10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/1

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, sest neis käsitletakse määruse (EL) nr 909/2014 sätestatud meetmete rakendamiseks nõutavaid elemente. Et tagada nende meetmete sidusus, aidata kaasa nende kõikehõlmavusele ja lihtsustada nende kättesaadavust isikutele, kelle suhtes neid sätteid kohaldatakse, on soovitatav koondada kõik määruse (EL) nr 909/2014 meetmetega seotud elemendid ühte määrusesse.

(2)

Määrusega (EL) nr 909/2014 nõutakse, et keskdepositooriumid kohaldaksid rahatrahve väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete suhtes, kes põhjustavad arvelduse ebaõnnestumisi (edaspidi „kohustusi mittetäitvad liikmed“).

(3)

Et kohustusi mittetäitvate liikmete suhtes kohaldatavad rahatrahvid toimiksid tõhusa hoiatusena, peaksid nende suuruse arvutamise parameetrid olema tihedalt seotud nende finantsinstrumentide väärtusega, mida ei õnnestu üle kanda ja mille alusel tuleks sobivaid karistusmäärasid kohaldada. Tehingu aluseks olevate finantsinstrumentide väärtuse põhjal tuleks arvutada rahatrahvi suurus ka siis, kui tehingu ebaõnnestumine on tingitud raha puudumisest. Rahatrahvi suurus peaks kohustusi mittetäitvatel liikmetel tekitama soovi ebaõnnestunud tehingud kohe arveldada. Et tagada rahatrahvide määramisega seatud eesmärkide tulemuslik saavutamine, tuleb nende arvutamise parameetrite piisavust pidevalt seirata ja vajaduse korral kohandada, arvestades nende trahvide mõju turule.

(4)

Arvestades finantsinstrumentide suuri hinnaerinevusi mitmes järjestikuses aluseks olevas tehingus ja et hõlbustada rahatrahvide arvutamist, peaks finantsinstrumentide väärtus põhinema ühtsel võrdlushinnal. Keskdepositooriumid peaksid kasutama rahatrahvide arvutamisel sama päeva ühesuguste finantstehingute arvelduste ebaõnnestumise eest samasid võrdlushindasid. Rahatrahvi summa saadakse seega tehingu aluseks olnud ebaõnnestunud arveldusega finantsinstrumentide arvu korrutamisel asjaomase võrdlushinnaga. Võrdlushindade määratlemisel tuleks tugineda objektiivsetele ja usaldusväärsetele andmetele ja meetoditele.

(5)

Kuna rahatrahvide arvutamise automatiseerimine peaks aitama keskdepositooriumidel neid tõhusalt kohaldada, peaks sobivad karistusmäärad põhinema ühtsel väärtuste tabelil, mille kasutamist on lihtne automatiseerida ja kohaldada. Eri liiki finantsinstrumentide karistusmäärad tuleks kehtestada sellisel tasemel, et sellest tulenevad rahatrahvid vastaksid määruse (EL) nr 909/2014 tingimustele.

(6)

Aktsiatega tehtavate tehingute arveldus on tavaliselt väga standarditud. Kui aktsiaturg on likviidne ja aktsiaid on seetõttu lihtne osta, peaks arvelduse ebaõnnestumisel kohaldama kõrgeimat karistusmäära, et panna kohustusi mittetäitvaid liikmeid oma ebaõnnestunud tehinguid õigel ajal arveldama. Kui aktsiaturg ei ole likviidne, tuleks kasutada madalamat karistusmäära, mille juures tuleb arvestada, et see peaks olema siiski hoiatava mõjuga, ilma et see mõjutaks samal ajal asjaomaste turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist.

(7)

Avaliku emitendi emiteeritud võlainstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumise eest kohaldatavate rahatrahvide suuruse määramisel tuleks võtta arvesse selliste tehingute tavapäraselt suurt mahtu ja nende olulisust finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise seisukohast. Arvelduse ebaõnnestumisel tuleks seega kohaldada madalaimat karistusmäära. Siiski peaks selline karistusmäär olema hoiatava mõjuga ja innustama tehinguid õigel ajal arveldama.

