EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1155

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1155, 20. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)

PE/29/2019/REV/1

OJ L 188, 12.7.2019, p. 25–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1155/oj

12.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/25


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1155,

20. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu ühtseid viisasid käsitlev poliitika on olnud sisepiirideta ala loomise lahutamatu osa. Viisapoliitika peaks jääma turismi ja äritegevuse hõlbustamise oluliseks vahendiks ning aitama samas toime tulla julgeolekuriskide ja liitu ebaseadusliku sisserände ohuga. Ühtne viisapoliitika peaks soodustama majanduskasvu ning olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega, nagu välis-, kaubandus-, haridus-, kultuuri- ja turismipoliitika.

(2)

Liit peaks kasutama viisapoliitikat oma koostöös kolmandate riikidega ning ka selleks, et tagada parem tasakaal rände- ja julgeolekuprobleemide lahendamise ning majanduslike kaalutluste ja üldiste välissuhete vahel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (3) kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(4)

Viisataotlused peaks läbi vaatama ja nende kohta otsuse tegema konsulaadid või erandina keskasutused. Liikmesriigid peaksid tagama, et konsulaadid ja keskasutused tunnevad piisavalt kohalikke olusid, et tagada viisamenetluse terviklikkus.

(5)

Taotlemise menetlus peaks taotlejate jaoks olema võimalikult lihtne. Peaks olema selge, milline liikmesriik on pädev taotlust läbi vaatama, eelkõige juhul, kui taotlejal on kavas külastada mitut liikmesriiki. Võimaluse korral peaks liikmesriik lubama täita ja esitada taotlusvormi elektrooniliselt. Samuti peaks olema võimalik taotlejatel taotlus elektrooniliselt allkirjastada, kui pädev liikmesriik e-allkirja tunnustab. Menetlusetappide tähtajad tuleks kindlaks määrata eelkõige seepärast, et võimaldada reisijatel oma reisi ette kavandada ja vältida konsulaatides viisataotluste esitamise tipphooaegu.

(6)

Ilma et see piiraks kohustusi, mis on liikmesriikidele pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ, (4) eelkõige selle artikli 5 lõikega 2, ei tohiks nõuda liikmesriikidelt, et nad säilitaksid võimaluse esitada taotlus otse konsulaadis sellistes kohtades, kus viisataotluste vastuvõtmine konsulaadi nimel on tehtud ülesandeks välisele teenuseosutajale.

(7)

Viisatasu peaks tagama piisavad rahalised vahendid, et katta kulud, mis kaasnevad taotluste menetlemisega, sealhulgas taotluste läbivaatamise kvaliteedi ja terviklikkuse ning tähtaegade järgimise tagamiseks vajalike asjakohaste struktuuride ja piisava arvu töötajatega. Viisatasu suurus tuleks objektiivsete hindamiskriteeriumide alusel iga kolme aasta järel läbi vaadata.

(8)

Kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, peaksid saama esitada taotluse oma elukohas, isegi kui pädeval liikmesriigil ei ole seal taotluste vastuvõtmiseks konsulaati ning teda ei esinda selles kolmandas riigis muu liikmesriik. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid püüdma teha koostööd väliste teenuseosutajatega, kellel peaks olema õigus küsida teenustasu. Kõnealune teenustasu ei tohiks põhimõtteliselt ületada viisatasu. Kui kõnealune summa ei ole täieliku teenuse osutamiseks piisav, peaks välisel teenuseosutajal olema siiski võimalik nõuda suuremat teenustasu, mis ei ületa käesolevas määruses sätestatud määra.

(9)

Esindamist käsitlevad kokkulepped tuleks ühtlustada ja nende sõlmimist lihtsustada ning vältida tuleks takistusi niisuguste kokkulepete sõlmimiseks liikmesriikide vahel. Esindav liikmesriik peaks vastutama viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud.

(10)

Kui esindava liikmesriigi konsulaarjurisdiktsioon ulatub asukohariigist kaugemale, peaks olema võimalik hõlmata esindamist käsitlevate kokkulepetega ka neid kolmandaid riike.

(11)

Selleks et vähendada konsulaatide halduskoormust ning lihtsustada sagedasti või regulaarselt reisivate isikute reisimist, tuleks taotlejatele, kelle puhul sisenemistingimused on täidetud antava viisa kogu kehtivusajal, anda objektiivselt kindlaks määratud ühiste kriteeriumide alusel pika kehtivusajaga mitmekordne viisa, mis ei ole piiratud konkreetse reisieesmärgi ega taotlejate kategooriaga. Sellega seoses peaksid liikmesriigid aga pöörama erilist tähelepanu isikutele, kes reisivad seoses oma tööülesannetega, näiteks ettevõtjad, meremehed, kunstnikud ja sportlased. Kui see on põhjendatud, peaks olema võimalik anda lühema kehtivusajaga mitmekordseid viisasid,.

(12)

Arvestades erinevusi kohalikes oludes, eelkõige rände- ja julgeolekuriskide osas, ning liidu suhteid teatavate riikidega, peaksid konsulaadid konkreetsetes piirkondades hindama mitmekordsete viisade andmist käsitlevate põhimõtete kohandamise vajadust, et võimaldada nende soosivamat või piiravamat kohaldamist. Kui pika kehtivusajaga mitmekordse viisa andmise korral kohaldatakse soosivamat lähenemisviisi, tuleks võtta arvesse eelkõige ettevõtjate liikuvust hõlmavate kaubanduslepingute olemasolu. Kõnealuse hinnangu raames peaks komisjon võtma rakendusaktidega vastu normid, mis käsitlevad selliste viisade andmise tingimusi ning neid norme tuleks kohaldada kõigis jurisdiktsioonides.

(13)

Juhul kui teatav kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, et võtta tagasi oma kodanikud, kes on kinni peetud liidus ebaseadusliku viibimise pärast, ning kui kõnealune kolmas riik ei tee tagasisaatmisprotsessis tõhusalt koostööd, tuleks objektiivsetel kriteeriumidel põhineva läbipaistva korra alusel kasutada määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete piiravat ja ajutist kohaldamist, et parandada asjaomase kolmanda riigi koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel. Komisjon peaks hindama korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas ja vaatama läbi kõik liikmesriikide teated kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö kohta. Komisjon peaks oma hinnangus selle kohta, kas kolmas riik teeb piisavalt koostööd või on vaja võtta meetmeid, arvesse võtma asjaomase kolmanda riigi üldist koostööd rände valdkonnas, eelkõige piirihalduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamise ja selle vastase võitluse ning läbi tema territooriumi toimuva ebaseaduslike rändajate transiidi tõkestamise alal. Kui komisjon leiab, et kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, või kui liikmesriikide lihtenamus teatab, et kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, peaks komisjon esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, jätkates samal ajal jõupingutusi asjaomase kolmanda riigiga koostöö parandamiseks. Kui aga komisjon leiab, hinnates asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal kolmanda riigi koostööd liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, et kolmas riik teeb piisavalt koostööd, peaks komisjonil olema võimalik esitada nõukogule ettepanek võtta vastu rakendusotsus, milles nähakse ette üks või mitu viisalihtsustusmeedet taotlejatele või selliste taotlejate kategooriatele, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud ja kes taotlevad selle kolmanda riigi territooriumil viisat.

(14)

Tagamaks, et võetakse piisavalt arvesse kõiki olulisi tegureid ning tagajärgi, mis võivad olla tagasivõtmise valdkonnas asjaomase kolmanda riigi koostöö parandamiseks võetavate meetmete kohaldamisel, ning arvestades selliste meetmete poliitiliselt eriti tundlikku laadi ning nende horisontaalset mõju liikmesriikidele ja liidule endale, eeskätt nende välissuhetele ja Schengeni ala üldisele toimimisele, tuleks nõukogule anda komisjoni ettepaneku alusel tegutsemiseks rakendamisvolitused. Nõukogule selliste rakendamisvolituste andmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse tagasivõtmise valdkonnas kolmanda riigi tehtava koostöö parandamiseks võetavate meetmete rakendamise potentsiaalset poliitiliselt tundlikku laadi, arvestades samuti liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi viisalihtsustuslepinguid.

