Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42014X0329(01)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 50 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse L-kategooria sõidukite eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, piduritulelaternate, suunatulelaternate ja tagumise numbrimärgi valgustite tüübikinnitust

OJ L 97, 29.3.2014, p. 1–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/50/oj

29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/1


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 50 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse L-kategooria sõidukite eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, piduritulelaternate, suunatulelaternate ja tagumise numbrimärgi valgustite tüübikinnitust

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 16. täiendus – jõustumise kuupäev: 15. juuli 2013. a.

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.

Tüübikinnitus

6.

Üldnõuded

7.

Kiiratava valguse tugevus

8.

Katsemenetlus

9.

Kiiratava valguse värvus

10.

Toodangu vastavus

11.

Karistused toodangu mittevastavuse korral

12.

Tootmise lõpetamine

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

14.

Üleminekusätted

LISAD

1. lisa.

Valguse ruumis jaotumise minimaalsed horisontaalnurgad (h) ja vertikaalnurgad (v)

2. lisa.

Teatis seadme tüübikinnituse andmise, andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 50

3. lisa.

Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised

4. lisa.

Fotomeetrilised mõõtmised

5. lisa.

Tagumise numbrimärgi valgusti fotomeetrilised mõõtmised

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L-kategooria sõidukite eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, piduritulelaternate, suunatulelaternate ja tagumise numbrimärgi valgustite suhtes (1).

2.   MÕISTED

2.1.

Kasutatud mõisted:

käesoleva eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 53 või nr 74 ja selle muudatuste seerias sätestatud määratlusi.

2.2.

„Eri tüüpi eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad, suunatulelaternad ja tagumise numbrimärgi valgustid” – laternad, mis igas nimetatud kategoorias erinevad järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)

kaubanimi või kaubamärk;

b)

optilise süsteemi näitajad (valgustugevus, valgusjaotuse nurgad, valgusallika kategooria, valgusallika moodul jne).

Laternat ei loeta teise tüüpi kuuluvaks, kui tal on teist värvi valgusallikas või filter.

2.3.

Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatuste seerias sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.

2.4.

Käesoleva eeskirja viidetega standardsetele hõõglampidele ja eeskirjale nr 37 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 37 ja selle muudatuste seeriale.

Käesoleva eeskirja viidetega standardse(te)le LED valgusallika(te)le ja eeskirjale nr 128 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 128 ja selle muudatuste seeriale.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotluses tuleb märkida:

3.1.1.

otstarve või otstarbed, milleks tüübikinnituse saamiseks esitatud seade on ette nähtud;

3.1.2.

eesmise ääretulelaterna puhul teave selle kohta, kas latern kiirgab valget või merevaigukollast valgust;

3.1.3.

suunatule puhul kategooria.

3.1.4.

Taotleja soovi korral võib märkida, et seadet võib sõidukile paigaldada nullteljest erinevate kallete all sõiduki baastasandite ja maapinna suhtes või et see pöörleb ümber oma nulltelje või tagumise numbritulelaterna korral, et seadet võib paigutada enam kui ühte paigaldusasendisse või paigaldusväljale registreerimismärgi jaoks ettenähtud alal; sellised paigaldamise erijuhud või eriasendid tuleb teatises ära märkida.

3.2.

Taotlusele tuleb iga seadmetüübi kohta lisada:

3.2.1.

piisavalt üksikasjalikud joonised kolmes eksemplaris, mis võimaldavad kindlaks määrata seadme tüübi ning millel on geomeetriliselt kujutatud seadme sõidukile paigaldamise asend(id); katsetustes nullteljena kasutatav vaatlustelg (horisontaalnurk H = 0°; vertikaalnurk V = 0°) ning punkt, mis võetakse kõnealustes katsetustes nullkeskmeks; joonisel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri ja võimalike lisatähiste paigutus tüübikinnitusmärgi suhtes;

3.2.2.

lühike tehniline kirjeldus, kus on esitatud eelkõige (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul):

a)

ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest, ja/või

b)

ettenähtud LED valgusallika(te) kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 128 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest, ja/või

c)

valgusallika mooduli tunnuskood;

3.2.3.

kaks seadet.