(8)

Võlainstrumentide puhul, mida ei ole emiteerinud avalik emitent, on turg vähemlikviidne ja selliste instrumentidega tehtavate tehingute maht on väiksem. Sellised võlainstrumendid mõjutavad ka finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist vähem kui avaliku emitendi emiteeritud võlainstrumendid. Karistusmäär peaks arvelduse ebaõnnestumise puhul olema seetõttu nende puhul kõrgem kui võlainstrumentidel, mille on emiteerinud avalik emitent.

(9)

Võlainstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumisel tuleks kohaldada madalamaid karistusmäärasid kui teiste finantsinstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumisel, pidades silmas nende suuremat mahtu, mittestandardset arveldust, suuremat piiriülest mõõdet ning olulisust finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise seisukohast. Siiski peaks selline madalam karistusmäär olema hoiatava mõjuga ja innustama tehinguid õigel ajal arveldama.

(10)

Võlainstrumentide puhul, milleks ei ole määruse (EL) nr 909/2014 reguleerimisalasse kuuluvad aktsiad ja võlainstrumendid, näiteks hoidmistunnistused, lubatud heitkoguste väärtpaberid ja börsil kaubeldavad fondid, ei ole arveldus väga standardiseeritud ja nende turud ei ole likviidsed. Nendega kaubeldakse sageli ka börsiväliselt. Pidades silmas nende väikest mahtu ja tehingute arvu ning et kajastada nende mittestandardset kauplemist ja arveldust, tuleks arvelduse ebaõnnestumisel kohaldada sama karistusmäära, mis kehtib aktsiate suhtes, millel ei ole likviidset turgu.

(11)

Rahatrahvi arvutamise parameetreid tuleks kohandada konkreetsete kauplemiskohtade eripäradega, näiteks VKEde kasvuturgudega, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (2). Arvelduse ebaõnnestumisel määratavad rahatrahvid ei tohiks takistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu kapitaliturgudele kui pangalaenu alternatiivile. Lisaks võimaldatakse määrusega (EL) nr 909/2014 VKEde kasvuturgudele suuremat paindlikkust, nii et arvelduse ebaõnnestumisel ei ole vaja kohaldada asendusostu kuni 15 päeva jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva. Seega võib VKEde kasvuturgudel kaubeldavate finantsinstrumentide arvelduse ebaõnnestumisel rahatrahvide kohaldamise ajavahemik olla pikem kui teiste finantsinstrumentide puhul. Pidades silmas rahatrahvide kohaldamise ajalist pikkust, VKEde kasvuturgude väiksemat likviidsust ja nende eripära, tuleks sellistes kauplemiskohtades kaubeldavate finantsinstrumentidega tehtavate tehingute arvelduse ebaõnnestumisel kehtiv karistusmäär seada sellisele tasemele, mis innustaks tehinguid õigel ajal arveldama, kuid ei mõjutaks nende turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist. Samuti on asjakohane tagada, et teatud finantsinstrumentidega, näiteks sellistes kauplemiskohtades kaubeldavate võlainstrumentidega, tehtavate tehingute arvelduse ebaõnnestumisel kohaldataks madalamaid karistusmäärasid kui teistel turgudel kaubeldavate sarnaste võlainstrumentide suhtes.

(12)

Raha puudumise tõttu tekkinud arvelduse ebaõnnestumisel tuleks kohaldada ühtset karistusmäära kõikide tehingute puhul, kuna selline olukord ei sõltu vara liigist ja asjaomase finantsinstrumendi likviidsusest või tehinguliigist. Et kindlustada hoiatav mõju ja innustada kohustusi mittetäitvaid liikmeid arveldama tehinguid õigel ajal raha laenamise abil, on asjakohane kasutada karistusmäära alusena raha laenamise kulusid. Kõige sobivam karistusmäär peaks olema arveldusvaluutat emiteeriva keskpanga ametlik intressimäär, mis tõendab asjaomase valuuta laenamise kulusid.

