(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. ja 25. juuni 2021. aasta järeldustes Venemaad üles võtma täielikult vastutuse, et tagada Minski kokkulepete täielik täitmine, mis on peamine eeltingimus mis tahes suuremale muutusele liidu suhtumises. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et liit ja selle liikmesriigid peavad otsustavalt ja koordineeritult reageerima Venemaa igasugusele jätkuvale pahatahtlikule, ebaseaduslikule ja kahjulikule tegevusele, kasutades täielikult ära kõiki liidu käsutuses olevaid vahendeid ning tagades koordineerimise partneritega. Sel eesmärgil kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja“) üles esitama võimalikke täiendavaid piiravaid meetmeid, sealhulgas majandussanktsioone.

(3)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 16. detsembri 2021. aasta järeldustes tungivat vajadust, et Venemaa leevendaks pingeid, mille on põhjustanud vägede koondamine Ukraina piirile ja agressiivne retoorika. Euroopa Ülemkogu kinnitas taas oma täielikku toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Innustades tegema diplomaatilisi jõupingutusi ja toetades Normandia formaati Minski kokkulepete täieliku täitmise saavutamiseks, märkis Euroopa Ülemkogu, et igasugusel Ukraina vastu suunatud edasisel sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind, sealhulgas partneritega kooskõlastatud piiravad meetmed.

(4)

Nõukogu kiitis 24. jaanuaril 2022 heaks järeldused, milles mõistis hukka Venemaa jätkuva agressiivse tegevuse ja ähvardused Ukraina suunal ning kutsus Venemaad üles leevendama pingeid, järgima rahvusvahelist õigust ja osalema kehtestatud rahvusvaheliste mehhanismide kaudu konstruktiivselt dialoogis. Nõukogu kinnitas taas liidu täielikku pühendumust aluspõhimõtetele, millele on rajatud Euroopa julgeolek ja mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni asutamisdokumentides, sealhulgas Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas. Need aluspõhimõtted hõlmavad eelkõige riikide suveräänset võrdsust ja territoriaalset terviklikkust, piiride puutumatust, hoidumist jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest ning riikide vabadust valida või muuta oma julgeolekukorraldust. Nõukogu märkis, et need põhimõtted ei ole läbiräägitavad, neid ei muudeta ega tõlgendata uuesti ning nende rikkumine Venemaa poolt on takistuseks ühisele ja jagamatule julgeolekuruumile Euroopas ning ohustab rahu ja stabiilsust Euroopa mandril. Tuletades meelde Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2021. aasta järeldusi, kordas nõukogu, et igasugusel Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud edasisel sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind, mis hõlmab mitmesuguseid valdkondlikke ja individuaalseid piiravaid meetmeid, mis võetakse vastu koostöös partneritega.

(5)

Kõrge esindaja tegi 19. veebruaril 2022 liidu nimel avalduse, milles väljendas muret Venemaa relvajõudude massilise koondumise pärast Ukrainas ja selle ümbruses ning kutsus Venemaad tungivalt üles alustama sisukat dialoogi ja kasutama diplomaatiat, ilmutama vaoshoitust ja leevendama pingeid Ukraina piiride lähedusest vägede märkimisväärse tagasitõmbumise kaudu.

(6)

Venemaa Föderatsiooni president kirjutas 21. veebruaril 2022 alla dekreedile, millega tunnustati valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina Donetski ja Luganski oblastite „sõltumatust ja suveräänsust“, ning andis korralduse siirda nendele aladele Venemaa relvajõud.

(7)

Kõrge esindaja tegi 22. veebruaril 2022 liidu nimel avalduse, milles mõistis hukka kõnealuse ebaseadusliku teo, mis õõnestab veelgi Ukraina suveräänsust ja sõltumatust ning kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi ning ka Minski kokkulepete ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2202 (2015) rasket rikkumist. Kõrge esindaja kutsus Venemaad kui konflikti osalist tungivalt üles tühistama seda tunnustamisotsust, täitma oma kohustusi, järgima rahvusvahelist õigust ning pöörduma tagasi arutelude juurde Normandia formaadis ja kolmepoolses kontaktrühmas. Ta teatas, et liit reageerib kõnealustele Venemaa viimastele rikkumistele, võttes kiiremas korras vastu täiendavad piiravad meetmed.

(8)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et on asjakohane võtta täiendavaid piiravaid meetmeid vastukaaluks Ukraina olukorda destabiliseerivale Venemaa tegevusele.

(9)

Eelkõige tuleks kehtestada kapitaliturgudele juurdepääsu piirangud, eeskätt keelates Venemaa, selle valitsuse ja selle keskpanga rahastamise.

(10)

Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(11)

Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 järele lisatakse järgmine artikkel:

2)

Artikli 7 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: