EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R0104

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/104, 19. oktoober 2016, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (EMPs kohaldatav tekst )

C/2016/6624

OJ L 17, 21.1.2017, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/104/oj

21.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 17/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/104,

19. oktoober 2016,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 148/2013 (2) on sätestatud esitamisele kuuluvate andmete üksikasjad ja on kohustatud vastaspooli tagama, et tehingu mõlemad pooled on esitatavates andmetes omavahel kokku leppinud.

(2)

Samuti on oluline ära näidata, et keskne vastaspool tegutseb tuletislepingu osalisena. Seega tuleks juhul, kui keskne vastaspool lepingu pärast selle sõlmimist kliirib, teavitada selle lepingu lõpetamisest ja teavitada kliirimisest tulenevast uuest lepingust.

(3)

Kui tuletisleping koosneb tuletislepingute kombinatsioonist, peab pädevatel asutustel olema võimalik aru saada iga asjaomase tuletislepingu tunnusjoontest. Kuna lisaks sellele peab pädevatel asutustel olema võimalik mõista üldist konteksti, peaks tehinguaruandest selguma ka asjaolu, et tehing on osa üldisest strateegiast. Seega tuleks tuletislepingute puhul, mis koosnevad omavahel kombineeritud tuletislepingutest, esitada teave üksikute tuletislepingu kaupa eraldi jaotistena, kasutades sisemist tunnuskoodi, mis võimaldab erinevad jaotised omavahel siduda.

(4)

Juhul kui tegu on tuletislepingutega, mis koosnevad tuletislepingute kombinatsioonist ja mille kohta tuleb andmed esitada rohkem kui ühe teatega, võib olla keeruline määrata kindlaks, kuidas lepinguga seonduvaid andmeid erinevate teadete vahel jaotada ja seega kui mitu teadet tuleks esitada. Niisiis peaksid vastaspooled kokku leppima, kui mitu teadet selliste lepingute korral esitatakse.

(5)

Jälgimaks asjakohasel viisil riskipositsioonide kontsentreerumist ja süsteemset riski, on oluline tagada, et kauplemisteabehoidlale edastatakse täielik ja täpne teave riskipositsioonide ja kahe vastaspoole vahel vastastikku antud tagatiste kohta. Seega on äärmiselt oluline, et vastaspooled esitavad tuletislepingute hindamise teabe ühtse metoodika kohaselt. Lisaks sellele on samavõrd tähtis nõuda andmete esitamist antud ja saadud alustamise ja variatsioonitagatiste kohta.

(6)

Andmaks pädevatele ametiasutustele täielikku teavet vastaspoolte tegelike riskipositsioonide kohta kõigis tuletisinstrumentide liikides, on äärmiselt oluline kehtestada nõuded krediidituletisinstrumentide, samuti vastaspoolt vahel vastastikku antud tagatiste üksikasjadest teatamise kohta. Lisaks sellele, võimaldamaks andmeesitajatel täita oma aruandluskohustust standardiseeritult ja ühtlustatult, on vaja täpsustada olemasolevate andmeväljade kirjeldusi.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 vastavalt muuta.

(8)

Asjakohane on muuta teavitamisnõudeid seoses esitatavate andmete üksikasjadega. Seega tuleks vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele anda piisavalt aega, et astuda kõik vajalikud sammud muudetud nõuete täitmiseks.

(9)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(10)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artiklile 10 viis ESMA enne nende rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist, millel käesolev määrus põhineb, läbi avaliku arutelu, analüüsis võimalikku asjaomast kasu ja kulusid ning küsis arvamust nimetatud määruse artiklis 37 osutatud loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave esitatakse ühe teatega.

Erandina esimesest lõigust esitatakse lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave erinevate teadetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tuletisleping koosneb tuletislepingute kombinatsioonist;

b)

lisa tabelite andmeväljad ei võimalda punktis a osutatud tuletislepingu kohta käivate üksikasjade ja teabe esitamist.

Tuletislepingute kombinatsioonist koosnevate tuletislepingute vastaspooled lepivad enne teabe esitamise tähtaega kokku asjaomase tuletislepingu kohta kauplemisteabehoidlale saadetavate eri teadete arvus.

Teavitav vastaspool seostab üksikud teated omavahel tunnuskoodiga, mis on vastaspoole tasandil ainuomane konkreetsele tehinguaruannete kogumile, vastavalt lisa tabeli 2 lahtrile 14.“

2)

Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kliiritud tehingud

1.   Kui tuletislepingu üksikasjad on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9 juba teatatud ja kui keskne vastaspool lepingu pärast seda kliirib, teatatakse lepingust kui lõpetatust, märkides lisa tabeli 2 lahtrisse 93 toimingu liigiks „Early Termination“, ning teavitatakse kliirimisest tulenevatest uutest lepingutest.

2.   Kui leping on sõlmitud kauplemiskohas ja samal päeval kliiritud, teavitatakse ainult kliirimisest tulenevatest lepingutest.

Artikkel 3

Riskidest teavitamine

1.   Lisa tabeli 1 kohaselt nõutavad andmed tagatise kohta peavad sisaldama kõiki antud ja saadud tagatisi vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35.

2.   Kui vastaspool ei anna tagatist tehingupõhiselt, teavitavad vastaspooled kauplemisteabehoidlat sellisest antud ja saadud tagatisest portfellipõhiselt vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35.

3.   Kui lepingu tagatisest teavitatakse portfellipõhiselt, esitab teavitav vastaspool kauplemisteabehoidlale teavitatava lepinguga seotud portfelli tunnuskoodi vastavalt lisa tabeli 1 lahtrile 23.

4.   Muu kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 sätestatud finantssektoriväline vastaspool ei pea teavitama tagatisest ja käesoleva määruse lisa tabeli 1 kohasest lepingu turuhinnas hindamisest või mudelipõhisest hindamisest.

5.   Kui lepingu kliirib keskne vastaspool, teatab vastaspool keskse vastaspoole määratud lepingu väärtuse vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 17–20.

6.   Kui lepingut ei kliiri keskne vastaspool, teatab vastaspool vastavalt käesoleva määruse lisa tabeli 1 lahtritele 17–20 lepingu väärtuse, mis on määratud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud liidus vastu võetud ja komisjoni määruses (EÜ) nr 1126/2008 (*1) osutatud rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 13 Õiglase väärtuse mõõtmine.

(*1)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).“"

3)

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Tinglik väärtus

1.   Lisa tabeli 2 lahtris 20 osutatud tuletislepingu tinglik väärtus märgitakse järgmiselt:

a)

rahaühikutes arveldatavate vahetuslepingute, futuurlepingute ja forvardlepingute korral võrdlussumma, mille põhjal määratakse tuletisinstrumentide turul kindlaks lepingulised maksed;

b)

optsioonide korral täitmishinna põhjal arvutatud väärtus;

c)

hinnavahelepingute korral ja kui tegu on tuletislepingutega, mis on seotud ühikutes, nagu barrelites või tonnides mõõdetava kaubaga, summa koguse eest lepingus sätestatud hinna korral;

d)

kui tegu on tuletislepingutega, mille tinglik väärtus arvutatakse alusvara hinna põhjal ja kui nimetatud hind on kättesaadav ainult arveldamise hetkel, alusvara päevalõpu hind lepingu sõlmimise kuupäeval.

2.   Kui tuletislepingu tinglik väärtus aja jooksul muutub, märgitakse algsesse teatesse tinglik väärtus, mis on kohaldatav tuletislepingu sõlmimise kuupäeval.“

4)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Andmete ajalugu

Ajaloos tuleb registreerida kauplemisteabehoidlas säilitatavatesse andmetesse tehtavad muudatused ning muudatusi taotlevad isikud, kelleks võib vajaduse korral olla ka kauplemisteabehoidla ise, samuti muudatuse põhjus, muutmise kuupäev, ajatempel ja muudatuse selge kirjeldus, sealhulgas andmete esialgne ja muudetud sisu, nagu on nõutud lisa tabeli 2 lahtris 93.“

5)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (ELT L 52, 23.2.2013, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


LISA

„LISA

Kauplemisteabehoidlale esitatav teave

Tabel 1

Vastaspoole andmed

 

Lahter

Esitatavad andmed

 

Lepinguosalised

 

1

Teabe ajatempel

Kauplemisteabehoidlale andmete esitamise kuupäev ja aeg.