(15)

Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada. Viisa andmisest keeldumise teade peaks sisaldama üksikasjalikku teavet keeldumise põhjuste ja negatiivse otsuse edasikaebamise menetluse kohta. Edasikaebamismenetluse ajal tuleks taotlejatele anda juurdepääs kogu nende juhtumi seisukohast olulisele teabele kooskõlas siseriikliku õigusega.

(16)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigustest ja põhimõtetest. Eelkõige püütakse tagada selliste õiguste täielik austamine nagu õigus isikuandmete kaitsele, õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele, lapse õigused ning haavatavate isikute õigused.

(17)

Kohalik Schengeni koostöö on äärmiselt oluline ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamise ning rände- ja julgeolekuriskide kohase hindamise seisukohast. Nimetatud koostöö raames peaksid liikmesriigid hindama teatavate sätete tegelikku kohaldamist lähtuvalt kohalikest oludest ja ränderiskist. Konsulaatide vahelist koostööd ja teabevahetust kohapeal peaksid koordineerima liidu delegatsioonid.

(18)

Liikmesriigid peaksid tegema tähelepanelikult ja korrapäraselt järelevalvet väliste teenuseosutajate tegevuse üle, et tagada vastavus õigusaktile, millega reguleeritakse neile usaldatud ülesandeid. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile igal aastal aruande väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö ja nende üle tehtava järelevalve kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu taotluste menetlemise protsessi ja väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö üle teevad järelevalvet lähetatud töötajad.

(19)

Tuleks kehtestada paindlikud normid, et võimaldada liikmesriikidel jagada vahendeid võimalikult optimaalselt ja suurendada konsulaaresinduste katvust. Liikmesriigid (Schengeni viisakeskused) võivad teha koostööd igasuguses kohalikele oludele kohandatud vormis, et suurendada konsulaaresinduste geograafilist katvust, vähendada liikmesriikide kulusid, suurendada liidu nähtavust ja parandada taotlejatele osutatavaid teenuseid.

(20)

Elektroonilised taotlussüsteemid on oluline taotlemise menetluse lihtsustamise vahend. Digiteerimise eesmärgil tuleks kasutades täiel määral ära hiljutist õiguslikku ja tehnoloogilist arengut tulevikus välja töötada ühine lahendus, mis võimaldaks esitada taotlusi veebis, et tulla vastu taotlejate vajadustele ja meelitada Schengeni alale rohkem külalisi. Tuleks tugevdada lihtsaid ja kiireid menetlustagatisi ning neid ühetaoliselt rakendada. Lisaks võiks võimalusel korraldada intervjuusid, kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid ja kaugsidevahendeid, näiteks interneti kaudu toimuvaid hääl- või videokõnesid. Selle protsessi käigus tuleks tagada taotlejate põhiõigused.

(21)

Et tagada võimalus muuta käesolevas määruses sätestatud viisatasude suurust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses viisatasude suurusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EÜ) nr 810/2009 rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(23)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(24)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ. (7) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(25)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (8). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(26)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(27)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3.

(28)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3.

(29)

Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(30)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(31)

Horvaatia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(32)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 810/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel taotluste kohta tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.“

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega mitte üle 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul või“;

b)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)   „tunnustatud reisidokument“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL (*1) kohane reisidokument, mida üks või mitu liikmesriiki tunnustab dokumendina, mis annab õiguse ületada välispiire ja kuhu võib kinnitada viisa;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).“"

c)

lisatakse järgmised punktid

„12)   „meremees“– isik, kes on tööle võetud või tööle rakendatud või teeb mis tahes ametis tööd merelaeval või rahvusvahelistel siseveeteedel sõitval laeval;

13)   „e-allkiri“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (*2) artikli 3 punktis 10 määratletud e-allkiri.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“"

3)

Artikli 3 lõike 5 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv elamisluba, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis' sätteid veel täies mahus, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks V lisas loetletud kehtivatest elamislubadest, mille on välja andnud Andorra, Kanada, Jaapan, San Marino või Ameerika Ühendriigid ning mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise, või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluva ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv elamisluba;

c)

kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv viisa, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis' sätteid veel täies mahus, või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluva ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv viisa, kui nad reisivad viisa andnud riiki või muusse kolmandasse riiki või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa andis;“.

4)

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriigid võivad erandina lõikest 1 otsustada, et taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid keskasutused. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste töötajad tunnevad piisavalt selle riigi kohalikke olusid, kus taotlus esitatakse, et hinnata rände- ja julgeolekuriske, ning et neil on piisav keeleoskus dokumentide analüüsimiseks ja et vajaduse korral kaasatakse täiendavate kontrollide tegemiseks ja vestluste läbiviimiseks konsulaadid.“

5)

Artikli 5 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

juhul kui külastus hõlmab rohkem kui ühte sihtkohta või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, see liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust päevades või viibimise eesmärki, või“.

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib nõustuda esindama teist artikli 5 kohaselt pädevat liikmesriiki tema nimel taotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste tegemisel. Liikmesriik võib esindada teist liikmesriiki ka piiratud viisil üksnes taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.“;

b)

lõige 2 jäetakse välja;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Juhul kui esindamine on lõike 1 teise lause kohaselt piiratud, toimub andmete kogumine ja edastamine esindatavale liikmesriigile vastavalt asjakohastele andmekaitse- ja andmeturbenormidele.

4.   Esindav ja esindatav liikmesriik sõlmivad kahepoolse kokkuleppe. Kõnealuses kokkuleppes:

a)

täpsustatakse esindamise kestus, kui tegemist on vaid ajutise esindamisega, ja selle lõpetamise menetlus;

b)

võidakse eelkõige juhul, kui esindataval liikmesriigil on asjaomases kolmandas riigis konsulaat, näha ette, et esindatav liikmesriik annab tööruumid, töötajad ja rahalised vahendid.“;

d)

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.   Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või kõnealuste kokkulepete lõpetamisest hiljemalt 20 kalendripäeva enne nende jõustumist või lõppemist, välja arvatud vääramatu jõu korral.

8.   Samal ajal, kui edastatakse lõikes 7 osutatud teave, teavitab esindava liikmesriigi konsulaat asjaomases jurisdiktsioonis asuvaid teiste liikmesriikide konsulaate ja liidu delegatsiooni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste kokkulepete lõpetamisest.“;

e)

lisatakse järgmised lõiked:

„10.   Kui liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja peaks esitama taotluse, püüab kõnealune liikmesriik teha selles kolmandas riigis vastavalt artiklile 43 koostööd välise teenuseosutajaga.

11.   Kui liikmesriigi konsulaadil teatavas asukohas on vääramatust jõust põhjustatud pikaajaline tehniline probleem, palub liikmesriik mõnel teisel liikmesriigil asendada teda selles asukohas ajutiselt seoses kõikide või teatavate taotlejate kategooriatega.“

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotlus esitatakse maksimaalselt kuus kuud enne kavandatud külastuse algust ja oma tööülesandeid täitvate meremeeste puhul maksimaalselt üheksa kuud enne kavandatud külastuse algust ning üldjuhul mitte hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust. Põhjendatud kiireloomulistel üksikjuhtudel võivad konsulaat või keskasutused lubada esitada taotluse hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, võib taotluse esitada:

a)

taotleja;

b)

akrediteeritud kaubanduslik vahendaja;

c)

kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühing või -asutus oma liikmete nimel.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Taotlejalt ei tohi nõuda taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmumist rohkem kui ühte kohta.“

8)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotlejad peavad taotluse esitamise korral isiklikult kohale ilmuma sõrmejälgede kogumiseks vastavalt artikli 13 lõigetele 2 ja 3 ning lõike 7 punktile b. Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lause ja artikli 45 kohaldamist, võivad taotlejad esitada oma taotluse elektrooniliselt, kui see on võimalik.“;

b)

lõige 2 jäetakse välja.

9)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1.   Iga taotleja esitab käsitsi või elektrooniliselt täidetud taotlusvormi, mis on esitatud I lisas. Taotlusvorm allkirjastatakse. See võib olla allkirjastatud käsitsi või – juhul kui taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik tunnustab e-allkirju – elektrooniliselt.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Kui taotleja allkirjastab taotlusvormi elektrooniliselt, kvalifitseerub e-allkiri e-allkirjana määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 tähenduses.

