokki ning selle suhtes kehtib käesoleva eeskirja II osa ja eeskirja nr 10 kohane sõidukisse paigaldamise tüübikinnitus. Sõiduki tüübikinnitus peab samuti vastama käesoleva eeskirja 14. lisas esitatud kohaldatavatele sätetele.

17.1.3.   Seadmestikus kasutatavad materjalid peavad sobima LPGga kasutamiseks.

17.1.4.   Kõik seadmestiku koostisosad peavad olema korralikult kinnitatud.

17.1.5.   LPG seadmestikus ei tohi esineda lekkeid.

17.1.6.   LPG seadmestik tuleb paigaldada selliselt, et see oleks parimal võimalikul moel kaitstud vigastuste, nagu liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, kruusast, peale- või mahalaadimisest või koorma paigalt liikumisest tulenevate vigastuste eest.

17.1.7.   LPG seadmestikuga ei tohi olla ühenduses muid seadmeid peale nende, mida on sõiduki mootori nõuetekohaseks toimimiseks tingimata vaja.

17.1.7.1.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 kohaldamist, võib M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitele, mille maksimaalne registrimass on > 3 500 kg või keretüüp on SA1, (8)  (9) sõitjateruumi kütmiseks paigaldada LPG seadmestikuga ühendatud küttesüsteemi.

17.1.7.2.   Punktis 17.1.7.1 nimetatud küttesüsteemi lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on küttesüsteem piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist.

17.1.7.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 sätete kohaldamist, võib tagavarasüsteemita ainukütusega sõiduki LPG seadmestikule paigaldada hooldusliitmiku.

17.1.7.4.   Eespool punktis 17.1.7.3 nimetatud hooldusliitmikku lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on hooldusliitmik piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist. Hooldusliitmik tuleb ühendada eraldi gaasikindla tagasilöögiklapiga nii, et käitada on võimalik üksnes mootorit.

17.1.7.5.   Ainukütusega sõidukitel, mis on varustatud hooldusliitmikuga, peab hooldusliitmiku läheduses olema käesoleva eeskirja 17. lisas kirjeldatud kleebis.

17.1.8.   LPG küttel töötavate M2- ja M3-kategooria sõidukite tähistamine

17.1.8.1.   M2- ja M3-kategooria sõidukitel peab olema käesoleva eeskirja 16. lisas kirjeldatud andmesilt.

17.1.8.2.   Andmesilt paigaldatakse M2- või M3-kategooria sõiduki ette ja taha ning parempoolse rooliga sõidukite vasakpoolsete uste ja vasakpoolse rooliga sõidukite parempoolsete uste välisküljele.

17.2.   Täiendavad nõuded

17.2.1.   Ükski LPG seadmestiku osa, sh nende osade kaitsematerjal, ei tohi sõidukist välja ulatuda, v.a täiteseade, juhul kui see ei ulatu kerepaneeli tingjoonest välja üle 10 mm.

17.2.2.   Kui LPG mahuti välja arvata, ei tohi ükski LPG seadmestiku osa, sealhulgas nende osade kaitsematerjal, ulatuda allapoole sõiduki alumist serva, välja arvatud juhul, kui sõiduki mõni muu osa paikneb 150 mm raadiuses allpool.

17.2.3.   Ükski LPG seadmestiku osa ei tohi asuda summutile või sarnasele soojaallikale lähemal kui 100 mm, v.a juhul, kui sellised osad on kuumuse vastu piisavalt kaitstud.

17.3.   LPG seadmestik

17.3.1.   LPG seadmestikku kuuluvad vähemalt järgmised osad:

17.3.2.   Seadmestikku võib kuuluda ka järgmisi osi:

17.3.3.   Eespool punktides 17.3.1.2–17.3.1.5 osutatud mahuti lisaseadmed võivad olla omavahel ühendatud.

17.3.4.   Eespool punktis 17.3.1.7 osutatud kaugjuhitav sulgklapp võib olla ühendatud rõhuregulaatori/aurustiga.

17.3.5.   LPG seadmestiku sellesse ossa, kus rõhk on alla 20 kPa, võib paigaldada mootori tõhusaks tööks vajalikke täiendavaid osi.

17.4.   Kütusemahuti paigaldus

17.4.1.   Kütusemahuti peab olema püsivalt sõidukile paigaldatud ega tohi asuda mootoriruumis.

17.4.2.   Kütusemahuti tuleb paigaldada õigesse asendisse, järgides mahuti tootja juhiseid.

17.4.3.   Kütusemahuti peab olema paigaldatud nii, et ei oleks kahe metallosa kontakti, välja arvatud mahuti alalistes kinnituskohtades.

17.4.4.   Kütusemahutil peavad sõiduki külge kinnitamiseks olema alalised kinnituskohad või see tuleb sõidukile kinnitada mahutiraami ja mahutirihmade abil.

