42000A0922(01)

Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline

Leping

kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel

BELGIA KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI ja MADALMAADE KUNINGRIIGI valitsus,

edaspidi "lepinguosalised",

OLLES TEADLIKUD, et Euroopa ühenduste liikmesriikide rahvaste tugevam liit peaks väljenduma kõikide liikmesriikide kodanike vabaduses ületada sisepiire ning kaupade ja teenuste vabas liikumises,

SOOVIDES tugevdada solidaarsust oma rahvaste vahel, eemaldades Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi ühistel piiridel vaba liikumise takistused,

VÕTTES ARVESSE Euroopa ühenduste edusamme isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisel,

AJENDATUNA soovist saavutada ühispiiridel kontrolli kaotamine Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanike liikumise üle ja hõlbustada kaupade ja teenuste liikumist,

VÕTTES ARVESSE, et käesoleva lepingu kohaldamine võib nõuda seadusandlikke meetmeid, mis tuleb esitada allakirjutanud riikide parlamentidele kooskõlas nende põhiseadusega,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. juunil 1984 Fontainebleaus toimunud kohtumise avaldust, mis käsitles kõikide ühenduse sisepiire ületavate isikute ja kaupadega seotud politsei- ja tolliformaalsuste kaotamist,

VÕTTES ARVESSE 13. juulil 1984 Saarbrückenis Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahel sõlmitud lepingut,

VÕTTES ARVESSE pärast Neustadt an der Aischis toimunud Beneluxi riikide ja Saksamaa Liitvabariigi transpordiministrite kohtumist 31. mail 1984 vastuvõetud otsuseid,

VÕTTES ARVESSE Beneluxi Majandusliidu riikide valitsuste 12. detsembri 1984. aasta seisukohta, mis edastati Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsustele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

LÜHIAJALISED MEETMED

Artikkel 1

Niipea kui käesolev leping jõustub ja kuni kogu kontroll on täielikult kaotatud, täidetakse Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanike puhul Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi ühispiiridel formaalsusi kooskõlas allpool toodud tingimustega.

Artikkel 2

Isikute vaba liikumise osas kontrollivad politsei ja toll alates 15. juunist 1985 vähendatud kiirusel ühispiiri ületavaid erasõidukeid üldreeglina lihtsalt visuaalselt, ilma nende peatumist nõudmata.

Siiski võivad nad pistelise kontrolli käigus teha ka põhjalikumaid kontrolle. Neid tuleb võimaluse korral teha väljaspool peateed, et mitte katkestada muude piiri ületavate sõidukite voolu.

Artikkel 3

Visuaalse järelevalve hõlbustamiseks võivad mootorsõidukiga ühispiiri ületada soovivad Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanikud kinnitada esiklaasile rohelise ketta, mille läbimõõt on vähemalt kaheksa sentimeetrit. Ketas viitab sellele, et nad järgivad piiripolitsei eeskirju, veavad üksnes tollimaksuvabastuse süsteemi kohaselt lubatud kaupu ja täidavad valuutaeeskirju.

Artikkel 4

Lepinguosalised püüavad minimeerida aega, mis ühispiiridel kulub rendi või tasu eest toimuva reisijate maanteeveo kontrollimisele.

Lepinguosalised püüavad leida lahendusi, mis võimaldavad neil 1. jaanuariks 1986 loobuda ühispiiridel toimuvast sõidulehtede ja rendi või tasu eest toimuva reisijate maanteeveo tegevuslubade süstemaatilistest kontrollist.

Artikkel 5

1. jaanuariks 1986 kehtestatakse ühine kontroll üksteisega külgnevates riiklikes kontrollpunktides, kui neid juba ei rakendata ja kui füüsilised tingimused seda võimaldavad. Seejärel kaalutakse võimalust kehtestada ühine kontroll muudes piiriületuskohtades, võttes arvesse kohalikke tingimusi.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks soodsama korra kohaldamist lepinguosaliste vahel, võtavad lepinguosalised vajalikud meetmed, et hõlbustada kohalikes halduspiirkondades ühispiiride ääres elavate Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanike liikumist, eesmärgiga võimaldada neil ületada ühispiire väljaspool ametlikke piiripunkte ja nende lahtiolekuaega.