4.   MÄRGISTUS

4.1.

Tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmetel peavad olema järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märgised:

4.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

4.1.2.

selgesti loetav ja kustumatu märgistus (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul), millelt on näha:

a)

ettenähtud valgusallika(te) kategooria(d); ja/või

b)

valgusallika mooduli tunnuskood.

4.2.

Lisaks peab märgisel olema piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks (vt punkt 3.2.1).

4.3.

Mitteasendatavate valgusallikatega või valgusallika mooduli(te)ga laternatele peab olema märgitud nimipinge või pingevahemik ning nimivõimsus.

4.4.

Valgusallika mooduli(te) puhul peab mooduli(te)le olema märgitud:

4.4.1.

taotleja kaubanimi või -märk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu;

4.4.2.

mooduli tunnuskood; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu; tunnuskood algab tähtedega „MD”, mis tähistab sõna „moodul”, ning sellele järgneb punktis 5.5.1 ette nähtud tüübikinnitusmärk ilma ringjooneta. Kui kasutatakse mitut mitteidentset valgusallika moodulit, järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid; see tunnuskood peab olema esitatud punktis 3.2.1 nimetatud joonistel.

Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlemad märgistused peavad olema sama tüübikinnitustaotleja esitatud.

4.4.3.

nimipinge ja nimivõimsuse märgistus;

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.

Kui punkti 3 kohaselt esitatud seadmetüübi mõlemad näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

5.2.

Kui kaks või enam laternat on osa samast seadmest, antakse tüübikinnitus ainult juhul, kui kõik asjaomased laternad vastavad käesoleva või mõne muu eeskirja sätetele. Kui asjaomased laternad ei vasta ühe nimetatud eeskirja nõuetele, ei tohi neid sellises seadmes kasutada.

5.3.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (käesoleval juhul 00, mis tähistab eeskirja algversiooni) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele käesoleva eeskirjaga hõlmatud seadmetüübile.

5.4.

Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade seadmele käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta käesoleva eeskirja 2. lisa näidisele vastavas vormis ning tüübikinnituse taotleja esitatud joonisel formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) ja on esitatud võimaluse korral mõõtkavas 1:1.

5.5.

Igal seadmel, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, peab olema punktis 4.2 osutatud alas lisaks punktides 4.1 ja 4.3 osutatud märgistele ka rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

5.5.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2), ja

5.5.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgnevad R-täht, sidekriips ja tüübikinnitusnumber;

5.5.3.

suunatule korral: punkti 5.5.1 kohaselt kategooriat 11, 11a, 11b, 11c või 12 tähistav number ringjoone lähedal ja tüübikinnitusnumbri vastasküljel;

5.5.4.

suunatulel, mille puhul vastavalt punktile 7.7.1 ei ulatu valgustugevus ühel küljel minimaalse ettenähtud valgustugevuseni kuni nurgani H = 80°: horisontaalne nool, mille teravik on suunatud küljele, kus minimaalse valgustugevuse nõue vastavalt punktile 7.7.1 on rahuldatud vähemalt kuni 80° nurgani;

5.5.5.

eesmiste või tagumiste ääretulelaternate puhul, mille nähtavusnurgad on nulltelje suhtes horisontaalsuunas ebasümmeetrilised: nool, mis on suunatud külje poole, kus fotomeetrilised nõuded on täidetud kuni 80° nurgani H.

5.6.

Kui leitakse, et seade vastab mitme eeskirja nõuetele, on võimalik ühine tüübikinnitusmärk, mis hõlmab punktis 5.5.1 nimetatud ringjoont koos tüübikinnitusnumbrite ja lisasümbolitega vastavalt igale eeskirjale, mille kohta tüübikinnitus on antud. Ühise tüübikinnitusmärgi osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad minimaalsetest mõõtmetest, mis on tüübikinnituse aluseks oleva eeskirja kohaselt nõutavad kõige väiksemate individuaalsete tähiste puhul.