1b.   Elektroonilise taotlusvormi kasutamise korral vastab selle sisu I lisas esitatud taotlusvormile.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Taotlusvorm on kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes:

a)

selle liikmesriigi, kuhu minekuks viisat taotletakse või esindava liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, ning

b)

asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

Lisaks punktis a osutatud keel(t)ele võib vorm olla kättesaadav ka mõnes muus liidu institutsioonide ametlikus keeles.“;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui taotlusvorm ei ole asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, tehakse taotlejatele eraldi kättesaadavaks taotlusvormi tõlge sellesse keelde või neisse keeltesse.“

10)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3–5 asendatakse järgmisega:

„3.   II lisas esitatakse mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest, mida taotlejalt võib nõuda, et kontrollida lõigetes 1 ja 2 loetletud tingimuste täitmist.

4.   Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise või eramajutuse või mõlema kohta, lastes täita liikmesriigi koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:

a)

kas vorm tõendab ülalpidamist või eramajutust või mõlemat;

b)

kas sponsor või küllakutsuja on üksikisik, äriühing või organisatsioon;

c)

sponsori või küllakutsuja nimi ja kontaktandmed;

d)

taotleja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sünnikoht ja kodakondsus);

e)

majutuskoha aadress;

f)

viibimise kestus ja eesmärk;

g)

võimalikud perekondlikud sidemed sponsori või küllakutsujaga;

h)

VISi määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt nõutav teave.

Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles. Näidisvorm saadetakse komisjonile.

5.   Konsulaadid hindavad kohaliku Schengeni koostöö raames lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist, et võtta arvesse kohalikke olusid ning rände- ja julgeolekuriske.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu igas jurisdiktsioonis kasutatavate täiendavate dokumentide ühtlustatud loetelu, kui see on vajalik, et võtta arvesse kohalikke olusid, nagu on osutatud artiklis 48. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetest võib loobuda taotleja puhul, kes on konsulaadile või keskasutustele tuntud oma aususe ja usaldusväärsuse, eelkõige varasemate viisade õiguspärase kasutamise poolest, kui ei ole kahtlust, et taotleja täidab liikmesriikide välispiiri ületamise ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (*3) artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).“"

11)

Artikli 15 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Mitmekordse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.“

12)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotlejad maksavad viisatasu 80 eurot.

2.   Lapsed vanuses kuus kuni 11 aastat (k.a) maksavad viisatasu 40 eurot.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   120 euro või 160 euro suurust viisatasu kohaldatakse, kui nõukogu võtab vastavalt artikli 25a lõike 5 punktile b vastu asjakohase rakendusotsuse. Käesolevat sätet ei kohaldata alla 12-aastaste laste suhtes.“;

c)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 (*4) artikli 3 punktis 2 määratletud teadlased, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil või osalevad teadusseminaril või -konverentsil;

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).“;"

e)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:

a)

lapsed vanuses kuus kuni 17 (k.a) aastat;

b)

diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;

c)

kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- või haridusüritustel.“;

f)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste avalike huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.“;

g)

lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui viisatasu võetakse muus vääringus kui euro, määratakse selles vääringus võetava viisatasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Tasu summat võib ümardada ülespoole ning kohaliku Schengeni koostöö raames tagatakse, et võetavad tasud on sarnased.“;

h)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Komisjon hindab iga kolme aasta järel vajadust muuta käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a sätestatud viisatasude suurust, võttes arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu Eurostati avaldatud üldine liiduülene inflatsioonimäär ja liikmesriikide ametnike palkade kaalutud keskmine. Neile hindamistele tuginedes võtab komisjon, kui see on kohane, kooskõlas artikliga 51a vastu delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse käesoleva määruse muutmist seoses viisatasude suurusega.“

13)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 43 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta teenustasu.“;

b)

lõige 3 jäetakse välja;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„4a.   Erandina lõikest 4 ei ületa teenustasu üldjuhul 80 eurot kolmandates riikides, kus pädeval liikmesriigil ei ole taotluste vastuvõtmiseks konsulaati ning kus teda ei esinda teine liikmesriik.

4b.   Erandjuhul, kui lõikes 4a osutatud summa ei ole täieliku teenuse osutamiseks piisav, võib võtta suuremat teenustasu, mis ei ületa 120 eurot. Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni kavatsusest lubada suurema teenustasu võtmist hiljemalt kolm kuud enne selle kohaldamise alustamist. Teavitamisel esitatakse teenustasu suuruse kindlaksmääramise põhjused, eelkõige üksikasjalikud kulud, mille tõttu määrati suurem summa.“;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Asjaomane liikmesriik võib säilitada kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse tema konsulaadis või selle liikmesriigi konsulaadis, kellega tal on esindamist käsitlev leping vastavalt artiklile 8.“

14)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

„1.   Pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused kontrollivad, kas:“;

b)

lõikes 2 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„2.   Kui pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, on taotlus vastuvõetav ning konsulaat või keskasutused:

järgivad VIS määruse artiklis 8 kirjeldatud menetlusi ning

vaatavad taotluse täiendavalt läbi.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui pädev konsulaat või pädeva liikmesriigi keskasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat või keskasutused teevad viivitamata järgmist:

tagastavad taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,

hävitavad kogutud biomeetrilised andmed,

hüvitavad viisatasu ning

ei vaata taotlust läbi.“;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 3 võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel, riikliku huvi või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.“

15)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„3.   Kontrollides, kas taotleja täidab sisenemise tingimusi, kontrollivad konsulaat või keskasutused järgmist:“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kas taotlejal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, kui see on asjakohane, mis hõlmab kavandatud viibimise kestust, või juhul kui taotletakse mitmekordset viisat, siis esimese kavandatud viibimise kestust.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Konsulaat või keskasutused kontrollivad, kui see on asjakohane, eelmiste ja kavandatud viibimiste kestust, et teha kindlaks, et taotleja ei ole ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.“;

c)

lõikes 6 asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

„6.   Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamisel kontrollivad konsulaat või keskasutused eelkõige järgmist:“;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Taotluse läbivaatamise käigus võivad konsulaat või keskasutused põhjendatud juhtudel korraldada taotlejaga vestluse ja nõuda täiendavaid dokumente.“

16)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1–3 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib avaliku korra, sisejulgeoleku, rahvusvaheliste suhete või rahvatervisega seotud ohu kaalutlustel nõuda teiste liikmesriikide keskasutustelt konsulteerimist oma keskasutustega selliste taotluste läbivaatamisel, mille on esitanud teatavate kolmandate riikide kodanikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud. Sellist konsulteerimist ei kohaldata lennujaama transiidiviisa taotluste suhtes.

2.   Keskasutused, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, annavad lõpliku vastuse võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast seda, kui nende poole pöörduti. Kui kõnealuse tähtaja jooksul vastust ei anta, tähendab see, et neil ei ole alust viisa andmisest keelduda.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelneva konsulteerimise nõude kehtestamisest või tühistamisest üldjuhul hiljemalt 25 kalendripäeva enne selle kohaldatavaks muutumist. Nimetatud teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.“;

b)

lõige 5 jäetakse välja.

17)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 45 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlus on vaja põhjalikumalt läbi vaadata.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Põhjendatud kiireloomulistel üksikjuhtudel tehakse taotluse kohta otsus viivitamata.“;

c)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmine punkt:

„ba)

anda lennujaama transiidiviisa vastavalt artiklile 26 või“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

keelduda viisa andmisest vastavalt artiklile 32.“;

iii)

punkt d jäetakse välja.

18)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmas lõik jäetakse välja;

ii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, hõlmab ühte sisenemist võimaldava viisa kehtivusaeg 15 kalendripäeva pikkust ajapikendust.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui taotleja täidab määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise nõudeid, antakse, välja arvatud juhul, kui viisa kehtivusaeg ületaks reisidokumendi kehtivusaega, pika kehtivusajaga mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on järgmine:

a)

üks aasta, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud kolm viisat ja neid õiguspäraselt kasutanud;

b)

kaks aastat, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda õiguspäraselt kasutanud;

c)

viis aastat, eeldusel et taotleja on eelmise kolme aasta jooksul saanud kaheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda õiguspäraselt kasutanud.