(13)

Määrusega (EL) nr 909/2014 võimaldatakse keskdepositooriumidel pakkuda liidus oma teenuseid päritoluliikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Et tagada vastuvõtvates liikmesriikides keskdepositooriumide teenuste turvalisus sobival tasemel, nõutakse määruses (EL) nr 909/2014, et nii päritoluliikmesriikide kui ka vastuvõtvate liikmesriikide pädevad ja asjaomased asutused kehtestavad koostöökorra, et teostada vastuvõtvates liikmesriikides keskdepositooriumide tegevuse üle järelevalvet, kui see tegevus on kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse.

(14)

Selleks et põhjalikult kindlaks teha, kas keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvates liikmesriikides väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse, tuleks tagada, et hindamiskriteeriumides arvestatakse keskdepositooriumide osutatavaid põhiteenuseid vastuvõtvates liikmesriikides, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos, arvestades et keskdepositooriumid pakuvad selliseid põhiteenuseid finantsturutaristu ülesannetes.

(15)

Eesmärgiga hinnata keskdepositooriumide tegevuse olulisust vastuvõtvates liikmesriikides tuleks hindamiskriteeriumides arvestada, millises mahus osutavad keskdepositooriumid põhiteenuseid vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele, sealhulgas emitentidele, väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või keskdepositooriumides hoitavate väärtpaberikontode teistele omanikele. Kui nende põhiteenuste maht, mida keskdepositooriumid osutavad vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele, on piisavalt suur, tuleks keskdepositooriumide tegevust sellistes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks, sest igasugune ebaõnnestumine ja puudujääk selliste keskdepositooriumide tegevuses võivad mõjutada väärtpaberiturgude toimimist ja investorikaitset kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides. Põhjaliku hindamise tagamiseks tasub kohaldada hindamiskriteeriume, milles võetakse eraldi arvesse iga põhiteenuse mahtu, mida keskdepositooriumid vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele osutavad.

(16)

Kui keskdepositooriumid emiteerivad või hoiavad keskselt arvukalt väärtpabereid vastuvõtvates liikmesriikides asutatud emitentidele, või hoiavad keskselt suurt hulka väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete või teiste vastuvõtvates liikmesriikides asutatud kontoomanike väärtpaberikontosid, tuleks nende tegevust kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(17)

Kui keskdepositooriumid arveldavad suures mahus tehinguid väärtpaberitega, mille on emiteerinud vastuvõtvates liikmesriikides asutatud emitendid, või arveldavad suures mahus liikmete ja teiste vastuvõtvates liikmesriikides asutatud väärtpaberikontoomanike arvelduskorraldusi, tuleks nende tegevust kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (3) lubatakse liikmesriikidel nimetatud direktiivi kohaldamisel määrata väärtpaberiarveldussüsteem oma õiguse alusel reguleeritavaks, kui nad leiavad, et selline määramine on süsteemiriski tõttu õigustatud. Kui keskdepositooriumid korraldavad vastuvõtvate liikmesriikide määratud väärtpaberiarveldussüsteeme kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ, tuleb nende tegevust seega asjaomastes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(19)

Keskdepositooriumide tegevust tuleks hinnata piisavalt tihti, et asjaomased asutused saaksid põhjendamatu viivituseta kehtestada koostöökorra alates hetkest, kui asjaomaste keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse.

(20)

Kui keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse, tuleks neid pidada oluliselt tähtsaks piisavalt kaua, et asjaomased asutused saaksid kehtestada toimiva ja tõhusa koostöökorra kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014.

(21)

Käesoleva määruse kohase hindamisega seotud arvutused peaksid põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel ja meetoditel. Kuna teatavad käesoleva määrusega nõutavad arvutused põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (4) kehtestatud eeskirjadel, tuleks neid teha vaid siis, kui määrus (EL) nr 600/2014 on kohaldatav.