5.7.

Punktis 5.5 nimetatud tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Selle võib paigutada valgust kiirgava seadme läbipaistvale või läbipaistmatule sise- või välisosale. Märgistus peab olema nähtav ka siis, kui seade on paigaldatud sõidukile või kui mõni liikuv osa, näiteks iste või panipaiga kaas, on avatud.

5.8.

3. lisas on esitatud näide tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

6.   ÜLDNÕUDED

6.1.

Iga seade peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

6.2.

Seadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes oleks vaatamata võimalikule vibratsioonile tagatud nende tavapärane toimimine ning säiliksid käesoleva eeskirjaga ettenähtud näitajad.

6.3.

Lubatud on ääretulelaternad, mis on vastastikku ühendatud muu talitlusega, kasutavad ühist valgusallikat ja on projekteeritud nii, et need töötavad alaliselt koos valgustugevust reguleeriva lisasüsteemiga.

6.3.1.

Piduritulelaternaga vastastikku ühendatud tagumise ääretulelaterna puhul peab aga seade olema kas:

a)

osa mitme valgusallika kombinatsioonist või

b)

mõeldud kasutamiseks sõidukil, millel on kõnealuse talitluse häirumist jälgiv süsteem.

Mõlemal juhul tuleb teha asjakohane märge teatisesse.

6.4.

Asendatava(te) valgusallika(te) puhul:

6.4.1.

võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 ja/või eeskirja nr 128 alusel tüübikinnituse saanud valgusallikate kategooriaid, tingimusel et tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirja nr 37 ja selle muudatuste seeriaga ega tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirja nr 128 ja selle muudatuste seeriaga ei ole nende kasutamist piiratud;

6.4.2.

peab seadme ehitus võimaldama valgusallikat paigaldada üksnes õiges asendis;

6.4.3.

peab valgusallika pesa vastama Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) väljaandes nr 60061 esitatud näitajatele. Sellega seoses kohaldatakse valgusallika asjaomase kategooria pesa andmelehte.

6.5.

Asendatava(te) hõõglambi (hõõglampide) korral:

6.5.1.

võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 alusel tüübikinnituse saanud hõõglambi (hõõglampide) kategooriaid, eeldusel et nende kasutamist ei ole tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirja nr 37 ega selle muudatuste seeriaga piiratud;

6.5.2.

peab seadme ehitus võimaldama hõõglampi paigaldada vaid õiges asendis;

6.5.3.

peab hõõglambi pesa vastama Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) väljaandes nr 60061 esitatud näitajatele. Sellega seoses kohaldatakse kasutatava hõõglambi asjaomase kategooria pesa andmelehte.

7.   KIIRATAVA VALGUSE TUGEVUS

Nullteljel ei tohi kummagi seadme kiiratava valguse tugevus olla alljärgnevas tabelis esitatud miinimumväärtustest väiksem ega maksimumväärtustest suurem. Esitatud maksimumväärtusi ei tohi ületada üheski suunas.

 

 

min (cd)

max (cd)

7.1.

Tagumine ääretulelatern

4

12

7.2.

Eesmine ääretulelatern

4

60

7.2.1.

Esilaterna sisse paigutatud eesmised ääretulelaternad

4

100

7.3.

Piduritulelatern

40

185

7.4.

Suunatulelaternad

 

 

7.4.1.

kategoorias 11 (vt 1. lisa)

90

700

7.4.1.1.

kategoorias 11a (vt 1. lisa)

175

700

7.4.1.2.

kategoorias 11b (vt 1. lisa)

250

800

7.4.1.3.

kategoorias 11c (vt 1. lisa)

400

860

7.4.2.

kategoorias 12 (vt 1. lisa)

50

350

7.5.   Väljaspool nulltelge ja käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud skeemidel määratletud nurgaaladel peab valgustugevus kõigis käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud valgusjaotuse tabelis osutatud punktidele vastavates suundades võrduma vähemalt punktides 7.1 kuni 7.4 nimetatud miinimumväärtuse ja kõnealuses tabelis vastavale suunale määratud protsentuaalse näitaja korrutisega.