Mitmekordsete viisade andmisel ei võeta arvesse lennujaama transiidiviisasid ja artikli 25 lõike 1 kohaselt antavaid piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Erandina lõikest 2 võib välja antud viisa kehtivusaega lühendada üksikjuhtudel, kui on põhjendatud kahtlus selles osas, kas sisenemise tingimusi täidetakse kogu ajavahemiku jooksul.

2b.   Erandina lõikest 2 hindavad konsulaadid kohaliku Schengeni koostöö raames, kas lõikes 2 sätestatud mitmekordsete viisade andmise põhimõtteid tuleb kohandada, et võtta arvesse kohalikke olusid ning rände- ja julgeolekuriske, eesmärgiga võtta kooskõlas lõikega 2d vastu soosivamad või piiravamad tingimused.

2c.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib taotlejale, kes tõendab vajadust või põhjendab oma kavatsust reisida sagedasti või regulaarselt, anda mitmekordse viisa kehtivusajaga kuni viis aastat eeldusel, et taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate viisade õiguspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletud viisa kehtivusaja lõppu.

2d.   Juhul kui see on käesoleva artikli lõikes 2b osutatud hindamise põhjal vajalik, võtab komisjon rakendusaktidega vastu normid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mitmekordsete viisade andmise tingimusi, mida kohaldatakse igas jurisdiktsioonis, et võtta arvesse kohalikke olusid, rände- ja julgeolekuriske ning liidu üldisi suheteid asjaomase kolmanda riigiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Koostöö tagasivõtmise valdkonnas

1.   Sõltuvalt kolmanda riigi poolt liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel tehtavast koostööst, mida hinnatakse asjakohaste ja objektiivsete andmete alusel, ei kohaldata artikli 14 lõiget 6, artikli 16 lõiget 1 ja lõike 5 punkti b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõikeid 2 ja 2c nende taotlejate või nende kategooriate taotlejate suhtes, kes on selliste kolmandate riikide kodanikud, kelle koostööd liikmesriikidega ei peeta vastavalt käesolevale artiklile piisavaks.

2.   Komisjon hindab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas, võttes eelkõige arvesse järgmisi näitajaid:

a)

liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivatele asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arv;

b)

tagasisaatmisotsuse alusel sunniviisiliselt tegelikult tagasi saadetud isikute arv protsendina asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arvust, sealhulgas, kui see on asjakohane, liidu või kahepoolsete tagasivõtulepingute alusel asjaomase kolmanda riigi territooriumi läbinud kolmandate riikide kodanike arv;

c)

kolmanda riigi heaks kiidetud tagasivõtutaotluste arv liikmesriigi kohta protsendina talle edastatud tagasivõtutaotluste arvust;

d)

tagasisaatmisega seoses tagasisaatmismenetluse eri etappides tehtava praktilise koostöö ulatus, mis hõlmab näiteks järgmist:

i)

abi liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute tuvastamisel ja reisidokumentide õigeaegsel väljastamisel;

ii)

ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks väljastatud Euroopa reisidokumendi või reisiloa aktsepteerimine;

iii)

selliste isikute tagasivõtmise aktsepteerimine, kes tuleb õiguse kohaselt oma riiki tagasi saata;

iv)

tagasisaatmislendude ja -operatsioonide aktsepteerimine.

Sellisel hindamisel tuginetakse liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud usaldusväärsetele andmetele. Komisjon annab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, hindamise kohta nõukogule aru.

3.   Liikmesriik võib samuti teavitada komisjoni juhul, kui tal esineb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel lõikes 2 loetletud näitajate alusel märkimisväärseid ja püsivaid praktilisi probleeme kolmanda riigiga tehtavas koostöös. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata sellise teate saamisest.

4.   Komisjon vaatab lõike 3 kohaselt esitatud teate läbi ühe kuu jooksul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbivaatamise tulemustest.

5.   Kui lõigetes 2 ja 4 osutatud analüüsi põhjal ning võttes arvesse komisjoni astutud samme asjaomase kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö parandamiseks ja liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, sealhulgas rände alal, leiab komisjon, et riik ei tee piisavalt koostööd ja et seetõttu on vaja võtta meetmeid, või kui liikmesriikide lihtenamus on 12 kuu jooksul teavitanud komisjoni vastavalt lõikele 3, esitab komisjon, jätkates samal ajal jõupingutusi asjaomase kolmanda riigiga tehtava koostöö parandamiseks, nõukogule ettepaneku võtta vastu:

a)

rakendusotsus, millega ajutiselt peatatakse artikli 14 lõike 6, artikli 16 lõike 5 punkti b, artikli 23 lõike 1 või artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaldamine asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes;

b)

kui komisjoni läbiviidud hindamise põhjal leitakse, et vastavalt käesoleva lõike punktis a osutatud rakendusotsusele võetud meetmed ei ole tõhusad, rakendusotsus, millega kohaldatakse järk-järgult ühte artikli 16 lõikes 2a sätestatud viisatasu asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes.

6.   Komisjon hindab pidevalt lõikes 2 sätestatud näitajate põhjal ja annab neile tuginedes aru, kas on võimalik olulisel määral ja püsivalt parandada asjaomase kolmanda riigiga tehtavat koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, ning võttes samuti arvesse liidu üldisi suhteid nimetatud kolmanda riigiga, võib ta esitada nõukogule ettepaneku lõikes 5 osutatud rakendusotsused tühistada või neid muuta.

7.   Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 5 osutatud rakendusotsuste jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kolmanda riigi edusammude kohta tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös.

8.   Kui komisjon leiab lõikes 2 osutatud analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, eelkõige koostööd tagasivõtmise valdkonnas, et asjaomane kolmas riik teeb piisavalt koostööd, võib ta esitada nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, milles käsitletakse taotlejaid või selliste taotlejate kategooriaid, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud ja kes taotlevad selle kolmanda riigi territooriumil viisat, ning milles nähakse ette üks või mitu järgmistest meetmetest:

a)

artikli 16 lõikes 1 osutatud viisatasu vähendamine 60 eurole;

b)

artikli 23 lõikes 1 osutatud taotluse kohta otsuse tegemise tähtaja lühendamine kümnele päevale;

c)

artikli 24 lõike 2 kohane mitmekordsete viisade kehtivusaja pikendamine.

Käesolev rakendusotsus kehtib maksimaalselt ühe aasta. Selle kehtivust võib pikendada.“

20)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise täitmise reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Liikmesriigid võivad viisakleebise märkuste osasse lisada siseriiklikke kandeid. Kõnealused kanded ei korda kohustuslikke kandeid, mis on ette nähtud vastavalt lõikes 1 osutatud menetlusele.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühekordse viisa viisakleebist võib käsitsi täita ainult tehnilise vääramatu jõu korral. Käsitsi täidetud viisakleebisel ei tohi teha muudatusi.“

21)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Viisakleebis kinnitatakse reisidokumenti.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise kinnitamise üksikasjalikud reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

22)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib nõuda, et tema keskasutusi teavitatakse viisadest (välja arvatud lennujaama transiidiviisad), mille teised liikmesriigid annavad teatavate kolmandate riikide kodanikele või nende riikide teatavate kategooriate kodanikele.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise teabe esitamise nõude kehtestamisest või tühistamisest hiljemalt 25 kalendripäeva enne selle kohaldatavaks muutumist. Nimetatud teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.“;

b)

lõige 4 jäetakse välja.

23)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a lisatakse järgmine punkt:

„iia)

ei esita põhjendusi kavandatud lennujaamatransiidi eesmärgi ja tingimuste kohta;“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi keeles ja veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles.“;

c)

lõige 4 jäetakse välja.

24)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu piiril meremeestele viisade andmise tegevusjuhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

25)

Artikli 37 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse. Tühjade viisakleebiste märkimisväärsest kaotsiminekust teatatakse komisjonile.

3.   Konsulaadid või keskasutused arhiveerivad nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul esitatud taotlused. Iga toimik peab sisaldama vajalikku teavet, et vajaduse korral taastada taotluse kohta tehtud otsuse taust.