(22)

Arvestades, et arvelduse ebaõnnestumise vältimise meetmed, mis on seotud rahatrahvide arvutamisega, ja teatavad olulise tähtsuse kindlaksmääramise meetmed võivad nõuda suuri IT-süsteemide muudatusi, turuteste ning kohandusi asjaomaste poolte, sealhulgas keskdepositooriumide ja teiste turuosaliste vahelises õiguskorras, tuleks anda piisavalt aega asjaomaste meetmete kohaldamiseks tagamaks, et keskdepositooriumid ja teised isikud täidavad vajalikud nõuded,

a)

vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud ja keskdepositooriumis esmase registrikande saanud või seal väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koondturuväärtus moodustab vähemalt 15 % kõikide vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud ja kõikides liidus asutatud keskdepositooriumides esmase registrikande saanud või seal väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koguväärtusest;

b)

keskdepositooriumis vastuvõtvast liikmesriigist pärit liikmete ja väärtpaberikontode teiste omanike nimel väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koondturuväärtus moodustab vähemalt 15 % liidus asutatud kõikides keskdepositooriumides vastuvõtvast liikmesriigist pärit liikmete ja teiste väärtpaberikontode omanike nimel väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koguväärtusest.

a)

keskdepositooriumis arveldatavate ja vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud väärtpaberitega tehtud tehingutega seotud arvelduskorralduste aastane väärtus moodustab vähemalt 15 % kõikide liidus asutatud keskdepositooriumide arveldatavate ja vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingutega seotud kõikide arvelduskorralduste aastasest koguväärtusest;

b)

keskdepositooriumis liikmete ja teiste vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberikontoomanike nimel arveldatavate arvelduskorralduste aastaväärtus moodustab vähemalt 15 % kõikides liidus asutatud keskdepositooriumides liikmete ja teiste vastuvõtvast liikmesriigist pärit väärtpaberikontoomanike nimel arveldatavate arvelduskorralduste aastasest koguväärtusest;

c)

keskdepositoorium korraldab väärtpaberiarveldussüsteemi, mida reguleerib vastuvõtva liikmesriigi õigus ja millest on teavitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA).

a)

makse vastu arvelduskorraldused – asjaomase finantsinstrumendi tehingu väärtus, nagu need on sisestatud väärtpaberiarveldussüsteemi;

b)

maksevabad arvelduskorraldused – asjaomaste finantsinstrumentide koondturuväärtus, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 7.

a)

liidu kauplemiskohas kauplemisele võetud ja seal kaubeldavate, määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõikes 1 viidatud finantsinstrumentide turuväärtus on likviidsuse seisukohalt kõige olulisema turu sulgemishind, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktis a;

b)

liidu kauplemiskohas kauplemisele võetud finantsinstrumentide turuväärtus on liidu kõrgeima käibega kauplemiskoha sulgemishind, välja arvatud punktis a nimetatud finantsinstrumendid;

c)

punktides a ja b nimetamata finantsinstrumentide turuväärtus määratletakse asjaomase keskdepositooriumi pädevas asutuses heakskiidetud ja eelnevalt kindlaks määratud metoodika alusel, kus kasutatakse usaldusväärsete turuandmetega seotud kriteeriume, näiteks kauplemiskohtadest või investeerimisühingutest saadud turuhindasid.

a)

erandina artikli 5 lõikest 2 on finantsinstrumentide turuväärtus asjaomaste instrumentide nimiväärtus;

b)

erandina artikli 6 lõike 2 punktist b on asjaomaste finantsinstrumentide turuväärtus nende finantsinstrumentide nimiväärtus.

a)

kohaldatakse artikleid 2 ja 3 alates kuupäevast, mil jõustub delegeeritud õigusakt, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõike 15 kohaselt;

b)

kohaldatakse artiklit 7 alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast;

c)

kohaldatakse artiklit 8 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.