24.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/6

(1)

Leedus, Lätis, Eestis ja Soome lõunaosas 2017. aasta augustist oktoobrini sadanud vihm põhjustas nende liikmesriikide põllumaal suuri üleujutusi. Ka sademete koguhulk augustist oktoobrini 2017 oli keskmisest palju suurem. Selline pikka aega kestnud rohke vihmasadu on enneolematu. Lisaks algas talv vara ning lume ja madalate temperatuuride tõttu olid külvitingimused erakordselt ebasoodsad. Seetõttu jäi külvamata suur osa taliviljast, mille saaki peaks kogutama 2018/2019. turustusaastal.

(2)

Asjaolu, et kannatada saanud piirkondades asuvate põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustootjatel jääb tulevikus tulu saamata nii nende hektarite eest, millele ei olnud võimalik külvata kui ka külviga kaetud hektarite eest, kus üleujutused kahju tekitasid, põhjustab järgmisel 2018/2019. saagikoristusaastal Leedu, Läti, Eesti ja Soome põllumajandustootjatele suure ja erakorralise kahju. See kujutab endast konkreetset probleemi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 221 tähenduses. Sellist konkreetset probleemi ei saa lahendada meetmetega, mis on võetud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 219 või 220, kuna see ei ole konkreetselt seotud olemasoleva turuhäirega või selle ohuga, samuti ei ole see seotud meetmetega, mida on võetud loomahaiguste leviku tõkestamiseks või seoses tarbijate usalduse kaotusega, mis on tingitud inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust.

(3)

Selleks et hüvitada 2018/2019. saagikoristusaastal tekkiv majanduslik kahju, tuleks erakorralise meetmena ette näha rahaline hüvitis kahju kannatanud piirkondades asuvate toetuskõlblike hektarite eest.

(4)

Liidu turu stabiilsuse seisukohalt on ka liit huvitatud sellest, et meedet kohaldataks üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste suhtes, kes kaotavad oma sissetulekud seetõttu, et põllumaa ei olnud taliviljade külviks sobiv. Peale selle peaks toetus piirduma kõige enam kahju kannatanud põllumajandustootjatega. Põllumajandustootjat tuleks lugeda kõige enam kahju kannatanuks, kui selles liikmesriigis asuvad taliviljade külviks ettenähtud kahjustatud alad moodustavad vähemalt 30 protsenti tema täielikust taliviljade külviks mõeldud pindalast samas liikmesriigis. Selleks et vältida ülemäärase hüvitamise ohtu, peaks nende toetuskõlblike hektarite eest, kuhu üleujutuse tõttu talivilja külvata ei saa, makstav toetus olema piiratud. Seepärast ei tohiks asjaomaste liikmesriikide otsuses ületada toetuskõlbliku hektari eest makstava toetuse summa nendes liikmesriikides 2017. kalendriaastal hektari eest otsetoetusena makstud keskmist summat. Toetuse kogusumma ja eelarveeraldise kogusumma peaks põhinema asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teabel üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu kahju kannatanud hektarite arvu kohta.

(5)

Topeltrahastamise ohu vältimiseks ei tohiks asjaomastel toetuskõlblikel hektaritel tekkivat kahju hüvitada mis tahes riigiabiga ega kindlustuse kaudu ning toetus peaks piirduma selliste toetuskõlblike hektaritega, mis ei ole saanud liidu rahalist toetust muudest allikatest.

(6)

Asjaomastel liikmesriikidel peaks olema lubatud anda täiendavat abi käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul.

(7)

Toetust antakse ainult taotluse alusel, mis esitatakse asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud viisil ja tähtaja jooksul.

(8)

Tuleks sätestada, et pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, teevad kõik vajalikud kontrollid ja teavitavad sellest komisjoni. Need kontrollid peaksid eelkõige hõlmama toetuskõlblikkuse ja toetusetaotluse õigsuse kontrolli. Toetuskõlblike hektarite arvu tuleks kontrollida kõikide pädevale asutusele kättesaadavate asjakohaste vahendite, sealhulgas põllumajandusettevõtetes kohapeal tehtavate kontrollide alusel.

(9)

Kõnealune erakorraline meede peaks kehtima kuni 12 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(10)

Meetmete eelarve mõistliku haldamise ja põllumajandustootjatele õigeaegse tasumise huvides peaksid liidupoolseks osaliseks rahastamiseks olema toetuskõlblikud üksnes need maksed, mille liikmesriigid on toetusesaajatele teinud 30. septembriks 2018. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (2) artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata.

(11)

Selleks et liit saaks kontrollida kõnealuse erakorralise meetme tõhusust, peaksid asjaomased liikmesriigid esitama komisjonile üksikasjaliku teabe selle rakendamise kohta. Selleks et liit saaks teha finantskontrolli, peaksid asjaomased liikmesriigid edastama komisjonile väljamaksete kontrolli ja heakskiitmise tulemused.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

kõnealused hektarid moodustavad vähemalt 30 protsenti asjaomases liikmesriigis taliviljade külviks ette nähtud aladest;

b)

põllumajandustootjad ei ole saanud sama kahju eest mingit muud hüvitist mis tahes riigiabina või kindlustuse kaudu ega liidu poolt osaliselt rahastatavat hüvitist, kui on käesoleva määrusega ette nähtud.

a)

Leedu puhul 9 120 000 eurot;

b)

Läti puhul 3 460 000 eurot;

c)

Eesti puhul 1 340 000 eurot;

d)

Soome puhul 1 080 000 eurot.

a)

tegema halduskontrollid toetusetaotluse kohta, sealhulgas

b)

teostama kohapealseid kontrolle taotleja valdustes.