Taotluste toimikuid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta, või juhul, kui otsus edasi kaevati, siis kuni edasikaebamismenetluse lõpuni, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Kui see on kohaldatav, säilitatakse elektroonilisi taotlustoimikuid, välja antud viisa kehtivusaja lõpuni.“

26)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Taotluste läbivaatamiseks ja viisamenetluste järelevalveks vajalikud ressursid“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid eraldavad konsulaatides taotluste läbivaatamisega seotud ülesannete täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid, et oleks võimalik tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriigid tagavad, et kogu konsulaatides toimuva viisade menetlemise, sealhulgas taotluste esitamise ja käitlemise, viisakleebiste printimise ja väliste teenuseosutajatega tehtava praktilise koostöö üle teevad järelevalvet kodumaalt lähetatud töötajad, et tagada menetluse kõikide etappide terviklikkus.“;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriikide keskasutused koolitavad asjakohaselt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning kohustuvad andma töötajatele täieliku, täpse ja asjakohase teabe asjakohaste liidu ja siseriiklike õigusaktide kohta.“;

e)

lisatakse järgmised lõiked:

„3a.   Kui keskasutused vaatavad taotlusi läbi ja teevad nende kohta otsuseid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 1a, pakuvad liikmesriigid erikoolitust selle tagamiseks, et nende keskasutuste töötajatel on piisavad ja ajakohased riigispetsiifilised teadmised kohalikust sotsiaal-majanduslikust olukorrast ning täielik, täpne ja ajakohane teave asjakohaste liidu ja siseriiklike õigusaktide kohta.

3b.   Liikmesriigid tagavad samuti, et konsulaatidel on piisaval hulgal asjakohaselt koolitatud töötajaid, kes abistavad keskasutusi taotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste tegemisel, eelkõige osaledes kohaliku Schengeni koostöö alastel koosolekutel, vahetades teavet teiste konsulaatide ja kohalike ametiasutustega, kogudes kohalikul tasandil asjakohast teavet ränderiski ja pettusel põhinevate tavade kohta ning viies läbi vestlusi ja täiendavaid kontrolle.“;

f)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Liikmesriigid tagavad sellise menetluse kehtestamise, mis võimaldab taotlejatel esitada kaebusi seoses järgmisega:

a)

konsulaatide ja, kui see on kohaldatav, väliste teenuseosutajate töötajate käitumine või

b)

taotlusprotsess.

Konsulaadid või keskasutused registreerivad kaebused ja rakendatud järelmeetmed.

Liikmesriigid teevad käesolevas lõikes sätestatud menetlust käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks.“

27)

Artiklis 39 asendatakse lõiked 2 ja 3 järgmisega:

„2.   Konsulaatide ja keskasutuste töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.

3.   Oma ülesannete täitmisel ei diskrimineeri konsulaatide ja keskasutuste töötajad isikuid soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.“

28)

Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Konsulaartöö korraldus ja konsulaarkoostöö

1.   Taotlustega seotud menetluste korraldamise eest vastutab liikmesriik.

2.   Liikmesriigid:

a)

varustavad oma konsulaadid ja piiril viisade andmise eest vastutavad asutused vahenditega, mis on vajalikud biomeetriliste tunnuste kogumiseks, ning varustavad nendega samuti oma aukonsulite bürood, kui neid kasutatakse biomeetriliste tunnuste kogumisel artikli 42 kohaselt;

b)

teevad ühe või mitme liikmesriigiga esindamist käsitlevate kokkulepete või muu konsulaarkoostöö raames koostööd.

3.   Liikmesriik võib artikli 43 kohaselt samuti teha koostööd välise teenuseosutajaga.

4.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma konsulaartöö korraldusest ja konsulaarkoostööst iga konsulaaresinduse puhul.

5.   Liikmesriigid püüavad tagada kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.“

29)

Artikkel 41 jäetakse välja.

30)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 jäetakse välja;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Välisele teenuseosutajale ei anta ühelgi tingimusel juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult konsulaatide või keskasutuste nõuetekohaste volitustega töötajatel.“;

c)

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

üldise teabe andmine viisanõuete kohta vastavalt artikli 47 lõike 1 punktidele a–c ja taotlusvormide kohta;“

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

andmete ja taotluste kogumine (sealhulgas biomeetriliste tunnuste kogumine) ning taotluste edastamine konsulaadile või keskasutustele;“

iii)

punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

kui see on kohaldatav, taotlejaga kohtumiste korraldamine konsulaadi ruumides või välise teenuseosutaja juures;

f)

reisidokumentide (sealhulgas asjakohasel juhul keeldumisteate) äratoomine konsulaadist või keskasutustest ning nende tagastamine taotlejale.“;

d)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Välise teenuseosutaja valimisel kontrollib asjaomane liikmesriik organisatsiooni või äriühingu usaldusväärsust ja maksevõimet ning teeb kindlaks, et puudub huvide konflikt. Kui see on asjakohane, hõlmab hinnang vajalike lubade, äriregistri kande, põhikirja ja pankadega sõlmitud lepingute kontrollimist.“;

e)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Liikmesriigid vastutavad isikuandmete kaitse normide järgimise eest ja tagavad, et välise teenuseosutaja üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (*5) artikli 51 lõikele 1.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“;"

f)

lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

i)

esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

üldise teabe andmist viisa taotlemise kriteeriumide, tingimuste ja menetluse kohta, nagu on sätestatud artikli 47 lõike 1 punktides a–c, ning välise teenuseosutaja poolt taotlejatele antavate taotlusvormide sisu kohta;

b)

kõiki tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid, mis on nõutavad isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadile või keskasutustele või asjaomaste liikmesriikide konsulaatidele või keskasutustele, ning isikuandmete kõigi muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;“

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sel eesmärgil teevad konsulaat või konsulaadid või asjaomase liikmesriigi keskasutused korrapäraselt ja vähemalt iga üheksa kuu järel pistelisi kontrolle välise teenuseosutaja ruumides. Liikmesriigid võivad leppida kokku, et nad vastutavad ühiselt kõnealuse korrapärase järelevalve tegemise eest.“;

g)

lisatakse järgmine lõige:

„11a.   Iga aasta 1. veebruariks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma koostöö kohta väliste teenuseosutajatega kogu maailmas ja nende üle tehtava järelevalve kohta (nagu on osutatud X lisa punktis C).“

31)

Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44

Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine

1.   Juhul kui liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja kui tehakse koostööd välise teenuseosutajaga ning kasutatakse aukonsuleid, tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et andmed krüpteeritakse täielikult, olenemata sellest, kas neid edastatakse elektrooniliselt või füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal.

2.   Kolmandates riikides, kus krüpteeritud andmete elektrooniline edastamine on keelatud, ei luba asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid andmeid elektrooniliselt edastada.

Sellisel juhul tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et liikmesriigi konsulaarametnik edastab elektroonilised andmed füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal täielikult krüpteeritud kujul või juhul, kui niisugune edastamine nõuaks ebaproportsionaalsete või põhjendamatute meetmete võtmist, tehakse seda mõnel muul turvalisel ja ohutul viisil, näiteks kasutades usaldusväärseid ettevõtjaid, kellel on asjaomases kolmandas riigis tundlike dokumentide ja andmete transpordi kogemus.

3.   Edastamise turvalisuse taset kohandatakse alati vastavalt andmete tundlikkusele.“

32)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Akrediteeritud kaubanduslike vahendajate üle tehakse järelevalvet korrapäraselt pisteliste kontrollidega, mis hõlmavad näost näkku või telefonivestlusi taotlejatega, reiside ja majutuse kontrolli ning vajaduse korral grupi tagasipöördumisega seotud dokumentide kontrolli.“;

b)

lõikes 5 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Iga konsulaat ja kõik keskasutused tagavad, et üldsust teavitatakse nendega koostööd tegevate akrediteeritud kaubanduslike vahendajate nimekirjast, kui see on asjakohane.“

33)

Artikli 47 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

artikli 19 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, mille alusel taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks;

ab)

et biomeetrilisi andmeid tuleb üldjuhul koguda iga 59 kuu järel alates esimese kogumise kuupäevast;“

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

teave selle kohta, kus taotluse saab esitada (pädev konsulaat või väline teenuseosutaja);“

c)

lisatakse järgmine punkt:

„j)

teave artikli 38 lõike 5 kohase kaebuste esitamise menetluse kohta.“

34)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Konsulaadid ja liidu delegatsioonid teevad igas jurisdiktsioonis koostööd, et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, võttes arvesse kohalikke olusid.