Asjaomased isikud võivad neid soodustusi kasutada tingimusel, et nad veavad üksnes tollimaksuvabastuse süsteemi kohaselt lubatud kaupu ja täidavad valuutaeeskirju.

Artikkel 7

Lepinguosalised püüavad niipea kui võimalik ühtlustada oma viisapoliitikat, et ära hoida immigratsiooni ja turvalisust negatiivselt mõjutavaid tagajärgi, mis kontrolli leevendamisega ühispiiridel kaasneda võivad. Nad rakendavad oma viisade väljaandmise ja oma territooriumile lubamise korra kohaldamiseks vajalikke meetmeid, võimaluse korral 1. jaanuariks 1986, võttes arvesse vajadust tagada kõnealuse viie riigi kogu territooriumi kaitse ebaseadusliku sisserände ja turvalisust ohustada võiva tegevuse eest.

Artikkel 8

Eesmärgiga leevendada kontrolli sisepiiridel ja võttes arvesse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi õiguse vahelisi märkimisväärseid erinevusi, kohustuvad lepinguosalised võitlema jõuliselt ebaseadusliku uimastiäri vastu oma territooriumil ja kooskõlastama tulemuslikult sellealaseid meetmeid.

Artikkel 9

Lepinguosalised tugevdavad koostööd oma tolli- ja politseiasutuste vahel, eriti kuritegevuse, eelkõige ebaseadusliku uimasti- ja relvaäri, isikute ebaseadusliku piiri ületamise ja territooriumil elamise, tolli- ja maksupettuste ning salakaubaveo vastu võitlemisel. Selleks püüavad lepinguosalised kooskõlas oma siseriikliku õigusega parandada teabevahetust ja tõhustada seda juhul, kui tegemist on teabega, mis võiks teistele lepinguosalistele kuritegevuse vastu võitlemisel kasulik olla.

Lepinguosalised tõhustavad oma siseriikliku õiguse raames vastastikuse abi andmist kapitali ebaseadusliku liikumise takistamiseks.

Artikkel 10

Et tagada artiklites 6–9 sätestatud koostöö, peetakse lepinguosaliste riikide pädevate asutuste vahel regulaarselt koosolekuid.

Artikkel 11

Piiriülese kaupade autoveo osas loobuvad lepingosalised alates 1. juulist 1985 ühispiiridel järgmiste kontrollide süstemaatilisest läbiviimisest:

- juhtimis- ja puhkeaja kontroll (nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 543/69 teatavate maanteevedusid ja AETR käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta),

- kommertsveokite massi ja mõõtmete kontroll; see säte ei välista automaatkaalude süsteemi sisseviimist massi pisteliseks kontrolliks,

- sõidukite tehnilise seisundi kontroll.

Võetakse meetmeid, et ära hoida topeltkontrollide tegemist lepinguosaliste territooriumidel.

Artikkel 12

Kontroll nende dokumentide üle, milles põhjendatakse vedusid, mida ei tehta ühenduse või kahepoolsetele eeskirjadele vastavate litsentside või kvootide alusel, asendatakse alates 1. juulist 1985 ühispiiridel pistelise kontrolliga. Sellise korra alusel vedusid tegevad sõidukid peavad piiri ületades panema nähtavasse kohta asjakohase visuaalse tähise.

Lepinguosaliste riikide pädevad asutused määravad tähise tunnused ühisel kokkuleppel.

Artikkel 13

Lepinguosalised püüavad ühtlustada 1. jaanuariks 1986 süsteemid, mida nad piiriülese liikluse puhul kommertsautovedudele lubade andmise suhtes kohaldavad, eesmärgiga neid lihtsustada ja leevendada ning võimaluse korral asendada reisiload ajaliste lubadega, mida kontrollitakse visuaalselt, kui sõidukid ühispiire ületavad.

Reisilubade ajalisteks lubadeks muutmise korras lepitakse kokku kahepoolselt, võttes arvesse asjaomaste riikide maanteeveonõudeid.

Artikkel 14

Lepinguosalised otsivad lahendusi, et lühendada piiriformaalsuste täitmisest tingitud raudteevedude ooteaega ühispiiridel.