7.5.1.   Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna puhul:

a)

ei tohi laterna valgustugevus olla ühe valgusallika rikke korral väiksem ettenähtud minimaalsest valgustugevusest;

b)

kui kõik valgusallikad on sisse lülitatud, määrab kahe laterna koostu maksimaalse valgustugevuse punktides 7.1 kuni 7.4 üksiklaternale sätestatud väärtuse korrutamine koefitsiendiga 1,4;

c)

kõiki jadaühenduses valgusallikaid käsitatakse ühe valgusallikana.

7.6.   Erandina punktist 7.1 on piduritulelaternatega vastastikku ühendatud tagumiste ääretulelaternate puhul lubatud valgustugevus kuni 60 cd allpool tasapinda, mis paikneb horisontaaltasapinna suhtes 5° nurga all suunaga allapoole.

7.7.   Peale selle:

7.7.1.

kõikides 1. lisas nimetatud piirkondades peab kiiratava valguse tugevus olema ääretulelaternatel vähemalt 0,05 cd ning piduritulelaternatel ja suunatulelaternatel vähemalt 0,3 cd;

7.7.2.

peab juhul, kui ääretulelatern on grupeeritud või vastastikku ühendatud piduritulelaternaga, olema mõlema samaaegselt sisse lülitatud laterna puhul tegelikult mõõdetava valgustugevuse ning üksinda sisse lülitatud tagumise ääretulelaterna valgustugevuse suhe 4. lisas nimetatud üheteistkümnes mõõtepunktis ja väljal, mida piiravad vertikaalsed ja horisontaalsed sirgjooned, mis läbivad vastavalt valguse jaotumise tabeli punkte 0°V / ± 10°H ja ± 5°V / 0 °H, vähemalt 5:1.

Kui tagumisel ääretulelaternal või piduritulelaternal või mõlemal on rohkem kui üks valgusallikas ja neid käsitatakse üksiklaternana punkti 7.5.2 tähenduses, lähtutakse näitajatest, mis saadakse, kui kõik valgusallikad on sisse lülitatud;

7.7.3.

järgida tuleb käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.2 sätteid valgustugevuse lokaalsete muutuste kohta.

7.8.   Üldiselt mõõdetakse valgustugevust pidevalt sisse lülitatud valgusallika(te)ga.

Kui tegemist vilkuvate laternatega, tuleb võtta vajalikud abinõud, et vältida seadme ülekuumenemist. Olenevalt seadme konstruktsioonist, näiteks kui kasutatakse valgusdioode (LED) või kui on vaja vältida ülekuumenemist, lubatakse mõõta laternaid vilkuval režiimil.

Selline mõõtmine peab toimuma siis, kui on saavutatud 95 % maksimaalsest valgustugevusest ning latern vilgub sagedusega f = 1,5 ± 0,5 Hz ja impulsi kestusega üle 0,3 s.

Asendatavate hõõglampide puhul lastakse hõõglambil teatava aja vältel töötada etalonvalgusvoo juures. Muudel juhtudel tuleb punktis 8.1 osutatud pinget tõsta ja langetada vahemikus alla 0,01 s; väärtusi ületada ei ole lubatud.

Kui mõõdetakse vilkuval režiimil, väljendab saadud valgustugevust maksimaalne valgustugevus.

7.9.   Üksikasjalik teave mõõtmismeetodite kohta on esitatud punktis 7.5 osutatud 4. lisas.

7.10.   Tagumise numbrimärgi valgusti peab vastama käesoleva eeskirja 5. lisas esitatud nõuetele.

7.11.   Eesmiste suunatulelaternate maksimumväärtused

7.11.1.

Kategooriate 11 ja 11a seadmete puhul ei tohi kiiratava valguse tugevus väljaspool mõõtepunktidega ± 10°H ja ± 10°V (10° väli) määratud ala ületada järgmisi väärtusi:

Suunatule kategooria

Maksimumväärtused (cd) väljaspool 10° välja

Üksiklatern

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklatern

11

400

560

11a

400

560

10° välja piiride (± 10°H ja ± 10°V) ja 5° välja piiride (± 5°H ja ± 5°V) vahel suurenevad valgustugevuse lubatud maksimumväärtused lineaarselt kuni punktides 7.4.1 ja 7.4.1.1 sätestatud väärtusteni;

7.11.2.

Kategooriate 11b ja 11c seadmete puhul ei tohi kiiratava valguse tugevus väljaspool mõõtepunktidega ± 15°H ja ± 15°V (15° väli) määratud ala ületada järgmisi väärtusi:

Suunatule kategooria

Maksimumväärtused (cd) väljaspool 15° välja

Üksiklatern

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklatern

11b

250

350

11c

400

560

15° välja piiride (± 15°H ja ± 15°V) ja 5° välja piiride (± 5°H ja ± 5°V) vahel suurenevad maksimumväärtused lineaarselt kuni punktides 7.4.1.2 ja 7.4.1.3 sätestatud väärtusteni.

8.   KATSEMENETLUS

8.1.

Kõik fotomeetrilised ja kolorimeetrilised mõõtmised tuleb teha ettenähtud kategooriasse kuuluva värvitu või värvilise standardse valgusallikaga seadmel, mis on varustatud:

a)

hõõglambi või -lampide puhul pingega, mis on vajalik asjaomase kategooria hõõglambilt nõutava etalonvalgusvoo tekitamiseks;

b)

LED-valgusallikate puhul pingega 6,75 V või 13,5 V; tekitatud valgusvoo väärtust tuleb korrigeerida. Parandustegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe;

c)

mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul pingetega 6,75 V ja 13,5 V;

d)

süsteemi puhul, kus valgusallika elektrooniline juhtseadis on osa laternast (3), tootja osutatud pingega laterna sisendklemmidele või kui pinget ei ole märgitud, siis kas 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V.

e)

süsteemi puhul, kus valgusallika elektrooniline juhtseadis ei ole osa laternast, tootja osutatud pingega laterna sisendklemmidele.

8.2.

Katselabor palub tootjal edastada talle valgusallika ja rakendatavate funktsioonide käitamiseks vajaliku elektroonilise valgusallika juhtseadise.

8.3.

Laternale rakendatav pinge märgitakse käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi kohases teatises.

8.4.

Määratakse kindlaks valgussignaalseadme nullteljesuunalise nähtava pinna piirid.

9.   KIIRATAVA VALGUSE VÄRVUS

Piduritulelaternad ja tagumised ääretulelaternad kiirgavad punast valgust, eesmised ääretulelaternad kiirgavad valget või merevaigukollast valgust ja suunatulelaternad kiirgavad merevaigukollast valgust. 4. lisa punktis 2 kujutatud valgusjaotusala ulatuses kiiratava valguse värvuse mõõtmiseks kasutatakse käesoleva eeskirja punktis 8 kirjeldatud katsemenetlust. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda.

Mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jne) varustatud laternate puhul tuleb kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutada laternates paiknevaid valgusallikaid, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punkti 8.1 vastavates alampunktides.

10.   TOODANGU VASTAVUS

10.1.

Iga seade, mis kannab käesolevas eeskirjas nõutud tüübikinnitusmärki, peab vastama kinnitatud tüübile ning käesoleva eeskirja nõuetele. Siiski peab seeriatoodangust juhuslikult valitud seadme minimaalne kiiratava valguse tugevus (mõõdetuna punktis 8 nimetatud standardse valgusallikaga) olema vähemalt 80 % ettenähtud miinimumväärtustest ning selle maksimaalne kiiratava valguse tugevus ei tohi ületada 120 % ettenähtud maksimumväärtustest.

11.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1.

Seadmele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud tingimusi ei täideta.