Sel eesmärgil annab komisjon kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL (*6) artikli 5 lõikega 3 liidu delegatsioonidele juhised käesolevas artiklis ette nähtud asjaomaste koordineerimisülesannete täitmiseks.

Kui asjaomases jurisdiktsioonis esitatud taotlusi vaatavad artikli 4 lõikes 1a kohaselt läbi ja teevad nende kohta otsuseid keskasutused, tagavad liikmesriigid nende keskasutuste aktiivse osalemise kohalikus Schengeni koostöös. Kohalikku Schengeni koostöösse panustavad töötajad peavad olema asjakohaselt koolitatud ja kaasatud asjaomases jurisdiktsioonis viisataotluste läbivaatamisse.

(*6)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).“;"

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriigid ja komisjon teevad eelkõige koostööd selleks, et:

a)

koostada ühtlustatud loetelu täiendavatest dokumentidest, mille taotleja peab esitama, võttes arvesse artiklit 14;

b)

valmistada ette artikli 24 lõike 2 kohalik rakendamine seoses mitmekordsete viisade väljastamisega;

c)

tagada vajaduse korral taotlusvormi ühine tõlge;

d)

koostada nimekiri asukohariigi väljastatavatest reisidokumentidest ja uuendada seda korrapäraselt;

e)

koostada ühine teabeleht, mis sisaldab artikli 47 lõikes 1 osutatud teavet;

f)

teha vajaduse korral järelevalvet artikli 25a lõigete 5 ja 6 rakendamise üle.“;

c)

lõige 2 jäetakse välja;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid vahetavad kohaliku Schengeni koostöö raames järgmist teavet:

a)

ühtseid viisasid, piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid ja lennujaama transiidiviisasid käsitlev kvartalistatistika viisataotluste, antud viisade ja viisa andmisest keeldumise kohta;

b)

rände- ja julgeolekuriskide hindamist käsitlev teave, eelkõige:

i)

asukohariigi sotsiaal-majanduslik struktuur;

ii)

kohaliku tasandi teabeallikad, sealhulgas sotsiaalkindlustus, tervisekindlustus, maksuregistrid ning riiki sisenemise ja riigist väljumise registreerimine;

iii)

vale-, võltsitud või järeletehtud dokumentide kasutamine;

iv)

ebaseadusliku sisserände teed;

v)

suundumused pettuste vallas;

vi)

suundumused viisa andmisest keeldumise vallas;

c)

teave koostöö kohta väliste teenuseosutajate ja transpordiettevõtjatega;

d)

teave kindlustusseltside kohta, kes pakuvad nõuetekohast reisi- ja tervisekindlustust (sealhulgas kindlustuskaitse liigi ja võimaliku kindlustuskaitse laienduse kontroll).“;

e)

lõike 5 teine lõik jäetakse välja;

f)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Iga aasta 31. detsembriks koostatakse igas jurisdiktsioonis aastaaruanne. Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon kohaliku Schengeni koostöö olukorra kohta aastaaruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

35)

Artikkel 50 jäetakse välja.

36)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

Käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised

Komisjon võtab rakendusaktide abil vastu käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

37)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*7) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

38)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi „viisakomitee“). Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*8) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

39)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

40)

V lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

41)

VI lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

42)

VII, VIII ja IX lisa jäetakse välja.

43)

X lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Järelevalve ja hindamine

1.   Hiljemalt 2. augustiks 2022 esitab komisjon hinnangu käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 810/2009 kohaldamise kohta. Kõnealuses üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja antakse ülevaade käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 810/2009 rakendamise kohta.

2.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuse hinnangu põhjal esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

3.   Hiljemalt 2. maiks 2020 esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohased kättesaadavad andmed määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 15 osutatud reisi- ja tervisekindlustuse kasutamise kohta viisaomanike poolt liikmesriikide territooriumil viibimise ajal ning kulude kohta, mida riiklikud ametiasutused või viisaomanikele tervisekindlustuse pakkujad on kandnud. Komisjon koostab nende andmete põhjal 2. novembriks 2020 aruande, mis tuleb edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 3

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 2. veebruarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 142.

(2)  Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(8)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(13)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(14)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


I LISA

„I LISA

Ühtlustatud taotlusvorm

SCHENGENI VIISA TAOTLUS

Taotlusvorm on tasuta

Image 1  (1)

ELi, EMP või Šveitsi kodanike pereliikmed ei pea täitma välju 21, 22, 30, 31 ja 32 (märgistatud tärniga (*)).

Väljad 1–3 täidetakse kooskõlas reisidokumendis olevate andmetega.

1.

Perekonnanimi:

TÄIDAB AMETIASUTUS

Taotluse esitamise kuupäev:

Taotluse number:

2.

Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed):

3.

Eesnimi (-nimed):

4.

Sünniaeg (päev-kuu-aasta):

5.

Sünnikoht:

6.

Sünniriik:

7.

Praegune kodakondsus:

Sünnijärgne kodakondsus (kui erineb praegusest):

Muu riigi / muude riikide kodakondsus:

Taotlus esitati:

saatkonnale/konsulaadile

teenuseosutajale

kaubanduslikule vahendajale

8.

Sugu:

☐ mees ☐ naine

9.

Perekonnaseis:

☐ vallaline ☐ abielus ☐ registreeritud kooselus ☐ abikaasast lahus elav ☐ lahutatud ☐ lesk ☐ muu (palun täpsustage):

piiril (nimi):

muule asutusele:

10.

Vanema õigusi teostav isik (alaealiste puhul) / eestkostja (perekonnanimi, eesnimi, aadress, kui erineb taotleja omast, telefoninumber, e-posti aadress ja kodakondsus):

Taotluse menetleja:

11.

Isikukood, kui see on asjakohane:

Täiendavad dokumendid:

reisidokument

elatusvahendid

küllakutse

12.

Reisidokumendi liik:

☐ tavapass ☐ diplomaatiline pass ☐ teenistuspass ☐ ametipass ☐ eripass

☐ muu reisidokument (palun täpsustage):

13.

Reisidokumendi number:

14.

Väljaandmise aeg

15.

Kehtiv kuni:

16.

Välja andnud (riik):

reisi- ja tervisekindlustus

transpordivahend

muu:

Viisaotsus:

viisa andmisest keeldutud

viisa antud:

A

C

piiratud territoriaalse kehtivusega viisa

kehtib:

Alates:

Kuni:

17.

ELi, EMP või Šveitsi kodanikust pereliikme isikuandmed (asjakohasel juhul)

Perekonnanimi:

Eesnimi (eesnimed):

Sünniaeg (päev-kuu-aasta):

Kodakondsus:

Reisidokumendi või isikutunnistuse number:

18.

Perekondlik suhe ELi, EMP või Šveitsi kodanikuga (asjakohasel juhul):

☐ abikaasa ☐ laps ☐ lapselaps ☐ ülalpeetav üleneja sugulane

☐ registreeritud kooselu partner ☐ muu:

19.

Taotleja kodune aadress ja e-posti aadress:

Telefoninumber:

20.

Elukoht muus riigis kui praeguse kodakondsuse järgses riigis:

☐ ei

☐ jah. Elamisluba või samaväärne luba … Number … Kehtiv kuni …

*21.

Praegune elukutse:

Sisenemiste arv:

☐ 1 ☐ 2 ☐ mitu

Päevade arv:

* 22.

Tööandja nimi, aadress ja telefoninumber. Õpilaste ja üliõpilaste puhul haridusasutuse nimi ja aadress:

23.

Reisi eesmärk (eesmärgid):

☐ turism ☐ äri ☐ sugulaste või sõprade külastamine ☐ kultuur ☐ sport ☐ ametireis ☐ meditsiinilised põhjused ☐ õpingud ☐ lennujaamatransiit ☐ muu (palun täpsustage):

24.