17.4.5.   Sõiduki kasutusvalmis asendis peab mahuti olema vähemalt 200 mm teepinnast kõrgemal.

17.4.5.1.   Eespool oleva punkti 17.4.5 nõue ei ole siduv, kui mahuti on eest ja külgedelt piisavalt kaitstud ning ükski mahuti osa ei asu sellest kaitsest madalamal.

17.4.6.   Kütusemahuti(d) peab (peavad) olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et täis mahuti(te)ga oleks võimalik (ilma vigastuste tekkimiseta) taluda järgmisi kiirendusi:

Praktilise katsetamise asemel võib kasutada arvutusmeetodit, juhul kui tüübikinnituse taotleja suudab tehnilisele teenistusele selle samaväärsust rahuldavalt tõestada.

17.5.   Täiendavad nõuded kütusemahutile

17.5.1.   Kui ühe sissevoolutoruga on ühendatud rohkem kui üks LPG mahuti, tuleb igale mahutile paigaldada tagasilöögiklapp, mis paikneb kaugjuhitavast hooldusklapist allavoolu, ning sissevoolutorusse tagasilöögiklapist allavoolu tuleb paigaldada toru kaitseklapp. Tagasilöögiklapist (-klappidest) ülesvoolu tuleb paigaldada piisav filtrisüsteem, mis takistab tagasilöögiklapi (-klappide) saastumist.

17.5.2.   Tagasilöögiklappi ja toru kaitseklappi ei nõuta, kui kaugjuhitava hooldusklapi tagasivoolurõhk on suletud asendis suurem kui 500 kPa.

Sel juhul peab kaugjuhitava hooldusklapi juhtimine olema konstrueeritud nii, et korraga ei oleks avatud rohkem kui üks kaugjuhitav klapp. Lülitust võimaldav kattuvusaeg ei tohi olla pikem kui kaks minutit.

17.6.   Kütusemahuti lisaseadmed

17.6.1.   Mahutil paiknev kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga

17.6.1.1.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga paigaldatakse otse ilma vaheliitmiketa kütusemahutile.

17.6.1.2.   Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga on juhitav nii, et kui mootor ei tööta, sulgub see olenemata süüteluku asendist automaatselt ning jääb suletuks seni, kuni mootor ei ole tööle hakanud.

17.6.1.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.6.1.2 sätte kohaldamist, on vedeliku sissepritsega süsteemide puhul, kui süsteemi puhastamiseks gaasimullidest (aurulukk) on vajalik kütuse retsirkuleerimine, lubatud hoida kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga avatud asendis kuni 10 sekundit enne mootori käivitamist LPG töörežiimis.

17.6.1.4.   Ilma, et see piiraks punkti 17.6.1.2 sätete kohaldamist, võib kaugjuhitav hooldusklapp jääda automaatsete seiskumisfaaside kestel avatud asendisse.

17.6.1.5.   Kui kaugjuhitav hooldusklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, peab klapp vastama lisa 3 punktile 4.7.

17.6.2.   Mahutis paiknev vedruga kaitseklapp

17.6.2.1.   Vedruga kaitseklapp paigaldatakse kütusemahutisse nii, et see on ühendatud aururuumiga ja võimaldab väljalaset ümbritsevasse atmosfääri. Vedruga kaitseklapp võib võimaldada väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta, kui gaasikindel kaitsekest vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

17.6.3.   Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)

17.6.3.1.   Automaatne täitumistaseme piiraja peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis, mis tagab, et mahutit ei oleks võimalik täita rohkem kui 80 % ulatuses.

17.6.4.   Tasemeindikaator

17.6.4.1.   Tasemeindikaator peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis.

17.6.5.   Mahuti gaasikindel kaitsekest

17.6.5.1.   Kütusemahutile peab olema paigaldatud punktide 17.6.5.2–17.6.5.5 nõuetele vastav gaasikindel kaitsekest üle mahuti lisaseadmete, välja arvatud juhul, kui mahuti on paigaldatud sõidukist väljapoole ja mahuti lisaseadmed on prahi ja vee eest kaitstud.

17.6.5.2.   Gaasikindel kaitsekest peab olema ühenduses atmosfääriga, vajadusel ühendusvooliku ja ühendustoru kaudu.

17.6.5.3.   Gaasikindla kaitsekesta tuulutusava peab mootorsõidukist väljumise punktis olema suunatud allapoole. See ei tohi suubuda rattakoopasse ega olla suunatud kuumuseallikale, näiteks summutile.