Artikkel 15

Lepinguosalised soovitavad asjaomastel raudtee-ettevõtetel:

- kohandada tehnilisi menetlusi peatumisaja minimeerimiseks ühispiiridel,

- teha kõik, mis võimalik selleks, et kohaldada raudtee-ettevõtete määratletavate teatavat liiki kaupade raudteevedude suhtes spetsiaalset marsruudisüsteemi, mille alusel saaks ühispiire ületada kiiresti, ilma märgatavate peatusteta (kaubarongid lühendatud peatumisajaga piiridel).

Artikkel 16

Lepinguosalised ühtlustavad ühispiiridel asuvate siseveeliikluse tollipunktide lahtioleku kuupäevad ja -ajad.

II JAOTIS

PIKAAJALISED MEETMED

Artikkel 17

Isikute liikumise osas püüavad lepinguosalised kaotada kontrolli ühispiiridel ja viia selle üle välispiiridele. Selleks püüavad nad kõigepealt ühtlustada vajaduse korral õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad keelde ja piiranguid, millel kontroll põhineb, ja võtta täiendavaid meetmeid, et tagada sisejulgeolek ja ära hoida nende riikide kodanike ebaseaduslik sisseränne, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed.

Artikkel 18

Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi eelkõige järgmistes küsimustes, võttes arvesse lühiajaliste meetmete tagajärgi:

a) kuritegude ennetamist ja uurimist käsitleva politseikoostöö korra väljatöötamine;

b) rahvusvahelist õigusabi ja väljaandmist käsitlevate kokkulepete kohaldamisest tuleneda võivate raskuste uurimine, et teha kindlaks sobivaimad lahendused sellealase koostöö parandamiseks lepinguosaliste vahel;

c) vahendite otsimine selleks, et ühiselt kuritegevuse vastu võidelda, uurides muu hulgas võimalust anda politseiametnikele jälitamisõigus, võttes arvesse olemasolevaid suhtlus- ja rahvusvahelise õigusabi vahendeid.

Artikkel 19

Lepinguosalised püüavad ühtlustada õigus- ja haldusnorme, eelkõige järgmistes valdkondades:

- narkootilised ained,

- relvad ja lõhkeained,

- reisijate registreerimine hotellides.

Artikkel 20

Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma viisapoliitikat ja oma territooriumile sisenemise tingimusi. Vajaduse piires valmistavad nad ette ka nende eeskirjade ühtlustamise, mis reguleerivad välismaalaste seaduse teatavaid aspekte nende riikide kodanike osas, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed.

Artikkel 21

Lepinguosalised viivad Euroopa ühendustes ühisalgatusi ellu, et:

a) saavutada reisijatele antava tollimaksuvabastuse suurendamist;

b) kõrvaldada ühenduse maksuvabastuse raames kõik järelejäänud piirangud seoses selliste kaupade sissetoomisega liikmesriikidesse, mille omamine on nende kodanikel keelatud.

Lepinguosalised teevad algatusi Euroopa ühenduste kõikides osades, nii et Euroopa ühenduste piires toimuvalt turistide veolt tasutakse ühtlustatud alusel käibemaksu lähteriigis.

Artikkel 22

Lepinguosalised püüavad nii omavahel kui ka Euroopa ühendustes:

- suurendada kütuse tollimaksuvabastust, et viia see kooskõlla bussi kütusepaagi normaalmahuga (600 liitrit),

- ühtlustada diislikütuse maksumääri ja suurendada veoauto kütusepaagi normaalmahu suhtes kohaldatavat tollimaksuvabastust.

Artikkel 23

Kaubavedude osas püüavad lepinguosalised lühendada peatumisaega ja vähendada peatuskohti üksteisega külgnevates riiklikes kontrollpunktides.

Artikkel 24

Kaupade liikumise osas püüavad lepinguosalised leida vahendeid viia praegu ühispiiridel toimuv kontroll üle välispiiridele või nende endi territooriumile.

Selleks viivad nad omavahel ja Euroopa ühenduste territooriumil vajaduse korral ellu ühisalgatusi, et ühtlustada sätteid, millel ühispiiridel tehtav kaubakontroll põhineb. Nad tagavad, et need meetmed ei mõjuta negatiivselt inimeste, loomade ja taimede tervise vajalikku kaitset.