Lisateave ELis viibimise eesmärgi kohta:

25.

Peamine sihtliikmesriik (ja muud sihtliikmesriigid, kui see on asjakohane):

26.

Liikmesriik, kuhu sisenetakse esimesena:

27.

Taotletavate sisenemiste arv:

☐ üks ☐ kaks ☐ mitu

Kavandatav Schengeni alale saabumise kuupäev esimese kavandatud viibimise puhul:

Kavandatav Schengeni alalt lahkumise kuupäev esimese kavandatud viibimise järel:

28.

Schengeni viisa taotlemisega seoses varem võetud sõrmejäljed: ☐ ei ☐ jah.

Kuupäev, kui on teada …. Viisakleebise number, kui on teada …

29.

Sihtriiki sisenemise luba, kui see on asjakohane:

Välja andnud …. Kehtiv alates … kuni …

* 30.

Liikmesriigis (-riikides) elava(te) küllakutsuja(te) perekonna- ja eesnimi (-nimed). Muul juhul hotelli(de) või ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) nimi (nimed) liikmesriigis (-riikides):

Küllakutsuja(te) / hotelli(de) / ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) aadress(id) ja e-posti aadress(id):

Telefoninumber:

*31.

Küllakutse esitanud ettevõtte/organisatsiooni nimi ja aadress:

Ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonna- ja eesnimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress:

Ettevõtte/organisatsiooni telefoninumber:

*32.

Reisikulud ja elamiskulud taotleja Schengeni alal viibimise ajal kannab:

taotleja ise

Elatusvahendid:

sularaha

reisitšekid

krediitkaart

ettemakstud majutus

ettemakstud transport

muu (palun täpsustage):

sponsor (võõrustaja, ettevõte, organisatsioon) (palun täpsustage):

….☐ märgitud väljal 30 või 31

….☐ muu (palun täpsustage):

Elatusvahendid:

sularaha

majutus olemas

kõik kulud on viibimise ajal kaetud

ettemakstud transport

muu (palun täpsustage):

 

Olen teadlik, et viisa andmisest keeldumise korral viisatasu ei tagastata.

 

Kohaldatakse mitmekordse viisa taotlemise korral:

Olen teadlik, et mul peab olema nõuetekohane reisi- ja tervisekindlustus esimese viibimise ajaks ja kõigiks järgmisteks külastusteks liikmesriikide territooriumile.

 

Olen teadlik alljärgnevast ning annan selleks oma nõusoleku: käesoleva taotlusvormiga nõutavate andmete kogumine ning minu pildistamine ja asjakohasel juhul sõrmejälgede võtmine on taotluse läbivaatamiseks kohustuslik. Kõik mind puudutavad isikuandmed, mis on esitatud taotlusvormil, ning minu sõrmejäljed ja foto edastatakse liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele, kes neid andmeid töötlevad, et teha otsus minu taotluse kohta.

Kõnealused andmed ja ka andmed, mis puudutavad otsust minu taotluse kohta või otsust antud viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta, sisestatakse viisainfosüsteemi (VIS) ja neid säilitatakse seal kõige rohkem viis aastat, mille jooksul pääsevad teabele juurde viisaküsimustega tegelevad asutused ja pädevad asutused, kes teevad viisakontrolli välispiiridel ja liikmesriikides, ning sisserände ja varjupaigataotlustega tegelevad liikmesriikide ametiasutused, eesmärgiga kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile seadusliku sisenemise ning seal viibimise ja elamise tingimused on täidetud, tuvastada isikud, kes ei täida või kes enam ei täida selliseid tingimusi, vaadata läbi varjupaigataotlusi ja määrata kindlaks, kelle vastutusalasse läbivaatamine kuulub. Teatavatel tingimustel on andmed kättesaadavad ka liikmesriikide määratud ametiasutustele ja Europolile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Andmete töötlemise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus on: [(…)].

Olen teadlik sellest, et mul on õigus saada ükskõik millises liikmesriigis teade viisainfosüsteemi sisestatud mind puudutavate isikuandmete kohta ja selle kohta, milline liikmesriik on kõnealused andmed edastanud, ning taotleda minu kohta käivate ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult töödeldavate mind puudutavate andmete kustutamist. Minu sõnaselge taotluse korral teavitab minu taotlust läbi vaatav asutus mind sellest, kuidas ma saan kasutada oma õigust kontrollida mind puudutavaid isikuandmeid ning lasta neid parandada või need kustutada, sealhulgas sellest, millised on sellekohased õiguskaitsevahendid vastavalt asjaomase riigi õigusele. Isikuandmete kaitset käsitlevate kaebustega tegeleb asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus [kontaktandmed: …].

Kinnitan, et olen esitanud õiged ja täielikud andmed. Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lükatakse minu taotlus tagasi või tühistatakse juba antud viisa ning mind võidakse taotlust menetleva liikmesriigi õiguse kohaselt vastutusele võtta.

Juhul kui viisa antakse, kohustun lahkuma liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppemist. Mind on teavitatud, et viisa omamine on ainult üks tingimus liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemiseks. Viisa andmine ei tähenda, et mul on õigus nõuda kahjutasu, kui ma ei täida määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjade) artikli 6 lõike 1 asjakohaseid sätteid ja mind ei lubata seetõttu riiki. Sisenemise tingimuste täitmist kontrollitakse uuesti liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemisel.

 

Koht ja kuupäev:

Allkiri:

(vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja (kui see on asjakohane) allkiri):

“.

(1)  Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.


II LISA

„V LISA

NIMEKIRI ELAMISLUBADEST, MIS ANNAVAD OMANIKULE ÕIGUSE LÄBIDA LIIKMESRIIKIDE LENNUJAAMU ILMA LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISATA

ANDORRA:

autorització temporal (ajutine sisserändeluba – roheline),

autorització temporal per a treballadors d'empreses estrangeres (ajutine sisserändeluba välisettevõtjate töötajatele – roheline),

autorització residència i treball (elamis- ja tööluba – roheline),

autorització residència i treball del personal d'ensenyament (elamis- ja tööluba õpetajatele ja õppejõududele – roheline),

autorització temporal per estudis o per recerca (ajutine sisserändeluba õpinguteks või teadustööks – roheline),

autorització temporal en pràctiques formatives (ajutine sisserändeluba praktikaks ja koolituseks – roheline),

autorització residència (elamisluba – roheline).

KANADA:

permanent resident (PR) card (alaline elamisluba),

permanent Resident Travel Document (PRTD) (alalist elamisõigust omavate isikute reisidokument).

JAAPAN:

residence card (elamisloakaart)

SAN MARINO:

permesso di soggiorno ordinario (tavaline elamisluba, kehtib ühe aasta ja seda saab pikendada),

erielamisload järgmistel alustel (kehtivad ühe aasta ja neid saab pikendada): ülikooliõpingud, sport, tervishoid, usulised kaalutlused, riiklikus haiglas õena töötamine, diplomaatilised ülesanded, vabaabielu, load alaealistele, humanitaarkaalutlused, lapsevanemaload.

hooaja- ja ajutised tööload (kehtivad 11 kuud ja neid saab pikendada),

isikutunnistus, mis on antud isikutele, kellel on ametlik elukoht „residenza“ San Marinos (kehtib viis aastat).

AMEERIKA ÜHENDRIIGID:

sisserändeviisa, mis kehtib ega ole aegunud; võidakse kinnitada riiki sisenemisel üheks aastaks, tõendamaks ajutiselt elamisõigust, kuniks vormistatakse kaart I-551,

vorm I-551 (alaline elamisloakaart), mis kehtib ega ole aegunud; võib kehtida kahest kuni kümne aastani, sõltuvalt vastuvõtmise kategooriast; kui kaardile ei ole kehtivusaja lõppu märgitud, on see kehtiv reisidokument,

vorm I-327 (taassisenemise luba), mis kehtib ega ole aegunud,

vorm I-571 (põgeniku reisidokument, mis kehtib alalise elamisõigusega välismaalase kaardina), mis kehtib ega ole aegunud.