11.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest viivitamatult teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks tüübikinnitusvormi, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud allkirja ja kuupäevaga varustatud märge „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” (APPROVAL WITHDRAWN).

12.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusvormi, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud allkirja ja kuupäevaga varustatud märge „TOOTMINE LÕPETATUD” (PRODUCTION DISCONTINUED).

13.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse; nendele tüübikinnitusasutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta.

14.   ÜLEMINEKUSÄTTED

14.1.   Ilma hõõglampideta seadmed

14.1.1.

Pärast käesoleva eeskirja 4. täienduse jõustumiskuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 4. täiendusega.

14.1.2.

36 kuud pärast käesoleva eeskirja täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi üksnes siis, kui punktis 14.1 nimetatud seadmetüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 4. täiendusega.

14.1.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja 3. täienduse kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.

14.1.4.

36 kuu vältel pärast 4. täienduse jõustumiskuupäeva jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist neile punktis 14.1 nimetatud seadmetüüpidele, mis vastavad 3. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.2.   Punktis 14.1 nimetatud seadmete paigaldamine sõidukile

14.2.1.   48 kuu vältel pärast käesoleva eeskirja 4. täienduse jõustumiskuupäeva ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata selliste punktis 14.1 nimetatud seadmete kinnitamist sõidukitele, mis on tüübikinnituse saanud kooskõlas 3. täiendusega muudetud käesoleva eeskirjaga.

14.2.2.   48 kuu vältel pärast 4. täienduse jõustumiskuupäeva lubavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkuvalt punktis 14.1 nimetatud ja 3. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadmete paigaldamist sõidukile.

14.2.3.   48 kuu möödumisel 4. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata punktis 14.1 nimetatud seadmete paigaldamist uuele sõidukile, millele anti sõiduki tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus hiljem kui 24 kuud pärast 4. täienduse jõustumiskuupäeva, kui seadmed ei vasta 4. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.2.4.   60 kuu möödumisel 4. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata punktis 14.1 nimetatud seadmete paigaldamist uuele sõidukile, mis registreeriti esmakordselt hiljem kui 60 kuud pärast 4. täienduse jõustumiskuupäeva, kui seadmed ei vasta 4. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.


(1)  Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas, (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, nagu viimati muudetud 4. muudatusega).

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

(3)  Käesolevas eeskirjas tähendab väljend „on osa laternast”, et seade paikneb laterna korpuses või korpusest väljaspool (sellest eraldi või sellega ühendatuna), kuid tootja tarnib seda kui laternasüsteemi osa. Selliste lisasüsteemide töötamise ja paigaldamise tingimused määratakse kindlaks erisätetega.


1. LISA

VALGUSE RUUMIS JAOTUMISE MINIMAALSED HORISONTAALNURGAD (H) JA VERTIKAALNURGAD (V)

1.   EESMISED ÄÄRETULELATERNAD

V = + 15°/– 10°

Image

Eesmised ääretulelaternad (laternapaarile)

V = + 15°/– 10°

Image

2.   TAGUMISED ÄÄRETULELATERNAD

V = + 15°/– 10°

Image

Tagumised ääretulelaternad (laternapaarile)

V = + 15°/– 10°

Image

3.   KATEGOORIATE 11, 11a, 11b, 11c JA 12 SUUNATULELATERNAD

V = ± 15°

Valguse ruumis jaotumise minimaalsed horisontaalnurgad:

kategooriad 11, 11a, 11b ja 11c

:

sõiduki eesmised suunatulelaternad

kategooria 11

:

kasutatakse vähemalt 75 mm kaugusel eesmisest lähitulelaternast;

kategooria 11a

:

kasutatakse vähemalt 40 mm kaugusel eesmisest lähitulelaternast;

kategooria 11b

:

kasutatakse vähemalt 20 mm kaugusel eesmisest lähitulelaternast;

kategooria 11c

:

kasutatakse vähem kui 20 mm kaugusel eesmisest lähitulelaternast.