17.6.5.4.   Igal mootorsõiduki kere põhjas asuval gaasikindla kaitsekesta ventileerimiseks kasutataval ühendusvoolikul või ühendustorul peab olema vähemalt 450 mm2 suurune sulgemata ava. Kui ühendusvoolikusse ja ühendustorusse on paigaldatud gaasitoru, muu toru või elektrijuhe, peab sulgemata ava suurus samuti olema vähemalt 450 mm2.

17.6.5.5.   Gaasikindel kaitsekest ja ühendusvoolikud peavad suletud avade korral olema gaasikindlad ning ilma püsiva deformatsioonita rõhul 10 kPa; maksimaalne lubatud lekkehulk on 100 cm3 tunnis.

17.6.5.6.   Ühendusvoolik peab olema nõuetekohaselt kinnitatud gaasikindla kaitsekesta ja ühendustoru külge, et tagada gaasikindel liide.

17.7.   Gaasitorud ja -voolikud

17.7.1.   Gaasitorud peavad olema valmistatud õmbluseta torudest: kas vasest, roostevabast terasest või korrosioonikindla kattega terasest.

17.7.2.   Õmbluseta vasest toru peab olema kaitstud kummi- või plastümbrisega.

17.7.3.   Vasest gaasitorude välisläbimõõt ei tohi ületada 12 mm ja seinte paksus peab olema vähemalt 0,8 mm; terasest ja roostevabast terasest gaasitorude läbimõõt ei tohi ületada 25 mm ning nende seinad peavad olema gaasitorule sobiva paksusega.

17.7.4.   Gaasitoru võib olla valmistatud mittemetalsest materjalist, kui toru vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.5.   Gaasitoru võib asendada gaasivoolikuga, mis vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.6.   Gaasitorud, välja arvatud mittemetallist gaasitorud, peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks vibratsioon ega pinged.

17.7.7.   Gaasivoolikud ja mittemetallist gaasitorud peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks pinged.

17.7.8.   Kinnituskohas peab gaasitoru või -voolik olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.7.9.   Gaasitorud või -voolikud ei tohi asuda tungraua toendite kohtades.

17.7.10.   Läbiviikudes peavad nii kaitseümbrisega kui ka ilma kaitseümbriseta gaasitorud ja voolikud olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.8.   LPG seadmestiku osade vahelised gaasiühendused

17.8.1.   Joote- või keevisliited ega mutter-surveliitmikud ei ole lubatud. Jootmine või keevitamine võib olla lubatud lahtivõetavate ühendushaakide osade ühendamiseks gaasitoru või selle osaga.

17.8.2.   Gaasitorusid tohib ühendada ainult korrosioonikindluse seisukohast sobivate liitmikega.

17.8.3.   Roostevabast terasest torusid tohib ühendada ainult roostevabast terasest liitmikega.

17.8.4.   Jaotusblokid peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist.

17.8.5.   Gaasitorud tuleb ühendada sobivate liidetega, näiteks terastorude puhul kaheosaliste surveliitmikega ja vasktorude puhul liitmikega, millel on mõlemas otsas rõngastihendid. Gaasitorud ühendatakse sobivate ühenduste abil. Mitte ühelgi juhul ei tohi kasutada liitmikke, mis kahjustavad toru. Paigaldatud liitmike lõhkemisrõhk peab olema toru jaoks ettenähtuga sama või sellest suurem.

17.8.6.   Liitmike arv peab olema võimalikult väike.

17.8.7.   Liitmikud peavad asuma kohtades, millele on võimalik kontrollimiseks ligi pääseda.

17.8.8.   Sõitjateruumis või sisemises pagasiruumis ei tohi gaasitoru või -voolik olla pikem kui mõistlikult vaja; käesolev nõue on täidetud, kui gaasitoru või -voolik ei ulatu kaugemale kui kütusemahutist sõiduki küljeni.

17.8.8.1.   Sõitjateruumis ega sisemises pagasiruumis ei tohi olla gaasiühendusi, välja arvatud:

17.8.8.2.   Punktide 17.8.8 ja 17.8.8.1 nõudeid ei kohaldata M2- ja M3-kategooria sõidukite suhtes, mille kütusetorud või -voolikud ja ühendused on kaetud atmosfääriga avatud ühenduses oleva, LPG-kindla ümbrisega. Ümbrise või kanali avatud ots peab asuma selle madalaimas punktis.

17.9.   Kaugjuhitav sulgklapp

17.9.1.   LPG mahutist rõhuregulaatori/aurustini viivasse gaasitorusse, võimalikult rõhuregulaatori/aurusti lähedale tuleb paigaldada kaugjuhitav sulgklapp.

17.9.2.   Kaugjuhitav sulgklapp võib olla rõhuregulaatorisse/aurustisse sisse ehitatud.

17.9.3.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.1 sätete kohaldamist, võib kaugjuhitav sulgklapp olla paigaldatud LPG seadmestiku tootja määratud asukohta mootoriruumis, kui rõhuregulaatori ja LPG mahuti vahele on paigaldatud kütuse tagastussüsteem.