2

Teavitava vastaspoole tunnuskood

Kordumatu tunnuskood, mis tähistab andmeid esitavat lepingu vastaspoolt.

3

Teise vastaspoole tunnuskoodi liik

Teise vastaspoole identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik.

4

Teise vastaspoole tunnuskood

Lepingu teise vastaspoole kordumatu tunnuskood.

Lahter täidetakse teavitava vastaspoole seisukohast lähtudes. Eraisiku puhul kasutatakse järjekindlalt kliendi tunnuskoodi.

5

Teise vastaspoole riik

Selle riigi kood, kus on teise vastaspoole registrijärgne asukoht; kui teine vastaspool on füüsiline isik, märkida elukohariigi kood.

6

Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond

Valdkond, milles teavitav vastaspool tegutseb.

Kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektori vastaspoolte taksonoomia koodid.

Kui teavitav vastaspool on finantssektoriväline vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomia koodid.

Kui ära tuuakse rohkem kui üks tegevusala, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras.

7

Teavitava vastaspoole liik

Märgitakse, kas teavitav vastaspool on keskne vastaspool, finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool või muud liiki vastaspool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (1) artikli 1 lõikele 5 või artikli 2 punktidele 1, 8 ja 9.

8

Maakleri tunnuskood

Kui maakler tegutseb teavitava vastaspoole vahendajana muutumata ise vastaspooleks, esitab teavitav vastaspool sellise maakleri kordumatu tunnuskoodi.

9

Teadet esitava üksuse tunnuskood

Kui teavitav vastaspool on teate esitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, tuleb selles lahtris esitada sellise üksuse kordumatu tunnuskood.

Vastasel juhul jäetakse lahter tühjaks.

10

Kliiriva liikme tunnuskood

Juhul kui tuletisleping kliiritakse ja teavitav vastaspool ei ole ise kliiriv liige, esitatakse selles lahtris selle kliiriva liikme kordumatu tunnuskood, kelle kaudu tuletisleping kliiritakse.

11

Õigustatud isiku tunnuskoodi liik

Õigustatud isiku identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik.

12

Õigustatud isiku tunnuskood

Esitatakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste subjektiks olev isik.

Kui tehing täidetakse sellise struktuuri kaudu nagu usaldusfond või fond, mis esindab paljusid õigustatud isikuid, näidatakse õigustatud isikuna nimetatud struktuur.

Kui õigustatud isik ei ole selle lepingu vastaspool, tuvastab teavitav vastaspool sellise õigustatud isiku kordumatu tunnuskoodiga või eraisiku puhul järjekindlalt kasutatava kliendi tunnuskoodiga, mille on määranud eraisiku poolt kasutatav juriidiline isik.

13

Kauplemisvolitused

Näitab, kas teavitav vastaspool on lepingu sõlminud oma arvel kauplejana (enda või kliendi nimel) või volitatud kauplejana (kliendi eest ja nimel).

14

Vastaspoole roll

Märgitakse, kas teavitav vastaspool on ostja või müüja.

15

Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega

Esitatakse teave selle kohta, kas leping on objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt seotud äritegevuse või finantseerimistegevusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses.

Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

16

Kliirimiskünnis

Esitatakse teave selle kohta, kas teavitav vastaspool ületab kliirimiskünnist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses.

Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

17

Lepingu väärtus

Esitatakse teave lepingu turuhinnas hindamise või vajaduse korral mudelipõhise hindamise kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 tähenduses. Kliiritud tehingu korral kasutatakse keskse vastaspoole määratud väärtust.

18

Valuuta, milles väärtus on väljendatud

Lepingu väärtuse hindamisel kasutatud valuuta.

19

Väärtuse hindamise ajatempel

Viimase hindamise kuupäev ja kellaaeg. Turuhinnas hindamise korral märkida võrdlushindade avaldamise kuupäev ja kellaaeg.

20

Väärtuse hindamise liik

Märgitakse, kas tegemist oli turuhinnas hindamisega, mudelipõhise hindamisega või keskse vastaspoole esitatud väärtusega.

21

Tagatus

Märgitakse, kas vastaspooled on sõlminud tagatislepingu.

22

Tagatisportfell

Märgitakse, kas tagatis on antud portfellipõhiselt.

Tagatisportfelli puhul arvutatakse tagatis lepingute kogumi netopositsioonide alusel, mitte tehingupõhiselt.

23

Tagatisportfelli tunnuskood

Kui tagatist kajastatakse portfellipõhiselt, tuleb märkida portfelli kordumatu tunnuskood, mille on kindlaks määranud teavitav vastaspool.

24

Antud alustamise tagatis

Selle alustamise tagatise väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele.

Kui alustamise tagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud alustamise tagatise koguväärtus.

25

Antud alustamise tagatise valuuta

Märgitakse antud alustamise tagatise valuuta.

26

Antud variatsioonitagatis

Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele.

Kui variatsioonitagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud variatsioonitagatise koguväärtus.

27

Antud variatsioonitagatise valuuta

Märgitakse antud variatsioonitagatise valuuta.

28

Saadud alustamise tagatis

Selle alustamise tagatise väärtus, mille teavitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt.

Kui alustamise tagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud alustamise tagatise koguväärtus.

29

Saadud alustamise tagatise valuuta

Märgitakse saadud alustamise tagatise valuuta.

30

Saadud variatsioonitagatis

Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt.

Kui variatsioonitagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud variatsioonitagatise koguväärtus.

31

Saadud variatsioonitagatise valuuta

Märgitakse saadud variatsioonitagatise valuuta.

32

Antud ülemäärane tagatis

Nõutud tagatist ületava antud tagatise väärtus.

33

Antud ülemäärase tagatise valuuta

Märgitakse antud ülemäärase tagatise valuuta.

34

Saadud ülemäärane tagatis

Nõutud tagatist ületava saadud tagatise väärtus. Tagatis

35

Saadud ülemäärase tagatise valuuta

Märgitakse saadud ülemäärase tagatise valuuta.


Tabel 2

Üldandmed

 

Väli

Esitatavad andmed

Tuletislepingu liik

 

Jagu 2a – Lepingu liik

 

Kõik lepingud

1

Lepingu liik

Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle liigile.

 

2

Varaklass

Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle aluseks olevale varaklassile.

 

 

Jagu 2b – Andmed lepingu kohta

 

Kõik lepingud

3

Toote klassifitseerimise viis

Kasutatav toote klassifitseerimise viis.

 

4

Toote klassifitseerimine

Kui toode identifitseeritakse rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN) või instrumendi alternatiivset tunnuskoodi (AII) kasutades, märgitakse finantsinstrumentide klassifikatsiooni (CFI) kood.

Kui ISIN või AII ei ole kättesaadavad, märgitakse toote jaoks heaks kiidetud kordumatu tunnuskood (UPI). UPI heakskiitmiseni klassifitseeritakse sellised tooted CFI koodi kasutades.

 

5

Toote identifitseerimise viis

Kasutatav toote identifitseerimise viis.

 

6

Toote identifitseerimisandmed

Toode identifitseeritakse ISIN või AII koodi kasutades. AII koodi kasutatakse juhul, kui tootega kaubeldakse kauplemiskohas, mis on liigitatud AII-ks ESMA veebisaidil avaldatud ning pädevate asutuste poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (2) artikli 13 lõike 2 kohaselt edastatud teabe põhjal loodud registris.

AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

 

7

Alusvara identifitseerimise viis

Kasutatav alusvara identifitseerimise viis.

 

8

Alusvara identifitseerimisandmed

Otsese alusvara kohta esitatakse kordumatu tunnuskood vastavalt selle liigile.

AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

Krediidiriski vahetustehingute korral märkida võlainstrumendi ISIN kood.

Finantsinstrumentide korvi korral, mis koosneb muu hulgas kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest, näidatakse ainult kauplemiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid.

 

9

Tinglik valuuta 1

Tingliku väärtuse jaoks kasutatav valuuta.

Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta.

 

10

Tinglik valuuta 2

Tingliku väärtuse jaoks kasutatav teine valuuta.

Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 2 tinglik valuuta.

 

11

Ülekantav valuuta

Esitatakse ülekantav valuuta.

 

 

Jagu 2c – Tehinguandmed

 

Kõik lepingud

12

Tehingu tunnuskood

Seni, kuni üleilmne tehingu kordumatu tunnuskood ei ole kättesaadav, teise vastaspoolega kokku lepitud tehingu kordumatu tunnuskood.

 

13

Teate kontrollnumber

Kordumatu number, mis tähistab tuletislepingu sama täitmist käsitlevate teadete rühma.

 

14

Komplekstehingu osa tunnus

Teavitava ühingu sisemine tunnuskood, millega identifitseeritakse ja seotakse omavahel kõik teated, mis käsitlevad ühte ja sama tuletislepingute kombinatsioonist koosnevat tuletislepingut. Kood peab olema tuletislepingu kohta käivate tehinguaruannete rühma puhul vastaspoole tasandil kordumatu.

Välja kasutatakse ainult juhul, kui ühing täidab kahest või enamast tuletislepingust koosneva tuletislepingu ja kui andmeid nimetatud lepingu kohta ei ole ühe teatega võimalik nõuetekohaselt esitada.

 

15

Täitmiskoht

Esitatakse tuletislepingu täitmiskoha kordumatu tunnuskood.

Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomane finantsinstrument on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas kaubeldakse, kasutatakse MIC koodi „XOFF“.

Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomast finantsinstrumenti ei ole kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas ei kaubelda, kasutatakse MIC koodi „XXXX“.

 

16

Tihendamine

Märgitakse, kas leping tuleneb tihendamisest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 47 tähenduses.

 

17

Hind/määr

Esitatakse tuletislepingu hind, vajadusel tasud ja kogunenud intressid.

 

18

Hinna esitamise viis

Viis, kuidas hinda väljendatakse.

 

19

Hinna valuuta

Valuuta, milles hind/määr on nomineeritud.

 

20

Tinglik väärtus

Viitemäär, mille alusel määratakse kindlaks lepingulised maksed. Osalise lõpetamise või amortisatsiooni korral või kui tinglik väärtus lepingu iseloomust tulenevalt aja jooksul muutub, kajastab see pärast muutuse toimumist säilivat tinglikku väärtust.

 

21

Hinnakordaja

Esitatakse finantsinstrumendi kauplemiskoguse ühikute arv (näiteks lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide arv).

 

22

Kogus

Teatega hõlmatud lepingute arv.

Hinnavahekihlvedude korral on kogus panustatud rahaline väärtus otseselt alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

 

23

Ettemakse

Esitatakse lepingu sõlmimise selliste tasude suurus, mida teavitav vastaspool maksab või saab.

 

24

Ülekande liik

Näidatakse, kas lepingu arveldamine toimub füüsiliselt või rahas.

 

25

Täitmise ajatempel

Lepingu täitmise kuupäev ja kellaaeg.

 

26

Jõustumiskuupäev

Esitatakse lepingust tulenevate kohustuste jõustumise kuupäev.

 

27

Tähtpäev

Esitatakse teavitatud lepingu esialgne tähtpäev.

Lepingu ennetähtaegset lõpetamist selles lahtris ei kajastata.

 

28

Lõpetamise kuupäev

Lõpetamise kuupäev, juhul kui kajastatav leping lõpetati ennetähtaegselt.

 

29

Arvelduskuupäev

Esitatakse alusvara arvelduse kuupäev.

Kui kuupäevi on mitu, võib kasutada lisavälju.

 

30

Raamlepingu liik

Raamlepingu olemasolu korral selle viide (näiteks ISDA raamleping, energia ostu ja müügi raamleping, rahvusvaheline FOREXi raamleping, Euroopa raamleping või mis tahes kohalik raamleping).

 

31

Raamlepingu versioon

Raamlepingu olemasolu korral näidata selle versiooni aasta (nt 1992, 2002), mida kajastatud tehingu puhul kasutati.