Image

4.   PIDURITULELATERNAD

V = + 15°/– 10°

Image


2. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image

Image


3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUSE NÄIDISED

(vt käesoleva eeskirja punkt 5.3)

Image

a ≥ 5 mm

Seade, millel on eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, on kategooriasse 11 kuuluv suunatulelatern, millele on Madalmaades (E4) antud tüübikinnitus numbri all 00243. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 50 algversiooni nõuetele.

Suunatule korral näitab nool, et valgusjaotus on horisontaaltasapinnas asümmeetriline ja kui seadet vaadata valguse suunale vastupidisest suunast, on fotomeetrilised väärtused nõuetele vastavad kuni nurgani 80° paremale.

Valgusallika moodulid

Image

Joonisel kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on koos laternaga saanud tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.

Märkus

Tüübikinnitusnumber märgitakse ringi lähedale E-tähest kõrgemale, madalamale, vasakule või paremale; tüübikinnitusnumbri numbrid peavad paiknema ühel pool E-tähte ja samas suunas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude sümbolitega.


4. LISA

FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

1.   MÕÕTMISMEETODID

1.1.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada asjakohast hajapeegelduse vastast kaitset.

1.2.

Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tehakse mõõtmised järgmiste nõuete kohaselt:

1.2.1.

mõõtmiskaugus tuleb valida nii, et kehtiks pöördvõrdeline sõltuvus kauguse ruudust;

1.2.2.

mõõteseadme vastuvõtja nurgaava laterna nullkeskme poolt vaadatuna on vahemikus 10’–1°;

1.2.3.

teatavas vaatlussuunas ettenähtud valgustugevuse nõue on täidetud, kui see vastab suunale, mis erineb vaatlussuunast kuni 15'.

1.3.

Juhul kui seadet saab paigaldada sõidukile rohkem kui ühes asendis või teatavas asendite vahemikus, tuleb fotomeetrilisi mõõtmisi korrata iga asendi puhul või tootja määratud nullteljele vastava ala äärmiste asendite puhul.

2.   VALGUSTUGEVUSE STANDARDJAOTUSTE TABEL

Image

2.1.

Suund H = 0° ja V = 0° vastab nullteljele. (See on sõidukil horisontaalne, paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning suunatud nõutavasse nähtavussuunda). See läbib nullkeset. Tabelis esitatud väärtused väljendavad minimaalset valgustugevust eri mõõtmissuundades ning on esitatud protsentidena iga laterna nulltelje minimaalsest valgustugevusest (suunas H = 0° ja V = 0°).

2.2.

Punktis 2 skemaatiliselt võrgustikuna kujutatud valguse jaotumise alas peab valgus jaotuma üldjoontes ühtlaselt; see tähendab, et joontega piiratud ala igas suunas peab valgustugevus vastama vähemalt minimaalväärtusele, mis on esitatud protsendina vastavat suunda piiritlevate joonte kõrval.

3.   KATSETINGIMUSED

Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse:

3.1.

mitteasendatavate valgusallikate (hõõglambid jm) puhul:

laternas olevate valgusallikatega käesoleva eeskirja punkti 8.1 vastava alampunkti kohaselt;

3.2.

asendatavate valgusallikate puhul:

 

kui laternas on valgusallikad pingega 6,75 V või 13,5 V, parandatakse valgustugevuse väärtusi.

 

Hõõglampide puhul on parandustegur etalonvalgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V või 13,5 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

 

LED-valgusallikate puhul on parandustegur objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V või 13,5 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

 

Ühegi kasutatava valgusallika tegelik valgusvoog ei tohi erineda keskväärtusest üle 5 %.

 

Teisalt võib hõõglampide puhul kasutada kõigis asendites standardset hõõglampi, mis töötab konkreetse etalonvalgusvoo juures, kusjuures iga asendi individuaalsed mõõtmistulemused liidetakse kokku.

3.3.