Artikkel 25

Lepinguosalised arendavad omavahel koostööd eesmärgiga hõlbustada ühispiiri ületavate kaupade tollivormistust ühtse dokumendi abil kogutud vajalike andmete süstemaatilise ja automaatse vahetuse kaudu.

Artikkel 26

Lepinguosalised uurivad, kuidas on Euroopa ühenduste raames võimalik kaudseid makse (käibemaks ja aktsiisimaks) ühtlustada. Sel eesmärgil toetavad nad Euroopa ühenduste läbiviidavaid algatusi.

Artikkel 27

Lepinguosalised uurivad, kas vastastikkuse alusel on võimalik piirivööndi elanikele antavate ühenduse õigusega ettenähtud tollimaksuvabastuste piirangud ühispiiridel tühistada.

Artikkel 28

Enne käesoleva lepinguga sarnaste kahe- või mitmepoolsete lepingute sõlmimist riikidega, kes ei ole käesoleva lepingu lepinguosalised, peavad lepinguosalised omavahel konsulteerima.

Artikkel 29

Käesolevat lepingut kohaldatakse ka Berliini suhtes, kui Saksamaa Liitvabariigi valitsus ei ole kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest Beneluxi Majandusliidu riikide ja Prantsuse Vabariigi valitsusele vastupidist avaldust esitanud.

Artikkel 30

Käesolevas lepingus sätestatud meetmed, mida ei ole võimalik rakendada kohe, kui leping jõustub, rakendatakse I jaotises sätestatud meetmete osas 1. jaanuariks 1986 ja II jaotises sätestatud meetmete osas võimaluse korral 1. jaanuariks 1990, kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud muid tähtaegu.

Artikkel 31

Käesolevat lepingut kohaldatakse, kui 13. juulil 1984 Saarbrückenis Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahel sõlmitud lepingu artiklite 5, 6 ja 8–16 sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 32

Käesolev leping kirjutatakse alla, ilma et seda tuleks ratifitseerida või heaks kiita, või kui see tuleb ratifitseerida või heaks kiita, pärast ratifitseerimist või heakskiitmist.

Käesolevat lepingut kohaldatakse esialgu alates selle allkirjastamisele järgnevast päevast.

Käesolev leping jõustub 30. päeval pärast viimase ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmist.

Artikkel 33

Käesolev leping antakse hoiule Luxembourgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes edastab selle tõestatud koopia kõikide teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Übereinkommen gesetzt.

En foi de quoi, les représentants des Gouvernements dûment habilités à cet effet ont signé le présent accord.

Ten blijke waarvan de daartoe naar behoren gemachtigde vertegenwoordigers van de Regeringen dit Akkoord hebben ondertekend.

Geschehen zu Schengen (Großherzogtum Luxemburg) am vierzehnten Juni neunzehnhundertfünfundachtzig, in deutscher, französischer und niederländischer Sprache abgefaßt, wobei jeder Wortlaut gleichermaßen verbindlich ist.

Fait à Schengen (Grand-Duché de Luxembourg), le quatorze juin mil neuf cent quatre-vingt-cinq, les textes du présent accord en langues allemande, française et néerlandaise, faisant également foi.

Gedaan te Schengen (Groothertogdom Luxemburg), de veertiende juni negentienhonderdvijfentachtig, zijnde te teksten van dit Akkoord in de Duitse, de Franse en de Nederlandse taal gelijkelijk authentiek.

Pour le Gouvernement du Royaume de BelgiqueVoor de Regering van het Koninkrijk België

+++++ TIFF +++++

P. De Keersmaeker

Secrétaire d'État aux Affaires européennesStaatssecretaris voor Europese Zaken

Für die Regierung der Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Prof. Dr. W. Schreckenberger

Staatssekretär im Bundeskanzleramt

Pour le Gouvernement de la République française

+++++ TIFF +++++

C. Lalumière

Secrétaire d'État aux Affaires européennes

Pour le Gouvernement du Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

R. Goebbels

Secrétaire d'État aux Affaires étrangères

Voor de Regering van het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

W. F. van Eekelen

Staatssecretaris van Buitenlandse Zaken

--------------------------------------------------