 

 

Jagu 2d – Riskide maandamine/teavitamine

 

Kõik lepingud

32

Kinnitamise ajatempel

Kinnitamise kuupäev ja kellaaeg, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (4) artiklis 12.

 

33

Kinnitamise liik

Kas leping kinnitati elektrooniliselt, mitte-elektrooniliselt või jäeti kinnitamata.

 

 

Jagu 2e – Kliirimine

 

Kõik lepingud

34

Kliirimiskohustus

Näitab, kas lepingu sõlmimise ajal kuulub kajastatav leping sellisesse börsiväliste tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ning kas lepingu mõlema vastaspoole suhtes kehtib määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kliirimiskohustus.

 

35

Kliiritud

Märgitakse, kas kliiring on toimunud.

 

36

Kliiringu ajatempel

Kliiringu toimumise kellaaeg ja kuupäev.

 

37

Keskne vastaspool

Lepingu kliirimise korral esitatakse lepingu kliirinud keskse vastaspoole kordumatu tunnuskood.

 

38

Grupisisene tehing

Märgitakse, kas lepingu puhul on tegemist grupisisese tehinguga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 tähenduses.

 

 

Jagu 2f – Intressimäärad

 

Intressimäära tuletisinstrumendid

39

Poole 1 fikseeritud intressimäär

Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäär.

 

40

Poole 2 fikseeritud intressimäär

Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäär.

 

41

Poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod

Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv.

 

42

Poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod

Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv.

 

43

Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust.

 

44

Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust.

 

45

Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust.

 

46

Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust.

 

47

Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust.

 

48

Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust.

 

49

Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust.

 

50

Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust.

 

51

Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust.

 

52

Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust.

 

53

Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood

Vajaduse korral esitatakse poole 2 ujuva intressi muutmissagedus.

 

54

Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja

Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi muutmissagedust.

 

55

Poole 1 ujuv intressimäär

Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

 

56

Poole 1 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood

Ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi.

 

57

Poole 1 ujuva intressi baasperiood – kordaja

Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi.

 

58

Poole 2 ujuv intressimäär

Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

 

59

Poole 2 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood

Ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi.

 

60

Poole 2 ujuva intressi baasperiood – kordaja

Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi.

 

 

Jagu 2 g – Valuutavahetus

 

Valuutatuletisinstrumendid

61

Ülekandevaluuta 2

Esitatakse vahetusvaluuta, kui see ei lange kokku ülekandevaluutaga.

 

62

Vahetuskurss 1

Vahetuskurss lepingu sõlmimise kuupäeval ja kellaajal. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana.

 

63

Valuuta forvardkurss

Valuuta forvardkurss, milles osapooled on lepingus kokku leppinud. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana.

 

64

Vahetuskursi alus

Esitatakse vahetuskursi alus.

 

 

Jagu 2h – kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberid

 

Kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

 

Üldine

 

 

65

Aluseks olev kaup

Märgitakse lepingu aluseks oleva kauba liik.

 

66

Kauba andmed

Esitatakse üksikasjalikud andmed lahtris 65 märgitud iga kauba kohta.

 

 

Energia

Väljad 67 – 77 täidetakse ainult liidus tarnitava maagaasi ja elektrienergiaga seotud tuletislepingute korral.

 

67

Tarnekoht või -tsoon

Esitatakse turupiirkonna tarnekoht.

 

68

Ühenduspunkt

Esitatakse transpordilepingu piirid ja piiripunktid.

 

69

Koormuse liik

Tarneprofiil.

 

 

Korratakse lahtrite 70–77 andmeid

 

 

70

Koormuse tarneajavahemikud

Ajavahemik iga tundide bloki või profiili jaoks.

 

71

Tarne alguskuupäev ja -aeg

Tarne alguse kuupäev ja kellaaeg.

 

72

Tarne lõppkuupäev ja -aeg

Tarne lõpu kuupäev ja kellaeg.

 

73

Kestus

Tarneperioodi kestus.

 

74

Nädalapäevad

Tarne nädalapäevad.

 

75

Tarnevõimsus

Iga lahtris 70 näidatud tarneajavahemiku tarnevõimsus.