Iga signaallaterna (v.a hõõglampidega laterna) valgustugevuse väärtused, mida mõõdetakse ühe minuti ja seejärel 30 minuti möödumisel seadme käivitamisest, peavad vastama miinimum- ja maksimumnõuetele; suunatulelaternad peavad töötama vilkuvas režiimis (f = 1,5 Hz, töötsükkel 50 %). Valgustugevuse jaotuse pärast seadme üheminutilist töötamist saab arvutada kolmekümne tööminuti järel mõõdetud valgustugevuse põhjal, kasutades selleks igas mõõtepunktis üks minut pärast seadme käivitamist punktis HV mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhet.


5. LISA

TAGUMISE NUMBRIMÄRGI VALGUSTI FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

1.   VALGUSTATAV ALA

Seadmed kuuluvad kategooriasse 1 või 2. Kategooria 1 seadmed peavad suutma valgustada vähemalt 130 × 240 mm suurust ala ning kategooria 2 laternad peavad suutma valgustada vähemalt 200 × 280 mm suurust ala.

2.   VALGUSE VÄRVUS

Valgustusseadme valgus peab olema piisavalt värvitu, et mitte märgatavalt moonutada tagumise registreerimismärgi värvi.

3.   VALGUSE LANGEMISNURK

Valgustusseadme tootja määrab kindlaks ühe või mitu asendit või asendite välja seadme registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala suhtes kinnitamiseks. Kui latern paigutatakse tootja kindlaksmääratud asendi(te)sse, ei tohi valguse registreerimismärgi pinnale langemise nurk valgustatava pinna üheski punktis olla suurem kui 82°, kusjuures kõnealust nurka mõõdetakse seadme valgustava pinna registreerimismärgi pinnast kõige kaugemale jääva serva keskpunktist. Enam kui ühe valgustusseadme korral kehtib eelnimetatud nõue ainult registreerimismärgi selle osa kohta, mida on kavas asjaomase seadme abil valgustada.

Seade peab olema ehituselt selline, et valgus ei oleks suunatud otse taha, v.a punase valguse puhul, kui seade on kombineeritud või grupeeritud tagumise ääretulelaternaga.

4.   MÕÕTMISPROTSEDUUR

Heleduse mõõtmised tehakse värvitul mattpinnal, mille hajupeegeldustegur on teada (1). Värvitu mattpind peab olema sama suur kui registreerimismärk või sellest ühe mõõtepunkti võrra suurem. Selle kese tuleb asetada mõõtepunktide asukohtade keskmesse.

Värvitu(d) mattpin(na)d tuleb asetada registreerimismärgi tavapärasesse asendisse 2 mm märgi hoidikust eespool.

Heleduse mõõtmised tehakse risti värvitu mattpinnaga ning lubatud hälbega 5° igas suunas käesoleva lisa punktis 5 esitatud punktides, kusjuures iga punkt moodustab 25 mm läbimõõduga ringi.

Mõõdetud heledust parandatakse hajupeegelduse teguriga 1,0.

Iga valgustusseadme puhul, mis ei ole varustatud hõõglampidega, peavad heleduse väärtused, mida mõõdetakse üks minut ja 30 minutit pärast seadme käivitumist, vastama miinimumnõuetele. Heleduse jaotust pärast seadme üheminutilist tööd saab arvutada heleduse jaotuse põhjal pärast 30-minutilist tööd, kasutades selleks igas mõõtepunktis pärast seadme üheminutilist tööd mõõdetud heleduse ja pärast 30-minutilist tööd mõõdetud heleduse jagatist.

5.   FOTOMEETRILISED NÄITAJAD

Kõigis allpool esitatud mõõtepunktides peab heledus B olema vähemalt 2 cd/m2.

Image

Image

Heleduse gradient väärtuste B1 ja B2 vahel, mõõdetuna eespool nimetatud mõõtepunktide hulgast vabalt valitud punktide 1 ja 2 vahel, ei tohi olla üle 2 × B0/cm, kusjuures B0 on eri punktides mõõdetud minimaalne heledus:

Formula


(1)  CIE väljaanne nr 17 - 1970, punkt 45-20-040.


Top