17.9.4.   Kaugjuhitav sulgklapp paigaldatakse nii, et kütuse etteanne lõpeb, kui mootor ei tööta või kui teise kütusesüsteemiga varustatud sõiduki puhul valitakse teine kütus. Diagnostika jaoks on lubatud kahesekundiline viivitus.

17.9.5.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.4 sätete kohaldamist, on vedeliku sissepritsega süsteemide puhul, kui süsteemi puhastamiseks gaasimullidest (aurulukk) on vajalik kütuse retsirkuleerimine, lubatud hoida kaugjuhitavat sulgklappi avatud asendis kuni 10 sekundit enne mootori käivitamist LPG töörežiimis ja kütuse ümberlülitamise ajal.

17.9.6.   Ilma et see piiraks punkti 17.9.4 nõuete kohaldamist, võib kaugjuhitav sulgklapp jääda avatud asendisse automaatsete seiskumisfaaside vältel.

17.9.7.   Kui kaugjuhitav sulgklapp on automaatsete seiskumisfaaside vältel suletud, peab klapp vastama lisa 7. punktile 1.7.

17.10.   Täiteseade

17.10.1.   Täiteseadme pöörlemine peab olema välistatud ja täiteseade peab olema kaitstud prahi ja vee eest.

17.10.2.   Kui LPG mahuti on paigaldatud sõitjateruumi või sisemisse (pagasi)ruumi, peab täiteseade asuma sõidukist väljaspool.

17.11.   Kütusevalikusüsteem ja elektriseadmed

17.11.1.   LPG seadmestiku elektrilised osad peavad olema ülekoormuse eest kaitstud ning toitekaablil peab olema vähemalt üks eraldi kaitse.

17.11.1.1.   Kaitse peab olema paigaldatud teadaolevasse asukohta, kus sellele on võimalik ilma tööriistade abita juurde pääseda.

17.11.2.   LPG seadmestiku gaasijuhtivate osade elektritoide ei tohi kulgeda gaasitoru kaudu.

17.11.3.   Kõik LPG seadmestiku sellisele koostisosale paigaldatud elektrilised osad, kus rõhk ületab 20 kPa, peavad olema ühendatud ja isoleeritud nii, et vool ei läbiks LPGd sisaldavaid koostisosi.

17.11.4.   Elektrijuhtmed peavad olema vigastuste eest piisavalt kaitstud. Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 40. Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 60529-1989+A1:1999 kaitseklassile IP 54.

17.11.5.   Rohkem kui ühe kütusesüsteemiga sõidukitel peab olema kütusevalikusüsteem.

17.11.6.   Gaasikindlas kaitsekestas asuvad elektriühendused ja elektrilised osad peavad olema konstrueeritud nii, et ei tekiks sädemeid.

17.12.   Rõhuvabastusseade

17.12.1.   Rõhuvabastusseade peab olema kinnitatud kütusemahuti(te)le viisil, mis võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud ja vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

18.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust nõuetele tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

19.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

19.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt sõidukile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 18 nõudeid ei täideta.

19.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

20.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

20.1.   Igast eriseadmete paigalduse muutmisest kütusena LPGd kasutatavates sõidukites tuleb teatada sõidukitüübi kinnitanud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib kõnealune tüübikinnitusasutus kas:

20.2.   Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 16.3 kindlaksmääratud korras.

20.3.   Tüübikinnitusasutus, mis väljastab tüübikinnituse laienduse, määrab laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

21.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitusasutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

22.   ÜLEMINEKUSÄTTED LPG SEADMETE ERI OSADE PAIGALDAMISE KOHTA JA KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

22.1.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

22.2.   Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja alusel tüübikinnituse saanud osa paigaldamist sõidukile ega esmase seadmena kasutamist.

22.3.   Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubada käesoleva eeskirja algversiooni alusel tüübikinnituse saanud osa kasutamist esmase seadmena, kui see on paigaldatud LPG kütusele üleviidud sõidukile.

22.4.   Kaheteistkümne kuu möödumisel käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelama niisuguse osa esmase seadmena kasutamise, mis LPG kütusele üleviidud sõidukile paigaldatuna ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

22.5.   Kaheteistkümne kuu möödumisel pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda niisuguse sõiduki esmakordsest riiklikust registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

23.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 3 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3)  Ühendatud või eraldi.

(4)  Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasidosaatori ajam ei ole gaasi sissepritseseadmega integreeritud.

(5)  Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasisegisti töörõhk ületab 20 kPa (klass 2).

(6)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2)

(7)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.3).

(8)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(9)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2)

(10)  Need osad ei pruugi vedela LPG sissepritse puhul vajalikud olla.