III LISA

„VI LISA

Image 2  (1)

STANDARDVORM VIISA ANDMISEST KEELDUMISE, VIISA TÜHISTAMISE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJENDAMISEKS

VIISA ANDMISEST KEELDUMINE / VIISA TÜHISTAMINE / VIISA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Lugupeetud …,

… saatkond/peakonsulaat/konsulaat/[muu pädev ametiasutus] … (koht) [(esindatava liikmesriigi) nimel];

[muu pädev asutus] ….;

(koht) isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused ….

on

Teie taotluse läbi vaadanud;

läbi vaadanud Teie viisa numbriga: …, välja antud: … [kuupäev/kuu/aasta].

Viisa andmisest on keeldutud

Viisa on tühistatud

Viisa on kehtetuks tunnistatud

Otsus tehti järgmis(t)el põhjus(t)el:

1.

esitati vale, võltsitud või järeletehtud reisidokument

2.

ei põhjendatud kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi

3.

Te ei esitanud tõendeid piisavate elatusvahendite kohta kavandatud viibimise ajaks või päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu Teil kindlasti siseneda lubatakse

4.

Te ei esitanud tõendeid, et Teil on võimalik seaduslikul viisil omandada piisavad elatusvahendid kavandatud viibimise ajaks või päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu Teil kindlasti siseneda lubatakse

5.

Te olete jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel

6.

Schengeni infosüsteemi (SIS) on sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks … (liikmesriik) poolt

7.

üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule

8.

üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu rahvatervisele, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 2 punktis 21

9.

üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu tema/nende rahvusvahelistele suhetele

10.

kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed

11.

on tekkinud põhjendatud kahtlus … kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses (palun täpsustage)

12.

on tekkinud põhjendatud kahtlus Teie esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses

13.

on tekkinud põhjendatud kahtlus Teie kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu

14.

viisataotluse piiril esitamise põhjendamiseks ei esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et Teil ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda

15.

ei põhjendatud kavatsetava lennujaamatransiidi eesmärki ega tingimusi

16

Te ei esitanud tõendeid piisava ja kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta

17.

viisa kehtetuks tunnistamist taotles viisa omanik (2).

Lisamärkused:

Te võite viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada.

Viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuste vaidlustamist reguleerivad normid on sätestatud (viide liikmesriigi õigusnormile):

Pädev asutus, kellele saab kaebuse esitada (kontaktandmed):

Teavet selle kohta, milline on vaidlustamise kord, saab (kontaktandmed):

Kaebus tuleb esitada järgmise ajavahemiku jooksul (tähtaeg):

Kuupäev ja saatkonna / peakonsulaadi / konsulaadi / isikukontrolli eest vastutava ametiasutuse / muu pädeva asutuse tempel:

Asjaomase isiku allkiri (3): ….


(1)  Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.

(2)  Viisa kehtetuks tunnistamine selle põhjenduse alusel ei anna õigust otsuse vaidlustamiseks.

(3)  Kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav.


IV LISA

„X LISA

VÄLISTE TEENUSEOSUTAJATEGA KOOSTÖÖ TEGEMISE KORRAL ÕIGUSAKTIS KEHTESTATAVATE MIINIMUMNÕUETE LOEND

A.

Õigusaktis tuleb:

a)

loetleda ülesanded, mida täidab väline teenuseosutaja vastavalt käesoleva määruse artikli 43 lõikele 6;

b)

märkida kohad, kus väline teenuseosutaja tegutseb, ja milline konsulaat on pädev vaatama läbi teatava taotluskeskuse kaudu esitatud taotluse;

c)

loetleda teenused, mille eest tuleb tasuda kohustuslikku teenustasu;

d)

anda välisele teenuseosutajale juhised, et ta peab avalikkust sõnaselgelt teavitama sellest, et ka lisateenuste eest tuleb maksta.

B.

Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses andmekaitsega:

a)

alati hoiduma andmete loata lugemisest, kopeerimisest, muutmisest või kustutamisest, eelkõige nende edastamise ajal taotluse menetlemise käigus pädeva liikmesriigi konsulaadile või pädevate liikmesriikide diplomaatilistele või konsulaaresindustele;

b)

edastama andmed asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide juhiste kohaselt:

elektrooniliselt, krüpteeritud kujul, või

füüsiliselt, turvalisel viisil;

c)

edastama andmed nii kiiresti kui võimalik:

füüsiliselt edastatavate andmete puhul vähemalt kord nädalas;

elektrooniliselt ja krüpteeritud kujul edastatavate andmete puhul hiljemalt nende kogumise päeva lõpus;

d)

tagama asjakohased vahendid selleks, et oleks võimalik jälgida iga taotluse toimiku teekonda konsulaati ja konsulaadist;

e)

kustutama andmed hiljemalt seitse päeva pärast nende edastamist ja tagama, et ainult taotleja nime ja kontaktandmeid kohtumiste kokkuleppimise eesmärgil ning passi numbrit säilitatakse, kuni pass on taotlejale tagastatud, ning kustutatakse viis päeva pärast seda;

f)

tagama kõik tehnilised ja korralduslikud turvameetmed, mida on vaja, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadi või asjaomaste liikmesriikide või konsulaaresindustele, ning isikuandmete mis tahes muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;

g)

töötlema asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nimel andmeid üksnes taotlejate isikuandmete töötlemiseks ette nähtud eesmärkidel;

h)

kohaldama andmekaitsestandardeid, mis on vähemalt samaväärsed määruses (EL) 2016/679 sätestatud normidega;

i)

edastama taotlejatele VISi määruse artikli 37 kohaselt nõutud teavet.

C.

Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses töötajate käitumisega:

a)

tagama, et töötajad on saanud nõuetekohase koolituse;

b)

tagama, et ametiülesannete täitmisel tema töötajad:

võtavad taotlejaid viisakalt vastu,

austavad taotlejate inimväärikust ja isikupuutumatust, ei diskrimineeri isikuid soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning

järgivad konfidentsiaalsusnõudeid; neid nõudeid kohaldatakse ka pärast töötajate ametist lahkumist või pärast õigusakti kehtivuse peatamist või lõpetamist;

c)

tagama, et välise teenuseosutaja töötajate isikusamasust on alati võimalik kontrollida;

d)

tõendama, et töötajaid ei ole kohtulikult karistatud ning et neil on vajalikud eriteadmised.

D.

Väline teenuseosutaja peab seoses oma tööülesannete täitmise kontrolliga:

a)

võimaldama asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide volitatud töötajatele kogu aeg etteteatamiseta juurdepääsu oma ruumidele, eelkõige kontrollimise eesmärgil;

b)

tagama kontrollimise eesmärgil võimaluse kaugjuurdepääsuks enda kasutatavale kohtumiste kokkuleppimise süsteemile;

c)

tagama asjakohaste järelevalvemeetodite kasutamise (nt kontrolltaotlejad; veebikaamera);

d)

tagama liikmesriigi andmekaitse järelevalveasutusele juurdepääsu tõenditele, mis kinnitavad andmekaitsenõuete järgimist, sealhulgas aruandluskohustuse, välised auditid ja korrapärased kohapealsed kontrollid;

e)

teavitama viivitamata kirjalikult asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike turvanõuete rikkumisest või taotlejate kaebustest, mis on seotud andmete väärtarvitamise või neile loata juurdepääsuga, ning tegema lahenduse leidmiseks koostööd asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega ning andma kiiresti selgitava vastuse kaebuse esitanud taotlejatele.

E.

Väline teenuseosutaja peab seoses üldnõuetega:

a)

tegutsema taotluse menetlemisel pädeva liikmesriigi või pädevate liikmesriikide juhiste kohaselt;

b)

võtma asjakohaseid korruptsioonivastaseid meetmeid (nt töötajate piisav töötasu; koostöö kõnealuse ülesande täitmiseks tööle võetud töötajate valimisel; reegel, mille kohaselt toimikut menetleb kaks töötajat; rotatsiooni põhimõte);

c)

austama täielikult õigusakti sätteid, mis hõlmavad ka peatamis- või lõpetamisklauslit, mida kohaldatakse eelkõige kehtestatud põhimõtete rikkumise korral, ning läbivaatamisklauslit, mille eesmärk on tagada, et õigusaktis kajastuksid parimad tavad.


Top