 

76

Koguse ühik

Kogus tunnipõhiselt megavatt-tundides või päevapõhiselt kilovatt-päevades või tundides, mis vastab aluseks olevale kaubale.

 

77

Koguse hind tarneajavahemikul

Vajaduse korral esitatakse kogusehind tarneajavahemikul.

 

 

Jagu 2i – Optsioonid

 

Optsioonilepingud

78

Optsiooni liik

Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tuletislepingu täitmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga.

Vahetusoptsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:

„Put“, kui tegemist on vastuvõtja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressi saajana.

„Call“, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressi maksjana.

Ülem- ja alammäärade puhul kasutatakse järgmisi koode:

„Put“ alammäära korral,

„Call“ ülemmäära korral,

 

79

Optsiooni täitmise tüüp

Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

 

80

Täitmishind (ülem-/alammäär)

Optsiooni täitmishind.

 

81

Täitmishinna esitamise viis

Viis, kuidas täitmishinda väljendatakse.

 

82

Alusvara tähtpäev

Vahetusoptsioonide korral alusvaraks oleva vahetuslepingu tähtpäev.

 

 

Jagu 2j – Krediidituletisinstrumendid

 

 

83

Nõudeõiguse järk

Indeksipõhiste või ühe emitendiga lepingute korral teave nõudeõiguse järgu kohta.

 

84

Aluseks olev üksus

Märgitakse aluseks olev üksus.

 

85

Maksesagedus

Intressimäära või kupongiintressi maksesagedus.

 

86

Arvutamise alus

Intressimäära arvutamise alus.

 

87

Seeria

Vajaduse korral indeksi koostise seerianumber.

 

88

Versioon

Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis.

 

89

Indeks-tegur

Tegur, mida kohaldatakse tingliku väärtuse (väli 20) suhtes, et see võtaks arvesse kõiki asjaomase indeksiseeria krediidisündmusi.

Väärtus vahemikus 0–100.

 

90

Väärtpaberistamise seeria

Märgitakse, kas tuletisleping on seeriatesse jaotatud.

 

91

Alumine eraldamispunkt

Väärtus, mille juures kahjud kogumi sees mõjutavad konkreetset väärtpaberistamise seeriat.

 

92

Ülemine eraldamispunkt

Punkti, millest ülevalpool kahjud asjaomast seeriat ei mõjuta.

 

 

Jagu 2k – Muudatused lepingus

 

 

93

Toimingu liik

Kui teavitatakse:

esmakordselt tuletislepingust, tähistatakse see märkega „new“;

eelnevalt teavitatud tuletislepingu tingimuste või andmete muutmisest, ent tegu ei ole teate parandusega, tähistatakse see märkega „modify“. See kehtib ka juhul, kui uuendatakse juba edastatud teadet seoses selle positsiooniga tehtud uute tehingutega;

ekslikult edastatud teate täismahus tühistamisest juhul, kui lepingut ei sõlmitud või kui see ei kuulunud määruse (EL) nr 648/2012 aruandlusnõuete kohaldamisalasse, ent millest kauplemisteabehoidlat eksituse tõttu teavitati, tähistatakse see märkega „error“;

olemasoleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, tähistatakse see märkega „early termination“;

varasemas teates olevatest vigastest andmetest, tähistatakse eelneva teate vigased andmed parandav teade märkega „correction“;

teavitatud lepingu tihendamisest, tähistatakse see märkega „compression“;

lepingu või tagatise hindamise ajakohastamisest, tähistatakse see märkega „valuation update“;

tuletislepingust, millest teavitatakse kui uuest tehingust ning mis samuti kaasatakse samal päeval positsioonide raportisse, tähistatakse see märkega „position component“. See väärtus võrdub teatega uue tehingu kohta, mida seejärel ajakohastatakse märkega, et tehingut on tihendatud.

 

94

Tasand

Näidatakse, kas teade käsitleb tehingu või positsiooni tasandit.

Positsiooni tasandi teadet võib kasutada ainult tehingutasandi teate täiendamiseks, et teavitada tehingujärgsetest sündmustest ja ainult juhul, kui üksikud tehingud asendatavate toodetega on asendatud positsiooniga.

 


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(2)  Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).“


Top